BLOGGER TEMPLATES AND TWITTER BACKGROUNDS

reede, 21. detsember 2007

Schengeni õigusruumist

SISEMINISTEERIUM
Pressiteade nr 159
20. detsember 2007

Eestist sai Schengeni õigusruumi täieõiguslik liige

Alates 21. detsembrist on Eestist Schengeni õigusruumi täieõiguslik liige ning piirivalve lõpetas Tallinna sadamas ja Eesti-Läti piiril reisijate kontrolli. Helsinkisse või Riiga saab sõita nagu Tartusse või Tallinnasse. Eestist Portugali võib sõita läbi Euroopa ilma piiridel peatust tegemata. Schengeni õigusruumi täieõigusliku liikmena hakkab Eesti väljastama ka Schengeni viisasid, millega on võimalik liikuda kõigis liikmesriikides.

21. DETSEMBER 2007

Kaotatakse piirikontroll maismaa- ja merepiiril.

29. MÄRTS 2008

Kaotatakse piirikontroll õhupiiril.

neljapäev, 20. detsember 2007

Uut sotsvaldkonnas

Sotsiaalministeerium
Pressiteade, 20.12.2007
Aasta saavutused Sotsiaalministeeriumis

Sotsiaalminister toob lõppevast aastast Sotsiaalministeeriumis olulisimana välja perepoliitika, pensionid ning tervisevaldkonna.

Minister Maret Maripuu sõnul on palju tähelepanu pööratud perepoliitikale – pikeneb vanemahüvitise maksmise periood, tõuseb isapuhkuse hüvitis, tõusevad eeskostel ja perekonnas hooldamisel olevate laste toetused. „Ametisse astudes ütlesin, et meie riigi edukust saab hinnata selle järgi, kui hästi elavad meie lapsed ja eakad. Selles suunas oleme ka tegutsenud. Mul on hea meel, et uue valitsuse ametisse asudes võeti Riigikogus kõige esimesena vastu otsus tõsta pensionide baasosa ja järgmine sotsiaalvalda kuuluv eelnõu oli vanemahüvitise pikendamine. Niisiis said just eakad ja lapsed esimese tähelepanu osaliseks,” ütles Maripuu.

Teise suurema saavutusena tõi Maripuu välja pensionide tõusu. „Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasv on viimastel aastatel ületanud kõvasti tarbijahinnaindeksi kasvu, seega ei saa pensionitõus kuidagi jääda maha hinnatõusust, vaid kindlasti ületab seda. Baasosa on kõikidel pensionäridel ühesuurune, sõltumata pensioni suurusest. Sellega võidavad kõik pensionärid, ka väiksema pensioni saajad,” ütles ta. „Tänu neile muudatustele kasvavad nii täna pensioni saavate kui ka tulevikus pensionile jäävate inimeste pensionid,” lisas minister.

Kolmandana juhtis minister tähelepanu tervisevaldkonnas toimunud muudatustele. „Sel aastal tõusis arstide palk, palganumber suureneb ka järgmisel aastal. Arstide tööd omakorda aitavad lihtsamaks teha e-tervise projektid, mis järgmise aasta septembrist ellu viiakse,” ütles Maripuu.

Lisateave:

* Valitsus pikendas vanemahüvitise maksmise perioodi 14 kuult 18 kuuni.

Uue seaduse järgi pikendatakse vanemahüvitise maksmist uutel taotlejatel nelja kuu võrra. Last hooldavale vanemale hüvitatakse 100% eelmise kalendriaasta keskmisest töötasust, alates 1. jaanuarist 2008 pikendatakse vanemahüvitise perioodi 575 päevani.

* Tõuseb isapuhkuse hüvitis.

Uuest aastast on töötaval isal on õigus saada kümme tööpäeva isapuhkust emarasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Hetkel makstakse isadele täiendava lapsepuhkuse kasutamise eest 66 krooni päevas. Uuest aastast hakatakse isale puhkuse eest maksma tema keskmist palka, kuid mitte rohkem kui kolmekordset Eesti keskmist brutokuupalka.

* Tõuseb eeskostel ja perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 1500 kroonilt

3000 kroonini. Eestkostel ja perekonnas hooldamisel olevatele lastele makstakse ka kõiki teisi peretoetusi, millele lapsel või perel on õigus – lapsetoetust, lapsehooldustasu, koolitoetust, vanemahüvitist jms.

* Alates 1. aprillist 2008 jõustuvad pensionikindlustuse seaduse muudatused,

mis suurendavad pensioni baasosa ja muudavad pensionide indekseerimise korda.

Kui praegu sõltub indeks 50% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise ja 50% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust, siis nüüd muudetakse iga-aastane pensionide indekseerimine rohkem sõltuvaks sotsiaalmaksu laekumisest.
Edaspidi hakkab 80% indeksist sõltuma sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvust ja vaid 20% tarbijahinnaindeksi kasvust. Teiseks suuremaks muudatuseks on see, et tulevast aastast korrutatakse baasosa läbi suurema koefitsiendiga kui aastahinne. Pensioni baasosa suurendatakse indeksiga, mille kasvuosa on korrutatud lisaks läbi koefitsiendiga 1,1. Samal ajal kui aastahinnet suurendatakse indeksiga, mille kasvuosa on korrutatud läbi koefitsiendiga 0,9. Selle tulemusel suureneb edaspidi rohkem pensioni baasosa.

* Valitsusliit võttis vastu e-tervise seaduse, mis kiirendab infotehnoloogiliste

lahenduste (digitaalne registratuur, digitaalne haiguslugu, digitaalne retsept, televisiit, ühiskasutuses pildipank jne) kasutuselevõttu. Teenustega pakutakse inimestele kaasaegseid diagnoosimise ja ravi võimalusi.

Infoühiskonna arengukava 2013 rakendusplaan 2007-2008 näeb Sotsiaalministeeriumile ette e-tervise moodulite arendamiseks 31 miljonit krooni.

* 2007. aastal tõusis arstide alampalk 25%, järgmisel aastal tõuseb veel 20%.

Alates 1. jaanuarist 2008 on tervishoiuteenuste hindades ja riigieelarves arsti tunnipalga alammääraks planeeritud 112 krooni tunnis (arvestuslik kuu miinimumtasu ilma lisatasudeta on 18 816 krooni). Arsti arvestuslikuks kuu miinimumtasuks teeb see ilma lisatasudeta 18 816 krooni, arvestuslik keskmine palk on arstidel 24 500 krooni.

Eli Lilles
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
Eli.Lilles@sm.ee
www.sm.ee

A-energiaklass vajub minevikku

Kodumasinate A-energiaklass võib peagi olla minevik

Euroopa kodumasinatootjad kutsuvad Euroopa Liitu üles kasutusele võtma uut avatud lõpuga energiatähiste süsteemi, sest paljud tooted on tänasest skaalast välja arenenud. Tootjate ettepaneku eesmärgiks on kiirendada energiaefektiivsete toodete arengut ja seeläbi vähendada üle Euroopa eralduva CO2 hulka.

Praegu kasutusel olevad energiatähised G-st A-ni näitavad ostjatele toote energiaefektiivsust ning A-klass tähistab vastavalt energiasäästlikemat toodet. Vajaduse uue tähiste süsteemi järgi on tinginud kodumasinate kiire areng - paljud Euroopa kodumasinad on senistest energiatähistest välja kasvanud, ületades juba praegu mitmete näitajate poolest A-energiaklassi. Seetõttu on näiteks külmikute puhul ajutiselt kasutusele võetud A+ ja A++ klassid.

Lisaks soovivad tootjad tänase A-energiaklassile vastavad külmikud ja sügavkülmikud juba aastaks 2013 efektiivsuseskaalalt samm-sammult välja jätta.

Kodumasinatootjad pakuvad uueks tähistamisvõimaluseks numbrilist ning avatud lõpuga skaalat (näiteks numbreid 1-7). Iga kord, kui teatud protsent toodetest jõuab kõrgeimasse skaalasse, lisatakse tippu uus klass (antud näite puhul klass 8, siis klass 9 jne) ning madalaim jäetakse skaalalt välja (klass 1, seejärel klass 2 jne). Numbrite muutudes nihkub ka värviskaala, millel tähistatakse sügavaima rohelisega alati energiaefektiivseimat toodet ning väheefektiivseid punasega.


Uuel süsteemil oleks senisega võrreldes palju eeliseid, millest peamine on iseeneslik uuenemine. Nii ei ole süsteemi muutmisel vaja pidevaid seadusemuudatusi ning avatud lõpp tagab, et numbrid ei lõppe otsa.

Jõulud ujulas

Käina ujula avatud

24. ja 31. dets kella 12.00-17.00

25., 26., 27., 28., 29., 30. dets ja 1. jaan kella 12.00-21.00

Saunad avamisest sulgemiseni.

teisipäev, 18. detsember 2007

Ordi kliendid toetasid lastekodusid

Sel aastal Ordi arvuti ostnud inimesed andsid oma panuse heategevusprojekti, mille raames saab 45 Eesti lastekodu endale uue arvuti. Kingituste raha kogutakse jõuludeni. Ordi annetab aasta lõpus iga müüdud arvuti tulust osa lastekodudele arvutite ostmiseks. Microsoft Eesti toetab heategevusprojekti tarkvaraga ja 100 000 krooniga. Microsofti abil varustatakse uued arvutid Windows Vista Home Premiumi ning Office kodu ja õppuri paketiga.


“Käesoleva aasta jooksul on Ordi müünud ca 32 000 arvutit. Kõik ostjad on andnud oma panuse lastekodude aitamiseks. Nüüd, aasta lõpus, oleme inimeste abiga kogunud üle 500 000 krooni. Sellest piisab, et kõik 45 lastekodu saaksid endale kaasaegse arvuti, “ ütles AS Ordi juhataja Sulev Sisask.


“Välja valitud 45 hulgas on nii laste-, noorte- kui ka turvakodusid. Asenduskodu vajab Eestis umbes 1600 last,” ütles Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühenduse juhatuse esimees ja Pärnu lastekodu juhataja Priit Sutt.

Tuleb uus õpilase entsüklopeedia

Haridus- ja Teadusministeerium
11.12.2007

Uuel aastal ilmub õpilase entsüklopeedia esimene köide
Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Entsüklopeediakirjastus algatasid “Eesti õpilase entsüklopeedia” (EÕE) loomise, praegu käib kaheksaköitelise ja 17 tuhat märksõna sisaldava teatmeteose ettevalmistamine.

Eestis ei ole praegu kaasaegset algupärast õpilase entsüklopeediat ehk puudub Eesti autorite loodud teatmeteos, mille märksõnastik sisaldaks kõiki põhikooli riiklikus õppekavas leiduvaid mõisteid. Kavandatavas väljaandes on ulatuslikult õppekavast laiemat teavet, mis avardab õpilaste silmaringi ning soodustab edasiõppimist.

Õpilase entsüklopeedia märksõnastiku ettevalmistamine on kestnud juba üle poole aasta. Vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Entsüklopeediakirjastuse kokkuleppele hindavad koguteose esialgset märksõnaloendit spetsialistid ja retsensendid.

Uue õpilase entsüklopeedia kirjastamisel rakendab Eesti Entsüklopeediakirjastus seni ainsa eestikeelse lasteentsüklopeedia - ENEKEse - kirjastamise kogemusi. EÕE kolm esimest köidet peaksid ilmuma järgmisel aastal, järgmised kolm 2009. aastal ning kaks viimast köidet 2010. aastal.

Lähem teave: EÕE tegevtoimetaja Aili Saks, tel. 6-999-638, aili.saks@ene.ee

Kalapüügi võimalused 2008.a

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
14. detsember 2007

Keskkonnaminister kinnitas harrastusliku kalapüügi võimalused 2008.
aastaks

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kiitis heaks järgmisel aastal kehtivad
harrastusliku kalapüügi võimalused. Kalastuskaarte saab taotleda alates
2. jaanuarist 2008.

Määrus sätestab kalavarude kaitseks piirangud harrastuslikul kalapüügil
nakkevõrgu, õngejada, harpuuni ja harpuunpüssi, kuuritsa, liivi,
vähimõrra ja vähinataga ning reguleerib kalapüüki
looduskaitsealadel, allveepüügil Saadjärvel ja Kuremaa järvel ning
spinningu ja lendõnge püügil lõheliste jõgedel. Neis piirkondades ja
püügivahenditega püügiks annab harrastuspüügiõiguse kalastuskaart,
mida saab taotleda järgmise aasta 2. jaanuarist alates.

Võrreldes 2007. aastaga jäävad järgmise aasta harrastusliku kalapüügi
õiguse tasud nii siseveekogudes kui ka merel üldjoontes samaks.
Rannikumeres nakkevõrgu püügiõguse tasu ühe kuu eest on 100 krooni ja
siseveekogudes 150 krooni, põhjaõngejada püügiõigustasu rannikumeres 35
krooni ja siseveekogudes 200 krooni. Arvestades väikesaarte eristaatust
on püügiõiguse tasu väikesaare alalistele elanikele harrastuslikuks
kalapüügiks nende kodusaari ümbritseval veealal endiselt 50 krooni võrgu
ja 25 krooni õngejada eest.

Võrreldes 2007. aastaga pikeneb Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
kevadise harrastusliku nakkevõrgu püügiaeg ligi poole kuu võrra ehk püük
on lubatud 15. märtsist kuni 5. maini. Kasutada lubatud nakkevõrgu
silmasuuruseks on 56-72 mm.

Väikejärvedes on kehtestatud nakkevõrkudega püügi piirarvud vastavalt
kalavarusid uurivate teadlaste soovitustele ja on sõltuvad veekogu
suurusest. Selguse huvides on määruses kirjas kõik veekogud, kus
nakkevõrguga püüda võib. Teadussoovitusele tuginedes ja
harrastuskalapüüdjate esindajatega kokkuleppel pole alla
10-hektarilistel väikejärvedel 2008. aastal nakkevõrguga püük lubatud.

Oluline on ka Silma looduskaitsealal harrastusliku kalapüügi korralduse
muutus, mis võimaldab taotleda kolmepäevast kalastuskaarti mitte ainult
nädalavahetuseks.

Kalastuskaartide taotlemise korras muudatusi pole - kalastuskaarte saab
2008. aastal taotleda nii interneti ja posti teel kui ka vastavast
keskkonnateenistusest. Kalastuskaardi taotlemise lihtsustamiseks saab
juba teist aastat kalastuskaartide taotlusi esitada elektrooniliselt
Kalanduse Infosüsteemi kaudu aadressil http://kala.envir.ee/.

Vähipüüki puudutav osa määruses jõustub 1. juulil 2008. a, millest
alates võib hakata esitama taotlusi vähipüügiks.

Määrus „Ajutised püügikitsendused, kalapüügiõiguse tasu,
kalastuskaartide piirarv ja kalastuskaardi väljaandja määramine
harrastuslikul kalapüügil 2008. aastal“ ilmub peagi Riigi Teatajas ja
seda saab näha ka Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee.

Lisainfo:
Herki Tuus,
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist
626 0713

Kihnu uus lennujaam

18. detsembril taasavatakse regulaarlendudeks Kihnu lennujaam, mille uue terminali ja rajakatte ehitusse on AS Tallinna Lennujaam sel aastal investeerinud viis miljonit krooni. Igapäevased reisid hakkavad sõltuvalt ilmaoludest toimuma juba enne aasta lõppu.

„Väike saar nagu Kihnu vajab võimalikult regulaarset ja ohutut ühendust mandriga,“ põhjendas investeeringuid Tallinna lennujaama regionaalsete lennujaamade direktor Andres Taimla. „Sujuvamat mandri ja saare vahelist liikumist on tarvis nii inimestele kui ka kaupade transpordiks.“ Ta lisas, et vallavalitsus loodab korraliku lennujaama abil ergutada ka turismi. „Uus lennuterminal võimaldab täita järjest rangemaid lennujulgestuse nõudeid ja pakkuda reisijatele mugavamaid ootetingimusi, samuti tagab lennuliiklus ühenduse mandriga ka talvel, mil praamiliiklus on raskendatud,“ kiitis Taimla.

Avatavasse Kihnu lennujaama on ehitatud uus terminal ning lennurada. Uue reisiterminali kaks töö- ja kaks ooteruumi võtavad enda alla 60 ruutmeetrit, koos katusealuse pinnaga on reisiterminali suuruseks 132 ruutmeetrit. Rajatud on ruleerimisrada, mis võimaldab lennukil terminali ette sõita, samuti piirdeaed ning kõnniteed. Kaupade transporti silmas pidades on tugevdatud parkimisplatsi alust ning ehitatud lennukini ulatuv autotee.

Kihnu lennujaama peamiseks uuenduseks on 400 meetri pikkune ja 20 meetri laiune plastist rajakate, mis aitab lennuraja ilmastikukindlaks muuta ning vältida Kihnul pidevalt esile kerkinud vajadust kuivendada ja tugevda raja pinda. Kevadel peaks avadest läbi kasvama muru, millele tulemusena tekib tugeva alusega mururada, mis võib kanda ruutmeetrile kuni 40 tonnist survet. „Lennuraja katmine plastiga on esmakordne nii Eestis kui ka Baltikumis,“ sõnas Taimla. Ta lisas, et Inglismaal välja töötatud mitmeotstarbeline nn kärgkate on aga üsna tavaline mitmetes Euroopa väikelennujaamades.

Pärnu maavalituse transpordinõunik Avo Rahu sõnul hakkavad Kihnu ja Pärnu vahelised lennud toimuma sama sagedusega kui varasemalt, mis tähendab kahte kuni kolme lendu päevas. Pidevad lennureisid hakkavad loodetavasti toimuma juba enne uut aastat.

Arendustööde tulevikukavas on varjualuse rajamine tehnika hoidmiseks ning kaasaegsete meteoseadmete muretsemine. Juba renoveeritud vana terminal leiab esialgu kasutamist hoiulaona. Täpsemad edasised arengukavad kinnitab lähiajal Tallinna Lennujaama ettepanekul majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Kihnu lennurada ja terminal renoveeriti Tallinna Lennujaama omavahendite arvelt ja läks maksma üle viie miljoni krooni. Raja renoveerimise, drenaažiehituse ja kraavide korrastamisega tegeles Shönell OÜ Pärnumaalt, terminali põhikorpuse ehitas ja sisustas AS Mentonix. Terminali eri - ja üldtööd, kõnniteede, sõiduteede ja piirdeaia ehituse teostas AS YIT Ehitus.

Jõuluaegsed jumalateenistused

Laupäeval, 22. detsembril kl 18 Kärdla kirikus õhtupalvus.
Pühapäeval, 23. detsembril kl 10 Kärdla kirikus 4.advendi sõnaliturgia; kl 11 Emmaste kirikus 4.advendi missa; kl 12 Reigi kirikus 4.advendi sõnaliturgia; kl 13 Kassari kabelis 4.advendi missa; kl 14.30 Pühalepa kirikus 4.advendi sõnaliturgia; kl 15 Käina kogudusemajas 4.advendi missa.
Esmaspäeval, 24. detsembril kl 13 jõuluõhtu jumalateenistus Käina kogudusemajas; kl 15 jõuluõhtu jumalateenistus Reigi kirikus ja Kassari kabelis; kl 16.30 koguduse naiskoori "Anna" jõulukontsert Pühalepa kirikus; kl 17 jõuluõhtu jumalateenistus Pühalepa kirikus ja Mänspe kabelis; kl 19 jõuluõhtu jumalateenistus Kärdla kirikus ja Emmaste kirikus.
Teisipäeval, 25. detsembril kl 10 I jõulupüha kontsert-jumalateenitus Kärdla kirikus - Hiiumaa koorid laulavad jõulu- ja tänulaule (Eesti Vabariik 90: "Kutse sünnipäevale - pidukontsert minu kihelkonnas"); kl 11 I jõulupüha missa Emmaste kirikus; kl 12 I jõulupüha kontsert-jumalateenistus Reigi kirikus, Hiiumaa koorid laulavad jõulu- ja tänulaule (Eesti Vabariik 90: "Kutse sünnipäevale - pidukontsert minu kihelkonnas"); kl 14.30 I jõulupüha sõnaliturgia Pühalepa kirikus; kl 15 I jõulupüha missa Käina kogudusemajas.
Kolmapäeval, 26. detsembril kl 12.15 II jõulupüha missa Vähendi talu kodukabelis Kalanas (kogunemine kl 12 Kõpu koolimaja juures); kl 17 II jõulupüha missa Tohvri hooldekodus (kaasa teenib Emmaste koguduse koor).