BLOGGER TEMPLATES AND TWITTER BACKGROUNDS

kolmapäev, 31. detsember 2008

Arktiline külm tulekul

Uus aasta toob Värskast Ristnani arktilise külma

MERIKE MERILAIN
Maaleht, 31. detsember

Ilma poolest hallile aastale paneb viimase punkti mööduv tsüklon. Kuigi sadusid oli pea igal ajal normi piires ja üle selle, siis lumega ollakse sel lahkumishetkel ikka kitsid.
Nii võtavadki Hiiu-, Saare-, Lääne-, Pärnu- ja pool Harjumaad uut aastat vastu külmalt helkivate tähtede all mustal maapinnal.
Ida pool on lumeõnne rohkem jagunud (või õigemini pole sula novembrituisust ja sellele lisandunud lumest lõplikult jagu saanud).
Üks näib aga kindel olevat – arktiline külm tuleb koos uue aastaga nii Ristnasse kui Värskasse.
Rannikul on külma tunda eelkõige tugeva põhjakaare tuulega, sisemaal liigub ka temperatuuri näit jõudsalt miinuspoolele.
Külma kohale vedanud tsüklon jääb Põhja-Venemaale ja selle tagalas püsiv loodevool toob meile mitu päeva ikka külma ja kuiva arktilist õhku.
Lumesaju võimalus on suurim merel ja vahel võib mõni lumepilv ka rannikule ära eksida. Püsiva lumikatte tekkimiseks Lääne-Eestis on aga rohkem vaja.
Üks peibutav variant on laupäeval või pühapäeval mere kohal tekkiv osatsüklon, mis võiks ju ka Lääne-Eestit lumega rõõmustada.
Tsükloni teekond võib kulgeda üle Läti itta, pöörates meil küll tuule kirdesse ja tuua kohale veelgi külmemat õhku, kuid lumi võib jääda naabrite manu.
Uue aasta alguse kõige külmemaks päevaks võib kujuneda esmaspäev, mil tsüklon on eemaldunud, taevas jälle selge ning -20 kraadi sisemaal pole mingi ime.
Teisipäeval võib ilmamuutus saabuda kaugetelt põhjalaiustelt Karjala kohale laskuva tsükloniga. See keerab tuule läänekaarde ning toob merelt pehmemat õhku ja ehk ka lund.
Kolmapäeval-neljapäeval pöördub tuul tsükloni tagalas jälle põhjakaarde ja uus portsjon arktilist õhku kihutab kohale.
Head vana aasta lõppu ja meelepärast ilma uuel aastal!

Sotsiaalvaldkonna 2009. a muudatused

Sotsiaalministeeriumi pressibriif,
31. detsember 2008
Muudatused uuel aastal sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas

Muudatused alates 1. jaanuarist 2009:

Avatakse lasteabi infotelefon 116 111. Käivitub üleriigiline lasteabi infotelefon, kuhu võivad helistada kõik, kes soovivad teavet lastega seotud küsimustes. Helistades saab ka nõu, kuidas keerulistes olukordades tegutseda. Infotelefoni esitlus toimub sotsiaalministeeriumis 6. jaanuaril kell 11.

1. jaanuarist hakkab kehtima uuendatud psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekandeteenuste regulatsioon, mis muutub arusaadavamaks ja selgemaks nii teenuse saajatele kui ka teenuse osutajatele. Muudetakse ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust ning puudega lapse hooldaja toetust hakkavad 1. märtsist maksma kohalikud omavalitsused.

Muutused sotsiaaltoetustes:
* Isapuhkuse eest ei maksta enam hüvitist riigieelarvest, isadele jääb 10-päevase tasustamata puhkuse saamise võimalus.
* Kaovad nö topelt toetused - lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine vanemahüvitist saavale vanemale. Lapsetoetust ja teisi peretoetusi, millele lapsel on õigus, makstakse samaaegselt vanemahüvitisega.

Jaanuarist jõustuvad muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades. Alates 1. jaanuarist lisanduvad soodusravimite loetellu kuus 50% soodustusega ravimit: (toimeainetega paroksetiin, venlafaksiin, tolterodiin, klaritromütsiin, nebivolool ja eksenatiid; viis 75% soodustusega ravimit: (toimeainetega amlodipiin, risedroonhape, enalapriil, omeprasool ja montelukast) ja kolm 100% soodustusega ravimit: (toimeainetega beetaepoetiin, anastrosool ja pramipeksool. Soodusmäära tõstetakse 50%-lt 100%-le ühel ravimil (toimeainega bikalutamiid).

Tööealised inimesed, kes lähevad hambaarsti juurde pärast 01.01.2009, ei saa enam taotleda hambaravihüvitist. Neile, kes on enne 1. jaanuarit 2009 hambaarsti juures käinud kolme viimase aasta jooksul, aga pole hüvitist taotlenud, saavad seda tagantjärgi teha. Kuni 19-aastasted lapsed ja noored saavad hambaravi endiselt tasuta. Hambaravihüvitist saavad rasedad ja kuni 1-aastaste laste emad (450 krooni aastas) ning pensionärid ja töövõimetuspensionärid (300 krooni aastas). Hambaproteeside hüvitamise kord jääb järgmisel aastal samaks.

Alates 01. jaanuarist jõustub rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seadus. Jõustuvad sotsiaalministri määrustega kehtestatud rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide ja andmete loetelu; rakkude, kudede ja elundite käitlemise eeskiri; rakkude, kudede ja elundite doonorite valiku kriteeriumid ja doonoritele ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord.

Muudatused 2009. aasta jooksul:

Muutused sotsiaaltoetustes - lõpetatakse laste koolitoetuse (450 krooni aastas) maksmine.

Alates 1. veebruarist asendatakse pensionite ja toetuste kojukanne kandega pangaarvetele, teise isiku pangakontole või kojukandega inimese enda kulul. Teatud grupile jääb võimalus saada toetusi posti kaudu kojukandega ning seda riigi kulul.

Kinnitatakse esmatasandi arstiabi arengukava, mille peamine idee on pakkuda esmatasandil rohkem teenuseid kui pelgalt perearstiabi. Esmatasandi teenuste hulka kuuluvad arengukava järgi perearsti ja -õe teenuste kõrval veel koduõendus, ämmaemandusabi, füsioteraapia ja koolitervishoid ning võrgustiku teenustena ka hambaravi, apteegiteenus ja töötervishoid. Esmatasandi tervishoiu võrgustiku osa on ka statsionaarne õendushooldus ehk hooldusravi ning tulevikus vaimse tervise õe teenus.

Sotsiaalministeerium on ette valmistanud eelnõu, millega uuendatakse ja täpsustatakse koolitervishoiu ülesandeid ja korraldust. Eelnõu eesmärk on tagada, et igas koolis oleks kõikidel lastel turvaline ja tervislik. Seaduse muudatused on plaanitud 1. septembrist 2009.

Riigikogus on praegu lugemisel eelnõu, mis näeb ette, et 1. maist 2009 hakkab kõiki tööturuteenuseid ja –toetusi pakkuma Töötukassa. Tööturuamet lõpetatakse.

Uus töölepingu seadus jõustub 1. juulist 2009.

2009. aastal jätkuvad Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) toetatud viie riikliku programmi tegevused. Tegevusi viib programmide raames ellu sotsiaalministeerium koostöös allasutuste ja hallatavate asutustega.
* Hoolekandeprogrammi raames on plaanis avada nõustamiskeskus Lõuna-Eestis. Keskus annab tööhõivealast infot nii füüsiliste, vaimsete kui ka sotsiaalsete erivajadustega inimestele ja nende pereliikmetele. Lisaks on plaanis koolitada 2000 sotsiaaltöötajat, kes hakkavad töötama uue sotsiaalteenuste andmeregistriga (STAR).
* Kvalifitseeritud tööjõu programm pakub mitmesuguseid teenuseid sihtrühmadele, kes vajavad tööle saamisel abi ja nõustamist. Suurem tähelepanu pööratakse neile inimestele, kes on saanud koondamisteate ja neile, kes on juba koondatud.
* Tööeluprogramm korraldab teavituskampaania tööandjatele, mis tutvustab elektroonilisi töökeskkonnaalaseid töövahendeid. Töövahend on mõeldud eelkõige tööandjatele kontoritöötajate töökeskkonnaalaste ohutegurite hindamiseks ning töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks.
* Soolise võrdõiguslikkuse programm alustab aastat isaks olemise kampaaniaga. Veebruaris toimuval konverentsil käsitletakse töö- ja pereelu ühitamise temaatikat, keskendudes isa rolli tähtsustamisele perekonnas.
* Rahvatervise programmiga arendatakse tervise - edendamist töökohtadel ja kohalikes omavalitsustes ning koolitatakse perearste patsientide alkoholisõltuvuse varase avastamise ja nõustamise alal.

2009. aastal kavandab sotsiaalministeerium kinnitada nelja ESFist toetatava meetme avatud taotlusvoorude määrused. Avatud taotlusvoorude kaudu on 2009. aastal võimalik ESFi toetust taotleda tööelu kvaliteedi parandamiseks ning puuetega inimeste ja nende pereliikmete tööhõive tõstmiseks. Samuti toetatakse tegevusi, mis aitavad ennetada tööinimese terviseriske ja tasakaalustada naiste ja meeste olukorda tööhõives. Avatud taotlusvoorude kogusummaks on terve perioodi peale aastani 2013 planeeritud üle 694 miljoni krooni.

Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) alustatakse 2009. aastal riiklike lastekodude ja erihoolekandeasutuste reorganiseerimist ja ehitamist.

Eli Lilles
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja

teisipäev, 30. detsember 2008

Teedevalitsustest teedekeskused

MAANTEEAMETI PRESSITEADE
30.12.2008
Teedevalitsused korraldatakse ümber teedekeskusteks

Alates 1. jaanuarist väheneb Maanteeameti hallatavate regionaalsete allasutuste arv kuuelt neljale, kusjuures endised teedevalitsused nimetatakse ümber teedekeskusteks. Ümberkorralduste eesmärk on võimaldada riigiasutusel täielikult pühenduda teehoiu kavandamisele ja tellimisele, teehooldustöid teostavad äriühingud.
“Ümberkorraldamise tulemusena saab Maanteeamet paremini keskenduda teehoiu kavandamisele ja avalikule teenusele,” ütles Maanteeameti peadirektori asetäitja Koit Tsefels. Tema sõnul hakkavad teedekeskused tegelema mitmete ülesannetega, mida varem teostati peamajas – Maanteeametis. Nende hulka kuuluvad nt ehitusobjektide valik, riigihangete läbiviimine ja suurte ehitusobjektide tellimine.
Kui seni on regionaalsel juhtimisel põhinevat maanteehoidu korraldanud Maanteeameti kohaliku asutusena lisaks Põhja Regionaalsele Maanteeametile Tartu, Kagu, Pärnu, Saarte ja Viru Teedevalitsused, siis 1. jaanuarist täidavad samu ülesandeid kolm uut asutust – Lõuna Teedekeskus, Lääne Teedekeskus ja Ida Teedekeskus. Uued asutused moodustatakse järgmiselt:
1) Kagu Teedevalitsus liidetakse Tartu Teedevalitsusega ning Tartu Teedevalitsus nimetatakse ümber Lõuna Teedekeskuseks. Lõuna Teedekeskuse tegevuspiirkond on Jõgeva maakond, Põlva maakond, Tartu maakond, Valga maakond ja Võru maakond.
2) Saarte Teedevalitsus liidetakse Pärnu Teedevalitsusega ning Pärnu Teedevalitsus nimetatakse ümber Lääne Teedekeskuseks. Lääne Teedekeskuse tegevuspiirkond on Hiiu maakond, Lääne maakond, Pärnu maakond, Saare maakond ja Viljandi maakond.
3) Viru Teedevalitsus nimetatakse ümber Ida Teedekeskuseks, tema tegevuspiirkond on Ida-Viru maakond ja Lääne-Viru maakond.
Ümberkorraldamise käigus väheneb Maanteeameti organisatsiooni ametikohtade arv 322lt 210le, mille tulemusena vabaneb maanteehoiu tarbeks ligi 23 miljonit krooni aastas.
Teehoiu organisatsiooni ümberkorraldamise esimene etapp toimus aastatel 2002-2004, kui 15 teedevalitsuse asemel loodi kuus Maanteeameti hallatavat riigiasutust – Harju, Kagu, Pärnu, Saarte, Tartu ja Viru Teedevalitsus.
Iga teedevalitsuse tegevuspiirkonnaks kujunes 2 kuni kolm maakonda, kusjuures nimetatud asutused jätkasid teehoolde tööde tegemist nn vana moodi vaid regiooni keskustes. Ülejäänud üheksas maakonnas anti hooldetööde tegemine riigimaanteedel üle erakätesse.
Kuna teehoolduse üleandmine erasektorile õigustas end, siis otsustas valitsus 2007. a 13. septembril anda teehooldetööd ka ülejäänud viies maakonnas eraettevõtjaile. Selleks asutati tänavu riigile kuuluvad äriühingud AS Tartumaa Teed ja AS Pärnumaa Teed (alustasid tööd 1. juunil), AS Virumaa Teed (alustas tööd 1. oktoobril) ning AS Saaremaa Teed ja AS Võrumaa Teed (alustasid tööd 1. novembril).
Allan Kasesalu
Avalike suhete osakond

ML: Thuni külvikalender jaanuar

Külvikalender Maria ja Matthias K. Thuni järgi
..

Jaanuar 2009

Päev Tähtkuju Element Taime osa
N 1. Veevalaja Õhk Õis
R 2. Kalad Õhk/vesi Õis 18-ni, 19-st leht
L 3. Kalad Vesi Leht
P 4. Kalad Vesi Leht
E 5. Jäär Vesi/tuli Leht 15-ni, 16-st vili
T 6. Jäär Tuli Vili
K 7. Sõnn Tuli/maa Vili 8-ni, 9-st juur
N 8. Sõnn Maa Juur 13-ni
R 9. Kaksikud Maa/õhk Juur 13–18, 19–24 õis
L 10. Kaksikud Õhk
P 11. Vähk Õhk/vesi Õis 2–11, 12–20 vili
E 12. Vähk Vesi Leht 2–8 ja 13–24
T 13. Lõvi Vesi/tuli Vili 1-st
K 14. Lõvi Tuli Vili
N 15. Neitsi Tuli/maa Vili 12-ni, 13-st juur
R 16. Neitsi Maa Juur
L 17. Neitsi Maa Juur 17-ni
P 18. Neitsi Maa
E 19. Kaalud Maa/õhk 10-st õis
T 20. Skorpion Õhk/vesi Õis 13-ni, 14-st leht
K 21. Skorpion Vesi Leht
N 22. Skorpion Vesi Leht 21-ni, 22-st õis
R 23. Ambur Vesi/tuli Õis 4-ni, 5-st vili
L 24. Ambur Tuli Vili
P 25. Kaljukits Tuli/maa Vili 11–16, 17–24 juur
E 26. Kaljukits Maa
T 27. Kaljukits Maa Juur 2–24
K 28. Veevalaja Õhk Õis 1-st
N 29. Veevalaja Õhk Õis
R 30. Kalad Vesi Leht 1-st
L 31. Kalad Vesi Leht

Istutusaeg: 9. jaanuar kl 21 kuni 22. jaanuar kl 13.

Maksumuudatused 2009. aastast

Rahandusministeeriumi pressiteade
30. detsember 2008
Uuest aastast jõustuvad mitmed maksumuudatused

1. jaanuarist 2009 jõustuvad mitmed maksumuudatused, mis puudutavad nii maksude tasumise korda kui mitmete maksumäärade muutusi.
Olulisim muudatus maksukorralduses on ettemaksukonto kasutuselevõtt, mis teeb elu lihtsamaks nii maksumaksjal kui maksukogujal. Üks ettemaksukonto võimaldab tasuda makse automaatselt konkreetse maksu tähtaja saabudes, samuti saab erinevaid makse tasaarveldada ilma selleks eraldi taotlust esitamata.
Uus aasta toob muudatusi ka autode erisoodustuse arvestamisel. Tööautoga erasõitude maksustatav summa tõuseb 2000lt kroonilt 4000le kroonile, mille eesmärgiks on vältida auto kasutamist palgakomponendina, samuti on 2003. aastal paika pandud määr juba ajale jalgu jäänud. Samavõrra muutub soodsamaks isikliku auto töösõitudeks kasutamine. Edaspidi tõuseb maksuvaba piirmäär 2000lt kroonilt 4000le kroonile nendele, kes peavad sõitude üle arvestust. Neile, kes arvestust ei pea, jääb maksuvaba määr endiselt 1000le kroonile.
1. jaanuarist muutuvad mitmete teenuste ja kaupade käibemaksumäärad. Senine soodusmäär 5% tõuseb 9%-le raamatutel, perioodikal, ravimitel ja majutusteenustel. Etenduse- ja kontserdipiletite, matusetarvete ja –teenuste ning ohtlike jäätmete käitlemise puhul peab edaspidi arvestama 18%-lise käibemaksuga.
Järgmise aasta algusest muutuvad ka mitmete liiklusregistri ning kodakondsus- ja migratsiooniameti toimingute riigilõivud, mille määrad pole viimastel aastatel tõusnud. Näiteks tuleb alates 1. jaanuarist rohkem raha tasuda auto registreerimisel, ARKi eksamite sooritamisel või juhilubade väljastamisel.
Mitmed maksumäärad jäävad aga ka järgmisel aastal 2008. aasta tasemele. Tulumaksumäära 21 protsenti jääb kehtima ka 2009. aastal, samuti jääb samale tasemele maksuvaba tulu 2250 krooni kuus. Ettevõtete tulumaksu osas aastapõhisele maksustamisele üle ei minda, vaid jätkatakse senise süsteemiga. Samuti jäävad samaks kõik aktsiisid, ühtne tollimaksumäär reisijatele aga juba vähenes 1. detsembril 2008 3,5%lt 2,5%ni.
Lühikokkuvõte maksumäärade muutustest on kättesaadav rahandusministeeriumi kodulehel http://www.fin.ee/doc.php?81446.

Muudatused maksu- ja tolliõiguses aastal 2009

MAKSUKORRALDUS

Maksukorralduse seaduse muudatus jõustub 1. jaanuarist 2009.
a) Seaduse kohaselt muutub maksude maksmise ja tasaarvestamise süsteem lihtsamaks nii maksumaksjale kui riigile. Senise ligi saja eri tüüpi viitenumbri asemel võetakse kasutusele üks - maksumaksja oma nn ettemaksukonto. Uus süsteem muudab maksumaksja elu mugavamaks, sest ettemaksukontolt arvestatakse maksesumma maha automaatselt konkreetse tähtaja saabudes. Eelnõu võimaldab maksuhalduri initsiatiivil tasaarvestada erinevates maksuliikides olevaid võlgasid ja enammakseid. Kehtiva seaduse alusel tuleb tasaarvestamiseks esitada eraldi taotlus.

b) Seadus sätestab maksuhaldurile täiendava võimaluse täitetoimingu sooritamiseks enne maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse kindlaksmääramist. Antud regulatsiooni on vajalik siis, kui maksuhalduril tekib põhjendatud kahtlus, et maksuotsuse tegemise järgselt isik muudab end varatuks ja maksuhalduril ei olegi võimalust maksuvõlga sisse nõuda. Täitetoimingu sooritamine enne maksusumma määramist maandaks seda riski. Säte võimaldab rakendada kas käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse, ehitisregistrisse, sõiduvahendeid puudutavasse registrisse või laevakinnistusraamatusse. Luba täitetoimingu sooritamiseks tuleb taotleda halduskohtult.

c) Riiklike maksude maksuhaldur võib juriidilise isiku põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu (MKS § 114). Maksuhalduri praktika näitab, et ka juriidiliste isikute maksustamisel tuleb ette olukordi, kus oleks õiglane maksuvõlg hoopis kustutada. Siiani kehtiv õiguslik regulatsioon seda juriidiliste isikute puhul ei võimalda. Ebaõiglasest maksustamisest võib rääkida näiteks rahvusvaheliselt tegutsevate äriühingute maksustamisel, kus sageli ei ole selge, millisel riigil on mis ulatuses maksustamise õigus ning selgus saabub alles pikema perioodi möödumisel.

d) Maksu- ja Tolliamet ei väljasta enam tõendit maksuvõlgade puudumise kohta, kui maksukohustuslane ei ole tähtaegselt esitanud maksudeklaratsiooni. Kui deklaratsioon on esitamata, siis ei tea maksuhaldur, kas maksukohustuslasel on tegelikult maksuvõlg või mitte.

Riigilõivuseaduse muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2009. Riigilõivumäärad tõusevad liiklusregistri toimingute ja kodakondsus- ja migratsiooniameti toimingute puhul. Riigilõivumäärade tõusud on toodud lisas 1.

OTSESED MAKSUD

1) Tulumaksumäära ei langetata ning see jääb 21% tasemele, maksuvaba tulu jääb 2250le kroonile kuus.

2) Täiendav maksuvaba tulu esimese lapse kohta 2009. aastal külmutatakse ajutiselt (mõju avaldab 2010).

3) 1. jaanuarist tõuseb tööautoga erasõitude tegemise erisoodustuse arvestuslik hind 2000lt kroonilt 4000le kroonile. Kui töötaja teeb erasõite väiksemas mahus, on mõistlik pidada sõidupäevikut, mis võimaldab maksude tasumist väiksemalt summalt. Muudatuse üheks eesmärgiks on vältida auto kasutamisõigust palgakomponendina, mis tuleb tööandjale palga maksmisest odavam.

4) 1. jaanuarist suureneb maksuvaba hüvitise piirmäär nendele isikutele, kes kasutavad isiklikku sõiduautot ametisõitudeks. Edaspidi asendub tänane maksuvaba määr 2000 krooni 4000 krooniga kuus.

5) Ettevõtete tulumaksu osas aastapõhisele maksustamisele üle ei minda. Senise süsteemi jätkamise võimalus tekkis nn Burda kohtulahendi tulemusel, mis lubab arvata, et Eesti ettevõtte tulumaksu kinnipeetavaks maksuks pidada ei saa ning ettevõtete tulumaksusüsteem on Euroopa Liidu nõuetega kooskõlas.

6) Lisaks dividendidena jaotatavale kasumile tuleb äriühingul hakata tulumaksu maksma  ka aktsia- või osakapitali vähendamisel ja aktsiate/osade tagasiostmisel. Samuti kehtib see nõue äriühingu likvideerimisel omakapitalist tehtavatelt väljamaksetelt, mis ületavad aktsionäride/osanike poolt omakapitali tehtud sissemakseid. Dividendide maksmisel mitteresidendist aktsionärile või osanikule ei tule enam täiendavalt tulumaksu kinni pidada, seda siis sõltumata osaluse suurusest.

7) Sotsiaalmaksu arvutatakse üldjuhul töötaja/teenistuja makstud tasult, kuid mitte väiksemalt summalt kui kuumäär. 2009. aastal on kuumäär 4350 krooni.

KAUDSED MAKSUD

AKTSIISID

1)1. detsembrist 2008 jõustusid ühendusevälisest riigist reisija imporditud alkoholi ja tubakatoodete maksuvabade piirmäärade muudatused. Alkoholi puhul muudeti õlle ja veini piirnorme. Õlle maksuvabaks piirnormiks kehtestati 16 liitrit (enne kehtis väärtuseline piirnorm) ja veini piirnormiks 4 liitrit (senise 2 liitri asemel). Aktsiisivabade tubakatoodete kogused ei muutunud. Muudatuse kohaselt võib reisija tuua piirkogusest vähem toodud tubakatoote või alkoholi arvelt vastavalt teist liiki tubakatoodet või alkoholi.

2)Maksukogumise tõhustamise eesmärgil seati aktsiisimaksjale täiendavaid nõudeid. Nii peab aktsiisilaopidaja esitama maksuhaldurile ladustamisel tehtavate mõõtmiste kirjelduse ja töökorralduse eeskirja. Samuti antakse maksuhaldurile õigus määrata sunniraha aktsiisiseaduse kõigi nõuete täitmiseks.

3)ELi ettevõtjate võrdse kohtlemise eesmärgil kohaldatakse aktsiisivabastust mistahes ELi liikmesriigis kasutatavate denatureerivate ainetega Eestis joogikõlbmatuks muudetud alkoholile. Kehtiva seaduse alusel kohaldatakse aktsiisivabastust vaid kolmele denatureerimise viisile, millest Eesti on teavitanud Euroopa Komisjoni.

4)Vähendatakse ettevõtjate halduskoormust:
a)võimaldatakse teatud tingimustel toota jäätmetest kütust ka väljaspool aktsiisiladu;
b)lubatakse paigutada aktsiisilattu teises liikmesriigis aktsiisiga maksustatud kaupa ilma seda maksustamata (hetkel maksustatakse kaup aktsiisilattu paigutamisel);
c)ettevõtjad vabastatakse alkoholiregistrisse kantava alkoholi tootenäidise maksumärgistamise nõudest;
d)antakse võimalus lihtsustatud korras vastu võtta teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa nendele ettevõtjatele, kes ei tegele igapäevaselt aktsiisikaupadega;
e)lihtsustatakse ettevõtjate kohustusi aktsiisikauba mõõtmise nõuete osas.

Eeltoodud muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2009. Ettevalmistamisaega nõudvad muudatused (ladustamisel mõõtmiste kirjeldus, töökorralduse eeskiri, torustike skeemid) jõustuvad 1. juulist 2009.


KÄIBEMAKS

1) 1. jaanuarist 2009 tõuseb käibemaksu vähendatud määr 5%lt 9%ni järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest:
a) raamatud ja töövihikud;
b) ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hügieenitooted ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseadmed ja abivahendid;
c) perioodilised väljaanded, välja arvatud reklaami- ja erootilise või pornograafilise sisuga väljaanded;
d) majutus (sh hommikusöök), välja arvatud teenusega kaasnev kaup või teenus.

2) 1. jaanuarist 2009 tõuseb käibemaks 5%lt 18%ni järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest:
a) ohtlike jäätmete käitlemine,
b) matusetarbed ja –teenused,
c) etenduse- ja kontserdipiletid.

3) 2008. aasta 1. detsembrist tõusid reisija pagasis väljastpoolt ELi Eestisse toodavate kaupade maksuvabad piirnormid. Väärtuselised piirnormid tõusid 2700lt kroonilt 4700le, lennu- ja meretransporti kasutades 6730le kroonile. Samuti muutusid alkoholi- ja tubakatoodetele kehtivad koguselised piirnormid. Õlle maksuvabaks piirnormiks kehtestati 16 liitrit (enne kehtis väärtuseline piirnorm) ja veini piirnormiks 4 liitrit (senise 2 liitri asemel). Aktsiisivabade tubakatoodete kogused ei muutunud, küll aga võib reisija tuua piirkogusest vähem toodud tubakatoote või alkoholi arvelt vastavalt teist liiki tubakatoodet või alkoholi.

4) 1. jaanuarist 2009 maksustatakse ühendusevälisele isikule osutatav garantiiremondi teenus 18%lise maksumääraga. Seni sellelt teenuselt käivet ei tekkinud, kuna ühendusevälise riigi maksukohustuslasel ei ole valdavalt õigust küsida Eestis tasutud käibemaksu tagasi.

5) 1. jaanuarist 2009 muutub maksustatavaks käibeks eluruumi hooldusteenus, mis seni oli maksuvaba käive.

6) Seaduse uue sõnastuse kohaselt käsitatakse omatarbena igasugust kauba ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil tasuta võõrandamist (kui kauba sisendkäibemaks on eelnevalt maha arvatud) ning teenuse tasuta osutamist. Senise sõnastuse puhul oli kauba võõrandamine või teenuse osutamine omatarve juhul, kui kaup anti või teenus osutati oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ettevõtlusega mitteseotud otstarbel. Kui omatarbe moodustab tööandja sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, siis käibe maksustatava väärtuse arvutamisel võetakse aluseks tulumaksuseaduse alusel arvutatud erisoodustuse hind, mille ülempiiriks on alates 1. jaanuarist 2009 2000 krooni asemel 4000 krooni.

TOLL
1) Alates 2008. aasta 1. detsembrist tõusis väljastpoolt ELi Eestisse saadetava väikese väärtusega kaubast koosnevate saadetiste piirnorm. Väärtuseline piirnorm tõusis 345lt kroonilt 2347le kroonile.

2) Alates 2008. aasta 1. detsembrist tõusid reisija pagasis väljastpoolt ELi Eestisse toodavate kaupade maksuvabad piirnormid. Väärtuseline piirnorm tõusis 2700lt kroonilt 4700le kroonile, lennu- ja meretransporti kasutades 6730le kroonile. Samuti muutusid alkoholi- ja tubakatoodetele kehtivad koguselised piirnormid. Väljastpoolt ELi Eestisse saabuva reisija isiklikus pagasis sisalduva kauba suhtes ei kohaldata imporditollimaksu, kui sellesama kauba import on käibemaksust vabastatud.

3) Alates 2008. aasta 1. detsembrist vähendati ühtset tollimaksumäära 3,5 %lt 2,5%ni. Muudeti ka määra kohaldamise tingimust. Ühtse tollimaksuga maksustatava kauba väärtus ühe saadetise või ühe reisija kohta tõusis 5477lt kroonilt 10953le kroonile.

4) Alates 1. juulist 2009 hakkab toll teostama turvalisuse ja julgeoleku riskianalüüsi vahetult enne kaupade riiki toomist või sealt välja viimist. Ettevõtjad esitavad Maksu- ja Tolliametile elektroonilise eelinfo kauba üldandmetega (kauba saaja, saatja, päritolu, kirjeldus, veoettevõtja jm) kindel aeg enne kauba importi või eksporti (nt merevedusid teostavate laevade puhul 24 tundi enne lähtesadamas kauba laevale laadimist, maanteetranspordi puhul tund enne veoki piiripunkti jõudmist). Ülddeklaratsioonid esitatakse e-Maksuameti veebikeskkonnas. Vastava tarkvara olemasolu korral on ettevõtjatel võimalik kasutada firmasiseseid kaupade liikumist haldavaid IT-süsteeme ning edastada vajalik teave Maksu- ja Tolliametile x-Tee portaali kaudu.

5) Alates 1. juulist 2009 peavad ettevõtjad end tolliformaalsuste läbiviimisel identifitseerima ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteemis (EORI) neile omistatud numbriga. Muudatus tuleneb Euroopa Ühenduse tolliseadustiku rakendussätetest.

6) 2009. aasta jaanuaris on plaanis viia ellu määrusemuudatus, millega laiendatakse tolliterminali pidaja vastutust kauba toimetamisel tolliterminalist tolliasutusse. Vastutuse laienemisest hoolimata on tegemist hea lisavariandiga, kuidas suunata kaup transiidi tolliprotseduurile või sisenemisdeklaratsiooniga veo alustamisele.


LISA 1

Liiklusregistri toimingud – riigilõivumäärade muutus alates 1. jaanuarist 2009:
1) Sõiduki registreerimine: enne 1000 nüüd 1900 krooni.
2) Väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva registreerimine: enne 600 nüüd 1000 krooni.
3) Maastikusõiduki või jeti registreerimine: enne 300 nüüd 500 krooni.
4) Ajutiselt Eestisse imporditud sõiduki registreerimine: enne 3700 nüüd 5000 krooni.
5) Üksiksõiduki kinnituse omistamine: enne puudus nüüd 3000 krooni.
6) Auto üldkasutatava, vähendatud mõõtmetega või unikaalse auto registreerimismärgi väljastamine: enne 600 nüüd 900 krooni.
7) Mootorratta üldkasutatava, vähendatud mõõtmetega või unikaalse mootorratta registreerimismärgi, maastikusõiduki, haagise, traktori, traktori baasil ehitatud masina, muu liikurmasina või nende haagiste registreerimismärgi väljastamine: enne 300 nüüd 450 krooni.
8) Transiitmärgi väljastamine: enne 1250 nüüd 1800 krooni.
9) Auto, väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva teisaldatava registreerimismärgi kirjega PROOV väljastamine: enne 2000 nüüd 3000 krooni.
10) Auto üldkasutatava, vähendatud mõõtmetega või unikaalse auto registreerimismärgi väljastamise eest , mis on üksikkorras valmistatud omaniku avalduse alusel, esmaväljastamise eest tasutakse riigilõivu 7000 krooni. registreerimismärgi tellimisel rohkem kui kümnele autole, tasutakse riigilõivu 2000 krooni iga registreerimismärgi väljastamise eest.
11) Mootorratta üldkasutatava, vähendatud mõõtmetega või unikaalse mootorratta registreerimismärgi, maastikusõiduki, haagise, traktori, traktori baasil ehitatud masina, muu liikurmasina või nende haagiste registreerimismärgi väljastamise eest tasuti enne 2500 nüüd 3500 krooni.
12) Registreerimismärkide korduvkasutuseks väljastamine: enne 300 nüüd 450 krooni.
13) Registrisse kantud andmete muutmise eest seoses sõiduki, väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva omaniku vahetumine: enne 600 nüüd 900 krooni.
14) Registriandmete muudatuste vormistamine: enne 200 nüüd 300 krooni.
15) Varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud registreerimistunnistuse asendamine koos sellest tuleneva registrikande muudatusega: enne 100 nüüd 150 krooni.
16) Teabe väljastamine: a) kinnitatud väljavõtte puhul enne 80 nüüd 100 krooni iga lehekülje eest; b) eriprogrammi järgi koostatud kinnitatud teabe puhul enne 250 nüüd 350 krooni iga lehekülje eest.
17) Isiku avalduse alusel tõendi väljastamine: enne 80 nüüd 100 krooni iga lehekülje eest.
18) Alusdokumendi kinnitatud ärakirja väljastamine: enne 20 nüüd 30 krooni iga lehekülje eest.
19) Mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa, rahvusvahelise juhiloa või selle duplikaadi väljastamine: enne 380 nüüd 400 krooni.
20) Mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa, rahvusvahelise juhiloa või selle duplikaadi väljastamine kiirtellimuse korras järgmiseks tööpäevaks: 800 krooni.
21) Esmase juhiloa või juhiloa taotlemisel oli riigilõiv enne 120 nüüd 200 krooni (Esmase juhiloa, juhiloa ja sõidumeerikukaardi väljastamise eest võetakse riigilõivu vähendatud määras, mis nüüd tõuseb).
22) Väikelaeva või jeti juhtimise õigust tõendava dokumendi või selle duplikaadi väljastamine: enne 380 nüüd 400 krooni.
23) Mopeedijuhiloa või selle duplikaadi väljastamine: enne 30 nüüd 50 krooni.
24) Mootorsõidukijuhi teooriaeksamile registreerimine ja eksami vastuvõtmine: 400 krooni.
25) Mootorsõidukijuhi sõidueksamile registreerimine ja eksami vastuvõtmine: a) ARKi valduses oleva mootorratta või B-kategooria auto kasutamisel 600 krooni; b) ARKi valduses oleva veoauto, autobussi või nende autorongi kasutamisel 1000 krooni; c) muu eksamisõidukile kehtestatud nõuetele vastava sõiduki kasutamisel 400 krooni.
26) Mopeedijuhi teooriaeksamile registreerimine ja eksami vastuvõtmine: enne 20 nüüd 50 krooni.
27) Mopeedijuhi sõidueksamile registreerimine ja eksami vastuvõtmine: a) ARKi valduses oleva mopeedi kasutamisel 300 krooni; b) muu mopeedi kasutamisel 100 krooni.
28) Ohtlikke veoseid vedava autojuhi (ADR) eksami vastuvõtmine: enne 380 nüüd 500 krooni.
29) Ohutusnõuniku eksami vastuvõtmine: enne 380 nüüd 500 krooni.
30) Ohtlikke veoseid vedava autojuhi tunnistuse või selle duplikaadi väljastamine: enne 250 nüüd 500 krooni.
31) Ohtlikke veoseid vedava autojuhi tunnistuse kehtivuse pikendamine: 250 krooni.
32) Ohutusnõuniku tunnistuse või selle duplikaadi väljastamine: enne 250 nüüd 500 krooni.
33) Veoautojuhi, bussijuhi või taksojuhi ametikoolituse tunnistuse väljastamine: enne 380 nüüd 500 krooni.
34) Traktori, liikurmasina, väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva kontrollimiseks ARKi spetsialisti kohalekutsumine Eesti piires: 350 krooni iga traktori, liikurmasina, väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva kontrollimise eest.
35) Tehnoülevaataja teooriaeksami või praktika kontrolleksami vastuvõtmine: 400 krooni.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti toimingud – riigilõivumäärade muutus
1) Isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamine: enne 150 nüüd 250 krooni.
2) Elamisloa taotluse läbivaatamine: enne 750 nüüd 1000.
3) Pikaajalise elaniku elamisloa taotluse ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse läbivaatamine: enne 750 krooni, nüüd 1000.
4) Tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamine: enne 750 ja nüüd 1000 krooni.
5) Viisa või elamisloa taotlemisel nõutava kutse läbivaatamine: enne 150 ja nüüd 300 krooni.

Eesti lisasekund kl 18:59:59

EE: Aasta viimane päev venib sekundi võrra pikemaks

2008. aasta venib viimasel hetkel ühe sekundi võrra pikemaks, otsustas maailma aega haldav rahvusvaheline organisatsioon International Earth Rotation and Reference Systems Service.
Liigsekund on mõeldud selleks, et kompenseerida Maa ümber oma telje pöörlemise aeglustumist, teatab Reuters.
Üks sekund pannakse kõigile ülitäpsetele Maa aatomkelladele juurde kolmapäeva 23. tunni 59. minuti 59. sekundi järel UTC (Coordinated Universal Time) aja järgi. Eesti aja järgi toimub see kell 18:59:59.
Täpsusajastusest sõltuvad erinevad olulised võrgustikud ja süsteemid, näiteks globaalne positsionieerimissüsteem GPS ja internetipõhine Network Time Protocol.
Esimest korda pandi maailma ajale lisasekund juurde 30. juunil 1972. aastal. Viimati tehti seda 31. detsembil 2005.
Erinevalt liigsekundist kompenseeritakse kord nelja aasta jooksul lisapäevaga 29. veebruaril Maa tiirlemist ümber Päikese, mis võtab aega umbes 365 päeva ja 6 tundi.

PM: 2008. aasta muudetakse sekundi võrra pikemaks
28.12.2008 17:20

Ajamõõtjad lisavad aasta viimasele päevale sekundi lisaks, et aatomkellad ühtiksid Maa aeglustumise tõttu muutuva nn päikesekellaga.
Esimest korda kasutati lisasekundit 30. juunil 1972, kirjutas Reuters.
1970. aastal lepiti rahvusvaheliselt kokku kahes ajaskaalas: üks, mis põhineb Maa pöörlemiskiiruses ning teine, mis põhineb ülitäpsetel aatomkelladel.
Täpne kellaaeg on vajalik rahvusvahelise kaubanduse ja digitaaltehnoloogia toimimiseks.

Turvaline tulevärk

PÄÄSTEAMETI TEADE
29.12.2008

Päästeteenistuse soovitused turvaliseks aastavahetuseks

Aastavahetuse lähenedes tuletab päästeenistus inimestele meelde, et rakettide kasutamine eeldab tähelepanelikkust, ettevaatlikkust ning kõrgendatud ohutaju.
Kõige sagedamini põhjustavad aastavahetusel tuleõnnetuse pürotehnilistest toodetest raketid.
Möödunud aastatel on olnud juhtumeid, kus rakett lendab läbi aknaklaaside tuppa, vigastab inimesi ning tekitab tulekahju. Ka rõdudele on raketid sattunud ning süüdanud rõdu piirded.
Eelpool räägitud sündmuste põhjuseks oli valesti suunatud rakett, mis peale süütamist suunda muutes põhjustas õnnetuse. Raketid tuleb paigaldada ning süüdata vastavalt raketiga kaasasolevale ohutusjuhendile.
Meeles peab pidama:
1) Ilutulestiku tegemiseks tuleb valida ohutu koht, arvestama peab kaugusega nii inimestest kui ka hoonetest. Kindlasti ei tohiks rakette süüdata majade vahel ning vahetus läheduses, rakett suunata ohutus suunas.
2) Pürotehnilised tooted tuleb tulekindlal alusel fikseerida, et ei kalduks pärast süütamist.
3) Süütenööri süütab üks inimene ning teised peaksid olema ohutus kauguses.
4) Alati tuleb läbi lugeda tootega kaasas olev ohutusjuhend.
Päästeteenistus soovib kõigile mõnusat aastavahetust!
Rain Porss
Päästeameti pressiesindaja

Isikliku sõiduauto kasutamine ametisõitudeks

Valitsuse 30.12.2008 istungi kommenteeritud päevakord
Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 "Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad" muutmine
Esitaja: rahandusminister Ivari Padar
Tüüp: Määruse eelnõu

Eelnõu kohaselt suurendatakse maksuvaba hüvitise piirmäära 2000 kroonilt 4000 kroonini kuus. Määrus kehtestab, et arvestuse pidamisel ei maksustata hüvitist kuni 4 krooni ühe teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 4000 krooni kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta. Kui füüsilisele isikule maksab käesoleva paragrahvi alusel hüvitist samas kalendrikuus tehtud sõitude eest mitu tööandjat, võib iga tööandja maksta maksuvabalt hüvitist kuni 4000 krooni.
Maksimaalne mõju piirmäära tõstmise korral oleks järgmine: 2009. aastal jääks riigieelarvesse laekumata kuni 18,4 mln krooni tulumaksu ja kuni 28,9 mln krooni sotsiaalmaksu ehk kokku 47,3 mln krooni. Muudatuse tegelik mõju on tõenäoliselt mõnevõrra väiksem, sõltudes sellest, kui palju makstakse maksuvabast hüvitise piirmäärast suuremaid hüvitisi.
Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2009. aastal.

Tragimine määrusega keelatuks

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
30. detsember 2008

Valitsus muutis kalapüügieeskirja määrust

Täna, 30. detsembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks kalapüügieeskirja määruse muudatused, mille kohaselt täpsustuvad harrastuspüügil kasutatavad püügivahendid ja -viisid ning kalapüügi keeluajad ja -kohad.
Eelnõu täpsustab kahte harrastuspüügivahendi mõistet. Näiteks tohib allveepüügil kuni kolmeharulise harpuuni asemel edaspidi kasutada kuni viieharulist harpuuni. Samuti defineeritakse ja keelustatakse eelnõus tragimine kui mittesäästlik ja ebaeetiline püügiviis. Tragimisel haagitakse kalad sihilikult ilma söödata konksu otsa, kuid kätte saadakse neist suhteliselt väike arv. Samas võivad minema pääsenud kalad saadud vigastuste tõttu hiljem hukkuda.
Siseveekogudes viidi püügivahendite tähistamine samadele alustele, mis meres ja muudes piiriveekogudes juba olemas. See tähendab, et edaspidi tuleb kaluril ka siseveekogudes võrku ja õngejada tähistada avaveepoolses otsas kahe lipuga ja kaldapoolses ühe liputähisega.
Kevadine kalade kudeaegne nakkevõrgukeelu algus siseveekogudes (välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves) ühtlustati haugi püügikeeluaja algusega. Nakkevõrguga püügikeeld neis siseveekogudes algab jääkatte puudumisel 15. märtsist, jääkatte olemasolul aga 1. aprillist ja see kestab kuni 31. maini. Seega tuleb juurde kuni 15 päevane keeld juhul, kui jääkate veekogul alatest 15. märtsist puudub.
Eelnõuga lisatakse vooluveekogude nimekirja Kloostri jõgi, Leisi jõgi, Taaliku peakraav, Sõreda oja, Meriküla oja ja Järveoja, mille suudmest 500 meetrit on meres kalapüük lõheliste rände ajal kudejõgedesse ja kudemisajal keelatud.
Samuti keelatakse kalapüük merel Purtse jõe suudmes 1000 meetri raadiuses aastaringselt. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste uuringud on näidanud, et Purtse jões toimub nii lõhe kui ka meriforelli looduslik sigimine.
Kalapüügieeskirja muudatusettepanekud laekusid harrastuskalastajatelt ja need on läbi arutatud harrastuskalastajaid ühendavate organisatsioonide esindajate, kalavarusid uurivate teadlaste ja Keskkonnainspektsiooniga.
Määruse muudatused jõustuvad kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Lisainfo:
Herki Tuus,
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist
626 0713

Munitsipaalkoolide õpetajate palgatõus

Valitsus kinnitas munitsipaalkoolide õpetajate palgatõusu

Valitsus kinnitas tänasel istungil (30. detsember 2008) munitsipaalkoolide õpetajatele 8-protsendilise palgatõusu tulevaks aastaks. Klassijuhataja ülesannete täitmisel suurendatakse palga alammäärasid 10 protsenti.
Valitsusliidu programmis aastateks 2007 – 2011 on valitsus seadnud eesmärgiks viia noorempedagoogi palga alammäär 2013. aastaks vähemalt riigi keskmise palga tasemele.
Uuest aastast on noorempedagoogi palga alammäär 10 277 krooni, pedagoogil 10 883 krooni, vanempedagoogil 12 438 krooni ja pedagoog-metoodikul 15 020 krooni.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel lepivad munitsipaalkooli õpetajate palga alammäärades üleriigiliselt kokku valitsus, kohalike omavalitsusüksuste volitatud esindajad ja õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajate poolt moodustatud delegatsioonid.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo briifinguruum
http://www.valitsus.ee/brf/
press@riik.ee

Haridus- ja Teadusministeerium
30.12.2008
Algaval aastal tõuseb õpetajate palga alammäär 8 protsenti

Vabariigi Valitsus kinnitab täna (30. detsembril) määruse, mille kohaselt tõusevad õpetajate palga alammäärad 2009. aastal kaheksa protsenti.
Vastavasisulise lepingu allkirjastasid 18. detsembril haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO esimees Ago Tuuling ning Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Sven Rondik.
Nimetatud lepingule tuginedes esitas haridus- ja teadusminister valitsusele määruse eelnõu, mille kohaselt tõuseb uuest aastast palga alammäär noorempedagoogidel 10 277 kroonile (praegu 9516 krooni), pedagoogidel 10883 kroonile (praegu 10077 krooni), vanempedagoogidel 12 438 kroonile (praegu 11 517 krooni) ning pedagoog-metoodikutel 15 020 kroonile (praegu 13 908 krooni).
Ka kutseõppeasutuste puhul on arvestatud pedagoogide palga alammäärade 8-protsendilise tõusuga.
Tõnis Lukas tõstis esile valitsuse tahet jätkata õpetajate palgatõusu ja ütles: “Olukorras, kus õpetajaameti maine on hakanud tõusma, ei saa katkestada palgatõusu, sest Eesti koolis on praegu õpetajatest puudus ja muuhulgas ka korralik palk motiveerib noori õpetajana tööle asuma.”
Üldhariduse rahastamismudeli kohaselt tõusevad ka koolide juhtimiskulud samavõrra kui pedagoogide palga alammäärad. Konkreetse koolijuhi palgatõusu otsustab tööandja.
Asso Ladva
kommunikatsioonibüroo konsultant
735 0153

Planeerimisse kaasatakse piirnevad kinnistud

Siseministeerium
Pressiteade nr 127
30. detsember 2008

Planeerimisalane teavitus muutub paremaks

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks planeerimisseaduse muutmise eelnõu, mille olulisemad punktid on seotud isikute kaasamisega detailplaneeringute protsessi ning infovahetuse parandamisega, sealhulgas elektroonilise teavitamise võimaldamisega.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on planeerimistegevuses osalemine oluline nii elukeskkonna kujundamise, kui ka läbipaistvuse seisukohalt. "Inimesel peab olema võimalus rääkida kaasa oma koduümbruse ja kodukandi arengust. Mida rohkem inimesed planeerimises osalevad, seda väiksem on ka oht, et otsustamisel mängib kaasa kellegi isiklik kasu," ütles Kiisler.
Ministri sõnul on ka praegu elanikel seadusega õigus läheduses planeeritava ehitustegevuse kohta infot saada ja oma arvamust avaldada. Tegelikult aga piirdub teavitamine väikeses kirjas ajalehekuulutusega ja sildiga kusagil nurgatagusel infotahvlil. "Asi on pea peale keeratud - inimene peab ise pidevalt jälgima, ega tema maja kõrvale pilvelõhkujat ei plaanita," kirjeldas regionaalminister olukorda.
Kiisleri sõnul on eelnõu juures oluline eelkõige mõtteviisi muutus riigikesksest kodanikukesksemaks. "Uue seaduse järgi hakkab omavalitsus uute planeeringute algatamisel otse kirjaga teavitama piirnevate kruntide omanikke ning elanikke. See ongi see suund, kuhu avaliku sektori teenused lähiaastatel järjest kiiremini hakkavad liikuma,“ sõnas Kiisler.
„Selle asemel, et oodata kodaniku sekkumist, kaasab riik või omavalitsus teda automaatselt. Loomulikult on paljude selliste muudatuste eelduseks infotehnoloogia areng. Näiteks antud juhul eeldame, et planeeringutest teavitamine toimuks võimalusel e-kirja teel. Kõik algab siiski mitte arvutiprogrammist, vaid mõtteviisi muutusest," tõdes Kiisler.
Eelnõu kohaselt jõustuvad planeerimisseaduse muudatused 1. juulist 2009.
Planeerimisseaduse muutmise peamine eesmärk on tagada inimeste senisest parem kaasamine planeerimisprotsessi. Samuti kehtestatakse detailplaneeringu rangemad menetlusreeglid juhtudel, kui planeeritaval alal on tegemist oluliste avalike huvide ja väärtustega ning kui linna või valla ruumilise arengu põhimõtted ja üldised huvid ei ole üldplaneeringuga määratletud. Seadusemuudatused tagavad samuti puudutatud isiku kaasamise detailplaneeringu koostamisse ja parema võimaluse oma õiguste kaitsmiseks.
Kristina Kareva
Pressinõunik

esmaspäev, 22. detsember 2008

Päästeteenistuse soovitused pühadeks

Päästeteenistuse soovitused pühadeks

- Pühade ajal kasutatakse tavapärasest rohkem lahtist tuld, süüdatakse
küünlaid. Igal aastal on tuleõnnetusi, kus järelevalveta jäetud küünal
põhjustab tulekahju. Põlevat küünalt ei tohi järelevalveta jätta, küünal
võib sulades või tuuletõmbega ümber kukkuda. Lauakaunistuste või
kaunistusrosettidega küünlaid ei peaks üldse süütama, sest kaunistus on
põlevast materjalist ja süttib kergesti. Küünal tuleb paigutada
mittepõlevale alusele ning paika, kus leegi lähedal ei ole tuldvõtvaid
esemeid, kardinat või kuuseoksi. Puit või paber küünla aluseks ei sobi.

- Ilma külmenedes toimub rohkem tuleõnnetusi, mis saavad alguse
küttekoldest. Päris tihti on põhjuseks küttereziimi rikkumine. Käreda
külmaga peaks ühe kõva kütmise asemel kütma mõõdukalt mitu korda päevas.
Väga kõrge temperatuur lõhub ahju või pliidi, põhjustades halvemal juhul
tulekahju. Puhurid ja õliradiaatorid ei ole mõeldud ööpäevaringseks
kasutamiseks, ülekuumenenud seadmed võivad süttida. Elektrilised
küttekehad, mis ei ole mõeldud pidevaks töötamiseks, tuleb aeg-ajalt välja
lülitada ja maha jahutada.

- Ilutulestiku rakettide laskmisel tuleb järgida kaasas olevat kasutus- ja
ohutusjuhendit. Laskmisel kinnitada rakett kindlale alusele. Kergesse
lumme torgatud rakett võib lendamisel suunda muuta ning inimese pihta
sattuda. Aknast ja rõdult ei tohi ilutulestikku lasta, rakett võib lennata
teiste majade aknasse või katusele. Raketti tuleb lasta hoonetest eemal,
ainult otse üles.

- Tulekahju korral või kiirabi kutsumiseks helista hädaabinumbrile 112
- Lihtsamate terviseprobleemide korral saab meditsiinilist nõu perearsti
nõuaandetelefonilt 1220
- Päästealast infot saab päästeala infotelefonilt 1524
- Hädaabinumber 112 on mõeldud hädaabikõnedeks. Pühadetervitused ja
infopäringud koormavad asjatult hädaabitelefoni ning tegelik abivajaja ei
pruugi liinile pääseda.

Vabakoguduste teenistusajad

Hiiumaa vabakoguduste teenistuste ajad jõulude ja aastavahetuse ajal

24. detsembril:
Kärdla Baptistikoguduses kell 17.00
Kärdla Kristliku Osaduse koguduses kell 15.00
Palade Priikoguduses kell 17.00
Putkaste Koguduses kell 13.00
Ühtri palvelas kell 11.00
Jausa Koguduses kell 15.30
Harju Koguduses kell 13.00
Emmaste-Nurste Koguduses kell 15.00

25. detsembril:
Kärdla Baptistikoguduses kell 11.00
Palade Priikoguduses kell 17.00
Hilleste Koguduses kell 12.00
Hellamaa perekeskuses kell 14.30
Harju Koguduses kell 11.00
Harju Koguduses kell 11.00
Emmaste-Nurste Koguduses kell 11.00

31. detsembril
Kärdla Baptistikoguduses kell 17.00
Kärdla Kristliku Osaduse koguduses 15.00
Palade Priikoguduses kell 19.00
Emmaste-Nurste Koguduses kell 17.00
Putkaste Koguduses 10.30
Harju Koguduses 11.00

1. jaanuaril 2009
Kärdla Baptistikoguduses kell 11.00
Palade Priikoguduses kell 12.00
Hilleste Koguduses kell 12.00
Jausa Koguduses kell 14.00
Emmaste-Nurste Koguduses kell 11.00

Parimad sportlased 2008. a

Hiiumaa parimad sportlased 2008

Eelmise nädala esmaspäeval, 15. detsembril valiti Hiiumaa 2008. a parimateks sportlasteks Eveli Saue ja Heiki Nabi. Aasta noorsportlaseks sai Martin Paasoja ja aasta treeneriks Henn Põlluste.

Hiiumaa parimateks sportlasteks valiti 2008.aastal:
parim tüdruk kuni 16 a - Kreet Kangur
parim poiss kuni 16 a - Martin Paasoja
parim neiu 17-21 a - Häli-Herta Haavapuu
parim noormees 17-21 a - Priidu Niit
aasta noorsportlane - Martin Paasoja
aasta naissportlane - Eveli Saue
aasta meessportlane - Heiki Nabi
aasta treener - Henn Põlluste
parim naisveteran - Helen Mast
parim meesveteran - Arvo Rist
aasta üllataja - Marko Lauri
aasta tegija - Toivo Pruul
parim spordiüritus - Hiiumaa 51.võrkpalliturniir
parim Hiiumaalt sportlasteed alustanud - Helina Rajasalu
parim täiskasvanute võistkond - Hiiumaa Kabeklubi
Arvo Rist, Raivo Rist, Ivo Vana, Katrin Rajasalu
parim noorte võistkond - Viskoosa SK saalihoki U15 (treener Teet Kivisilla)
Alex Kark, Tarvo Kivisilla, Sander Laur, Miko Malk, Danver Mets, Ken Pähn, Ulvar Suve, Toomas Valk, Priidik Valk, Marko Viitamees, Kasper Mast, Helmur Rajang, Marten Käär.

Allikas: Hiiumaa spordiliit

pühapäev, 21. detsember 2008

Pühadeaegne sõiduplaan

Pühaedeaegsetes sõidugraafikutes on muudatused

Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinide sõidugraafikutes on muudatused, 22. detsembrist kuni 4. jaanuarini, seoses riiklike pühadega.

Graafikumuudatused on vajalikud selleks, et kohandada parvlaevade reisigraafikut paindlikult ümber vastavalt pühadeperioodi liiklusvoogudele. Nagu igal aastavahetusel, paigutatakse ka tänavu reise ümber madalama nõudlusega aegadelt kõrgema nõudlusega aegadele, et reisijatel oleks võimalikult mugav pühade ajal Lääne-Eesti saarte ja mandri vahel reisida.

Lisanduvad reisid tippaegadele, kus tavapärane graafik on hõredam. Ärajäävad reisid kuuluvad enamasti päeva esimeste või viimaste väljumiste hulka. Kõik muudatused on kirjas ka vastava liini graafikus (Liinid, hinnad, graafikud alajaotuses).

Kuivastu - Virtsu liin

ÄRA JÄÄVAD väljumised:
24.12 Kuivastust 5 ja 23, Virtsust 6 ja 24
25.12 Kuivastust 5 ja 20, Virtsust 6 ja 21
26.12 Kuivastust 5 ja 22, Virtsust 6 ja 21
31.12 Kuivastust 23, Virtsust 24
01.01 Kuivastust 5, Virtsust 6

LISAREISID
23.12 Kuivastust 22, Virtsust 23
27.12 Kuivastust 16 ja 18, Virtsust 17 ja 19
28.12 Kuivastust 8, Virtsust 9
03.01 Kuivastust 14, Virtsust 15
04.01 Kuivastust 8 ja 22, Virtsust 9 ja 23

Rohuküla-Heltermaa liin

ÄRA JÄÄVAD väljumised:
23.12 Rohukülast 20:30 (OV)
24.12 Rohukülast 20:30, Heltermaalt 4:30(OV) ja 22:30
25.12 Rohukülast 20:30, Heltermaalt 22:30
26.12 Rohukülast 16:30,20:30, Heltermaalt 18:30, 22:30
31.12 Rohukülast 22:30, Heltermaalt 22:30
01.01 Rohukülast 6:30, Heltermaalt 6:30

LISAREISID
22.12 Rohukülast 16:30 (OV), Heltermaalt 18:30
23.12 Rohukülast 8:30, 12:30,16:30, Heltermaalt 10:30(OV), 14:30, 18:30, 22:30
24.12 Rohukülast 12:30, Heltermaalt 14:30
25.12 Rohukülast 12:30, Heltermaalt 14:30
26.12 Rohukülast 12:30, Heltermaalt 14:30
27.12 Rohukülast 12:30, 16:30, Heltermaalt 14:30, 18:30
28.12 Rohukülast 12:30, 20:30, Heltermaalt 10:30, 22:30
31.12 Rohukülast 12:30, 16:30, Heltermaalt 14:30, 18:30
04.01 Rohukülast 12:30, 20:30, Heltermaalt 10:30, 22:30

EKN jõululäkitus 2008. a

Eesti Kirikute Nõukogu jõululäkitus

Armsad kaasmaalased, aasta kõige pimedamal ajal, kui päevad on lühikesed ja ööd pikad, igatseme valguse ja rõõmu järele. Seda väljendavad akendel säravad jõuluküünlad, tänavaid ehtivad kaunistused ning puudele riputatud ehted. Me kõik soovime, et valgus võidutseks üle pimeduse, rõõm üle kurvastuse, rahu üle rahutuse, lootus üle lootusetuse – et headus võidaks kurjuse.

Aga meie keskel on inimesi, kelle jaoks see väline sära on suures vastuolus eluraskustega. Mitmetes kodudes on mure põhjuseks muutunud majanduslik olukord. On neid, kellele laenu tagasimaksmine on osutunud keeruliseks. Paljud ettevõtjad teevad jõupingutusi, et ettevõtet pankrotist päästa. Vähe on inimesi, keda praegune majanduslangus otseselt või kaudselt ei puudutaks. Oleme kõik ühes paadis. Kutsume kõiki üles näitama algaval aastal rohkem solidaarsust ja hoolivust ligimese, eriti abivajaja suhtes. See teeb meie rahva tugevaks ning aitab ühiskonnal püsida rahus ja lootuses.

Jõulusündmuses astub Jumal meie keskele ja pakub igaühele oma rahu ja lootust, mis annab kindlust ja turvatunnet.

Jõulud on aeg, mil tähistame Jeesuse Kristuse sündi siia maailma. Jõuluööl kõlas inglikuulutus: „Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!" Jumal on austatud, kui inimesed elavad rahus. Jeesus tuli, et vabastada meid pattudest ja lootusetusest ning anda uus elu. Inimsüda, kuhu tuleb Jeesus Kristus, muutub pimeduse asemel valguse, rahu ja rõõmu paigaks. Olgem siis Jumala tõotuse vastuvõtjad ja edasikandjad selles maailmas!

Rahulikke jõulupühi ja õnnistatud uut, 2009. aastat!

Eesti Kirikute Nõukogu
18. detsembril 2008. Issanda aastal Tallinnas

neljapäev, 18. detsember 2008

ARK ja Maanteeamet kokku 2009 II pooles

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade
03.12.2008
Valitsus kiitis heaks Eesti Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti ühendamise

Täna toimunud Vabariigi Valitsuse kabineti istungil volitas valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit (MKM) läbi viima Maanteeameti ja Eesti Autoregistrikeskuse (ARK) ühinemist ühiseks Maanteeametiks, samas säilib ARK kaubamärgina. Valitsus volitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit ette valmistama õigusaktide muutmise eelnõud ning läbi viima nende kooskõlastamise e-õiguse infosüsteemis.
"Kahe asutuse ühinemise peamine eesmärk on parandada olukorda meie teedel ja liiklusohutuses," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. "On väga oluline, et ühinemine toimuks sujuvalt ja selle käigus ei tekiks takistusi igapäevases töös, mõlemal asutusel on väga vastutusrikas töö."
Kahe asutuse ühinemine loob eeldused kokkuhoiuks, aastal 2010. on planeeritud ühinemise tulemusel personali- ja halduskulusid kokku hoida ligi 50 mln krooni tänasega võrreldes. Olemasolevad maakondlikud bürood on võimalik koheselt kokku kolida Hiiumaal, Saaremaal ja Jõgevamaal, mis toob kaasa halduskulude mõningase vähenemise.
Ühinemise järel tekib võimalus erinevate valdkondade tegevusi ühiselt ja tervikuna planeerida ning senisest mõistlikumalt kasutada ka nendeks tegevusteks ettenähtud raha. Teede remondil ja hooldusel saab efektiivsemalt arvestada ühistranspordiliinide vajadustega ning suunata raskeveokite liiklust ühistranspordiliinidest erinevatele teedele.
Olulise muudatusena tuleb märkida ka seda, et praegu teostab järelevalvet tehnoülevaatuspunktide ja autokoolide üle ARK, mis on hallatav riigiasutus. Ühinemise järgselt on plaanis anda need funktsioonid Maanteeameti regionaalsetele asutustele, mis tuleb ühinemise käigus kujundada ümber kohalikeks asutusteks. Samuti hakkaks ühistranspordi järelevalve olema tulevikus regioonaalsete asutuste ülesanne. Eesmärk on minna tulevikus üle ühistranspordi regionaalsele korraldamisele, kus kohalikud asutused hakkaksid kas osaliselt või täielikult täitma ka teisi tänaseid maavalitsuste funktsioone ühistranspordi korraldamisel. Tänane olukord, kus liinivõrgud on kujundatud maakondade piiridest lähtudes, ei rahulda inimeste muutunud liikumisvajadusi.
Ühinemine saab teoks 2009. aasta teisel poolaastal.
Kalev Vapper
Avalike suhete osakonna juhataja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
tel: 625 6493; 50 28 747

Metsaseaduse muudatused 1. jaanuarist 2009

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
10. detsember 2008
Uuest aastast jõustuvad metsaseaduse muudatused

Täna, 10. detsembril kiitis Riigikogu heaks metsaseaduse muudatused eesmärgiga tagada riigi metsapoliitika tõhusam elluviimine kõiki huvigruppe arvestavalt. Seaduse muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2009.
Muudatuste üheks eesmärgiks on suurendada metsaomanike huvi metsa majandamise, sh uuendamise ja hooldamise vastu ja muuta kogu metsandusalane seadusandlus paremini toimivaks. “Praegu kehtiv metsaseadus on kohati bürokraatlik ja topeltregulatsioonidega, takistades metsade kasvatamist ning hooldamist,” ütles Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp. “Muudetud metsaseadus annab metsaomanikele võimaluse keskenduda metsade kasvatamise sisulisele poolele.”
Näiteks kaotatakse seaduses metsamajandamiskavade kehtestamise nõue, metsa majandamise aluseks saavad ülevaade metsa olemist ja metsateatis. Ka ei pea erametsaomanik enam tasuma metsa uuendamise tagatisraha, vaid peab kahe aasta jooksul pärast lageraiet (või metsa hukkumisest) rakendama võtteid, mis viie aastaga tagaksid uuenenud metsa. Erametsaomanike toetuste taotlemise ja jagamise paremaks korraldamiseks töötatakse välja toetuste taotluste hindamise kord ja kriteeriumid.
“Metsaseaduse muutmine loob paremad võimalused metsaressursioptimaalsemaks kasutamiseks, mis on oluline riigi majandusele tervikuna,” ütles Lamp. Ka Euroopa Liit on seisukohal, et tuleb tagada parem juurdepääs säästvalt majandatud metsadest pärit puiduvarudele ning suurendada puidu kui taastuva loodusressursi kasutamist. Jätkusuutlikult majandatud metsadest pärit puidu kasutamine on oluline kliimamuutuste leevendamisel. Lisaks on metsadel tähtis osa vee kaitsel ja energia tootmisel.
Looduse kaitse jätkub metsaseaduse erisuste, looduskaitseseaduse ja teiste eriseaduste (nt veeseadus) kaudu. Laienevad abinõud pinnase kaitseks. “Näiteks tagatakse pinnase kaitse nii metsa uuendamisel ja raiel kui ka maasturite ja ATV-dega sõitmisel ja mulla kaevandamisel,” loetles Lamp kaitsemeetmeid.
Muudatusi metsanduses kavandatakse pikaaegselt ja tulevikku silmas pidades. Ka uuest aastast jõustuvad suuremad seadusemuudatused (metsakategooriate kaotamine ja metsamajandamiskavade soovituslikkus) on juba aastaid tagasi läbi vaieldud ning 2002. aastal Riigikogus metsanduse arengukavaga heaks kiidetud. Need põhinevad põhjalikel analüüsidel ja on läbinud keskkonnamõjude hindamise.
Metsaseaduse muudatuste ettevalmistamisel osalesid metsanduse huvigrupid, eelnõu oli aruteluks kaasamisveebis www.osale.ee. Muudatused on kooskõlastatud ministeeriumitega ning metsandusnõukoguga. Muuhulgas tunnustas metsaseaduse muudatusi Euroopa maaomanike organisatsioon (ELO), kelle hinnangul puudub vastuolu metsaseadusega kavandatud muudatuste ning säästliku metsamajandamise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise vahel.
Eesti metsa pindala on alates möödunud sajandi keskpaigast pidevalt suurenenud, kattes juba üle poole (ca 2,3 miljonit hektarit) maismaast. Metsasuse poolest oleme Euroopas 4. kohal, jäädes tahapoole vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Eesti metsadest saadav puit katab 10% meie energiavajadusest.
Lisainfo:
Marku Lamp,
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja, 626 2920

Rakenduskava Läänemere kaitseks

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
11. detsember 2008
Läänemere kaitseks valmis Eestil rakendusplaan

Täna, 11. detsembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks Läänemere tegevuskava rakendusplaani eesmärgiga täita rahvusvaheliselt võetud kohustusi Läänemere kaitsmiseks.
Möödunud aasta novembris kiitsid Läänemere kaitse komisjoni (HELCOM) kuuluvate riikide esindajad heaks Läänemere tegevuskava, mis näeb ette kõigi suuremate merekeskkonna probleemide lahendamise aastaks 2021. Tegevuskava eesmärk on saavutada Läänemere hea seisund aastaks 2021. Selleks nähakse ette abinõud merekeskkonna eutrofeerumise takistamiseks, mis tähendab inimtegevusest põhjustatud lisamõjude piiramist ja vältimist. Samuti tuleb säilitada Läänemere bioloogiline mitmekesisus, piirata võõrliikide sissetungi ning vältida ohtlike ainete merre sattumist.
“Selleks, et Läänemere tegevuskavas seatud eesmärke täita, on Eestis moodustatud merekomisjon, mille juhtimisel valmiski Läänemere tegevuskava rakendusplaan aastateks 2008–2011,” ütles Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna büroo juhataja Silver Vahtra. “Plaan näeb ette koostööd mitme ministeeriumi vahel.”
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesandeks on mereline tegevus, ohtlikud ained ja eutrofeerumine (meresõiduohutus, laevadelt pärinev reostus). Siseministeerium tegeleb merereostuse avastamise ja likvideerimisega. Sotsiaalministeeriumi valdkonnad on suplusvee kvaliteet, ohtlikud ained. Põllumajandusministeerium – eutrofeerumine (põllumajandusest lähtuv reostus), ohtlikud ained (biotsiidid) ning looduse kaitse ja bioloogiline mitmekesisus (kalaressursside kasutamine). Keskkonnaministeerium – eutrofeerumine, looduse kaitse, bioloogiline mitmekesisus, mereline tegevus ja rakendusplaani üldjuhtimine. Komisjoni töösse on kaasatud ka Rahandusministeerium.
“Plaani rakendamiseks vajalikud tööd tuleb ministeeriumidel kavandada oma arengukavades ja tööplaanides, kaasates valitsemisala asutusi, ettevõtjaid ning kutseliitusid,” märkis Vahtra. “Vajalike tööde rahastamine käib põhiliselt välisabi arvelt.”
Läänemere pindala on 415 266 km2, valgala on neli korda suurem ehk 1,7 miljonit km2. Mere keskmine sügavus on ligi 50 meetrit. Veehulk Läänemeres on ligi 21 000 km³. Läänemere veevahetus on ligikaudu 2% aastas, kogu vesi vahetub 25 aasta jooksul.
Läänemere keskkonna seisundi parandamine eeldab kõigi HELCOMi riikide ühist panust. Läänemere ääres asuvad riigid on Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Venemaa. Läänemere valgalal asuvad Ukraina, Tšehhi, Valgevene ja Slovakkia. Igal aastal veetakse mööda Läänemere laevateid üle 500 miljoni tonni lasti. Läänemere sadamate vahel kurseerib üle 50 reisiparvlaeva päevas.
Lisainfo:
Silver Vahtra,
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna büroo juhataja, 626 2987, 5322 5036

Looduskaitse arengukava a-ni 2020

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
11. detsember 2008
Keskkonnaministeerium hakkab koostama “Looduskaitse arengukava”

Täna, 11. detsembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks "Looduskaitse arengukava aastani 2020" koostamise ja määras arengukava koostamise eest vastutavaks Keskkonnaministeeriumi.
Looduskaitse arengukava (LAK) on looduskaitset käsitlev terviklik strateegiline dokument, mille eesmärk on tagada riikliku looduskaitsealase tegevuse põhjalik ja süstemaatiline planeerimine ja ressursside läbikaalutud kasutamine, et liigid säiliksid ja nende elupaikade kadu oleks minimaalne.
Kuna looduse kaitse hõlmab paljusid valdkondi, mida alati ei saa reguleerida vaid Keskkonnaministeeriumi planeeringudokumendiga, siis on LAK-i ülesanne reguleerida looduse kaitset, arvestades seejuures nii Keskkonnastrateegias kui ka mitmetes teistes konventsioonides ning lepetes, nt bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis, Euroopa maastikukaitse konventsioonis kehtestatud nõudmisi.
Sellise erinevaid regulatsioone hõlmava dokumendi koostamise tingis vajadus täpsemalt määratleda mitmete looduskaitse valdkondade tegevuskava ja prioriteedid, mida siiani on kas ebapiisavalt käsitletud või mida 2006. aastal valminud looduskaitse arengukava eelnõu ei arvestanud.
LAK-iga koos töötatakse välja ka rakendusmeetmed järgmiseks neljaks aastaks ja tehakse "Keskkonnategevuskavas aastateks 2007-2013" maastikke ja bioloogilist mitmekesisust puudutavas osas vajalikud täiendused.
Arengukava väljatöötamisse on kaasatud spetsialistid Keskkonnaministeeriumist (vastutab arengukava koostamise eest), Haridus- ja Teadusministeeriumist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Põllumajandusministeeriumist, Rahandusministeeriumist, Kultuuriministeeriumist, Välisministeeriumist. Lisaks osalevad LAK-i koostamises mitmete valitsusväliste organisatsioonide esindajad, Teaduste Akadeemia, Põllumajandus-Kaubanduskoja, Linnade Liidu, Maaomavalitsuste liidu esindajad.
Lisainfo:
Liina Eek,
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik kt
6262877
liina.eek@envir.ee

Pühadeaegsest kiirbussiliiklusest

PÜHADEAEGSEST BUSSILIIKLUSEST.
Liin 704 ÕNGU- TALLINN- ÕNGU väljumisega kell 6.45 ÕNGULT ja kell 16.20 TALLINNAST on käigus teisipäeval, 23.detsembril ja pühapäeval, 28.detsembril. Nimetatud liin ei ole käigus reedel, 26.detsembril.
Liinid 702 KÄRDLA- TALLINN- KÄRDLA, 705 TALLINN- KÄRDLA- TALLINN ja 870 NURSTE- KÄINA- TALLINN sõidavad tavapärase graafiku järgi.
Informatsiooni saab bussijaamast telefonil 4631188.
Rõõmsaid pühi ja meeldivaid bussisõite!
GoBus Hiiumaa regioon.

Õigeusukoguduste teenistusajad 2008

EAÕK Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise kogudus:

24. detsembril kl 13.00 Kuriste kirikus jõuluõhtu suur õhtuteenistus ja liturgia
teenib isa Sakarias Leppik

29. detsembril kl 11.00 piiskoplik liturgia Kuriste kirikus,
teenib metropoliit Stefanos, pärast teenistust Hiiumaa õigeusukoguduste ühine laste jõulupuu.

EAÕK Kõrgessaare Kristuse Sündimise kogudus

25. detsembril kl 15.00 Luidja seltsimajas jõulupüha suur õhtuteenistus
Koguduse templipüha ja veepühitsemine. Järgneb ühine söömaaeg.

29. detsembril kl 11.00 piiskoplik liturgia Kuriste kirikus,
teenib metropoliit Stefanos, pärast teenistust Hiiumaa õigeusukoguduste ühine laste jõulupuu.

EELK jõuluteenistused Hiiumaal 2008

EELK kirikuteated:

Reedel, 19. detsembril kl 19 Kärdla kirikus Kärdla Ühisgümnaasiumi õpilaste kontsert.
Laupäeval, 20. detsembril kl 18 Kärdla kirikus õhtupalvus.
Pühapäeval, 21. detsembril kl 10 Kärdla kirikus 4. advendipühapäeva missa; kl 13 Emmaste kirikus 4. advendipühapäeva missa (kirikubuss väljub: Õngu 12.30, Mänspe 12.32, Haldi 12.34, Kaderna 12.36, Nurste 12.38, Leisu 12.40, Sinima 12.42, Külama 12.44, Kabuna 12.46, tagasi saab pärast jumalateenistust); kl 15 Käina kogudusemajas 4. advendipühapäeva missa.

Kolmapäeval, 24. detsembril kl 13 Käina kogudusemajas jõuluõhtu jumalateenistus; kl 15 Reigi kirikus ja Kassari kabelis jõuluõhtu jumalateenistus; kl 16.30 Pühalepa kirikus koguduse naiskoori "Anna" jõulukontsert; kl 17 Pühalepa kirikus ja Mänspäe kabelis jõuluõhtu jumalateenistus; kl 19 Kärdla kirikus ja Emmaste kirikus jõuluõhtu jumalateenistus.

Neljapäeval, 25. detsembril kl 10 Kärdla kirikus 1. jõulupüha missa; kl 12 Reigi kirikus 1. jõulupüha kontsert-jumalateenistus - jõululaule laulavad Hiiumaa koorid; kl 13 Mänspäe kabelis 1. jõulupüha missa; kl 15 Pühalepa kirikus 1. jõulupüha missa.
Reedel, 26. detsembril kl 12 Kõpus, Pihla talus 2. jõulupüha missa; kl 14.30 Tohvri hooldekodus 2. jõulupüha missa.
Laupäeval 27. detsembril kl 18 Kärdla kirikus õhtupalvus.
Pühapäeval, 28. detsembril kl 10 Kärdla kirikus aastalõpu missa; kl 12 Reigi kirikus aastalõpu missa; kl 14.30 Pühalepa kirikus aastalõpu missa.
Kolmapäeval, 31. detsembril kl 23.40 Kärdla kirikus aastavahetuse palvus.

Kutselise kalapüügi tasud 2009

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
18. detsember 2008
Valitsus kinnitas kutselise kalapüügiõiguse tasud 2009. aastaks

Täna, 18. detsembril kinnitas Vabariigi Valitsus kutselise kalapüügiõiguse tasu määrad 2009. aastaks Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO), Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC), Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas, Läänemerel ja sise- ning piiriveekogudel.
Tasumäärad jäävad samaks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerelpüütava räime, kilu, tursa ja lõhe eest. Sarnaselt eelmise aastaga tuleb püügiõiguse tasu maksta ka põhjanoodaga püütava lesta eest, kuid selle hind langeb. Lestapüüki koguseliselt ei piirata. Kokkuvõttes jääb Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel kala püüdvatel ettevõtetel järgmisel aastal kulusid ca 0,3 miljoni krooni võrra vähemaks.
Rannikumere piirkonnas püügivahendite tasumäärad mõningal määral langevad või kehtestatakse neile seaduses ette nähtud väikseim tasu – 15,6 krooni.
Läänemere kalapüük kaluri kalapüügiloa alusel on maakonniti erinev, sõltudes piirkonna kalavarude olukorrast, mis mõjutab saagi suurust ja liigilist koosseisu ehk saagi väärtust. Võrreldes eelmise aastaga kutselise kalapüügi tasud peaaegu kõigis Eesti maakondades mõnevõrra suurenevad, kokku ligi 0,9 mln krooni võrra.
Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv ning Võrtsjärv, jäävad kalurite kulutused püügiõiguse tasude maksmisel järgmisel aastal praktiliselt tänavusele tasemele. Suureneb püügiõiguse tasu nendel siseveekogudel, kuhu riik on asustanud angerjat, näiteks angerjamõrra tasu Võrtsjärvel. Peipsil on suurimaks hinnataseme kergitajaks põhjanoot e mutnik.
Kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda kala Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevatest veekogudest või nende osadest ja veekogudest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse nendel veekogudel on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik.
Kutselise kalapüügiõiguse tasu ei või ületada nelja protsenti eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt püütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest. Kala harilikuks väärtuseks loetakse kohalik keskmine esmamüügihind. Kuna kutselise kalapüügiõiguse tasud 2009. aastaks kehtestatakse 2008. aastal, siis on arvestamise aluseks 2007. aasta ametlik püügistatistika ja Eesti keskmised kala esmakokkuostuhinnad. Erandiks on sel aastal Peipsi järve piirkonna püügivahendite hinnad, mille aluseks on Kalanduse infosüsteemist saadud andmed Peipsi piirkonna keskmiste esmakokkuostuhindade kohta.
Lisainfo:
Liivika Näks,
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist, 626 0701

1. veebruarist Keskkonnaamet

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
18. detsember 2008

Riigikogu kiitis heaks Keskkonnaameti loomise
Neljapäeval, 18. detsembril kiitis Riigikogu heaks Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse (LKK) ja Kiirguskeskuse ühendamise Keskkonnaametiks ning sellesttuleneva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muudatusettepanekud.
„Riigikogu tänane otsus luua Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi jaoks väga oluline,“ ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. „Pärast seda, kui ka president on seaduse heaks kiitnud, on meil kindel alus uueasutuse moodustamiseks,“ selgitas minister.
Keskkonnaameti loomine muudab ministeeriumi ja selle haldusala töö selgemaks, majanduslikult efektiivsemaks ja inimestele arusaadavamaks. „Uue ameti üheks lähtealuseks on see, et isikutele teenuse kättesaadavus ja osutamise kvaliteet oleks ühtlaselt hea kogu riigis,“ kinnitas Tamkivi.
Keskkonnaamet hakkab tegelema nii rohelise kui ka pruuni poolega keskkonnakaitses ehk korraga saab lahendada küsimusi, mis seni jagunesid Riikliku Looduskaitsekeskuse ja keskkonnateenistuste vahel.
Kiirguskeskuse ühendamine uue ameti koosseisu muudab selgemaks ka kiirgusküsimuste lahendamise.
Keskkonnaameti tegevuse alguseks on kavandatud 1. veebruar 2009. Ameti peakontor asub Tallinnas endise Riikliku Looduskaitsekeskuse ruumides, Narva mnt 7a. Keskkonnaametil on kuus regiooni, kuid keskkonnaküsimusi saab lahendada kõikides maakondades.
Lisainfo:
Rita Annus,
Keskkonnaministeeriumi kantsler
626 2998

Hiiumaa Baptistikoguduste jõuluteenistused 2008

Kärdla Baptistikogudus
Kolmapäeval, 24. detsembril kl 17
Neljapäeval, 25. detsembril kl 11
Pühapäeval, 28. detsembril kl 11
Kolmapäeval, 31. detsembril kl 17
Neljapäeval, 1. jaanuaril kl 11

Putkaste EK Vabakogudus 24. detsember kl 13
Kärdla Kristliku Osaduse kogudus 24. detsember kl 15
Hilleste EKB Kogudus 25. detsember kl 12 Muusikaga teenivad pühapäevakooli lapsed ja perekond Tuulik
Hellamaa Perekeskus 25. detsember kl 14.30 Muusikaga teenib perekond Tuulik

Käina EKB kogudus pühapäeval, 21. detsembril kl 10.30
Ühtri palvela: kolmapäeval, 24. detsembril kl 11

Harju kogudus
Kolmapäeval, 24. detsembril kl 13
Neljapäeval, 25. detsembril kl 11

kolmapäev, 2. juuli 2008

Baptistide suvefestival Hiiumaal

Eesti EKB Liidu kogukonda ühendav ning inspireeriv sündmus kogu perele - suvefestival "Kuhu viib tee"

Neljapäev, 10. juuli
19.00 Astrid Böningu suveõhtukontsert Käina kirikuvaremete juures.

Reede, 11. juuli
11.00-13.00 Ajalookonverents „Ärkamise-aja-lood”. Jaan Bärenson, Toivo Pilli, Enn Veevo. Toimumiskoht Kärdla palvela.
14.00-17.00 Bussiekskursioon Hiiumaa ärakamisaegsetesse paikadesse (etteregistreerimisel).
16.00 Registreerimine Villalao juures.
18.00-19.30 Avajumalateenistus – kõneleb Tony Peck Inglismaalt, Timo Lige ja ansambel Savinõu. Toimub Villalaos.
20.00 Siim ja Peeter Liigi improvisatsiooniline mõtisklus nii sõnas kui muusikas Kärdla palvelas.
20.00 „Esiisade laulud ja priilaste lood” Jausa palvelas.
21.00 Noorteprogramm – ansambel „Crux” ja Raido Oras Kärdla Villalaos.

Laupäev, 12. juuli
8.00 Teekäija ja Allika kirjastuse hommikusöök levitajatele ja kaastöölistele (kutsetega).
10.00-12.00 Palveteenistus „Tulevik kujuneb palvete väes”. Juhib Toivo Pilli. Ott Indermitte ansambel ja Taavo Remmel & CO.
10.00-12.00 Lasteprogramm
13.00-14.00 Lõunasöök
15.00-16.00 Seminarid aktuaalsetel teemadel:
• Lõputu seiklus – kahetsuseta ja kahetsetud valikud. Endine punkar ja tänane pastori abikaasa Anneli Veevo.
• Kui pere-elu-tee tundub viivat tupikusse. Psühholoog Karita Kibuspuu abikaasa Meelisega.
• Eesti ja Euroopa kristlaskond 21. sajandi ristteedel. Eesti EKB Koguduste Liidu president Meego Remmel ja Euroopa Baptistiföderatsiooni peasekretär Tony Peck.
• Prohveti, tarkuse ja tunnetuse sõna. New Wine Eesti koordinaator, pastor Peeter Tamm.
• Kuhu viib meie tee globaalse soojenemise ajastul? Keskkonnaküsimustega tegelev teoloog Helle Liht.
15.00-16.00 Lasteprogramm
16.30-18.00 Koguperemuusikal „Ime Mostokis”. Lastekoor Juhhei.
19.00-20.30 Evangeelne õhtu Kärdla Villalaos, kõneleb Viljar Liht, laulab Siioni koguduse gospelkoor.
21.00 Rock-kontsert „Matti Aspvik Band” (Soome) Kärdla Villalaos.
21.00 Kammermuusikaõhtu Kärdla palvelas.

Pühapäev, 13. juuli
9.00 Ristimisteenistus Kärdla rannas.
11.00-13.00 Kontsertjumalateenistus, kõneleb Meego Remmel, laulavad Oleviste ülistuskoor, laste- ja ühendkoor orkestriga.
13.00-14.00 Lõunasöök
17.00 Palveosadus Hilleste palvelas praamileminejatele.

Hüti klaasikoda

HÜTI KLAASIKODA 1628 – 1664

klaasikunstnike näitused:

Kõrgessaare vallamajas
avatud: e-r 9.00 - 17.00
04.07-15.08.2008
Anne- Liis Leht ja Kersti Ringkjob

Lauka Põhikooli saalis
avatud: e-r 11.00 - 17.00
07.07-22.08.2008
Liisi Junolainen ehted ja Fred Jüssi fotod

Tahkuna tuletornis
Avatud T-P kell 10.00-18.00
10.07.08- 15.08.08
Kalli ja Valev Sein

üritused:

Laupäev 12 juuli 2008 kell 11 väljub tellitud eribuss Kõrgessaare
parklast Hütini kultuuriloolisele ekskursioonile.
Giid Helgi Põllo. Osalejatele tasuta eelregistreerimisega
(hiljemalt 10 juuliks) tel. 4622488; 5341 5285.

Laupäev 12 juuli 2008 alates kell 13.00 toimuvad mitmesugused
klaasipäevadega seotud tegevused Hütis endise klaasikoja asukohas.
Püüame püstitada endisele klaasikoja asukohale monumendi…
Jälgida reklaami kohapeal.

12-13 juuli 2008 Kõrgessaare parklas müüvad oma tooteid
Eesti erinevad klaasikunstnikud

Pühapäeval 13 juuli 2008 kell 12.00 ja kell
14.00 Kõrgessaare VAK kammersaalis saab lõdvestuda
kristallklaaside saatel. Klaasiteraapia viib läbi Almer Jansu.
Kes soovib, võib kaasa võtta lisaks oma veepudeli,
mida kohapeal laetakse positiivse energiaga.
Osalejatele tasuta eelregistreerimisega (hiljemalt 10 juuliks)
tel. 4622488; 5341 5285:

Pühapäev 13 juuli alates kell 12.00 kuni 17.00 toimuvad
klaasi-töötoad Hütis endises klaasikoja asukohas.

Baltikumi reisimäng

EASi turismiarenduskeskus kutsub kõiki reisihuvilisi osa võtma Eestit, Lätit ja Leedut ühendavast kampaaniast Balti Ringreis. Ringreis toimub 1. juulist 1. novembrini ning selles saavad osaleda ja auhindu võita kõigis Balti riikides reisivad inimesed. Projekti korraldavad kolme Balti riigi turismiarenduskeskused.

Balti Ringreis annab Eestile, Lätile, Leedule võimaluse tutvustada naaberriikide elanikele 12 turismiobjekti. 36 sihtpunkti ühendav märksõna on mitmekesisus – alates kirikutest ja lossidest, lõpetades aktiivse turismi harrastajatele mõeldud matkaradadega. Turismiobjektid on valitud riikide eri piirkondadest ning kõigi sihtpunktide läbimiseks saavad osalejad valida just endale sobiva marsruudi.

“Reisimaraton pakub meelelahutust erinevatele maitsetele, mistõttu ootame Eestit, Lätit ja Leedut avastama erinevaid puhkajaid - nii nooremaid kui vanemaid, väiksemaid kui suuremaid gruppe,” kinnitas Mutso.

Kui eelmisel aastal kampaanias osalejad kogusid reisipassi sihtkohtadest templeid, siis seekord peavad osalejad Balti Ringreisi punkte läbides leidma infokaardil oleva vaate ning end samade objektidega pildile jäädvustama. Pildid tuleb laadida kampaania kodulehele www.greatbaltic.eu või saata madala resolutsioonilisena balti.ringreis@eas.ee. Peaauhinnaks on nädalavahetus kahele vabalt valitud Euroopa pealinnas, kuhu lendab Estonian Air; naaberriigi auhinnaks Eesti reisijatele nädalavahetus kahele Riias Air Balticu toetusel. Samuti loositakse vaheauhindu ning osalejatele kehtivad reisimaratoni turismiobjektidel hinnasoodustused.

Reiside tarbeks on loodud spetsiaalsed infokandjad – kampaania kaardid, sihtpunktide asukohakaardid ning tutvustused. Lisainfot annab kampaania koduleht www.greatbaltic.eu.

Eesti sihtpunktideks tänavusel ringreisil on Sõrve tuletorn, Muhu jaanalinnufarm, Matsalu rahvuspark (Haeska vaatetorn), Keila juga, Nõmme seikluspark, Eesti Vabaõhumuuseum, Rakvere linnus, Kohtla kaevanduspark-muuseum, Kilplaste teemapark, Tartu mänguasjamuuseum, Pihlaka talu koduloomad ning rehetalu muuseum ja Suure Munamäe vaatetorn.

Ringreisi korraldamist kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi raames.

Lisainfo

Tarmo Mutso

EASi turismiarenduskeskuse direktor

tarmo.mutso@eas.ee, 627 9787, 50 22 055

esmaspäev, 30. juuni 2008

Juuli algus Hiiumaal

1. juuli

  • Hiiumaa MV tennises, Kärdla. Info 463 3010 Tiiu Masing

1.-3. juuli

  • Üle-eestiline erivajadustega inimeste laager Kõrgessaare vallas. Info Kõrg valla lehel.

2. juuli

  • Hiiumaa MV petankis: duppel, Mängude Maja. Info 509 4478 Urmas Berkmann

3. juuli

  • Hiiumaa MV petankis: duppel (Kärdla mängude maja). Info 509 4478 Urmas Berkmann

5. juuli

  • Rahvusvaheline saalihoki turniir Viskoosa Cup 2008 (Kõrgessaare) Info 505 5732 Artur Valk

  • Margus Mölli näitemäng "Laip sahvris ehk lõuna neljale" kell 20 Kassari Rahvamajas. Pilet 25.-

5.-6. juuli

  • Külaselts MUHV-i 10. kunstipäevad Valgu seltsimaja juures. Info tel. 46 97773, 52 58 174 Eike Soomsalu. MUHVi X kunstipäevad Valgu seltsimajas. Laupäev, 5.juuli kl 10 – 13 linoollõige, ExLibrise valmistamine, juhendab Jane Üksik; kl 13–15 geelküünalde valmistamine, juhendab Maie Rõmmel; kl 15–18 täispõhjaga korvi tegemine, juhendab Siret Lahemaa. Pühapäev, 6. juuli kl 10–13 mosaiik, juhendab Jane Üksik; kl 13–16 õlimaal, juhendab Liia Lüdig-Algvere; kl 16–18 kollaaž, juhendab Ann Meeri. Iga ala osalustasu 30 krooni. Kunstipäevade ajal avatud kahepäevakohvik. Info tel. 5258174, Eike Soomsalu

10. juuli

  • Rahvapidu Harju tuuliku juures algusega kell 19 - Seitsmevennapäev. Korraldab Külaselts MUHV. Info tel. 56 912 640 Heli Üksik.

  • Külastusmäng Unustatud mõisad: Suuremõisa loss avatud kl 10-18.40

  • Suveõhtukontsert. Algusega kl 19 esineb Käina kiriku varemetes Astrid Böning. Ürituse korraldaja on Kärdla Baptistikogudus. Info Käina vallalehel.

10.-12. juuli

  • Hiiumaa teedel jalgrattaretk, mis toimub juba 8 aastat. Ürituse korraldajad on Eesti Post, Eesti Politsei, Eesti Piirivalve, Eesti autoklubi, Regio ja Coca-cola HBC Eesti. 12. juuli alustatakse sõitu Käina valla teedel kell 9 Puulaiu puhkekülast, kõik soovijad saavad sõitjatega liituda. Kell 16 jõutakse ringiga läbi Kärdla ja Pühalepa Käina ujula platsile, kus ratturite ja käinakate vahel toimub tuline heitlus Käina valla rahvusspordis so. võrkpallis. Kell 15.30 kuni 17.30 saavad kõik soovijad lasta teha oma jalgrattale tehnilise ülevaatuse-hoolduse, kohal osavad mehhaanikud. Info Käina vallalehel.

10.-13. juuli

  • Jalgrattamatk “Tahan sõita ohutult 2008”. Korraldatakse Eesti Posti, Eesti Politsei, Eesti Piirivalve, Eesti Autoabi, AS Regio ja AS Coca-Cola HBC Eesti koostöös.

11. juuli

  • Jalgrattamatk Saaremaale. Info www.mukumatk.ee

  • "Päikeseloojangumuusika" Kõpu tuletorni jalamil: Rebecca Kontus (laul) (EPL Suvitaja andmetel esineb lauljana Luisa Värk, ka Kõrg valla lehe andmetel) ja tšellokvartett C-JAM. Kavas klassikat, džässi, rock-muusikat. Algus kell 21.

11.-13. juuli

Hiiumaa X Kammermuusikapäevad. 11. juulil kell 19 Reigi kirikus Esinevad: Arvo Leibur (viiul), Lembit Orgse (klavessiin), Teet Järvi (tsello), Andrus Mitt (bass-bariton). Kavas: E.-S.Tüür, J.S.Bach, H.I.F.Biber, D.Buxtehude, N.Bruhns. 12. juulil kell 19 Pühalepa kirikus Esinevad: Inese Milzaraja (Läti), Arvo Leibur (viiulid), Kristiina Olev (vioola), Teet Järvi, Marius Järvi (tsellod) Kavas: Schubert Kvintett C-duur keelpillidele. 12. juulil kell 22 Soera talumuuseumis Esineb: Jaan Tätte. 13. juulil kell 15 Hiiumaa muuseum (Kärdla Pikk maja) Esinevad: noored talendid — perekond Ilvese kuus muusikust õde. 13. juulil kell 19 Suuremõisa lossis Esinevad: Helma Leenhouts (viiul) ja Jan Hoijtink (klaver) Hollandist Kavas F. Geminiani, Ed. Grieg ja L. Janaceki sonaadid viiulile ja klaverile.

12. juuli

  • 2 on 2 turniir korvpallis, Kärdla. Info 508 2208 Mati Kiiver

  • Hiiumaa lahtised esivõistlused 64-ruudulises kabes. Info 469 1880 Arvo Rist

  • Kohvikus Rannapaargu esineb Marileen Kaselaan bändiga

  • kl 11 – 20 avab kohvik „Kohvilähker“ üheksaks tunniks uksed. Igal täistunnil elav muusika. (AA Glasuuris).

  • Rannavolle karikasarja teine etapp Kärdlas. Info Veikko Martin.

12.-13. juuli

  • "Hüti klaasikoda 380" aastapäeva tähistamine Kõrgessaare vallas. Klaasikunstnike näitused, töötoad, klaasikunstnike tööde müük jm. Põnevat.

12.-20. juuli

  • Kõrgessaare valla päevad (12.-20. juuli)

13. juuli

  • Juulikuu teisel pühapäeval Kalurite päev. Uurida, millal tähistatakse.

reede, 20. juuni 2008

Jaanipäev Hiiumaal

20. juuni

  • Paope jaanituli algusega kl 21 Paope kiigeplatsil. Tantsuks mängib ansambel Untsakad. Seltskonnamängud, õnneloos, ja palju muud huvitavat.
  • Kõrgessaare Jaanijooks kl 17, reg kl 16 (9,2 km 4,6 km, lastejooksud). Info 505 5732 Artur Valk
  • Käina Gümnaasiumi IX klasside lõpuaktus kell 13 ja XII klassi lõpuaktus kell 17. Info heljakaptein@hot.ee
  • Kärdla Ühisgümnaasiumi 12. klasside lõpuaktus kell 17
  • Kohvikus Rannapaargu esineb ilmatüdruk NIKI koos särtsakate tantsutüdrukutega kl 23:00 – 04:00. Sissepääs 100.-
20. vastu 21. juuni öösel toimub Hiiumaa esimene ööpidu. Nimelt saabub suvi nagu mitmel aastal varemgi „Ave vita!” aias kerge suupiste ja puhkpilliga, aga sedapuhku kell 02.59. Olge siis kohal!
  • Sõru jazz Hiiumaal Sõru sadamas. 20. juunil kl 19 Mingo Rajandi trio, kl 21 Tiit Kalluste, Villu Veski, Taavo Remmel, kl 23 Uku suviste, Marjamaa brothers.
21. juunil kl 17 Raivo Tafenau, Ain Agan, kl 18.30 Marju Marynel Kuut, kl 20 Weekend Guitar Trio, kl 21.30 Raivo Tafenau kvartett, kl 23 Liisi Koiksoni kapell. Päevapilt 75 kr kohapeal. Teatri puhvet ja Guido Kangur esitlevad: Lisainfi www.puhvet.ee (Reklaam hiimaa.ee)

20.-22. juuni

Kyokushinkai suvelaager Hiiumaal. 20. - 22. juunil 2008 toimub suvelaager Hiiumaal. Laagri viib läbi Олег Калюжный (3. dan).

21. juuni

  • Kõpu jaanituli Külamäel, esinevad kohalikud noored lauljad
  • Jaanituli Randmäe Puhketalus (Mangu külas).
  • Kassaris kl 12 surnuaiapüha (www.eelk.ee)
22. juuni
  • Kassari jaanituli algusega kell 19. Vallalehe andmetel algus kl 20. Peaesineja Marju Länik, tantsuks mängib H-3: Kaupo Tartu, Hendrik Nõulik ja Erik Veimer; rahvalikud jõukatsumised. Info heljakaptein@hot.ee
  • Kõrgessaare valla jaaniõhtu kl 21 mõisapargis valmiva vabaõhulava kontserdipaiga juures. Esinevad taidlusrühmad, kl 22 paiku süüdatakse jaanituli, tantsuks mängib ansambel IGATAHES. Katsutakse rammu nii sangpommi tõstmises kui õllekasti hoidmises. Kesköö paiku „tulevärk“.
  • Mänspel kl 13 surnuaiapüha, Käinas kl 15 surnuaiapüha. (www.eelk.ee)
  • Kärdla lauluväljakul kl 21 Smilersi kontsert. Piletid eelmüügis 100 ja 125 krooni. Müüb Näkman Sat kaupluses Expert. (reklaam Hiiu Lehes)
  • Kl 13.15 jalgpall Kärdla LM - FC Klooga Kärdla linnastaadion
23. juuni
  • III Puulaevade pidu algusega kell 12 Sõru sadamas. Päeval tegevusi kogu perele, sh sukeldujate demonstratsioonesinemine, mereteemalised meisterdamised, matkad lähiümbrusesse, lõbusõidud kohaletulnud alustega, erinevad lastetegevused, batuut, filmikuur jpm. Õhtul Emmaste Rammumehe valimine ja jaanituli koos Väikeste Lõõtspillide Ühingu ja kohaliku noortebändiga The Filler. Ilutulestik ja tants hommikuni. Korraldavad Emmaste vallavalitsus, Emmaste spordiklubi ja Hiiu Purjelaeva Selts. Info tel. 52 44 820 Margit Kääramees.
  • Kõrgessaare jaaniturniir korvpallis. Info 505 5732 Artur Valk
  • Pühalepa valla jaanituli Hellamaa rannas algusega kell 19. Õhtujuhiks Artur Raidmets, tantsuks ansambel Kaabu. Söödavat ja joodavat pakub Priiankru Pubi. Info tel. 463 6849
  • Kärdla jaanituli algusega kell 21 Villalao juures. (SSN: Muusikat mängib ansambel H3. Esinemisprogrammi on ette valmistanud rahvatantsurühmad Kohvilähkrid, Kohvitantad ja Reilender.
  • Lauka jaanituli Lauka kooli pargis
  • Jaaniturniir võrkpallis, algusega kl 10 Käina G staadionil. Info tel. 513 9103. Info vallalehel.
24. juuni
Kärdla kl 11 surnuaiapüha, Emmastes kl 14 surnuaiapüha (www.eelk.ee)

25. juuni

Kärdla Kultuurikeskuse kinosaalis kell 19 põnevusfilm "Raudmees" . Pilet 25.-

25.-27. juuni

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku 3-päevane palverännak Hiiumaal. Läbitakse Hiiumaa pühad paigad. Jalgsi palvetades ja lauldes läbitakse vahemaad Heltermaalt Kurini ja Kõpust Puskini. 27. juunil kl 11 Kuriste kirikus palverännaku lõpetamise liturgia.

27. juuni

  • Eesti Saarte Kogu üldkogu tänavu 27. juunil Kalda puhketalus. Üleriigilises arutelude päevakorras on mõnda aega olnud teemad, mis käsitlevad noorte võimalusi eneseteostamiseks maal, töökohtade loomist ehk üldisemalt regionaalpoliitika olemust ja suundumusi. Ootame rohket osavõtt nii noorte kui kogenud saarlaste ja saartele sõprade poolt. Reet Kokovkin, ESK Eestseisuse esimees, 463 6056, 517 8597
  • President. Rein Laaneorg & Tiina Sõru paadikuuris kl 21. Pääse 50 kr. (Reklaam Keskväljakul)
  • EPÜ suvepäevade tenniseturniir (T ÜM; PM), Kärdla Info 463 3010 Tiiu Masing
27.-28. juuni
  • Hiiumaa valdade suvemängud. 27.juunil kell 16 kergejõustik Kärdla staadionil, kell 17 petank Kärdla mängude maja väljakutel. 28.juunil kell 10 Emmastes rannavolle, tänavakorvpall, jalgpall, orienteerumine, juhtkonnavõistlus, rammumees. Info 5229 9432 Helen Mast.
28. juuni
  • Külastusmäng Unustatud mõisad: Suuremõisa loss avatud. Avatud Aia Päev Suuremõisa Tehnikumis.
  • Kõpu surnuaiapüha kl 12 (www.eelk.ee)
28.-29. juuni
Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevad Paladel.

29. juuni

Hiiumaa KV pentangis: trio, Kärdla turuplats Info 509 4478 Urmas Berkmann
Reigi surnuaiapüha kl 12, Pühalepa surnuaiapüha kl 14.30 (www.eelk.ee)
30. juuni
Rannavolle karikasari Kärdlas. Info Veiko Martin veikkomartin@hot.ee

neljapäev, 8. mai 2008

Liiklusohutuskampaania "Märka mind!"

Algab kaherattaliste liiklejate liiklusohutuskampaania "Märka mind!"
Maanteeamet alustab 5. maist kaherattaliste sõidukitega liiklejate ohutusele suunatud liiklusohutuse kampaaniaga “Märka mind!”.
Et väga suur osa mootorrataste ja teiste kaherattalistega toimuvatest õnnetustest leiab aset kokkupõrkes sõiduautoga ning olukorras, kus autojuht ratturit ei märka, on kampaania sel aastal eelkõige suunatud autojuhtidele.
Kampaania eesmärk on juhtida tähelepanu liikluses esindatud kaherattaliste sõidukitega liiklejatele - mootorratturitele, mopeedijuhtidele ja jalgratturitele.
Samas tegeleb kampaania ka mootorratturite ja teiste kaherattaliste sõidukite juhtidega, suunates neid kampaaniaveebile www.elusrattur.ee , kust leiab nii statistikat liiklusõnnetuste kohta, erinevate liiklusohutuskampaaniate videoklippe kui ka nõuandeid ja viiteid koolituseks.
Teavituskampaaniaga loodab Maanteeamet vähendada liiklusõnnetusjuhtumeid, mis leiavad aset autojuhtide ning kaherattaliste sõidukite juhtide osalusel.
2007. aastal toimus Eestis 155 inimkannatanutega liiklusõnnetust, kus ühe sõidukina oli esindatud mootorratas, ehk poole rohkem kui 2003 aastal. Neis õnnetustes hukkus kokku 12 ja sai vigastada 169 inimest. Iga teine liiklusõnnetusse sattunud mootorrattur oli vanuses 20-30 eluaastat. Mopeediõnnetused registreeriti 150 (aasta varem 97), milles hukkus 5 (2) ja sai vigastada 174 (110) inimest. Üle poole raskesse õnnetusse sattunud mopeedijuhtidest olid alla 20-aastased noored. Jalgratturite osalusel toimus 173 liiklusõnnetust, milles hukkus 14 ja sai vigastada kokku 171 inimest, kellest valdav enamik sõitis ise jalgrattaga.
Kampaania raames on valminud tele- ja raadioreklaamid ning erilahendusega plakatid tänavavalgustuspostidel eksponeerimiseks. Ratturitele valmib kampaanialogoga ohutusvest, mida on mugav kasutada ning mis ei jäta varju nende endi varustust.
Teavituskampaania on valminud Maanteeameti tellimusel koostöös Motoklubide ümarlaua, Politseiameti ja Autoregistrikeskusega. Ideelahendused on loodud ja meediamaterjalid valmistatud reklaamiagentuuri MRM Baltic OÜ poolt.
Täiendav informatsioon: Urve Sellenberg tel 611 9341

Liiguta ära ole topis

Lenna Kuurmaa, Anna Levandi ja Priit Pärn kutsuvad liikuma
Maikuus algab läbi suve kestev liikumisharrastuse meediakampaania, kus laulja Lenna Kuurmaa, uisutamistreener Anna Levandi ja režissöör Priit Pärn kutsuvad Eesti inimesi liikuma ja tervisesporti tegema.
„Kampaania kutsub inimesi üles tegelema liikumisharrastusega, käituma tervislikumalt ja tundma rõõmu aktiivsest eluviisist,“ ütles kultuuriminister Laine Jänes. „Täna tegeleb Eestis tervisespordiga umbes veerand elanikkonnast, mis on oluliselt vähem kui mujal Euroopas. Liikumisharrastuse laiem levik aitab kindlustada terve ja tugeva Eesti tulevikku,“ lisas minister Jänes.
Kampaania aitab kaasa 2006. aastal heaks kiidetud kultuuriministeeriumi "Liikumisharrastuse strateegilise arengukava 2006-2010" eesmärkide saavutamisele, mille kohaselt tegelevad kahe aasta pärast liikumisharrastusega tänase veerandi asemel ligi pooled Eesti elanikest.
Liikumisharrastuse edendamiseks on avatud ka tervisesportlastele mõeldud internetilehekülg www.trimm.ee, kus igaüks saab testida oma vormi, koguda teavet erinevate spordialade kohta ning leida kalendrist endale sobivaim tervisespordiüritus, millest osa võtta. Kalendris on info kokku ligi 950 ürituse kohta, mis erinevates Eesti paikades toimuvad.
Kampaania on ellu kutsutud kultuuriministeeriumi, Eesti Olümpiakomitee ja Ühenduse Sport Kõigile poolt koostöös sotsiaalministeeriumi ja Tallinna linnaga.
Lisainfo: Peeter Lusmägi tel 511 9152

Pühakojad avavad teelistele uksed

Pühakojad avavad teelistele uksed

1. maist avavad 206 Eesti pühakoda oma uksed, et kõik huvilised – nii turistid, rändajad kui ka lihtsalt uudistajad – saaksid kirikutega tutvuda ning mõningates neist ka ööbida.
Juba kaheksandat aastat veab Eesti Kirikute Nõukogu avatud kirikute projekti „Teeliste kirikud”, mille eesmärk on juhatada inimesi pühakodadesse tutvuma sinna talletatud kultuuri- ja ajalooga.
Lisaks tavapärastele kirikutele ja kogudustele on tänavu projektiga liitunud ka Eesti Evangeelse Vennastekoguduse pühakodasid ning samuti hiljuti avatud Muuga sadama meremeeste kodus asuv oikumeeniline Muuga sadama kabel.
Lähemalt saab avatud kirikute, kloostrite, kabelite ja palvemajadega tutvuda „Teeliste kirikud 2008” teatmiku abil. Trükisest leiab infot kirikutes toimuvate teenistuste ja palvuste kohta, samuti iga pühakoja eesti ja ingliskeelse lühitutvustuse ning info majutus- ja telkimisvõimaluste kohta. Märgitud on avatud kirikute aadressid ja telefonid – hea õnne korral võib teeline kirikutesse sisse saada isegi väljaspool ametlikke lahtiolekuaegu!
Aasta-aastalt on „Teeliste kirikute” teatmiku tiraaž suurenenud, ulatudes tänavu 30 000 eksemplarini. Kogu trükk kuulub tasuta jagamisele projektis osalevate kirikute ja turismi­infopunktide (I-punktide) kaudu.
Projektil „Teeliste kirikud” on ka oma kodulehekülg www.teelistekirikud.ekn.ee. Koduleheküljel on info kirikute ja seal toimuva kohta (sh Eesti Kontserdi suvised kirikukontserdid) kättesaadav nii eesti, inglise, saksa, vene, rootsi kui soome keeles. Uue tõlkekeelena lisandub selle suve jooksul prantsuse keel.
„Teeliste kirikud 2008” avab oma hooaja 1. mail ning paljud kirikud jäävad projekti raames teelistele avatuks septembri lõpuni.
Täpsem info: Nele Hendrikson tel 5690 9347