Neljas TV alustab

Pressiteade
20.02.2008

Alustab uus kodumaine telekanal Neljas TV
Uue eestikeelse telekanali Neljas TV esimesed saated jõuavad televaatajateni reedel, 22. veebruaril. Täisprogrammiga alustatakse järgmisel esmaspäeval, 25. veebruaril. Neljas TV levib Starmani kaabel-TV pakettides ja maapealse leviga digitelevisiooni ZUUMtv võrgus ning on reklaamivaba.
Neljas TV hakkab näitama programmi 24 tundi ööpäevas. Kava moodustavad meelelahutus- ja tõsielusarjad, filmid ja animatsioonid. Programmi esimesed pärlid on tempokas krimisari Numbrid (Numb3rs), inglise edukaim noortesari Hollyoaks, paljukõneldud vestlussaade Doktor Phil ning ülipopulaarne Ameerika talendiotsing (America’s got Talent). Telekanali kavaga saab lähemalt tutvuda aadressidel www.neljas.ee või www.kava.ee . Lisaks eelmainitutele näitab Neljas TV koostöös Delfiga päeva jooksul interaktiivseid uudiseid.
AS Starmani tegevdirektori Peeter Kerni sõnul soovib Starman kasvada lihtsalt programmide vahendajast oma klientidele olulist lisaväärtust pakkuvaks telekommunikatsiooni­ettevõtteks. „Taoline tendents on levinud kõikjal maailmas ja meil on väga hea meel olla Eesti turul esimesed, kes tulevad välja oma täiemahulise telekanaliga,“ selgitas Peeter Kern.
„Neljas TV eeliseks on kombinatsioon maailmas just praegu trendi loovatest telesarjadest ning pisut vanematest ennast tõestanud seriaalidest, mis Eesti turule varem jõudnud ei ole. Kuna oleme reklaamivaba, ei tule meil minna reitinguid püüdes kompromissidele kvaliteedi osas. Programmis leidub meelepärast igaühele, kuid oleme valinud saateid rohkem nooremale naisvaatajale mõeldes,“ rääkis kanali tegevjuht Ragnar Sass.
Delfi sisujuhi Kerttu Metsari kinnitusel lööb Delfi uuenduslike ideede realiseerimises alati hea meelega kaasa. “Delfil on palju uudiseid, teenuseid ja tooteid, mis sobivad suurepäraselt Neljas TV eetrisse. Näiteks möödunud sügisest toodab Delfi ka videouudiseid. Soovime kõike seda Neljas TV-s ka näidata,“ märkis Metsar.
Neljas TV näitab nimekate Euroopa tootjate Endemoli, All3Media, FremantleMedia palju kõneainet pakkunud loomingut. Tähtsal kohal on ka USA tuntud firmade CBS’i, Paramount’i, Lionsgate’i ja teiste toodang.
Neljas TV kuulub AS-le Starman ning on tänu ZuumTV-le nähtav kogu Eestis. Starman lisab Neljas TV ka kõigisse oma kaabel-TV pakettidesse ja nii on seda võimalik koheselt vastu võtta ligi 140 000 kodus üle Eesti
Lisainformatsioon:
Ragnar Sass
Neljas TV tegevjuht
e-post: ragnar.sass@starman.ee
tel: 5174666
Timo Hartikainen
Starmani kommunikatsioonijuht
e-post: pressiinfo@starman.ee
tel: 6779981; 5262526

Hiiumaa rahvastik

Demograafiline struktuur s 01.01.2007

laps 0-6 laps 7-18 tööeal19-64 vanurid 65- KOKKU

HIIU MAAKOND 2008
371 Kärdla L 211 578 2 373 607 3 769
175 Emmaste 84 205 895 232 1 416
392 Kõrgessaare 78 177 869 247 1 371
368 Käina 118 340 1 482 302 2 242
639 Pühalepa 70 247 1 138 242 1 697
KOKKU 561 1 547 6 757 1 630 10 495

HIIU MAAKOND 2007
371 Kärdla L 227 614 2 373 613 3 827
175 Emmaste 81 214 886 233 1 414
392 Kõrgessaare 82 194 869 247 1 392
368 Käina vald 124 384 1 467 302 2 277
639 Pühalepa 79 274 1 113 245 1 711
KOKKU 593 1 680 6 708 1 640 10 621

HIIU MAAKOND 2006
371 Kärdla L 233 665 2 339 609 3 846
175 Emmaste 74 228 865 236 1 403
392 Kõrgessaare 78 212 863 243 1 396
368 Käina vald 130 423 1 487 287 2 327
639 Pühalepa 81 311 1 125 242 1 759
KOKKU 596 1 839 6 679 1 617 10 731

HIIU MAAKOND 2005
371 Kärdla linn 233 693 2 362 587 3 875
175 Emmaste vald 67 256 868 229 1 420
392 Kõrgessaare 81 231 884 240 1 436
368 Käina vald 137 447 1 495 284 2 363
639 Pühalepa vald 83 331 1 125 236 1 775
KOKKU 601 1 958 6 734 1 576 10 869

HIIU MAAKOND 2004
371 Kärdla linn 257 728 2 393 569 3 947
175 Emmaste vald 69 277 871 223 1 440
392 Kõrgessaare 92 253 897 245 1 487
368 Käina vald 130 478 1 504 278 2 390
639 Pühalepa vald 92 344 1 154 228 1 818
KOKKU 640 2 080 6 819 1 543 11 082

HIIU MAAKOND 2003
371 Kärdla linn 281 766 2 446 573 4 066
175 Emmaste vald 70 292 881 214 1 457
392 Kõrgessaare 107 264 888 249 1 508
368 Käina vald 144 495 1 508 266 2 413
639 Pühalepa vald 115 389 1 160 232 1 896
KOKKU 717 2 206 6 883 1 534 11 340

Hiiumaa rahvaarv kahaneb

Viie aastaga, 1. jaanuarist 2003 kuni on Hiiu maakonna elanike arv vähenenud 719 inimese võrra 11340lt 10621ni. Vähenemine on ligi 6%.

Kärdla 4066-3827 =239, ca 6%
Käina 2413-2227 =186, ca 8%
Pühalepa 1896-1711 =185, ca 10%
Kõrgessaare 1508-1392 =116, ca 8%
Emmaste 1475-1414 =61, ca 4%

Ravikindlsutuskaart pikema kehtivusega

Pressiteade
7. jaanuar 2008

Euroopa ravikindlustuskaardi kehtivusaeg pikeneb

Alates 1. jaanuarist 2008 tellitavate Euroopa ravikindlustuskaartide
kehtivuse tähtaeg pikenes senise ühe aasta asemel kolmele aastale.
Käesolevast aastast saab lisaks Eesti aadressile tellida kaarti ka
välismaisele aadressile.

Kaardi tähtaja pikendamise muudatus aitab inimesi säästa iga-aastasest
kaardi tellimisest. Võimalus tellida kaarti rahvusvahelisele aadressile
loodi eelkõige teises riigis õppivate Eesti üliõpilaste ja teise riiki
lähetatud töötajate jaoks, et teha kaardi kättesaamine mugavamaks.

Käesoleval aastal antakse koos kaardiga infoleht Euroopa
ravikindlustuskaardi kasutamise tingimuste kohta. Samuti hakkab haigekassa
saatma neile isikutele, kellel on kehtiv Euroopa ravikindlustuskaart, kuid
kindlustuskaitse on lõppenud, meeldetuletusi selle kohta, et kehtetu
kindlustuskaitse korral ei tohi kaarti kasutada.

Euroopa ravikindlustuskaarti saab taotleda mitmel moel: kodanikuportaali
kaudu http://www.riik.ee/kodanikuportaal/, tuua taotlus ise
klienditeeninduse büroosse, saata haigekassasse postiga või e-postiga
digitaalselt allkirjastatuna. Taotluse vorm on haigekassa koduleheküljel ja
saadaval ka haigekassa piirkondlike osakondade klienditeeninduse büroodes
ning Eesti Posti kontorites.

Kaardi saab inimene riigisisesel aadressil kätte vähemalt 10 päeva jooksul.
Rahvusvahelisele aadressile tellitud kaardi kättesaamise aeg võib olla
riigiti erinev. Kaart väljastatakse tasuta.

Euroopa ravikindlustuskaardi alusel saavad kindlustatud isikud Euroopa Liidu
liikmesriikides, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ja Šveitsis
viibimise ajal vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel sealses riigis
elavate kindlustatud inimestega. Haigekassa soovitab lisaks Euroopa
ravikindlustuskaardile sõlmida erakindlustusfirmas ka reisikindlustusleping,
mis kompenseerib täiendavalt patsiendi omavastutustasu ja muud kulutused,
mida riiklike süsteemide ravikindlustused ei kata.

Eesti Haigekassa väljastab Euroopa ravikindlustuskaarte alates 1. augustist
2004. Senini on väljastatud 332 230 kaarti ja haigekassa on kaartide
trükkimiseks ning postitamiseks teinud kulutusi 1 miljoni 979 tuhande krooni
eest.

Aleksandra Šljušenkova,
Eesti Haigekassa kommunikatsioonispetsialist
6208415

Vihm energiaallikana

*Vihm energiaallikana (fyysika.ee)*

Ka alternatiivenergia allikatele võib alternatiive otsida - sompus ilmaga asendab päikesepatareid vihmapaneel, kirjutab Fyysika.ee

Neli teadusilmas seni vähetuntud Prantsusmaa uurijat avaldasid ajakirjas Smart Materials and Structures (IOP, Institute of Physics) töö, mis kahe artikli peale jaotatult käsitles vihmapiiskade kineetilise energia elektrienergiaks muundamise võimalusi piesoelektriliste (Wikipedia: Piezoelectricity) omadustega plastide abil nii teoreetiliselt kui katses. Huvitav on märkida, et nende tehtud töö näib jõukohane ka tublile füüsika bakalaureusetudengile.

Romain Guigon, Jean-Jacques Chaillout, Thomas Jager ja Ghislain Despesse originaalsele ideele järgnev arutlus tugineb suuresti füüsika baaskursusest tuttavatel meetoditel. Töö teoreetilises osas leitakse, et piisa energia efektiivseimaks ärakasutamiseks on otstarbekas kasutada 25-mikromeetrilise paksusega piesoelektriliste omadustega polüvinülideenfluoriidi kilest (Wikipedia: PVDF) ribasid, mille laius on umbes 2/3 langenud piisa jälje läbimõõdust. Kileribad peavad olema mehaanilistest pingetest vabad ja parima saagise saamiseks mõlema pinna kogu ulatuses elektroodina toimiva voolu juhtiva kihiga kaetud.

Eksperimentaalosas mõõdeti erinevate suuruste ja kiirustega langevate piiskade põhjustatud pinget ja kasuliku elektrienergia määra. Lõpptulemustes eristati harilikku vihmapiiska, milleks oli kokkuleppeliselt 1mm läbimõõduga 3m/s langev tilk, ja "paduvihmapiiska" läbimõõduga 5mm. Esimesel juhul saadi langevalt piisalt 1nJ elektrienergiat maksimaalse hetkvõimsusega 1μW, "paduvihmapiisa" korral olid vastavad näitajad 25μJ ja 12mW. Need arvud võivad näida väikesed, kuid ka elektroonikaseadmete energiatarve väheneb tehnoloogia edenedes. Uutlaadi energiaallikad võivad rakendust leida näiteks eraldatud piirkondades sademete määra registreerivate seadmete autonoomsete salvestusseadmete juures, aga ka iseseisvate sensoritena tööstusseadmetes.

Allikad: Mater. Struct. 17 015038 (teoreetiline osa) ja Smart Mater. Struct. 17 015039 (katsekirjeldus)

/Fyysika.ee 30/01/2008/

Elatisabi

PRESSIBRIIF
31.01.2008

Riik maksab elatisabi

Tänavu jõustus seadus, mille alusel maksab riik lühiajaliselt toetust lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust.
Elatisabi seaduse eesmärk on ärgitada vanemaid nõudma seaduslikult teel elatist. See peaks parandama ühe vanema ülalpidamisel olevate laste olukorda. Riigi makstav elatisabi on osa elatise summast, mida peaks teine vanem lapsele maksma.

Elatisabi makstakse last kasvatavale vanemale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist
ja kelle kasuks on tehtud üks allnimetatud kohtumäärustest:
1) lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus
või
2) vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus.

Elatisabi ei maksta, kui vanem taotleb kohtu kaudu elatise suuruse muutmist.
Elatisabi makstakse 90 päeva ulatuses, päevamäär on 1/3 lapsetoetuse määrast. Elatisabi maksimaalne summa on 4500 krooni, sellelt makstakse tulumaksu.

Elatisabi makstakse elatisnõude kohtumenetluse jooksul. Pärast kohtuotsuse jõustumist nõuab riik elatisabiks makstud summa sisse teiselt vanemalt.
Elatisabi saab laps, kuid selle taotleja on vanem.

Kuidas taotleda elatisabi?
Elatisabi taotlemiseks tuleb vanemal pöörduda Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikku pensioniametisse.
Taotlemiseks esitada:
* avaldus
* kohtumäärus
* isikut tõendav dokument.
Avalduse võib esitada ka elektrooniliselt, digitaalallkirjaga allkirjastatuna koos nõutud lisadokumendiga.

Elatisabi seadus jõustus 1. jaanuaril 2008.

Õpi viiplema

Tiigrihüppe Sihtasutuse
pressiteade 12. veebruar 2008

Arvutiprogramm õpetab viiplema

Tiigrihüppe Sihtasutuse toel on valminud lihtsustatud viibete arvutiprogramm, mis on oluline abivahend logopeedide, eripedagoogide ja teiste erialaspetsialistide igapäevatöös suhtlusprobleemidega inimestega töötamisel.

Arvutiprogramm on internetist kättesaadav Eesti viipekeelel põhinev viipejooniste ja videote pank, kuhu on koondatud 248 märksõna ja 216 viipejoonist ning 216 viipe viiplemise videot.

Lihtsustatud viibete elektrooniliselt kõigile kättesaadavaks muutmist läbi vastava programmi pidasid oluliseks ka teemaga seotud erialaliidud: Eesti Logopeedide Ühing ja Eesti Viipekeele tõlkide Ühing.
Valminud arvutiprogrammile ei ole olemas Eestis varasemaid analooge. Samuti ei ole võimalik olnud kasutada teiste maade programme, kuna erinevatel keeltel on erinevad viipemärgid.

Lihtsustatud viiped on mõeldud näiteks lastele ja täiskasvanutele, kelle häiritud suumotoorika ei võimalda kasutada teistele arusaadavat kõnet, kuid kelle käte motoorika võimaldab vähemalt üht kätt kasutada. Kõnet toetavad ja / või asendavat lihtsustatud viibete kasutamisoskust vajavad peale kommunikatsiooniprobleemidega inimese ka temaga suhtlejad lähikeskkonnas: perekond, tegevusjuhendajad, aga ka bussijuhid, koristajad, kokad jne.

Lisaks Tiigrihüppe Sihtasutusele, toetas arvutiprogrammi valmimist Päevakeskus Käo ja MTÜ Inimeselt Inimesele.

Vaata lihtsustatud viibete arvutiprogrammi siit http://lihtsustatudviiped.edu.ee/


Lisainfo:
Liina Pihol
Päevakeskus Käo
liina@kaokeskus.ee
672 06 96

Ave Lauringson
projektijuht
Tiigrihüppe Sihtasutus
e-mail: ave@tiigrihype.ee
telefon: 655 0290

Puhka Eestis

EASi (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) turismiarenduskeskuse uuenenud infoportaal www.puhkaeestis.ee aitab leida oma huvidele ja võimalustele vastavat kodumaist puhkusepaketti enam kui 100 erineva pakkumise seast.

Põhjalikult uuenenud portaal aadressil www.puhkaeestis.ee on suurim siseturismialaseid puhkevõimalusi koondav veebikeskkond Eestis. Äsja alanud EASi kevad-talvise kampaania käigus tutvustavad selle kaudu oma tegevust üle 65 Eesti turismiettevõtte, huvilised saavad endale sobiva puhkusepaketi valida enam kui 100 pakkumise seast. Värskeid ideid Eesti-siseseks puhkuseks saab otsida piirkondade ja ettevõtete lõikes, kõik pakkumised on nii eesti kui vene keeles.

EASi turismiarenduskeskuse poolt juba neljandat aastat korraldatava kevad-talvise kampaania eesmärgiks on tutvustada Eesti elanikele kodumaiseid puhkamisvõimalusi ning aidata siinsetel turismiettevõtjatel leida uusi kliente kohaliku elanikkonna seast. EASi turismiarenduskeskuse arenduskonsultandi Juhan Anupõllu sõnul oodatakse veebilehele kahe kuu jooksul vähemalt 40 000 külastajat. Kampaaniat kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

„Aasta-aastalt aina populaarsemaks muutuvate seminarivõimaluste, spaapakettide ja loodusretkede kõrval leiab portaalist pakkumisi näiteks hülgevaatluseks, räätsa- ja tõukekelgumatkaks, foto- või vibujahiks. Samuti saab oma puhkust vürtsitada näiteks sepatöö tegemise ja ATV-matkade või koos perega koduloomaaia külastamisega,” tõi Juhan Anupõld välja vaid mõned Eesti-sisese puhkuse võimalused. “Tihti pole Eesti inimesed kodumaistest puhkamisvõimalustest lihtsalt piisavalt teadlikud. Nad pingutavad ja koguvad raha, et reisida välismaale, samas kui märgatavalt väiksema väljamineku eest ning sama seiklusrikkalt või lõõgastavalt saaks puhata kodumaise turismiettevõtja juures.”

„Puhka Eestis” seekordse kampaania peamiseks väljundiks on värskelt uuenenud portaal www.puhkaeestis.ee, mida tutvustatakse nii interneti- kui raadioreklaami abil. Turismiettevõtjate jaoks on veebilehel oma pakkumiste esitamine tasuta, kõigi infoportaali külastajatele vahel loositakse 5. märtsil välja lõõgastav puhkus kahele Värska spaas.

Lisaks infoportaali külastamisele oodatakse kõiki siseturismi huvilisi sel nädalalõpul (15.-17.02.2008) toimuvale turismimessile Tourest 2008. Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses toimuval turismimessil on siseturismi võimaluste tutvustamiseks sisse seatud eraldi hall, mida kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. 1200m suurune ekspositsioonipind on jagatud 15 maakonna vahel, esindatud on ligi 180 siseturismi ettevõtjat ja organisatsiooni.

Turismiarenduskeskus on EASi allüksus, mille eesmärgiks on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine ning turismitoodete arendustegevuse koordineerimine, samuti turismialaste turu-uuringute ja turismiõppe korraldamine.

Lisainfo:
Juhan Anupõld
EASi turismiarenduskeskus
arenduskonsultant turismiturunduse alal
tel 627 9772, e-post juhan.anupold@eas.ee
www.puhkaeestis.ee