Kuidas käituda liiklusõnnetuse järel?

Eesti Liikluskindlustuse Fond
PRESSITEADE
19. märts 2008

Eesti Liikluskindlustuse Fondil valmis lühike õppefilm koos kirjaliku abimaterjaliga, mis käsitleb käitumist pärast liiklusõnnetust: abi kutsumist, liiklusõnnetuse vormistamist, kindlustusandja teavitamist eraldi nii Eestis kui ka välismaal juhtunud liiklusõnnetuse korral ning kahjukäsitlusprotsessi.
LKFi kahjuennetuse valdkonna juhi Erik Ernitsa sõnul on kasvab pidevalt liiklustihedus Eesti teedel ning samuti ka liiklusõnnetuste hulk, mis ulatub juba rohkem kui 100 õnnetuseni päevas. „LKFi igapäevane praktika näitab, et märkimisväärne osa Eesti ligikaudu 600 000 sõidukijuhist ei tea, kuidas liiklusõnnetuse korral toimida,“ selgitas Ernits. „Õppefilm koos kirjalike juhistega annabki selged näpunäited käitumiseks liiklusõnnetuse korral, olgu siis tegemist kodumaal või välisriigis juhtunuga.“
Õppefilm koos juhistega on kättesaadav nii DVD-formaadis kui ka Liikluskindlustuse Fondi (LKFi) veebilehel aadressil http://www.lkf.ee/liiklusonnetus/
Ühtekokku ligikaudu 22 minuti pikkune film on mõeldud õppematerjaliks autokoolidele, kuid seda saab kasutada ka üldhariduskoolides liiklusõpetuse tundides. Kirjalikud juhised on kavas peatselt tõlkida ka vene keelde.
LKF on seaduse nõudel kindlustusandjate poolt asutatud ühing, mille peamiseks ülesandeks on täita liikluskindlustuse garantiifondi rolli ning hallata liikluskindlustuse registrit. Garantiifond hüvitab kindlustamata või tundmatuks jäänud sõidukite poolt põhjustatud kahjud. Samuti kogutakse vahendeid olukordadeks, kui kindlustusandja ei ole võimeline kannatanute nõudeid rahuldama maksejõuetuse tõttu. LKF on Eesti-poolne lüli liikluskindlustuse rahvusvahelises võrgustikus, täites nii Euroopa Liidu nõuetest tulenevat teabekeskuse ja kompensatsiooniorgani rolli kui ka rahvusliku büroo rolli Rohelise Kaardi süsteemis. LKF toetab kindlustuse vaidluskomisjoni tegevust ning arendab kahjuennetustegevust.

Lisainformatsioon Erik Ernits, tel 667 1820

Näitus dinosaurustest

Teisipäeval, 18. märtsil kell 17 avatakse Eesti Loodusmuuseumis (Lai tn
29a, Tallinn) näitus dinosaurustest.
Kunstnik Raul Lunia modelleeritud saurused toovad meieni keskaegkonna hiidroomajate kogu mitmekesisuse, alates üle 50 tonni kaalunud hiiglaslikest taimtoidulistest Brachiosaurus`test ning lõpetades kalkunisuuruse kiskja Compsognathus’ega. Maismaal elanud dinosauruste
kõrval on näitusel ka tiibsisalikke ja veesaurusi. Kokku on välja pandud ligi 100 liigi sauruste kujud ja luuleidude jäljendid.
Külastajatele avatud alates 19. märtsist kuni 8. juunini.
Lisainfo: Rutt Hints, tel 5664 9144 ja 641 1057

Kärdla jagab taas linnapreemiaid

Sel aastal tähistab Kärdla linn oma 70. aastapäeva. Tänavu täitub 16 aastat ajast, mil linnavolikogu otsustas hakata välja andma linna aastapäeval linna preemiaid.
Kärdla linna preemia antakse linna kodanikele silmapaistva tegevuse eest linna elanike ja linna arengu huvides. Lisaks märgitakse ära linna sotsiaalhoolekandealaseid, haridus-, kultuuri- ja spordiüritusi või projekte toetanud sponsor. Preemia pälvinud isikutele ning äramärkimist leidnud sponsorile antakse vastavad tunnustused üle Kärdla linna päeva pidulikul üritusel 1. mail.

Linna preemia on pälvinud:
1993Hedi Maar, Tiiu Valdma, Toivo Pruul
1994Ülle Kuuse, Helve Rakkaselg
1995Elsa Nurmik, Aili Salumaa
1996Eva Kõmmus, Jaanus Jalakas, Ants Vahtras
1997Salme Elgas, Vilma Tikerpuu, Ene Eimre, Anu Mühlberg
1998Tiiu Masing, Ott Lambing
1999Aili Kibuspuu, Lea Sibul-Poola
2000Helle-Mare Kõmmus, Kristiina Harjak
2001Viljo Liik, Aune Ork
2002Koit Randus, Maimo Hõbessaar
2003 Ruta Mihelson, Ott Epner
2004 Maret-Virve Kõmmus, Siim Liik
2005 Mati Kiiver, Kärdla Ühisgümnaasiumi Õpilasomavalitsus
2006 Eveli Saue, Raivo Kibuspuu
2007 Lembit Sauer, Merike Tingas

Ettepanekuid preemiate andmiseks ja sponsorite ära märkimiseks võivad teha kõik Kärdla elanikud, linnas tegutsevad juriidilised isikud ja muud ühendused.
Ettepanekus peaks olema kirjas kandidaadi esitaja nimi ja kontaktandmed, esitatava kandidaadi nimi ja kontaktandmed ning esitamise põhjendus.
Kärdla Linnavalitsus ootab Teie ettepanekuid kirjalikult või elekrooniliselt (valitsus@kardla.ee) 05. aprillini 2008.
Kärdla Linnavalitsus

KOPi taotlused oodatud 15. aprillini

Kohaliku omaalgatuse programmile taotluste esitamise tähtaeg on 15.aprill 2008.
Alates 2007. aastast rakendatakse programmi lisaks maapiirkondadele ka linnapiirkondades (Hiiumaal Kärdla linn). Programmi valdkondadeks on: kogukonnaliikmete koolitamine ja kohaliku arengu kavandamine; kohaliku ajaloopärandi ja traditsioonide väärtustamine; kohaliku elukeskkonna parandamine.
Taotlusi võivad esitada avalikes huvides tegutsevad seltsingud (v.a. linnapiirkondades), mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis pole asutatud kohaliku omavalitsuse või riigi osalusel ja milles ei osale liikmena kohalik omavalitsus või riik.
Taotlused esitada Hiiu maavalitsusse Leigri väljak 5, Kärdla.
Täpsem info tel 463 6060 (Kaja Sõrmus) ja veebiaadressil www.eas.ee.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on omaalgatuse programm paindlik võimalus inimestele üle Eesti algatada tegevusi kohaliku kogukonna tugevdamiseks ja elavdamiseks. „Koolitused, spordiväljakud, ansamblite varustus, kohalikud ajaloolise väärtusega objektid, need on vaid mõned näited. Selle programmi olulisim eesmärk on tagada, et head algatused ei jääks võimaluste puudumise tõttu ellu viimata. Niikaua kui on algatusvõimelisi ja teotahtelisi inimesi, on maal ka elu,“ ütles Kiisler.
EASi juhatuse liikme Tarmo Leppoja sõnul on see üle kümne aasta kestnud toetusprogramm olnud väga populaarne, kuid veelgi aktiivsemat taotlemist võiks oodata linnadest. "Alates eelmisest aastast saavad programmist toetust ka linnade projektid, ent selle võimaluse teadvustamine võtab aega," sõnas Leppoja.
Toetuse maksimumsumma on kohalikele 25 000 ja maakondliku või laiema ulatusega projektidele 50 000 krooni. Vähemalt 10% ulatuses peab tegevust rahastama taotleja või kaasfinantseerija. Taotlusi võivad esitada avalikes huvides tegutsevad seltsingud (v.a linnapiirkondades), mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis pole seotud kohaliku omavalitsuse või riigiga. Eelmisel aastal sai toetust 1168 projekti kogusummas 20,8 miljonit krooni.
Programmi kohta saab lisainfot EASi veebilehelt www.eas.ee ning seda jagavad ka maavalitsused, maakondlikud arenduskeskused ja külaliikumise koordinaatorid (www.kodukant.ee).
Lisainfo: Kaja Kaur, tel 627 9352

Kanal 2 sõsarprogamm Kanal 11

Kanal 11 alustab tegevust märtsi lõpus

Neljapäeval, 27. märtsil 2008 kell 17 alustab tegevust Kanal 11 – uus telekanal inimestele, kes hindavad mõnusat meelelahutust ja kvaliteetseid jutusaateid. Kanal 11 omanikuks on AS Kanal 2.
„Kuigi Kanal 11 sihtrühmaks on eelkõige naised, lubab programmi mitmekülgsus huvipakkuvat siiski igaühele,“ kommenteerib uue telekanali strateegiat AS Kanal 2 peadirektor Urmas Oru.
Kanal 11 programmist leiab nii välismaist kui ka kodumaist toodangut. Avapäeva, 27. märtsi kava tipphetkedeks on maailma talkshowde lipulaev „Oprah“ ning prantsuse kvaliteetmängufilm „Amélie“, lisaks kodumaine vestlussaade „Õhtusöök kahele“ ning meeleolukas „Unelmate pulma eri“.
„Märulit ja krimit on Eesti telekanalitel niigi palju, mistõttu peaks nii-öelda pehmetele väärtustele toetuvale alternatiivile kindlasti leiduma oma publik,” selgitab Oru, kelle sõnul keskendub uus telekanal just inimestevahelistele suhetele – seda nii jutusaadete, sarjade kui ka filmide valikul. „Osaliselt toetub Kanal 11 kava oma vanema venna Kanal 2 programmile, misläbi saab nii mõnelgi õhtupoolikul näha ka viimastel aastatel rahva lemmikuteks kujunenud saateid,” lisab Oru.
Kanal 11 alustab tegevust kultuuriministri 27. septembri 2007 otsuse põhjal AS-le Kanal 2 väljastatud digitaaltelevisiooni ringhäälinguloa alusel. Kanal 11 on nähtav maapealse digiringhäälingu ja kaabelvõrkude kaudu.
Lisainfo: Nele Paves, tel 666 2399

Ajakirjanduslikud saavutused 2007

Ajakirjanduspreemiad 2007 võitjad said kätte autasud

Tallinn, 10. märts 2008. Eesti Ajalehtede Liit (EALL) avalikustas 7. märtsi õhtul Tallinnas Õpetajate Majas toimunud pressipeol aasta ajakirjandusauhindade võitjate nimed ning andis kätte autasud.

Aasta ajakirjanik 2007 nominendid olid Eesti Päevalehe ajakirjanik Jaanus Piirsalu, kes oma reportaažidega Moskvast ja mujalt Venemaalt on avardanud Venemaast arusaamist; Lääne Elu ajakirjanik Lehte Ilves, kelle Läänemaa uudislood on mõjutanud ka üleriikliku ajakirjanduse teemasid ning kelle möödunud aasta olulisemad lood olid vallajuhtide hirmkallist „õppereisist“ ning Postimehe ajakirjanik Alo Lõhmus, kelles sulest ilmus eelmisel aastal rida küüditamise teemalisi artikleid, eri teemadel uudislugusid, intervjuusid ja kolumneid.
Aasta ajakirjanik 2007 on Postimehe ajakirjanik Alo Lõhmus. Aasta ajakirjanik saab auhinnaks 70 000 Eesti krooni (neto), Kuldgraali kunstnike Ive-Maria Köögardi ja Katrin Teekmani käsitööna valminud kullatud sule ja diplomi.

Uuriva ajakirjanduse auhinna ehk Bonnieri preemia 2007 nominendid olid Janar Filippov ja Krister Kivi Eesti Ekspressis ilmunud artiklite sarjaga Eesti narkokulleritest; Tarmo Vahter Eesti Ekspressis ilmunud artiklite sarjaga peaministri suurest saladusest; Sulev Vedler ja Tarmo Vahter Eesti Ekspressis ilmunud artiklite sarjaga ehitusfirma Merko varjatud tehingutest poliitikutega ning Rasmus Kagge Postimehes ilmunud artiklite sarjaga Tallinna ööklubis Amigo toimunud jõhkrast peksmisest.
Võitjad on Janar Filippov ja Krister Kivi. Meediakontserni Bonnier ja ajalehe Äripäev väljapandud preemia suurus on 40 000 Rootsi krooni.

Noore ajakirjaniku preemia 2007 nominendid olid Marian Männi Eesti Ekspressis 16. augustil ilmunud looga „Pime autojuht: Täis peaga on lihtsalt julgem sõita“; Piret Reiljan Äripäevas 27. märtsil ilmunud intervjuuga „Kõuts: minu lõunad ei mõjuta relvahankeid“; Konstantin Morenko Den za Dnjomis 3. augustil ilmunud looga „Kuiv seadus: viina saime osta ilma vaevata“ ning Tiina Rekand Postimehes 15. detsembril ilmunud reportaažiga „Võitlus isamaa eest: kino sai nii tänaval kui volikogus“.
Võitja on Äripäeva ajakirjanik Piret Reiljan. Noore ajakirjaniku preemia suurus on 1000 eurot. Auhind on Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1984. a vilistlastelt.

Uudisfoto 2007 üleriikliku kategooria nominendid olid Kaarel Tigase foto liiklusõnnetusest, mille põhjustas noor ema, kes üritas sõidu ajal last lutipudelist toita. Foto ilmus SL Õhtulehes 20. jaanuaril 2007; Sille Annuki foto Tartu Ülikooli uue rektori valimistest Tartu Postimehes 19. jaanuaril 2007; Liis Treimanni foto 28. aprilli Postimehest, millel on kujutatud kokk Zenja pronksiööl saagijahil ning Andres Haabu foto Arco Vara juhtidest ja omanikest börsimaailma sukeldumisel Äripäevas 5. juulil 2007.
Võitja on Postimehe fotograaf Liis Treimann. Preemia 10 000 Eesti krooni (neto).

Maakonnalehe 2007. aasta uudisfoto nominendid olid Virumaa Teatajas 31. mail ilmunud Tairo Lutteri foto jõustruktuuride värbamiskoolitusest, kus fotograaf on tabanud magava, käsi nokkiva ja raamatut lugevad ajateenijad, keda koolitus ükskõikseks jättis; Sakalas 5. juulil 2007 ilmunud Elmo Riigi foto Afganistanis hukkunud kaitseväelase viimsele teekonnale saatmisest ja Tartu Postimehes 19. jaanuaril 2007 ilmunud Sille Annuki foto Tartu Ülikooli uue rektori valimistest.
Võitja on Tartu Postimehe fotograaf Sille Annuk. Preemia 5 000 Eesti krooni (neto).

Olemusfoto 2007 üleriiklikus kategooria nominendid olid Eesti Päevalehes 17. veebruaril 2007 ilmunud Priit Simsoni portreefoto Rain Tolgist; Eesti Ekspressis 2. augustil 2007 ilmunud Annika Haasi foto Türgis enneaegsena sündinud Ralfist, kes kohtub esmakordselt isaga ning taaskohtub emaga; Äripäevas 23. veebruaril 2007 ilmunud Raul Mee foto president Toomas Hendrik Ilvesest fotograafi mängimas; Äripäevas 7. septembril 2007 ilmunud Raul Mee foto ärimees Endel Siffi ustavast abilisest linnavolikogu saadikust Tõnis Bittmanist palle kokku korjamas ning Järva Teatajas 26. mail 2007 ilmunud Andrus Eesmaa foto õues pesunööril tuulduvast märulipolitseiniku varustusest.
Võitja on Eesti Ekspressi fotograaf Annika Haas. Preemia 10 000 Eesti krooni (neto).

Maakonnalehe olemusfoto nominendid olid Virumaa Teatajas 3. juulil 2007 ilmunud Tairo Lutteri foto vanamemmest, kes jälgis Virumaa teedel peetud rallit oma koduõuelt; Pärnu Postimehes 8. detsembril 2007 ilmunud Ants Liiguse foto põleva maja taustal poseerivast päästemeeskonnast; Tartu Postimehes 2. oktoobril 2007 ilmunud Margus Ansu portreefoto füüsik Henn Käämbrest; Tartu Postimehes 6. augustil 2007 ilmunud Margus Ansu foto rändkauplust sokkides külastanud Torma valla memmest ning Järva Teatajas 26. mail 2007 ilmunud Andrus Eesmaa foto õues pesunööril tuulduvast märulipolitseiniku varustusest.
Võitja on Järva Teataja fotograaf Andrus Eesmaa. Preemia 5 000 Eesti krooni (neto).

2007. aasta parima uudise üleriikliku kategooria nominedid olid Kadri Ibruse diskrimineerimist käsitlevate lugude seeria, mis ilmus 2007. aastal Eesti Päevalehes ning millest žürii ja autor ise tõstsid esile juhtumi väikese naisega, keda keelduti välimuse pärast Bigi tööle võtmast; Lääne Elus mullu juunis ja juulis ilmunud Lehte Ilvese kirjutatud seeria Läänemaa omavalitsusjuhtide „õppereisist“ Hispaaniasse, mis läks omavalitsusliidule maksma 418 000 krooni ning Postimehes 27. novembril 2007 ilmunud Urmas Seaveri uudis pealinna plaanist tõsta järsult maamaksu.
Võitja on Postimehe ajakirjanik Urmas Seaver. Preemia 10 000 Eesti krooni (neto).

2007. aasta parima olemusloo nominendid olid Väinu Rozentali Äripäevas 14. detsembril 2007 ilmunud lugu „Eesti rikkaimad läbi aastate“; Sulev Vedleri lugu Eesti Ekspressis 21. detsembril 2007 „Esimesed õnnelikud jõulud“; Alo Lõhmus Postimehes mullu ilmunud ajalooteemaline artiklisari märtsiküüditamisest, kus autor keskendub küüditamisohvrite vahetule kogemusele ja üleelamistele ning Anneli Ammase Eesti Päevalehes 27. jaanuaril 2007 ilmunud lugu „Kaheksa väikest, kaks suurt ja täiesti uus elu Inglismaal“.
Võitja on Sulev Vedler. Preemia 10 000 Eesti krooni (neto).

2007. aasta parima arvamusloo nominendid olid Postimehes 30. mail 2007 ilmunud Küllike Rooväli arvamus „Mul ei ole häbi“, kus autor vastas Edgar Savisaarele, kes halvustas 96 000 inimest, kes andsid internetis oma allkirja, et poliitik ei jätkaks Tallinna linnapea ametis; Eesti Päevalehes 31. detsembril 2007 ilmunud Leo Kunnase arvamus „Eesti 2007: Pyrrhose võit“, kus autor kritiseerib Lihula samba teisaldamisega alguse saanud vigadeahelat ning Eesti Päevalehes 30. aprillil 2007 ilmunud Juhan Kivirähki arvamus „Uue kolmikliidu verine algus“, milles autor kritiseeris teravalt Eesti võimude tegutsemist aprillikriisi ajal.
Võitja on Leo Kunnas. Preemia 10 000 Eesti krooni (neto).

2007. aasta parim maakonnalehes ilmunud uudise nominendid olid Ain Lember Oma Saares 12. septembril 2007 ilmunud looga „Majandusminister Juhan Parts: Saare maavanem käitus nagu korruptant“; Tiia Linnard Põhjarannikus 29. juunil 2007 ilmunud uudisega „Kaduma läinud naise leidmiseks haiglast kulus 11 päeva“ ning Lehte Ilves mullu juunis ja juulis Lääne Elus ilmunud kahe uudisega Läänemaa omavalitsusjuhtide „õppereisist“ Hispaaniasse, mis läks omavalitusliidule maksma ligi pool miljonit krooni.
Võitja on Lehte Ilves. Preemia 5 000 Eesti krooni (neto).

2007. aasta parima maakonnalehes ilmunud olemusloo nominendid olid Liise Kallas Oma Saares 5. aprillil 2007 ilmunud looga „Lahvka – reegel: Mida vähem inimesi, seda pikem ring“; Egon Erkmann ja Kristi Sool Lääne Elus mullu juunis-juulis ilmunud sarjaga „Läänlased laulupeol“ ning Nils Niitra Tartu Postimehes 2007. aasta augustis ja novembris ilmunud sarjaga 1941. aasta suve õuduspäevade võtmetunnistajate mälestustest.
Võitjad on Egon Erkmann ja Kristi Sool. Preemia 5 000 Eesti krooni (neto).

2007. aasta parim maakonnalehes ilmunud arvamuse nominendid olid Vahur Kalmre Tartu Postimehes mullu ilmunud kolumnite sarjaga, mis pühendatud Tartu linnapeale Urmas Kruusele ning Erik Gamzejev Põhjarannikus 6. märtsil 2007 ilmunud arvamuslooga „Idavirulased panid munad ühte korvi“, mis räägib sellest, et Ida-Virumaa muutub üha enam üheparteiliseks.
Võitja on Vahur Kalmre. Preemia 5 000 Eesti krooni (neto).

Kujundusauhinnad 2007 võitjad kategooriate kaupa:

Parim kujundus
Võitja kategoorias, kus kandideerisid lehed tiraažiga üle 20 000, Äripäev
Alla 20 000 tiraažiga kategooria võitja Lääne Elu
Kumbki leht saab auhinnaks 15 000 krooni.

Esiküljed
Üle 20 000 tiraažiga kaks hõbeauhinda: Maaleht ja Eesti Päevaleht
Alla 20 000 tiraažiga hõbeauhind Nelli Teataja

Uudisteküljed
Üle 20 000 tiraažiga hõbe Tartu Postimees
Alla 20 000 tiraažiga kuld venekeelne Postimees

Olemusküljed
Üle 20 000 tiraažiga kuld Eesti Ekspress, hõbe Eesti Ekspress ja hõbe Eesti Päevaleht
Alla 20 000 tiraažiga kuld Sakala

Ohoo! auhinnad
Eesti Päevaleht: infograafika julge kasutamise eest uudiskülgedel
Äripäev: Eesti majandusmaastiku kaart
Kumbki leht saab auhinnaks 2500 krooni.

EALL tel 646 1005

Soome-eestlased tahavad kakskeelset õpet

Haridus- ja Teadusministeerium
11.03.2008

Soome eestlased soovivad oma lastele kakskeelset õpet
Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud küsitlus Soomes elavate eestlaste seas näitab, et rohkem kui pooled vastanutest soovivad oma lastele osalt eesti-, osalt soomekeelset õpet.
Kõige rohkem soovitakse oma lapsele Soome õppekava järgi korraldatud kakskeelset õpet, sellist soovi väljendas 115 inimest ehk 54% Helsingis ja selle lähiümbruses elavatest küsitlusele vastanud eestlastest. Soomekeelsest Soome õppekava järgsest õppest on huvitatud 19% vastanutest. 19% vastanutest eelistaks eestikeelset õpet Eesti õppekava järgi ja 8% eestikeelset õpet Soome õppekava järgi. Seega 81% pealinnas ja selle lähistel elavatest vastanutest soovivad, et nende lapsed õpiksid Soome õppekava järgi. Helsingis ja selle lähiümbruses elab 89% Soome eestlastest. Suur osa vastanutest peab samas vajalikuks eestikeelsete tundide osakaalu suurendamist.
Soomes koolis käival lapsel on õigus saada emakeelset õpetust kuni kaks tundi nädalas. 58% vastanutest leiavad, et see ei ole piisav, et säilitada ja arendada lapse eesti keele oskust. Samas kasutavad seda võimalust vaid 29% vastanute lapsed. Üks põhjusi on ilmselt vähene informeeritus – 21% vastanutest pole sellest võimalusest teadlikud. Eesti keele tundides osalemist raskendab ka asjaolu, et sageli toimuvad tunnid teises, kodust kaugemal asuvas koolis.
Küsitlusele vastanud 357 inimesest 92% nõustusid ka edaspidi osalema eestikeelse hariduse teemalises arutelus.
„Küsitlusele vastamise aktiivsus teeb rõõmu. Algselt seadsime eesmärgiks saada teada vähemalt 10% eestlastest lapsevanemate eelistused, vastanuid oli aga kaks korda rohkem. Tulemused näitavad, et eestlased Soomes ei häbene eestlaseks olemist ning soovivad, et ka nende lapsed jääksid eestlasteks,” ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. „Eesti riik kindlasti toetab eesti keele ja eestikeelse õppe arendamist Soomes. Küsitluse tulemusi silmas pidades võiks edaspidi luua täiendavalt eesti keele süvaõppega klasse ja kakskeelseid klasse erinevates koolides, teisisõnu rohkem võiks olla Roihuvuori sarnaseid koole.”
Roihuvuori koolis tegutseb kaks kakskeelset klassi ning õppetöö toimub kuni kuuenda klassi lõpuni kahes keeles. Eesti riik toetab kooli eelkõige õppematerjalide soetamisel ja õpetajate täiendkoolitusel. Roihuvuori koolis õpib praegu 59 Eestist pärit last.
Eesti Haridus- ja Teadusministeerium teeb lähiajal Soome Haridusministeeriumile ettepaneku kaasata senisest aktiivsemalt kohalikud omavalitsused kui kooli pidajad ning arutada täiendavate eesti keele süvaõppe ja kakskeelsete klasside loomist Helsingi ja selle lähiümbruse koolides. Kindlasti käsitletakse eesti keele ja eestikeelse õppe arendamise teemat ka mõlema riigi haridusministrite järgmisel kohtumisel.
Küsitlus, millist haridust eesti pered Soomes oma lastele soovivad, toimus Haridus- ja Teadusministeeriumi, Helsingi Eesti saatkonna ja Soome Eestikeelse Hariduse Seltsi koostöös. Ministeeriumi on jõudnud 357 täidetud ankeeti, küsitlusele vastanutel on kokku 661 last.
Soomes elab ligikaudu 30 000 Eesti kodanikku. Helsingi piirkonna põhikoolides õpib 913 last, kelle emakeel on eesti keel.
Vt küsitluse tulemusi
http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=7069

Lisainfo Mika Keränen, tel 7350 157

Rehviostuga kaasa tasuta autoabi

11.03.08
Goodyear pakub rehvide ostjale tasuta autoabiteenust

Juhtiv rehvitootja Goodyear kingib igale uue rehvijooksu ostjale kuueks kuuks tasuta autoabiteenuse Goodyear SafeLink, mis tagab abi auto kõikvõimalike tehniliste tõrgete korral ning võimaldab teekonda kiirelt jätkata.
SafeLinki programm ei hõlma vaid rehve, vaid laieneb kogu sõidukile. Nii aitab Goodyear koostöös Falckiga lahendada elektrisüsteemi, mootori, rehvide või akuga seoses tekkinud mured, mida sõidukijuhil ise kohe teel eemaldada ei õnnestu. Statistika näitab, et iga päev vajab Eesti teedel autoabiteenust umbes sada sõidukit, rehvid valmistavad muret neist vaid 10 protsendile.
Goodyear Dunlop Tires Baltic AS-i Eesti müügijuhi Marek Mooruse sõnul on Goodyeari kõik uuendused suunatud just turvalisuse ja ohutuse tõstmisele. „Üheks näiteks on meie RunOnFlat rehvid, mis võimaldavad sõita ka tühjeneva rehviga. Goodyear SafeLink on lisaeelis meie tippklassi rehvidele, tagades sõidukile tehnilise abi kõikjal Eesti riigisisestel teedel. Tahame omalt poolt teha kõik, et Goodyeari kliendid jõuaksid alati edukalt ja turvaliselt sihtpunkti,” lisas Moorus.
Tänu SafeLinkile on sõiduki tõrgete korral abi Goodyeari klientidele vaid telefonikõne kaugusel. Kohale sõidab spetsialist, kes tegeleb probleemi võimalikult kiire lahendamisega. Vajaduse korral pukseeritakse auto lähimasse hooldustöökotta ning juhile ja reisijatele pakutakse teekonna jätkamiseks rendiautot või muud transporti reisi sihtkohta, vajadusel ka ööbimist hotellis.
SafeLink on saadaval Goodyeari edasimüüjate juures, abiteenuse saab kuueks kuuks kaasa kõigi Goodyeari uue sõiduautode nelja suverehvi ostul vahemikus 1. märtsist 31. maini 2008, edaspidi on võimalik autoabiteenust pikendada. Kui juhil on autoabiteenus omandatud juba varem, võib selle registreerida ka mõnele teisele autole.
Goodyear on maailma suurimaid rehvitootjaid. Goodyearis töötab umbes 70,000 inimest, ettevõte toodab enam kui 60-s tootmisüksuses 26-s riigis kogu maailmas.
Goodyear Dunlop Nordic on Balti ja Põhjamaade regiooni kaheksat riiki esindav äriüksus peakontoriga Stockholmis. Goodyear Dunlop Nordicus töötab 120 inimest, osa ettevõtte tootetestidest viiakse läbi Soome ja Rootsi põhjaosas. Lisateave: www.goodyear.com.

Lisainfo Maris Lindmäe, tel 666 0603

Lumi on sulanud

Päästeameti ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ühisteade
12.03.2008.a

Alates 12. märtsist on kulupõletamine keelatud üle vabariigi
Toetudes Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetele on Eestimaal lumikate sulanud ning alanud tuleohtlik aeg. Aates tänasest on kulu põletamine keelatud.
Möödunud aasta 1. aprillist jõustunud keskkonnaministri määruse „Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine” muudatusega keelustati kulu põletamine peale lume sulamist.
Keskkonnaministri määruse kohaselt algab tuleohtlik aeg kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabudes. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut.
Kulupõletamise keelust üleastujaid ootab rahatrahv kuni 18 000 krooni, samuti tuleb kulupõlengu põhjustajal tasuda ka tekitatud keskkonnakahju.
Möödunud aasta oli üle kahetuhande metsa- ja maastikupõlengu, tänavu on registreeritud juba 42 kulupõlengut.

Lisainfo: Rain Porss, tel 628 2067

Millised on teie kalastamisharjumused?

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSTEADE
12. märts 2008
_______________________________________________________________________

Keskkonnaministeerium korraldab harrastuspüügialase küsitluse

Keskkonnaministeerium on hakanud koostama harrastusliku kalapüügi
arengukava, mille eesmärk on täpsustada harrastuskalastuse arengusuunad
aastateks 2009-2013.
“Arengukava koostamisel on väga oluline teada ja arvestada
võimalikult paljude harrastuskalastajate soove, arvamusi ning
ettepanekuid,” ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna
juhataja Ain Soome. “Selleks korraldame elektroonilise küsitluse, mida
peaks olema võimalik täita kõigil, kes saavad kasutada arvutit ja omavad
ligipääsu internetile.”
Küsitluslehele pääseb nii Keskkonnaministeeriumi kui ka Kalale.ee
kodulehe kaudu. Küsitluse otseaadress on
http://www.kalale.ee/kysitlus/survey.php?sid=32.
Näiteks soovib Keskkonnaministeerium teada, kus ja millist kala
harrastuskalastajad püüavad, mis vajab harrastuskalapüügi korralduses
muutmist, missuguse tasu eest ja missuguste vahenditega võiksid
harrastajad püüda jne.
“Viimati korraldas ministeerium kalastajate seas küsitluse kalavarude
majandamisõiguse rentimise teemal ja vastajaid oli palju,” meenutas
Soome. “Saime teada kalastajate arvamuse kalavarude majandamisõiguse
rendile andmise kohta ja sellest abi. Loodame ka seekord kalastajate
aktiivset osavõttu.”
Küsimustele saab vastata kuni 6. aprillini 2008.
Harrastuskalapüügi arengukava peaks Keskkonnaministeeriumi eestvõttel
valmima juba selle aasta lõpuks. Kava koostamisel osalevad Riiklik
Looduskaitsekeskuse, maakondade keskkonnateenistuste,
harrastuskalastusklubide, Keskkonnainspektsiooni,
põllumajandusministeeriumi ja kalavarusid uurivate teadusasutuste
esindajad.

Lisainfo: Ain Soome, tel 626 0711

Alkoholireklaam karmistub

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade
12.03.2008

Uus Reklaamiseadus karmistab alkoholi reklaami tingimusi
Täna Riigikogus vastu võetud reklaamiseadus karmistab muuhulgas alkoholi reklaami tingimusi ja reguleerib SMS-laenu andmist. Samuti on sätestatud lapse kasutamine reklaamis.
„Seadus sätestab kaupade ja teenuste reklaami, kuid ei reguleeri poliitilist reklaami,” ütles kaubandustalituse juhataja Anne Laar, kelle sõnul on uude reklaamiseadusesse koondatud enamik praegu eriseadustes olevast reklaamialasest regulatsioonist, nagu näiteks advokaadi, vandetõlgi, notari, kohtutäituri patendivoliniku reklaami regulatsioon. Ainult väga spetsiifilistele valdkondadele ja sihtgruppidele suunatud (nt ravimite, väärtpaberite ja investeerimisfondide reklaam) regulatsioon on jäetud eriseadustesse, kui vastavaid teemavaldkondi kõige suurema täpsusastmega reguleerivasse õigusakti.
Uue seaduse kohaselt on alkoholi reklaam ringhäälingus lubatud alates õhtul kella 21st kuni hommikul kella 7.00ni olenemata sellest, kui kange alkoholiga on tegemist..
Olulise sisulise täiendusena võrreldes kehtiva reklaamiseadusega on sisse viidud tervisohu hoiatuse nõue, mille kohaselt peab alkoholi reklaam sisaldama hoiatavat teksti: ”Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist!” Alkoholi reklaam ei tohi sisaldada teavet, et alkoholi ostmisel saab või on võimalik saada tasuta või tavapärasest väiksema tasu eest kaupa või teenust. See tähendab näiteks seda, et ei tohi reklaamida veinipudeli ostmisel sellega kaasa antavat korgitseri, teatud koguse õlle ostmisel sellega kaasa antavat grillsöe pakki või tavapärasest soodsamat śaślõkiliha jne. Keelatud reklaamina käsitatakse alkohoolse joogi saamise võimalust kauba või teenuse müügi suurendamise eesmärgil läbiviidava müügiedenduskampaania või muu tegevuse auhinna, võidu, kingituse või muu hüvena, samuti alkoholi tasuta kaasaandmist muu kauba ostmisel. Seega ei ole näiteks külmikut ostes enam võimalust saada seda koos kapitäie tasuta õllega.
Kui kehtiv reklaamiseadus sätestab lastele suunatud reklaami, siis uues reklaamiseaduses on regulatsiooni täiendatud, sätestades ka lapse kasutamise reklaamis. Nii ei tohi näiteks last kasutada reklaamis ilma tema seadusliku esindaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.
Uus seadus reguleerib ka nn SMS-laenude andmist . Nüüdsest on igas reklaamis, millega teavitatakse oma valmisolekust anda tarbijale laenu, mille maksimaalne summa on väiksem kui 10 000 krooni või mille tagasimaksmise maksimaalne tähtaeg on kuni kuus kuud, kohustus ära näidata krediidi kulukuse määr, lisades vajaduse korral vastavaid näiteid. Säte kohustab väikeste laenude või ajaliselt lühikeste laenude reklaamis igal juhul avaldama krediidi määra ning vajadusel koos vastava näitega, et anda laenu võtjale teada, kui kulukaks laen talle tegelikult läheb.

Allan Kasesalu
tel: 625 6428

Uus seadus ei kehtesta abikaasade varalahusust

Justiitsministeerium
Pressiteade nr 24
05.03.2008

Uus perekonnaseadus ei kehtesta abikaasade varalahusust

Justiitsministeerium lükkab ümber ajakirjanduses esinenud väited, justkui tooks uus perekonnaseadus kaasa abikaasade varalahususe.
Uue perekonnaseaduse eelnõus tuleb selgelt eristada kolme vararežiimi: varalahusus, varaühisus ja seadusjärgne vararežiim.
Varalahusus tähendab, et abikaasadel ühist vara ei ole ega teki ning lahkumineku korral abikaasad teise varast osa ei saa. Selles suhtes uus seadus vanaga võrreldes midagi ei muuda: nagu kehtivaski perekonnaseaduses kohaldub varalahusus mitte automaatselt kõigile, vaid ainult neile, kes sõlmivad selleks notariaalse abieluvaralepingu.
Varaühisuse puhul peavad abikaasad samuti sõlmima abieluvaralepingu ning tegema kõik varasse puutuvad otsused ühiselt. Sisuliselt nõuab seda ka praegune seadus: abikaasa nõusolekut peaks küsima igaks pangaülekandeks, leivaostuks, taksoarve maksmiseks jms. On selge, et selline laialdane varaühisus tegelikult ei toimi ning kui jätta see üldiseks seadusjärgseks vararežiimiks, mis kohalduks automaatselt kõigile abieludele, siis õõnestaks see muu hulgas ka õigusriigi usaldusväärsust.
Valitsuse poolt riigikogule saadetud eelnõus sätestatud seadusjärgne varasüsteem tähendab seda, et abielu vältel on kumbki abikaasa oma vara omanik ja võib sellega iseseisvalt tehinguid teha. Lahutuse korral aga jagatakse abielu kestel omandatud vara väärtus pooleks. Nii suureneb mõlema abikaasa vara võrdselt.
Selline seadusjärgne varasuhe on segu ühis- ja lahusvara süsteemist, mis sisaldab kummagi parimaid omadusi: abikaasadele on küll antud mõnevõrra suurem tehinguvabadus abielu kestel, kuid perele tähtsat vara kaitstakse ning abielu lõppedes jagatakse vara väärtus pooleks.
Praeguseks on riigikogu eelnõu menetledes teinud ettepaneku, et säärane varasuhe kohalduks mitte automaatselt, vaid ainult neile, kes avaldavad abieluvararegistri pidajale sellekohast soovi. Seega ei tarvitseks neil, kes ei taha uuele varasuhtele üle minna, teha mitte ühtegi sammu, et säilitada seniseid varasuhteid.

Mart Siilivask
620 8118
5342 6784

Netishoppamise õpetus

Tarbijakaitseameti pressiteade
6. märts 2008

Algab teavituskampaania „Šoppasid end Internetis paljaks?”

Seoses järjest suureneva tarbijate poolt esitatud kaebuste hulgaga alustab Tarbijakaitseamet ja Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus täna üleriigilise teavituskampaaniaga „Šoppasid end Internetis paljaks?”, mille raames jagatakse teavet, kuidas ohutult Internetis ostelda.
Kampaania kestab 23. märtsini ning kampaaniaga tähistatakse Eestis ka 15. märtsil toimuvat rahvusvahelist tarbija õiguste päeva.
Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Vaksmaa kinnitas, et kahjuks näitab Tarbijakaitseameti ning ameti koosseisus tegutseva ning ülepiiriliste ostudega seotud tarbijakaebusi lahendava Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse tööpraktika, et järjest rohkem tuleb inimestel Internetis sooritatud tehingutes pettuda. „Arvestades, et Internetis sooritatud ostu puhul ei kohtu tarbija ja kaupleja isiklikult, ilmneb kaupleja suhtlemisstiil, tarbijasõbralikkus ning seaduses esitatud nõuete järgmine pahatihti alles probleemi ja kaebuste tekkimisel,” sõnas Vaksmaa. „Peamiseks probleemiks, millega tarbijad Internetist kaupu ostes on kokku puutunud, on see, et kaupleja ei toimeta tarbijani tellitud kaupa ning ei tagasta ka tasutud raha. Selliseid kaebusi on Tarbijakaitseametis tulnud viimase aasta jooksul lahendada ligi 200. See on väga suur arv ning probleem puudutab nii kodumaiseid kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tegutsevaid kauplejaid, kes on jätnud Eesti tarbijate nõuded rahuldamata.”
Näiteks on paljudele tarbijatele valmistanud peavalu ostude sooritamine veebikaubamajadest, mis asuvad aadressidel - www.tsiigu.ee, www.dvdmedia.ee, www.webcom.ee ning www.ismart.ee.
Tarbijakaitseamet ja Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus rõhutavad, et tarbija jaoks on oluline teada ja meeles pidada võlaõigusseadusest tulenevat nõuet, mille kohaselt ei tohi kauplejad kohustada tarbijat ettemaksuks enam kui poole ulatuses kauba väärtusest. Selline reegel aitab tarbija jaoks riske hajutada juhuks kui kaupleja ei ole võimeline tellimust täitma ega raha tagastama või kaob lihtsalt jäljetult. Kuigi tarbija kaotab sel juhul poole kauba hinnast, on see ikkagi väiksem kahju kui kogu kauba maksumusest ilma jäämine. Antud nõue on lisaks Eestile kehtestatud ka mõnes teises liikmesriigis, nt Hollandis.
Kristina Vaksmaa sõnul on üheks võimaluseks saada ülevaadet veebi-kaupleja kättesaadavusest ning suhtlusvalmidusest enne ostu sooritamist saata kauplejale E-kiri ostutingimusi täpsustavate küsimustega. Kasulikku teavet või hoiatusi veebikaupleja kohta saab enne ostu otsida ka foorumitest või läbi Interneti otsingumootorite. „Ka tasub teada, et kui sooritada ost teiselt eraisikult, nt soetada endale Interneti oksjoni kaudu kellegi teise lapsevanker, teler, mobiiltelefon või kasvõi kasutatud auto, siis ei laiene sellisele kahe eraisiku vahelisele tehingutele tarbijakaitsesätted,” lisas Vaksmaa.
Lisaks nõuannetele, kuidas ennast hoolimatute müüjate eest kaitsta, on neti-ostude puhul oluline tunda ka tarbijate seaduses tulenevaid õigusi, sest sidevahendi abil sõlmitud lepingutele on loodud eraldi regulatsioon. Peamiseks reegliks Interneti-ostude puhul kogu Euroopa Liidus on tarbija õigus vähemalt seitsme päeva jooksul ostetud kaubast loobuda ning kogu tasutud raha tagasi saada. Osades riikides nagu Eesti, Soome, Rootsi, Saksamaa jt, on ostust loobumiseks seadustega ette nähtud ka pikem aeg ehk 14 päeva. Kui aga tarbijat ei ole teavitatud õigusest ostust taganemise kohta, laieneb tarbijale õigus kaubad tagastada kolme kuu jooksul.
Kampaaniat puudutav teave ning tarbijatele suunatud nõuanded on üleval Tarbijakaitseameti Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse koduleheküljel www.consumer.ee. Lisaks hõlmab teavituskampaania tänavareklaami neljas Eesti linnas (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu) ning Interneti-reklaami. Kampaaniat finantseerivad Tarbijakaitseamet ja Euroopa Komisjon.

Kristina Vaksmaa
620 1708
510 1729

Kohtutäiturid kontrolligu rahvastikuregistri andmeid

Justiitsministeerium
Pressiteade nr 26
06.03.2008

Kohtutäiturid peaksid kontrollima ka rahvastikuregistri andmeid

Justiitsministeeriumi seisukoha järgi on kohase täitemenetluse läbiviimiseks vajalik, et täitur kontrolliks menetluse alustamisel ka rahvastikuregistri andmeid.
Justiitsministeeriumi nõuniku Kaisa Summeli sõnul ei kuulu pärandvara hulka sellised pärandaja õigused ja kohustused, mis seaduse järgi või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga.
„Sellisteks kohustusteks on näiteks ülalpidamiskohustuse täitmise jätkamine või ka isikule kiiruse ületamise eest määratud rahatrahv,“ selgitas Summel. „Nii ei ole liikluseeskirjade rikkumise eest määratud trahvi võimalik pärijalt sisse nõuda.“
Summel rõhutab, et seetõttu peaks hoolas täitur alati kontrollima rahvastikuregistrist võlgniku isikuandmeid. „Selleks, et vältida täitemenetluse õigustamatut alustamist, peab ta välja selgitama, kas inimene on ikka elus ja sellest tulenevalt, kas nõue on oma olemuse tõttu üldse täidetav.“
Summeli kinnitusel võib aga täitemenetluse läbi viia juhul, kui lahkunud võlgnik on näiteks jätnud maksmata hüpoteegiga tagatud laenu. „Üldiseks reegliks on seejuures, et kui täitemenetlust ei ole jõutud enne võlgniku surma alustada, siis võib täitemenetlust alustada ja läbi viia ainult võlgniku pärandvara suhtes, ehk siis antud näite korral pärandaja omandis olnud hüpoteegiga koormatud kinnistu suhtes“, ütles Summel.
Oluline on ka rõhutada, et uue pärimisseaduse kohaselt ei hakka tähtaeg pärandist loobumiseks kulgema mitte isiku surmast ega sellest teadasaamisest, vaid pärimisõigusest teada saamisest. Lisaks annab uus seadus erinevalt kehtivast seadusest pärijale võimaluse kaitsta ennast ka pärast pärandi vastuvõtmist ilmnenud pärandaja võlgade eest. Kui praegu on pärijal võimalus nõuda pärandi inventuuri ainult koos pärandi vastuvõtmise avaldusega, siis uue seaduse kohaselt on see võimalik ka hiljem.

Mart Siilivask
6 208 118
5 342 6784

Paide Maxima müra ületab normid

Pressiteade, 7. märts 2008
Tõnis Kõiv: Paide Maxima müra ületab normid

Riigikogu liige Tõnis Kõiv päris veebruaris Tervisekaitse inspektsiooni peadirektor Tiiu Arolt, kas Paidesse ehitatud Maxima kaupluse ventilatsiooniseadmete tekitatud müra vastab normidele. Inspektsiooni vastusest selgub, et mõõdetud müratase on normist kõrgem.

Järva- ja Viljandimaalt Riigikogusse valitud Kõivu kinnitusel ajendasid teda järelpärimist tegema valimispiirkonnast saabunud kodanike kaebused. Tervisekaitseinspektsioonist saadud vastuses on selgelt öeldud: Paide Maxima kaupluse müra ületab normtasemeid. Müraallikateks on kaupluse soojusvahetajate ventilaatorid. Parlamendisaadiku sõnul ei nõustunud Tervisekaitseinspektsioon aga avalikustama, kui palju müra normist kõrgem on.
„Loodan, et Maxima kauplus viib oma seadmed müra reguleerivate õigusaktidega kooskõlla. Kui seda ei juhtu, tuleks inimestel pöörduda linnavalitsuse poole, kelle pädevuses on kaupluse tegevusloa andmine," rääkis parlamendisaadik.
Eesti mürareostust uurinud Kõiv kinnitab, et Rahvusvahelise Terviseorganisatsiooni uuringud näitavad: normist kõrgem müra mõjutab negatiivselt inimeste vereringet ja vegetatiivset närvisüsteemi, põhjustab unehäireid ning võib kaasa tuua neuroose. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi kohaselt tuleb kõikides Euroopa Liidu territooriumil asuvates üle 250 000 elanikuga linnastutes koostada strateegiline mürakaart.
Eestis kehtivad normid, milles on täpselt paika pandud, kui suur olme- või tööstusmüra olla võib. „Soovitan kõikidel inimestel, kes tunnevad, et naabrite, liikluse või tööstuse tekitatud müra neid häirib, seista oma õiguste eest ning nõuda mürareostuse lõpetamist," lausus Kõiv.
Sotsiaalministeeriumi määruse järgi on müra normaaltase öisel ajal 40 dB ja päevasel ajal 50 dB.

Lisainformatsioon: Tõnis Kõiv 506 5300
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, Reformierakond