Elektroonilised eksamid

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
26.01.2009
Pressiteade

Programm ÕKVA loob võimalused eksamite elektrooniliseks läbiviimiseks

Kolmapäeval, 28. jaanuaril 2009 toimub Tartus Dorpati Konverentsikeskuses (Turu 2) üldhariduse õppe kvaliteedi parendamisele suunatud programmi ÕKVA avaüritus.

Programmi "Õppe kvaliteedi parendamine õppeasutustes sise- ja õpitulemuste välishindamissüsteemi ning seadusloome arendamise kaudu" (ÕKVA) eesmärk on õppeasutuste sisehindamise rakendamise toetamine, üldharidusasutuste tunnustussüsteemi väljatöötamine, välishindamisel kasutatavate testide kaasajastamine ning võimaluste loomine eksamite elektrooniliseks läbiviimiseks. ÕKVA programmi toel saavad õppeasutuste juhid, pedagoogid ja kooli pidaja esindajad tõsta teadmisi ning praktilisi oskusi õppeasutuste välis- ja sisehindamisest, samuti arendatakse valdkonna seadusloomet. Programmi kogumaksumus on 26,5 miljonit krooni ning programm kestab viis aastat.

ÕKVA programmi avaüritusele on registreerunud ligi kakssada õpetajat ning õppeasutuse juhti nii üldhariduskoolidest kui lasteaedadest, osalejate seas on ka õppeasutuste pidajate esindajaid ning haridusspetsialiste kohalikest omavalitsustest.

Ürituse avab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, pikema ettekande "Õppijad ja õpetajad infoühiskonnas" teeb Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, Talinna Ülikooli professor Mare Pork kõneleb teemal "Muudatuste juhtimise psühholoogilised mõjurid ja juhtide osa neis". Töötubades arutletakse e-õppe ning õppe- ja kasvatustöö hindamise teemadel. Avaüritus algab kell 10.30, täpne kava on manuses.

ÕKVA programmi rahastavad Eesti riik ning Euroopa Sotsiaalfond. Programmi viib ellu Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

Lisainfo http://www.ekk.edu.ee/programmid/programm-oppe-kvaliteedi-parendamine-oppeasutustes või programmijuht Liisa Mäemets, tel 7350 716, liisa.maemets@ekk.edu.ee

Omavalitsusreform - teeme ära!

Ergma kutsus üles omavalitsuskorralduse reformi ära tegema

Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna kõnega Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse korraldatud kohtumisel Tallinna Tehnikaülikooli Sotsiaalteaduskonnas.

Ergma rõhutas arutusel olevate teemade tähtsust: „Räägite riigi ja omavalitsuste suhetest, järelevalvest ja rahastamisest – ehk neist asjust, mis paljuski sõltuvad riigipoolsetest otsustest,“ ütles Riigikogu esimees.

Ergma andis arutelu laiemaks sisendiks mõned mõtted. Ta märkis, et Eesti riigi kõige olulisem omavalitsuste haldussuutlikkust mõjutav otsus, ja tegelikult ka kõige olulisem regionaalpoliitiline otsus, on olnud see, et Eestis on siiamaani tublisti üle kahesaja (227) omavalitsuse. Eesti omavalitsuskorraldus on paljuski üles ehitatud koostöö mudelile. Nende asjade mõju, millega omavalitsused tegelevad, ulatub tihti üle vallapiiride ja need vajavad ühiseid otsuseid. Samas on võim ühe piirkonna omavalitsustes killustunud erinevate poliitiliste jõudude vahel, mis võib takistada mõistlikku koostööd ja strateegiliste otsuste sündi ja ajale vastupidamist. Naabervalla sõna peale ei saa võimu vahetudes sugugi kindel olla. „Tihtipeale ei toimi koostöö ka omavalitsusliitudes, kus jõujooned jooksevad poliitilisi liine pidi. Seepärast püüavad omavalitsused liiga tihti elada nii, nagu naabreid polekski. Kuid omavalitsussüsteem on loodud selleks, et see teeniks kõiki Eesti inimesi, mitte ei kisuks nappi tekki kord ühe, kord teise valla suunas. See pole kindlasti üksnes Eesti probleem,“ nentis Ergma.

Lugedes riigikontrolöri auditeid, kes on kindlasti erapooletu hindaja, saab üha selgemaks, et aitab vaid omavalitsuskorralduse reform. Riigi ja omavalitsuste rahakott on üks tervik. Kui ühe osa kasvab, siis teise osa kahaneb. Kui mõlema osa kasvab siis tühjeneb maksumaksja rahakott. „Eestil on ees rasked ajad. Lähematel aastatel kulutame me riigi toimimisele ja abivajajate aitamisele ilmselt enam, kui riigile maksutulu laekub. Meie reservid on piiratud ja laenuraha eest küsitakse täna isegi riigilt juba ligi 10% intressi,“ tunnistas Ergma. „Kui te siin aru peate, siis mõelge ka sellele, kuidas on võimalik samad asjad, mida täna riik ja omavalitsused kohapeal teevad, teha ära vähema kuluga. Selliseid ettepanekuid ootame Riigikogus kikkiskõrvu,“ ütles Ergma. Riigikontrolör kirjutab, et ei ole olemuslikult võimalik, et väikesed vallad suudavad neile pandud ülesandeid täita. „Olen temaga nõus. Siin ei aita ei mingi järelevalve ega ka rahastamise parandamine ega suurendamine,“ märkis Riigikogu esimees.

Ergma sõnul on ta viimastel aegadel sageli mõelnud looduse poolt loodud süsteemile, mis on perfektne võrreldes sellega, mida suudab teha inimene. Loodusseadused on kehtinud miljardeid aastaid ja kehtivad veel miljardeid aastaid. Neid ei saa tõlgendada, see on täius. „Minu enda erialal astrofüüsikas saab täht moodustuda ainult siis, kui on olemas kriitiline mass tähes toimuvateks termotuumareaktsioonideks. Ja ainult selline täht võib anda oma energiat planeetidele, kus võiks tekkida elu,“ tõi Ergma näite teadusevallast.

Riigikogu esimees kutsus üles omavalitsuste reformi ükskord juba ära tegema. “Siis on kõigil lihtsam,“ rõhutas Ergma.

Riigikogu pressitalitus
26. jaanuar 2009

Veokitele lisa-tagupeeglid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade

26.01.2009

Veoautodele tuleb paigaldada täiendavad tahavaatepeeglid

Euroopa Liidu direktiiv kohustab varustama veoautod täiendavate tahavaatepeeglitega hiljemalt tänavu 31. märtsiks.

Kõik veoautod N2 (täismass 3,5 kuni 12 tonni) ja N3 kategooriates (täismass üle 12 tonni), mis on esmakasutuses alates 1. jaanuarist 2000, peavad hiljemalt 31. märtsiks paigaldama sõitjapoolsele küljele lainurkpeegli (IV klass) ja lähivaatepeegli (V klass). Viimastel aastatel ehitatud veokitel on see nõue õnneks juba täidetud.

Nõue ei ole kohustuslik N2 kategooria sõidukitele, mille täismass ei ületa 7,5 tonni, kui neile ei ole võimalik paigaldada lähivaatepeeglit viisil, mis vastaks järgmistele nõuetele:

- ükski peegli osa ei ole madalamal kui 200-210 sentimeetri kõrgusel maapinnast, olenemata reguleerimisasendist siis, kui sõiduk on koormatud täismassini;

- peegel on juhi kohalt täielikult nähtav.

Euroopa Komisjoni ning liiklusohutusealaste töögruppide analüüsi tulemusena selgus, et raskeveokite juhid, kes ei näe oma sõiduki kõrval või vahetus läheduses külgmises pimealas viibivaid teisi liiklejaid, põhjustavad ülesõitudel ja ristmikel palju liiklusõnnetusi. 11. juulil 2007 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2007/38/EÜ, millega kehtestati nõuded Euroopa Liidus registreeritud raskeveokitele peeglite paigaldamise kohta.

Eelkõige on otsus suunatud jalakäijate, jalgratturite ja mootorratturite kaitsmisele, keda ohustavad kõige enam veoautode sõitjapoolsel küljel asuvast külgmisest pimealast tingitud ohud. Selliste õnnetuste kõige sagedasem põhjus on selles, et raskeveoki juht ei märka parempööret sooritades jalakäijat või jalgratturit. Analüüside põhjal hukkub Euroopas hinnanguliselt igal aastal ligi 400 inimest, kuna raskeveokite juhid ei näe oma sõiduki kõrval või vahetus läheduses viibivaid teisi liiklejaid.

Toetus maakodusse elektri saamiseks

Siseministeerium
20. jaanuar 2009

Elektrita maakodud saavad vooluvõrguga liitumiseks toetust taotleda

Selle aasta 22. jaanuaril jõustuv elektrituruseaduse täiendamise seadus annab hajaasustusega aladel elavatele inimestele võimaluse taotleda riigilt elektrivõrguga liitumiseks toetust.

Liitumistasu toetus on suunatud inimestele, kelle majapidamises on elektriühendus neist olenemata põhjustel enne 2001. aasta 17. maid katkenud ja nendele, kellel ei ole elektriühendust kunagi olnud.

Kõige enam vajavad toetust ligikaudu sada hajaasustusega piirkondades elavat peret üle Eesti. Selliste perede toetuseks on sel aastal kavandatud 27 miljonit krooni.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul eelistatakse toetuste määramisel peresid, kus elab taotlejaga koos vähemalt üks alla 18-aastane laps.

„Järgmisel aastal toetatakse võrdsete taotluste puhul eelisjärjekorras pikaajalisi elanikke ning peresid, kus on rohkem kuni 18-aastaseid lapsi,“ ütles Kiisler.

Minister rõhutas, et taotlemise tingimused on seatud nii, et abi jõuaks nendeni, kes seda kõige enam vajavad. „Seadus välistab võimaluse, et elektrivõrguga ühinemise toetust võiksid saada näiteks kinnisvaraarendajad. Samuti ei maksta seda suvilatesse elektri viimiseks, toetust on õigus saada ainult sellistele elamutele, kus elatakse aastaringselt. See tähendab, et abisaajate grupp on väga selgelt piiritletud.“

Üks olulisi taotlustingimusi on see, et elektrivarustuseta elamu aadress peab olema taotleja elukohana kindlasti ka rahvastikuregistris kehtiv ja seda hiljemalt 2008. aasta 1. jaanuarist. Samuti tuleb arvestada, et toetust saab taotleda üksnes 1995. aasta 1. oktoobril ja varem valminud elamu elektrivõrku ühendmiseks. Liitumistasu toetust võib taotleda nii elamu omanik kui ka valdaja. Üürilepingu korral tuleb liitumistasu toetuse taotlemisel esitada elamu omaniku kirjalik nõusolek.

Taotleja poolne omafinantseering on 10% liitumistasu osalt, mis jääb alla 200 000 krooni ja 1% liitumistasu osalt, mis ületab 200 000 krooni. Minimaalne omafinantseeringu summa on 10 000 krooni. Omafinantseeringu arvestuse aluseks on elektrivõrgu liitumistasu koos käibemaksu ja liitumise menetlustasuga.

Liitumistasu toetuse saamiseks saab sel aastal taotlusi esitada kahes voorus – 1. aprillini ja 15. oktoobrini. Aastal 2010 tuleb taotlus esitada valla- või linnavalitsusele 1. aprilliks. Pärast 1. aprilli 2010 liitumistasu toetuse saamise taotlusi enam vastu ei võeta.

Eelnevalt tuleb vähemalt 30 päeva enne nimetatud tähtaegu esitada võrguettevõtjale liitumistaotlus. See tähendab, et esmalt tuleb võrguettevõtjalt küsida liitumispakkumine, milles on võrgu tehniline kirjeldus, väljaehitamise maksumus ning valmimise tähtaeg.

Toetuse taotlus tuleb esitada ettenähtud vormil koos võrguettevõtjale esitatud liitumistaotluse ja võrguettevõtjalt saadud liitumispakkumisega elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Taotluse võib esitada posti teel, digitaalselt allkirjastatuna e-postiga ning omavalitsuses kohapeal.

Liitumistasu makstakse võrguettevõtjale välja pärast elamu elektrivõrguga ühendamist. Tulenevalt elektriohutusseadusest on taotlejal kohustus ehitada välja majasisene elektrivõrk ning esitada võrguettevõtjale elektripaigaldise nõuetekohasust kinnitav teatis. Majasisese elektrivõrgu väljaehitamise kulud tuleb tasuda isikul endal. Neid kulusid liitumistasu toetusega ei kaeta.

Elektrituru täiendamise seaduse on välja töötanud siseministeerium koostöös võrguettevõtjatega OÜ Jaotusvõrk ja AS Fortum Elekter. Samuti osalesid seaduse koostamisel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Toetuse andmise alused ning täpne taotlus- ja menetluskord on sätestatud regionaalministri määrusega, mis jõustub seadusega samaaegselt 22. jaanuaril 2009.

Lähem teave: http://www.siseministeerium.ee/index.php?id=42660

Lisainfo:
Kaie Masing
Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna nõunik
Telefon: 612 5143

Uus päevalüpsi rekord 82,1 kg

Jõudluskontrolli Keskus
Pressiteade, 12.01.2009

Uus päevalüpsi rekord

Uue aasta esimesed päevad tõid päevalüpsi rekordi. Kehtna Mõisa OÜ lehm Trilla lüpsis 5. jaanuaril 82,1 kg piima kolmekordsel lüpsil. Senikehtinud rekord 80,7 kg oli Põlva Agro OÜ lehm Semu nimel 2. juulist 2008. a.

Jõudluskontrolli Keskus
738 7743

Tihedamalt pakendikonteinereid

MTÜ Eesti Pakendiringlus pressiteade
12. jaanuar 2009

Uued nõuded suurendavad pakendite taaskasutamist

Aasta alguses jõustunud pakendiseaduse muudatus nõuab, et maapiirkonnas peab olema üks avalik pakendikonteiner 500 elaniku kohta ning linnas olenevalt asustustihedusest üks punkt 500 või 1000 meetri raadiuses.

Pakendiseaduse muudatused tõstsid ka keskmise taaskasutusmäära seniselt 50 protsendilt 60 protsendile. Nimetatud määr sõltub materjalist ning puidul on see 45, plastpakendil 55, metallpakendil 60 ning paber-ja klaaspakendil 70 protsenti turuletoodud pakendite mahust.

„Tihedam kogumisvõrk ning tarbijate teadlikkus annab hea aluse pakendimaterjali taaskasutamiseks nõutud koguses. Aasta eest kehtima hakanud sorteerimisnõue on suurendanud avalike pakendikonteinerite kasutamist ning Pakendiringlus on omalt poolt teinud jõupingutusi, et rahuldada tarbijate vajadusi avalike pakendikonteinerite osas,“ ütles MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse esimees Aivo Kangus.

Tema sõnul vastab Pakendiringluse kogumisvõrk pakendiseaduse nõuetele, mõni omavalitsus ei ole veel otsustanud konteinerite asukohta, kuigi Pakendiringlusel on valmidus sinna konteinerid paigutada. Pakendiringlus paigaldab kõikjale Eestisse ligikaudu 500 uut pakendikonteinerit, mis võimaldavad efektiivsemalt tagatisrahata pakendeid koguda ning neid taaskasutusse suunata.

Taaskasutusorganisatsioonidega mitteliitunud pakendiettevõtjad peavad vastavalt pakendiseadusele korraldama oma kauba pakendite kogumise igas oma kauba müügikohas, informeerima tarbijaid võimalusest tagastada pakendijäätmed müügikohta, pidama arvestust oma kauba pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise osas iga müügikoha kohta eraldi.

Pakendiringlus vastutab hetkel kokku ligi 1800 ettevõtte pakendite kogumise eest. Pakendiringlus andis 2007. aastal taaskasutusse ligi 42 000 tonni pakendeid ehk 15 protsenti enam kui nõutud.

Parem kogumisvõrgu huvides sõlmisid taaskasutusorganisatsioonid MTÜ Eesti Pakendiringlus ja MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) oktoobris 2008 koostööleppe. Hetkel on kahel taaskasutusorganisatsioonil kokku ligi 5000 konteinerit ligi 1500 kogumispunktis üle Eesti. Konteinerite arvu suurendatakse plaanipäraselt.

Taaskasutusorganisatsioonid on asutatud pakendiseaduse alusel ning nende eesmärk on korraldada pakendite kogumist ja taaskasutamist. Taaskasutusorganisatsioonide tegevust finantseeritakse pakendiettevõtjate teenustasudest.

Pakendiringluse kogumisvõrgu leiab aadressilt www.pakendiringlus.ee.

Lisainfo
Aivo Kangus
MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse esimees
507 9315

Riigieksami valik 20. jaanuariks

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
13.01.2009 Presstiteade

Riigieksamite valiku tähtaeg läheneb

Gümnaasiumiõpilased peavad hiljemalt 20. jaanuariks 2009 teatama kooli juhtkonnale õppeained, milles soovivad tänavu riigieksameid teha. Samaks kuupäevaks peavad oma valiku tegema ka kutseõppeasutuste õpilased, kui nad soovivad riigieksameid sooritada. Gümnaasiumi varemlõpetanud saavad riigieksamitele registreeruda riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonna vahendusel või tuleb täita avaldus, mille vormi leiab eksamikeskuse kodulehelt www.ekk.edu.ee . Ka varemlõpetanutele on riigieksamitele registreerumise tähtaeg 20. jaanuar.

Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada viis lõpueksamit, neist vähemalt kolm peavad olema riigieksamid. Erand on tehtud eesti keelest erineva õppekeelega koolide õpilastele, kellele on väljastatud eesti keele kõrgtaseme või eesti keele C1-taseme tunnistus. Kui õpilane esitab vastava tunnistuse koolile 20. jaanuariks, siis ei pea ta sooritama eesti keele kui teise keele riigieksamit. Sellisel juhul tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada neli lõpueksamit, millest vähemalt kaks on riigieksamid.

Riigi- ja koolieksamite valikut õpilane samal aastal muuta ei saa, st eksameid ei saa lisada, vahetada ega valitud eksamist loobuda. Eriti tuleks meeles pidada, et käesolevast õppeaastast saab kool lõputunnistuse väljastada 12. klassi õpilasele, kellel on kõikide õppeainete kooliastmehinded vähemalt rahuldavad ja kes on kõik valitud lõpueksamid (nii kooli- kui ka riigieksamid) sooritanud positiivselt. Kui õpilane puudub riigieksamilt ning ta ei soorita ka lisaeksamit, siis jooksval õppeaastal ta kooli lõpetada ei saa. Samuti saab kooli lõpetamisel takistuseks näiteks 11. klassis valitud ja sellelt puudutud keemiaeksam.

Eesti õppekeelega koolides on kohustuslik eesti keele ning vene õppekeelega koolides vene keele riigieksam (kirjand). Vene või muu õppekeelega koolis on kohustuslik ka eesti keele kui teise keele eksam. Selle edukal sooritamisel (vähemalt 60% maksimaalsest tulemusest) väljastatakse eksamikeskuse poolt lisaks riigieksamitunnistusele ka eesti keele B2-taseme tunnistus.

Ka koolieksamite valik tuleb teha 20. jaanuariks. Uudne on see, et ühe koolieksami võib õpilane teha praktilise tööna.

2009.a riigieksamiperiood algab 16. aprillil eesti keele kui teise keele kirjaliku osaga ja lõpeb 10. juunil füüsika riigieksamiga.

Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamine ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord on sätestatud haridus- ja teadusministri määrusega nr 70 3.detsembrist 2008.

Lähem teave eksamikeskuse kodulehelt www.ekk.edu.ee

Lisainfo: Andres Ääremaa, eksamikorralduse osakonna juhataja, tel 7350 560

Töötukassa tulud ületasid kulusid

Eesti Töötukassa pressiteade
14.01.2009
2008. aastal ületasid Eesti Töötukassa tulud kulusid

2008. aastal maksis Eesti Töötukassa hüvitisi välja kokku 371,5 miljonit krooni (koos sotsiaalmaksuga 448,4 miljonit), mis on 2,6 korda rohkem kui 2007. aastal. Suurima osa väljamakstud hüvitistest moodustas töötuskindlustushüvitis (228,4 miljonit krooni), mida makstakse töötutele tööotsingute ajal eesmärgiga nende kaotatud sissetulekut osaliselt kompenseerida. Sellele järgnes kollektiivse koondamise hüvitis (75,4 miljonit krooni), mida makstakse töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise korral ning tööandja maksejõuetuse hüvitis (67,7 miljonit), mille puhul hüvitatakse töötajate saamata jäänud tasusid tööandja maksejõuetuks osutumise korral.

2008. aastal määras töötukassa hüvitise kokku 23 576 inimesele, mis on 2,3 korda rohkem kui 2007. aastal. Suurima osa rahuldatud taotlustest moodustasid töötuskindlustushüvitise taotlused: 2008. aastal esitatud töötuskindlustushüvitise taotlustest rahuldas töötukassa 15 476, sh detsembris 2 603.

Eelmisel aastal hakkas töötuskindlustushüvitist saama 33% uutest registreeritud töötutest, mis on oluliselt kõrgem 2007. aasta näitajast, kui see osakaal oli 23%. Kuus maksti töötuskindlustushüvitist välja keskmiselt 5 282 töötule ning keskmine täiskuu eest makstud hüvitis oli 3 614 krooni.

Kollektiivse koondamise hüvitist määrati 2008. aastal 5 877 inimesele. Neist viiendikule ehk 1 175 inimesele määrati hüvitis detsembris. Keskmiselt määras töötukassa kollektiivselt koondatule hüvitist 14 413 krooni. Suurimale arvule inimestele määrati hüvitist seoses Narvas asuva tekstiilitööstusettevõtte Kreenholmi Valduse AS koondamistega, mistõttu sai 2008. aastal kollektiivse koondamise hüvitist 1 325 inimest kokku 15,8 miljonit krooni. Aasta kokkuvõttes oli kolmandik hüvitisesaajatest töötanud rõiva- ja tekstiilitööstuses, hüvitisesaajate arvult järgnesid puidu- ja mööblitööstus ning veondus, laondus ja side.

Tööandja maksejõuetuse hüvitist määras töötukassa 2008. aastal 2 223 inimesele, sh detsembris 248 inimesele. Keskmise hüvitise suuruseks kujunes 29 840 krooni. Suurimale arvule inimestele määras töötukassa 2008. aastal maksejõuetushüvitist Harjumaa ettevõtte OÜ Cranbrook pankroti tõttu, mis tegeles saematerjali tootmisega. Selle pankrotijuhtumi raames määrati hüvitist 138 inimesele kogusummas 3,9 miljonit krooni. 2008. aasta kokkuvõttes oli enim pankrotihüvitise saajaid töötanud puidu- ja mööblitööstuses (umbes kolmandik hüvitisesaajatest) ja ehituses (ligi veerand).

Töötukassa tulud olid töötuskindlustusmaksetest ja investeeringutulust 750,2 miljonit krooni. Kohustusi võttis töötukassa üles 705,4 miljonit krooni (sisaldab ka hüvitiste kulusid, mis osaliselt makstakse välja 2009. aastal). Kui viimases kvartalis olid ülesvõetud kohustused esmakordselt suuremad tuludest, siis aasta kokkuvõttes ületasid tulud siiski kulusid. Töötukassa varade kogumaht ulatus 2008. aasta lõpus 3,2 miljardi kroonini. Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul olid tulemused küllaltki lähedased 2008. aastaks koostatud kõige mustemale majandusstsenaariumile. „2009. aastal peame siiski arvestama laekumistest suuremate kulutustega ning majanduslikult raskel ajal osaliselt kasutusse võtma oma tänaseks kogunenud reserve“, ütles Meelis Paavel.

Anu Ojasalu
Eesti Töötukassa avalike suhete juht
667 9706

33 kalalaeva hingusele

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
PRESSITEADE
Tartu, 15. jaanuar 2009

PRIAsse laekus toetuse-taotlusi 33 kalalaeva püügitegevuse lõpetamiseks

Detsembris lõppenud taotlusvoorus laekus PRIAsse kalapüügilaevade utiliseerimiseks või sihtotstarbe muutmiseks 33 laevakasutajalt 174,6 miljoni krooni ulatuses toetuse-soove.

Sihtotstarbe muutmiseks laekus taotlusi 11 laeva ja utiliseerimiseks 22 laeva kohta. Mõlemal juhul tuleb laev kahe aasta jooksul kalalaevade riiklikust registrist kustutada.

PRIA kalandustoetuste büroo juhataja Piret Ilves selgitas Euroopa Kalandusfondi meetme 1.1 „Riigiabi kalapüügi alaliseks lõpetamiseks“ sisu: „Toetus on suunatud merel püüdvate kalalaevade püügivõimsuse vähendamisele ning pakub kalalaevade omanikele ja rentnikele, kes valdavad kalalaeva liisingulepingu alusel, toetust selleks, et motiveerida neid mõne kalalaevaga püügitegevust lõpetama. Taotlejatel on valida, kas loovutada püügivõimalus või kasutada toetuseraha enda ettevõtluses kutselise kalapüügiga tegelemiseks. Viimasel juhul makstakse toetust tehtud kulutuste ulatuses.“

Toetust saab selliste kalalaevade kohta, mis on olnud töökorras, vähemalt kümme aastat vanad, püüdsid viimase 12 kuu jooksul vähemalt 75 päeva kala ja kuuluvad segmenti, mille suhtes kohaldatakse püügikoormuse reguleerimise kava kohaselt kalapüügi alalise lõpetamise abinõusid.

Taotlusvooru eelarve on 88 miljonit krooni, millest 75% pärineb Euroopa Liidult, 25% Eesti riigilt. Toetuse määr taotluse kohta arvutatakse laeva kogumahutavuse ja vanuse järgi. Kui eelarves ei jätku raha kõigi abikõlblike taotluste rahuldamiseks, siis lähtutakse toetuste määramisel vähempakkumise põhimõttel saadavast paremusjärjestusest.

Taotluste menetlemine ja toetuste määramise otsuste tegemine võtab PRIAs aega kuni 90 tööpäeva ehk 28. aprillini k.a. Toetuse saajad saavad edasisteks tegevusteks juhiseid PRIA kodulehelt www.pria.ee/riiklikud_toetused/riigiabi_kalapuugi_a/ või kalandustoetuste büroost telefonidel 7371 378 või 7371 388.

Analoogset kalalaevade utiliseerimise toetust sai alates 2005. aastast taotleda ka Riikliku arengukava meetmest 3.9. Toona esitati 39 taotlust, millest heakskiidu said 19- 9 laeva sihtotstarbe muutmiseks ja 10 utiliseerimiseks. Toetuste summa oli üle 66 miljoni krooni ja kellele ei jätkunud raha meetme eelarvest, sai toetust taotleda riigiabist.

PRIA on aastate jooksul vahendanud Eesti maaelu-, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorisse kokku ligi 13,5 miljardi krooni ulatuses toetusi, rakendades Euroopa Komisjoni ja Eesti Põllumajandusministeeriumi väljatöötatud meetmeid vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele. Ametil on õigus ja kohustus kontrollida, et toetuste saajad neid tingimusi täidaksid.

Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

Haridus- ja Teadusministeerium
15.01.2009

Valitsus kiitis heaks uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu

Vabariigi valitsus kinnitas tänasel istungil põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, milles on kehtivast seadusest enam tähelepanu pööratud koolikohustuse täitmisele ning õpetamise ja õppimise kvaliteedile.

"Koolisüsteemi ja õppesisu ajakohastamine on praegu võtmeküsimus – Eesti edu saame hoida ainult julgeid, aga samas kaalutletud samme astudes," ütles põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kohta haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Koolikohustuse paremaks täitmiseks paneb valitsuses heaks kiidetud eelnõu koolile kohustuse võtta ühendust lapsevanemaga kui puudumise teiseks päevaks ei ole kooli teavitatud puudumise põhjusest. Kui koolil ei õnnestu nädala jooksul õpilase puudumise põhjust välja selgitada, tuleb koolil sellest teavitada õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Lisaks täpsustab eelnõu nii õpilase, lapsevanema, kooli kui ka kohaliku omavalitsuse kohustusi ja vastutust koolikohustuse mittetäitmisel.

Õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise säilimise huvides on vastses eelnõus sellele teemale pühendatud omaette peatükk. Lisaks kõikide koolis viibijate viisakale ja lugupidavale käitumisele tuleb kooli pidajal koos kooli direktoriga luua eeldused koolis tekkida võivate erinevate ohuolukordade ennetamiseks; õpilaste koolis viibimise ajal peavad nad olema järelevalve all ning selleks võib kool vajadusel rakendada elektroonilisi vaatlusseadmeid (millest peab kooli hoones viibijaid eelnevalt teavitada), kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse-välja liikumist. Kuna praegu kehtiv seadus näeb ette ainult õpilase tunnustamise, siis viimaste aastate tõsised vahejuhtumid ajendasid eelnõusse lisama mõjutusmeetmeid õpilaste suhtes, kes ei täida seadusest tulenevaid kohustusi.

Esmakordselt on riikliku õppekava olulised aluspõhimõtted lülitatud seadusesse, nii on eelnõus esitatud seni vaid õppekavas eneses kirjeldatud põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva õppe põhimõtted. Et rõhutada põhikooli kui eraldiseisvat haridusastet, millel on omad eesmärgid ning selge lõpptulemus, lahutatakse põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad. Sätestatakse võimalus arvestada õppe osana õppekavavälist õppimist ning kasutada rahvusvahelist IB õppekava.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kohaselt tuleb kooli pidajal kindlustada hariduslike erivajadustega õpilastele eripedagoogiline, psühholoogiline ning sotsiaalpedagoogiline teenus, teha vajalikud muudatused õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas, et tagada hariduslike erivajadustega õpilaste arenemine, toetamine ja võimetekohane õppimine. Samal eesmärgil näeb eelnõu ette paindlikumad õpivõimalused: õpiabi, õpe väikeklassides või väikerühmades, individuaalõpe jne. Samuti tuleb koolil igakülgselt toetada haridusliku erivajadusega õpilasega töötavat õpetajat.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu loob eeldused põhikooli ja gümnaasiumi lahutamiseks, mille põhjused on laste arvu vähenemine, vajadus tagada tugevate põhikoolide võrk ja kvaliteetne õpe gümnaasiumi tasemel. Põhikoolide ja gümnaasiumide eraldi asutustena tegutsemise ettevalmistamiseks on eelnõus ette nähtud üleminekuperiood kuni 2011/2012. õppeaastani. Kuni selle ajani võivad põhikool ja gümnaasium tegutseda ühe asutusena.

Eelnõuga nähakse ette võimalus tegutseda ühe asutusena üldharidukoolil ja kutseõppeasutusel ning üldhariduskoolil ja huvikoolil. Sellega tagatakse paindlikumad võimalused hariduse omandamiseks. Eelnõu kohaselt ei toimu edaspidi üldjuhul omavalitsuste vahelist arvlemist põhikoolide osas.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu ettevalmistamisele eelnes töö paljudes töögruppides, kus arutati üksikuid eelnõuga seonduvaid alateemasid (koolikohustus; haridusliku erivajadusega õpilase õppekorraldus jne).

Praegu kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse võttis Riigikogu vastu 15. septembril 1993. aastal ja see jõustus 10. oktoobril 1993. aastal, seda on aastate jooksul korduvalt parandatud ja täiendatud ning tänaseks on muutunud otstarbekaks uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kehtestamine.


Asso Ladva
kommunikatsioonibüroo konsultant
735 0153
_____________________________

Põhjalik lisamaterjal eelnõu kohta

Kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on vastu võetud 15. septembril 1993. aastal ja jõustunud 10. oktoobril 1993. aastal.

Kehtivat seadust on aastate jooksul oluliselt restaureeritud, kuid endiselt on palju täiendamist vajavaid punkte ning olemasolevad sätted on tihti mitmeti tõlgendatavad. Ühtlasi on kehtiv seadus normitehniliselt iganenud, nõnda näiteks puuduvad siiani seaduse paragrahvide pealkirjad.

Samas on koos ühiskonnas aset leidnud muudatustega tekkinud vajadus oluliselt täpsustada ja täiendada üldhariduskooli puudutavat seadusandlikku baasi: täpsustada mitmeid olemasolevaid sätteid (õpilase koolikohustuse täitmine, õppetöös osalemine ja puudumine) ning sätestada tingimused haridusliku erivajadusega õpilaste paremateks haridusvõimalusteks, kvaliteetset haridust tagava koolivõrgu kujunemiseks, kooli vaimse ja füüsilise keskkonna turvalisuse tagamiseks, määratleda seaduse tasandil õppekavade aluspõhimõtted.

Seoses muudatuste rohkusega oli otstarbekas kohendada kogu seaduse teksti ja struktuuri ning valmistada ette täiesti uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu ettevalmistamisele eelnes töö mitmesugustes töögruppides, kus arutati üksikuid eelnõuga seonduvaid alateemasid (koolikohustus; haridusliku erivajadusega õpilase õppekorraldus jne).

Olulisemad muudatused võrreldes kehtiva seadusega

* Esmakordselt on sisse kirjutatud riikliku õppekava olulised aluspõhimõtted (vt. § 22): esitatud on põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva õppe põhimõtted, mis seni oli kehtestatud vaid õppekavas eneses (eelnõu 4. peatükk). Et rõhutada põhikooli kui eraldiseisvat haridusastet, millel on omad eesmärgid ning selge lõpptulemus, ning et lähendada üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse ülesehitust, lahutatakse põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad. Sätestatakse võimalus arvestada õppekavavälist õppimist õppe osana ning kasutada IB õppekava.

* Mitmed uued sätted on mõeldud õpilaste koolikohustuse täitmise parandamiseks, väljalangevuse vähendamiseks (3. peatükk):, hariduslike erivajadustega õpilaste toetamiseks (4. peatükk):
o Koolikohustuse mõistet täpsustatakse. Seaduses on sätestatud alused, millisel juhul on laps koolikohustuse mittetäitja. Koolikohustuse mittetäitjaks loetakse koolikohustuslik:
1) isik, kes ei ole kantud ühegi kooli õpilaste nimekirja; 2) õpilane, kes on põhjendamata puudunud rohkem kui 20 protsendist õppetundidest õppeaasta jooksul ning on jäetud klassikursust kordama.
o Koolikohustusiga pikendatakse 18 eluaastani. Koolikohustuse täitmise ea nihutamisel 17-eluaastalt 18-le on tingitud eelkõige põhjusest, et noored inimesed, kes on saanud küll 17-aastaseks, aga pole põhiharidust omandanud, on tööjõuturul kurvas seisus. Vähe sellest, et neil pole omandatud oskusi, mille abil endale tööd leida, nad on ka tööandjate silmis üsna tülikas kontingent, sest nende töölevõtmisel tuleb arvestada igasuguste õiguslike piirangutega.
o Põhjendamata puudumiste korral võetakse kohe midagi ette (vt § 37 ja 38). Paragrahv 37 lõikes 1 on sätestatud õpilase õigus ja samas ka kohustus osaleda aktiivselt õppetöös vastavalt õpilasele koostatud päevakavale ja õppekorraldusele ning täita õpiülesandeid. Lõikes 3 on sätestatud alused, millisel juhul loetakse õppetöölt puudumine põhjendatuks. Õppetöölt puudumine on lubatud ja loetakse põhjendatuks mõjuvate põhjuste olemasolul (õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamise vajadus (nt hambaarsti või muu tervishoiuteenuse osutaja külastamine jne); läbimatu koolitee, halb ilm või muu vääramatu jõud, kui see võib kahjustada õpilase tervist; kodukorras sätestatud perekondlikud põhjused (perekonnaliikme haigestumine, matused, olulised perekondlikud sündmused)). Kooli rakendatavad meetmed koolikohustuse mittetäitmise osas on sätestatud § 20. Juhul kui õpilane puudub ja lapsevanem pole kooli teavitanud puudumise põhjusest, tuleb koolil puudumisele (esimesele päevale) järgneval päeval võtta vanemaga ühendust ja selgitada välja õpilase õppetöölt puudumise põhjus. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumise põhjusest teavitanud ning ka koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, sest ta ei saa vanemaga kontakti, teavitab kool hiljemalt viiendal järjestikusel puudumise päeval õpilase puudumisest õpilase elukohajärgse valla või linna käesoleva seaduse § 21 lõike 4 punktis 1 nimetatud isikut või struktuurüksust.
o Täpsustatakse erinevate osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustusi ja vastutust koolikohustuse täitmisel (vt § 19 – 21). §-s 19 on sätestatud koolikohustusliku isiku ja vanema kohustused koolikohustuse täitmise tagamiseks. Esimeses lõikes on esitatud koolikohustusliku isiku kohustus (kohustus osaleda õppetöös) ja teises lõikes vanema kohustused; §-s 20 on sätestatud kooli rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks. Lõikes 1 on nimetatud meetmed, mida kool kohaldab põhjendamata puudunud õpilase ja koolikohustuse mittetäitja suhtes. Kool võib rakendada ühte või korraga mitut meedet, sõltuvalt puudumise põhjusest; §-s 21 on sätestatud valla või linna rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks. Lõikes 4 on sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustus toetada vastavalt vajadusele ja võimalusele last, vanemat, kooli, luues oma pädevuse piires tingimused koolikohustuse täitmiseks. Vajaduse korral korraldab valla- või linnavalitsus sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt sotsiaalteenuste ja –toetuste, vältimatu arstiabi ja muu abi andmise koolikohustuse mittetäitjale ja tema vanemale. Samuti korraldab omavalitsus koolitusi vanematele, et toetada neid tingimuste loomisel koolikohustuse täitmiseks.
o Täpsustatakse kooli kohustusi hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses (vt § 30): kooli pidaja kohustus tagada õpilasele eripedagoogilise, psühholoogilise ning sotsiaalpedagoogilise teenuse kättesaadavus. Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes antakse hariduslike erivajadustega õpilase definitsioon – hariduslike erivajadustega õpilaseks on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sh viipekeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, tugipersonal jm), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Lõigetes 2 - 7 on sõnastatud selged kooli ja kooli pidaja kohustused, et tagada hariduslike erivajadustega õpilaste arenemine, toetamine ja võimetekohane õppimine. Kool koostöös kooli pidajaga ei tohiks jätta haridusliku erivajadusega õpilasega töötavat õpetajat üksi, vaid tagama talle vajaliku toe ja abi (nõustamisteenuse, koolituse vms). Koolid on kohustatud lapsevanema nõusolekul läbi viima hariduslike erivajadustega õpilastele õpet vastavalt nõustamiskomisjoni antud soovitustele. Kui koolil ei ole võimalik luua nõustamiskomisjoni soovitustes antud tingimusi, on õpilasel õigus õppida vabade õpikohtade olemasolul lähimas tingimustele vastavas koolis.
o Luuakse paindlikumaid õpivõimalusi: õpiabi, väikeklassides/rühmades õpe, individuaalõpe jne (§ 32 ja 34). Nõustamiskomisjoni soovitusel ning õpilase, piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul rakendatakse hariduslike erivajadustega õpilasele individuaalõpet (lõige 1). Individuaalõpe on personaalne õppevorm, kus õpetaja keskendub ühe lapse arengu toetamisele ja õpetamisele. Individuaalõpet rakendatakse õpilasele, kes terviseseisundist tulenevalt vajab kogu õppekava ulatuses pidevat jälgimist või täielikku individuaalset lähenemist. Paragrahvi 34 lõikes 1 on nimetatud ära erinevad klassid, mida kool võib moodustada hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamiseks - klassid kõne-, meele- või liikumispuudega õpilastele, käitumisraskustega õpilastele, õpiraskustega õpilastele, lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõpet vajavatele õpilastele, liitpuuetega õpilastele, pervasiivse arenguhäirega õpilastele, sõltuvushäiretega õpilastele, raskete somaatiliste haigustega õpilastele ja õpilastele, kellele spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt on nõustamiskomisjon soovitanud õppida väikeklassis, ning õpiabirühmi õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks. Lisaks sellele võib kool vajadusel ja kooli pidaja nõusolekul luua õpiabi rühmi õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks. Klassid ja rühmad, mis on koolis erivajadustega õpilastele loodud, sätestatakse kooli põhimääruses. Küll aga on võib direktor lähtuvalt lõikest 2 sätestatule moodustada ka neid hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida põhimääruses sätestatud ei ole. Antud juhul on paindlikkus vajalik, kuna põhimääruse muutmine on aeganõudev. Samas võib klassi või rühma moodustamise vajadus tekkida õppeaasta kestel, kui kooli tuleb haridusliku erivajadusega õpilane (või õpilased).
o Täiendatakse ja muudetakse rahastamisaluseid, et arvestada õppija individuaalseid vajadusi ning hariduslikke erivajadusi. Vt § 35 – vähendatud on hariduslike erivajadustega õpilaste klasside piirnorme.
* Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis (eelnõu 6. peatükk). Õpilaste ja kooli töötajate turvalisuse tagamine on niivõrd oluline küsimus, et sellele on pühendatud seaduse eelnõus terve peatükk. Kirjeldatud on tegevusi, mis tagaksid turvalise kooli nii õpilastele kui koolitöötajatele. Olulisemad põhimõtted:

Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse ning rakendab abinõud vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks (vt § 53). Koolis tagatakse õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajate vaimne ja füüsiline turvalisus ning tervise kaitse. Õpilased, vanemad, pedagoogid ja teised kooli töötajad peavad koolis üksteise suhtes viisakalt ja lugupidavalt käituma.

Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatele olukordadele ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise kord määratakse kindlaks kooli kodukorras. Õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor.

Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimalusel selliselt, et see ei soodustaks õpilaste või töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohutavate olukordade tekkimist.

Kool võib vajadusel kasutada vastavaid elektroonilisi vaatlusseadmeid, kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse-välja liikumist ning kokkuleppel vanemaga kontrollida ja piirata päevases õpilase liikumist koolipäeva jooksul. Seaduses sätestatakse alus elektrooniliste jälgimisseadmete kasutamiseks, kui see on vajalik kooli liikmeskonna turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks. § 53 lõikes 7 on kooli hoonest sisse-välja liikumise kontrollimise osas sätestatud järgmist – Kooli õpilaste, pedagoogide ja teiste töötajate turvalisuse tagamiseks ja piiratud teovõimega õpilaste järelvalvetuse ärahoidmiseks võib kool kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse-välja liikumist ning kokkuleppel vanemaga piirata päevases õppevormis põhiharidust omandava piiratud teovõimega õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumist.

* Sagenenud koolivägivallajuhtumid ning vajadus määratleda õpetajate ja koolijuhi õigused konflikti või vääralt käituva õpilase tegudesse sekkumisel on sätestatud Mõjutusmeetmete rakendamine õpilaste suhtes (eelnõu 7. peatükk § 58) - Õpilase suhtes, kes ei täida käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi, võib rakendada mõjutusmeetmeid (esitatud lõikes 1). Seni kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõige 2 sätestas, et õpilasele avaldatakse tunnustust ja laitust haridus- ja teadusministri määruses, kooli põhimääruses ja kooli kodukorras ettenähtud korras. Haridus- ja teadusminister ei olnud aga määruses laitmise avaldamise meetmeid ega korda sätestanud (oli vaid tunnustamise kord). Seega olid mõjutusmeetmed siiani vaid kooli enda nimetada ja määrata (kooli põhimääruses ja kodukorras). Rakendatavad mõjutusmeetmed peavad olema põhjendatud ja asjakohased.

* Laste arvu vähenemine, vajadus tagada tugevate põhikoolide võrk ja kvaliteetne gümnaasiumiõpe tingib vajaduse lahutada põhikoolid ja gümnaasiumid. Seda vajadust on tajutud ühiskonnas laiemalt, rõhutatud kõigil viimastel haridusteemalistel foorumitel. Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist puudutavad eelnõu rakendussätted. Kuni 2011/2012. õppeaastani võivad põhikooli ja gümnaasium tegutseda ühe asutusena. Pärast seda toimub põhikooli ja gümnaasiumi üksteisest lahutamine (eraldi eksisteerimine). Põhikool ja gümnaasium on erinevad haridusastmed erinevate eesmärkidega. Põhikooli eesmärk on tagada kõigile võrdsed võimalused koolikohustuse täitmiseks ja iga õpilase valmisolek õpingute jätkamiseks gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Gümnaasiumi peaeesmärk on valmistada noort ette õpingute jätkamiseks kõrgkoolis. Neid erisusi toonitab ka koostatav riiklik õppekava, kus põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad lahutatakse. Praegu on suundumus panna oma lapsed õppima koolidesse, kus klassid esimesest kuni kaheteistkümnendani. Tuleneb see osaliselt ka sellest, et selliseid õppeasutusi on meil kõige enam. Enamasti põhjendatakse seda teguviisi väitega, et nii saab laps lõpetada sama kooli, kus ta õpinguid alustas, hoolimata sellest, kui pikaks lapse koolitee kujuneb. Tänase koolivõrgu säilides ja õpilaste arvu vähenedes suudavad sarnaseid koole ülal pidada vaid suured omavalitsused, tung nendesse tähendab aga varem või hiljem kodulähedaste põhikoolide sulgemist.

* Eelnõuga nähakse ette võimalus üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse, samuti üldhariduskooli ja huvikooli ühe asutusena tegutsemiseks. Sellega tagatakse paindlikumad võimalused hariduse omandamiseks võimaluste loomisel.

* Põhikooli osas üldjuhul arvlemist ei toimu (Vt § 72 munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemine). Eelnõu lõige 2 - Munitsipaalpõhikooli tegevuskulude katmises on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud osalema vaid juhul, kui ta ei ole loonud õpilasele võimalusi tema poolt peetavas koolis põhihariduse omandamiseks õpilase valitud õppevormis või õppekeeles, nõustamiskomisjoni või alaealiste komisjoni soovitatud tingimustel või kui õpilane on vastu võetud riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale teise valla või linna territooriumil. Seega, kui kohalik omavalitsus on loonud vastavad tingimused siis põhikooli osas arvlemist teise omavalitsusega ei toimu. Muudatuse eesmärgiks on otstarbekalt detsentraliseeritud ja rahastatud koolivõrgu säilitamine kohustusliku põhihariduse osas, mis arvestab hariduslike võimaluste võrdsust piirkonniti. Arvlemise kaotamine põhikooli osas välistab rahade "kantimise" ja kokkuvõttes kuluka haridusliku migratsiooni suurematesse keskustesse, mille tulemusena väiksemad ja keskustest eemale jäävad koolid saavad vajalikul määral finantseeritud ja muutuvad õpilaste arvu kasvades kuluefektiivsemaks. See tagab kokkuvõttes tulevikus ka kohustusliku põhihariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse kõikides piirkondades. Senine praktika, kus vallad ja linnad peavad osalema teise valla või linna kooli tegevuskulude katmises sõltumata sellest kas tal endal on kool olemas või mitte, tühjendab praegu väikeste valdade koole ja rahakotti, pannes need väljapääsmatusse olukorda. Ühelt poolt peavad vallad olema valmis selleks, et maksta oma lapse õppimine kinni teise valla koolis, teiselt poolt looma õppimisvõimalused kõigile oma valla õpilastele pidades üleval oma valla pooltühja kooli. Praegune süsteem loob olukorra, mis paneb suure osa maksumaksjaid kinni maksma ühele õpilasele kaks koolikohta. Kooli pidamisega on seotud tegevuskulud, mida kohalik omavalitsus peab igal juhul kandma, sõltumata seal õppivate õpilaste arvust. Kooli tegevuskulud ei kasva märkimisväärselt õpilaste arvu suurendamisega koolis. Näiteks ei kulu senisest rohkem raha küttele või personalile, kui mõned vabad õppekohad täidetakse teise linna või valla lastega.

Keskkonnaametiga seonduvad määrused

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
15. jaanuar 2009

Valitsus muutis Keskkonnaametiga seonduvaid määruseid

Täna, 15. jaanuaril tegi Vabariigi Valitsus Keskkonnaameti moodustamisega seotud muudatused keskkonnavaldkonda puudutavatesse määrustesse. Lisaks kiitis Valitsus heaks Keskkonnaministeeriumi põhimääruse muutmise.

Määrustes asendatakse viited Riiklikule Looduskaitsekeskusele, Kiirguskeskusele ja keskkonnateenistustele viitega Keskkonnaametile.

Ka Keskkonnaministeeriumi põhimäärusest jäetakse välja keskkonnateenistusi puudutav osa. Samuti korrigeeritakse Keskkonnaministeeriumi ülesannete nimistut ning jäetakse sellest välja funktsioonid, mis lähevad üle Keskkonnaametile.

Mullu detsembris võttis Riigikogu vastu ja president kiitis heaks seaduse, mis näeb ette keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse ühendamise Keskkonnaametiks. Keskkonnaamet alustab tööd 1. veebruaril 2009.

Lisainfo:
Brita Merisalu
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908

Rohelised kotkaste mürgistusest

PRESSITEADE
Tallinnas, 15. jaanuaril 2009

Eestimaa Rohelised: keskkonnamürkide puudulik seire ohustab elustiku mitmekesisust

Neljapäeval, 15. jaanuaril esitas Erakond Eestimaa Rohelised (EER) fraktsioon keskkonnaminister Jaanus Tammkivile kirjaliku küsimuse keskkonnamürkide ja teiste ohtlike kemikaalide seire ning erakorralise määramise võimekuse kohta.

Seoses merikotkaste ootamatu ja salapärase suremusega on taas päevakorda kerkinud juba pikemat aega üleval olnud küsimus Eesti võimekusest adekvaatselt hinnata keskkonnamürkidest tulenevaid riske.

„Eesti rannikumeres ja siseveekogudes seiratakse käesoleval ajal raskemetalle ja mõningaid orgaanilisi saasteaineid nagu polüklorobifenüülid ja kloororgaanilised pestitsiidid. Nimetatud seireprogrammid ei hõlma selliseid ohtlikke kloororgaanilisi aineid nagu polüklorodibensodioksiinid ja -furaanid, mida tavapäraselt tuntakse ka lihtsalt dioksiinidena. Piiratud ulatuses seda küll tehakse Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas toimuva toiduohutuse seire raames,“ selgitas EER fraktsiooni liige, maaelukomisjoni aseesimees Aleksei Lotman.

„Nimetatud ainete seire korraldamisel on üheks takistuseks olnud nende analüüside teostamise võimatus Eestis, mis sunnib ka Põllumajandusministeeriumi nimetatud analüüse väljast tellima. Omakorda tuleneb sellest ka puudulik võime kiiresti kontrollida, kas erakorralised juhtumid, nagu loomade ebatavaliselt kõrge suremus, võiksid olla tingitud näiteks dioksiinimürgitusest või kokkupuutest mõne teise mürgise ainega,“ tõdes Lotman.

Oma kirjas keskkonnaministrile küsivad Eestimaa Rohelised, kas keskkonnaministril on kavas käivitada polüklorodibensodioksiinide ja -furaanide seire meie elukeskkonnas, eelkõige rannikumeres ja siseveekogudes.

Samuti huvitutakse, kas keskkonnaministril on kavas arendada Eestis välja nimetatud ühendite analüüsivõimekus ning kuidas kavatseb minister parandada Eesti võimekust tuvastada erakorraliste juhtumite põhjuseks olla võivaid ohtlikke kemikaale.

Lisainformatsioon:
Aleksei Lotman
Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon
506 0879

MESi laenuraha põllumeestele

Pressiteade
Põllumajandusministeerium
15. jaanuar 2009

MES annab põllumeestele 100 miljonit krooni

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu eraldas põllumeestele majanduslangusest tingitud raskuste leevendamiseks 100 miljonit krooni täiendavat laenuraha. Lisaks loodetakse riigi vahendusel leida veel kuni miljard krooni.
Täiendavat laenu antakse kommertspankade vahendusel ühele soovijale kuni miljoni krooni ulatuses ja 80 protsenti sellest garanteerib MES ise. Laenu tähtaeg on üks aasta, intress sõltub laenamise ja tagatise viisidest.
MESi nõukogu esimehe Vallo Reimaa sõnul leiab sihtasutus sada miljonit oma eelarve ümber jaotamisel, sest mitte kõigi laenutoodete ja garantiide järgi ei ole nõudlus nii suur, kui esialgu planeeriti.
Et sajast miljonist jääb põllumeeste laenuvajaduse rahuldamisel aga väheks, tegi MESi nõukogu põllumajandusministeeriumile ettepaneku, et ministeerium aitaks leida veel kuni miljardi krooni ulatuses raha, mida kommertspankade vahendusel maaettevõtjatele laenata.
MESi nõukogu otsustas kuni miljoni krooniga toetada Hiiumaa piimatootjaid, kes on oma erilise asukoha ning langenud kokkuostuhindade tõttu sattunud suurtesse raskustesse. Toetuse saamiseks peavad saare piimatootjad moodustama ühistu ning töötama välja plaani, kuidas edaspidi oma sõltuvust mujal asuvatest piimatööstustest vähendada.
MES jätkab samal ajal ka oma teiste ettevõtetele mõeldud toodetega ning jätkuvalt tegeletakse põllumeeste laenude ja tegevust garanteerimisega. Sihtasutuse garantiivõime küünib pooleteist miljardi kroonini.

Lisainfo
Raul Rosenberg
Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees
Telefon: 648 4064

Päästeala loominguvõistlus

PÄÄSTEAMETI TEADE
16. jaanuar 2009

Algab päästeala loominguvõistlus 2009

Päästeamet ja kohalikud päästeasutused kuulutavad välja päästeteemalise loominguvõistluse. Selle eesmärgiks on arutleda tuleohutuse ja päästeala teemadel, samuti populariseerida päästetöötaja elukutset ning sellele omaseid väärtusi.
Loomevõistlus annab ilmeka pildi peamiselt laste ja noorte ohukäsitlusest, tõekspidamistest ning väärtushinnangutest. „Läbi loometööde saame väga head tagasisidet, kas ja milliseid ohuallikaid märgatakse ning näiteid elust, kuidas inimeste elusid on päästetud,“ ütleb päästeala loominguvõistluse projektijuht Janek Innos. Loominguvõistlus annab päästeteenistuse ennetustöötajatele ka palju ideid, kuidas ennetustööd elanikkonna hulgas paremini ellu viia.
Võisteldakse viies vanuseastmes: koolieelsed lasteasutused, algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi õpilased ning täiskasvanud. Võistlustöödeks võivad olla nii joonistused, maalid, kollaažid, esseed, luuletused, meisterdused, videod kui ka helisalvestised.
Maakondlike võistluste parimad tööd saadetakse Päästeametisse, kus igast vanusegrupist valitakse välja parimad tööd, mille autorid saavad auhinnad ja kutsed Päästeameti peadirektori vastuvõtule. Päästealal loominguvõistlust korraldatakse seitsmendat aastat. Eelmisel aastal esitati ligi 6000 loometööd.
Päästeala loominguvõistluse selleaastased teemad on:
1. Kujundan endale ägeda suitsuanduri
2. Veeohud suvel ja talvel
3. Aurupritsist päästeautoni
4. Ka mina võin olla päästja
5. Kui pomm plahvatab on juba hilja
6. Miks ma helistan numbrile 112?
7. Tegime koos Nubluga…
8. Minu kodukoha riskid
Võistlustööd tuleb toimetada hiljemalt 16. märtsiks lähimasse päästekomandosse.
Päästeala loominguvõistluse juhendi leiab http://www.rescue.ee/20873
Lisainformatsioon:
Reimo Raja, Päästeameti pressiesindaja
628 2062, 566 19 659
Janek Innos, Päästeala loominguvõistluse projektijuht
628 2022, 52 42 112

EL maksab piimatoodete ekspordiks toetust

Pressiteade
Põllumajandusministeerium
16. jaanuar 2009

Euroopa Liit maksab või, juustu ja piimapulbri väljaveole toetust

Seoses piima ja piimatoodete hindade järsu langusega lubas põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Mariann Fischer Boel võtta turu toetamiseks uusi meetmeid. Järgmisel nädalal taaskehtestab komisjon eksporditoetuse maksmise võile, juustule ning piima- ja lõssipulbrile, teatas Euroopa Komisjon.
Komisjon on otsustanud, et vajaduse korral ostetakse tavapakkumuste alusel kokku suuremas koguses võid ja lõssipulbrit, kui märtsis algavaks sekkumisostuks esialgu ette nähtud. Novembris taaskehtestas komisjon või eraladustamise võimaluse, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009 ja mis hõlmab ka detsembris toodetud võid. Seega rakendati eraladustamist tavapärasest varem.
„Piimahindade oluline langus viimastel kuudel tuli paljudele üllatusena,” märkis volinik Fischer Boel. „Eri liikmesriike külastades olen vestelnud arvukate tootjatega ja nende mure on silmanähtav. Nüüd on Euroopa Liidul aeg neile appi minna. Ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise raames võetud meetmed peaksid piimasektori arengut oluliselt kiirendama, kuid midagi tuleks ette võtta juba praegu, sest läbivaatamise tulemusi kohaldatakse alles alates järgmisest hooajast. Ma olen täiesti kindel, et kõnealused meetmed aitavad oluliselt kaasa piimaturu stabiliseerumisele.”
Pärast piimahindade enneolematut tõusu 2007. aastal ja 2008. aasta alguses on olukord piimaturul praeguseks täielikult muutunud. Piima üha suurenev pakkumine maailmaturul ja nõudluse vähenemine siseturul on langetanud piimatoodete hinnad praktiliselt sekkumistasemeni või isegi allapoole. Loomulikult on sama suunda järginud ka tootjatele piima eest makstav hind, mis on juba oluliselt langenud ja langeb tulevikus tõenäoliselt veelgi.
Sekkumise raames jätkatakse alates 1. märtsist või ja lõssipulbri kokkuostmist (müügikõlblik on ka veebruari toodang), mis kestab augusti lõpuni. Esimesed 30 000 tonni võid ja 109 000 tonni lõssipulbrit ostetakse eelnevalt kindlaks määratud hinnaga (sekkumishind). Prognooside kohaselt ammendatakse nimetatud kogused võrdlemisi kiiresti ning seega tuleb turgu toetada veelgi suuremate kokkuostukogustega.
Ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise raames otsustati, et kokkuostukoguseid võib suurendada, kui toodete eest makstakse iga kahe nädala tagant korraldatavate pakkumuste käigus kindlaks määratud hind. 30 000-tonnise või- ja 109 000-tonnise lõssipulbrikoguse ületamise puhuks on volinik Fischer Boel palunud komisjoni talitustel korralduskomitee jaoks ette valmistada kokkuostukoguste suurendamise otsus, et vältida sekkumise peatamist käesoleval hinnalangusperioodil.
Praegu on õige aeg ka eksporditoetuste taaskehtestamiseks. Maailmaturul pikka aega kõrgel püsinud hinnad sundisid ELi peatama eksporditoetused alates 2007. aasta juunist. Nüüd, mil maailmaturu hinnad on langenud ELi sekkumis- ja turuhindadest allapoole, ei ole ELi eksportijad enam konkurentsivõimelised.
Olukorra muudavad veelgi keerulisemaks ELi eksportijaid tabanud finants- ja/või krediidikriisiga seotud probleemid. Eksporditoetusi ei kohaldata mitte ainult või ja lõssipulbri, vaid ka kõigi varem abikõlblikuks peetud piimatoodete, eelkõige täispiimapulbri ja juustu suhtes. Või ja lõssipulbri eksporditoetuste suurus määratakse kindlaks järgmisel nädalal arutamisele tulevate uute pakkumuste põhjal. Süsteemi tõhustamiseks hakatakse pakkumusi läbi viima ühe korra asemel kaks korda kuus.
Nagu varemgi, taotletakse eksporditoetuste rakendamist kooskõlas WTO kokkulepetest tulenevate õiguste ja kohustustega. Eksporditoetuse konkreetne suurus sõltub ostjate poolt ELile tehtavatest pakkumistest, mida hinnatakse tavapäraste objektiivsete kriteeriumide kohaselt, et tagada toetuste andmine üksnes vastavalt vajadustele.
Kõnealuste meetmete võtmisega tahab komisjon saata piimatootjatele ja piimatööstusele selge sõnumi selle kohta, et komisjon on valmis rakendama täies ulatuses kõiki olemasolevaid vahendeid tootjate sissetulekute ja ELi turu kaitseks.

Hindrek Riikoja
Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja
Telefon: 625 6255

Euroopa majanduse vaheprognoos

EUROOPA KOMISJONI PRESSITEADE
Brüssel, 19. jaanuar 2009

Vaheprognoos aastateks 2009–2010: majanduskasv aeglustub järsult, kuid paraneb 2009. aasta lõpuks

Eeldatavalt väheneb SKP kasv Euroopa Liidus 2009. aastal umbes 1,8%, paranedes 2010. aastal mõõdukalt 0,5%-ni. See tuleneb süvenenud finantskriisi mõjust reaalmajandusele, sellega seotud ülemaailmsest majanduslangusest, mis avaldub maailmakaubanduse ja tootmise käibe märkimisväärses vähenemises ning mõnes riigis eluasemeturul tehtavates korrektsioonides. Valitsemissektori kulud ja riiklikud investeeringud parandavad siiski olukorda. Eratarbimist elavdab ka inflatsioonisurve vähenemine. Alates 2008. aasta augustist välja kuulutatud täiendavad fiskaalmeetmed piiravad SKP kasvu vähenemist käesoleval aastal umbes 0,75 protsendipunkti. Tõsine majanduslangus mõjutab prognoosiperioodil märkimisväärselt tööhõivet ja avaliku sektori rahandust.

„Finantsturgude stabiliseerimise meetmed, rahanduspoliitika leevendamine ja majanduse taastamiskavad aitavad meil pidurdada käesoleval aastal majanduse allakäiku ja luua tingimused järkjärguliseks taastumiseks aasta lõpu poole. Esmatähtis on muuta need meetmed tõhusaks: parandada krediidivoogusid mõistliku hinnaga ja rakendada kiiresti fiskaalstiimulite pakette, et soodustada investeeringuid ja eratarbimist. Usalduse suurendamiseks on oluline, et liikmesriigid võtaksid kindla kohustuse tulla avaliku sektori rahanduse langusest välja niipea, kui oleme taastanud normaalse majandusolukorra, et tagada keskpikas ja pikas perspektiivis riigi rahanduse jätkusuutlikkus,” ütles majandus- ja rahandusküsimuste volinik Joaquín Almunia.

Vastavalt täna avaldatud vaheprognoosile[1] langes majanduskasv 2008. aastal hinnanguliselt nii ELis kui ka euroalal umbes 1% (2007. aastal pisut vähem kui 3%). Eeldatakse, et 2009. aastal langeb SKP järsult – umbes 1,8% ELis ja 1,9% euroalal, enne kui taastub 2010. aastal umbes 0,5%.

Ülemaailmne majandus sel aastal languses
Eeldatavalt vähenes majandustegevus kogu maailmas 2008. aasta viimases kvartalis märkimisväärselt. Viimastes uuringuandmetes ja tellimustes kajastunud langus näitab muu hulgas, et lähiajal selline olukord püsib. Majanduslangus osutub arvatavasti laiaulatuslikuks ja sellel on negatiivne doominoefekt, mis üha tõsisemalt mõjutab kiiresti areneva majandusega riike. Aastaks 2009 nähakse ette, et SKP kasv kogu maailmas aeglustub ja see saab olema vaid 0,5% (aastal 2008 oli see 3,3% ja aastatel 2004–2007 oli keskmine näitaja 5%). Alates 2009. aasta teisest poolest hakkab ülemaailmne majanduskasv eeldatavalt järk-järgult, kuid mõõdukalt suurenema, kuna olukord finantsturgudel paraneb ja makromajandusliku poliitika leevenemise mõju (eelkõige USAs) hoogustub. Ülemaailmne SKP kasv on 2010. aastal eeltavalt umbes 2,75%.

Ka ELi majandus on löögi all
2008. aasta kolmandas kvartalis langes SKP 0,2% nii euroalal kui ka ELis. See näitab, et euroala koges oma esimest tehnilist langust, kui SKP vähenes kahe järjestikuse kvartali jooksul. Sektoreid ja riike käsitlevates uuringuandmetes peegelduva jätkuva madalseisu ning muude oluliste näitajate märkimisväärse halvenemise põhjal neljandas kvartalis võib öelda, et käesoleva aasta esimesel poolel SKP vähenemine jätkub. Majanduslangus mõjutab tõenäoliselt kõiki riike, kuna selles mängivad oma rolli nii finantskriis, ülemaailmne tsükkel kui ka mõnes riigis kinnisvarakriis. Nii era- kui ka välisnõudluse vähenemine mõjutab arvatavasti oluliselt SKP kasvu ning olukorda võivad parandada ainult valitsemissektori kulud ja riiklikud investeeringud.

Majanduskasvu põhimootoriks olnud erainvesteeringute maht on eriti järsult kukkumas tootmisvõimuse rakendusastme märkimisväärse languse, majanduslike väljavaadete halvenemise ja rangemate rahastamistingimuste tõttu.

Töötus ja puudujääk kasvuteel
Tööjõuturu olukord hakkas halvenema enamikus liikmesriikides 2008. aastal. Tööhõive kasv, mis reageeris SKP kasvu muutustele teatava viivitusega, langeb sel aastal eeldatavalt ning töökohtade arv ELis väheneb 3,5 miljoni võrra. Selle tulemusel suureneb töötuse määr ELis 2009. aastal arvatavasti kuni 8,75%-ni (ja euroalal 9,25%-ni) ja suureneb veelgi ka 2010. aastal.

Halvenenud väljavaated mõjutavad eeldatavasti ka avaliku sektori rahandust, kuna võrreldes eelmiste aastatega tulud hoopis vähenevad, kasv ei ole enam nii maksupõhine ja liikmesriikide poolt vastuvõetud ja/või teatatud olulised lisameetmed avaldavad samuti mõju (mis tähendas kõnealuse prognoosi tegemise ajal umbes 1% SKPst ELis aastal 2009). Valitsemissektori eelarve puudujääk seetõttu sel aastal ELis eeldatavalt kahekordistub (4,25% aastal 2009 ning umbes 1,75%–4% euroalal).

Inflatsioon alaneb prognooside kohaselt kiiresti
Inflatsioonisurve väheneb kiiresti. Toorainehindade järsk tõus, mille tõttu inflatsioon saavutas 2008. aasta suvel tipptaseme, on sellest ajast alates kiiresti vastupidises suunas liikunud, mida on mõjutanud ELi majanduskasvu ja ülemaailmse majanduse väljavaadete kiire nõrgenemine ning tööjõuturgude olukorra halvenemine. Nimetatud tegurid toovad kaasa inflatsiooniprognooside märkimisväärse allapoole korrigeerimise võrreldes sügiseste prognoosidega. Tarbijahinna inflatsioon langeb ELis eeldatavalt 2008. aasta 3,7%-lt (3,3% euroalal) 1,2%-le (1,0% euroalal) 2009. aastal ja veidi alla 2% 2010. aastal mõlemas piirkonnas.

Olukord on hetkel ebamäärane
Käesolev prognoos põhineb ebamäärastel oletustel, kuna maailma majandus seisab silmitsi suurima kriisiga pärast Teist maailmasõda. Majanduskasvu prognoosidega seotud riskid on tasakaalus. Negatiivsed riskid on eelkõige seotud finantskriisi mõjuga (kaasa arvatud kinnisvarasektoris) ning majanduse finants- ja reaalsektori vahelise negatiivse sõltuvusahela tõsidusega. Teisalt võib majanduskasv olla oodatust suurem, kui eelarvepaketid taastavad muu hulgas investorite ja tarbijate usalduse loodetust kiiremini. Inflatsiooniprognoosidega seotud riskid tunduvad samuti olevat tasakaalus, arvestades toorainehindade muutusi ja ülemaailmsete majandusprognooside halvenemist.

Üksikasjalikum aruanne on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/economy_finance/thematic_articles/articles13288_en.htm

[1] Komisjon avaldab oma vaheprognoosi tavaliselt veebruaris üksnes ELi seitsme suurima riigi kohta ning jooksva aasta inflatsiooni ja majanduskasvu kohta. Kõnealune prognoos sarnaneb kõige enam kevadise ja sügisese prognoosiga ning selle avaldamise põhjuseks on majandusolukorra ja -väljavaate äärmiselt kiire halvenemine alates sügisest ning vajadus peegeldada seda liikmesriikide stabiilsus- ja lähenemisprogrammide iga-aastases hindamises.

---
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
meediaosakond
telefon: 6 26 44 10; 52 27 115; 51 80 767

Setumaa ja Mõisakoolide programmid avatud

Kultuuriministeeriumi pressiteade
19.01.2009
Avanesid taotlusvoorud kultuuripärandi programmidest toetuse taotlemiseks

Kultuuriministeerium ootab taotlusi toetuste saamiseks Setumaa riiklikust kultuuriprogrammist ja mõisakoolide riiklikust programmist.

Setumaa riiklikust kultuuriprogrammist toetatakse pärimuskultuuri, omakultuuri, keele ja hariduse, teadusuuringute, meedia ja maine ning kogukonnaga seotud projekte. Programmi 2009. aasta eelarve on kolm miljonit krooni. Erinevalt eelmistest aastatest toimub seekord Setumaa programmi toetuste eraldamine ühes taotlusvoorus.

Mõisakoolide riikliku programmi 2009. aasta eelarve on samuti kolm miljonit krooni. Programmist toetatakse muinsuskaitselisi uuringuid (s.h kultuuriväärtusega tarindite ja detailide inventeerimine), muinsuskaitse eritingimuste koostamist, projekteerimist, projekti ehitustehnilise ekspertiisi teostamist. Samuti mõisa peahoone või ajaloolise kompleksi kõrvalhoone remont-restaureerimist või sisustuse restaureerimist. Toetust antakse ka uuringute, projekteerimise, restaureerimise või mõisakoolide turismikeskkonna arendamisega seotud väljaõppe korraldamiseks.

Setumaa kultuuriprogrammist toetuse saamiseks tuleb taotlused esitada kas paberkandjal või elektroonselt digitaalse allkirjaga reedeks, 6. veebruariks 2009 kella 12.00ks. Mõisakoolide programmi toetuse saamiseks on taotluse esitamisega aega 10. veebruarini 2009 kella 12.00ni. Hiljem saabunud taotlusi arvesse ei võeta.

Mõlema riikliku programmi puhul hindab laekunud taotlusi programmi juhtkomitee.

Lisaks:
Setumaa riiklik kultuuriprogramm: http://www.kul.ee/index.php?path=0x214x789 (sh taotlusvooru juhend)
Mõisakoolide riiklik programm: http://www.kul.ee/index.php?path=0x214x635 (sh taotlusvooru juhend)

Lisainfo:
Marju Reismaa
Kultuuriväärtuste osakonna nõunik
628 2335
marju.reismaa@kul.ee

Reformi 7 sammu

Reformierakonna tegevuskava Eesti muutmiseks ettevõtluskeskuseks –
7 SAMMU UUE MAJANDUSKASVUNI

Uuele majandustõusule aluse panemiseks soovib Reformierakond koos partneritega viivitamatult ellu viia järgmised sammud, mis suurendavad pikaajaliseks kasvuks vajalike peamiste ressurside – kapitali, oskustööjõu ja energia – pakkumist Eestis:

ATRAKTIIVSEM KESKKOND KAPITALILE
1. seada euro kiire kasutuselevõtt prioriteediks ja allutada sellele eesmärgile riigi eelarvepoliitika, selleks
•rakendada koheselt peaministri juures tööle nn eurogrupp, kes koordineerib Maastrichti kriteeriumite täitmiseks vajalikke ettevalmistusi ning tagab laiapõhjalise koostöö erakondade ning valitsuse ja sotsiaalpartnerite vahel
•eelarve tasakaalu kriteeriumi täitmiseks algatada koheselt seadusemuudatused eelarve paindlikkuse suurendamiseks, mh siduda konkreetsetest kuluartiklitest lahti kütuseaktsiis, alkoholi- ja tubakaaktsiis
•eelarve tasakaalu kriteeriumi täitmiseks esitada kuue kuu jooksul valitsuskabinetile seadustepakett laussotsiaaltoetuste reformimiseks vajaduspõhiseks
•inflatsioonikriteeriumi täitmiseks välistada avaliku sektori palgatõus, mis ületab tootlikkuse kasvu erasektoris
•inflatsioonikriteeriumi täitmiseks külmutada keskkonnamaksud kaheks aastaks 2009. aasta tasemel

2. jätkata tööjõu maksustamise vähendamisega ja üldise maksukeskkonna parandamisega, selleks
•jätkata sarnaselt Põhjamaadega tulumaksureformi ning vähendada aastaks 2011 tulumaksumäära praeguselt 21%lt 18%le
•anda ettevõtjaile kindlustunne ja jätkata seni hästi töötanud ettevõtete investeeringute maksuvabastuse süsteemiga
•võtta kiirelt vastu eraiisikute väärtpaberiinvesteeringute maksuvabastuse seadus
•tarkade töökohtade Eestisse meelitamiseks ja Eestis hoidmiseks leppida valitsuspartneritega kokku sotsiaalmaksu ülempiiri rakendamises juba aastast 2010 ning algatada viivitamatult vastav eelnõu

3. viia viivitamatult ellu Eesti õigust ja haldust kaasajastav, bürokraatiat vähendav ning kapitali ligitõmbavust suurendav reformipakett „Eesti ettevõtluskeskuseks!“, st
•ettevõtjate tõhusa kaitse tagamiseks võtta kiiresti vastu saneerimisseadus ning tõsta pankrotihaldurite taset
•muuta äriseadustikku, et võimaldada piiratud vastutusega ühingute asutamist ilma osakapitalita ning täisühingute asutamist ka ühe liikmega
•tõhusa õiguskaitse tagamiseks korraldada kohtusüsteem selliselt, et üheski astmes ei menetletaks asja keskmiselt kauem kui 100 päeva
•võtta järgmisel aastal vastu majandushaldusõiguse üldosa (piiramise piiramise seadus), et ettevõtlusele ei seataks arusaamatuid ja põhjendamatuid takistusi
•tõhusa halduse tagamiseks võtta järgmisel aastal vastu uus avaliku teenistuse seadus, hiljemalt aastal 2010 uus keskkonnaseadustik ning ehitus- ja planeerimisseadustik
•õiguse kättesaadavuse suurendamiseks luua lähiajal õigusinfoportaal ning rakendada riigiga suhtlusel võimalikult palju e-teenuseid
•rakendada tulemuslikult tööle konkurentsijärelvalve

4. koondada riigi toetus järgmise 3 aasta jooksul põhiliselt kolmele valdkonnale:
•transpordi infrastruktuuri arendamisele (eurovahendid)
•toetava infrastruktuuri rajamisele innovatsiooni ja teadmismahuka eksporditööstuse tekke tarbeks (Arengufond, teaduskorraldus)
•Eesti tuntuse ja mainekapitali tõstmisele siinsete investeerimisvõimaluste ja eksportööride jõulise tutvustamise kaudu piiratud arvul eelistatud välisturgudel (riigi ühtse välismajandusstrateegia kujundamine)

ATRAKTIIVSEM KESKKOND TARGALE TÖÖJÕULE
5. vähendada viivitamatult ja radikaalselt Eesti mahajäämust tööturu arengus ning rakendada riiklik tegevuskava Eesti tööturu kindlustamiseks piisava hulga targa tööjõuga, selleks
•võtta veel sel aastal vastu uus töölepinguseadus
•vabastada põhitöö või töökoha vahetusega otseselt seotud koolituskulud erisoodustusmaksust
•targa majanduse edendamise eesmärgist lähtuvalt vaadata üle tänane töölubade süsteem
•Haridus- ja Teadusministeeriumil esitada septembriks 2009 valitsuskabinetile arutamiseks terviklik tegevuskava hariduskorralduse kiireks kaasajastamiseks, mh ettevõtlusõppe laiendamiseks koolides
•jätkata teadus- ja arendustegevuse rahastamist pikaajaliselt kavandatud mahus

ENERGIAJULGEOLEK
6. rajada Eestisse aastaks 2020 oma tuumajaam ning kiirendada teiste energiajulgeolekut suurendavate ja kodanikele ning ettevõtlusele hinnasurvet vähendavate projektide elluviimist, selleks
•seada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil eesmärgiks esitada Eesti oma tuumajaama rajamiseks vajalik seadusandlus valitsusele hiljemalt 2010 aasta kevadel ning alustada koos Eesti Energiaga viivitamatult vajalikke ettevalmistusi ja eeluuringuid
•seista järjekindlalt Põhjala ühtse energiaturu kujunemise ja Estlink 2 rajamise eest ning ühendada Eesti elektriturg Kesk-Euroopa energiavõrguga
•kiirendada suurte tuuleenergia arenduste eelduseks oleva seadusandluse valmimist (mere aluse maa omandiküsimused) ning jätkuvalt soodustada teiste alternatiivenergia allikate ja lahenduste kasutuselevõttu
•tõsta energia säästmine tootmistes ja kodumajapidamistes riikliku poliitika prioriteediks

VABA TURG JA VABA KODANIK
7. laiendada kodanike vabadusi ja vaba turgu, kaitsta järjekindlalt ja järeleandmatult eraomandit, ettevõtlusvabadust, liberaalset majanduspoliitikat ning astuda vastu riigi igasugusele ülemäärasele sekkumisele.
Valitsusel ei ole midagi anda, kui ta ei ole seda enne kelleltki ära võtnud. Ja valitsus, mis on piisavalt suur, et anda sulle kõik, mida sa soovid, on piisavalt suur, et ära võtta kõik, mis sul on.

Lauri Vahtre haridusest

IRL Pressiteade 13.11.2008

Lauri Vahtre esitas täna haridusarutelul kuus ettepanekut muutusteks

Lauri Vahtre esitas täna Riigikogus riikliku küsimuse "Eesti hariduse kvaliteet ja kättesaadavus" arutelul kuus ettepanekut muutusteks hariduses.
1. Laiendada õpetajate võimalust hinnata õpilase töötulemusi teisiti kui viie palli süsteemis, see tähendab ilma konkreetset hinnet panemata.
2. Tuleb rohkem tähelepanu pöörata õpilaste kehaliste ja käeliste oskuste arendamisele. See ei tähenda mingil juhul teadmiste ja abstraktse mõtlemise alahindamist.
3. Õppeprogramme tuleb hõrendada. Me peame endale aru andma, et iga aasta toob uusi teadmisi, nende hulk suureneb, kuid lapse vastuvõtu- ja õppimisvõime mitte.
4. Gümnaasiumis tuleb suurendada õpilase valikuvõimalusi. Esiteks saab seda tagada erinevate õppesuundadega, kuid kõne all on olnud ka radikaalsem variant, nimelt, et igal õpilasel võiks vähemalt lõpuklassis olla võimalus mõnest õppeainest täielikult loobuda mõne teise, endale sobivama aine kasuks.
5. Riigieksam peaks ikkagi kokku võtma seniõpitu, mitte tõstma nõutavate teadmiste latti uuele tasemele. Riigieksamid ei tohi olla eesmärk omaette, millele allutatakse terve viimane õppeaasta.
6. Kaaluda võimalust lõpetada gümnaasium lõputunnistusega, ilma riigieksamiteta, millega siis loomulikult jällegi ei saaks otse edasi minna kõrgkooli.
Lauri Vahtre
IRLi parlamendisaadik
512 2315

Lauri Vahtre kõne täna Riigikogu ees

Härra esimees! Austatud kolleegid! Esindan erakonda, mis on haridust alati pidanud Eesti riigi ja rahva püsimise võib-olla kõige tähtsamaks alustalaks. Oleme taotlenud õpetajate palga tõstmist, oleme algatanud õpetaja lähtetoetuse, oleme seisnud mitmesuguste praktiliste sammude eest, nagu näiteks sülearvutid.
Täna soovin öelda järgmist. Ei saa kõnelda haridusest ega tema kvaliteedist, alustamata hariduse eesmärgist. Mis on Eesti hariduse eesmärk? Loomulikult ühiskonnaküpsete inimeste kujundamine, kes saavad aru oma positsioonist teiste inimeste hulgas ning oma õigustest ja kohustustest. Siit järeldub, et me peame teadma, millist ühiskonda me ikkagi rajame. Totalitaarühiskond näiteks vajab hoopis teistsuguseid inimesi kui vaba ühiskond. Tegelikke vastusevariante ei ole palju. Kahtlemata peab see olema demokraatlik, vaba, salliv, ehkki mitte kõike salliv, ja Eesti kultuuritraditsioonil põhinev ühiskond, kus on leitud mõistlik tasakaal isiklike huvide, grupihuvide ja üldhuvide vahel. Sellise ühiskonna täisväärtusliku liikme kujundamist silmas pidades nendime, et haridussüsteemi peaks iseloomustama, esiteks, alternatiivide olemasolu, et iga õpilane saaks areneda oma isiksusele kõige sobivamal viisil. Ma ei pea silmas mitte ainult erinevaid haridustüüpe, nagu kutse- või reaalharidus, vaid ka erinevaid pedagoogikaid. Teiseks, pehmete väärtuste ehk sotsiaalsete oskuste, nagu suhtlemis- ja koostöövõime, väärtustamine teadmiste kõrval. Haridus on alati olnud teadmiste ja kasvatuse süntees, kuid tundub, et viimase sajandi jooksul on põhirõhk järk-järgult kandunud mehaaniliselt mõõdetavatele teadmistele, eriti viimaste aastakümnete jooksul, jättes sotsiaalsed oskused mõnevõrra vaeslapse ossa. Kolmandaks, õpilase käsitlemine harimisprotsessis füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervikuna, kes peab arenema igakülgselt. Ja neljandaks, kodude ja perede tihedam sidumine kooliga.
Nüüd konkreetsemalt, mida tuleks teha. Mis puutub hariduse sisusse, siis esiteks tuleks laiendada õpetajate võimalust hinnata õpilase töötulemusi teisiti kui viie palli süsteemis, see tähendab ilma konkreetset hinnet panemata. Ülemäärane edukultus on kurjast. On esitatud koguni ettepanek, et viiepalline hindamissüsteem tuleks täielikult kaotada, mille suhtes esineb vastuolulisi arvamusi. Võistlust ja võrdlust ei tohi ju ka päriselt eitada. Teiseks, eriti nooremates kooliastmetes tuleb rohkem tähelepanu pöörata õpilaste kehaliste ja käeliste oskuste arendamisele. See ei tähenda mingil juhul teadmiste ja abstraktse mõtlemise alahindamist. Meisterdamisrõõm ei sega mingil juhul mõtlemisrõõmu. Kolmandaks, õppeprogramme tuleb hõrendada. Kordan jälle, see ei tähenda teatava hulga teadmiste päheõppimise vajaduse eitamist. Mõelda saab ikkagi alles siis, kui on teadmisi. Kuid me peame endale aru andma, et iga aasta toob uusi teadmisi, nende hulk suureneb, kuid lapse vastuvõtu- ja õppimisvõime mitte. Niisiis tuleb teha valik, piltlikult öeldes, Pipi Pikksuka probleem, on väike paberitükk, et hiire joonistaks siia ära, aga kuidas mahutada siia hobust. Aga tuleb hakkama saada. Sama probleemi lahenduseks on tehtud ka ettepanek, et põhikoolide jaoks koostataks niinimetatud põhiõpikud, mis sisaldaksid vaid minimaalset teadmiste hulka, võimaldades pakkuda eduelamust ka nõrgematele õpilastele, tugevamatele aga saaks õpetaja pakkuda lisamaterjale, lähtudes selle juures iga õpilase eripärast. Neljandaks. Gümnaasiumis tuleb suurendada õpilase valikuvõimalusi. Esiteks saab seda tagada erinevate õppesuundadega, kuid kõne all on olnud ka radikaalsem variant, nimelt, et igal õpilasel võiks vähemalt lõpuklassis olla võimalus mõnest õppeainest täielikult loobuda mõne teise, endale sobivama aine kasuks, või vähemalt siis koolides, kus seda on võimalik tehniliselt korraldada, kus on olemas vastavad õpetajad. Viiendaks. Riigieksamid ei tohi olla eesmärk omaette, millele allutatakse terve viimane õppeaasta. Riigieksam peaks ikkagi kokku võtma seniõpitu, mitte tõstma nõutavate teadmiste latti uuele tasemele. Kuuendaks, jällegi üks radikaalne ja vaieldav ettepanek. Kas oleks võimalik gümnaasiumi lõpetada lõputunnistusega, ilma riigieksamiteta, millega siis loomulikult jällegi ei saaks otse edasi minna kõrgkooli?
Nüüd hariduselu korraldust silmas pidades järgmised seisukohad. Esiteks. Mitte näha väikestes algkoolides, aga samuti väikestes põhikoolides relikti, mis tuleks tingimata likvideerida. Ideaalne oleks, kui vähemalt esimesed kolm õppeaastat või 3–4 õppeaastat käiks laps koolis jala. Veel parem, kui kuni põhikooli lõpuni, kuid kuna see pole reaalne, siis võime arvestada, et hiljem võiks selleks olla mingi transport, soovitavalt koolibuss. Teiseks. Tuleb soodustada alternatiivpedagoogikat viljelevate koolide rajamist. Waldorf-koolide või neile lähedast metoodikat kasutavate koolide järele on tekkinud selge sotsiaalne tellimus, millele riik peaks reageerima, valvates samal ajal loomulikult õpetuse taseme järele, nagu see on riigi põhiseaduslik kohus. Kolmandaks. Tuleb sisse viia kohustuslik kutsenõustamine 9. õppeaastal, et aidata noorukil paremini mõista oma tugevaid ja nõrgemaid külgi ning sellest lähtuvalt teha valikuid. Neljandaks, palju täna kõneldud asi. Lahutada põhikoolid ja gümnaasiumid, esialgu juriidiliselt, hiljem ka ruumiliselt, sest põhikool ei pea olema selle või teise gümnaasiumi n-ö noorte meeskond, mille ainsaks eesmärgiks on tagada küllaldane gümnasistide arv ja vastavalt siis ka pearaha gümnaasiumis. Gümnaasiumide kujundamine iseseisvaks koolitüübiks loob eeldused tugevate regionaalsete gümnaasiumide rajamiseks. Siin me läheme juba haldusreformitemaatikasse. Kui algkoolis peaks laps käima jala ja põhikooli vanemates klassides ehk bussiga, siis tulevikus ei peaks meid üllatama olukord, kus gümnaasiumisse minek tähendab kuldsest kodukotusest lahkumist, nii nagu see on sadu aastaid olnudki ja nagu see praegu on kutseõppeasutuste puhul.
Olemegi kutseõppe juures. Riik peab aitama propageerida kutseõpet, kujundades positiivset ja lugupidavat suhtumist tublisse oskustöölisse. Kutseõpe peab asetuma võrdväärsena gümnaasiumiõppe kõrvale, et kaoks ära see olukord, kus noorele öeldakse: sina gümnaasiumisse ei kõlba, sina pead minema kutsekooli. Kui me sellest koledast lausest lahti ei saa, siis peab sinna vähemalt teine lause kõrvale tekkima, kus noorele öeldakse: anna andeks, sõber, aga sinust küll tislerit ei saa, sa pead leppima gümnaasiumiga.
Nii. Minu aeg saab läbi. Palju jäi rääkimata, näiteks alusharidus ja kõrgharidus. Märgin vaid niipalju, et me ei tohi jõuda niikaugele, kus alusharidus on nii hirmsasti reglementeeritud, et lasteaiadki jagunevad kutse-, humanitaar- ja reaallasteaedadeks, mis lõpetatakse riigieksamiga. Teiselt poolt me ei tohi jõuda ka niikaugele, kus kõrgharidus on elukohajärgne ja kõigile kohustuslik. Haridussüsteem peab olema paindlik ja võimalusterohke. Rohkem värve, rohkem valikuid, rohkem rõõmu.
Ma tänan!

Haridust käsitlev väljavõte riigikontrolör Mihkel Oviiri kõnest 11. novembril 2008 Riigikogus
/.../
Suur ja ülioluline valdkond, mis ootab samuti radikaalseid otsuseid, on haridus. Kitsamalt hariduse kvaliteet ja koolivõrk. Koolivõrgu reformi katseid on osa omavalitsusi aastaid saboteerinud ja seetõttu pole erilisi edusamme olnud. See on otseselt seotud ka haldusreformi teemaga, millest aga pisut hiljem.
Meie koolivõrgu struktuur vajab ümbertegemist. Praegu püüab iga omavalitsus küünte ja hammastega kinni hoida nn oma koolist, eriti gümnaasiumidest. Põhjus on selgelt majanduslik – omavalitsused kasutavad koole lihtsalt rahapumpadena. Muide, just sellise avameelse pealkirjaga slaidi "Kool kui rahapump" kasutas üks juhtiv omavalitsustegelane mõne aja eest oma kolleegidele ettekannet tehes.
Sattusin kord kohalikust lehest lugema ühe vallajuhi arutlust, et siis pole ju sel vallal mõtet, kui kool kinni pandaks. Vastaksin sellele vallajuhile – ei olegi mõtet.
Ma pooldan miinimumprogrammina gümnaasiumide riigile ülevõtmist. Ja seda kogu vastutusega nii hariduse kvaliteedi kui koolivõrgu eest. Ma ei imestaks, kui näiteks pool või kolmandik gümnaasiumidest tuleks kinni panna või reorganiseerida.
Mitte ainult seetõttu, et meil lihtsalt pole noori, kes seal õpiksid, vaid ka sellepärast, et meil ei ole nii palju kvalifitseeritud õpetajaid, kes neid noori õpetaksid.
Kordan veel – prioriteediks peaks olema hariduse kvaliteet. Meie napp ressurss tuleb koondada, mitte hajutada.
Üle tuleks vaadata ka põhikoolide ja algkoolide võrk. Ja riik peaks ütlema, missugusest minimaalsest õpilaste arvust alates ta kooli rahastab. Ühes Eesti vallas on näiteks 4-klassiline algkool, kus on neli õpilast, ja kooli personal koosneb suisa viiest inimesest.
Arvan, et kui õpilasi on vähem teatud piirist, võib ju kooli pidada, kui on neid, kes tahaksid seal õppida, ja kui on kvalifitseeritud õpetajaid. Kuid siis valla või linna oma raha eest ja maksta tuleks neil minu arvates ka õpetajate palgad, üldse kõik kulud.
Tugevate põhikoolide süsteem on aga maapiirkondade laste hariduse ja tuleviku jaoks võtmetähendusega.
Koolivõrgu reform parandaks kvaliteeti ega halvendaks hariduse kättesaadavust. Koolibusside süsteem, mis pole võõras ka Eestis, lahendab täielikult kättesaadavuse küsimuse.
Näiteks Soomes on omavalitsusel kohustus tagada õpilase tasuta transport kooli, kui kooli kaugus õpilase kodust on 5 kilomeetrit või rohkem või tema koolitee on muidu ohtlik. Põhja-Soomes on õpilaste koolibussi teekond 50–75 kilomeetrit ja on ka juhtumeid, kus see on 100 kilomeetrit või rohkem. Soome üldharidust peetakse väga kõrgel tasemel olevaks..
Muide, Norras käivad suisa koolipaadid, mis korjavad lapsed saartelt peale. Seega ei pea kool olema üle hoovi.
USAs sõidab üle poole lastest kooli ja koju tagasi koolibussiga. Marsruudid on tehtud arvestusega, et sõit ei võtaks aega üle tunni. Väga detailselt on paigas kvaliteedistandardid, turvalisuse nõuded jne.
Lisaks annavad koolibussid suurt efekti liikluses tarbetute sõitude ja liiklusõnnetuste vähendamisel, keskkonna saastamise vähendamisel jne. Lapsed ja pered on rahul. Seega – kõik on lahendatav.
Ma soovin jõudu ja meelekindlust kõigile omavalitsustele, kes tahavad oma territooriumil või koos naabervallaga näiteks mitu kooli kokku panna, kuid kelle mõistlikke kavasid laste tuleviku suhtes püütakse tihti erinevate vahenditega nurjata.
Kõige selle juures on haridus- ja teadusministeeriumil kindlasti võimalik võtta kõrvalseisja hoiak, sest koolikorraldus on justkui omavalitsuste kätte antud. Meenutan, et reeglid on ikka riigi teha. Ja siin on reformiga viivitatud iga päev rohkem kui kurjast.
Ja mul on väga hea meel, et neljapäeval on siin saalis hariduse kvaliteet ja kättesaadavus riiklikult olulise küsimusena arutelul.
Austatud parlamendi liikmed!
Haridusest veel, täpsemalt kõrgharidusest. Ka siin tuleks teha inimeste ja riigi tuleviku nimel jõulisi reforme.
Kõigepealt – Eestis on devalveerunud juba ainuüksi kõrgkooli mõiste, rääkimata sellest, et nad on osalt muutunud halli keskpärasust tootvaks vooluliinivabrikuks. Ülikoolid on leevendanud oma rahamuresid, laiendades järjest enam vastuvõttu nn pehmetele tõmbe-erialadele.
Praegu õpib tudengitest juba 54 protsenti riigieelarvevälistel kohtadel ja just need noored täidavad sotsiaalvaldkonna perspektiivitu ületootmise riiulit. Riik aga laseb sel tarbetul tegevusel avalik-õiguslikes ülikoolides kesta. Riigi enda tellimus on küll mõistlik ja keskendub loodus- ja täppisteadustele, samas ei ole tehtud suurt midagi, et noored otsustaksid nende valdkondade kasuks.
Põhikool ja gümnaasium annavad tehnika ja tehnoloogia valdkonnas lahja ettevalmistuse ning absoluutse valikuvabaduse tingimustes viivad noored oma vanemate raha vastutustundetult laienenud tasulise kõrghariduse popp-sektorisse.
Lisaks näitavad meie auditid, et toimub ristsubsideerimine riiklikult rahastatavate õppekohtade ja tudengite endi kinnimakstavate õppekohtade vahel.
Ma arvan, et paljud asjad loksuksid paika, kui lõpetada avalik-õiguslikes ülikoolides vastuvõtt eelarvevälistele kohtadele ehk lõpetada masstootmine, mis on nii riigi kui ka tegelikult noorte inimeste tuleviku seisukohast mõttetu.
Nii näiteks oli Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 2007. aastal 29 riigieelarvelist kohta, kuid tasuta võeti vastu 55 ning tasulistele kohtadele veel 243 sisseastujat. Lisaks asus 300 noort avatud ülikoolis juristiks õppima. Kokku võeti seega ühe aasta kohta vastu pea 600 juristiks tahtjat! Mujal on samalaadne olukord.
Mis puutub ülikoolidele esitatavaid kvaliteedinõudeid, siis need peavad olema sellised, mis tagaksid nende lõpetajatele tipptasemel hariduse. Siis lõpeks ka see absurdsus, et Eesti-suguses riigis on 34 kõrgkooli. Viis aastat tagasi oli neid suisa 49.
Paraku on see siin saalis omal ajal madalale seatud lati vili.
Eesti-suguses riigis jagub häid õppejõude ja raha ehk vaid kahe avalik-õigusliku ülikooli mehitamiseks – üks oleks Tartus ja teine Tallinnas katusorganisatsiooniks eri profiiliga kolledžitele.
/.../