Perekonnaseadus ei läinud läbi

On selge, et perekonnaseadus ei ole ega peakski olema kindlasti mingi imerohi, mis paneks inimesi armuma, armastama ja abielluma või mis tagaks kõigile peredele püsivalt õnneliku elu. Küll aga on seadusandja võimuses luua hea ja kaasaegse perekonnaseadusega selline õiguslik raamistik, mis oma paindlikkuse või karmusega looks niisuguseid tingimused, kus üha enam soovitakse astuda seaduslikku abiellu ning kus perekondades on tagatud kõigi pereliikmete õigused. Ma julgen kinnitada, et uus perekonnaseadus neid eesmärke igati täidab. Samas ei tähenda see kinnitus, nagu meil ei oleks üleval lahendamata probleeme väljaspool seda seadust. Neid loomulikult on, olgu see näiteks elatiste väljamõistmise ja tasumise probleemid või kohtumenetluste aeglus ning nende probleemide lahendamist peame me mõistagi jätkama.
(Väljavõte stenogrammist)

Valitsuse algatatud perekonnaseadus (55 SE) jäi Riigikogus 21. mail vastu võtmata, kuna ei saavutanud vajalikku Riigikogu koosseisu häälteenamust (51 häält). Seaduse poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu ei olnud ega erapooletuks jäänud keegi.

Õiguskomisjon otsustas oma 21. mai istungil algatada uuesti perekonnaseaduse eelnõu, mis jäi Riigikogus piisava toetuseta ja langes menetlusest välja. Õiguskomisjon esitab eelnõu Riigikogu menetlusse 1. juunil sellisena nagu see oli tänasel lõpphääletusel.

Võrreldes kehtiva seadusega on eelnõus oluliselt täiustatud mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone, eeskätt hooldusõigust ja lapsendamist puudutavates küsimustes ning rohkem on arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat.

Eelnõu annab võimaluse valida kolme varasuhte – varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus ja lahusvara – vahel. Säilib ka võimalus sõlmida abieluvara leping. Teiste varasuhetega võrreldes on mõnevõrra eelistatum varaühisus, mille osas eelnõu näeb ette, et kui abikaasad ei ole muud varasuhet valinud, siis kohaldub varaühisuse regulatsioon sarnaselt praegu kehtiva seadusega.

Kokkuvõttes on eelnõu eesmärgiks kaasaegsetele peresuhetele kohase tervikregulatsiooni loomine, millega kehtestatakse abikaasade õigustes ja kohustustes oluliselt selgemad kriteeriumid, mis peaksid perekonnaliikmete omavahelistes suhetes ning nende suhetes kolmandate isikutega ära hoidma hulga vaidlusi.

Padar, Pihl, Palo

Peaminister Andrus Ansipi avaldus
21.05.09

Esitasin Vabariigi Presidendile avaldused vabastada oma ametist rahandusminister Ivari Padar, siseminister Jüri Pihl ja portfellita rahvastikuminister Urve Palo.

Riik vajab teovõimelist valitsust, paraku on Reformierakonna ja IRLi koostöö Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ummikusse jooksnud. 3%lise eelarvedefitsiidi raamidesse mahtumiseks peab valitsus kiiremas korras parandama eelarvepositsiooni 6 miljardi krooni võrra. Sotsiaaldemokraatidega oleme valitsusliidus suutnud leida ühisosa eelarvepositsiooni parandamise osas paraku vaid 3,4 miljardi krooni võrra. 2,6 miljardi krooni osas jäi see ühisosa hoolimata pikkadest ja pingelistest läbirääkimistest leidmata.

Me ei saa siin pidama jääda ja pole ka aega rohkem oodata. Tuleb minna edasi, et leida võimalused eelarvedefitsiidi hoidmiseks väiksemana kui 3% SKTst. Me peame seda tegema mitte euro nimel, vaid riigi rahanduse usaldusväärsuse nimel, millest sõltub Eesti kodanike kodulaenude intress ja ettevõtjatele hädavajaliku kapitali odavus ja kättesaadavus. Euro on boonus, mille saame, kui suudame hoida Eesti rahanduse usaldusväärsena... (jätkub)

Invasiivsed võõrliigid

Rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse päev keskendub võõrliikidele
KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
21. mai 2009

Homme, 22. mail tähistatakse rahvusvahelist bioloogilise mitmekesisuse
päeva, mille tänavuseks teemaks on invasiivsed võõrliigid.

Võõrliigiks peetakse sellist liiki, mis satub uude keskkonda inimese
tahtlikul või tahtmatul kaasabil. Seoses kaubanduse, reisimise ja
turismi arenguga saavad levida nii taimed, loomad, mikroorganismid kui
ka viirused kohtadesse, kuhu nad inimese kaasabita poleks ilmselt kunagi
jõudnud.

Eestis loetakse võõrliikideks kokkuleppeliselt selliseid liike, mis on
siia jõudnud 19. sajandi lõpul ja hiljem, taimede puhul on selleks
piiriks 18. sajandi keskpaik.

Elustiku mitmekesisuse päev keskendub eeskätt invasiivsetele
võõrliikidele, mis levides uutele aladele võivad ohustada
ökosüsteeme, elupaiku või liike. „Invasiivsed võõrliigid muudavad
oma kohaloluga kohalikku loodust, sest konkureerides toidu ja elupaikade
pärast ohustavad nad suuremal või vähemal määral kodumaiseid liike ja
ökosüsteeme,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna
peaspetsialist Merike Linnamägi. „Sageli on neil ka mõju majandusele või
inim- ja loomatervisele,“ lisas ta.

Võõrliike on loodusest eemaldada väga raske, sellepärast on oluline
nende loodusesse sattumist ennetada. „Inimesed võiksid enne võõramaise
elusolendi Eestisse toomist põhjalikult mõelda,“ märkis Linnamägi,
täpsustades, et mitmete liikide puhul on võimalik välismaisele
liigile leida kodumaine alternatiiv, mis muuhulgas on sageli ka meie
kliimas vastupidavam. Meeles tuleb pidada, et võõramaine loom võib elada
näiteks kodus puuris või akvaariumis, kuid teda ei tohi lasta
loodusesse. Samuti võib taimi kasvatada toas või aias, aga peab jälgima,
et taim sealt loodusesse ei leviks.

Kuigi looduskaitseseaduse järgi on keelatud võõrliikide loodusesse
laskmine, on paljude liikide puhul nende invasiivsust nähtud juba nii
Eestis kui ka naabermaades. Viimase aja halvim näide on Tartumaal ja
mujalgi leitud ohtlikuks võõrliigiks peetav hispaania teetigu. Kiiresti
paljunev teetigu sööb taimi, teisi teoliike ja võib süüa isegi omaenese
liigikaaslasi. Lisaks leiti eelmisel aastal Eesti loodusest esimene
signaalvähi isend, kes võib levitada meie vähiliikidele surmavaid
haigusi, jäädes ise terveks.

Kõige ohtlikumate liikide sissetoomine Eestisse on keelatud
keskkonnaministri määrusega, kuhu on kantud 13 taimeliiki ja -hübriidi,
11 liiki imetajaid, üks linnuliik, 11 liiki kalu ja 7 liiki selgrootuid
(sh 3 liiki vähke).

„Selles nimekirjas on neid liike, mis ohustavad meie loodust, aga ka
neid, mis lisaks loodusele ohustavad meid endid,“ selgitas Linnamägi.
Näiteks põhjustab hiid- ja Sosnovski-karuputke mahl nahale sattudes
põletust, ambroosia on väga tugev õietolmu allergeen, kährikkoer levitab
parasiite ja marutõbe.

Mõiste “bioloogiline mitmekesisus” hõlmab looduse mitmekesisust
geeni, raku, liigi, populatsiooni ja ökosüsteemi tasandil. Mitmekesisuse
kaitseks loodi 1992. aastal bioloogilise mitmekesisuse konventsioon,
millega on ühinenud 191 riiki. Eesti ühines konventsiooniga 1994.
aastal.

Võõrliikidest maailmas ja Eestis saab täpsemalt lugeda hiljuti ilmunud
raamatus “Maismaa võõrliikide käsiraamat”, mille on koostanud Liina
Eek ja Toomas Kukk ja mida näeb Keskkonnaministeeriumi kodulehel:
http://www.envir.ee/1096898.
Loe lisaks võõrliikide kohta ka Keskkonnaministeeriumi kodulehelt:
http://www.envir.ee/95541.

Lisainfo:
Merike Linnamägi,
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist
626 2968

Seminar maastikupärandi väärtustamisest

Seminar maastikupärandi väärtustamisest

Neljapäeval, 21. mail korraldab Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskus Kultuuriteooria tippkeskuse raames Eesti kultuuripärandi vääristamise alase seminari. Seminar toimub Tallinna Ülikooli Uus-Sadama 5 õppehoone ruumis U-134.

Viimasel aastakümnel on Euroopas üha enam uuritud ja esile tõstetud maastiku osa kultuurimälu pärandi ja rahvusliku identiteedi loomisel. Selle näiteks on Euroopa maastiku konventsioon, mille on ratifitseerinud kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid, välja arvatud Saksamaa, Austria ja Eesti. Maastiku ja kultuuri keskuse poolt korraldatava seminari eesmärgiks on tõsta tähelepanu keskmesse maastiku kui elava kultuuripärandi väärtustamise vajalikkus Eestis. Ettekannetes ning neile järgnevas arutelus keskendutakse maastiku kui kultuuripärandi poliitika mõtestamisele riiklikul ja üksikisiku tasandil, kõrvutades seda maastiku kui looduspärandi kaitsega Eestis ja Euroopas.

Seminari ajakava:
10.00 avasõnad - Helen Sooväli, TLÜ maastiku ja kultuuri keskus
Seminari I osa: modereerib Helen Sooväli
10.10 prof Hannes Palang, TLÜ maastiku ja kultuuri keskus - „Loodus- ja kultuuripärandist, nende kaitsmise arengujooni ja väärtustamisest maastikes Eestis ja Euroopas“
10.30 prof Kalev Sepp, EMÜ Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut - „Maastiku konventsioon Eestis ja Euroopas“
10.50 Urve Sinijärv, Keskkonnaministeerium „Loodus- ja muinsuskaitse: pargid“
11.10 Leele Välja, EKA - „Pärandi säilitamine linnaruumis. Majad ja asumid“
11.30 Taavi Pae, TÜ geograafia osakond - „Kodumaa tundmine, kodu-uurimine ja pärand“
11.50 Lõunapaus
Seminari II osa: modereerib Marju Kõivupuu
12.30 Heiki Pärdi, Eesti Vabaõhumuuseum – „Eesti maa-arhitektuuri ja maastiku riiklik programm. Maastiku vääristamine riiklikul tasandil“
12.50 Jürgen Kusmin, Riigimetsa Majandamise Keskus - „Pärandkultuur. RMK kaardistamas pärandkultuuri“
13.10 Marju Kõivupuu, TLÜ maastiku ja kultuuri keskus „Inventeerimisest identiteediotsinguteni. Etnokultuurilised välitööd Lahemaa rahvuspargis 2007-2009“
13.30 Ümarlaud: modereerib Helen Sooväli. Kõneisikud: prof Hannes Palang, maastiku ja kultuuri keskus; Mart Johanson SA Rebala Fond; Anton Pärn, Kultuuriministeerium

Lisainformatsioon:
Helen Sooväli
Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskuse teadur
Telefon: 6199 560
e-post: helen.soovali@tlu.ee

Metsanduse arengukava koostamine

Koguneb metsanduse arengukava koostamise komisjon
KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE

Täna, 20. mail koguneb Keskkonnaministeeriumis keskkonnaministri
moodustatud komisjon eesmärgiga alustada Eesti metsanduse arengukava
kuni aastani 2020 koostamist.

„Metsanduse arengukava koostamise käigus hinnatakse metsanduses
toimunut, kavandatakse metsade kasutamise võimalusi, seatakse
konkreetsed eesmärgid ning planeeritakse tegevusi eesmärkide
saavutamiseks,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja
metsanduse asekantsleri kt Andres Talijärv, kes on ühtlasi arengukava
koostamise komisjoni esimees.

Metsanduse arengukava koostamise nõue tuleneb metsaseadusest ja säästva
arengu seadusest.

Metsandus on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mille
all mõistetakse metsade kasvatamist, kasutamist, kaitset, puidu
transporti ja -töötlemist ning neid toetavaid metsanduslikku haridust,
metsateadust ja kommunikatsiooni. Riigikogus 2002. aastal heaks kiidetud
ja kuni 2010. aastani kehtiv metsanduse arengukava on aidanud lahendada
mitmeid olulisi probleeme. „Oluliselt on tõhustunud metsade kaitse ja
riigi metsanduse korraldus, praktiliselt olematuks on muutunud
metsavargused ja muu illegaalne tegevus metsades,“ märkis Talijärv.
„Samuti on oluliselt kasvanud meie erametsaomanike teadlikkus
sellest, kuidas metsaga ümber käia ja nii on tagatud metsade korrashoid,
uuenemine ja seega kogu valdkonna jätkusuutlikkus.“

Samas vaevavad praegu Eesti metsandust mitmed probleemid. “Näiteks
toormepuudus, mis on osaliselt tingitud metsaressursi vähesest
kasutamisest ja millega on kaasnenud tootmismahtude vähenemine,” tõi
Talijärv näite. Takistavate teguritena märgivad metsamehed ka
erametsaomanike vähest ühistegevust, erametsaomanike ebasoodsat
maksukoormust, piiranguid raskeveokitega puidu veol ja jätkuvalt riigi
omandis olevate metsamaade kasutusest väljasolekut.

“Metsasektori rolli ja olulisust riigi majanduses ja
sotsiaalvaldkonnas ei teadvustata sageli piisavalt, kuigi metsandus on
töötleva tööstuse üks põhivaldkondi, tasakaalustades meie
väliskaubanduse bilanssi ja andes paljudele tööd,” tõdes Andres
Talijärv.

Arengukava põhieesmärgiks ongi saavutada metsade hea tootlikkus ja
elujõulisus ning mitmekesine ja tõhus kasutamine ning tulemuslik
kaitse. Metsanduse arengukava koostamine on avalik, seda koordineerib
Keskkonnaministeerium. Koostamisse on kaasatud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Põllumajandusministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium ning Rahandusministeerium, lisaks paljude
huvigruppide esindajad ja eksperdid, riigiasutuste ja ettevõtete,
organisatsioonide, siht- ja riigitulundusasutuse ning
mittetulundusühingute esindajad jt huvitatud isikud.

Metsanduse arengukava koostatakse aastateks 2011-2020. Arengukava
eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele 2010. aasta septembris.

Vaata lisaks metsanduse arengukava 2011-2020 kohta siit:
http://www.envir.ee/1095033.

Mets katab üle poole (51%) Eesti maismaast ja on üks meie suuremaid
looduslikke ja majanduslikke rikkusi. 70% ehk 1,5 miljonit hektarit
Eesti metsadest on tulundusmetsad, ülejäänud hoiu- ja kaitsemetsad.
Metsasuse poolest on Eesti Euroopas 4. kohal, jäädes tahapoole vaid
Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on
Eestis 1,7 hektarit ja kasvava metsa tagavara ühe elaniku kohta ulatub
337 tihumeetrini.

Lisainfo:
Andres Talijärv,
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsler kt
626 2913

Google raamatukogu probleem

Valitsuse 21.05.2009 istung

18. Ülevaade Euroopa Liidu haridus-, noorte- ja kultuurinõukogu 11. ja 12. mai 2009. a istungist
Esitajad: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kultuuriminister Laine Jänes
Tüüp: Ülevaade

Ülevaate esitavad kultuuriminister ja haridus- ja teadusminister. Nõukogus kinnitati 2012. aasta Euroopa kultuuripealinnadeks Portugalist Guimarães ja Sloveeniast Maribor. 2013. aasta Euroopa kultuuripealinnadeks kinnitati Prantsusmaalt Marseille ja Slovakkiast Košice.

Saksama tõstatas infopunktina Google’i raamatute küsimuse. Alates 2004. aastast on Google oma nn raamatukogu projekti raames digiteerinud ligi 7 miljonit USA raamatukogudes olevat raamatut, loomulikult ka paljude Euroopa autorite omi. Loodud on suured andmebaasid ilma autoritelt eelnevalt nõusolekut saamata. Google viitab USA autoriõiguse seaduses olevale õiglase kasutuse doktriinile. Selle kohaselt on õigus avaldada teoseid hariduslikel eesmärkidel ilma selge volituseta. Teema on oluline ja mõjutab EL kultuuripärandi digiteerimise õiguslikke küsimusi.

Saksamaa soovis pöörata liikmesriikide tähelepanu sellise tegevusega seonduvatele riskidele ja võimalustele ning algatada Euroopa Liidu tasandil põhjalik arutelu. Küsimuse olulisust tunnistasid Prantsusmaa, Austria ja Holland ja soovisid samuti selle põhjalikku käsitlemist EL tasandil. Volinik V. Reding märkis kokkuvõtteks, et komisjon on antud teemast täielikult teadlik ja on kutsunud kokku suure esindajate ringi, kus kõrvuti ELiga osalevad ka Google’i esindajad. Samuti ollakse teadlikud sellest, et USA ja ELi seadusi ei saa üksteisele üle kanda. Seeparast, rõhutas ta, on väga oluline, et liikmesriigid toetaksid Euroopa digitaalraamatukogu algatust Europeanat ja oleksid valmis kaasama kirjastajaid infosisu digiteerimisel.

23. august stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäev

Valitsuse 21.05.2009 istungil
"Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Rein Lang

Eelnõu järgi muutub 23. august stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevaks.

Totalitaarsete süsteemide pärandi likvideerimise eelduseks avalikkuse teadlikkus ajaloosündmustest, samuti selliste režiimide kuritegudele moraalse hinnangu andmine ning nende hukkamõistmine. Mälestuspäev on selge seisukohavõtt, et praegused ja tulevased põlvkonnad tunnetavad nii stalinismi kui natsismi totalitaarse režiimi kuritegelikku olemust.

Mälestuspäeva eesmärgiks on samuti moraalselt toetada totalitaarsete režiimide kuritegude ohvreid ning nende perekondi. Mälestuspäevaga tunnustatakse stalinismi ja natsismi tekitatud kannatusi ning mõistetakse tingimusteta hukka toimepandud ulatuslikud inimõiguste rikkumised.

23. augustil 1939 allkirjastati Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salaprotokollide kohaselt jäi Eesti Nõukogude Liidu mõjusfääri. Pakti sõlmimine lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime stalinismi ja natsismi kuritegusid.

23. august mälestuspäevana aitab stalinismi ja natsismi kuritegude ohvreid ning nende perekondi moraalselt toetada, mõista ja nende kannatusi tunnustada. Samuti suurendatakse avalikkuse teadlikkust totalitaarsete režiimide aegumatutest inimõiguste vastastest kuritegudest ning soodustatakse ühtse rahvusvahelise seisukoha kujundamist.

Metsloomade kasutamise keeld tsirkustes

Eestimaa Rohelised: metsloomad tsirkuses on kultuuritu meelelahutus
PRESSITEADE

Kolmapäeval, 20. mail esitas Erakond Eestimaa Rohelised (EER) fraktsioon Riigikogu menetlusse loomakaitseseaduse parandamise eelnõu täpsustamaks loomade kadumise ja leidmisega, samuti karusloomakasvatuse ja loomade tsirkuses ekspluateerimisega seonduvat.

Praegune regulatsioon ei kohusta loomaomanikku ega looma leidnud ja oma valdusesse võtnud eraisikut looma kadumisest või leidmisest ja oma valdusesse võtmisest kellelegi teatama. Selle tõttu on äärmiselt raske nii looma omaniku kindlakstegemine kui ka looma õigusliku staatuse edasine määratlemine. Eelnõuga sätestatakse omaniku kohustus teatada looma kadumisest ning looma leidnud ja looma oma valdusesse võtnud isiku kohustus teavitada hulkuvast loomast ja looma enda valdusesse võtmisest vastavale asutusele, mis tagab senisest oluliselt tõhusama looma kuuluvuse määramise.

Olulise muudatustena on eelnõus sätestatud keeld pidada ja kasvatada loomi, kui selle peamiseks eesmärgiks on karusnaha tootmine. Karusloomade pidamine karusloomakasvandustes ei ole vastavuses loomakaitseseaduse eesmärgiga, sest elamistingimused karusloomakasvandustes ei vasta loomaliigi iseloomulikele ja loomupärastele vajadustele. Mitmed Euroopa riigid on juba vastava keelu sisse seadnud. Arvestades juba toimivatesse karusloomakasvandustesse tehtud investeeringuid ja nende omanike õigustatud ootusi nähakse ette selle sätte jõustumiseks piisavalt pikk üleminekuperiood.

Eelnõuga sätestatakse ka metsloomade kasutamise keeld tsirkustes, sest see põhjustab neile põhjendamatuid füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Samuti ei vasta metsloomade pidamise tingimused eelkõige rändtsirkustes loomakaitse põhimõtetele.
Eelnõusse lisatakse volitusnorm, mille alusel võivad loomakaitseseaduse täitmise üle järelevalvet teostavad järelevalveasutused võivad kaasata oma tegevusse loomakaitsega tegelevaid ühendusi.

Lisainformatsioon:
Aleksei Lotman
Riigikogu Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni liige
50 60879
aleksei.lotman@riigikogu.ee

Luuakse Terviseamet

Kolme asutuse baasil luuakse Terviseamet



Valitsus kiitis tänasel, 14. mai istungil heaks seaduse eelnõu, millega liidetakse Tervisekaitseinspektsioon, Tervishoiuamet ja Kemikaalide Teabekeskus ning moodustatakse Terviseamet.



Ühtse asutuse loomise eesmärk on vältida tööülesannete dubleerimist ja killustamist, vähendada halduskoormust ning parandada teenuste kvaliteeti.



Ümberkorraldamise käigus koondatakse ühte asutusse valitsemisala erinevate asutuste vahel killustatud ja dubleeritud funktsioonid ning optimeeritakse kolme liidetava asutuse struktuur ja koosseis. Vabanenud ressurss suunatakse ümberkorraldatavate asutuste töö jätkusuutlikkuse tagamisele ja järelevalve tugevdamisele nendes valdkondades, mis on eelkõige seotud Euroopa Liidu õigusaktidest ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kohustustega.



Uue ameti tegevusvaldkondadeks on tervishoid, nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje, keskkonnatervis, kemikaaliohutus, meditsiiniseadmeteohutus.



Terviseamet alustab tegevust 1. jaanuaril 2010.

Väljavedamata okaspuu suurendab üraskiohtu

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
18. mai 2009
__________________________________________________
Metsadest välja vedamata okaspuud suurendavad üraskiohtu

Metsa majandamise eeskirja kohaselt tuleb talvel raiutud koorimata
okaspuu metsamaterjal metsast välja viia hiljemalt 1. juuniks, sest
muidu suureneb üraskioht ja võib halveneda metsade seisund.

Seoses majandustegevuse aeglustumisega on sellel kevadel metsadesse
jäänud suurem kogus väljavedamata ja kasutamata okaspuu
metsamaterjali ja ka talvise lumemurru puid. Samas on ühe olulisema
metsakahjuri, kuuse-kooreüraski populatsiooni seisund suhteliselt hea ja
arvukus kohati kõrge.

Okaspuu ümarmaterjal sobib hästi üraskite arenemiseks ja kahjuri uue
põlvkonna tekkeks. „Metsadesse suveks jääva kuusepuidu asustavad või
on juba asustanud kuuse-kooreüraskid, seetõttu metsamaterjali kvaliteet
halveneb ja kahjuri arvukuse suurenemine seab ohtu metsa seisundi,“
selgitas Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse metsakaitse osakonna
juhataja Heino Õunap.

Juhul, kui seda metsamaterjali ei ole veel jõutud metsadest välja
vedada, siis tuleks seda hiljemalt 20. juuniks teha. „Õnneks on selle
aasta ilmastik aeglustanud kahjuri lendlust, mistõttu noormardikad enne
juuni lõppu koore alt ei lahku,“ ütles Heino Õunap.

Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse soovitusel tuleks koorimata okaspuu
metsamaterjal, eriti kuusematerjal, viia okasmetsast vähemalt 2 km
kaugusele. Juhul kui okaspuu metsamaterjali väljavedu on võimatu, on
kahjuri paljunemise seisukohalt parem kasutada üksikuid suuri laoplatse
selle asemel, et materjal paikneks metsas hajali suuremal
territooriumil.


Lisainfo:
Heino Õunap,
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse metsakaitse osakonna juhataja
733 9705, 525 1931

Matk Sarve MKA-le

Pühapäeval, 24. mail toimub Hiiumaal matk Sarve maastikukaitsealale.
Buss väljub kell 11 Kärdla pritsumaja parklast. Matk kestab ca 5 tundi,
juhendavad Urve Merendi matkaklubist Muku ja Diana Leenurm
Keskkonnaametist. Kaasa oma leivakott. Osalemine tasuta. Registreerimine
kuni 20. maini või kuni kohti jätkub.
Lisainfo: Diana Leenurm, 5344 9943, 5621 0620,
diana.leenurm@keskkonnaamet.ee.

Koerhundid - huntkoerad

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
15. mai 2009
_____________________________________________________

Eestis tõestati esmakordselt hundi ja koera hübriidide olemasolu

Läänemaal Taebla jahipiirkonnas kütiti möödunud talvel 8 hunti, kellest
kuue noore isendi värvus pani kohalikud jahimehed kahtlema, kas tegemist
on ikka päris huntidega.

„Kahe looma värvus oli hundile ebatüüpiliselt helekollane, nelja looma
oma jälle liiga tume,“ selgitas jahimeeste kahtlusi Metsakaitse- ja
Metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil. „Samast
karjast kütitud kaks vanemat looma olid aga kindlasti hundid.“

Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi zooloogia osakonna
töörühm tegi loomade lihasproovidest DNA analüüsi abil kindlaks,
et tegemist on tõepoolest hundi ja koera ristanditega.

„DNA analüüsi vastus tähendas, et Eestis leidis esmakordselt kinnitust
hundi ja koera ristumise juhtum,“ ütles Peep Männil. „See ei ole
tavaline, kuid siiski on mitmel pool maailmas seda täheldatud. Seal, kus
hundi asurkond on tugev, reeglina hübriide ei teki. Ja kui neid tekibki,
siis jäävad nad olelusvõitluses hundile alla.“

Viimati leiti Eesti lähedalt Põhja-Lätist hundi ja koera ristandite
pesakond 1999. aastal.

Seda, et hundi ja koera hübriidid oleks oma käitumiselt inimese suhtes
huntidest julgemad või agressiivsemad, pole täheldatud.


Lisainfo:
Urmas Saarma,
Tartu Ülikool ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia
vanemteadur
737 5099
usaarma@ut.ee