Üleminek 0,5 promillisele alkoholi piirmäärale

Eesti võiks kaaluda üleminekut 0,5 promillisele alkoholi piirmäärale

Justiitsministeeriumi saadetud kirjas tehti ettepanek kaaluda alkoholi lubatud piirmäära tõstmist eelkõige normide ühtlustamise mõttes, võttes samas arvesse läbiviidud joobes juhtide uuringut ning Riigikohtu otsust. MKMi eelnõu jäeti siiski kooskõlastamata õiguslikel põhjustel.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Einar Hillepi sõnul on üsna loomulik, et kui Euroopas on üldiselt võetud suund 0,5 promillisele lubatud piirmäärale, siis võiks seda ühtlustamise huvides kaaluda ka Eesti.

„Põhjuseks on ikka see, et Euroopa Liidu riikides kehtiksid võimalikult sarnased normid, mis muudaksid seaduste järgimise inimeste jaoks lihtsamaks,“ selgitas Hillep.

Ta lisas, et tänases piirideta Euroopas sõidavad inimesed vabalt ühest riigist teise. „Nii võib näiteks mõnest muust Euroopa riigist 0,4 promillise alkoholi tarvitamise tunnusega Eestisse sõitev juht sattuda siin pahaaimamatult süütegijaks.“

Hillepi sõnul toetab soovituse kaalumist ka Riigikohtu otsus, mille kohaselt ei loeta 0,5 promilli alkoholi veres mitte joobeks, vaid alkoholi tarvitamise tunnuseks, millel pole mingit seost isiku füüsilise seisundiga, mis oleks takistuseks auto juhtimisele.

„Kindlasti tuleb rõhutada ka seda, et justiitsministeerium esitas selle ettepaneku majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile vaid kaalumiseks,“ ütles Hillep. „Vastav eelnõu on Riigikogu menetluses ning ettepanekuid saab sinna teha vaid MKM. Kui MKM leiab, et meie soovitus ei vääri kaalumist, siis ei sunni meie kiri mingil määral neid seda ettepanekut esitama.“

2006. aastal valmis justiitsministeeriumil uuring, mille raames uuriti Eestis esmakordselt sõidukijuhi joobeastme ja liiklusõnnetuse riski seoseid. Uuringu tulemustest selgus, et oht liiklusõnnetusse sattuda tõuseb järsult alates 1,5 promillist. Selle tulemusel jõustus käesoleva aasta juulist ka seadusemuudatus, mille kohaselt on 1,5 promillises joobes sõiduki juhtimine kuritegu juba esimesest korrast.



Uuringust selgus ühtlasi, et nii 0,2 kui 0,5 promillise vere alkoholisisalduse mõju liiklusohutusele on praktiliselt samaväärne.

Enamikus EL liikmesriikides on lubatud vere alkoholisisaldus kuni 0,5 promilli, mis vastab Euroopa Komisjoni soovitusele. Neljas liikmesriigis (Iirimaa, Luksemburg, Malta, Suurbritannia) on lubatud kuni 0,8 promilli.

Joobes juhtide uuringuga saab tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel: http://www.just.ee/39378

Kõnealuse eelnõu jättis justiitsministeerium siiski kooskõlastamata põhjusel, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei olnud järginud välislepingute ratifitseerimiseks ette nähtud korda.

El Niño mõju Euroopas

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
21. august 2009
______________________________________

Alanud El Niño võib mõjutada ilma ka Euroopas

Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) andmetel tugevneb
lähinädalatel ilmastikunähtus El Niño, mis võib kaudselt mõjutada
ka Euroopa kliimat.

El Niño on ebaregulaarselt korduv ilmastikunähtus, mis mõjutab ilma
eeskätt Vaiksel ookeanil. El Niño tõttu muutuvad mitmeks kuuks või
koguni poolteiseks aastaks valitsevad tuulte ning hoovuste suunad,
samuti soojeneb Lõuna-Ameerika läänerannikul ookeani vesi. See kõik toob
kaasa ilmastikumuutused väga laialdasel alal. Neil kuudel hakkab sadama
seal, kus tavaliselt on kuiv, põuaaeg seevastu saabub niisketele
aladele.

„El Niño ilmingud on seoses ookeani pinnavee temperatuuri tõusuga
Lõuna-Ameerika läänerannikul juba alanud,” märkis EMHI klimatoloog
Ain Kallis.“Seega jälgivad paljude riikide ilmateenistused põnevusega
sündmuste arengut. Mõningate mudelite alusel võib arvata, et kaugel
Vaiksel ookeanil toimuv mõjutab isegi Euroopa kliimat.”

Kallise sõnul pole esialgsetel hinnangutel meil siiski põhjust karta
midagi erakorralist - ilmamudelite põhjal oleks sellest juba hoiatatud.

WMO teatel on oodata El Niño nähtuse mõningat tugevnemist juba
lähikuudel ja see võib jätkuda ka 2010. aasta esimeses kvartalis.
Momendil on Vaikse ookeani idaosas pinnavee temperatuur tõusnud 0,5 kuni
1 C võrra.

El Niño tugevaid mõjusid on tunda saanud mitmed piirkonnad peale Vaikse
ookeani. Näiteks eriti tugevate El Niñode esinemise aastail (1982-1983
ja 1997-1998) said põudade tõttu kahjustada Aafrika ning Põhja-Ameerika
riikide majandus. Samuti on esinenud paduvihmasid California kõrbetes,
Brasiilia ja Indoneesia vihmametsad aga on kannatanud kuivuse all,
Hindustani poolsaarel on hilinenud või nõrgenenud mussoonid jne.

Keskmiselt korduvad El Niño nähtused 4 kuni 5 aasta tagant, seejärel
võib saabuda tema vastasfaas, nn La Niña, kui Vaikse ookeani idaosa
veed muutuvad keskmisest külmemaks. La Niñade aegu tugevneb näiteks
orkaanide sagedus ja tugevus Atlandil.


Lisainfo:
Ain Kallis,
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi klimatoloog
511 8679

Muinastulede öö Eestis 2009

29. augustil süüdatakse muinastuled

Veebiportaal Mereblog ja Rannarahva Koda kutsuvad kõiki eestimaalasi
laupäeval, 29. augustil õhtul mere äärde, et süüdata küünal, tõrvik või lõke
ja üheskoos tähistada Muinastulede ööd. Muinastuled palutakse süüdata õhtul
kell 21.30 kõikjal Läänemere ääres.

Muinastulede öö traditsiooni eestvedajad on seadnud eesmärgiks, et tulesid
süüdataks nii palju, et igas mereäärses kohas oleks näha vähemalt kahte
tuld.

Muinastulede öö traditsiooni Eestis õhutav Mairold Vaik loodab, et tuled
aitavad inimestel paremini mõista enese ja mere seost. „Eestil on unikaalne
positsioon, meil on sadu ja sadu kilomeetreid rannajoont. Me oleme igas
mõistes mereriik, kuid ometi pole enamik inimesi isegi paadiga merel käinud.
Muinastulede ööga loodame kõigile meelde tuletada, et oleme rannarahvas ja
tunneme koos uhkust selle üle,” lisas Vaik.

Märgutulesid kasutati muistsel ajal kodutee näitamiseks neile, kes merel kui
ka sõnumite edastamiseks. Vanimad kirjalikud andmed tuledega teadete
edastamisest Läänemere regioonis pärinevad viikingite ajast. Siis toimis
Eesti, Rootsi ja Soome ranniku laevateede ääres ühtne, ulgumerelt sisemaani
ulatuv sõnumite edastamise süsteem.

Muistsete märgutulede taaselustamine algas Soome rannikul 1992. aastal.
Muinastulede Ööga soovitakse tugevdada Läänemere ranna- ja maarahva ühtsust,
säilitada mere-äärset kultuuripärandit ja taaselustada rannarahvaste
traditsioonid.

Tänaseks on Muinatulede Ööga liitunud juba kõik Läänemere-äärsed rahvad.
Igal aastal augusti viimase laupäeva õhtul kell 21.30 süüdatakse tuled
Soomes, Ahvenamaal, Rootsis, Taanis, Poolas, Leedus, Lätis ja ka Eestis.
Lisaks randadele süüdatakse tuled ka siseveekogude kallastel.

Korraldajad ootavad infot Muinastulede ööst osavõtjate ja kõikide
planeeritud muinastulede kohta veebilehel www.rannarahvakoda.ee. Korraldajad
paluvad samuti eelnevalt tutvuda lahtise tule tegemise reeglitega samal
veebilehel või infotelefonil 1524.

Rannarahva Koda on 1. mai mõttetalgutest alguse saanud seltsing, mille
liikmete sooviks on kaasa aidata erinevate merega seotud organisatsioonide,
merenduse spetsialistide, mere-ja rannakultuurist huvitatud inimeste ja
teiste huvigruppide võrgustumisele. Koja liikmete eesmärgiks on väärtustada
Eestimaa unikaalset mere-äärset asukohta ja aidata kaasa Eestimaa muutumist
mereäärsest riigist taas tõeliseks mereriigiks. Vaata www.rannarahvakoda.ee

Mereblog.com on veebiportaal, mis vahendab merendusalast infot, uudiseid,
arvamus- ja merelugusid. Portaali tegijate eesmärgiks on propageerida
merendust ja merenduse taaselustamise vajadust ning leida koostöös
merendusringkondade ja kodanikeühendustega selleks võimalusi.

Lisainfo:
Mereblog: Mairold Vaik, mairold@mereblog.com, 5219785
Rannarahva Koda: Riina Aasma, riina@viimsivald.ee, 5094272
Minu Eesti: Anneli Ohvril, anneli@minueesti.ee, 5297557

Haridusteemaline töötuba

Sobiv aeg mõtteviisi muutuseks hariduses

Laupäeval, 22. augustil toimus Tallinnas Minu Eesti haridusteemaline
töötuba, kus erinevates ringides arutati õpetaja staatust ja rolli koolis,
probleeme täiskasvanute koolituses, loovuse avaldumist võimaldava keskkonna
ja jagatud arusaama saavutamise vajaduse ja võimaluse üle hariduse
valdkonnas. Samuti oli kõne all süsteemsemalt kasutusele võtta
abivahenditena internet ja digitelevisioon, et anda õpetajatele rohkem aega
pühendumiseks igale õpilasele.

Jüri Tallinn tegi ettepaneku arendada välja televisiooni- ja
internetikanal, mis tekitaks haridussõbraliku ja humanistlikele väärtustele
orienteeritud meediakeskkonna ja annaks väljundi koolitusega ja
haridusküsimustega tegelevatele organisatsioonidele. See oleks huvilistele
täiendavaks õppematerjalide allikaks ning toetaks praktiliselt nii õppijat
kui õpetajat, lapsevanemaid ja koolijuhte. Leiti, et mõttetalgud on
efektiivne viis aidata kaasa isereguleeruvate arutelude tekkeks ning tuli
ettepanek luua mõttetalgute kool mõttetalgujuhtide väljakoolitamiseks.
Samuti arutati õpilaste kaasamise võimalust hariduseteemalistele
mõttetalgutele.

Arutelu käigus tehti Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanek moodustada
regulaarselt töötav mõttekoda. „Kui inimesed osalevad muutuste
ettevalmistamisel, siis nad otsivad võimalusi nende elluviimiseks. Kui aga
inimesed seatakse fakti ette, siis hakkavad nad kritiseerima ja otsima
õigustusi ja võimalusi muutuseid ignoreerida,“ kinnitas arutelu juht Jüri
Ginter. Sel juhul laieneb ka isikute ring, kelle poole saab pöörduda, kui
soovid teada, mis suunas me liigume.

Viimase arutelude tulemused on avaldatud foorumil

Nagu esialgu oligi kavandatud, jäävad Tartus ja Tallinnas sellisel kujul
toimunud arutelud viimasteks. Edasine tegevus toimub klubilises vormis,
seminaridena ja internetifoorumis. Klubi otstarve on eelkõige üksteisega ja
kogemustega tutvumine ning kohtumistel tekivad teemad vastavalt kohaletulnud
inimeste baasil. Esimesel klubiõhtul on kavas ajurünnak teemal „21. sajandi
väljakutsed haridusele“. Seminari esimeste teemadena on kavas refleksiooni,
eneseanalüüsi ja tagasiside seosed ning rahvusvaheline õpetajateuuring ja
selle tulemused.

6.-8. novembrini toimuvad Tartus mõttetalgud teemal „21. sajandi väljakutsed
haridusele“. Arutelud toimuvad nii eesti kui vene keeles. Mõttetalgute
ettevalmistamiseks on avatud kodulehekülg www.talgujad.tartu.ee ning
registreerimiseks foorum


Lähem info:
Jüri Ginter, jyri.ginter@gmail.com
Anneli Ohvril, anneli@minueesti.ee, 529 7557