Eestikeelse õppe võimalused Soomes

Eestikeelse õppe võimalused Soomes laienevad

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas külastas kolmapäeval, 19. augustil Helsingis Latokartano kooli, kuhu on koondunud Helsingi linna poolt pakutav eesti-soome kakskeelne õpe.

Käesoleval õppeaastal avati Latokartanos uus põhikool, kus tegutseb viis eesti klassi. Eestist pärit õpilaste arv on juba üle saja. Esmakordselt hõlmab kakskeelsete klasside süsteem ka põhikooli 7. ja 8. klasse, kus õppekeelteks on eesti ja soome keel. Eestikeelse õppe maht sõltub sellest, kas perel on plaanis naasta Eestisse või jätkab õpilane kooliteed Soomes.

Minister Lukase sõnul ootab kodumaa iga õpilast tagasi õppima Eesti õppeasutustes. Emakeele õppimine piiri taga on aluseks sellele, et kontakt Eesti kultuuri ja ühiskonnaga ei katke ja Eestis õpingute jätkamine on tunduvalt lihtsam.

Lisateave:
Mika Keränen
välissuhete talituse nõunik
505 8953
mika.keranen@hm.ee

Maavanema ametikoht omavalitsuslikuks

Kajar Lember: maavanema ametikoht tuleb muuta omavalitsuslikuks

26. augustil Pärnumaa Omavalitsusliidu debatil märkis Rahvaliidu aseesimees Kajar Lember, et senised riiklikud maavanemad tuleb asendada omavalitsuste poolt valitavate maavanematega.

„Maakonnas tuleb senise riikliku maavalitsuse asemel luua omavalitsuslik maakondlik juhtimistasand,” märkis Lember. Ta lisas, et senised riiklikud maavanemad tuleb asendada omavalitsuste poolt valitavate maavanematega.

Lember rõhutas, et maakondlik juhtimine peab olema parteipoliitikast lahus: „Maakondliku juhtimise ülepolitiseerimine halvab riigi ja kohalike omavalitsuste normaalset koostööd.”

Pärnumaal peetud arutelul avaldas Lember ka seisukoha, et valdade ja linnade lihtviisil liitmine haldusprobleeme ei lahenda ega anna loodetud kokkuhoidu. „Valdade liitmine ei suurenda raha hulka ühe ruutkilomeetri kohta,” sõnas ta.

Lemberi hinnangul vajab riik halduskorralduse ümberkujundamisel terviklikku, sisulist ning ühtset haldusreformi nii maakonna kui ka omavalitsuse tasandil. Väikeste omavalitsuste probleemide lahendamiseks pole Lemberi arvates vaja likvideerida suuremaid, kvaliteetset avalikku teenust pakkuvaid omavalitsusi, sealhulgas sajanditepikkuse identiteediga maakonnalinnu.

Rahvaliit toetab haldusreformi, mille tulemusel tugevneb maakonnatasand ja kohalik demokraatia kindlustab inimestele võimaluse osaleda oma kodukoha elu arendamisel.

Hoonete energiatõhususe tõendamisest

Hoonete energiatõhususe tõendamine muutub lihtsamaks

Valitsus kinnitas täna energiatõhususe miinimumnõuete määruse muudatuse, mille olulistemaks eesmärkideks on lihtsustada hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamist ning seada sisse alates 2010. aasta juulist uutes ja oluliselt rekonstrueeritavates hoonetes küttekulude individuaalset arvestust.

Eelnõu näeb väikeelamute puhul ette võimaluse, et kui hoone projekteerija arvestab määruses nimetatud nõudeid hoone piiretele ja tehnosüsteemidele, siis ei ole vaja hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendada energiaarvutusega. Samuti täpsustatakse maksimaalse lubatava energiatõhususarvu määramist hoonetele, mida kasutatakse mitmel otstarbel.

Alates 1. juulist 2010 peab eelnõu kohaselt uutes ja oluliselt rekonstrueeritavates hoonetes kasutama seadmeid, mis võimaldaksid hoones küttekulude jaotamist hoone osade kaupa vastavalt tarbimisele. Selle nõude täitmiseks tuleb hoone küttesüsteemi rajamisel paigaldada radiaatoritele lisaseadmed – allokaatorid - nende soojusväljastuse hindamiseks või mõõta hoone osas paigaldatud radiaatorite soojusväljastust.

Ehitusseaduse järgi on tegemist olulise rekonstrueerimisega siis, kui selle maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehituse samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest. Juhul, kui olemasolevas hoones rekonstrueeritakse ainult küttesüsteemi, nõue paigaldada mõõtureid või allokaatoreid veel ei rakendu.

Eestis on tehnilisi lahendusi küttekulude jaotamiseks vastavalt tegelikule tarbimisele rakendatud, ning nende kasutuselevõtu kogemused on näidanud, et tarbijad kasutavad energiat palju säästlikumalt, kui nende energiaarve koostamise aluseks on tegelik energiatarbimine.

Määruse „Energiatõhususe miinimumnõuded“ muudatus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Täiendavad materjalid hoonete energiatõhususe miinimumnõuete arendamise kohta ning abimaterjalid projekteerijatele ja arhitektidele on avaldatud MKM kodulehel: http://www.mkm.ee/index.php?id=351313 või www.mkm.ee/hoonete-mn.

Avalike loengute sari

Rektor Rein Raud avab avalike loengute sarja diskussiooniga teadmise tuleviku üle

Uuel õppeaastal stardib Tallinna Ülikoolis taas Studia Generalia loengutesari. Edaspidi hakkavad regulaarselt kaks korda kuus toimuma avatud loengud, kus laiemale huviliste ringile tutvustavad oma uurimisteemasid erinevate teadusvaldkondadega tegelevad professorid ja tippteadlased. Tallinna Ülikooli professoritega vaheldumisi astuvad kuulajate ette ka rahvusvaheliselt tuntud oma ala spetsialistid. Studia Generalia sügissemestri avab neljapäeval, 3. septembril kell 12.00 Tallinna Ülikooli rektor prof Rein Raud loenguga „Teadmine“. Loeng toimub Mare õppehoone Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, M-218).

„Mõeldes, et meie peades olev korrastatud pilt maailmast peegeldabki tegelikkust täpselt ja adekvaatselt, eksime rohkem kui seda vaid meie jaoks parimal võimalikul viisil kujundatud ver­siooniks pidades. Aga see oma­korda ei tähenda, et kui meie pilt pole tõde, siis peab ta tingimata olema vale - ja et kui kellelgi po­le lõplikult õigus, siis on õigus igaühel. Juba Konfutsius on öel­nud, et tegelik teadmine seisneb oskuses teha vahet sellel, mida sa tead, ja sellel, mida sa ei tea. Kui aga vaatame, mis toimub meie praeguses tegelikkuses ja viisides, kuidas inimesi sellega toime tulemiseks ette valmista­takse, siis näib, et kõigi maailma haridussüsteemide juhid ja ku­jundajad küll sellest imeliselt täpsest maksiimist ei juhindu,“ tutvustab loengut Rein Raud. Loe samal teemal ka Rein Raua arvamusartiklit siit.

Rein Raud on Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja Aasia kultuuriloo professor ning alates 2006. aastast on ta Tallinna Ülikooli rektor. Ta on lõpetanud Leningradi Riikliku Ülikooli jaapani filoloogia erialal ning kaitsnud doktorikraadi Helsingi Ülikoolis. Alates 1995. aastast on ta Helsingi Ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor, 2007. aastal valiti ta Läti Ülikooli audoktoriks. Rein Raud on Euroopa Jaapani-uurijate Assotsiatsiooni juhatuse liige, Soome Akadeemilise Jaapani-uuringute seltsi esimees ning mitmete teadusajakirjade kolleegiumi liige. 2009. aastal tunnustati Rein Rauda haridus- ja kultuurialase koostöö edendamise eest Leedu Vabariigi teenetemärgiga. End siiski ennekõike kirjanikuna nägev Rein Raud on avaldanud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid, tema sulest on ilmunud neli luulekogu ja neli romaani. Tema romaan "Hector ja Bernard" võitis 2004. aastal Eesti kultuurkapitali aastapreemia ning 2009. aastal autasustati teda Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinnaga. Viimati ilmus Rein Raua sulest romaan “Vend“.

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida.

Studia Generalia loengud toimuvad kaks korda kuus neljapäeviti. Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised nii Tallinna Ülikoolist kui ka väljastpoolt. Loengusarja läbimisel on võimalik teenida 2 ainepunkti, loengutes osalemine on tasuta. Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna Virtuaalses Ülikoolis.

Tallinna Ülikooli Studia Generalia – avaram pilt maailmast!

Lisainformatsioon:
Kaie Lepik
Studia Generalia projektijuht
telefon: 6409450, 5115573
e-post: studia@tlu.ee
www.tlu.ee/studiageneralia

Keskkonnasäästlikud sõiduvõtted

Renault avas keskkonnasäästlikke sõiduvõtteid tutvustava veebilehe

Aadressilt www.renault-eco2.ee leiab mitmeid autojuhtimist keskkonnasõbralikumaks ja ökonoomsemaks muutvaid näpunäiteid, mille abil on võimalik auto CO₂ heitmekogust ja kütusekulu vähendada üle 15%. Samuti saab tutvuda Renault´ edusammudega sõidukite tootmisprotsessi keskkonnasäästlikumaks muutmisel.

Alates 2007. aastast on eco² logoga märgistatud Renault kõige keskkonnasäästlikumad sõidukuid, mis paiskavad õhku vähem kui 140g CO₂ ühe kilomeetri kohta. Pärast sõiduki kasutusest kõrvaldamist on 95% selle massist taaskasutatav ja vähemalt 5% selle plastmassist on ümbertöödeldud.

Renault eco² logo märgib seda, et keskkonnaga on arvestatud nii sõiduki loomise, kasutuse kui utiliseerimise staadiumis.

Eesti parkide almanahhi II osa

Valminud on “Eesti parkide almanahhi” teine osa

Keskkonnaministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös on valminud
"Eesti parkide almanahhi” teine osa, milles eri alade spetsialistid
käsitlevad parkidega seotud temaatikat ning probleeme nii Eestis kui
ka välismaal.

"Eesti parkide almanahhi" eesmärk on väärtustada Eesti maastike
erinevaid aspekte, tõsta inimeste keskkonnateadlikkust ning aidata kaasa
Eesti parkide ja seeläbi kultuuri ja looduspärandi säilimisele. Kogumik
kätkeb endas pikemaid ja lühemaid pargiteemalisi artikleid oma ala
asjatundjatelt. Käsitletakse parkide looduskaitselisi,
muinsuskaitselisi, kultuurilisi, ajaloolisi ning kaasaegseid probleeme
ja lahendusi. Tegu on perioodilise trükisega, mille esimene number ilmus
2007. aastal.

“Eesti parkide almanahhi” teine number tutvustab laiemale
lugejaskonnale ajaloolisi ning nüüdisaegseid parke, linnahaljastuse
probleeme ja lahendusi, samuti parkide hoolduse ja korrastamisega seotud
küsimusi. Trükis on mõeldud nii maastikuarhitektidele, ajaloolastele,
loodus- ja keskkonnakaitsega tegelevatele inimestele kui ka kõigile
teistele pargihuvilistele. Väljaannet saab osta suurematest
raamatupoodidest ning Muinsuskaitseameti raamatukogust.

Almanahhi toimetajaks on Tiina Tammet. Toimetuskolleegiumisse kuulusid
Anneli Randla, Urve Sinijärv, Piret Palm ja Tiina Tammet. Väljaandmist
toetasid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaministeerium ja
Muinsuskaitseamet.

Lisainfo:
Anneli Randla,
Muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja teaduse alal
507 4131