BLOGGER TEMPLATES AND TWITTER BACKGROUNDS

teisipäev, 29. detsember 2009

Jalgpalliliit investeerib infrastruktuuri arengusse

EESTI JALGPALLI LIIT
PRESSITEADE 16.12.2009

Eesti Jalgpalli Liit (EJL) investeeris 2009. aastal infrastruktuuri arengusse kogu riigis ühtekokku 15 miljonit krooni. Mullu tehti infrastruktuuri investeeringuid 10 miljoni krooni eest.

EJLi toel ja osalusel valmis Sillamäe Kalevi ja Risti kunstmuruväljak, samuti alustati Narva Kalevi staadioni kunstmurukompleksi ehitust, kus EJLi finantseeritav osa valmib 2010. aasta suveks.

Jalgpalliliit soetas koondise mängudeks A. Le Coq Arena murukaitse telgi, toetas Männiku staadioni kilehalli ostu ja Põlva Lootospargi katlamaja ehitust. Töid alustati ka EJL Tallinna noorte treeningkeskusega (endine Operi jalgpallikooli staadion), kus valmib ehitusprojekt.

Käesoleval aastal lõpetati viie miniväljaku (15x30 meetrit) ehitus - uue spordiplatsid kerkisid Narvas (2), Kohtla-Järvel Ahtmes, Tartus ja Elvas. Ehitusjärgus on miniväljakud Pirital, Lasnamäel ja Valtus.

"Meil on väga hea meel, et hoolimata raskest majandusolukorrast saime Eesti jalgpalli 100. juubeliaastal jätkata suures mahus investreeringuid infrastruktuuri. Eesti spordis on sellised investeeringud ühe alaliidu poolt uskumatult suured," märkis Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Tõnu Sirel. "Võimaluste piires toetame kõikide omavalitsuste algatusi ka järgmisel aastal. Infrastruktuuri arendamine on oluline, sest tahame Eestisse tuua üha suuremaid võistlusi, mille abil on võimalik lisaks jalgpallile tuua lisaväärtust ka omavalitsustele ja elavdada kohalikku ettevõtlust. Koostame praegu Eesti jalgpalli infrastruktuuri arengukava kuni aastani 2024 ja soovime selle siduda Euroopa tasemel võistluste toomisega."

Lisaks EJLi osaluse ja toetusega väljakutele avati sel aastal uus staadion Võrus ja Viljandi ning kunstmuruväljak Paides ja Valgas. Naturaalmuruga ja valgustusega harjutusväljak valmis Keilas.

Eestis on hetkeseisuga 33 litsentseeritud kunstmuruväljakut, lisaks kümneid väiksemaid kunstmuruväljakuid ja üle 40 miniväljaku. 2010. aastal on plaanis kohaliku omavalitsuse ja jalgpalliliidu koostöös edasi liikuda kunstmuruväljakute rajamisega Raasikule, Nõosse, Otepääle ning Paldiskisse.

Jalgpall on suurima harrastajate arvuga spordiala Eestis - spordiklubides üle riigi mängib Eesti Spordiregistri andmetel jalgpalli 13 014 inimest, harrastajate koguhulk on ligi 20 000.

Hiiumaal iga ruutmeeter kullahinnas

Müüjad andsid aastaga majade hinnas järele viiendiku

Majade ruutmeetri keskmine pakkumishind oli 17. detsembri seisuga Eestis 11 566 krooni, mis oli 20 protsenti väiksem kui aasta tagasi, mil majade ruutmeetri eest küsisid müüjad keskmiselt 14 392 krooni, selgus kinnisvaraportaali City24.ee statistikakeskkonnast Spot.

Majade pakkumishinnad püsisid stabiilseimad Järva- ja Hiiumaal, suurimaid järeleandmisi hinnas võis täheldada Valga- ja Pärnumaal.

Tallinnas olid majade pakkumishinnad aastaga langenud 18 %, Tartus 17 %, Pärnus aga 28 %. Keskmine majade ruutmeetri pakkumishind oli pealinnas detsembri kolmandal nädalal 20 551, Tartus 12 547 ja Pärnus 13 133 krooni.

Majade keskmine müügiaeg küündis Eestis 17. detsembri seisuga 274 päevani.

Maakonniti olid majade ruutmeetri keskmised pakkumishinnad 2009. aastal kroonides järgmised:

Maakond / pakkumishind aasta algul / pakkumishind aasta lõpus / pakkumishinna muutuse protsent
Harjumaa – 19 527 / 15 816 / - 19 %
Hiiumaa – 14 145 / 12 655 / - 10 %
Saaremaa – 13 865 / 10 737 / - 22 %
Tartumaa – 12 907 / 10 595 / - 18 %
Pärnumaa – 12 275 / 9 396 / - 23 %
Läänemaa – 11 399 / 9 017 / - 21 %
Ida-Virumaa – 10 117 / 8 426 / - 16 %
Lääne-Virumaa – 9 950 / 7 886 / - 21 %
Raplamaa – 9 141 / 7 240 / - 21 %
Valgamaa – 9 831 / 7 115 / - 28 %
Võrumaa – 8 169 / 7 014 / - 14 %
Viljandimaa – 7 511 / 6 909 / - 18 %
Põlvamaa – 7 631 / 6 137 / - 19 %
Järvamaa – 6 348 / 6 316 / - 0,5 %
Jõgevamaa – 6 860 / 5 522 / - 18 %

esmaspäev, 28. detsember 2009

2010. aastast rahvajalgpalli liiga

EESTI JALGPALLI LIIT
PRESSITEADE 18.12.2009

Eile toimunud Eesti Jalgpalli Liidu 2. amatöörjalgpalli konverentsil arutati nii uue rahvaliiga käivitamist, maakondade koondiste ellukutsumist kui ka maakondade meistrivõistlustega seonduvat.

Konverentsil osalejad kiitsid heaks EJLi plaani alustada 2010. aastast rahvajalgpalli liiga korraldamist. "Tegemist on jalgpallipüramiidi aluse laiendamisega. Rahvaliiga on huvilise jaoks esimeseks sammuks - kes soovib, saab sealt edasi minna pallima madalamatesse liigadesse," selgitas EJLi president Aivar Pohlak.

Rahvaliigas võivad osaleda kõik need, kes liigajalgpalli ei mängi, kasutada võib erinevate suurustega väljakuid, vastavalt platsi suurusele on korraga väljakul 7-11 mängijat. "Iga küla, iga koht peab saama võimaluse osaleda ja oma võistkonna välja panna. Osaleda saavad ka segavõistkonnad. Rahvaliiga finaal toimuks mõnel suurel Eesti staadionil," märkis Pohlak. Täpsed rahvaliiga reeglid ja registreerimise info avalikustab EJL uuel aastal.

Amatöörjalgpalli konverentsil oli arutlusel ka maakondade koondiste ellukutsumine. "Järgmisel aastal korraldame Aastalõputurniiril esmakordselt maakondade koondiste turniiri - osalejateks 15 maakonda ning eraldi võistkonnana Tallinn. Vastava maakonna eest saavad mängida need, kes elavad selles maakonnas, on seal sündinud või mängivad selle maakonna klubi eest. Osaleda võivad ka profimängijad, kui nende klubi selleks nõusoleku annab. Usun, et see kujuneb väga atraktiivseks turniiriks," selgitas Pohlak.

Samuti arutati maakondade meistrivõistluste süsteemi ühtlustamist ning maakondade meistrite finaalturniiri korraldamist. EJL teeb maakondadele omapoolsed ettepanekud.

Tutvustati ka 3. liigas toimiva hakkavad uut kohtunikesüstemi ning EJLi rahvajalgpalli koolitust, mille eesmärk on anda jalgpallialane algõpetus vutihuvilistele, lapsevanematele, õpetajatele ja teistele aktivistidele. Rahvajalgpalli koolitus koosneb 8 tunnist teoorist ja 8 tunnist praktikast ning on kõigile tasuta. Kellel tekib pärast rahvajalgpalli koolitust tõsisem huvi treenerikutse vastu, siis on loodud ka süsteem, kuidas selle koolituse lõpetaja saab edasi liikuda Treener III litsentsi omandamisele.

"Oluline on selgete aluste ja piiridega rahvajalgpalli süsteemi loomine ja arendamine - loogilised võimalused üleminekuks rahvajalgpallist madalamatesse liigadesse ja sealt omakorda tippjalgpalli," lausus Pohlak.

Ühtekokku osales EJLi 2. amatöörjalgpalli konverentsil 35 eestvedajat üle Eesti.

EJLi pressiteenistus

Kalevi jalaväepataljon sai muuseumist lipu tagasi

PRESSITEADE 22. detsember 2009. a.

Kalevi jalaväepataljon sai tagasi oma ajaloolise lipu

Täna, 22. detsembril, andis Kalevi Üksik-jalaväepataljoni Ohvitseride Kogu üle maaväe ülemale kolonel Indrek Sirelile Kalevi jalaväepataljoni ajaloolise lipu, mis omakorda anti edasi Kalevi jalaväepataljoni ülemale major Margus Koplimäele.

�Pataljon ilma liputa ei ole pataljon,� ütles pataljoniülem major Koplimägi. �Lipp on pataljoni sümboolikast kõige tähtsam. Lippu on läbi aegade kogu aeg kaitstud. Lipp on kõige ees, kui minnakse lahingusse,� lisas Koplimägi.

Kalevi spordiseltsi poolt asutatud ning 2. detsembril 1928. aastal Kalevi Üksik-jalaväepataljonile (asutatud 20.12.1918.a) annetatud lipu taastatud versioon omistati 1992. aastal taasloodud Kalevi Üksik-jalaväepataljonile. 2002. aastal sulges pataljon uksed ning selle lipp anti hoiule Sõjamuuseumisse. Käesoleva aasta 1. jaanuaril taasavati Paldiskis Kalevi jalaväepataljon (JVP), mis nüüd oma eelkäija lipu tagasi sai.

Kalevi JVP ülesandeks on lisaks reservüksuste tootmisele rahvusvaheliste missiooniüksuste välja õpetamine.

Kalevi JVP üksusteks rahuajal on ESTCOY, mis osaleb rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Afganistani Islami Vabariigis ja ESTRIF, mis osaleb rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Kosovos.

Kalevi JVP koolitab 1. Jalaväebrigaadi (1. JvBr) ajateenijaid läbi sõduribaaskursuse, autojuhtide erialakursuse ja side nooremallohvitseride kursuse. Peale nimetatud kursuste läbimist määratakse eelnimetatud ajateenijad 1.JvBr allüksustesse.

Kalevi JVP-i jäävad edasi õppima pataljoni side- ja staabikaitse rühm, mille väljaõpe algab 2010. aasta alguses. Neile rühmadele lisanduvad teised maaväe erinevates allüksustes välja koolitatud erialarühmad, et 2010. aasta mais pataljoni koosseisus asuda suurõppusele Kevadtorm, kus nende tegevusi ja oskusi hinnatakse.

KAITSEVÄE PEASTAAP, TEAVITUSOSAKOND
e-post: press@mil.ee

Poolkoksi prügila sulgemine

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
23. detsember 2009
______________________________________________________________

Käivitub Eesti üks suuremaid keskkonnaprojekte

Keskkonnaministeeriumi välja kuulutatud avatud riigihanke Kohtla-Järve
tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemiseks võitis Merko Ehitus,
kellega ministeerium sõlmis tööde teostamiseks lepingu. Ida-Virumaa
suurima poolkoksimäe sulgemine maksab 323 miljonit krooni ning töid
rahastab sajaprotsendiliselt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

“Tegemist on Eesti ühe suurema keskkonnaprojektiga ning suurima
Keskkonnaministeeriumi korraldatava projektiga,” ütles
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv. Hankes osales viis
pakkumust, mis kõik kvalifitseerusid. Kõige soodsama pakkumuse esitas
Merko Ehitus.

Ligikaudu 100 ha suuruse prügila-ala keskkonnanõuetega vastavusse
viimiseks suletakse õlitootmise jääkide pigijärved, kujundatakse
laugemaks jäätmemäe järsud nõlvad, rajatakse vettpidav kattekiht,
haljastus, pinna- ja nõrgvee kogumise ja pumpamise süsteemid ning
puhastusseade ja tõkkesein ümber prügila ala.

Tööde käigus paigutatakse ringi ligi 6 miljonit m3 varasemalt
ladestatud poolkoksi. Kogu poolkoksimäe ala ümbritsetakse ligi 7 km
pikkuse pinnasesse rajatava tõkkeseinaga, mis takistab reostuse jõudmist
prügilast väljapoole. Tõkkeseinaga ümbritsetud alalt kogutav pinna- ja
nõrgvesi suunatakse puhastusseadmesse ja pärast puhastamist
merrelasku. Projekti tulemusena ei satu keskkonda enam kahjulikke
aineid.

“Kuigi selle projekti puhul on tegu keerulise ja unikaalse
tehnoloogilise lahendusega, peaks varasem Sillamäe jäätmehoidla
sulgemise kogemus aitama töid teha nii, et tulemus oleks igati Euroopa
Liidus aktsepteeritud tasemel,” märkis Liiv.

Eesti keskkonnastrateegia näeb ette jäätmetekke vähendamise ja
jäätmekäitluse korrastamise ning ka jääkreostuse vähendamise.
Nende eesmärkide täitmine on otseselt seotud põlevkivi poolkoksi
prügilate sulgemise ning neist tuleneva keskkonnaohu vähendamisega.

Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni vahelistel ühinemisläbirääkimistel
lubas Eesti Ida-Virumaa tööstusjäätmete prügilad (sh Kohtla-Järve
tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila) sulgeda hiljemalt 16.
juuliks 2013. Sama nõue tuleneb ka Euroopa Liidu ja Eesti vastavatest
õigusaktidest.

Kohtla-Järve poolkoksi prügila sulgemistööd on kavandatud lõpetada
2013. aasta kevadeks.

Lisainfo:
Raimo Jaaksoo,Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist, 626 0744

Mälestusportaal REMEMBER.EE

Küünla saab lahkunute mälestuseks süüdata ka interneti mälestusportaalis
REMEMBER.EE

Aasta tagasi alustas tegevust EESTI ESIMENE MÄLESTUSPORTAAL Remember.ee.

Leinaportaal aitab inimestel leevendada leina ja kaotusevalu teistega
jagada. Mlestuslehele saab lisada kaastundeavaldusi, mälestusi, fotosid,
videoid ja süüdata küünlaid (surnuaeda ei pruugigi minna)

Aasta jooksul on avatud veel:
Mälestuslehe võimalus LEMMIKLOOMADELE

Kohe avatakse ka VENE KEELNE portaali osa.

Mälestusleht on lihtsalt loodav, täiendatav ja see on TASUTA.

Veebikujunduse ega programmeerimise kogemust ei ole vaja, tuleb lihtsalt
täita etteantud lahtrid. Tulemust saab näha ja teistega jagada kohe.

Psühholoogide hinnangul on inimestel end internetis lihtsam väljendada.
Surnuaias või matusel sageli ei teata, mida öelda, internetis suudetakse
end kergemini avada ja lein välja elada. Kurbuse väljaelamine on äärmiselt
tähtis just elavate psüühilise tasakaalu taastamiseks ja mõttemaailma
korrastamiseks.

Lisaks kaastundeavaldustele saab mälestusportaalist lugeda kuidas leinast
üle saada, et oma tundeid paremini mõista ja kuidas tunnetavad leina
lapsed. Portaal lisab järk-järgult sellekohaseid artikleid.

Teeme koostööd ja pakume võimalust aidata Eesti Vähiliitu, Aidsi
Ennetuskeskust, Eneseabi gruppi ja tulevikus ka Eesti Punast Risti.

IDEE TEKE

Idee luua selline portaal, mis võimaldab oma kadunud vanavanematest,
vanematest, sugulastest ja sõpradest ilusaid mälestusi järgnevatele
põlvkondadele talletada, sai portaali loojatel alguse isiklikust
kogemusest.

„Mälestusportaali tegemise mõte tekkis mõned aastad tagasi, kui mul
sõbranna Taanis vähki suri. Majanduslik olukord ei võimaldanud kahjuks
Taani matustele sõita. Sellest tekkis mõte luua talle mälestuslehekülg,
mis omakorda kasvas edasi, kuni tekkis juba suurema ja kõigile mõeldud
portaali loomise mõte.“ ütles portaali üks loojatest Reet Sink.

Lisainformatsioon:
http://www.remember.ee

Reet Sink
Tel 505 8300