Uued elurikkuse eesmärgid maailmas

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
1. November 2010
___________________________________________

Seati paika uued elurikkuse eesmärgid maailmas

18.-29. oktoobril toimus Jaapanis, Nagoyas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ajalooline 10. osapoolte kohtumine, kus seati sihid elurikkuse säilitamiseks järgmiseks kümnendiks.

Kohtumise kõige olulisemateks teemadeks olid uute elurikkuse ülemaailmsete eesmärkide seadmine, vahendite tagamine nende elluviimiseks ning geneetiliste ressursside protokolli vastuvõtmine. Konverents otsustas kuulutada järgmised kümme aastat rahvusvaheliseks elurikkuse dekaadiks.

Kõrgetasemelisest kohtumisest võttis muuhulgas osa keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes oma ettekandes tõi esile Eesti elurikkuse erilisuse ning edusammud selle kaitsel. Samas rõhutas ta, et saavutada 2020 eesmärke, on äärmiselt oluline elurikkuse teemaga arvestada kõigis valdkondades. „Elurikkuse kaitsel on oluline kohaliku elanikkonna kaasamine ning olemasolevate poliitikate ja meetmete parem rakendamine, kaitsealade kaitsemeetmete parandamine, parem rahastamine ning vahendite efektiivsem kasutamine,“ märkis Tamkivi. Samuti kutsus minister üles kõiki osapooli vastu võtma tugevat ülemaailmset elurikkuse strateegiat. „Me ei saa lubada loodusrikkuste pidevat hävimist, meil on potentsiaal nende säästvaks kasutamiseks, et ka järeltulevad põlved saaksid elurikkust nautida. Me peame alustama kohe,” rõhutas Jaanus Tamkivi.

Elurikkuse strateegiaga 2011-2020 pandi paika järgmise kümnendi eesmärgid maailma looduse kaitsel. Nendega peavad osapooled oma riiklikes strateegiates arvestama. Plaani juhteesmärgi kohaselt tuleb elurikkuse kadumise peatamiseks tegutseda kohe, et aastaks 2020 oleks oleks säilinud toimivad ökosüsteemid, mis tagavad maa elurikkuse, inimese heaolu ning vaesuse vähenemise.

Kakskümmend alameesmärki sisaldavad nii inimeste teadlikkuse suurenemist, säästvat tarbimist ja tootmist, elurikkuse väärtuse integreerimist majandusmudelitesse, liikide ning elupaikade hea seisundi tagamist, kultuurliikide geneetilise mitmekesisuse säilitamist, metsa ja põllumajanduse ning kalanduse säästvat ressursikasutust jne. Lepiti kokku, et aastaks 2020 oleks kaitsealadega kaetud 17% maismaast ja 10% merest ning taastatud vähemalt 15% rikutud elupaikadest. Looduslike elupaikade kadumine peab vähenema minimaalselt poole võrra või võimalusel peatuma ning invasiivsete võõrliikide sissetulekuteed peavad olema kontrolli all.

Kohtumise peamiseks kordaminekuks, mida maailma riigid juba kaheksa aastat olid läbi rääkinud, kujunes uue geneetiliste ressursside protokolli vastuvõtmine. See paneb paika rahvusvahelise korra geneetilistele ressurssidele juurdepääsuks ning tulu õiglaseks jaotamiseks. Ressursside kasutajad peavad järgima reegleid, et vältida „biopiraatlust“ ning kasu peavad saama need osapooled, kelle ressursse kasutatakse. Protokoll väldib võimaluse, et näiteks suured farmaatsia- või kosmeetikafirmad teenivad suuri kasumeid mingist liigist saadud preparaadist, ent asukohariik ja elanikud ei saa sellest tulu. Protokolli peab ratifitseerima ka Eesti.

Kokku võeti kohtumisel vastu ligi poolsada elurikkust puudutavat otsust, alates kaitsealadest, merest, metsadest ning siseveekogudest, lõpetades infovahetuse, biokütuste ja kliimamuutustega. Võõrliikide teemal soovitakse näiteks välja töötada uusi meetmeid sissetoodavate lemmikloomade, akvaariumi- või terraariumiliikide ja elustoidu osas.

Rõhutati tugevat seost elurikkuse hoiu ja kliimamuutuste vahel. Vastu võeti ressursside mobiliseerimise strateegia, mille kohaselt arenenud riigid peavad muuhulgas oluliselt suurendama keskkonnaabi arengumaadele. Samuti on oluline, et lisaks avaliku sektori vahenditele leitakse vahendeid elurikkuse kaitseks veel ka erasektorist ja muudest allikatest. Igal riigil peab valmima ka plaan kuidas elurikkuse kaitseks vahendeid koguda.

Loe lähemalt: http://www.envir.ee/1145441

Toropetsi mälestustahvel ajutiselt Sangastesse

Toropetsi kiriku mälestustahvel avatakse Sangastes

7. novembril kell 12. 00 algab Sangaste kirikus jumalateenistus, mille käigus avatakse mälestustahvel, mis pidi sel suvel hoopiski paigaldatama Venemaal Tveri oblastis Toropetsi linnas asuvale 133 aasta vanusele eestlaste ehitatud luterliku Peetri kiriku hoonele. Jumalateenistusele järgneb ümarlaud, kus arutatakse Eestist Venemaale ümberasumise ajaloolisi aspekte ja tänaseid koostöövõimalusi ümberasumisega seotud regioonide vahel.

Eestist hakkas tolleaegse Pihkvamaa idaossa Toropetsi kanti saabuma ümberasujaid 1860.-70. aastatel ja nende arv kasvas jõudsalt veel XX sajandi alguseski. 1873. aastal alustasid eesti ümberasujad Toropetsi linnas oma luterliku kiriku ehitamist. 12 meetri laiune ning 27 meetri pikkune puukirik valmis ja õnnistati sisse 1877. aastal. XX sajandi alguseks küündis luterliku Peetri kiriku koguduse liikmete arv kaugelt üle kaheksa tuhande, lisaks eestlastele veel paarsada lätlast ja mõnikümmend sakslast. Alates 1889. aastast kuni kiriku sulgemiseni nõukogude võimude poolt 1920. aastal tegutses siin kirikuõpetajana Johan Boas. Punased võimukandjad lasid kiriku torni lammutada ja avasid hoones petrooleumi müügikoha. Siiski on ainulaadne puust ehitis tänaseni suhteliselt hästi säilinud ning selles tegutseb praegu laste spordikool. Kohalikud elanikud nimetavad hoonet aga endiselt "kirkaks". Eesti Muinsuskaitse Selts kavatses 2010. aasta suvel tähistada eestlaste ehitatud kiriku mälestustahvliga. Projekti toetasid rahaliselt Rahvuskaaslaste programm, Kultuuriministeerium ja eraannetajad. Toropetsi võimudega peetud läbirääkimistel saadi mälestustahvli paigaldamiseks nõusolek, ühiselt kavandati tahvli avamisürituseks kontsert, näitus ja ettekandekoosolek. Siis aga sekkusid nendesse kavadesse äärmiselt negatiivselt häälestatud õigeusu kiriku vaimulikud ja tahvli avamine ning sellega kaasnevad üritused otsustati peatada.

Et skulptor Mati Karmini valmistatud mälestustahvel lihtsalt kuhugi tolmu koguma ei jääks, otsustati see ajutiselt paigutada Sangaste kirikusse, sest just siitkandist pärines eriti hulgaliselt Toropetsimaile ümberasujad. Loodetavasti õnnestub mälestustahvel siiski paigaldada peagi asukohta, kuhu see algselt mõeldud oli – eestlastest väljarändajte ehitatud kirikuhoonele Toropetsis.

21. sajandi soovitus: Abiellu süütult!

Viljandi poliitik: ei abielueelsele seksile!

Liikumise "Abiellu süütult" ideoloog Valentine Alvre kutsub noori üles ootama oma tõelist armastust ja ütlema ei seksile enne abielu. Tema sõnul võiksid noored loobuda ka suudlemisest, sest suudlemine vallandab sellised tunded, kus inimene võib libastuda.

Loe pikemalt 4. novembri 2010 Eesti Ekspressist

Kuidas toota looduskaitsealadel tuuleenergiat?

Euroopa Komisjon avaldas suunised, kuidas ühitada tuuleenergia tootmine ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse
IP/10/1450
Brüssel, 29. oktoober 2010

Euroopa Komisjon avaldas suunised, millest juhindudes toota looduskaitsealadel tuuleenergiat.

Suuniseid hakatakse kohaldama Natura 2000 võrgustiku aladel. Natura 2000 võrgustik on ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika nurgakivi ja peamine vahend, mille abil püütakse saavutada ELi eesmärk peatada bioloogilise mitmekesisuse hävimine 2020. aastaks.

ELi taastuvenergia eesmärgi kohaselt peaks 2020. aastaks pärinema 20% kogu Euroopas tarbitavast energiast taastuvenergiaallikatest ning tuuleenergial on selle eesmärgi saavutamisel oluline osa. Seega ei saa tuuleparkide rajamist Natura 2000 aladele välistada. Selliseid arendusprojekte on vaja aga igal üksikul juhul eraldi hinnata.

Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „Uued suunised annavad liikmesriikidele ja ettevõtjatele selguse, kuidas rajada tuuleparke kooskõlas Natura 2000 nõuetega. Õigusakte ega poliitikat ei muudeta, vaid selgitatakse üksnes juba kehtivaid seadusi. Meie eesmärk on tagada, et taastuvenergia eesmärgid saavutatakse nii, et järgitakse täiel määral liikide kaitset käsitlevaid ELi seadusi.”

Kõige olulisem on strateegiline planeerimine

Täna avaldatud suuniste eesmärk on vältida vastuolu tuuleenergia tootmise ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise vahel Natura 2000 kaitsealadel. Suunistes rõhutatakse strateegilise planeerimise tähtsust ning vajadust uute arendusprojektide kvaliteedi nõuetekohase hindamise järele. Suunistes on esitatud näiteid parima tava kohta ning selgitatud, kuidas arendada tuuleenergia tootmist tundlikke alasid kahjustamata.

Tuuleparkide strateegiline planeerimine suurel geograafilisel alal on üks tõhusaim viis vähendada nende mõju loodusele planeerimisprotsessi algusest peale. Sellega luuakse terviklikum arenguraamistik ning lisaks sellele peaks olema võimalik vähendada probleemide ja viivituste riski hilisemates etappides üksikprojektide tasandil.

Taust

Euroopa on seadnud eesmärgiks, et 2020. aastaks peab 20% siin tarbitavast energiast pärinema taastuvenergiaallikatest. Selle eesmärgi saavutamisel on pandud suured lootused tuuleenergiale. Samuti aitab tuulenergia tootmise arendamine vähendada oluliselt kasvuhoonegaaside ja muude õhusaasteainete heidet ning elektrienergia tavapärase tootmisega seotud magevee tarbimist. Viimasel kümnel aastal on tuuleenergia osakaal kiiresti tõusnud. 2009. aastal moodustas see 4,8% elektrienergia kogutarbimisest ELis ning on oodata, et 2020. aastaks see osakaal kolmekordistub.

Natura 2000 on kogu ELi kattev ökoloogiline võrgustik, mis hõlmab ligikaudu 26 000 ala 27 liikmesriigis. Võrgustik loodi 1992. aasta loodusdirektiiviga ning see katab peaaegu 18% ELi maismaast. Võrgustiku eesmärk on tagada bioloogilise mitmekesisuse poolest väärtuslike alade kaitse ja jätkusuutlik kasutamine ning Euroopa väärtuslikemate ja enim ohustatud liikide ja elupaikade pikaajaline säilimine. Natura 2000 ei ole rangete looduskaitsealade süsteem, kus kogu inimtegevus on välistatud. Kuna võrgustikku kuuluvad kindlasti ka looduskaitsealad, jääb enamik maast ka tulevikus tõenäoliselt eraomandisse ning rõhku hakatakse panema nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult jätkusuutliku maakorralduse tagamisele.

Lisateave

Suunised tuuleenergia tootmise kohta Natura 2000 aladel

http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/guidance_en.htm

Loodust ja bioloogilist mitmekesisust käsitlev ELi poliitika

http://ec.europa.eu/environment/nature/index_en.htm

Tuuleenergiat käsitlev ELi poliitika

http://ec.europa.eu/energy/renewables/wind_energy/wind_energy_en.htm

Euromündi stardikomplekti saab osta detsembris

Eesti Pank Pressiteade 5. november 2010

Eesti Pank tutvustas Eesti euromüntide stardikomplekti

Eesti Pank esitles reedel kõiki käibeletulevaid Eesti euromünte sisaldavat stardikomplekti, mida saab alates 1. detsembrist osta kommertspankade ja Eesti Posti kontoritest.

Stardikomplekt on mõeldud Eesti elanikele uute euromüntidega tutvumiseks ja samuti selleks, et oleks võimalik juba 1. jaanuarist sooritada oste euro sularahaga.

Stardikomplekt koosneb 42 euromündist koguväärtusega 12,79 eurot. Komplekti on lisatud turvažetoon, et kinnitada stardikomplekti autentsust.

Euromüntide stardikomplekt hakkab maksma 200 krooni ja korraga saab osta kuni viis komplekti.

Eesti Pank valmistab 600 000 euromüntide stardikomplekti arvestusega, et jaguks üks komplekt iga majapidamise kohta. Elanikele tutvumiseks mõeldud komplekte müüakse ainult detsembris ja seni, kuni neid jätkub.

Stardikomplektid toodab Eesti Pangale Soome Rahapaja Oy. Stardikomplektide valmimist kaasrahastab Euroopa Komisjon.

Stardikomplektides sisalduvad Eesti euromündid hakkavad seadusliku maksevahendina kehtima 2011. aasta 1. jaanuarist, mil eurost saab Eesti ametlik maksevahend.

Euromüntide stardikomplektis on järgmised euromündid: seitse 1-sendist, kuus 2-, 5-, 10- ja 20-sendist, viis 50-sendist ning neli 1-eurost ja kaks 2-eurost.

Rahvaliidu maakonnaühendused vs keskbüroo

EESTIMAA RAHVALIIDU PRESSITEADE Kolmapäev, 3. november 2010

Rahvaliidu maakonnaühendustel on probleeme keskbüroo tööga

Teisipäeval, 2. novembril 2010.a. toimus Tartus Rahvaliidu maakonna- ja linnaühenduste esindajate nõupidamine, kus põhiküsimustena arutati Rahvaliidu kongressi ettevalmistamist ja selle päevakorda ning kongressile esitatava uuendatud põhikirja muudatusettepanekuid.

Pingelises õhkkonnas toimunud arutelu jooksul jõuti siiski ühisele seisukohale, et tulenevalt MTÜ seadusest peaks kongress toimuma selle päevakorra alusel, mille Rahvaliidu volikogu võttis vastu 30. augustil 2010.a. toimunud koosolekul.

Seoses kongressile esitatavate muudatustega Rahvaliidu põhikirjas keskenduti peamiselt erakonna juhatuse valimise reeglitele ja printsiipidele. Paljude maakonna- ja linnaühenduste arvates peaksid juhatuse tuumiku moodustama erakonna maakonna- ja linnaühenduste juhid.

Päevakorra väliste teemadena kerkisid 2. novembril Tartus toimunud koosolekul korduvalt esile ka erakonna kiiresti süvenev lõhenemine ja paljude maakonnaühenduste rahulolematus Rahvaliidu büroo tegevusega. Teravat protesti on tekitanud Hiiumaa maakonnaühendusega toimuv, kus peasekretär koos keskbüroo töötajatega püüavad uusi liikmeid registreerida Rahvaliidu põhikirja ja kodukorra vastaselt. Samuti on rahulolematust ja hämmingut tekitanud Tallinna linnaühenduse konverentsi läbiviimine ja juhtorganite valimine.

Neljapäeval, 4. novembril 2010.a. toimub Tallinnas Rahvaliidu juhatuse koosolek, kus arutatakse Rahvaliidu volikogu ja kongressi kokkukutsumist, erakonna programmi ja valimisplatvormiga seonduvat ning maakonnaühendustest saabunud avaldusi.

Ohtlike ettevõtete kaardirakendus

PÄÄSTEAMETI TEADE 4.11.2010.a

4. novembrist 2010 on internetis saadaval ohtlike ettevõtete kaardirakendus

Ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid puudutav kaardirakendus on alates tänasest inimestele kättesaadav Maa-ameti kaardiserveris, kus leiab informatsiooni Päästeametile teadaolevate ettevõtete asukoha, ohuala, käideldavate ohtlike ainete ja ohu tüübi kohta.

Ettevõtmise eesmärgiks on tuua ohtlikke ettevõtteid puudutav informatsioon võimalikult mugaval moel inimesteni ning kõigi asutusteni, keda see suuremal või vähemal määral puudutab. Eelkõige peaks rakendus huvi pakkuma kohalikele omavalitsustele ning planeeringute ja ehitusprojektide koostamise ja kooskõlastamisega seotud asutustele ning ohustatud aladel viibivatele inimestele.

Päästeameti kriisireguleerimise osakonna juhataja Jaan Trossi sõnul on uus kaardirakendus väga vajalik. „Meil on piisavalt palju suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid, seega on oluline sellistest ettevõtetest lähtuvate riskidega arvestada ohustatud alade planeerimisel ning tõsta seal viibivate inimeste teadlikkust võimalikest ohtudest," lisas Tross.

Kaardirakenduse projekt on valminud Lõuna-Eesti Päästekeskuse, Maa-ameti ning Päästeameti koostöös.

Ohtlike ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete kaardirakenduse leiab aadressilt: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=MA11A&user_id=at

Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevad ohtlikke aineid alammäärast või künniskogusest suuremas koguses käitlevad ettevõtted.

Päästeametile teadaolevalt on hetkel Eestis 52 suurõnnetuse ohuga ja 523 ohtlikku ettevõtet.

Üleveotasu kriitikatules

Pressiteade 4.11.2010 IRL

IRLi saadikud kritiseerisid autode üleveokulu suurendamise plaani

Täna Saaremaad külastavad Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadikud
kritiseerisid keskerakondlase Kalle Laaneti algatatud eelnõu, mis suurendaks
autode üleveokulu väikesaartele 80 protsenti.

IRLi saadikud avaldasid oma rahulolematust kohtumistel ettevõtete ja
kodanikega, arutades Saaremaa püsiühenduse ja üleveotasu probleeme.

IRLi liikmed jagavad eelnõu eesmärki – saarte inimeste kulude vähendamist –
kuid leiavad, et seaduse muutmise asemel saab seda teha ministri määrusega.

Selleks tuleb IRLi esimehe Mart Laari sõnul järgmise aasta riigieelarve
eelnõu täiendada vähemalt 26 miljoni krooniga.

„Lahendamist vajavad mitmed praktilised küsimused, kuid kuna Riigikogus näib
antud küsimuses valitsevat konsensus, on IRL veendunud et probleemid
õnnestub lahendada,“ lausus Laar.

Eurokalkulaator teel

5. novembrist algab Rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni otsepostitus kõikidele Eesti leibkondadele. Saadetises on trükis olulisima infoga eurole üleminekust, Rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni kaaskiri ning eurokalkulaator.

Otsepostituse viib läbi Eesti Post vahemikus 5.-17. november 2010.

Eurokalkulaatoriga on kaasas kasutusjuhend (eesti, vene ja inglise keeles) ning kalkulaatorite garantii kehtib 2 aastat lõpptähtajaga 15. september 2012. Kalkulaatorite garantiivahetust teostab kauplustekett Euronics kõigi oma Eesti esinduste kaudu. Garantiivahetuse tingimused leiab siit.

Kui kellelgi ei ole 17. novembriks saadetist postkasti laekunud või kui saadetis on kahjustatud, palume ühendust võtta Eesti Posti klienditeenindusega: info@post.ee, 1661; 661 6616 või anda teada Euroinfo telefonil 800 3330.

8.-14. nov meeste tervise nädal

8.-14.novembril 2010 on järjekorras VI ja seekord suguhaiguste ja seksuaalkäitumise teemadele pühendatud meeste tervise nädal.

Sel nädalal tõstatatakse küsimused, miks mehed ei külasta meestearsti? Miks 85% suguhaigustest diagnoositakse naiste?

80% Eestis enamlevinud suguhaigustest kulgevad ilma haigusnähtudeta, tänu millele antakse haigust partnerile edasi pahaaimamatult.

Õpi tundma eurosid!

PRESSITEADE 5.11.2010

AS G4S Eesti: õpi tundma eurosid juba aegsasti

Eesti suurima sularahatöötlusettevõttena soovitab G4S Eesti elanikel aegsasti tundma õppida eurorahatähtede turvaelemente, et vältida hilisemat pettasaamist ja kahjude tekkimist.

Alates 1. jaanuarist läheb Eesti üle eurole - uue raha tulekuni on jäänud vähem kui kaks kuud. Euro on Eesti inimeste jaoks uus raha, mille turvaelemente tasub õppida tundma. Euroraha kasutatavate riikide kogemus näitab, et mõned kuud pärast €-päeva võib tekkida katseid levitada võltsitud eurosid. Euroopa Keskpanga andmetel võltsitakse kõige sagedamini 20- ja 50eurosed kupüüre.

AS G4S Eesti sularahadivisjon töötleb kuus kokku ligi 15 miljardit krooni. Tänavu avastati ja anti politseile üle 60 valeraha kahtlusega kupüüri: neist 43 Eesti rahatähti, 8 euro kupüüri ning 9 muid valuutasid.

AS G4S Eesti sularahadivisjoni direktor Veiko Vaheri sõnul on paljud ettevõtted juba liitunud G4Si euroraha turvaelemente tutvustava koolitusprogrammiga. “Samas ei tasu ka eraisikutel alahinnata valerahaga seonduvaid riske. Euro võltsingute turg on märksa suurem kui krooni oma, sest võltsitud krooni sai „müüa“ ainult Eesti inimestele ja poodidele. Erinevalt kroonist läheb võltsitud euro 15,64 korda rohkem maksma,” ütles Veiko Vaher. “Mõeldes meid kõiki ees ootavale muutusele, võiks olulisemad euro turvaelemendid endale juba aegsasti selgeks teha,” lisas sularahadivisjoni juht.

Kolm lühikest videoklippi, kuidas ära tunda euro turvamärke leiab Euroveebist: http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/download/j229.jsp, euro põhiliste turvaelementidega saab tutvuda ka G4Si sotsiaalmeediakanalites, sh blogis: http://www.g4s.ee/blogi

Piima- ja teraviljatooted kallinesid

Eesti Pank Pressiteade 5. november 2010

Oktoobris põhjustasid inflatsiooni piima- ja teraviljatooted
Martin Lindpere, Eesti Panga ökonomist

Oktoobris kasvas Eesti hinnatase taaskord eelkõige toiduainete kallinemise tõttu. Statistikaameti andmetel tõusis tarbija ostukorvi maksumus eelmisel kuul 0,6 protsendi võrra, aastataguse suhtes oli tõus 4,7 protsenti.

Kõige enam panustasid tõusu piima- ja teraviljatooted, mis kallinesid kuises võrdluses vastavalt 7,2 ja 6,6 protsenti. Jättes toiduained kõrvale, oli tarbija ostukorvi maksumuse muutus väike, olles märksa paremas kooskõlas makromajandusliku seisuga.

Toiduainete kallinemine maailmaturul on väga kiiresti Eesti tarbijahindadesse edasi kandunud. Edasi peaks ootama Eesti tarbijahindade stabiliseerumist, kuivõrd viimasel ajal on toorme hinnatõus aeglustunud. Inimesed peavad siiski arvestama sellega, et praeguste turuootuste kohaselt ei ole maailmaturul enamiku toidukaupade lõikes langust oodata.

Tarbijate suuremad kulutused toiduainetele survestavad muude kaupade ja teenuste hindasid pigem allapoole, sest majapidamistel jääb vähem rahalisi vahendeid teiste ostude tegemiseks.

Eesti Maja Helsingis

PRESSITEADE 09.09.2010

Eesti-Maja – Viro-keskuse avamispidustused toimuvad reedel 17. septembril, kuhu on oodatud kõik Eesti huvilised.

Eesti Maja avab oma uksed kell 10, mil külastajad saavad tutvuda Eesti Disanerite Liidu kaasabil sisustanud ning kujundatud ruumidega läbi keskuse kolme korruse. Kogu päeva jooksul on avatud Eesti Maja ruumides tegutsevate asutuste infopunktid, galeriis saab näha ”estonian_desing” väljapanekut ning lastele toimub omaette programm kuni kella 16 keskuse lastetoas.

Eesti Maja pidulikul avamistseremoonial Kattilahallis algusega kell 16 võtavad sõna mõlema maa kultuuriminister, Tallinna linnapea ja Helsingi abilinnapea, sõna saavad ka majas asuvate organisatsioonide esindajad. Vahepalaks kõlab muusika Tallinna poistekoorilt.

Kell 18 on kõik oodatud Kattilahalli, kus Eesti Maja avamise puhul esinevad Kauko Röyhkä, Singer Vinger ning õhtu lõpuks keerutab plaate DJ Otso Kantokorpi. Avamispäeva programm on nähtav Eesti Maja koduleheküjel www.eestimaja.fi.

Eesti Maja ruume hakkavad jagama olulisemad Eesti–Soome kultuuri-, haridus-, turismi- ja majandussuhteid korraldavad organisatsioonid.
Suve jooksul on Eesti Majja end sisse seadnud EAS-i ja Turismiarenduskeskuse Soome esindus, Eesti Instituut Soomes, Soome Eesti-ühingute Liit ning Tuglase Selts. Samuti on avanud majas oma esinduse Tartu Ülikool.

Täpsem info on lisatud manuses.

Lisateave:

Eesti Maja – Viro-keskus
Sörnäisten rantatie 22
00540 Helsinki
info@eestimaja.fi
www.eestimaja.fi

Niidurüdi, kassikaku ja hallhülge kaitse muutub

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
23. september 2010

Muutuvad niidurüdi, kassikaku ja hallhülge kaitsetingimused

Täna, 23. septembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks määruse
muudatused, millega viiakse niidurüdi ja kassikakk rangema kaitse alla,
kuid leevendatakse hallhülge kaitsetingimusi.

Niidurüdi (Cailidris alpina schinzii) ja kassikakk (Bubo bubo) viiakse
II kaitsekategooriast üle I kaitsekategooriasse seetõttu, et nende
liikide arvukus on viimastel aastatel tunduvalt vähenenud. Samas
arvatakse hallhüljes (Halichoerus grypus) välja II kaitsekategooriast ja
viiakse keskkonnaministri määrusega III kaitsekategooriasse.

“Hallhülge sedavõrd rangeks kaitseks puudub praegu vajadus, sest
nende arvukus on viimase kümne aastaga kasvanud rohkem kui kaks korda
(kuni 4000ni). Kuid hallhülgele säilivad III kaitsekategooria
kaitsetingimused,” ütles Keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel.
“Ka kuulub 14-st Eesti rannikumeres asuvat hallhüljeste asustatud
puhkealast 12 kaitstavate alade hulka.”

Küll aga on niidurüdi muutunud Eestis veelgi haruldasemaks. Ta on
levinud valdavalt Lääne-Eesti rannaniitudel ja lagerabas suhteliselt
eraldatud asurkondadena. Eelmise aasta seisuga ei ületanud niidurüdi
arvukus Eestis tõenäoliselt 200 haudepaari. “See tähendab, et
niidurüdi arvukus on viimastel kümnenditel kriitiliselt vähenenud,
mis võib ilma rangemate kaitseabinõudeta viia liigi väljasuremiseni
selles piirkonnas,” ütles Zingel.

Ka kassikakk on Eestis haruldane, levinud peamiselt Lääne-Eestis ja
saartel. Eestis pesitseb umbes 60–120 paari kassikakke ehk poole vähem
kui kümmekond aastat tagasi. Kuna kakk on väheneva arvukusega,
paigatruu, häirimise suhtes tundlik ja madala produktiivsusega liik,
siis on iga teadaoleva pesapaiga hoidmine väga oluline.

I kaitsekategooriasse kuuluvad Eestis haruldased või hävimisohus
liigid. II kaitsekategooriasse arvatakse sellised liigid, mis on
ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning nad võivad
sattuda hävimisohtu. III kaitsekategooriasse arvatud liike ohustab
elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine. Samuti on III
kaitsekategoorias liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse,
kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool
hävimisohtu.

Määrused jõustuvad pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Korduvkasutatavad tervisemähkmed Hipsik

Pressiteade
23. september 2010

Eestis toodetakse uuenduslikke kõrgtehnoloogilisi, loodust ja raha säästvaid tervisemähkmeid Hipsik

Alates tänasest pakuvad Apteek1 apteegid maakonnakeskustes üle Eesti kodumaiseid korduvkasutatavaid tervisemähkmeid Hipsik. Uus innovaatiline toode on Eestis arendatud ja valmistatud, tootjate sõnul on see kõige hingavam korduvmähe maailmas, mille kasutamine säästab nii loodust kui raha.

„Ühekordsed mähkmed on minevik!“ ütleb Hipsikute looja noor visioonäär Eero Tölpt. „Hipsikud on parim lahendus, Hipsikutest kasvanud beebid hakkavad potil käima kaks korda varem kui ühekordsete mähkemtega kasvanud beebid. Hipsikute kasutamine on mugav ja loodussäästlik, lisaks on see kokkuvõttes kordades odavam kui ühekordseid osta. Julgeme väita, et Hipsik on kõige hingavam vettpidav korduv-mähe maailmas,“ lisas Eero Tölpt.

Hipsik mähkme teeb kõrgtehnoloogiliseks tema poorne membraankiht, mis laseb õhku läbi, ent hoiab vedeliku mahutis. Et tagada täielik õhu ligipääs, katab membraan-kiht vaid osa mähkmest kuid tagab vajaliku vedeliku koguse mahutavuse. Hispikud on disainitud väikese inimese keha järgi ja neid on mugav vahetada. Tervisemähkmeid on masinpestavad. Hipsik tervisemähkmed on välja töötatud koostöös ämmaemandatega.

Lastearst Anne - Kristi Uuli kommenteerib mähkmete valikut: „Mähkmete valik on väga individuaalne, olukord et üldse ei sobi mingi mähe, on väga harv juhus, minul isiklikult on teada kaks kuni kolm sellist juhtu. Ebasobivate mähkmete puhul on põhiliselt tegemist allergia probleemidega. Alati ei tulene allergia mähkmest endast, vaid näiteks on lapsel kummi või lateksi allergiaga või näiteks aaloe allergiaga. Meenub juhus kui reklaamiti aaloega niisutatud mähkmeid, mis kõigile lastele kindlasti ei sobi. Vahel on probleem ka valmistaja riigis, sest sama firma mähkmeid tehakse erinevates riikides. Emadele peab rõhutama, et mähkmed ei ole uriini reservuaar ja neid tuleb küllalt sageli vahetada.“

Hipsiku sari pakub tervet arengut toetavaid erineva hingavuse ja vettpidavusega tooteid, mis muudavad mitmekordsete riidemähkmete kasutamise mugavaks, võimaldades vähendada ühekordsete mähkmete kasutamist ja kahjulikku mõju nii lapsele kui ka loodusele. Mõistliku kasutamise juures, vajab laps terve mähkme-ea peale ca 75 Hipsiku korduvkasutatvat tervisemähet, ühekordseid mähkmeid kulub samade kasutuskordade peale 3680.

Kõik Eesti beebidel on võimalus saada Hipsiku tervisemähe proovimiseks Apteek 1 tasuta beebipakist. Paki saamiseks tuleb registreeruda Apteek1 veebilehel ja soovitud apteeki pakile järele minna. Lisaks Hipsiku mähkmele sisaldab beebipakk tuntud firmade häid tooteid, kasulikku teavet ja tootenäidiseid. Hipsikutega varustatud apteegid leiad lehekülejtelt www.apteek1.ee või www.hipsik.ee .

Kodune DNA isadustest

PRESSITEADE
29.09.2010

DNA Test OÜ pakub esimesena Eestis koduseid DNA isadusteste

DNA Test OÜ pakub esimesena Eestis kergesti kasutatavaid koduseid DNA isadusteste, millega on võimalik välja selgitada kas mees on lapse bioloogiline isa. Oleme teinud kogu isaduse tuvastamise protsessi kliendi jaoks võimalikult mugavaks, säilitades samas täieliku konfidentsiaalsuse. Testi saab tellida meie koduleheküljelt, aadressiga www.dnatest.ee. Isaduse tuvastamiseks piisab ainult isa ja lapse DNA proovidest. Saavutamaks kõrgeimat DNA testimise täpsuse taset oleme valinud oma koostööpartneriks maailma juhtiva sugulustestide labori DNA Diagnostics Center (DDC).

Meie koduleheküljelt tellitud DNA testimise komplekt jõuab tänu koostööle Eesti Postiga kiirelt ja konfidentsiaalselt iga kliendini ning peale proovide võtmist toimetatakse need turvaliselt laborisse testimiseks. DNA proovid võetakse vastitampoonidega põse limaskestalt. Isadustesti vastus saabub hiljemalt kahe nädala jooksul pärast proovide väljasaatmist. Testi tulemus võib olla kas kinnitus või välistus ehk kas testitav mees on lapse bioloogiline isa või mitte. Kinnituse puhul garanteerib DDC labor 99,99%-lise ning välistuse puhul 100%-lise täpsuse.

DNA Test OÜ laboripartneri DDC esindaja Dan Leigh sõnul ei kasvata Suurbritannias ning mitmes teises Euroopa riigis iga viies mees enda last. Eestis jääb vastav näitaja 10-15% vahele. DNA Test OÜ turundusjuht Raido Reiska sõnul igal inimesel on õigus teada, kas ta kasvatab enda last ning meie anname mugava ja lihtsa võimaluse enda meelerahu tagamiseks koduse DNA isadustesti näol.

DNA Test OÜ on Eesti ettevõte, mille eesmärgiks on teha kodused DNA isadustestid kõigile kättesaadavaks ja vähimagi kahtluse korral võimaluse tagada meelerahu nii tundlikul teemal nagu seda on isa ja lapse bioloogiline seotus. Lisainformatsiooni leiate meie koduleheküljelt www.dnatest.ee ning küsimuste korral pöörduge palun meie poole elektronposti teel info@dnatest.ee või helistades numbril 5232 189.

KIKi toetus looduskaitselistele projektidele

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
29.09.2010

Taas saab eurotoetust looduskaitselistele projektidele

Keskkonnainvesteeringute Keskuses (KIK) algas täna taotlusvoor, mille kaudu saavad looduskaitselisteks tegevusteks toetust taotleda nii mittetulundusühingud ja sihtasutused kui ka kohalikud omavalitsused ja omavalitsusliidud. Toetusteks on ette nähtud 30 miljonit krooni Euroopa Regionaalarengu Fondi raha. Taotluste esitamise tähtaeg on 29. november.

Toetusteks planeeritud 30 miljonit krooni jaguneb kaheks. Pool sellest summast on mõeldud ohustatud elupaikade, ohustatud liikide elupaikade ja ohustatud liikide populatsioonide taastamiseks ning säilitamiseks vajalikeks tegevusteks. Teine 15 miljonit krooni aga võõrliikide arvukuse piiramiseks, kaitstavate parkide korrastamiseks, kaitstavate üksikobjektide ja maastike soodsa seisundi taastamiseks ning kaitstavate loodusobjektide külastamist suunava infrastruktuuri rajamiseks või rekonstrueerimiseks.

Võrreldes eelmise taotlusvooruga tasub tähelepanu pöörata sellele, et elupaikade säilitamiseks vajaliku karja soetamist toetatakse vaid juhul kui elupaigas pole seni karjatamist toimunud või kui karjatamiskoormus on väiksem kui elupaiga hooldamise nõuetes lubatud. Ühele projektile antakse toetust 250 000 kuni 5 miljonit Eesti krooni, kusjuures toetuse taotleja omafinantseering peab moodustama vähemalt 10% projekti kogumaksumusest.

41-42 nädalal toimuvad erinevates Eesti paikades ka taotlemistingimusi tutvustavad infopäevad, täpsem info toimumiskohtade ja –kuupäevade osas avaldatakse oktoobri esimesel nädalal KIKi kodulehel.

Taotlusi saab saata postiga Keskkonnainvesteeringute Keskusesse aadressil Narva mnt 7a (VI korrus), 15172 Tallinn, tuua käsipostiga kõikidesse KIKi esindustesse üle Eesti või saata e-kirjaga aadressile info@kik.ee. Elektrooniliselt saadetud taotlus peab olema digitaalselt allkirjastatud.

Looduse mitmekesisuse säilitamiseks on Euroopa Regionaalarengu Fondist aastateks 2007-2013 planeeritud 340 miljonit Eesti krooni, millest suurem osa suunatakse läbi riikliku investeeringute kava looduskaitseliselt oluliste projektide teostamiseks. Aasta alguses lõppenud avatud taotlusvooru kaudu toetati 27 projekti ligi 50 miljoni krooniga.

Soome-ugri ja samojeedi rahvaste asualad

Eesti Rahva Muuseum
Pressiteade, 3. oktoober 2010

Koolidele kingitakse soome-ugri ja samojeedi rahvaste asuala koolikaart

Eesti Rahva Muuseum ja AS Regio koostasid ning teostasid Hõimurahvaste programmi toetusel soome-ugri ja samojeedi rahvaste asualade kaardi. 2008. aastal alguse saanud täpne ja viimaseid rahvaste andmeid sisaldav kaart jõuab Eestimaa koolidesse selle aasta sügisel.

Soome-ugri ja samojeedi rahvaste kaardi koostamine ja suuremahuline tiražeerimine on ette võetud eelkõige Eesti Rahva Muuseumi ja õpetajate koostööst sündinud ideest. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kohalike omavalitsuste haridusosakondadega levitatakse kaarte üle Eesti. Õpetajatel on võimalik seda kasutada õppematerjalina soome-ugri ja samojeedi rahvaid käsitlevates ajaloo- ja keele tundide juures. Seinakaart (mõõtmetes 130x100 cm) sisaldab rahvaste nimekirja, asualasid ja arvukust ning aitab kaasa soome-ugri ja samojeedi rahvaste tundmaõppimisele ning nende õpetamise illustreerimisele koolides.

Muuseumi poole on tihti pöördutud palvega saada abimaterjale, mis aitaksid kaasa igapäevases koolitunnis soome-ugri rahvaste põlvnemist, sugulust ning asualasid ja materiaalset kultuuri tutvustada. Kõige esmaseks ja kõige vajalikumaks on õpetajate poolt hinnatud just koolikaarti, mis annaks ülevaate rahvaste paiknemisest.

Kaart: http://www.erm.ee/files/pr/pildid/regio_soomeugri.jpg

Autokindlustus internetis

If Kindlustus
Pressiteade 6. oktoober 2010

If Kindlustus viis esimesena liikluskindlustuse sõlmimise täielikult internetti
If Kindlustus on esimene kindlustusandja Eestis, kelle e-büroost saab nüüd osta liikluskindlustust ilma eelnevalt büroos lepingut sõlmimata. Uus klient peab olema kantud vaid auto registreerimistunnistusele.
E-büroost www.if.ee ostetud liikluskindlustus on 5% soodsam kui teistest müügikanalitest ostetud poliis ning see hakkab kehtima koheselt pärast poliisi eest tasumist.

Ifi elektroonilise müügi osakonna juhataja Aare Uusjärve sõnul on kindlustuslepingu sõlmimine e-büroos nüüd sama lihtne kui internetipangas ülekande tegemine.
„Poliisil on eeltäidetud väljad ja lepingu sõlmimine võtab aega umbes kaks minutit. Näiteks saab nüüd auto ostmisel kohe e-büroos vormistada ka liikluskindlustuse, selleks ei pea enam büroosse eraldi lepingut sõlmima minema,” ütles Uusjärv.
Liikluskindlustus on praegu Ifi e-büroo kõige enamkasutatud kindlustusliik. Keskmiselt ostetakse poliise korraga kuueks kuuks.
„Nüüd on liikluskindlustus Ifis toodud täielikult internetti. Kindlustuse ostmine interneti teel on jõuliselt tõusutrendis. Seda tõestab näiteks see, et käesoleval aastal on liikluskindlustuse müük Ifi e-büroos kasvanud mullusega võrreldes 25%. Usume, et uus lahendus toob teenuse kasutamises juba lähiajal veel mitmekordse kasvu,” lisas Aare Uusjärv.
If Kindlustus on liikluskindlustuse turuliider 27% turuosaga. Iga kuu müüakse Ifis üle 25 000 liikluskindlustuspoliisi.
Lisaks liikluskindlustusele saavad kliendid ainult Ifist osta interneti teel ka eluaseme-, kasko, reisi- ning koera ja kassi kindlustust ning need kindlustuslepingud on e-büroost ostes 15% soodsamad.
Kindlustuse ostmiseks saab Ifi e-büroosse siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või internetipanga paroolidega. Internetikalkulaatoritega saab kiirelt välja arvutada oma kindlustuslepingu hinna ka ilma e-büroosse sisse logimata.
E-büroo on ka kiireim viis toimunud kahjujuhtumist teada anda, ilma vajaduseta selleks eraldi kontorisse kohale minna.
If on Balti juhtiv ühe kaubamärgi all tegutsev kahjukindlustaja, kes pakub mitmekülgseid kindlustuslahendusi üle 310 000 era- ja ärikliendile Eestis, Lätis ja Leedus. If kuulub Põhjamaade kahjukindlustusgruppi If P&C Insurance Holding Ltd, seltsil on kokku üle 3,6 miljoni kliendi. If kuulub 100% Sampo gruppi.

2011 lind on suitsupääsuke

Eesti Ornitoloogiaühing
PRESSITEADE 8.10.2010

Aasta lind 2011 on suitsupääsuke

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2011. aasta linnuks suitsupääsukese. Valiku
põhjuseks on rahvuslinnu arvukuse jätkuv langus viimase kümnendi jooksul.
Ornitoloogide hinnangul on pesitsevaid suitsupääsukesi jäänud Eestis iga
aastaga aina vähemaks, mistõttu peab Eesti rahvuslinnule ja
ornitoloogiaühingu vapilinnule pöörama suuremat tähelepanu.

Suitsupääsukese arvukuse vähenemine on ühest küljest tingitud suurtest
muutustest Euroopa põllumajanduses ja maapiirkondade arengus, mis on
jätnud kümned tuhanded suitsupääsukesed pesakohata. Samuti on
loomapidamise vähenemine ja koondumine kinnistesse lautadesse vähendanud
pääsukeste põhitoidu, kärbeste arvukust. Kuid suitsupääsukest kui
pikamaarändurit mõjutavad ka olud rändeteedel ja talvituspaikades. Lõuna
Aafrikas talvituvad linnud peavad kaks korda aastas ületama üha laienevat
Sahara kõrbe, taluma üha ettearvamatumaid ilmastikuolusid ning leidma
talvituspaigad, mis pakuksid talve üleelamiseks piisavalt toitu.

Suitsupääsukese aastal tutvustatakse selle liigi eluolu ja ökoloogilist
tähtsust ning erinevaid viise, kuidas igaüks saab suitsupääsukeste
pesitsemisele Eestis kaasa aidata. Samuti plaanitakse koguda linnuhuviliste
abiga põhjalikumat teavet suitsupääsukese käekäigu ja leviku kohta Eestis.

Eesti Ornitoloogiaühing valis aasta linnu juba 17. korda. Aasta linnu
valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki
või liigirühma ning kaasata üldsust aasta linnu uurimisse ja kaitsesse.

Paugutite jaekaubandus on keelatud

Tehnilise Järelevalve Amet
Pressiteade 12.10.2010

Muudatused pürotehniliste toodete müümisel

Seoses lõhkematerjaliseaduse uue redaktsiooni jõustumisega 4.07.2010 on alates käesoleva aasta 4. juulist keelatud paugutite (mittemetallist kesta paigutatud pürotehnilised tooted, mis laengu süttimisel tekitavad peamiselt heliefekti ehk paugu) jaekaubandus ning lubatud I ja II kategooria pürotehniliste toodete (väga madala või madala ohutaseme ja minimaalse müratasemega tooted, mida kasutatakse ilutulestiku tegemiseks piiratud alal väljas või siseruumides) aastaringne müük.

Varem oli paugutite müük jaekaubanduses lubatud 27. detsembrist kuni 1. jaanuarini ning I ja II kategooria osadele pürotehnilistele toodetele kehtis müügikeeld perioodil 1. november kuni 26. detsember.

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) on vastavad muudatused teinud ka ameti poolt väljastatavate pürotehniliste toodete kasutuslubade registris. Kasutuslubade register ja täpsem informatsioon pürotehnika kohta on kättesaadav TJA kodulehelt: http://www.tja.ee/index.php?id=11307

Hobuste kindlustus

Pressiteade 15. oktoober 2010

IIZI kindlustusmaakler pakub spetsiaalselt hobustele mõeldud kindlustuslahendusi

Kuna Eestis pole senini olnud head kindlustuslahendust hobuste kindlustamiseks, siis on meil on heameel teatada, et tänu koostööle Hollandi kindlustusseltsiga Hippo Zorg B.V. on võimalik valida just oma hobusele sobiv kindlustuspakett. Hippo Zorg B.V. on spetsialiseerunud just hobuste kindlustamisele ja seljataga on 100-aastane kogemus. Põhikindlustusriskidena pakume hobuse surma- ja õnnetusjuhtumikindlustust, mille alusel hüvitatakse hobuse väärtus hobuse surma puhul või 90% hobuse kindlustuslepingus määratud väärtusest juhul kui hobune muutub õnnetusjuhtumi tulemusel püsivalt kasutuskõlbmatuks kindlustuslepingus märgitud kasutusalal. Kindlustuskaitse kehtib kogu maailmas ööpäev läbi, sisaldades kaitset ka võistlus- ja treeninguperioodiks. Lisaks on võimalik valida järgmised riskikaitsed: ravikulud, mis on tekkinud õnnetusjuhtumi tagajärjel summas kuni 5000 eurot/aastas; sugumära viljastumisvõimetus; sugutäku surm, seemendusvõimetus ja vargus ning vastutuskindlustus.

Küsimuste korral palun võtke ühendust e-posti teel lemmikloom(at)iizi.net või liisi.pitk(at)iizi.net, telefonil 666 0328 või lugege lähemalt https://www.iizi.net/loomakindlustus.

Värska kordon sai uue kopteri maandumisplatsi

SISEMINISTEERIUM Pressiteade nr 73

15. oktoobril avati politsei- ja piirivalveameti Värska kordonis Ameerika Ühendriikide toetusel rajatud uus helikopteri maandumisplats.

Projekt sai teoks tänu Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse toetusele, mille eesmärk on parandada kopterite maandumis- ja tankimisvõimalusi. USA Euroopa väejuhatuse toetus oli kokku ligi 8,4 miljonit krooni, millest toetatakse ehitustegevust kahes Eesti piirivalvekordonis. Värska kordoni kopteriplatsi ehitust toetati 2,5 miljonit krooniga ning lisaks saab 5,9 miljoni kroonisel toetusel uue maandumisplatsi ka Narva piirivalvekordon.

„See ühine projekt kinnitab mõlema riigi valmisolekut turvalisuse alase koostöö jätkamiseks sõprade ja liitlastena,“ märkis Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Michael C. Polt.

„Ameerika Ühendriikide toel rajatud maandumisplats näitab, et rahvusvahelist koostööd ei tehta mitte ainult piiri taga, vaid ka Eestis kohapeal,“ lisas sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort. Tema sõnul nõuab võitlus rahvusvahelise kuritegevusega ning kasvav illegaalse immigratsiooni surve üha tihedamat riikide vahelist koostööd. „Kopterite maandumisplatsid on vajalikud nii EL välispiiri turvalisust silmas pidades kui ka ühises võitluses terrorismi ja narkokuritegevusega,“ selgitas Koort.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Tõnu Hundi sõnul laiendab Värska kopteriplatsi avamine oluliselt kopteri opereerimisvõimekust ja sündmustele reageerimise kiirust. „Pikemaajaliste patrull- ja otsingulendude puhul ei pea tankimiseks enam Tartusse lendama, mis annab olulise ajakokkuhoiu. Näiteks päästeoperatsioonide puhul on lisaks maandumise ja tankimise tingimustele oluline ka ligipääs kopterile, et abi vajavat inimest saaks sujuvalt üle anda maapealsetele teenistustele,“ lisas Hunt.

Värska kordoni kopteriplatsi avasid siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalvekolonelleitnant Tõnu Hunt, Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondise inseneridekorpuse juht kolonel John Kem ning USA suursaatkonna kaitseatašee Eestis kolonelleitnant Robert Williams.

Ujumise algõpetusest riigikogus

XI RIIGIKOGU STENOGRAMM
VIII ISTUNGJÄRK
Esmaspäev, 18. oktoober 2010, kell 15:00
Toimetamata

8. 18:31 Kohustuslikust ujumise algõpetusest


Aseesimees Jüri Ratas
Läheme edasi kaheksanda arupärimise juurde. Selle arupärimise on esitanud Evelyn Sepp, Rein Ratas, Tiit Kuusmik, Ester Tuiksoo, Heljo Pikhof, Nikolai Põdramägi, Georg Pelisaar, Kalle Laanet, Olga Sõtnik, Mai Treial, Jüri Tamm ja Kadri Simson. Arupärimine on esitatud 3. august 2010 ja arupärimine on teemal kohustusliku ujumise algõpetuse kohta, kannab numbrit arupärimine 495. Vastab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Ma palun antud arupärimist avalikkusele tutvustada arupärijate esindaja Evelyn Sepp!


Evelyn Sepp
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Austatud haridus- ja teadusminister! Päris veider on pidada kõnet hilisõhtul ja suhteliselt tühjale saalile, aga ilmselt see vajab veel harjutamist. Ma usun, et keegi ei kahtle selles, et õppekavad peavad sisaldama kõige otstarbekamal viisil neid eesmärke või nende eesmärkide täitmiseks suunatavaid vahendeid, mida avaliku raha eest on võimalik teha. Ressurss on nii aeg, mida kulutatakse õppekava läbimiseks, kui ka raha, mis selle õppekava täitmise võimalikuks muudab. Kuid see arupärimine ei puuduta mitte kitsalt õppekavasid ja õppekavareforme, vaid tegelikult puudutab see Eesti inimeste eluõpetuse osa – ujumisoskust, puudutab päästeoskust või -oskusi. Võib-olla see ei ole avalikkusele nii laialt teada olev fakt, aga kooliujumist on Eestis ühel või teisel viisil edendatud enam kui 40 aastat. Kuid kõigele vaatamata oleme me ikka selles seisus, et aastas hukkub keskeltläbi 100 inimest ainult uppumise läbi. Meenutagem sellekevadist Euroopa Komisjoni uuringut, mis arvutas välja inimelude hinnad eri Euroopa Liidu liikmesriikides. Eestis oli see, tõsi, üks madalamaid: 7 miljonit. Ma ei sea kahtluse alla seda metoodikat, aga mingil alusel on need võrdlusesse seatud. Seega igal aastal ainuüksi uppumise tõttu kaotame me enam kui 700 miljonit krooni. Ma ei räägi sellest, et on veel mitmedsajad inimesed, kes ennast vigastavad.
Mis on selle kõige lühikesed järeldused? Ilmselt on kuskil midagi jäänud tegemata, kuskil on väga tõsised puudujäägid. Ja kui me tuleme tagasi sellesama õppekava juurde, millest lihtsalt võttes arupärimine alguse sai, siis 1. septembrist 2011 osaliselt jõustuma hakkav õppekava näeb ette neli õppeainet kehalise kasvatuse raames, neli põhiõppeainet, olgem täpsed. Need on kergejõustik, pallimängud, võimlemine ja suusatamine. Me oleme haridus- ja teadusministriga, ka kultuuriministriga, kelle valdkonda ka see küsimus kuulub, pidanud pikemat sorti kirjavahetust ja arutelude käigus ka erinevaid küsimuste-vastuste voore. Nendest vastustest on selgunud üks. Nimelt, kehtima hakkava õppekava kohaselt ujumine ei ole põhiõppeaine, ei kuulu nende nelja aine hulka. Tõsi, on ette nähtud üks 24-tunnine kohustuslik koolituse osa ujumiseks, mis ilmselt peaks sisaldama päästeõppe ja kõik muu. Kuid kui me vaatame seda dünaamikat ja tegelikke fakte ja Eesti inimeste ujumisoskust, siis on selge, et 24 tunniga ujuma ei õpi. Kui me haridus- ja teadusministri parteikaaslasest siseministri haldusalasse kuuluva päästeameti juht suvel ühte uuringut avaldades tutvustas muu hulgas ka seda, millega saab ainult nõustuda, et ujumisoskuseks ei saa pidada 25 meetrit, mida õppekava seab eesmärgiks, vaid 500 meetrit, mis on minimaalne, siis tõepoolest on meil, kuhu liikuda, ja kõik need küsimused, mis on suunatud selle eesmärgini jõudmiseni, on väga asjakohased.
Kui kirjalikule küsimusele vastates minister muu hulgas juhtis tähelepanu, et ega kool ei ole ainukene koht, kus laste füüsilist võimekust ja oskusi arendada, siis jah, teatud mõttes võib sellega ju nõustuda. Aga paraku matemaatika õppimise puhul me ei eelda seda, et koolis õpetatakse selgeks numbrid ja ülejäänud õpetagu vanemad ise kodus. Järelikult on ka põhjust selle kõige olulisema eluõpetuse osas võtta ehk samasugune seisukoht. Tõsi, jutt käib kohustusliku õppe mahust, mis on absoluutselt ebapiisav, ja jutt käib rahastamisest. 3,6 miljonit on see raha, millele Eesti riik on suutnud panustada, mis on selgelt ebapiisav, ja ka baasidest, mis puuduvad peaaegi täielikult.
Me oleme kolleegidega esitanud ministrile kuus küsimust ja ma loodan, et ministril on olnud aega täiendada oma kirjaliku küsimuse lähtekohti, et me saaksime siis hiljem asuda väga sisukatele aruteludele nendel teemadel, mis on Eesti inimeste jaoks olulised ja milliseid puudujääke Eesti haridussüsteemis peab ja tuleb kohe parandada. Aitäh!


Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli antud arupärimisele vastamiseks haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase. Palun!


Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Austatud juhataja! Lugupeetud küsijad! Hea stenogramm! Kohustuslik ujumise algõpetus ei ole Eesti õppekavadest kadunud ja sisaldab alates 1996. aastast kõikides vastuvõetud õppekavades oma osa. Kohustusliku ujumise algõpetus oli sisse kirjutatud ka 2002. a riiklikusse õppekavasse ja on ka uutes õppekavades, mis hakkavad kehtima 2014. aastast.
Tollase õppekava kirjutuse tehniline pool ei peagi olema kõigile, kes õppekavast oma märksõna otsivad, ühteviisi arusaadav, aga kinnitan, et uue õppekava esimese kooliastme õppesisu ja õppetulemused on lahti kirjutatud seitsme õppeteemana, nendest üks on ujumine, teise kooliastme (kuni 6. klassini) kaheksa õppeteemana, sealhulgas ka ujumine. Ainekavas on öeldud, et kohustusliku ujumise algõpetus tuleb läbi viia esimeses või teises kooliastmes. Ujumise õppesisuks on ohutusnõuded ja kord basseinis ning ujumispaikades, ujumise hügeeninõuded, veega kohanemise harjumus, rinnuli ja selili ujumine. Õpilane peab tõesti kursuse läbima, ujuma vabalt valitud stiilis 25 meetrit. Seega kuulub ujumisoskus põhioskuste hulka, mida koolis omandatakse.
Nüüd, kas üldse debateerida selle üle, et kõige eest siin ühiskonnas vastutab kool või mitte, maitsed võivad olla erinevad, eriti sellest lähtuvalt, kus istutakse ja kui retoorilisi küsimusi kellelegi tahetakse esitada. Ütleme ausalt, kas või seesama matemaatika näide – jah meie päevajaotus õpilastele on üles ehitatud ka niimoodi. Võib-olla seda peaks muutma, nagu siin eelnevates debattides viide oli? Aga on üles ehitatud nii, et tõepoolest, osa õppetegevusest toimub tegelikult koduseid töid lahendades väljaspool kooli koolitunde.
Mina lapsevanemana kindlasti kinnitan, et ega ma ei kujuta hästi ette, et laps, kes koolitunnis selle 25 meetrit omandab ja ega nüüd kõigil ei lasta ka seal pikemaid maid selle ajaga ujuda, et ta ainult sellelt baasilt säilitaks, ükskõik millises olukorras, kas basseini tingimustes, järves, jões, meres oma selle vastava ujumisoskuse ja mingi ime läbi suurendaks läbitud meetrite võimekust, kui tal ei ole hiljem kokkupuudet ujumisega või kui tema vanemad temaga ei tegele või mingil muul põhjusel tal ei ole võimalik oma oskusi arendada.
Ma ise oma kogemusest võin ütelda, et käisin need tunnid kenasti ära. Aga ma ei mäleta seda eduelamust niivõrd sellest basseinist, teises klassis oli meil õppetund, küllap ma sealt mingi krundi ka sain, küllap oli ka muidu meres seda saanud. Aga ma mäletan seda, et peale kolmandat klassi spordilaagris, kui mingil põhjusel ma tundsin, et ma esimest korda läbin päris edukalt 25 meetrit ja mina oma ujuma hakkamise oskuse seostan sellega. Nii et me ei saa pidama jääda ainult sellel, et kool õpetagu ja kellelgi teisel mingeid rolle ei ole.
Ujumisoskuste kujundamine on sama prioriteetne, kui teiste kehalise kasvatuse õpitulemuste saavutamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi otseste kohustuste hulka pole, jah, seni ajani kuulunud otse arvepidamine, kui palju ujumisbasseinid investeeringuid vajavad ja spordibaaside rahastamine tihti ka haridusobjektide juures on käinud Kultuuriministeeriumi kaudu ja ka täiendav rahastamine ujumise algõpetuse võimaluste loomiseks on Kultuuriministeeriumi valitsemisala ja tema eelarve kaudu.
Õppekava väline tegevus on väga lai ja piiritlemata mõiste. See, millises keskkonnas õpilane väljaspool õppetunde viibib ja millega tegeleb, mõjutab kindlasti ka õpilase arengut. Üleriigilisi reegleid-normatiive õppekava väliste tegevuste sisule ja mahule ei ole seetõttu mõistlik kehtestada, kuid tõepoolest on ka neid koole, kus käib organiseeritud ujumine ka gümnaasiumieas, kus pakutakse ka väljaspool kohustuslikku kehalise kasvatuse kursust ujumise võimalusi ja see on igati kiiduväärne, et seda tehakse. Mitte ükski erialaorganisatsioon ega ekspert ei ole soovitanud muuta ujumise algõpetust vabatahtlikuks algaineks. Ujumise algõpetus on ainekavas kohustusliku teemana, olgu see siin üle kinnitatud. Eesti haridussüsteem toimub detsentraliseeritud juhtimise põhimõttel, vastutus on delegeeritud erinevatele tasanditele ja täiendavate võimaluste loomine mingiks tegevuseks sõltub omavalitsuse ja kooli vastavatest valikutest ja nagu ma juba ütlesin, on hea meel, et on neid koole, kus võimaldatakse ujumist ka väljaspool seda kohustuslikku kehalise kasvatuse kursust. Aitäh!


Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Mailis Reps, palun!


Mailis Reps
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Te ütlesite oma päris ettekande alguses, et teie lapsevanema ei kujutaks ette, et ei õpetaks lisaks sellele või ei viiks vähemalt vee äärde ega jälgiks, kuidas laps ujuma õpib. Ma kardan, et mitte kõik lapsevanemad ei oma täna neid võimalusi ja kas ehk natuke ei ole selle küsimuse probleem see, et kui ta on põhiaineväline või, ütleme, selle põhiosa väline, et siis tekib alati rahastusküsimus. Siis sa hakkad konkureerima näiteks võõrkeeltega või mõne muu asjaga. Ja tänase ujumiseõpetuse kõige valusam probleem on ju hind. Kui näiteks maakoolil, väikekoolil ei ole endal ujulat, siis väljapoole sõit, üür, bussiühendus ja kõik see on väga kallis. Aitäh!


Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Aitäh! Jah, finantseerimise alused on ikka vaidluse all ja ega me ei väida, et kõik omavalitsused on praegu võrdses seisus nii arvestades ujulaid kui ka kaugust nendest keskustest, kus ujula on. Kahtlemata on võimalused erinevad. Ja need on tegelikult erinevad mitmeski valdkonnas, mitte ainult ujumise osas. Muidugi, kui rääkida kohustuslikust programmi osast, suurema ujumisvõimaluse pakkumisest, siis konkureerib see teiste oskustega või teiste valdkondadega, võimalike valikainetega või õpilase ajaga või millega iganes. Aga kõrvaliseks asjaks ujumist koolis kindlasti nimetada ei saa. Ujumine on õppeprogrammi oluline osa ja võrdväärselt teiste õppeteemadega.


Aseesimees Jüri Ratas
Mai Treial, palun.


Mai Treial
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Mitmed spetsialistid ja eksperdid on öelnud, et see riigi poolt eraldatav 3,6 miljonit krooni aastas ujumise algõpetusele on ainult kuskil 1/3 vajaolevast rahast, et ülejäänu peaksid jälle omavalitsused ja inimesed panema juurde. Aga kui nüüd ikkagi mõelda nendele numbritele, mida ka kolleeg Evelyn Sepp välja tõi, et kui palju ujumissurmade läbi kaotatud inimelu maksab, ja kui seda mõelda, kuidas me oma inimelusid ja inimesi hoiame, siis kindlasti oleks riigi poolt raha ujumiskursustele või ujumisõpetusele juurde vaja. Samas ütlevad ka eksperdid, et sellest, mis praegu õppekavas on, ajaliselt ei piisa. Missugused oleksid siiski võimalused, pidades silmas selle aasta kurbi kogemusi, võimalikult kiiresti midagi teha? Aitäh!


Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Aitäh! Kindlasti on ujumisoskuse või ujumise algõpetuse olemasolu koolis väga oluline ja ma ei usugi, et keegi seda kahtluse alla seab. Kindlasti oleks hea, kui ujumisega tegeldaks ka kooli n-ö ülejääva tunniressursi arvel. Tõenäoliselt ei ole mõtet süüdistada kooli, et kool valib oma meelisalaks näiteks saalihoki või midagi muud, ikka on põhjust süüdistada valitsust, et koolid seda teevad. Aga nendel puhkudel, kus ujula on lähedal, ma soovitaksin siiski ka seda ülejäänud, vabaks lastud tunniressurssi just ujumisele kasutada, juhul kui tunnetatakse, et see on väga oluline. Ainult et sellise dramaatilisuse baasilt, nagu teie küsisite, peame nägema – nii on ilus siin praegu küsimust püstitada küll ja te tunnete teatud õlg õla tunnet siin opositsioonis –, et ainult algklassides toimuvast ujumisõppest ei lähtu ka kogu see meie uppumissurmade arv. Väärtuskasvatus ja palju muid aspekte on siin ka juures, millest osa on kooli õlul kahtlemata, aga mitte kõik. Nii et minu väide, et perekonnad peavad ka tegelema võimaluste loomisega ja et see oskus ei peaks rooste minema, on suunatud sellele, et me saaks aru, et kõiki koormaid ühiskonnas ei saa kool 100%-liselt kanda.


Aseesimees Jüri Ratas
Evelyn Sepp, palun!


Evelyn Sepp
Aitäh! Austatud minister! Pole vist mingi suur saladus, et Eestis on keskmiselt ujulapilet umbes kaks korda kallim, kui on ükskõik millises Põhja- või Lääne-Euroopa riigis. Ja reeglina on need riigi ja omavalitsuste doteeritud ja sellega on ka kasvatatud see ujumusharjumus, mis võimaldabki neid odavamalt majandada. Kui Eestis on umbes 550 või pisut enam üldhariduskooli, siis kooliujulaid, nagu te ühele varasemale küsimusele vastasite, on 39, nendest 14 on kahe rajaga, 25-ne loomulikult, 18 on nelja rajaga ja 7 on 6 rajaga. Eestis on peale selle võib-olla veel 20-30 ujulat, mida saaks ujulaks nimetada, ehk ütleme siis, et kokkuvõttes liiga vähe. Nüüd seesama 3,6 miljonit, mis on ainukene riigi toetus täna kogu selle programmi rahastamisele – kas te tõesti väidate, et see on prioriteetne, et see võimaldab välja arendada ujulate võrku ja Eesti riigi võimekus piirdub selle 3,6 miljoni krooniga miljardi taustal, mis ta kaotab igal aastal? Aitäh!


Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Ei, ma seda ei väida, et selle raha eest ujulate võrku välja arendatakse. Kahtlemata on ujulaid liiga vähe, teil on õigus.


Aseesimees Jüri Ratas
Tiit Kuusmik, palun!


Tiit Kuusmik
Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Koolmeister Lukas kindlasti teab, et mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Nii on selle ujumisalgõpetusega ka ilmselt. Küsimus selles, kas te ei ole kaalunud seda asja, et kui nüüd see finantseerimine on Kultuuriministeeriumi all, mis katab mingi kolmandiku, kas ei annaks midagi võib-olla haridusministeeriumi, võib-olla ka Siseministeeriumi või mingite muude ministeeriumide peale nii palju ära teha, et selle finantseerimise probleemi rakendaks ühiselt kõikide nende ujujate algõpetuse peale?


Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas
Jah, aitäh väga hea küsimuse eest! Eks jääbki, kui me räägime lisarahastamisest, tihti mulje, et miks siis "Tagasi kooli" programmid ja "Noored kooli" programmid peavad olema eraalgatus, miks riik ei tegele. Tähelepanuta jääb see, et riik tegelikult tegeleb palju massiivsemalt. Samamoodi ka ujumisalgõpetus makstakse tunniressursi mõttes, palkade mõttes kinni suurelt osalt haridussüsteemist, kaasa arvatud sellisel juhul, kui haridussüsteemi kaudu on käinud investeeringud, toimub ka ujulate haldamine. Nii et ei saa öelda, et haridusministeerium selle õppekava osa täitmisel üldse ei osaleks. Osaleb, ja suuremates summades tegelikult kui Kultuuriministeerium. Kultuuriministeeriumi kaudu toetus on suunatud sellele kui spordialale ja see on traditsiooniliselt nii jäänud. Kas see peaks olema teisiti? Võib-olla võtta see tõepoolest haridusministeeriumi alla, sellest on ka palju räägitud. Aga ette jäid need majanduskriisi aastad, kui keegi ei tahtnud midagi üle anda või üle võtta. See, et rahastamine peaks suurenema, on elementaarne. Peaks küll, jah.


Aseesimees Jüri Ratas
Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse, avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Evelyn Sepa!


Evelyn Sepp
Aitäh! Austatud kolleegid! Nagu oligi karta, kujunes äsja lõppenud arutelu ministri poolt tema eelneva kirjaliku küsimuse ümberjutustamiseks, kuigi aega oleks sellest teha hulga rohkem järeldusi ja ehk läheneda natuke loovamalt.
Selles valdkonnas on tõesti probleeme palju. Võib-olla mõned nendest, johtuvalt sellest, et kooliujumine on sattunud kummalisel kombel niiöelda kahe ministeeriumi valitsemisalasse ehk sisuliselt on ta nagu kahe tooli vahele istumine. Haridusminister möönab, et kooliujulaid on vähe. Arvestades ka meie koolivõrku ja omavalitsuste väiksust, on see mõneti arusaadav, aga niiöeld järeldus sellest on see, et igasse kooli ei saa ujulat teha, sellega ma saan nõustuda. Kultuuriminister ütleb, et aga see on kooliujumine, see pole nagu suurt tema asi ja üldse omavalitsuste probleem ja vaadake ise, kuidas saate, et õppekavas on 24 kohustuslikku tundi ja see on piisav ja kõik on rahul. Meenutame kas või sedasama suvist mõneti ju epideemilist olukorda või täielikku skandaalset olukorda ja neid arutelusid, mis siis toimusid. Tõsi, see oli mõneti kriisiaegne arutelu ja võib-olla kohati liigagi emotsionaalne ja ligi 100 perekonda, kes on täna ilma oma pereliikmest mingil väga rumalal või ütleme väga mõttetul põhjusel, paneb ikka mõtlema küll ja peaks mõtlema panema ka meid.
Arupärimise tekstis sai ka päris põhjalikult kirjeldatud teiste riikide praktikat, peamiselt Saksamaa näitel. Kui Eestis õppekava kohaselt ja haridusministri kindla veendumuse järgi saab 25 meetri ujumist või 25 meetri läbimist ilma ajavõtuta ja stiili määratluseta turvalises basseinivees pidada ujumiseks, mis on just kui piisav, siis Saksamaal on see näitaja 15-20 minutit järjest. Sinna veel lisanduvad sellised muud oskused, sukeldumisoskus, päästeoskus jne, aga mida see meie kontekstis tähendaks? See tähendaks seda, et see tundide maht on oluliselt erinev, mis on avalikest vahenditest finantseeritud-koordineeritud, mille n-ö metoodika on järelvalvatud, analüüsitud ja kõik muu, mis ühe protsessi hindamisele on kohustuslik ja vajalik.
Aga ikkagi me räägime sellest, et Kultuuriministeeriumi eelarves on 3,6 miljonit. Ikka me räägime sellest, et millegipärast Hariduse- ja Teadusministeerium ja Kultuuriministeerium ei saa omavahel kokkuleppele selles, et tegemist on prioriteetse valdkonnaga. Mina elu aeg sporti teinud inimesena ei alaväärtustaks mitte kuidagi võimlemise või suusatamise või pallimängude osatähtsust ja n-ö vajalikkust lapse füüsilise arengu seisukohalt, kuid paraku ühegi nende mitteoskamisest ei sure inimene ära, kui ta sattub paadiõnnetusse või ükskõik millisesse veekogu lähedal olevasse ekstreemsesse olukorda. Siin ei ole muid lahendusi. Ainukene ja esmane ja selles mõttes kõige efektiivsem on selgelt ujumisoskuse parandamine ja siin ei ole midagi muud teha kui püüda riiklikult koordineerida nii ujulavõrgu arendamist, nii-öelda investeerida selles mõttes tegevusse, mis on sellesama kohustusliku ujumisõpetuse osa suurendamine, sest et praktikas arvestades on see suur osa väikeujulate käibest. Kui seda ei ole, siis ei suudeta neid ujulaid majandada, kui neid ei suudeta majandada, siis need pannakse kinni, mis tänaseks juba ka massiliselt juhtub ja kaotavad selle sportimise võimaluse needki vähesed.
Ma ei hakka loomulikult rääkima sellest, et Eestis puudub sisuliselt ühistransport. Ei ole võimalik sõita külakohast kuskile keskusesse või näiteks minna sinna ujuma või et lapsed ise saaksid sinna kohale. Selleks omavalitsused korraldavad tellitud bussideringi ja selge, et see on kallis ja väga keeruline.
Ma võtaksin lisaaega!


Aseesimees Jüri Ratas
Palun 3 minutit lisaaega.


Evelyn Sepp
Aitäh! Nii et, mis järeldusi me veel teha saame? Üks koht on loomulikult kool, seesama riiklik õppekava, selle oluline mahtude suurendamine, rahastamine, baaside parandamine, aga on veel palju olulisi nüansse ja hiljuti Eesti Tervise Fond tutvustas ühte uuringut, mis peaks meid panema mõtlema. Selle probleemide ring puudutas märksa laiemat ja seda saab ainult tervitada. See puudutab alkoholipoliitikat, loomulikult, kui me vaatame kas või suvist statistikat, siis circa 80–90% õnnetustest, mis juhtusid, juhtusid inimestega, kes olid alkoholijoobes. Aga mööngem, et see on ainult n-ö õnnetust soodustav tegur, inimesed upuvad siiski sellepärast, et nad ei oska ujuda piiavalt. Ehk siis alkoholipoliitika. Edasi see sama hinnakujundus baasidel, et ka täiskasvanud inimesed, kes tahaksid oma elu säästa ja ujuma õppida, et see ei ole neile sageli kättesaadav. On mitmed niisugused võtted, mis võib-olla on ka seadusandlikult mõjutatavad ja ümber kujundatavad – on see siis päästevahendite olemasolu või turvalist paati või n-ö meresõitu puudutavad küsimused. Aga ikka ja jälle me jõuame lõpuks, ükskõik kust otsast me seda ei alusta, sinna, et kõik on ju hästi! Kõik ju toimib! Olen rääkinud paljude treeneritega. Nad väidavad, et ikka ei toimi küll. Ja kui me vaatame neid inimesi, kes on täna 30, 28, 27, siis nemad olid koolis sellel ajal, kui kõik pidi justkui ka toimima, aga järelikult ei toiminud. Kui me jätame täna need olulised sammud tegemata, siis 10–20 aasta pärast mööname sedasama olukorda, et ainult tõenäoliselt progreseeruvalt. Nii et head kolleegid ja ka haridus- ja teadusminister, lugupeetud Tõnis Lukas, midagi sõltub ka teist, ja sõltub kindlasti ka teie koostöövõimes Kultuuriministeeriumiga. Võib-olla tõesti oleks aeg jõuda sinnamaale, et kogu see koolikohustuslik ujumise rahastamise osa jõuab tõepoolest Haridusministeeriumi eelarvesse, siis on sellel ka selge vastutaja, on selge side baasidega, on selge side õppekavaga, on selle järelvalvega, mis peab olema sisuline. Täna võib teha sellele väga palju etteheiteid just kvaliteedi osas ja aitab niisugustest formaalsest rahulolust ja mugavusest, sest väga palju tööd on tegemata. Aga selle töö tegemine saab alata alles pärast seda, kui on mööndud, et tõepoolest on probleem ja on kinnitatud, et on poliitilist tahet, et seda olukorda muuta. Esmalt on vaja poliitilist tahet, siis analüüsi ja lõpuks tegusid. Aitäh!


Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Sellega on antud arupärimisele vastatud.

Parvlaevaliiklusest riigikogus

XI RIIGIKOGU STENOGRAMM VIII ISTUNGJÄRK
Esmaspäev, 13. september 2010, kell 15:00

10. 18:37 Probleemide kohta parvlaevaliikluses Rohuküla–Heltermaa liinil

Aseesimees Jüri Ratas
Läheme edasi 8. arupärimise juurde ja ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Kalev Kotkase. Arupärimine on esitatud 11. mail 2010 ja on teemaks parvlaevaliikluse probleemidest Rohuküla–Heltermaa liinil, 447 on arupärimise number. Palun!

Kalev Kotkas
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister! Selle aasta kevadeks olid hiidlaste ootused uue, kvaliteetse praamiühenduse osas viimase piirini üles kruvitud. Selleks oli ka põhjust, sest praamiliiklust teenindavad sadamad said just rekonstrueeritud ja liinile oli tulnud uus, senisest suurem ja võimekam parvlaev. Tegelikkus kujunes aga selliseks, et möödunud kevadet võib pidada üheks viimase kümne aasta ebastabiilsemaks ja närvilisemaks perioodiks Hiiumaa praamiühenduses. Probleeme oli mitu. Arupärimise esitajad on kaugel sellest, et kõigis hädades valitsust süüdistada, kui meres on vett vähe, siis valitsusele kurva kirja kirjutamine palju ei aita. Küll aga peaks valitsus tegema tõsised järeldused kevadistest õppetundidest, sest madal veeseis võib korduda. Arupärimise esitamisest on tänaseks möödas üle nelja kuu ja mõni toona aktuaalne küsimus on tänaseks juba lahenduse saanud. Siiski, arvates olukorra tõsidust ja hiidlaste kõikuma löönud usku Eesti riigi võimekusse, palume ministril vastata seitsmele alljärgnevale küsimusele.
Esiteks, millal taastatakse Rohuküla-Heltermaa liinil kehtiva sõitjateveo avaliku teenindamise lepingujärgne olukord, see tähendab liini teenindavad kaks parvlaeva mahutavusega vähemalt 400 liinimeetrit? Möönan, et see küsimus on oma aktuaalsuse tänaseks minetanud, sest see olukord on tagatud.
Teiseks, millal lahendatakse Rukkirahu kanali ebakvaliteetse süvendamisega kaasnevad probleemid?
Kolmandaks, kuidas kavatseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tagada Hiiumaa liinil praamiliikluse tulevaste madalate veeseisude korral?
Neljandaks, kas on plaanis Hiiumaa liinisadamaid täiendavalt süvendada?
Viiendaks, kas on plaanis ehitada Heltermaa sadamasse lainemurdja, lahendamaks sildumisprobleemid tormise ilma korral?
Kuuendaks, kas reisija poolt makstud üleveohind ja üleveo kvaliteet I poolaastal on olnud omavahel kooskõlas?
Seitsmendaks, kes vastutab ebakvaliteetse praamiliiklusega Hiiumaa mainele ja majanduselule tekitatud kahju eest? Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastamiseks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi! Palun!

Majandus- ja ...minister Juhan Parts
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Vastan teie arupärimistele.
Esimene küsimus, nagu ka härra Kotkas ütles, on natuke juba aegunud, aga vaatamata sellele, kasutan siiski seda võimalust ja ka siit puldist kordan üle, mis oli selle põhjuseks, kui see madal veetase kõrvale lükata, see, et uus liinile mõeldud laev "Muhumaa" oli sunnitud neljaks päevaks katkestama. Tegemist oli Helterma sadama põhja plaadistuste nihkumisega. See katkestas neljaks päevaks parvlaevaga "Muhumaa" selle liini teenindamise. Sel perioodil teenindas kõnealust liini vaid parvlaev "Harilaid". Järgnevaks perioodiks edastas Saarte Liinid vedajale navigeerimistingimused parvlaevale "Muhumaa" Helterma sadamas, mis järel alustas Muhumaa taas liini teenindamist. AS Saarte Liinid hinnangu kohaselt tekkisid probleemid Helterma sadama mere põhja pandud plaatidega projekteerija ebapiisavate uuringute ja sellest tulenevate valede ehitusmeetodite tõttu. Tänase päeva seisuga on ka AS Saarte Liinid vastavalt projekteerija AS Merin vahelisele lepingule esitanud ka kahjunõuded AS Merin ja tema kindlustuse andja Ergo Kindlustuse vastu, kuna projekteerijal oli loomulikult sõlmitud ka vastutuskindlustuse leping.
Teine küsimus "Millal lahendatakse Rukkirahu kanali ebakvaliteetse süvndamisega kaasnenud probleemid?"
Rukkirahu kanali süvendamine toimus kaheksa aastat tagasi. Kanali süvendamise järgne sügavus oli viis meetrit. Kanali kontrollmõõdistused toimuvad iga aasta, et tagada selle kvaliteet ja normidele vastavus. Tähelepanuväärne on, et kaheksa aasta jooksul on Rukkirahu kanali sügavus muutunud vaid 10 sentimeetrit, mille tulemusel on kanalil tagatud sügavus käesoleval hetkel 4,9 meetrit.
"Kuidas kavatseb Majandusministeerium tagada Hiiumaa liinil praami liikluse tulevastele madalate veeseisude korral?"
Vastus. Vee taseme alanemine piirini, mis ei võimaldaks parvlaevade liiklust, on erandolukorraks, aga nad ikkagi tulevad ette. Aastatel 2007–2008 Heltermaal meretasemeid alla miinus 50 cm ei ole fikseeritud. 2009. aastal oli vastavaid päevi erandkorras fikseeritud 11 päeval. Rohukülas on meretaseme langemist alla miinus 50 cm 2007. aastal ühel päeval, 2008. aastal kahel päeval, 2009. aastal erandlikult 19 päeval. Eelnevast tulenevalt võib väita, et 2009.-2010. aasta talv oli merevee madala taseme seisukohast erandlik, mistõttu ei tohiks veetasemetest tulenevaid parvlaevaliikluse katkestamisi lugeda tavapärasteks ja sageli ettetulevateks. Ma usun, et me loodame kõik seda. Oleme seisukohal, et liinivedu suuremate parvlaevadega, mis on võimelised sõitma ka tavapärasest madalama veetasemega (ehk tavapärasemast madalama vee tasemega kuni miinus 50 cm) on end õigustanud.
Neljas: "Kas on plaanis Hiiumaa liini sadamaid täiendavalt süvendada?"
Vastus. Nii akvatooriumide laevatatavas osas kui ka kaide ääres, välja arvatud Rohuküla 7. kai, kus sügavus on miinus 4,6 meetrit, on vee sügavus miinus 5,2 meetrit, mis arvestab olemas olevate laevade süvistega. Seega sadamate süvendamist ei ole lähiajal plaanis, kuna veetee, mis praegu on sadamatest madalam, ei võimalda suurema süvisega laevade kasutamist. 2008.-2009. aastal teostati Heltermaa ja Rohuküla sadamate rekonstrueerimisega koos akvatooriumide süvendamine. Küll tuleb perioodiliselt sadamaid sinna kandunud setetest puhastada ja seda viib läbi AS Saarte Liinid oma igapäevase majandustegevuse korras.
Viies küsimus: "Kas on plaanis ehitada Heltermaa sadamasse lainemurdja?"
Rajamiseks on vajadus, kuna ükski sadam ei ole piisava turvalisusega ilma kaitserajatisteta. Saarte Liinid arengukavas kuni 2006. aastani oli Heltermaa sadamasse kavandatud nii lõuna- kui ka põhjapoole kaitsemuuli rajamine, milleks planeeriti ka raha 32 miljonit krooni. Nelja sadama rekonstrueerimise tehnilise ettevalmistuse projekti raames uuriti lainemurdja rajamist põhja poole, kuid selgus, et lainemurdja maksumus, seoses rajatise alla jäävate nõrga kandevõimega pinnaste (nimelt seal pehmed kihid ulatuvad kuni 17 meetri sügavuseni) tõttu osutub kordades kallimaks esialgu planeeritust. Sarnane pinnase olukord on ka lõuna pool. Kuna esmane eesmärk oli rekonstrueerida kaid ja sinna juurde kuuluvad ootealad, ei osutunud suure maksumuse tõttu lainemurdja rajamine võimalikuks. Heltermaa sadam ise paikneb kõva kivikünka peal, mis viitab targale asukoha valikule, kuid sadama planeerimise ajal polnud lainemurdjate järele ilmselt vajadust. Oleme siiski seisukohal, et lainemurdja rajamise tehnilist lahendust tuleb lähitulevikus hakata välja töötama. '
Kuues küsimus. "Kas reisija poolt makstud üleveohind ja üleveo kvaliteet viimasel poolel aastal on omavahel kooskõlas?"
Vastus. Parvlaeva liikluse kvaliteet Rohuküla–Heltermaa liinil on tõstetud uue laeva liinile toomise näol, mis võimaldab reisijate üleveomahu suurendamist, vähendab seeläbi ooteaegu sadamas. Viimase poole aasta jooksul tekkinud tõrked antud liinil on tekkinud eelkõige vääramatu jõu tingimustes ehk siis ebasoodsad ilmastikuolud madala veetaseme ja jääolude tõttu, mida polnud võimalik ennetada ega vältida. Kuivõrd laevaliiklus merel sõltub suuresti ilmastikuoludest, ei ole reaalselt kahjuks võimalik sajaprotsendiliselt tagada tõrgeteta laevaühendust sõltuvalt ilmastikuoludest. See variant jääb tõenäoliselt sadadeks aastateks ikka. Seejuures on tõrgete tekkimise korral vedaja ministeerium püüdnud võimalike meetmete abil operatiivselt tagada püsiühendused saartega. Tegime seda ka seekord.
Seitsmes küsimus. "Kes vastutab praeguse ebakvaliteetse praamiliiklusega Hiiumaa mainele ja majandusele tekitatud kahju eest?"
Vastus. Küsimuses esitatud hinnangu aluseks on tõenäoliselt võetud erandolukorrad, kus vääramatu jõu tingimustes on parvlaevaliiklus Rohuküla-Heltermaa liinil olnud häiritud. Vastavad tõrked parvlaevaühenduses on tekkinud siiski ainult erandolukordadel, mida praktikas esineb harva. Tavaolukorras on Rohuküla–Heltermaa liinil tagatud kvaliteetne, tõrgeteta parvlaevaühendus. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Austatud minister, teile on ka küsimus. Kalle Laanet, palun.

Kalle Laanet
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Selge on see, et tegijal juhtub mõndagi ja on arusaadav ka, et kõikide tegevuste puhul ei ole garanteeritud, et see tegevus on sada protsenti õige, nii nagu ka seekord on juhtunud. Aga selle arupärimise üks kindlasti olulisemaid põhjuseid oli see, et pikka aega ei antud adekvaatset informatsiooni hiidlastele. Mida te arvate: kas parem kommunikatsioon, kui aru saadi, et plaat on nihkunud – tegelikult saadi seda ju varem teada, kui see avalikkusele toodi –, õige tehniline ja tark kommunikatsioon oleks päästnud või ütleme siis niimoodi, oleks hiidlasi tunduvalt rohkem rahustanud? Aitäh!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Võimalik. Ma üldse arvan, et kommunikatsioonis, eriti Hiiumaa suunas on palju möödalaskmisi, sh ka vedaja poole pealt. Me oleme seda ka Saaremaa Laevakompanii esindajatega arutanud, et paljuski need hirmud, millele ka Kotkas viitas, ja sellises fataalses sõnastuses, et hiidlased on kaotanud usu Eestisse jne, on kindlasti kommunikatsiooniprobleemid. Ja mitte ainult sellel konkreetsel n-ö erandjuhtumil, kus midagi juhtus sadama rajatisega, aga ma arvan, ka laiemas mõttes.
Olgem ausad, ei ole vist mõistlik nii-öelda see esimene katsetuslaev, mis on mõeldud hiidlasi teenindama pikki aastaid, vähemalt nii kaua, kui on riigil leping ja ei ole muud varianti, saatma teenindama laeva nimega Muhumaa. Vist on kommunikatsioonihäire! Ma arvan, et selliseid apsakaid on tehtud, ja ma loodan, et ka vedaja tajub seda vastutust, et ikkagi asjad on siis mõistlikud, kui ikkagi klient ehk ennekõike hiidlane ja Hiiumaa külaline on rahul ja kõikvõimalikel inimestel, kes tihtipeale teevad muidugi nii-öelda vastupidist kommunikatsiooni, ei ole väga palju pinnast. Kahjuks on see niimoodi olnud ja see on ka minule teinud muret. Ma olen käinud ka Hiiumaal, püüdnud neid asju lahti rääkida. Kui inimestele need lahti rääkida, siis inimesed saavad vägagi hästi aru, aga kohati on selline esmane reaktsioon, et meelega majandusministeerium koos Saaremaa Laevakompaniiga tahab hiidlastele halba. Ei ole niimoodi! Ma usun, et ka vedaja tahab parimat, rääkimata ministeeriumist, rääkimata minust, kes ma samuti naudin Hiiumaad. Ma olen nõus, et siin tuleb selles osas ka seda asja parandada, et tõepoolest hiidlased tunneksid, et see teenus on täna parim, arvestades Eesti rikkusi ja tehnikavõimalusi. Pikk vastus, aga ma arvan, et see oli hea küsimus.

Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse, avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma olen sinuga ühte meelt, et ma usun, et nii Saaremaa kui Hiiumaaga oleme sel aastal sammunud uude sajandisse, piltlikult öeldes, sest on tegelikult saadud uued sadamad, uued laevad. Riik koos erainvestoriga on investeerinud sinna ümmarguselt kolm miljardit krooni, mis on ääretult suur raha. Kindlasti toimuvad ka tõesti sellised tõrked, mis ei sõltu ei valitsusest, ei Riigikogust ega ka Hiiumaal ja Saaremaal elavatest inimestest, pigem on need loodusest tingitud. Ise, olles sõitnud juba 2002. aastast alates pidevalt Saaremaa vahet ja mitte nii tihedalt Hiiumaa vahet, olen tunnetanud, nii kaua kui ma siin elanud olen, seda edasimineku võimekust. Aga nii nagu mina ja nii nagu ka Kalev siin saalis, on mõlemal saarel väga palju neid inimesi, kes käivad mandril tööl, on piisavalt palju neid inimesi, kes käivad välismaal tööl, ja sellest tulenevalt peaks astuma järgmise sammu ehk looma nendele inimestele samamoodi võrdsed võimalused töölkäimiseks ehk piletihind koju ja tööle sõidul peaks olema mõistlik. See eelnõu, mis on teatud hulga Riigikogu liikmete poolt Riigikogu menetlusse antud, võiks leida toetust, sest tegelikult ei ole tegemist ju Eesti riigi eelarve mõistes riigieelarvele nii meeletu koormusega, kui mõningatel puhkudel poliitilises kontekstis üritatakse seda välja näidata. Et kui minister on pidanud meie eelnõu populistlikuks, siis minu seisukoht on see, et populismiga ei ole siin midagi tegemist, vaid küsimus on väga tõsine ja seiseneb selles, et kuidas saartel elavad inimesed saaksid samasuguste kulutustega punktist A punkti B liikuda kui mandriinimesed. Ja ma väga loodan, et kuna kaks suurt sammu on astutud saarte inimeste jaoks, siis ehk tehakse ka see kolmas pikk samm ära. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised ja sellega on antud arupärimisele vastatud.

http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1284379500#pk6815

Balalaikavirtuoos Aleksei Arhipovski Eestis

Eesti Pärimusmuusika Keskuse PRESSITEADE 14.09.2010

Venemaa balalaikavirtuoos esineb taas Eestis

Läinud aastal Viljandi pärimusmuusika festivali publiku poolehoiu võitnud ning tänavu veebruaris Vene Teatris ovatsioonidega üle külvatud Venemaa balalaikavirtuoos Aleksei Arhipovski tuleb pärimusmuusika keskuse kutsel taas Eestisse ja annab kontserdi Tallinnas, Tartus ning Viljandis.

Keskuse juhataja Ando Kiviberg märkis, et Arhipovski Eestisse toomine on seotud 1. ja 2. oktoobril Viljandis toimuva traditsioonilise Pärimusmuusika Lõikuspeoga. Tänavu tõotab see kujuneda tavapärasest rahvusvahelisemaks, sest samal ajal peavad Viljandis aastakoosolekut Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi delegaadid. „Tahame neile meie oma esinejatele kõrval tutvustada ka paari lähinaabrite tipptegijat. Et aga pikk teekond Moskvast siia läheks täie ette, otsustasime juhust kasutades Arhipovski ka Tallinna ja Tartu publiku ette viia,” selgitas ta.

Venemaa üheks tuntumaks balalaikavirtuoosika peetav Arhipovski annab kontserdi Tallinnas Vene Kultuurikeskuses 30. septembril ja Tartus Athena Keskuses 1. oktoobril. Mõlemad kontserdid algavad kell 19.00.

Viljandis astub ta lõikuspeo külaliste ette 2. oktoobri hilisõhtul.

Kiviberg avaldas veendumust, et Arhipovski nimi on nüüdseks tuttav ka paljudele neile eestimaalastele, kel pole siiani olnud võimalust teda vahetult laval näha. “Olen väga rahul, et ta nõustus veebruaris esinema Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdil Vanemuises. Kuulsin pärast seda tema kohta ohtralt ülivõrretes kiidusõnu.”

Arhipovski näol on tegu silmapaistvalt osava pillimehega, kes suudab nobedate näppude, kolmekeelse pilli ja tagasihoidlike elektrooniliste abivahenditega tekitada illusiooni justkui esineks terve orkester. Tema etteasted pakatavad kirest, pühendumisest ja artistlikkusest, mida mitmed tema austajad on iseloomustanud kui näidet tõelisest vene hingest.

Lisainfo: www.folk.ee

Jäätmetekke vähendamise nädal 20.-28. november

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 14. september 2010

Ka tänavu tuleb üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal

Paljudes Euroopa riikides toimub 20.-28. novembrini jäätmetekke
vähendamise nädal, mille eesmärk on tutvustada jäätmete vältimiseks
ja vähendamiseks vajalikke tegevusi ning rõhutada jäätmetekke
vähendamise positiivset mõju keskkonnale.

„Üle-euroopalise jäätmetekke vähendamise nädalal tutvustatakse
tavapärasest rohkem lihtsaid võimalusi, kuidas igapäevaelus liigsele
jäätmetekkele piir panna,” ütles Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna
peaspetsialist ja Eesti jäätmenädala koordinaator Ulvi-Karmen Möller.

Seekord toimub jäätmetekke vähendamise nädal juba teist korda.
Avakampaania viidi läbi täpselt aasta tagasi ja oli esimese korra kohta
üliedukas: osales 10 Euroopa riiki ning nädala jooksul viidi läbi
2672 ettevõtmist. 2010. aastal osaleb juba 15 riiki üle Euroopa.

„Kutsume kõiki avaliku sektori asutusi ja organisatsioone, MTÜ-sid,
era- ja tööstusettevõtteid, kultuuri-, spordi- ja haridusasutusi
jäätmenädalal aktiivselt osalema,” ütles Möller. „Selleks
tuleb korraldada üritus, mis näitab võimalusi, kuidas igapäevaselt
tekkivat jäätmehulka vähendada.”

Möödunud aastal korraldas Eestis jäätmenädalal üritusi kuus asutust.
Keskkonnaamet võitis Brüsselis Euroopa jäätmetekke vähendamise nädala
auhinnatseremoonial ka auhinna. Võidu tõi koolidele mõeldud prügi
vähendamise õppeprogramm "Ferda vähendab prügi ", mille maskott on
sipelgas Ferda.

Lähem info jäätmetekke vähendamise nädala korralduse ja möödunud aasta
ürituste kohta: www.envir.ee/jaatmenadal ja www.ewwr.eu.

Kuidas ära tunda võlts-Stihli

OÜ Floratech pressiteade 14.09.2010
Eestis müüakse võltsitud Stihli mootorsaage

Võltsingu ja originaal Stihli erinevused

Eestisse tuuakse ja siin müüakse mootorsaagide Stihl võltsinguid. Septembri alguses tabas Maksu- ja Tolliamet Valga piiripunktis Lätist tulnud kaubiku koos võltsitud saagidega. Seni on saadud kätte 22 võltsitud kettsaagi. Need on professionaalseks kasutuseks mõeldud kettsaagide Stihl MS441 ja Stihl MS460 ebatöökindlad koopiad.

Airon Põlda, Stihli saage hulgi müüva ettevõtte Floratech juht ütleb, et saage on ilmselt Eestisse tulnud rohkem, sest inimesed on varemgi pöördunud oma mittetöötavate võltssaagidega garantiiremonti. „Probleemseid saage on toodud üle Eesti erinevate edasimüüjate juurde, peamiselt kaebusega, et saag ei käivitu ja sellega ei saa tööd teha,“ ütleb ta.

Airon Põlda toob välja Valga Politseiprefektuuris välise ekspertiisi käigus avastatud originaal-Stihli ja võltssae erisused:

Juhtplaat. Võltssae juhtplaadil on kiri Stihl ja Made in Germany paigaldatud kleepsuna ja asub ainult ühel pool plaati. Originaal-Stihli juhtplaadil asub kiri mõlemal pool, samas on nimetatud ka juhtplaadi tüüp rollomatic, duromatic jne. Lisaks on võltsingul väike auk juhtplaadi otsatähiku määrimiseks, originaali juhtplaadi otsas auk puudub.

Kütuse ja õlipaagi kork. Eriti hakkavad silma võltssae kütuse-ja õlipaagikorgid. Võltsingul on need keeratavad ja musta värvi, originaalil on korgid patenteeritud lukustisüsteemiga ning musta ja valget värvi.

Värv. Stihli erksa oranži asemel on võltsitud sae detailid tuhmunud oranži värvusega.

Karter. Mootori karter on võltssaagidel metallivärvi, originaalil aga peab see olema eritöötlusega valge pulbervärviga värvitud.

Starteri- ja ketikaas. Võltssaagidel on Stihli kiri starteri- ja ka ketikaanel kleepsuna, originaalil on selleks eriline plastikdetail ja kiri on ketikaanele pressitud.

Ketipiduri link on võltsingu puhul kinnitatud ketikaane külge, originaalil mootori korpuse külge.

Õhufiltri kaas. Võltsingu õhufiltri kaas on kinnitatud mutriga, originaalsael Stihl MS441 on see kinnitatud klambritega.

Võltsitud saagide müük toimub Airon Põlda kinnitusel käest kätte, müüjad pakuvad saage kaubikust ja räägivad kehva vene keelt. Saagide eest küsitakse hinda vahemikus 2500 kuni 8000 krooni. Põlda on rahul maksu- ja tolliameti ning politsei hea tööga ja kutsub inimesi üles mitte ostma võltssaage. „Võltsingu saab küll märksa odavamalt, aga mis mõtet on osta tööriista, millega tööd teha ei saa?“ küsib ta ja soovitab Stihli saage osta vaid tunnustatud edasimüüja käest. Edasimüüjate kohta leiab infot www.stihl.ee

Floratech OÜ on kaubamärke Stihli, Vikingi ja Logosoli aia- ja metsatööriistu hulgi müüv ettevõte.

Regula kolib Hiiumaa liinile

02.09.2010 Heltermaa sadama remonditööd muudavad laevastiku asetust

Esmaspäevast, 6. septembrist alustab AS Saarte Liinid Heltermaa sadamas põhjakindlustuse tugevdustöid, mis toovad kaasa ka muudatused Väinamere laevastiku asetuses parvlaevaliinidel.

Ehitustööd toimuvad Heltermaa sadamas kail number 4, mida kasutab parvlaev Muhumaa. Remonditööd viib vastavalt AS-i Saarte Liinid välja kuulutatud hanke tulemustele läbi AS Raunopol, tööde kestvus on planeeritud novembri keskpaigani.

Ajavahemikus, mil parvlaeva Muhumaa kai Heltermaal on remondis, teenindavad Hiiumaa ja mandri vahelist liini Väinamere Liinide laevastiku kogenud liikmed Ofelia ja Regula. Parvlaeva Muhumaa toob Väinamere Liinid remonditööde ajaks Kuivastu-Virtsu liinile, kus on sadamates olemas tema jaoks ohutud sildumiskaid. „Parvlaev Muhumaa sai suvekuudel liini teenindada vaid ajutiste navigeerimisjuhiste järgi, mis sügis-talvehooajal oleksid pannud Muhumaa liiklusele olulisi piiranguid. Palume reisijatelt ja ettevõtjatelt mõistvust – loodetavasti sujuvad ehitustööd graafikus ning muudatused laevastiku asetuses on lühiajalised. Samas on need remonditööd üliolulised nii reisijate, ettevõtjate veoste kui laevastiku ohutuse tagamiseks,“ ütles Väinamere Liinide juhataja Urmas Treiel.

Laevade vahetused liinide vahel toimuvad pühapäeva, 5. septembri hilisõhtul. Seega alates esmaspäevast teenindavad Rohuküla-Heltermaa liini parvlaevad Ofelia ja Regula ning Kuivastu-Virtsu liini parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa.

Heltermaa sadama probleemid ilmnesid mai alguses Saaremaa Laevakompanii uue laeva Muhumaa liiniletulekul, kui selgus, et AS-i Saarte Liinid hallatava Heltermaa sadama kai põhjaplaadistus ei pidanud konsultatsioonifirma AS Merin poolt koostatud esialgse tööprojekti olulistest puudustest tingitult vastu laeva sõukruvide tekitatud veevooludele ning tekkis oht laeva vigastamiseks. Alates sellest ajast on parvlaev Muhumaa liini teenindanud üksnes ajutistes navigeerimistingimustes seatud piirangute alusel.

Veealune kultuuripärand kaitse alla

Kultuuriministeeriumi pressiteade 2.09.2010

Uuenenud muinsuskaitseseadus saadetakse Riigikogusse

Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös valminud muinsuskaitsealased seadusemuudatused said täna Vabariigi Valitsuse heakskiidu ning eelnõu esitatakse Riigikogule.

Valminud eelnõus on võrreldes seni kehtinud seadusega mitmeid muudatusi - omanike jaoks lihtsustub mälestiste korrastamisega seonduv asjaajamine, samuti täiendati seadust otsinguvahendi kasutamise põhimõtetega. Seadusesse lisandusid veealuse kultuuripärandi kaitse põhimõtted.

Kultuuriminister Laine Jänese sõnul täpsustati ja täiendati kehtivat muinsuskaitseseadust, millega lahendatakse mitmeid väiksemaid seaduse rakendamisel ilmnenud probleeme, eesmärgiga tõhustada kultuuriväärtuste kaitset.

„Seaduseelnõu on täiendatud veealuse kultuuripärandi kaitse põhimõtetega. Veealuse kultuuripärandi kaitse seisukohalt kujutava kõik uppunud laevad ajaloolist ja kultuurilist väärtust, andes informatsiooni meresõiduajaloost ja nende hulgas on vrakke, mis vajavad kaitset mälestisena tervikuna koos selle juurde kuuluva arheoloogilise ja loodusliku ümbrusega,“ selgitas minister Jänes.

Minister Jänes märkis, et seadusemuudatus muudab ka mälestise korrastamise omanikule mõistlikumaks, sest piiratakse tegevuste ringi, milleks on nõutav Muinsuskaitseameti luba. „Nii ei ole mälestise omanikul vaja koostada elementaarseks hoolduseks ja remondiks eritingimustele vastavat projekti, seega pole vaja teha kulutusi dokumentatsioonide vormistamiseks ,“ selgitas minister.

Eelnõusse on lisatud täiendus, millega keelatakse Muinsuskaitseameti loata mälestisel ja selle kaitsevööndis ning väljaspool linnu, aleveid ja alevikke kultuuriväärtusega asja otsimine ning otsinguvahendi ehk peamiselt metallidetektori kasutamine.

Minister selgitas, et eesmärk on tagada mälestistele ja kultuuriväärtusega asjadele ulatuslikum kaitse. "Otsinguvahendite kasutamine ohustab kõige rohkem arheoloogiamälestisi ning ajaloomälestisena kaitse all olevaid matmispaiku ja ajaloolisi lahinguvälju, kus nende kasutamise tagajärjel on mälestise kultuurkiht rikutud ning leiumaterjal eemaldatud. Mälestiste kaitse eesmärgil võib metallidetektorit kasutada ainult muinsuskaitseameti loal ning tingimusel, et kasutamise käigus saadav informatsioon ja leiumaterjal säilitatakse," rõhutas minister.

Muinsuskaitseseadus ja sellega seonduvate teiste seaduste muudatused peaksid jõustuma 2011. aastal.

Vajadus parvlaevagraafikust suurem

02.09.2010 Väinamere Liinid lisab Hiiumaa liini sügisgraafikusse täiendavad väljumised

Väinamere Liinid lisab Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil esmaspäevast, 30. augustist kehtima hakanud sügisgraafikusse täiendavalt kümme lisareisi.

Väinamere Liinide juhataja Urmas Treiel ütles, et sügisgraafiku esimesed päevad on näidanud vajadust enamate reiside järgi. „Riigi tellimus on seotud kindla arvu reisidega, millele vastavalt on koostatud sügisgraafik. Samas oli juba graafiku esimestel kehtivuspäevadel ilmne, et reaalne nõudlus on suurem, kui graafik ette näeb. Selle asemel, et teha spontaanseid lisareise, otsustasime graafikusse lisada regulaarsed täiendavad reisid, nii et reisijad ja ettevõtjad saaksid nende reiside toimumisega arvestada ja oma sõite vastavalt planeerida,“ rääkis Treiel.

Nädalas tuleb Heltermaa-Rohuküla sügisgraafikusse juurde 10 lisareisi. Rohuküla sadamast lisanduvad väljumised esmaspäevast reedeni kell 8.30, Heltermaalt reedeti kell 10.30 ning esmaspäevast neljapäevani kell 18.30.

Kogu graafik on kättesaadav kodulehel www.tuulelaevad.ee.

Üle-euroopaline 20-nädalane vanemahüvitis

Reformierakond PRESSITEADE Brüssel, 02.09.2010

Ojuland: Eesti näitab vanemapuhkusega Euroopale eeskuju

Euroopa Parlament asub peagi menetlema direktiivi rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta. Euroopa Parlamendi liikme Kristiina Ojulandi sõnul oleks direktiivi ettepanekus sõnastatud minimaalselt 20-nädalase üleeuroopalise vanemahüvitise kehtestamine igati tervitatav samm.

"Üleüldine Euroopa rahvastiku vananemine puudutab ka Eestit ning seetõttu käis Reformierakond 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel välja idee üleeuroopalisest vanemahüvitisest. Kuna sündivus on Eestis vanemahüvitise kehtima hakkamisest aasta-aastalt märgatavalt paranenud, tasub ülejäänud Euroopal tõsiselt kaaluda analoogse süsteemi rakendamist," ütles Ojuland.

"Eesti kogemus oma noortele peredele kindluse loomisel on kahtlemata eeskuju vääriv. Paljud saadikud küsivad minult Eesti tee kohta selles valdkonnas – et kuidas on saanud rahvast, mis kunagi oli hääbuv, juba rahvus, mis säilib ja tulevikus loodetavasti ka kasvab. Nii ma räägingi meie kogemusest vanemahüvitisega ja soovitan sama teed minna," lausus Ojuland.

Ojuland märkis, et kuigi 20 nädalane tasustatud emapuhkus on võrreldes Eestis kehtiva 72 nädalaga märgatavalt vähem, tähendab see siiski mitmetes liikmesriikides olulist edasiminekut rasedate ja hiljuti sünnitanud naiste õiguste osas.

"Samas pole põhjust muretseda, et vanemapuhkus Eestis lüheneks, sest antud direktiiviga kehtestatakse üksnes miinimumnõuded ja antakse seega liikmesriikidele võimalus kehtestada või säilitada soodsamaid sätteid. Olen kindel, et noortele ja peredele on kindlus väga tähtis ning tean, et Reformierakond ei lase enda loodud head ja töötavat vanemahüvitise süsteemi Eestis lõhkuda," selgitas Ojuland.

Täna, 2. septembril tormab

PÄÄSTEAMETI TEADE 2. september 2010

Päästeamet hoiatab tugeva tuule eest

Ilmajaama andmetel on neljapäeva õhtul kogu Eestis oodata tugevat tuult ja vihmasadu. Tormi ajal tuleks väljas liikumist vältida ning teatada suurematest purustustest ja teele langenud puudest hädaabinumbril 112.

Neljapäeval tugevneb põhja- ja kirdetuul puhanguti kuni 24 meetrini sekundis, püsides kuni reedeni. Tuulega võib hoonetele, teedele, elektriliinidele langeda puid ning esineda pikemaajalisi elektrikatkestusi.

Päästeamet soovitab tugeva tuule ajal jääda siseruumidesse, sulgeda uksed ja aknad ning korjata õuest kokku lenduvad esemed ja lahtine mööbel.

Samuti tuleks sõidukeid mitte parkida suuremate puude alla. Maha langenud elektriliinidest tuleb hoida eemale ja teatada neist Eesti Energiale.

Võimalike elektrikatkestuste puhuks soovitab Päästeamet laadida mobiiltelefonid ja kui majapidamise joogivee saamine sõltub elektrist, varuda aegsasti vett.

Suurematest tuulega tekkinud purustustest ja õnnetustest tuleb teatada hädaabinumbril 112. Infot tormi tõttu tekkinud takistustest sõiduteedel saab maanteeinfo numbrilt 1510. Elektrikatkestustest tuleb teatada Eesti Energia rikketelefonile 1343.

Paldiskis uus traalpüügi külmladu

Põllumajandusministeerium Pressiteade 25. august 2010

Uus külmladu aitab suurendada kalurite sissetulekut

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna Paldiskis Eesti Traalpüügi Ühistu suure külmlao, mis on saanud Põllumajandusministeeriumi vahendusel 45 miljonit krooni toetust. Uues külmlaos majandamine aitab püüdjatel tulevikus oma kala eest kõrgemat hinda küsida.

„Kalapüüdjate majanduslik edu on tihti kinni selles, kui paindlikult saavad nad oma saagi müügiaega planeerida,” nentis põllumajandusminister. „Uus suur külmladu annab viiele ühistusse koondunud ettevõttele selleks hea võimaluse.”

Täna Paldiskis avatav külmladu on esimene kolmest eeloleva aasta jooksul Eestis avatavast laost, mille rajamist toetatakse Euroopa Kalandusfondi toetusmeetmest. Iga lao rajab erinev kalurite ühendus ning kokku kasutavad nendesse koondunud 19 ettevõtet 90 protsenti Eestis traalidega püütavast kilu ja räime kvoodist.

Teised kaks külmladu rajavad Eesti Kalapüügiühistu ja Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu ning iga projekti toetatakse 45 miljoni krooniga, millele peavad firmad omaltpoolt lisama vähemalt 15 miljonit krooni.

“Kalapüük on Eestis elujõuline valdkond, mille tegemisi tuleb toetada just läbi ühistulise tegevuse arendamise ja püügivahendite parendamise,” rääkis Seeder. “Nendele aspektidele pannakse palju rõhku terves Euroopas, sest kalavarud vajavad mõistlikku majandamist ning selleks on kehtestatud üksjagu reegleid.”

Pensioniiga alates 2026-aastast 65

VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI PRESSITEADE 27. aprillil 2010

Riigipea: pensioniea tõusuga piirdumine ei lahenda tööjõuprobleemi

President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna välja seaduse, millega tõstetakse pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani. Koos otsusega tegi riigipea avalduse, milles ta kutsub Riigikogu ja valitsust astuma lähiaastatel astuma kõiki vajalikke samme selleks, et lahendada edukalt elanikkonna vältimatu vananemisega seotud probleeme.

Vabariigi Presidendi hinnangul peab Eesti vastu võtma seadused ja kiitma heaks poliitikad, “mis käsitlevad elukestvat õpet; 60-aastaste ja vanemate inimeste paindlikku töökorraldust; erinevaid, töö spetsiifikat arvestavaid kindlustusmehhanisme; Eesti ühiskonna pikaajalisi huve arvestavat immigratsioonipoliitikat ja tervisekäitumist, mil on otsene mõju elueale, töövõimele ja elukvaliteedile,” seisab avalduses.

Riigipea sõnul on pensioniea tõus Eesti demograafilist seisu ja tulevase vanaduspensioni soovitavat suurust arvestades paratamatu, sest kui praegu on Eestis iga pensionäri kohta 4 tööealist inimest, siis 20 aasta pärast kahaneb see suhtarv kolmele ja 40 aasta pärast 1,8-le. Ometi on pensioniea tõstmine president Ilvese hinnangul vaid üks, tehniliselt ilmselt kõige lihtsam osa Eesti ees seisvast ülesandest.

“Me ei tohi end petta usuga, et see konkreetne otsus lahendab kõik homsed probleemid. Enesepett viib meid juba mõne aasta pärast sundseisu, kus tuleb hakata pensioniiga uuesti tõstma, kas 67. või koguni 70. eluaastani,” ütles president Ilves.

Riigipea juhib oma avalduses tähelepanu ka asjaolule, et kõnealust seadust menetledes ei järginud parlamendi enamus Riigikogu varasema praktika parimaid tavasid. Ometi ei rikutud seejuures ei põhiseadust ega ka teisi õigusakte, leiab Vabariigi President.

Avalduse täistekst:

Vabariigi Presidendi avaldus Kadriorus, 27. aprillil 2010

Kirjutasin täna alla otsusele kuulutada välja Riigikogus 7. aprillil 2010 vastu võetud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus, mis tõstab pensioniea 2026. aastaks 65 eluaastani.

Olen Riigikogu lõpphääletuse järel saanud parlamendifraktsioonidelt, kohalikelt omavalitsustelt, mittetulundusühingutelt ja kaaskodanikelt kirjalikke ettepanekuid jätta kõnealune seadus välja kuulutamata, sest eelnõu menetlemise käigus rikuti väidetavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadust.

Menetluse õiguslikust analüüsist selgub, et kuigi seaduse menetlemise käigus korraldatud Riigikogu täiendava istungi kokkukutsumine ei vastanud Riigikogu senise praktika parimatele tavadele, ei rikutud eelnõu menetlemisel Eesti Vabariigi põhiseadust ega teisi õigusakte.

Siiski juhin Riigikogu ja selle juhatuse tähelepanu asjaolule, et iga seesugune juhtum kujundab Eesti poliitilist kultuuri. Riigikogu juhatus vastutab otseselt meie parlamendi töövõime, maine ning seal vastu võetavate otsuste legitiimsuse eest.

Panen Riigikogu praegusele ja tulevastele koosseisudele, samuti valitsusele ja vastutavatele ministeeriumidele südamele, et stabiilne ja toimiv pensionisüsteem on kodaniku ja riigi usaldusliku partnerluse üks aluseid. Seepärast ei saa mistahes majanduslik, demograafiline või poliitiline paratamatus ega otsustamise väidetav kiireloomulisus selles valdkonnas õigustada sisuka väitluse ja selgituste nappust. Igale kehtivat pensionisüsteemi sisuliselt muutvale otsusele peab eelnema arutelu, mis informeerib nii parlamendi liikmeid kui ka avalikkust otsuse kõigist otsestest ja kaudsetest mõjudest.

Tänaste ja tulevaste pensionäride heaolu kujundavatesse otsustesse tuleb suhtuda ülima vastutustundega, hoidudes seejuures populistlikest, avalikkust eksitavatest ja Eesti tegelikke vajadusi eiravatest lubadustest.

Olen seisukohal, et pensioniea tõus on Eesti, aga laiemalt pea kõigi Euroopa Liidu riikide demograafilist olukorda arvestades paratamatu ning kõnealune seadusemuudatus jõustub piisava ajavaruga. Aga seejuures mõistkem, et pensioniea tõstmine on vaid üks, tehniliselt ilmselt kõige lihtsam osa meie ees seisvast ülesandest. Me ei tohi end petta usuga, et see konkreetne otsus lahendab kõik homsed probleemid. Enesepett viib meid juba mõne aasta pärast sundseisu, kus tuleb hakata pensioniiga uuesti tõstma, kas 67. või koguni 70. eluaastani.

Kutsun parlamenti ja valitsust astuma lähiaastatel kõiki teisi vajalikke samme, mis tagaksid koos väärika vanaduspensioniga ka majandusruumi ja pensionisüsteemi stabiilsuse järgmisteks kümnenditeks. Selleks tuleb meil seada Eesti keskseks ülesandeks oma kaaskodanike tervelt ja tööjõuliselt elatud aastate hulga kasv. Lisaks tuleb riigi, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori ühise tööga luua eakatele võimalused teha oskustele vastavat tööd, kuni selleks jätkub tervist ja tahet.

Olen veendunud, et lähiaastatel tuleb võtta vastu seadused ja kiita heaks poliitikad, mis käsitlevad elukestvat õpet; 60-aastaste ja vanemate inimeste paindlikku töökorraldust; erinevaid, töö spetsiifikat arvestavaid kindlustusmehhanisme; Eesti ühiskonna pikaajalisi huve arvestavat immigratsioonipoliitikat ja tervisekäitumist, mil on otsene mõju elueale, töövõimele ja elukvaliteedile.

Oma tulevasi vajadusi täpselt prognoosides ning kainelt ja asjatundlikult küsimustele vastuseid leides tuleme elanikkonna vältimatu vananemisega seotud probleemidega edukalt toime.

Toomas Hendrik Ilves,
Eesti Vabariigi president