Tuuleenergeetika teemaplaneering Lääne regioonis

SAARE MAAVALITSUS Pressiteade 10. veebruar 2010

Tuuleenergeetika teemaplaneeringute koostamine Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnas

Täna, 10. veebruaril kirjutasid Saare maavanem Toomas Kasemaa ja OÜ Hendrikson&Ko juhatuse liige Kuido Kartau alla lepingule, mille tulemusena viiakse ellu projekt “Tuuleenergeetika teemaplaneeringute koostamine Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnas”.

„Energeetika on valdkond, mis puudutab meist igaüht peamiselt kui tarbijat. Kuid oluline on teadvustada ja määratleda energia tootmise võimalused lisaks taastumatule Ida-Virumaa põlevkivienergiale ka Lääne-Eesti taastuvast tuuleressursist“ ütles maavanem Toomas Kasemaa.

Projekti eesmärgiks on koostada Saare-, Hiiu-, Lääne-, ja Pärnu maakonna territooriumite kohta maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering koos keskkonnamõjude strateegilise hindamisega. Teemaplaneeringute koostamise tulemusena selguvad potentsiaalsed alad, kuhu on võimalik tuuleparke reaalselt ehitada. Teemaplaneeringud on omakorda aluseks omavalitsuste üld- ja detailplaneeringute koostamisele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele tuuleparkide rajamiseks.

Teemaplaneeringuid on vaja, kuna täna ei kajasta Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnu maakonnaplaneeringud võimalikke maa-alasid, kuhu oleks võimalik rajada tuuleparke ja nende võrku ühendamiseks ülekandeliine. Samas on tuuleparkide loomise vajadus olemas ja see on kajastatud ka nii üleriigilises planeeringus “Eesti 2010” kui ka erinevates energeetika arengukavades. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 ja Eesti elektrimajanduse arengukava 2008-2018 näevad meetmetena ette uute ühenduste ehitamist ja energiabilansis energiaallikate ühtlasema jaotuse saavutamist sh taastuvelektri osakaalu tõusu aastaks 2010 vähemalt 5,1% ja aastaks 2015 vähemalt 8%. Üleriigilises planeeringus “Eesti 2010” on aga tuuleenergia tootmise võimalusena nähtud just nelja läänepoolse maakonna territooriumeid.

Projekti kogumaksumus on 1 132 800 krooni ja seda rahastatakse 85% ulatuses Norra-EMP regionaalarengu toetusskeemist.

Teemaplaneering on kavas vastu võtta hiljemalt 01.02.2011 ning kehtestada hiljemalt 01.01.2012.

Mis on HELCOM

Helsingi komisjon ehk Läänemere (mere)keskkonnakaitse komisjon (HELCOM) on
valitsustevaheline organ, mis ühendab kõiki üheksat Läänemereriiki (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi) ja Euroopa Liitu.

HELCOM on Helsingi konventsiooni ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse
konventsiooni juhtorgan. HELCOMi eesmärgiks on töötada välja riikide ühist poliitikat
Läänemere kaitseks, vahetada keskkonnaalast informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides.

HELCOMi valupunktid ehk reostuse seisukohalt erilise tähelepanu piirkondi on Eestisse
jäänud 5. Neis on peamiseks probleemiks reovete HELCOMi soovitusi ületavad
saastekontsentratsioonid: 1) Narva põlevkivijaamad, 2) Kohtla-Järve, 3) Kehra telluloosi- ja paberivabrik, 4) Haapsalu, 5) Matsalu laht.

7 asja Läänemere kaitseks

Eestimaa Looduse Fond pressiteade 9. veebruar 2010

WWF: seitse lihtsat asja Läänemere kaitseks

Maailma Looduse Fond (WWF) saatis täna Läänemeremaade peaministritele kirjad, soovitades seitset lihtsat asja, mida riikide valitsused saaksid Läänemere seisundi parandamiseks kohe teha. Kiri saadeti seoses 10. veebruaril toimuva Läänemere regiooni tegevuskonverentsiga Helsinkis, kus Läänemere riikide juhid loovad ühisplatvormi Läänemere kaitsel.

Need seitse lihtsat asja on järgmised:
1.Keelustada pesuvahendites fosfaadid
2.Maksustada mineraalväetistes lämmastik ja fosfor
3.Keelustada angerjapüük nende varude taastumiseni ning taastada nende rändeteed sisemail
4.Ratifitseerida Ballastvete Konventsioon
5.Likvideerida HELCOM-i poolt väljatoodud suured reostusallikad ehk nn valupunktid (hotspots)
6.Rajada sadamatesse kruiisilaevade reovete tasuta käitlemiseks asjakohased infrastruktuurid
7.Rajada kaitstavate merealade võrgustik.

„Enamikud WWF-i nõuetest kehtivad täna ka Eesti valitsuse kohta,“ kommenteeris WWF-i nimekirja Kristjan Piirimäe, Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eutrofeerumisekspert. „Eesti valitsuse kõige suurem eksimus on, et erinevalt teistest Läänemeremaadest pole suudetud fosfaatide kaotamiseks pesuvahenditest isegi vastavat eeluuringut algatada. Sellega rikub Eesti oma HELCOM-i Läänemere tegevuskavas võetud kohustust.

WWFi partnerorganisatsiooni Eestimaa Looduse Fondi arvates saaks Eesti Valitsus teha Läänemere kaitseks veel kolm lihtsat asja: luua õlireostuse likvideerimiseks spetsiaalne õlifond, toetada Euroopa Komisjoni ettepanekuid Ühise Põllumajanduspoliitika muutmiseks keskkonnasõbralikumaks ning töötada välja keskkonnasäästlik merealade kasutamise strateegia, sh viia läbi koalitsioonilepingus juba 2008. aastal algatada lubatud taastuvenergeetika teemaplaneering.

Veekogud võivad jääda ummuksisse

Keskkonnaamet Pressiteade 09.02.2010

Karmi talvega võib kaasneda veekogude ummuksisse jäämine

Viimasel ajal on tulnud üksikuid teateid veekogude ummuksisse ehk
hapnikuvaegusesse jäämisest, veebruari lõpul ja märtsi algul võivad
sellised juhtumid sageneda. Talvine veekogude ummuksisse jäämine on
paraku üks looduslikke protsesse, mis kordub karmidel talvedel
regulaarselt.

Mõnevõrra aitab ummuksisse jäämist leevendada jää lumest puhastamine,
veidi ka aukude raiumine jäässe.

„Jää puhastamine lumest suurendab läbi jää vette tungivat valguse hulka
ning võib panna vees olevad mikrovetikad fotosünteesima ja hapnikku
tootma. Auke raiuda on mõtet vaid sissevoolude lähedal, kus vee
liikumine kannab hapniku järve laiali. Siiski on see suhteliselt
väheefektiivne meetod, kuna avada suudetakse tühine osa veepinnast ja
augud külmuvad kiiresti kinni,“ ütles Keskkonnaameti vee-elustiku
spetsialist Aimar Rakko.

Võimalik on veel ka kunstlik aereerimine, kuid see on mõistlik ainult
väikejärvedes ning võimalik juhul, kui selleks leitakse ressursse.
Õhu otsene pumpamine jää alla on võrdlemisi ebaefektiivne ja siiski
vaid üsna lokaalse mõjuga.

Varasemale kogemusele toetudes on need abinõud osutunud vähetõhusaks
ning kalade suremist täielikult vältida ei õnnestu. Elustiku päästmine
talvisest hapnikuvaegusest on rohkem humaanne tegevus ja majanduslikku
tulu sellisest tegevusest on raske loota.

Ummuksisse jäämisel on mitmeid põhjusi. Kui hapnikuvahetust takistab
jääkate, veevahetus jõgede kaudu on soikunud ja vetikate
fotosünteesi takistab jääl olev paks lumikate, siis jäävad järgi vaid
hapnikku tarbivad protsessid - orgaanilise aine lagunemine,
anorgaaniliste ainete oksüdeerumine ja veeorganismide hingamine. Eesti
veekogudest on kõige ohtlikumas olukorras rohketoitelised, aeglase
veevahetusega madalad järved. Ühe potentsiaalse rühma moodustavad paljud
Lääne-Eesti rannikul ja saartel paiknevad madalad (sügavus alla 1 m)
rannajärved, kuna talveks nende ühendus merega enamasti katkeb ja
põhjamudas tekib rohkelt mürgist väävelvesinikku.

Nagu mitmed teadlaste läbiviidud uuringud on näidanud, ei hukku
tavaliselt kogu ummuksis järve kalastik. Koger ja linask taluvad
hapnikupuudust hästi ning elavad sellised tingimused edukalt üle.
Peamiselt hukkub ummuksisse jäänud järves peenkala: särg ja väike ahven,
mis suurendab jäävabal perioodil oluliselt nende kalade peamise toidu,
zooplanktoni hulk järves. Selle tulemusel omakorda vähenevad
mikrovetikad, kes on zooplanktoni peamine toit. Sellisel juhul on
veekogu umuksisse jäämine isepuhastumise mõttes isegi kasulik:
tulemuseks on vee läbipaistvuse suurenemine ning järve üldise seisundi
paranemine. Kui aga nende muutuste järel ei jää järve piisav hulk
röövkalu (haug, koha), siis saab neid juurde asustada.

Veekogu ummuksisse jäämisest oleks soovitav teavitada ka
Keskkonnaametit, kes hindab veekogu olukorda ja vastavalt sellele
kavandab edasise tegevuse.

Välisvahendite kasutamine Hiiumaal 2009. aastal

Rahandusministeerium 9. veebruar

Hiiumaa suunati 2009. aastal enim välisvahendeid avalike teenuste arendamiseks

Kohalikku elu mõjutab märkimisväärselt välistoetuste kasutamine. 2009. aastal on välistoetuste kasutamise maht võrreldes eelnevate aastatega kasvanud ligi kaks korda. Toetatavaid valdkondi on palju, aga olulisematest võib välja tuua hariduse, põllumajanduse, veemajanduse, ettevõtluse ning regionaalse arengu. 2009. aastal oli välisvahendite väljamaksete maht toetuse saajatele ligi 11 miljardit krooni. Aasta jooksul on mitmel moel toetuste andmise korda lihtsustatud, mis peaks toetuse saamise ja kasutamise tegema kättesaadavamaks ning vähem ajamahukaks.

Hiiumaa toetuse saajatele on 2009. aastal välja makstud 21,6 miljonit krooni struktuuritoetusi ja kohustusi võetud perioodi algusest 58,3 miljoni krooni ulatuses - et projekte on selle summa ulatuses heaks kiidetud.. Hiiu maakonnas on enim välisvahendeid plaanitud suunata kohalike avalike teenuste arendamiseks (21,2 miljonit krooni). Suuremad välisvahendite summad on kavas veel suunata tööstusettevõtjate tehnoloogiainvesteeringute toetuseks (16,5 miljonit krooni) ja ka avatud noortekeskuste ning teavitamis- ja nõustamiskeskuste arendamiseks (14,4 miljonit krooni).

Hiiumaal elluviidavad projektid on näiteks Käina Gümnaasiumi rekonstrueerimine (16,4 miljonit krooni), Emmaste Avatud Noortekeskuse renoveerimine ja sisustamine (7,9 miljonit krooni) ning Pühalepa valla Kultuuri- ja Noortekeskuse laiendamine ja köögi renoveerimine ( 6,5 miljonit krooni). Samuti aitavad saare kohalikule arengule kaasa kaks Kärdla lennujaama projekti, millega tagatakse ohutum lennundustegevus ja kaasaegsem infrastruktuur (kokku ligi 7,6 miljonit krooni).

Toetuse saajate nimekiri on avalik ning sellega saab tutvuda kodulehel www.struktuurifondid.ee.

Mahetooted saavad uue logo

EUROOPA KOMISJONI PRESSITEADE Brüssel, 08. veebruar 2010

Euroopa Liidu mahetooted saavad uue logo

Euroopa Komisjon avalikustas täna ELi mahelogo konkursi võidutöö, mis selgus ligi 130 000 osalejaga e-hääletusel. Võidutöö kujundas Saksamaal õppiv Dusan Milenkovic, kelle loodust ja Euroopat sümboliseeriv logo sai 63% kõigist häältest.

Alates 1. juulist 2010 peavad ELi mahelogo kandma kõik pakendatud mahetooted, mis on toodetud ELi liikmesriikides. Imporditud mahetoodetele on logo lisamine vabatahtlik. Samuti võivad mahetooted lisaks ELi logole kanda muid piirkondlikke või riigisiseseid logosid.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku Mariann Fischer Boeli sõnul muutis konkurss mahetoidu tuntumaks. „Ootan huviga võimalust osta tooteid, mis alates käesoleva aasta juulist uut logo kannavad,” rõõmustas ta uue logo üle.

Võidulogo valimiseks korraldati konkurss disaini- ja kunstitudengite seas. Sellele laekus peaaegu 3500 kavandit, mida hindas rahvusvaheliselt tunnustatud žürii. Kolme parima kavandi hulgast valiti võitja avaliku e-hääletuse teel.

Eurolehekest kujutaval kavandil moodustavad ELi tähed lehe kuju rohelisel taustal. Selle lihtsa kujunduse sõnum on selge: loodus ja Euroopa.

Kärdla kooli vilistlaste kokkutulek 22. oktoober 2010

Kärdla Ühisgümnaasiumi 180. aastapäeva korraldamise komisjoni otsusel
toimub vilistlaste kokkutulek 22.oktoobril 2010.

Ootame kokku tulema endisi kooli ansambleid, pidu sisustama vilistlastest diskoreid ning kunstnikke, fotograafe, käsitöölisi osalema näitusmüügil.

Kui on säilinud fotosid kooliajast, siis palume tuua või saata need hiljemalt
14. maiks kooli huvijuhile. Pildid skanneeritakse ja tagastatakse.

Teretulnud on annetused Kärdla Ühisgümnaasiumi arveldusarve numbrile
221016124746, märksõnaga "kokkutulek."

Täpsem info:
Kärdla Ühisgümnaasiumi kodulehelt www.dako.edu.ee
Huvijuhi e- maililt barinov1@gmail.com
Telefonil 463 2207

Üle 85% pudeliteast taaskasutusse

OÜ Eesti Pandipakend Pressiteade 8. veebruar 2010

Möödunud aastal jõudis taaskasutusse üle 85 protsendi pudelitest

2009. aastal kogus Eesti Pandipakend ja suunas taaskasutusse 109 miljonit plast- ja 16 miljonit klaaspudelit ning 63 miljonit alumiiniumpurki – kokku 188 miljonit pandipakendit.

Materjaliliigiti koguti möödunud aastal joogipakendeid kokku rohkem, kui kehtiv pakendiseadus kohustas. Aasta jooksul müüki pandud klaaspudelitest võeti tagasi 85 protsenti (pakendiaktsiisi seadusest tulenev kohustuslik määr on 75 protsenti), plastikpudelitest 89 protsenti (kohustuslik on 75 protsenti) ja alumiiniumpurkidest 55 protsenti (kohustuslik on 40 protsenti).

Euroopa Liidu direktiive arvestava Eestis kohalduva pakendiaktsiisiseaduse kohaselt tõusevad pakendijäätmete taaskasutamise määrad alates 2012. aasta 1. jaanuarist klaas- ja plastpakendi puhul seniselt 75 protsendilt 85 protsendile. Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist metallpakendi vastavad taaskasutusmäärad juba tõusid seniselt 40 protsendilt 50 protsendile.

OÜ Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Peeter Raali sõnul ollakse kõrgemateks piirmääradeks valmis ja juba täna kogutakse tarbijatelt kokku rohkem joogipakendeid, kui pakendiaktsiisiseaduses kehtestatud ja kahe aasta pärast kehtima hakkavad uued miinimummäärad seda nõuavad.

Harjumaal, Jõelähtmel tegutsev OÜ Eesti Pandipakend andis 2009. aastal tööd 60 inimesele. Eesti Pandipakendiga on liitunud 140 tootjat ja importööri ning ligi 1200 tagastuskohta, millest 470 võtab pandipakendeid vastu taaraautomaadiga. Eesti Pandipakendi pakendiregistris on registreeritud 4000 tootepakendit.

Eesti Pandipakend on 2005. aastal tootjate ja importööride ning kaupmeeste poolt Pakendiseaduse alusel loodud pakendi taaskasutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestiliselt tagatisrahaga koormatud pakendite kogumist, transporti, sorteerimist, loendamist ja taaskasutamist. Vastavalt pakendiseadusele hõlmab see vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastmass-, klaas- ja metallpakendit.

2010 on elurikkuse aasta

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 5. veebruar 2010

2010 on rahvusvahelise elurikkuse aasta

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon nimetas 2010. aasta rahvusvaheliseks
bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse aastaks, et suurendada
inimeste teadlikkust elurikkuse olulisusest. Seega toimub tänavu palju
nii rahvusvahelisi kui ka kohaliku tähtsusega üritusi, kus keskseks
teemaks on loodus ja selle rikkuste kaitsmine.

Täna, 5. veebruaril lõppes Norras Trondheimis ülemaailmne konverents
"2010. aasta seab uusi elurikkuse eesmärke". Üle maailma kokku kogunenud
eksperdid tegid kokkuvõtteid senisest tööst elurikkuse kaitsel.

Eestist osales konverentsil Lauri Klein, kes on Keskkonnaministeeriumi
Info- ja Tehnokeskuse bioloogilise mitmekesisuse nõunik. “Konverentsil
tõdeti, et riigid ja rahvad on pingutanud elurikkuse säilitamise ja
taastamise nimel. Paraku ei ole soovitud tulemusi saavutatud. Peamised
ohud elurikkusele on elupaikade hävimine ja killustumine,
maakasutusmuutused, loodusvarade ületarbimine, mittesäästlikud
looduskasutusviisid (nt kalavarude ülepüüdmine), võõrliigid, reostus
ning kliimamuutused,” loetles Klein.

Norras toimunud konverentsil püüti leida lahendusi, kuidas vähendada ja
peatada loodusele tehtavat kahju veel enne, kui paljud ökosüsteemid on
pöördumatult muutunud. “Konverentsil osalejad rõhutasid
elurikkuse olulisust nii majandus- kui ka kliimamuutustega seotud
küsimuste lahendamisel,” ütles Klein. Näiteks pakuti ühe
lahendusena seda, et elurikkuse säilitamine oleks üks olulisemaid
tingimusi, mida tuleb järgida põllumajanduses, kalanduses, energeetikas,
transpordis jne. Kiiresti tuleb tegutseda metsade hävimise, loodusvarude
vähenemise ja võõrliikide sissetungi vastu, kusjuures toonitati, et
loodusväärtused peavad saama hinnatud ka majanduslikult.

Sama teemat käsitleti ka tänavu jaanuari lõpus Madridis toimunud
konverentsil, mis keskendus kaitsealadele ja rohevõrgustikele. Seal
kuulutas Hispaania Euroopa Liidu eesistujana elurikkuse aasta pidulikult
avatuks, tutvustades ühtlasi Euroopa eesmärke elurikkuse kaitsel.
Näiteks on 2020. aastaks kavas saavutada üle-euroopalise tähtsusega
liikide ja elupaikade hea loodukaitseline seisund. Eestist osales
konverentsil Maaülikooli professor Mart Külvik.

Elurikkuse aasta tähtsündmus on oktoobris toimuv bioloogilise
mitmekesisuse konventsiooni osapoolte 10. konverents Nagoyas Jaapanis.
Sellel konverentsil määratakse elurikkuse poliitika üleilmsed põhisuunad
pärast 2010. aastat.

Eesti ühines bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga 1994. aastal ja
tähistab koos muu maailmaga rahvusvahelist elurikkuse aastat. Tänavune
aasta on Eesti looduskaitsele eriline sellegi poolest, et täitub sada
aastat esimese kaitseala loomisest. Seega on aasta 2010 Eestis
looduskaitseaasta ja Keskkonnaministeerium kutsub kõiki hindama ning
väärtustama elurikkust meie ümber. Loe lisaks
http://www.envir.ee/1111672.

Elurikkuse aasta ametlik koduleht: http://www.cbd.int/2010/welcome/
Eesti bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik: http://btv.eelis.ee
Hispaania konverentsi koduleht:
http://www.fundacion-biodiversidad.es/europeanconference2010
Trondheimi konverentsi koduleht: www.trondheimconference.org.
Looduskaitse 100 koduleht: www.keskkonnaamet.ee/lk100

Võlaandmete avaldamine lubatud

Andmekaitse Inspektsioon Pressiteade 03.02.2010

Maksehäireandmeid võib avaldada ka võlgniku nõusolekuta

Andmekaitse Inspektsioon koostas maksehäireandmete avaldamise kohta selgitava juhise, mille kohaselt on võlaandmete avaldamine lubatud ilma inimese nõusolekuta, kuna teiste isikute kaitse halbade tehingute eest on olulisem kui võlgniku eraelu riive.

Samas kehtivad maksehäireandmete avaldamisel ka võlgnikku kaitsvad piirangud. Näiteks ajalised kitsendused – vanu võlaandmeid ei saa avaldada lõputult. Korralikult käitunud võlgnik peab oma äramaksutud võlgnevuste ajaloost vabanema.

Ka on püütud vähendada võlaandmete väärkasutuse riske. Inimesel on õigus teada saada, milliseid andmeid on tema kohta kogutud ning kes ja miks on tema kohta päringuid teinud.

Juhis koostati kõikide osapooltega põhjalikult konsulteerides ning sellega on võimalik tutvuda inspektsiooni veebilehel.

Liikluskindlustuse ajalugu veebis

Eesti Liikluskindlustuse Fond 4. veebruar 2010

Veebis saab vaadata oma liikluskindlustuse ajaloo andmeid

Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) tegi veebis klientidele kättesaadavaks andmed igaühe liikluskindlustuse ajaloo kohta.

Igaüks saab enda kindlustus- ja kahjuajalooga tutvuda LKFi veebilehel (www.lkf.ee -> Teabekeskus -> Kliendi liikluskindlustuse ajalugu) või riigiportaali www.eesti.ee kaudu, logides selleks keskkonda sisse ID-kaardi, mobiil-ID või internetipanga vahendusel. Veebis on kättesaadav kohustusliku liikluskindlustuse kindlustus- ja kahjuajalugu alates 1. juunist 2001.

LKFi teenindusjuhi Lauri Potsepa sõnul muudab uus teenus kliendi jaoks läbipaistvamaks kindlustusmakse arvutamise ühe teguri alusandmed. "Kõik kindlustusseltsid võtavad liikluskindlustuse makse arvutamisel arvesse kliendiga seotud kindlustusriski kahju- ja kindlustusajalugu, kuid iga kindlustusandja arvestab seda oma metoodika alusel," selgitas Potsepp. "Nüüd on kliendil hea võimalus oma kindlustusandjalt uurida, mil määral mõjutavad need andmed tema kindlustusmakse suurust. Uus teenus on osutunud populaarseks - esimese paari nädalaga on oma kahju- ja kindlustusajalugu vaadanud juba üle 2500 kliendi."

Teabekeskuse vahendusel kuvatakse neid andmeid kindlustuskaitse ja põhjustatud liikluskahjude kohta, mis kindlustusseltsid LKFi hallatavasse liikluskindlustuse registrisse on kandnud. Kui kuvatavad andmed põhjustatud kahjude ja kindlustuskaitse ajaloo kohta on ebatäpsed, tuleb andmete parandamiseks pöörduda oma kindlustusandja poole.

LKF on liikluskindlustuse seaduse nõudel kindlustusandjate poolt asutatud ühing, mille peamiseks ülesandeks on täita garantiifondi rolli ning hallata liikluskindlustuse registrit. Garantiifond hüvitab kindlustamata või tundmatuks jäänud sõidukite poolt põhjustatud kahjud. Samuti kogutakse vahendeid olukordadeks, kui kindlustusandja ei ole võimeline kannatanute nõudeid rahuldama maksejõuetuse tõttu. LKF on lüli liikluskindlustuse rahvusvahelises võrgustikus, täites nii Euroopa Liidu nõuetest tulenevat teabekeskuse ja kompensatsiooniorgani rolli kui ka rahvusliku büroo rolli Rohelise Kaardi süsteemis. LKF toetab kindlustuse vaidluskomisjoni tegevust ning arendab kahjuennetustegevust.

2010 on looduskaitseaasta

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 3. veebruar 2010

2010. aasta on looduskaitseaasta

Sel aastal tähistatakse Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel Eesti
looduskaitse 100. juubeliaastat, mille raames toimuvate ürituste kaudu
tutvustatakse laiemalt nii looduskaitse ajalugu, hetkeseisu kui ka
tulevikku.

14. augustil 2010. möödub sada aastat päevast, mil Riia Loodusuurijate
Selts rentis Vilsandi saare majakavahi, suure linnusõbra Artur Toomi
eestvedamisel Kihelkonna pastoraadile kuuluvad Vaika linnusaared.
Eesmärgiks oli tagada sealsetele lindudele turvalised
pesitsusvõimalused ja takistada pesadest munade korjamist. 14.
augustit 1910 peetaksegi Baltimaade vanima kaitseala, Vaika
linnukaitseala asutamispäevaks.

„Hoolimata aegade heitlikkusest on Eesti looduskaitse korraldus olnud
järjepidev,“ ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. „Tänu
saja-aastasele looduskaitsele on Eesti loodus hästi säilinud - meil
leidub nii puutumata loodust, haruldaste liikide elupaiku kui ka kauneid
maastikke,“ märkis minister.

Ministri sõnul on looduskaitseaasta mõte tuua Eesti loodust meile
kõigile lähemale, võimaldades seda hõlpsamalt tundma õppida ja
mõistma. „Eesmärk on tugevdada ja hoida inimeste sidet loodusega.
Oluline on meeles pidada, et elurikkus ei piirdu ainult kaitsealadega,
vaid asub kõikajal meie ümber,“ rõhutas Tamkivi.

Looduskaitseaasta tähistamiseks korraldatakse 2010. aastal mitmeid
üritusi, mille eesmärk on tutvustada Eesti looduskaitse ajalugu,
väärtustada ning selgitada laiemalt tänapäevaseid
looduskaitsetegevusi. Aastaringselt on kavas loodusmatkad, liikidele ja
iseloomulikele kooslustele pühendatud teemapäevad, temaatilised töökojad
ning talgud, mille kaudu saavad kõik huvilised lähemalt tutvuda ka Eesti
kaitsealadega.

Looduskaitsekuul mais toimub Tallinnas kolmepäevaline rahvusvaheline
teaduskonverents, mille peateema on „Looduskaitse uued uurimissuunad“.
Augustis korraldatakse Saaremaal tagasivaatav looduskaitse ajaloole
pühendatud konverents.

Muuhulgas on sel aastal kavas hakata uuesti välja andma looduskaitse
teenetemärki ning koostöös Eesti Looduskaitse Seltsi ning Tallinna
Looduskaitse Seltsiga mälestada tuntuid looduskaitsjaid. Lisaks on kavas
välja anda looduskaitselisi trükiseid, näiteks koostatakse koolidele
mõeldud looduskaitse mapp ning ilmub juubeliaastale pühendatud Eesti
Looduse erinumber. Keskkonnaameti ning ajakirja Eesti Loodus koostöös on
käivitunud viktoriinisari „Eesti looduskaitse 100“
(http://www.keskkonnaamet.ee/lk100/index.php?id=10583).

Täpsemat infot looduskaitse ajaloost ning juubeliaastal toimuvatest
üritustest leiab kodulehelt aadressil: www.keskkonnaamet.ee/lk100.

2010. aastal tähistab Eesti looduskaitse aastat - täitub 100 aastat
elurikkuse kaitset Eestis!

Massirepressioonide suurteos

Eesti Muinsuskaitse Selts 2. veebruar 2010

Ilmus massirepressioonide teemaline suurteos

Ilmunud on üks viimase aja tähelepanuväärsemaid Eesti lähiajalugu käsitlevaid teoseid – „1941. aasta küüditamine Eestis. Katse selgitada lünka Rootsi ja Norra kooliõpikutes“.

Raamatu autor Olev Ott on kasvanud üles Rootsis. Erialalt rootsi keele filoloog, on Olev Ott töötanud enam kui 30 aastat Rootsis gümnaasiumiõpetajana. Pedagoogi tööd ühes Götebörgi gümnaasiumis jätkab ta praegugi, unustamata ennast ka jätkuvalt täiendamast. Hetkel on Olev Ott õpetaja ameti kõrvalt ühtlasi Tartu Ülikooli doktorant.
Kõnealune raamat ilmus esmakordselt 2007. aastal Rootsis rootsi keeles. Nüüd on see esinduslik teos lugejaile kättesaadav ka eesti keeles.

Lisaks massirepressioonide käsitlemise analüüsile Skandinaavia kooliõpikutes toob autor, lisaks muudele teemalaiendustele ära ka mitmeid huvitavaid intervjuusid. Vahest märkimisväärseim neist on pikk intervjuu Hiiumaalt inimesi küüditanud Arnold Meriga, tehtud vaid vahetult enne tema surma. Oma seisukohti laseb autor välja öelda ka mitmetel kunagistel repressioonide all kannatanutel. Neist nimekamad on Eesti teeneline arst, Haapsalu linna aukodanik dr Heino Noor ja vabadusvõitleja ning pedagoog Mart Niklus.
Olev Ott on saanud maha ühtaegu mahuka ning samas sisuka uurimistööga, mis kirjutab analüütilises võtmes lahti Eesti ajalugu. See on raamat, mis peaks kindlasti seisma iga kooli ajalooõpetaja raamaturiiulis.
Olev Ott analüüsib oma raamatus küüditamise ja massirepressioonide teemat Eestis kõige laiemas tähenduses. Erakordselt mahuka allikmaterjali läbitöötamine on võimaldanud autoril teha põhjapanevaid järeldusi ja esitada uusi sisulisi ettepanekuid, mis on ühtlasi heaks eeskujuks ka Eesti koolide õppekavade täiendamiseks.
Teosele annavad lisaväärtust ajaloolised fotod ja allikate ning viidete register.
„Möödunud aastal muutusid väitlused nii Eestis kui ka Rootsis põnevaks, kui kõne alla tuli kommunismi kuritegude õppekavasse võtmine koolis. Inimõiguste seisukohast on loomulik, et igasugune vägivald ja massimõrvad tuleb avalikustada ja järeltulevatele põlvedele teatavaks teha. See on enesestmõistetav demokraatlik suunitlus Euroopa riikide õppekavades, et räägime lastele ka 20. sajandi inimsusevastastest kuritegudest. Kui Euroopa demokraatlikud riigid kasvavad ühiselt järjest kiirenevas interaktiivses meediamaailmas, mille osaks on näiteks Internet, siis on tähtis pakkuda Euroopa koolide õpilastele tõepärast ajalookirjeldust, mis tugineb selgelt demokraatlikul seisukohavõtul.
See raamat üritab käivitada laiema arutelu kooliõpikute nüüdisaegsest tähtsusest seisukohtade kujundajana ja kompassina kiiresti muutuvas maailmas. Paljud selles raamatus kirjeldatud lapsed võisid vanast heast ajalooõpikust vaid unistada. Nende elu hukutas mõttetuse ja tühjuse ajastu. See raamat on suunatud ajaloolise lodevuse ja tühjuse vastu, mis 1941. aastal lõhkus miljonite inimeste elud. See raamat on suunatud ajaloovõltsingute vastu, mis on aastakümneid laiutanud nii ida kui lääne õpikutes.“ (Autori eessõnast)

9 uut kompetentsikeskust

EAS 1. veebruar 2010

Väljaspool Harju- ja Tartumaad hakatakse looma kompetentsikeskusi

EASi juhatus tegi 28. jaanuaril otsuse heaks kiita 9 piirkondliku kompetentsikeskuse arendamise ideekavandit. Väljapoole Harju- ja Tartumaad rajatavates kompetentsikeskustes hakatakse ettevõtjate ja teadlaste koostöös välja töötama rahvusvahelise konkurentsivõimega uuendusi piirkonnale omastes valdkondades.

"Mul on hea meel, et mitmed väiksemate linnade ettevõtted, haridusasutused ja omavalitsused on tänaseks suutnud välja valida ja kokku leppida just selle oma valdkonna, kuhu investeerides saab kogu piirkonna ettevõtlus hoogu juurde," ütles regionaalminister Siim Kiisler. "Me ei taha toetada betoonkarpide ehitamist. Toetame tegevusi, mis aitavad reaalselt parandada meie inimeste teadmisi ja oskusi ning seeläbi pakuvad ettevõtetele püsivat tuge uute teenuste ja toodete väljatöötamiseks. Nii tekib piirkondadesse ka uusi tasuvaid töökohti," lisas Kiisler.

EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori Monica Hankovi sõnul on edasiarendamiseks rohelise tule saanud ideede hulgas nii neid, mis käsitlevad arendusi Eesti traditsioonilistes ettevõtlusvaldkondades, kui ka uuemaid tegevussuundi. „Traditsioonilisematest valdkondadest on esindatud ideed puidu- ja põlevkivitööstuse ning logistika vallas, taastekkinud piirkondliku traditsiooni arendamisega on seotud väikelaevaehitus, uuematest valdkondadest võib nimetada innovatsiooni pärandkultuuri valdkonna ettevõtluses, samuti energiatõhusate hoonete rajamisel ja säästliku elukeskkonna loomisel.“

Olemasolevale kohalikule ettevõtlustraditsioonile toetudes kavandatakse näiteks väikelaevaehituse kompetentsikeskuse loomist Saaremaale ning puidutöötlemise tehnoloogia ja tootearenduse kompetentsikeskust Võrumaale. Mõlemas piirkonnas on valdkonna arendamise taga nii ettevõtjad, kohapealsed õppeasutused kui ka muu avalik sektor.

9 kavandit valis EAS 18 esitatud kavandi seast, lähtudes kompetentsi prioriteetsusest piirkonnas, kavandatud tegevuste asjakohasusest ja vastavusest toetuse mõjueesmärkidele. Lisaks andsid valdkondlikud eksperdid soovitusi ideede edasiarendamiseks. Heaks kiidetud ideekavandite esitajatel on nüüd võimalik taotleda toetust piirkondlike kompetentsikeskuste väljaarendamiseks – ettevalmistavateks tegevusteks kuni 0,5 miljonit ja ellurakendamiseks kuni 50 miljonit krooni kompetentsikeskuse kohta.

Heaks kiideti järgmised kompetentsikeskuste ideekavandid:
· „Väikelaevaehituse kompetentsikeskus“ – esitaja TTÜ Kuressaare Kolledž, kavandatud asukoht Kuressaare;
· „Põlevkivi kompetentsikeskus“ – esitaja TTÜ, kavandatud asukoht Kohtla-Järve;
· „Terviseedenduse ja taastusravi kompetentsikeskus“ – esitaja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, kavandatud asukoht Haapsalu;
· „Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus“ – esitaja Eesti Maaülikool, kavandatud asukoht Polli (Viljandi maakond);
· „Puidutöötlemise tehnoloogia ja tootearenduse kompetentsikeskus“ – esitaja Võrumaa Kutsehariduskeskus, kavandatud asukoht Väimela (Võru maakond);
· „Viljandimaa regionaalne kompetentsikeskus ehk Sakala keskus“ – esitaja Tartu Ülikool, kavandatud asukoht Viljandi maakond, Viljandi;
· „SolarBase – innovatiivse hoone ja elukeskkonna kompetentsikeskus“ – esitaja Innovatiivse Hoone ja Elukeskkonna Kompetentsikeskuse SA, kavandatud asukoht Vidrike (Valga maakond);
· „Valga energiatõhusa logistika kompetentsikeskus“ – esitaja Valgamaa Kutseõppekeskus, kavandatud asukoht Valga;
· „Targa Maja kompetentsikeskus“ – esitaja Virumaa Kompetentsikeskus SA, kavandatud asukoht Rakvere.

Kompetentsikeskuste arendamist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Lisainfo:
http://www.eas.ee/index.php/avalikule-ja-mittetulundussektorile/kuelastuskeskkond/kompetentsikeskuste-arendamise-programm/ueldist

Raha kirjaga ei saadeta

Eesti Post 31. jaanuar 2010

Raha kirjaga ei saadeta

Eesti Post tuletab meelde, et kirja teel ei ole lubatud raha edastada.

„Oleme sellest küll inimesi informeerinud, aga ikkagi oleme kokku puutunud kaebustega, kus inimesed on raha saatnud, aga adressaadini see jõudnud ei ole. Panen kõigile siinkohal südamele, et raha tuleb ikka saata rahakaardiga. Eesti Post ja ka teiste riikide postiasutused ei vastuta kirjale lisatud raha eest ning selline tegevus on keelatud,” ütles postiteenuste divisjoni juht Jaan Vainult.

Raha on võimalik saata nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt (kümnesse riiki) rahakaartidega, kuhu saab soovi korral tasuta lisada ka lühikese sõnumi, näiteks sünnipäevatervituse. Rahvusvaheliselt saadetava sõnumi pikkus on kuni 50 tähemärki. Rahakaart toimetatakse Eesti piires adressaadini selle vastuvõtmisele järgneva kahe tööpäeva jooksul, rahvusvaheline rahakaart väljub Eestist vastuvõtmisele järgneval tööpäeval. Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga toimub rahakaartide saatmine elektroonselt, see tähendab järgneval tööpäeval on meie poolt vastu võetud rahakaartide info juba ka sihtriigis.

Rahvusvaheliselt on võimalik raha saata Western Unioni vahendusel. Selle teenuse eeliseks on kiirus – raha on võimalik sihtriigis välja maksta kümme minutit pärast raha saatmistehingu sooritamist. Raha saamine pole seotud konkreetse agendiga – sihtriigis võib valida raha saaja endale sobiva postkontori, pangakontori või mõne muu agendi, kuhu rahale järele minna. Western Union omab 245 000 teeninduspunkti ligemale 200 riigis.

Nii rahakaartide kui Western Unioni oluline eelis on ka see, et klientidel pole vaja teada keerulisi pangarekvisiite, piisab vaid raha saaja nimest ja aadressist.

Lukas loobus kooliastmete lahutamisest

Haridus- ja Teadusministeerium 29.01.2010

Lukas: Loobun kooliastmete tsentraliseeritud lahutamisest, et päästa kogu ülejäänud haridusuuendus

Väljavõte haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase ettekandest Haridusportaali konverentsil täna, 29. jaanuaril Tartus.

Õppekavade uuendus on heaks kiidetud. See rakendub 2011.aastast. Mõnevõrra Riigikogu sellega veel tegeleb, kuid suurt huvi muudatusettepanekuid Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse õppekavaossa esitada pole eelmisel kahel aruteluringil suures saalis olnud – tõsi kolmandas ringis on tulnud senise vaikuse foonil üllatavalt palju ettepanekuid – kuni õpilastele koduste ülesannete andmise sisulise ärakeelamise ettepanekuni välja.

Õppekavaarendus on järjepidev protsess ja see jätkub. Jätkuvalt tuleb arutada ka riigieksamite süsteemi muutmise täiendavaid ettepanekuid.

Kui riigieksamite arutelu mingeid muudatusi toob, siis saab neid teha, sest õppekavade järgi toimuvad uued eksamid 2014. aastal ja eksamikord peab olema paigas 2011.a. sügiseks – seega selle arutamine ei takista sugugi uute õppekavade rakendumist. Ka vahepeal pisut üle räägitud matemaatika riigieksam on koos emakeele ja võõrkeelega seaduses kirjas – nii et kui see diferentseeritakse õpilaseti vastavalt kitsa ja laia õppekava järgi tehtuks, siis see on vaid korralduslik küsimus. Iga õpilane teeb ju ikka ühe matemaatika riigieksami ja nii see seisab õppekavas ka kirjas.

Gümnaasiumiosa lahutamine põhikoolist on olnud selgelt domineerivaim teema seoses uue PGS-iga. See on niiviisi kujunenud, sest see on tõotanud suurele osale koolidest selgelt käegakatsutavaid muutusi – samal ajal kui õppesisu puudutavad muudatused on vähemalt laiema avalikkuse jaoks abstraktsemat laadi. Ometi ei ole kooliastmete lahutamine omaette kandev teema selles seaduses. Kandvaks on õppekavade lahutamine eraldi põhikooli ja gümnaasiumi õppekavadeks tulenevalt nende erinevast eesmärgistusest. Kandev teema on koolide iseotsustamisõiguse suurendamine õppeprotsessi kujundamisel (nii õppekava koostamisel, hindamissüsteemi kasutamisel kui erinevate metoodikate valikul).

Kandev teema on õpetaja staatuse tõstmine kooli siseelus ja muidugi kooli muutmine õpetamiskesksemalt lähenemiselt õppimiskesksemale, mis tähendab, et õpilasi püütakse kaasata, et nad saaksid aru, et ei õpi õpetajale, vaid ikka iseendale. Põhjalikult peatutakse seaduseelnõus õpilase koolikohustuse täitmise temaatikal. Juba esmasele põhjuseta puudumisele peavad reageerima kool, vanemad ja omavalitsus. Esmakordselt nähakse ette reaalne sanktsioon (rahatrahv, ühiskondlik töö) vanematele, kes ei kindlusta oma lapse koolikohustuse täitmist.

Hariduslike erivajaduste teema on seaduses leidnud samuti pikalt kajastamist, kusjuures esimest korda on haridusliku erivajadusena nimetatud ära andekus. Nii et individuaalset lähenemist ei vaja üksnes nn. mahajääjad, vaid ka need, kes on keskmisest nutikamad ja kelle huvi tuleb pidevalt toita, et nad tegevusetusse ja igavusse ei manduks.

Senisest oluliselt rohkem käsitletakse kooliturvalisust, kuni käitumiseni võimaliku ründe korral.
Niisiis on seaduses palju sellist, mida ootate nii Teie, koolijuhid, kui ootab ka laiem haridusüldsus. Kuna soove ja lähenemisi on palju, nii erinevate osapoolte esindusorganisatsioonidel kui kõigil üksikult, on aastatega kokku kogutud ettepanekuid arutatud, kuni paljudel juhtudel on saavutatud ka ühine vaatenurk ja lepitud kokku tee edasiliikumiseks.

Ka opositsioonilised rahvasaadikud, kelle read on võrreldes aastatagusega kasvanud, leiavad enamasti siiski, et suur osa seaduseelnõus ette pandust on neile sümpaatne ja tuleks rakendada. On vaid üks teema, mis segab seda sulnist üksmeelt, see olevat gümnaasiumi lahutamine põhikoolist. Kuigi jah – ka sellest on aastaid räägitud nii kohtadel kui üleriigilistel Haridusfoorumeil, seda on taotlenud presidendi kantselei juures tegutsev Eesti Koostöö Kogu ja kinnitanud Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ning Isamaa ja Res Publica Liidu ministritest koosnenud Vabariigi Valitsus.

Kuni asi oli pigem teoreetiline, tundus idee paljudele kiiduväärsena. Kui asi läks tegelikuks, tulid hirmud. Ma mõistan seda.

Tuletan meelde, et gümnaasiumi lahutamist põhikooliosast on põhjendatud sellega, et eri kooliastmetes on õpe oluliselt erineva eesmärgiga ning nii õpetajate ettevalmistuse, koormuse jaotuse kui ka õppetöö rahastamise poolest tuleb neil koolidel vahet teha. Lisaks on olnud oluliseks vahe tegemise argumendiks ka õpilaste, eriti gümnaasiumiõpilaste arvu langus lähiaastatel, mis toob kaasa niikuinii mitmete väga väikseks jäänud gümnaasiumiosade sulgemise omavalitsuste poolt. Olukorras, kus maakonnalinnade ümbruskonnas on noorte vähesuse tõttu tulevikus peamiselt põhikoolid, pumpab nn. täistsüklikool tegelikult üha rohkem põhikooliõpilasi ümbritsevatest koolidest linna. Vanemad kardavad kaotada oma laste šanssi gümnaasiumi pääsemiseks, juhul kui ei kiirusta, seitsmeaastane laps käekõrval, suure kooli gümnaasiumijärjekorda.

Korralike maakoolide tühjenemiseni viib just see, kui linnad oma koolivõrgus muudatusi ei tee ning loodavad vajadusel õpilasi juurde saada mujalt. Õpilasrände näitajad on halastamatud ja selge on, et koolivõrku isevoolu teed lastes on karta selle võrgu katkemist mõnes piirkonnas. See tähendaks ka väikestele lastele liig pikka kooliteed või siis vahepealset õppekvaliteedi langust, kuni lõpuks otsuseid hädaga tegema hakatakse. Selliste ohtude puhul peab riik sekkuma.

Meil kõigil on oma roll – koolijuhil oma, vallavanemal ja linnapeal oma. Ministrina pean ma pikemalt ette nägema ja vaatama kogu Eesti pilti ja huvisid.

Samas ei saa suuri asju teha vägisi.

Ka Vabadussõjas ei õnnestunud sundmobilisatsioon, võit tuli alles siis, kui rahvas hakkas ettevõtmise väärtusesse ka ise uskuma. Olen alati öelnud, et koolis on asjad hästi siis, kui õpetajad usuvad oma eesmärkidesse ja on piisavalt motiveeritud. Seepärast olen seisnud õpetajate palga eest ja olen ka kõiksugu töökorralduslikke muudatusi hoolsalt õpetajatega arutanud. Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamises pole arvatud üksmeelt saavutatud. Kas selles on mingi roll ka tõsise asja liigses valimiste-eelses politiseerimises, näitab aeg.

Kuid tsentraliseeritud põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist igal pool ja ühtemoodi niisuguses olukorras läbi viia ei saa! Ei kavatsetud 3-6 aasta pärast ega vististi ka tulevikus, sest tingimused selle süsteemseks läbiviimiseks on mitme protsessi (õppekavaarendus, õpilaste arvu langus, venekeelse gümnaasiumi eesti õppekeelele üleminek – viimase suhtes on Keskerakond teinud küll seadusemuudatuse eesmärgiga see ära jätta) ajalisel kokkulangevusel just lähiajal olemas. Edaspidi neid tingimusi sellisel kujul enam pole.
Olen palju suhelnud ja asju arutanud nii maakondades, kui ka poliitilistes debattides. Minu asi on arvamusi arvesse võtta. Loobun seaduseelnõus esitatud ettepanekust tsentraliseeritud kooliastmete lahutamise läbiviimiseks. Seda lootuses, et see loobumine kõrvaldab viimase takistuse kogu haridusuuenduse jaoks olulise Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse Riigikogus vastuvõtmise teelt. Seda seadust on varsti vaja.

Uues olukorras tuleb mõelda, kuidas ilma gümnaasiumi põhikoolist lahutamiseta tagada kõigis piirkondades elujõuliste põhikoolide areng. Mitmed viimase aasta kohalikud otsused on näidanud, et linnad sulgevad eelistatult väiksemaid ajaloolisi põhikoole, suunates sealt õpilased suurtesse täistsüklikoolidesse ümber. Kuidas kaitsta siis maakoole?

Kindlasti ei saa me rääkida enam ka suurusepiirangutest gümnaasiumipidamisel, sest niiviisi tekitaksime maal ebavõrdse seisundi koolipidamisel linnadega võrreldes. Muide, 120 õpilase ehk 6 klassikomplekti nõuet tervele gümnaasiumiosale pole seaduses kunagi olnud, kuigi mõnigi fraktsioon võitles avalikkuse ees „ennastsalgavalt“ selle olematu sätte justkui seadusest välja võtmise eest.

Kuidas minna edasi?

Edasi läheme koostöös. Nii nagu seaduseelnõus on olnud algusest peale põhimõte, et lõplik gümnaasiumivõrk kujuneb läbirääkimistes ja koostöös omavalitsuste vahel, loodan ma ka edaspidi piirkonna otsustajate koostööle. Õpilaste arvu vähenemine sunnib omavalitsusi koostööle, olenemata Teid häirinud seadusesätte ärajäämisest.

Soovitan ka edaspidi puhtaid gümnaasiume luua, nii selleks et hoida elus ümbritsevad põhikoolid, kui ka selleks, et õpilased ei voolaks maakonnast välja juba gümnaasiumiealistena ainult Tartusse ja Tallinnasse. Korralik kõiki suundi pakkuv puhas gümnaasium võib olla maakonnas samasugune majakas, kui kogu Eestis on Hugo Treffneri Gümnaasium, aga miks mitte ka näiteks Nõo Reaalgümnaasium. Pakun Haridus- ja Teadusministeeriumi abi nii sisuliste kui ka juriidiliste küsimuste, võimalik, et ka finantsiliste probleemide lahendamiseks. Kui mõnel maakonnakeskusel on näiteks huvi ja tunnetatud vajadus gümnaasiumi riigistamise kaudu puhta ühisgümnaasiumi loomiseks riigigümnaasiumina – Haridus- ja Teadusministeerium asub hea meelega läbirääkimistesse.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse esialgsed ettepanekud on algatanud koolivõrgu olulise muutmise arutelud ja tinginud või tingivad lähiajal ka juba otsuseid nii Tallinnas, Tartus, mitmetes maakonnalinnades ja ka maakondade eri osades. Need diskussioonid jätkuvad ja toovad kasu nii õpilastele kui kogu Eesti ühiskonnale.

Noorsootöö subjektiks on 7-26aastane

Riigikogu pressitalitus 28. jaanuar 2010

Menetlusse võeti eelnõu noorsootöö korraldamiseks

Valitsuse 28. jaanuaril algatatud noorsootöö seaduse eelnõu (675 SE) eesmärgiks on reguleerida noorsootöö korraldust Eestis. Noorsootöö subjektiks on 7-26-aastane ühiskonnaliige. Eelnõu aitab kaasa „Noorsootöö strateegia 2006-2013” eesmärkide elluviimisele. Eelnõuga tehtavate muudatuste mõju on eelkõige noorsootöö korralduse ja finantseerimise täpsem kirjeldamine. Eelnõuga määratletakse seaduse tasandil noorsootöö sisulised alused ning defineeritakse mitmed olulised noorsootöö struktuurid. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Eesti Energia rikkekaart

Eesti Energia Pressiteade 27.01.2010

Tuule tugevnemine võib põhjustada elektrikatkestusi

Tänaseks õhtuks ja homseks ennustatav tugev tuul võib põhjustada puude ja okste murdumist elektriliinidele, mille tõttu võib suureneda elektrikatkestuste arv.

Suurem elektrikatkestuste oht on rannikualadel ja saartel, samuti piirkondades, kus õhuliinid paiknevad metsatrassidel.

Eesti Energia Jaotusvõrgu rikkebrigaadid on seoses võimaliku rikete arvu suurenemisega viidud kõrgendatud valmisolekusse. Mõnede juhtumite puhul võib elektrikatkestuse likvideerimine võtta aega, kuna liinide parandamine sõltub ligipääsuvõimalustest ja teedele langenud puude eemaldamisest. Seoses sellega palume katkestuste puhul mõistvat suhtumist ja kannatlikkust.

Soovitame inimestel varuda alternatiivseid valgustusvahendeid. Samuti tuleks jälgida, et mobiiltelefoni aku oleks laetud. Inimestel, kelle maja veevarustus sõltub elektrist, soovitame varuda joogivett. Katkestuse korral on soovitatav elektriseadmed välja lülitada, et vältida nende kahjustumist.

Katkenud elektriliinidele ei tohi läheneda ega puudutada, kuna juhtmed võivad olla pinge all ning anda eluohtliku elektrilöögi. Elektririketest, katkenud elektriliinidest või liinidele vajunud puudest ja puude okstest palume teatada Eesti Energia rikketelefonile 1343.

Vastavalt tänasele ilmaennustusele tugevneb lõuna- ja kagutuul 6-12, saartel ja rannikul 10-15 m/s, õhtul ja öösel puhanguti 18-22 m/s.

Elektririkete seisu reaalajas saab jälgida Eesti Energia veebilehel.
http://www.energia.ee/index.php?id=2459&no_cache=1

RMK inventeerib Hiiumaal

RMK PRESSITEADE 27. jaanuar 2010

RMK jätkab pärandkultuuri inventeerimist

2010. aastal inventeerib RMK pärandkultuuri Pärnu-, Viljandi-, Saare- ja Hiiumaal. Eelmisel aastal Virumaal läbiviidud projekt andis tööd kolmekümnele inimesele. Projekti (2009-2011) kogumaht on ligi 1 miljon eurot, millest 85% kaetakse Euroopa struktuurifondidest.

„2005. aastal, pärandkultuuri kaardistamise esimese projektiga alustades, seadsime eesmärgiks kaardistada kogu Eestimaa pärandkultuur sõltumata maa või metsa omandist,“ ütles Vaike Pommer.

Esimese sammuna hakatakse otsima inventeerijaid. Projekti tutvustavad infopäevad toimuvad 3. veebruaril algusega kell 14 Viljandi Kultuurimaja saalis (Tallinna tn 5) ning 22. veebruaril algusega kell 15 Pärnu Keskraamatukogu I korruse saalis (Akadeemia 3). Oodatud on kõik, kes tahavad Eesti kultuuripärandi säilitamisel kaasa lüüa.

Euroopa territoriaalse koostöö INTERREG IVA Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome ja Eesti alamprogrammi piiriülese koostööprojekti „Metsanduslik pärandkultuur – ühise kultuuriruumi avardaja“ partnerid on Soome Metsamajanduse Arenduskeskus Tapio ja Soome Töö Efektiivsuse Instituut.

Tegemist on jätkuprojektiga. 2009.a toimusid Eestis tööd Virumaal ja Soome partnerid tegid valdavalt ettevalmistustöid. Sel aastal alustatakse reaalse pärandkultuuri inventeerimisega ka Soomes.

Eelnevalt on INTERREG IIIA programmi toel 2005-2007 pärandkultuur kaardistatud Harju-, Järva-, Lääne- ja Raplamaal. Trükist ilmusid Harju- ja Järvamaa pärandkultuuri maakonnaraamatud. Projekt valiti programmiperioodi 5 tähelepanuväärseima projekti hulka.

RMK inventeerib pärandkultuuri koos Lätiga

RMK PRESSITEADE 26. jaanuar 2010

RMK jätkab pärandkultuuri inventeerimisel koostööd Lätiga

RMK jätkab pärandkultuuri inventeerimist koos Läti riigimetsa haldajate ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooniga. 2009. aasta oli Eesti-Läti piiriülese koostööprogrammi projekti „Pärandkultuuri väärtused ühise keskkonna- ja kultuuriruumi osaks“ algusaasta, mil projekti raames sai tööd ligi 30 inimest. Projekti üldeesmärk on teadvustada ja hoida pärandkultuuri.

Koostöös kaardistatakse ühtsel metoodikal Lõuna-Eesti maakondade ja Läti põhjapoolsete regioonide pärandkultuur, luuakse selle teadvustamiseks andmebaas ning piiriülene hooldamis- ja hoiuala, kus propageeritakse metsade säästvat ja mitmekülgset kasutust ning käivitatakse koostööprojektid Eesti ja Läti metsaomanike ja ettevõtjate vahel.

RMK projektijuhi Vaike Pommeri sõnul on Eestil ja Lätil suhteliselt sarnane kultuuriruum, kõrge metsasus ja metsanduse suur osatähtsus regiooni majanduses ja ettevõtluses. ”Projekti algusaasta aga ei olnud meil Lätiga sugugi sarnane. Majanduskriis on lätlasi karmimalt tabanud ja projekti rahastamine algas neil pea poole aastase hilinemisega. Püüame oma kogemustega partnereid igati toetada, sest tegemist on ikkagi piiriülese koostööprojektiga, kus ainult Eesti edu keegi ei rahasta. Hea on siiski teada, et ka tänastes äärmiselt kitsastes oludes on RMK leidnud võimaluse kavandatud projektitegevusi rahastada,“ selgitas Vaike Pommer.

Esimese sammuna hakatakse otsima inventeerijaid. Projekti tutvustavad infopäevad toimuvad 4. veebruaril algusega kell 10 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse salongis (Kesk 15) ning Tartus, Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartu vald) algusega kell 15.


Aastatel 2005-2007. kaardistati pärandkultuur - rahva igapäevase elukultuuri märgid Harju-, Järva-, Lääne- ja Raplamaad. ”Praktika näitab, et pärandkultuuri objektid on kaitsmata just teadmatusest tuleneva hävimise suhtes,” lisas Vaike Pommer. 2009. aastal toimus kaardistamine Valga- ja Võru maakonnas, mille tulemused kantakse Maa-ameti kodulehel paiknevasse elektroonsesse GIS-andmebaasi http://geoportaal.maaamet.ee/

Projekti eesmärk lähtub INTERREG IVA Eesti-Läti programmi meetmest soodustada piiriregioonide omavahelist sidusust ja vastab programmi keskkonnakaitse eesmärkidele. Tulemusena tõuseb omavalitsuste, turismiettevõtjate, metsaomanike ja avalikkuse teadlikkus säästva ning mitmekülgse metsakasutuse võimalustest, kuna projekti käigus plaanitakse välja töötada koolitusprogramm, juhendmaterjalid ja läbi viia ühiskoolitused ettevõtjatele, metsaomanikele ning metsaomanike ühenduste liikmetele.

Ohtlike E-ainete määraja

Ohtlike E-ainete määraja aitab ohutult tarbida

Kirjastus Petrone Print andis koos Angelika Eriniga välja „Ohtlike E-ainete määraja“. See on rahakoti vahele mahtuv väike ülevaatlik voldik, mida on lihtne kaasas kanda ning kus on ära toodud kõige ohtlikumad lisaained, mida leidub toidus, jookides, ravimites, kosmeetikas jne. Voldik on tasuta ning seda saab kõigist Apollo ning Rahva Raamatu poodidest, alates veebruarist ka kõikidest Selveri keti kauplustest üle Eesti.

E-ained on säilitusained, toiduvärvid, maitse- ja lõhnatugevdajad, paksendajad-vedeldajad, kunstlikud magustajad jmt – ehk kõik need ained, mida meil on vaja ainult silmailuks või toidu maitse parandamiseks ning säilivusaja suurendamiseks, aga mis tegelikku toiteväärtust ei oma.

„E-ainete määraja on hea ja lihtne moodus oma tervise hoidmiseks, selle voldiku abil on poes liiklemine palju lihtsam ning saab hoiduda tervisele ohtlikest ostudest,“ ütleb Epp Petrone, idee autor ja voldiku kirjastaja. Ta julgustab tarbijaid teadlikumalt valima, mida nad poes korvi panevad. „Me saame oma valikutega mõjutada tootjaid, boikoteerides kõige hullemaid ja tervist kahjustavamaid E-aineid.“

Idee voldiku koostamiseks tuli Petronel pärast oma raamatu „Roheliseks kasvamine“ välja andmist. Raamatu jaoks uuris ta , millised on kõige ohtlikumad E-ained, ning pani need leheveerule pisikesse kasti kirja. „Hiljem kuulsin, et inimesed paljundavad seda lehekülge ning lõikavad kasti välja, et seda saaks rahakoti vahele panna.“ Enam pole raamatut paljundada vaja, E-ainete voldikut saab iga soovija tasuta võtta kõikidest Apollo ja Rahva Raamatu poodidest.

1. veebruaril jõuab tasuta voldik ka kõikidesse Selveri kauplustesse. „Olen õnnelik, et Selver oli nõus voldikut laiali jagamiseks võtma: see näitab, et Eestis on jaemüüjaid, kes hoolivad tarbija tervisest,“ kiidab kirjastaja Petrone ja möönab, et pakkus voldikut ka mõnda teise toidupoodide ketti tasuta jagamiseks, aga need keeldusid.

Voldiku põhiautor on Angelika Erin, kellelt ilmus äsja samal teemal ka pikem käsitlus: raamat „Saladuslikud E-ained meie igapäevatoidus“. Kui E-ainete voldikus on kirjas vaid kõige ohtlikumad lisaained, siis raamatus on kirjas, millised on hinnangud teistele ainetele, milliseid toiduvärve ei pea kartma ning muud põnevat. Tegemist on Angelika viienda toiduteemalise raamatuga ja selle koostamiseks kulus tal poolteist aastat põhjalikku uurimistööd. Et pakenditele sageli imepisikeselt kirja pandud E-aineid lugeda, kannab Angelika igapäevaselt kotis kaasas väikest luupi.

„E-ained võivad tervisele kahjulikku mõju avaldada aastatepikkuse kasutamise tulemusena või tekitada tundlikel inimestel, eriti lastel kohest negatiivset reaktsiooni, mis avaldub kas allergialööbe, astma, hüperaktiivsuse ja muude tervisehäiretena,“ selgitab Erin. „Suurimaks probleemiks pean aga neid lisaaineid, mille tervist kahjustav mõju ei avaldu mitte koheselt, vaid pikaajalisel kasutamisel. Need võivad põhjustada näiteks vähki või geenikahjustusi.“

Töödeldud toitu, kus lisaaineid üldse ei leiduks, ei olegi saada. „Seega pole võimalik neid täiesti vältida, küll aga on võimalik säästa ennast ja oma peret kõige ohtlikumatest lisaainetest, lugedes pakendilt hoolikalt koostisainete nimistut,“ räägib Angelika Erin.

E-ainete määraja väljaandmist toetab Keskkonna Investeeringute Keskus. Voldiku tiraaž on 90 000 eksemplari ja see on tasuta.

Rohkem infot voldiku kohta:
http://petroneprint.ee/ohtlike_e-ainete_maaraja.php

Muutub sotsiaalkindlustusameti struktuur

SotsiaalkindlustusametipPressiteade, 26. jaanuar 2010

Muutub sotsiaalkindlustusameti struktuur

Alates 1. veebruarist muutub sotsiaalkindlustusameti osakondade ja selle piirkondlike pensioniametite struktuur ning teenistujate koosseis. Elanike teenindamises muutusi ei toimu. Klienditeenindused jäävad oma senistesse asukohtadesse ja on avatud kõikidel tööpäevadel ilma vaheajata nagu seni.

Senise nelja piirkondliku pensioniameti asemel moodustub kaks piirkondlikku pensioniametit – Põhja Pensioniamet ja Lõuna Pensioniamet.

Põhja Pensioniamet hõlmab senise Tallinna Pensioniameti ja senise Virumaa Pensioniameti piirkonna ning teenindab Tallinna, Harju-, Rapla-, Järva-, Ida-Viru- ja Lääne-Virumaa elanikke.

Lõuna Pensioniamet hõlmab senise Tartu Pensioniameti ja senise Pärnu Pensioniameti piirkonna ning teenindab Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi-, Võru-, Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaa elanikke.

Mõlema pensioniameti allüksusteks on bürood ning büroode koosseisus olevad klienditeenindused. Kõik klienditeenindused jäävad oma senistesse asukohtadesse ning elanike jaoks ameti struktuuri ja koosseisu muudatus mingeid muutusi kaasa ei too.

Sotsiaalkindlustusameti struktuuri ja kooseisu muutmine on seotud ümberkorraldustega töö juhtimisel ja rahaliste vahendite säästlikumal kasutamisel. Samuti väheneb ameti struktuuriüksuste arv.

Muuseumidel ühine põhimäärus

Kultuuriministeeriumi pressiteade 25.01.2010

Maakonnamuuseumid saavad ühtse põhimääruse

Kultuuriminister Laine Jänes otsustas peale ekspertkomisjoni poolt esitatud materjalidega tutvumist ja erinevaid konsultatsioone valdkonna asjatundjatega, et maakonnamuuseumide areng eeldab terviklikumat lähenemist.

“Alternatiivide läbikaalumine näitas, et ühtses organisatsioonis on võimalik ühitada iga üksikmuuseumi jaoks kulukad tugitegevused, mis aitab ühtlasi tugevdada maakonnamuuseumide sisulist rolli muuseumimaastikul," ütles Jänes.

Ministri sõnul jäävad alles kõik maakonnamuuseumid ning nende ühise põhimääruse koostamisel tehakse muuseumijuhtidega koostööd, arvestatakse muuseumide eripära. Ta rõhutas, et iga maakonnamuuseum säilitab kohapealse otsustusõiguse ja kannab vastutust oma ettevõtmiste hea kordamineku eest.

“Kogu protsessi eesmärgiks on tugevdada maakonnamuuseumide sisutegevust, identiteeti, seotust piirkonna kultuuriloolise ja muinsuskaitselise valdkonnaga”, märkis minister.

Ennustatakse väga külma ilma

PÄÄSTEAMETI TEADE 22.01.2010.a

*Päästeamet hoiatab: lähipäevadeks lubatakse väga külma ilma*

Vastavalt Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) prognoosile on lähemateks ööpäevadeks oodata tavapärasest külmemat ilma, mil külmakraadid võivad kohati ulatuda kuni -32 kraadini.

Tugeva külma korral soovitab Päästeamet väljas liikuda võimalikult vähe ning seda peavad arvesse võtma eelkõige lapsed ja vanurid. Tugeva pakase püsimine võib kaasa tuua probleeme ruumide kütmisega, veetorustike ja trasside külmumist ning elektrikatkestusi.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata ruumide kütmisele. Puuküttega küttekollete puhul tuleb tingimata jälgida mõõdukat kütterežiimi ning kütta korraga üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas. Hoolega peab ka jälgima, et siibrit liiga vara ei suletaks. Elektriliste küttekehade kasutamisel ei tohi elektrisüsteemi ülekoormata.

Viimasel ajal on mitmed tulekahjud alguse saanud külmunud torude soojendamisest leeklambiga. Torustike külmumisohu vältimiseks tuleb mässida torud lisaisolatsiooniga, mingil juhul ei tohi külmunud torusid soojendada lahtise tulega. Jäätunud torude ülessoendamisel tuleb kasutada soojakaableid või soojapuhurit.

Valmistuge võimalikeks vee- ja elektrikatkestuseks varudes joogivett ning patareid taskulambile ja raadiole, samuti laadige mobiiltelefonid ja muude seadmete akud.

Vältimaks hoone tulekahjusid, mis võivad alguse saada võõraste isikute poolt keldritesse ja kuuridesse tehtud tulekolletest, tuleks lukustada uksed ja sulgeda muud juurdepääsud.

Kui sõitmine või reisimine külmaperioodil osutub möödapääsmatuks, tuleb sõidukile varuda piisavalt kütust ning kaasa võtta laetud mobiiltelefon.

Külmakahjustuste ennetamiseks tuleks nõu küsida üleriigiliselt perearsti infotelefonilt 1220.

Teeme Ära TALGUD 2010

Teeme Ära talgupäev toimub 1. mail

Kodanikualgatuse Teeme Ära tänavuse ettevõtmisena toimub laupäeval, 1. mail üle-eestiline talgupäev. Sel päeval on kõik eestimaalased oodatud korraldama ja osalema erinevatel talgutel, et vajalikud tööd ühisel jõul ära teha.

„Ideid seekordseks Teeme Ära ettevõtmiseks tuli palju, millest ainult üht kõige olulisemat tegu olnuks raske välja valida. Seepärast otsustasime korraldada üle-eestilise vanade heade traditsioonide kohase talgupäeva, et ükski vajalik asi tegemata ei jääks,“ ütles Teeme Ära eestvedaja Rainer Nõlvak.

Võimalus oma Teeme Ära talgud korraldada ning abilisi appi kutsuda on aga igal inimesel ja organisatsioonil linnas ja maal, olgu vajalikuks tegevuseks siis koos koristamine, riisumine, ehitamine, istutamine, kaunistamine, mõtlemine või muu.

“Üle-eestiline talgupäev on hea võimalus kutsuda teisi inimesi endale appi, tutvustada oma kodukanti ja näitamist väärt tegemisi ning talgupäeva lõppedes mõnusalt koos tehtud tööst rõõmu tunda,“ ütles Kai Krabo, Liikumine Kodukant ja Teeme Ära talgupäeva üks eestvedajatest.
Talgute registreerimine algab kava kohaselt märtsis ja talguliste registreerimine aprilli alguses.


Teeme Ära talgupäeva koordineerivad koostöös Riigimetsa Majandamise Keskus, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Õnnepank ja kodanikualgatus Teeme Ära Minu Eesti.

Teeme Ära eestvedamisel on toimunud prügikoristustalgud 2008. aastal ja Minu Eesti mõttetalgud 2009. aastal. Mõlemad projektid on leidnud või leidmas järgmist teiste riikide poolt. Loe lähemalt www.letsdoitworld.org

Aega bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks napib

Euroopa Komisjoni uudiskiri 21. jaanuar 2010

Aega bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks pole palju

ÜRO arvestuste kohaselt kaovad liigid 100 kuni 1000 korda kiiremini, kui on loomulik väljasuremise kiirus. Kolmandik 1,75 miljonist teadaolevast looma- ja taimeliigist on ohustatud. Vastavalt Rahvusvahelise Looduskaitseliidu andmetele kadus 2008. aastal 717 loomaliiki. Praegu on valgevaalade, koaalade ja koralliliigi acropora cervicornis arvukus vähenemas murettekitava tempoga.

60% ökosüsteemidest on saaste ja inimestepoolne üleekspluateerimine kahjustanud just viimase 50 aasta jooksul.

Selleks et kaitsta loomi, näiteks Ibeeria ilvest, keda on alles vaid 100 isendit, töötab EL välja uue lähenemise järgmiseks 40 aastaks, s.o kuni aastani 2050.

Kas eesmärk peaks olema aeglustada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, peatada see või püüda isegi taastada surnud ökosüsteeme? Kas EL peaks edendama bioloogilise mitmekesisuse säilitamist kõikjal maailmas? Järgmise paari nädala jooksul teeb EL otsuse, kui ambitsioonikaid eesmärke püstitada. Üks on selge – eesmärgid peavad olema realistlikud.

Aasta lõpuks peaks ELil olemas olema bioloogilise mitmekesisuse valdkonna selge strateegia järgmiseks 10 aastaks, s.o aastani 2020.
On olemas edukaid projekte, nagu Natura 2000 ehk maa-alade võrgustik looduse säilitamiseks, mis katab 17% ELi kogupindalast. Vaja on aga rohkem teadusuuringuid, rohkem raha ja ELi eeskirjade paremat rakendamist.

Eesti 2011 a MATKA partnermaa

EAS pr 21. jaanaur 2010

Tänasest 24. jaanuarini toimub Helsingi messikeskuses Põhjamaade suurim rahvusvaheline turismimess MATKA 2010, kus Eestile antakse aastaks 2011 partnermaa staatus, mis tähendab meile tuleval aastal senisest suuremaid reklaamivõimalusi Soomes.

“MATKA 2011 partnerlus sisaldab laialdast meedia- ja turunduskoostööd. Järgmine aasta on Eestile kultuuripealinna tõttu eriline, partnermaa staatus võimaldab Soome lõpptarbijale, kellest sõltub kogu meie turismisektor, edukamalt sõnumeid viia ja anda neile inspiratsiooni vaatamata korduvatele külastustele taas üle lahe põigata,” ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. “Koostöös Helsingi MATKA messi korraldajaga soovib EASi turismiarenduskeskus partnermaaks olemise aasta jooksul lõpptarbijale ja meediale laiemalt tutvustada uusi turismiteenuseid ja -võimalusi, tõsta esile põnevaid külastuskohti Eestis, samuti tuleb Eesti väljapanek Helsingis aastal 2011 ulatuslikum.”



Lähinaaber Soome on Eesti turismisektorile kõige olulisem sihtturg – peaaegu pool kõigist Eesti külastajatest on soomlased. 2009. aasta jaanuarist novembrini kasvas soomlaste ööbimiste arv Tallinnas 3%, Pärnus 2% ja Lääne-Virumaal oli kasv isegi 82%. Soomlaste ööbimised vähenesid Saare maakonnas (-20%). Eestis kokku püsisid soomlaste ööbimised aasta 2008. aasta tasemel (-0,5%), samas kui kõigi välismaalaste ööbimised Eestis kokku vähenesid mullu jaanuarist novembrini kokku 7%. Soomlastest ööbijate kasv Eesti majutusasutuses kasvas samal perioodil 2%. „Olukorras, kus enamik turge langeb, on suurima turuosaga soomlaste hulga säilitamine või isegi kasvatamine sektorile ja meie majandusele suure tähtsusega. Ööbimised on küll 0,5% langenud, kuid ka see on tänases olukorras siiski äärmiselt hea tulemus,“ kommenteeris Mutso.

Tänavuse MATKA messi teemaks on ”Turism kui kultuuride säilitaja” ja Eesti osaleb Helsingi messil 19. korda. Eesti ühisstendi suurus on 70 ruutmeetrit, see valmis mulluseks MATKA messiks ja pälvis kohe ka korraldajapoolse tunnustuse. Stendil on metsakeskkond, mis kutsub oma sõbraliku salapäraga inimesi Eestiga lähemalt tutvuma. Lisaks pakuvad põnevust piiluaugud, läbi mille on võimalik kaeda Eesti elu erinevaid aspekte. „Eesmärgiks oli luua keskkond, mis kannaks endas ideed – Eesti on väike, kuid siin leidub palju huvitavat ja erilist,“ iseloomustas Mutso. Kontseptsiooni autor on Iir Hermeliin ning reklaamibüroo Tank, teostajaks Ekspodisaini AS. Sama stend käis ka äsja lõppenud messil Norras ning sai seal samuti parima stendi tiitli.

Tänavusel MATKA messil on infojagamise mõttes kaetud kogu Eesti: koos EASi turismiarenduskeskusega töötavad Eesti ühisstendil SA Põhja-Eesti Turism, MTÜ Lääne-Eesti turism, SA Lõuna-Eesti Turism, MTÜ Eesti Maaturism, Narva linn, SA Tartumaa Turism, Laulasmaa Resort OÜ, Hotell Draakon, Heino Tours OÜ, restoranid Olde Hansa ja Clazz ning Tallinna ettevõtlusameti turismiosakond. Kultuuripealinna Tallinn 2011 meeskond jagab esimest korda Soome turul kultuurihuvilistele täpsemat infot aastal 2010 ja 2011 Tallinnas toimuva kohta. Lisaks ühisstendi eksponentidele osaleb Helsingis toimuval MATKAL mitmeid teisi Eesti turismiettevõtteid ja organisatsioone.

EASi turismiarenduskeskus jagab stendil Eestit tutvustavaid üldmaterjale ning esitleb novembris lõppenud Soome kampaaniast lähtudes soomlastest Eesti-huvilistele võimalust hakata nn vironaudiks. Kampaania „Vironautti – Virosta nauttii!“ peategelaseks oli astronaudiga sarnane seiklushimuline „vironaut“, kes soovib Eestist leida uut ja põnevat ja jagab nagu kosmonaut tagasi maale tulles oma kogemusi teiste huvilistega Vironautti sotsiaalvõrgustiku kaudu (www.visitestonia.com, www.vironautti.fi).

MATKA 2010 turismiala on avatud kõigepealt professionaalidele (21. jaanuaril 9.00-19.00 ja 22. jaanuaril 9.00-12.00) ning seejärel nii professionaalidele kui ka lõpptarbijatele (22. jaanuaril 12.00-19.00 ning 23. ja 24. jaanuaril 10.00-18.00). Publikupäevadel oodatakse kõiki külastajaid igal täistunnil loosimistele, kus auhinnad on välja pannud ühisstendi eksponendid. Lisainfot messi kohta jagab MATKA 2010 veebileht www.finnexpo.fi/matka.

Eesti kui reisisihi tutvustamist kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kuuski osteti enim mobiiliga

RMK PRESSITEADE 20. jaanuar 2010

Riigimetsast osteti enim kuuski mobiiltelefoniga makstes

RMK müüs möödunud aasta lõpus kokku ligi 5000 jõulukuuske, neist 4500 puud eraisikutele. Esmakordselt sai kuuse eest tasuda mobiiltelefoniga, seda võimalust kasutades osteti enam kui pooled kuuskedest. Ühistel kuuseretkedel üle Eesti käis 2100 inimest.

Lisaks käisid RMK kutsel tasuta kuuseretkedel enam kui 150 lastekodulast üheteistkümnest lastekodust, kellele juhendatud kuuseretk oli omaette elamus. Lapsed koos juhendajatega viisid riigimetsast kaasa 54 jõulupuud.

„Oodatult püsis inimeste hulk, kel tavaks endale ise metsast jõulupuu tuua, samas suurusjärgus möödunud aastaga. Meeldivalt üllatas aga mobiiltelefoniga tasumise populaarsus, tänu millele tõusis märkimisväärselt iseseisvalt metsast toodud puude arv,“ ütles RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo. Ta lisas, et ka 2010. aastal kavatseb RMK sarnaseid jõuluüritusi jätkata.

RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul ei registreerinud RMK sel aastal ühtegi kuusevargust „Meie üks peamine eesmärk oli pakkuda inimestele erinevaid võimalusi riigimetsast seaduslikult jõulupuu tuua. Tulemused näitavad, et see õnnestus,“ sõnas ta. 2008. aastal registreeriti neli suuremat ebaseaduslikku (jõulu)kuuseraiet.

Sarnaselt eelmise aastaga suunab RMK kuuskede müügist saadud 600 000 krooni loodus- ja metsateadlikkuse tõstmisse. Möödunud aastal valmis kuusekampaania raha eest eelkooliealistele lastele mõeldud raamat Metsaelu aabits, mille enam kui 700 eesti- ja venekeelset eksemplari kingiti lasteaedadele üle kogu Eesti.

Teist aastat toimunud kampaania raames korraldas RMK detsembris juhendatud metsaretki 16 kohas üle Eesti, neist viies kohas pakuti ka venekeelset programmi. Lisaks eestikeelsele kampaania kodulehele oli tänavu esmakordselt avatud ka venekeelne leht. Kuuseostjate küsimustele vastamiseks töötas spetsiaalne kuuseabi telefon.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Mahetoidubränd I Love Eco RIMIs

Rimi Eesti Food AS pressiteade 20.01.10

Rimi tõi Eesti turule uue mahetoidubrändi

Rimi hüpermarketites on jaanuarist müügil loodussõbralik tootesari I Love
Eco, kuhu kuuluvad 40 toodet on viljeldud, töödeldud ja transporditud
vastavalt Euroopa Liidu mahetoodete nõuetele. Tootesarja töötas välja
Rootsi päritolu Rimi omanikfirma ICA AB.

Rimi Eesti Food turundus- ja kommunikatsioonijuhi Evelin Mägioja sõnul on
täna klientide huvi mahetoodete järele kõrgem kui kunagi varem ja
jätkusuutlikul kaupmehel on oluline käia ajaga kaasas ning kujundada oma
tootevalikut vastavalt nõudlusele ja turutrendidele. „Aasta-aastalt on
suurenenud teadlike tarbijate hulk, kes eelistavad toiduaineid, mis on
vabad sünteetiliste väetiste jääkidest või geneetiliselt muundatud
organismidest,“ ütles Mägioja. „Rimi kindel huvi on seda teadlikust veelgi
laiendada ning ka mahetoodangut pakkuda.“

I Love Eco brändijuhi Ariella Rotsteini sõnul on mahetoidubrändi eesmärk
olla läbi ja lõhki ökoloogiline. I Love Eco tooraine ostetakse valdavalt
Rootsi põllumeestelt, kaugemalt tuuakse toorained, mis põhjamail ei kasva
nagu kohv ja kakao. „Sageli peetakse ökoloogilist ja kodumaist päritolu
toitu üheks ja samaks, kui tegelikult ei pruugi kodukandis kasvatatud toit
olla viljeldud ökoloogiliste reeglite järgi,“ ütles Rotstein.

Rotsteini sõnul on ökoloogiliselt puhta toidu hinnad natuke kõrgemad kui
masstoodanguna valmistatud toodete omad. „Teadlikele tarbijatele on aga
toidu tervislikkus ja loodussäästlik kasvatusviis oluliselt kaalukamad
argumendid kui hind,“ ütles Rotstein. Ta lisas, et need kes on mahetoitu
proovinud, eelistavad seda ka juba parema maitse pärast.

Mägioja lisas, et Rimi teeb jätkuvalt koostööd ka kohalike mahetootjatega.
Möödunud suvel laiendati Rimi hüpermarketites mahepõllumajanduses
kasvatatud köögi- ja puuviljade valikut. „Lisaks müüme Vändra maheleiba,
Sildesti ökosarja pähkleid ja kuivatatud puuvilju ning Saidafarmi
mahejuuste ja -kohupiimasid,“ loetles turundusjuht populaarsemaid
eestimaiseid mahetooteid. „I Love Eco mahetoidubränd on esimene suurema
valikuga meie sortimendis ja paistab seetõttu ka riiulitelt paremini välja,
ainuüksi see aitab juba mahetoodangule suuremat tähelepanu tõmmata,“ lausus
Mägioja.

Mahetoodang on ökoloogiliselt puhas ja tarbijale tervislik, sest
mahepõllunduses ei kasutata sünteetilisi väetiseid ega
taimekaitsevahendeid. I Love Eco tooted on müügil ainult Rimi kauplustes.

Rimi Food Eestis AS kauplused kuuluvad Rootsi kapitalil põhineva Rimi
Baltic AB kaupluste hulka, mille ainuomanikuks on ICA Groupile kuuluv ICA
Baltic AB. Kokku on Rimi Baltic AB-l kolmes Balti riigis 244 kauplust,
sealhulgas 35 hüpermarketit (neist 10 Eestis), 69 supermarketit (neist 10
Eestis), 139 odavmüügikauplust (neist 58 Säästumarketit Eestis) ja 1
hulgiladu Eestis.

Küla Karla: Kinnele müsune alkumeeter?

Kinnele müsune alkumeeter?

Ühe peeva sii televiisuris reglaamis neid vad alkumeetrid ning seel panti kangesti südame peele, et ühed oo amatööride jäuks, teised jälle pruhvessjunaalidele.
Na, ma nüid mette aru äi saa, müs moodi sii vahet peeb tegema?
Kas seda prohvessjunaaltsust vöödakse politsei poole peeld, et kui poiss oo jüst alles mundri selga saand, siiss prohviriista ta käde veel äi usaldada mette, ta peeb amatööri jäuks mööldud alkumeetri vetma.
Vai peedakse sii oopis autujuhti silmas?
Et kui sa pole ennem joond peega vahele jeend, siiss sa puhud amatööri alkumeetrise, a kui sa oled rooli taga jüba prohvessjunaalne viina vetja, siiss peed ka prohvi aparaati puhuma.
Vai tuleb see oopis tükkis alkumeetrist?
Et kui juhi juures oo ainuld löhna tunda, siiss leheb käiku amatööri alkumeeter, mes üle ühe promilli äi näida, a kui oo selge, et autujüht jüba ühna köigub ja lolli jüttu aeb, siiss oo tösisemad aparaati taris.
Veta nüid kinne?
Neh, sedas ma mötle, et jo see ilmaelu sii ültse üks suur reglaam oo ja kuigid sa keikidest asjadest mette aru äi saa, vehemald mötlem paneb ta so ikka.

Turismi mõju Kõpu poolsaare rannikule

Keskkonnaameti pressiteade 19.01.2010

Looduskülastuse planeerimine aitab loodust hoida

Eelmisel aastal Keskkonnaameti poolt tellitud uuringus „Turismi mõju
Kõpu poolsaare rannikule” analüüsiti aastatel 2005-2007 rajatud
külastust suunava infrastruktuuri mõju külastajate käitumisele
looduses. Külastuse suunamine on aidanud vähendada planeerimata
lõkkeasemete arvu ja olmeprügi hulka. Endiselt on probleemiks
mootrosõidukitega liikumine rannaalal.

Inimtegevuse jälgi kaardistati 40 kilomeetri pikkusel rannikulõigul
alates Luidja lahest kuni Mustana oja suudmeni. Uurimistulemusi
võrreldi 2003. aastal läbiviidud inventuuri andmetega. Selgus, et
lõkkeasemete arv on tänu ametlikele telkimisaladele vähenenud ja
enamus rannas vedelevat prahti pärineb merest. Puhkajatelt pärinevat
olmeprahti leiti vaid mõne lõkkekoha juurest, mis on pigem erand kui
reegel.

Seevastu sõidetakse mootorsõidukitega endiselt aastaringselt kogu
ranniku ulatuses piki randa, mis on kahjustanud loodust eriti Ristna
põhjaninas surfiparadiisi ümbruses. Kahtlemata on viimastel aastatel
suurenenud ATV-de hulk, mis tähendab ka nende koosluste kahjustamist,
kuhu varem sõiduautoga ei pääsenud.

Peadirektori asetäitja Leelo Kukk peab looduskülastuse planeerimist ja
selle järgimist looduskaitses sama kriitiliseks kui teisi looduse
kaitseks läbiviidavaid tegevusi (elupaikade taastamine, liigikaitselised
tööd jmt): „Pole võimalik ainult keeldude ja piirangutega loodust
kaitsta. Me ei taha ka, et meie inimesed võõranduks loodusest - see
oleks tupiktee. Parim lahendus on planeerida külastust selliselt, et
mõju loodusele oleks võimalikult väike ja kaitsealade väärtused
säiliks. ”

Uuringu tulemusel tuleks piirata liiklust rannaga paralleelselt
kulgeval piirivalveteel, varustada tee keelumärkidega ning paigaladada
piirdeid piirivalveteest mere poole, vältimaks risti-rästi üle luidete
sõitmist.

Kõpu poolsaare rannik on atraktiivne puhkepiirkond, kus meelsasti lõket
tehakse ja telgitakse. Kõpule on iseloomulikud luited, kliburannad ja
rannikumadalad, mis on Euroopa Liidus väärtustatud elupiagatüübid.

Keskkonnaamet asutati 1. veebruaril 2009. Keskkonnameti ülesanne on
ellu viia riigi keskkonnakasutamise ja looduskaitse poliitikat.
Keskkonnaamet suunab keskkonnakasutust, väljastades selleks erinevaid
lube ja litsentse, teostab mitmesugusid seiretoiminguid, osaleb
uurimistöödes ja keskkonnamõjude hindamises ning korraldab
loodusele tekitatud kahju likvideerimist. Ametil on roll ka
looduskülastuse suunamisel ja vastavate regionaalsete planeeringute
väljatöötamisel.

Jõevähki tagasihoidlikult

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
15. jaanuar 2010

Jõevähi varude seis Eestis on tagasihoidlik

Keskkonnaministeeriumi tellimusel on uuritud 2009. aastal jõevähi
varude seisundit ning selle muutuseid, mille tulemusena võimaldatakse
2010. aastal püüki võrreldes eelmise aastaga veidi suuremas mahus.

Uuringu käigus seirati Pärnumaa, Raplamaa ja Järvamaa jõevähi
veekogusid ning koostati nende maakondade jaoks tegevuskavad jõevähi
kaitseks, varude taastamiseks ja kasutamiseks järgmiseks viieks aastaks.
Antud tööga lõppes maakondlike majandamiskavade koostamise protsess ja
nüüdseks on kõikide Eesti maakondade jaoks erinevatel aegadel
valminud tegevuskavad jõevähi kaitseks ja kasutamiseks.

Tegevuskavade alusel toimib jõevähivarude edasine seire, kaitse ja
kasutamine, mida maakondades kohapeal korraldab rakendava asutusena
Keskkonnaamet. Järelevalvet jõevähi varude kasutamise osas teeb
Keskkonnainspektsioon.

Täiendatud uuringuandmetele tuginedes võimaldatakse 2010. aastal
jõevähipüüki Hiiu, Ida-Viru, Järva ja Pärnu maakonnas ning
suurendatakse vähipüügivõimalusi Harju, Saare ja Valga maakonnas.

Harrastuslikul vähipüügil püüti 2009. aastal kokku ligi 15 000
jõevähki, millest üle poole olid mõõdulised vähid ja ülejäänud
alamõõdulised, mis vabastati püügil. Võrdlusena võib välja tuua, et
2007. ja 2008. aastal püüti kõigest 4000 ja 5500 vähki, millest
mõõdulisi oli vastavalt 1500 ja 2600. Eelnevate aastate väikest
saaki saab suures osas põhjendada vähipüügikeeluga Saaremaal, mis on
parim vähipüügipiirkond Eestis. Vähipüügikeeld Saaremaal oli tingitud
vähikatku leviku suurest ohust väljapoole katkukollet, mis asus
Põduste jõe ja Laugi peakraavi süsteemis.

Arvestades jõevähi varude seisu ja püügivõimaluste suurenemist saab
2010. aasta vähisaak olema hinnanguliselt veidi suurem kui 2009. aastal.
Vähipüük 2010. aastal on lubatud kalastuskaardi alusel vaid
augustikuus.

Vähivarude taastamise eesmärgil ja vastavalt jõevähi kaitse ja kasutuse
maakondlikele tegevuskavadele korraldab Keskkonnaamet
Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel ca 25 000 ühe- ja kaheaastase
jõevähi asustamise mitmetesse vähiveekogusse üle Eesti.

Ehkki viimastel aastatel on siin seal täheldada vähi arvukuse kasvu, on
vähivarud üldiselt
Eestis siiski madalseisus. Suurimaks ohuks jõevähi varudele Eestis pole
mitte vähi ülepüük, vaid eelkõige vähikatkust tingitud jõevähkide
massilised suremised. Tõsiseks ohuks jõevähi eksistentsile kujutab ka
võõrvähiliikide asurkondade tekkimine Eestis, mida tuleks
kindlasti vältida.

Maakondlikud tegevuskavad ja kalavarude uuringuga saab tutvuda siin:
http://www.envir.ee/trykised/files/1275.pdf

Korruptsioonioht omavalitsustes

Riigikontroll: omavalitsused ei teadvusta piisavalt korruptsiooniohtu
5. jaanuar 2010

Riigikontrolli hinnangul ei tegele omavalitsused süsteemselt korruptsiooni vältiva töökorralduse kujundamisega, mitmes auditeeritud omavalitsuses on rikutud ametiisikule kehtivaid piiranguid, mille tulemusena on tekkinud korruptsioonioht.

Korruptsiooni ennetamiseks on esmatähtis läbipaistvalt ja avatult valitseda, kuid Riigikontrolli hinnangul auditeeritud omavalitsustes valdavalt ei tegeletud ametiisikute tegevuse kontrollimisega korruptsiooni ennetamise eesmärgil. Sageli põhjendati seda veendumusega, et korruptiivsed teod välistab ametnike hea ülevaade üksteise tegemistest. Auditiga tuvastatud olukord sellise arvamuse põhjendatust ei kinnitanud. Auditi valimis oli 15 eri suuruses ja eri paigus asuvast omavalitsusest, mis võimaldab teha üldistusi süsteemsete probleemide kohta.

Paljud auditeeritud ei olnud sisuliselt hinnanudki, millistele ametnikele korruptsioonivastasest seadusest tulenevad kohustused laienevad. Riigikontroll leidis, et kuues auditeeritud omavalitsuses oli rikutud keeldu osaleda tehingus äri- või muu iseendaga seotud ühinguga. Igas kolmandas auditeeritud omavalitsuses oli ametiisik rikkunud keeldu tegeleda ametikohaväliste kõrvaltegevustega. Ametiisiku huvide konflikti vältimiseks mõeldud protseduurireegleid ei järgitud 2/3 omavalitsustes. Teiselt poolt saab siiski tuua ka mitmeid positiivseid näiteid, kus ametiisiku taandumist sellistest otsustest kajastas omavalitsusorgani protokoll.

Info avaldamisega avalikkusele suunatud kontrollivõimalusi ei taganud nõutud ulatuses 4/5 auditeeritutest. Märkimist väärib fakt, et kõik auditeeritud omavalitsused olid teinud tehinguid ühingutega, millega olid seotud volikogu või valitsuse liikmed.



Riigikontrolli analüüs näitas, et Eesti omavalitsuste volikogu ja valitsuse liikmete ning ametnike hulgas on märkimisväärsel arvul neid, kes on seotud mõne eraõigusliku ühingu tegevusega, olles ühingu juhatuse või nõukogu liige või aktsionär/osanik. Kirjeldatud seos oli ca 2800 omavalitsuses hõivatud isiku ja ca 4500 ühingu vahel. Kuigi analüüs on tehtud enne 2009. aasta kohalikke valimisi, on see hulk Riigikontrolli hinnangul samas suurusjärgus ka pärast oktoobrikuiseid valimisi, sest omavalitsustega seotud tegelaskond on suurelt jaolt sama. Riigikontrolli analüüs hõlmas kõiki toonaseid volikogude ja vallavalitsuste/linnavalitsuste liikmeid ning ametnikke, keda on ligi 8500.

Riigikontroll peab äärmiselt rõõmustavaks, et inimesed on aktiivsed ettevõtluses, kuid juhib samas tähelepanu asjaolule, et omavalitsusjuhtide ja ametnike kõrvaltegevused ja sagedane osalemine eraõiguslike ühingute tegevuses on asjaolu, mida ei saa korruptsiooni ennetamisel omavalitsustes jätta arvestamata.

Ametiisiku seotus mõne eraõigusliku ühingu tegevusega ei ole iseenesest probleem, kuid võib probleemiks muutuda, kui ei teadvustata ametiisikule pandud kohustust hoiduda keelatud tehingutest. Risk selleks on seda suurem, mida sagedamini selline ühing on oma majandustegevuse kaudu omavalitsuse partneriks. Riigikontrolli hinnangul nõuab see, et omavalitsustes töötavad inimesed peavad väga hästi teadma teenistusväliste tegevustega kaasnevaid ohte ja korruptsiooni ennetamise meetmeid.

Taustaks:
Riigikontroll auditeeris, kas omavalitsused kasutavad korruptsiooni ennetamiseks seadustega ettenähtud vahendeid ning seda, kas omavalitsuse ametiisikud on järginud kohustust hoiduda korruptsiooniohtlikest tegudest ja suhetest.
Aruande täisteksti saab kätte aadressilt www.riigikontroll.ee/upload/failid/ka_50034_korruptsioonivastane_22.12.2009.pdf

Puudusmistõendi kirjutab vanem

Eesti Perearstide selts
PRESSITEADE 5. jaanuar 2010

Muutus laste puudumistõendite väljastamise kord

Alates 1. jaanuarist ei kirjuta perearstid enam lasteaedadele ja koolidele puudumistõendeid. Puudumistõendite väljastamise lõpetamine ei tähenda mingil juhul seda, et lapsele ei osutataks vajalikku meditsiinilist abi.

Õppetööst saab lapse vabastada ainult lapsevanem arsti soovitusel. Koolikohustuse täitmist takistavate tervisprobleemide tuvastamisel annab perearst lapsele ja lapsevanemale vastava soovituse, kuidas kooliskäimist ja tundides osalemist reguleerida. Puudumistõendi (ka vabastuse kehalisest kasvatusest) kirjutab edaspidi lapsevanem, sõltumata sellest, milline on konkreetse puudumise põhjus ja kestvus.

Puudumistõendite kirjutamine ei ole arstlik ega õendusalane tegevus ning Euroopa Liidus vastavat tõendit ei tunta. Kuni 18. aastase lapse koolikohustuse täitmise ja mittetäitmise (ehk puudumise) jälgimine on lapsevanema kohustus ja vastutus.

Muudatus hoiab kokku nii arsti kui lapsevanema aega. “Tõendite kirjutamine arstide poolt kulutab kallist ravile mõeldud aega. Tegemist on sisult formaalse tegevusega. Säästame aega patsiendi terviseprobleemide jaoks”, ütles EPS juhatuse esimees Ruth Kalda.

ID-kaardi tarkvara uuenes

PRESSITEADE
5. jaanuar 2009
AS Sertifitseerimiskeskus

Sertifitseerimiskeskus palub uuendada DigiDoc Client tarkvara

Seoses muudatustega kehtivuskinnituse teenuses peavad kõik DigiDoc Client programmi kasutajad oma arvutisse paigaldama uue DigiDoc Client versiooni (ver 2.6.12). Uus versioon on vajalik failide digitaalseks allkirjastamiseks ID-kaardi või Mobiil-ID-ga alates 6. jaanuarist 2010. Uus versioon on vajalik ka pärast seda allkirjastatud failide kehtivuse kontrolliks.

Tarkvara uuendamine ei ole vajalik juhul, kui ID-kaarti või Mobiil-ID-d kasutatakse ainult e-teenustesse sisenemiseks ning pangamaksete allkirjastamiseks.

Kõige mugavam viis viimase DigiDoc Client versiooni paigaldamiseks on veebilehelt, mis asub aadressil https://installer.id.ee/clientupdate.htm. Kõik vajalikud uued teenuse komponendid paigaldatakse programmi uuendamise käigus kasutaja arvutisse automaatselt.

Kui teil tekib probleeme tarkvara uuendamisel, ID-kaardi või Mobiil-ID-ga digiallkirja andmisel või ka erinevatesse e-teenustesse sisenemisel, võtke palun ühendust ID-kaardi abiliini telefonil 1777 või saatke e-kiri aadressile abi@id.ee, juhiseid leiab ka ID-kaardi abikeskuse veebilehelt http://support.sk.ee.

Loodi PPA

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET
Pressiteade nr 1
01.01.2010

1. jaanuaril alustas tööd Politsei- ja Piirivalveamet, mis toob kaasa uued politseiametnike ametitõendid ja uue kliendiinfo numbri. Samuti laieneb karistusregistri kättesaadavus.
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) politseiametnike uued ametitõendid on plastikkaardid, mis meenutavad mõõtmetelt ID-kaarti. Ametitõendile on trükitud turvamuster ja politseiniku andmed. Lisaks 1. jaanuarist kehtima hakkavatele uutele ametitõenditele jäävad esialgu kasutusele ka politseiametnike senised žetoonid. Uued žetoonid võetakse kasutusele aasta esimeses pooles. Tänased ametitõendid on dokumendiks politseiametniku identifitseerimisel.
Tööd alustab üle-Eestiline PPA kliendiinfo telefon 612 3000, kust saab teavet PPA teenuste, kampaaniate, taotlusankeetide, dokumentide, struktuuriüksuste asukohtade ja lahtiolekuaegade ning ametnike kontaktandmete kohta. Kliendiinfo telefon töötab tööpäeviti kella 8.00-18.00. Hädaabinumber on endiselt 110.
1. jaanuarist laieneb oluliselt karistusregistri kättesaadavus. Senine karistusregistri klienditeenindus Tallinnas Pärnu mnt 139 suletakse ning avalduste vastuvõtmine hakkab toimuma kõikides PPA prefektuuride kodakondsus- ja migratsiooniametibüroode klienditeenindustes üle Eesti. Klienditeeninduste aadressid ja kontaktid on saadaval PPA kodulehel www.politsei.ee. Karistusregistri andmete väljastamine toimub uuel aastal üksnes posti teel.
PPA loodi Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, politseiprefektuuride, Piirivalveameti, Piirivalve Lennusalga, piirivalvepiirkondade ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamisel. PPA tasandil on neli põhitöö osakonda: piirivalveosakond, korrakaitsepolitseiosakond, kriminaalpolitseiosakond ning kodakondsuse- ja migratsiooniosakond. PPA-l on neli regionaalset asutust: Ida Prefektuur, Lääne Prefektuur, Lõuna Prefektuur ja Põhja Prefektuur, kus täidetakse kõigi nelja põhivaldkonna ülesandeid. Prefektuuride haldusterritooriumid on sarnased endiste politseiprefektuuridega. PPA-s on umbes 7000 ametikohta, millest 6000 on põhitöö valdkonnas. PPA põhiülesanneteks on Euroopa välispiiri tagamine; kodakondsuse määratlemine, dokumentide väljastamine; turvalisus ja avalik kord riigi sees ning kuritegude menetlemine ja ennetamine.