2009: muutub tagatisraha märgistus

Keskkonnaministeerium, 12. juuni 2009

Muutub tagatisrahaga pakendi märgistus

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas määruse, millega
asendatakse pakendi tagatisraha väärtust tähistavad rahalised numbrid
tähemärkidega A, B, C ja D.

Alates 1. jaanuarist 2010 peavad kõik esmakordselt turule lastavad
tagatisrahaga pakendid kandma vaid uut ABCD-märgistust. Uut tagatisraha
märki võivad tootjad hakata pakendile kandma kohe, kui määrus on
jõustunud. Seega on tootjatel ligi 6 kuud aega märgistust muuta.

Edaspidi tähistatakse vastavalt pakendi materjalile kuni pooleliitrised
plastpudelid praeguse tagatisraha määraga 50 senti tähega A, suuremad,
praegu krooni väärtusega plastpudelid tähistatakse tähega B, 50-sendised
metallpurgid tähega C ja seni ühe krooni suuruse tagatisrahaga
klaastaara tähega D.

Sellise märgistuse rakendamiseks, millel tagasimakse rahalise suuruse
asemel kasutatakse tähemärke A, B, C ja D, on mitmeid põhjusi. Eelkõige
võimaldab nn ABCD-märgistus muuta tagatisraha suurust nii tootjate kui
ka tarbijate jaoks paindlikumalt ning märksa väiksema aja- ja
rahakuluga.

ABCD-märgistuse kasutamise korral, kui muutub tagatisraha suurus, ei
ole vaja pakendeid ja etikette vahetada ka siis, kui Eesti läheb üle
Euroopa Liidu ühisrahale euro. Sellist märgistust on Euroopa Liidus
edukalt rakendatud näiteks ka Taani pandipakendisüsteemis.

Kui tagatisrahaga pakendil on tagatisraha suurus märgitud kroonides,
siis tähendaks see tagatisraha suuruse muutmise korral kõikide pakendite
etikettide väljavahetamist ja uue märgistusega pakendite tellimist.

Praegu võib Eestis vana märgistusega tooteid müüa kuni kauba
lõppemiseni, samuti ei ole tarbijatele seatud tagastamise
ajapiirangut.

Tagatisrahaga pakendiga tegeleb Eestis OÜ Eesti Pandipakend, kes on
keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon. OÜ
Eesti Pandipakend esitas keskkonnaministrile eelmise aasta lõpus
ettepaneku tagatisraha märgi muutmiseks, mille kohaselt märgitaks
pakenditele tagatisraha suurus numbri asemel tähemärkidega A, B, C või
D. Pakendiseaduse kohaselt on OÜ Eesti Pandipakend kohustatud teavitama
ettevõtteid ja tarbijaid uue tagatisraha märgiga seotud küsimustes. Kui
tootjatel ja importijatel tekib pakendite uue märgistuse osas
lisaküsimusi, siis tuleks pöörduda just OÜ Eesti Pandipakend poole
(telefon: 685 0010, e-post: eestipandipakend@eestipandipakend.ee).

2009: metsaraie poole väiksem

Keskkonnaministeerium 12. juuni 2009

Metsaraie on jätkuvalt optimaalsest poole väiksem

Kuigi Statistikaameti andmetel suurenes eelmisel aastal Eesti metsaraie
seitsme protsendi võrra ehk ligi 7,4 miljoni tihumeetrini, jääb see
siiski lubatud optimaalsest mahust poole väiksemaks.

“Kui arvestada, et Statistikaameti andmed on tuletatud metsateatiste
põhjal ehk peegeldavad metsaomanike raiekavatsusi, siis on alust arvata,
et tegelik raie jääb alla 7 miljoni tihumeetri,” ütles
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp. “Eesti
metsanduse arengukava sätestab aastatel 2001–2010 optimaalseks
raiemahuks keskmiselt 13,1 miljonit tihumeetrit aastas – seega
raiutakse poole vähem.”

Tegelikku raiemahtu näitab kõige täpsemalt Metsakaitse- ja
Metsauuenduskeskuse tehtava statistilise inventeerimise (SMI) tulemus.
“2008. aasta kohta inventeerimise andmed veel puuduvad, kuid 2007.
aastal küündis Eesti metsade tegelik raiemaht 5,6 miljoni tihumeetrini
ehk vahe metsateatiste andmetega oli 1,3 miljonit tihumeetrit,”
selgitas Lamp. Ka 2006. aastal oli soovitud ja tegeliku raiemahu vahel
erinevus – raiuda sooviti 5,9 miljonit tihumeetrit, tegelikult raiuti
5,3 miljonit.

Metsateatis on dokument, millega metsaomanik taotleb Keskkonnaametilt
luba raiete läbiviimiseks. Lubatud raieid tohib teha ühe aasta jooksul
metsateatise esitajale kättetoimetamisest arvates. Lubatud mahtusid pole
aga ära kasutatud, seda nii keerukate ilmastikuolude kui ka puiduturu
heitlikkuse tõttu. Erametsaomanikel on takistanud metsade majandamist ka
üldine majanduse ümberstruktureerimine, ebasoodne maksusüsteem ja
metsavarumise kasvavad kulud.

Seega oleme alates 2004. aastast jäänud optimaalsest raiemahust väga
kaugele. Samamoodi jätkates tekib Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse
hinnangul hiljemalt 30 aasta pärast olukord, kus suure osa
majandusmetsade puidukvaliteet on oluliselt langenud, osa metsi on aga
kõrge vanuse tõttu lagunenud. Raiemahu vähenemisega on kaasnenud ka
puidutööstuse osakaalu ning metsandussektoris töötavate inimeste arvu
vähenemine. Sellest hoolimata aitavad puit ja puittooted
tasakaalustada Eesti negatiivset väliskaubandusbilanssi.

Mets katab üle poole (51%) Eesti maismaast ja on üks meie suuremaid
looduslikke ja majanduslikke rikkusi. 70% ehk 1,5 miljonit hektarit
Eesti metsadest on tulundusmetsad, ülejäänud hoiu- ja kaitsemetsad.
Metsade kaitse 30%-lise osakaaluga edestame naaberriike. Näiteks Lätis
on 19,5%, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3%, Venemaal 10,7% ja Soomes 7,2%
metsadest kaitse all.

Metsasuse poolest on Eesti Euroopas 4. kohal, jäädes tahapoole vaid
Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on
Eestis 1,7 hektarit ja kasvava metsa tagavara ühe elaniku kohta ulatub
337 tihumeetrini.

Aegna MKA sai kaitse-eeskirja

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 27. mai 2010
Valitsus kehtestas Aegna maastikukaitseala kaitse-eeskirja

Täna, 27. mail kehtestas Vabariigi Valitsus Aegna maastikukaitsealale
looduskaitseseaduse kohase kaitse-eeskirja.
Kaitseala asub Aegna saarel ja kaitseala valitsejaks on Keskkonnaamet.
Aegna maastikukaitseala pindala on 301 ha, millest eramaid on 5,6 ha.

Aegna maastikukaitseala moodustati 12. aprillil 1991. a. Tallinna
Linnavalitsuse poolt ja selle eesmärk on kaitsta saare metsakoosluseid
ja rannikukoosluseid, haruldasi ja kaitsealuseid liike ning nende
elupaiku.

Kaitseala on jagatud kaheks sihtkaitsevööndiks (Aegna ja Kurikneeme) ja
kolmeks piiranguvööndiks (Eerikneeme, Lemmikneeme ja Kalavälja).
Sihtkaitsevööndites on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine
ja uute ehitiste rajamine, välja arvatud tehnovõrgu ja kaitseala
rajatiste ning Aegna sihtkaitsevööndis telkimis-, puhke ja lõkkekohtade
rajamine. Sihtkaitsevööndis on lubatud tööd loodusliku veerežiimi
taastamiseks ja olemasolevate maaparandussüsteemide ning muude rajatiste
hooldustööd.

Eerikneeme, Lemmikneeme ja Kalavälja piiranguvööndis on lubatud
majandustegevus. Samuti on seal lubatud kuni 100 osalejaga rahvaürituse
korraldamine selleks ettevalmistamata kohas. Suurema rahvaürituse
korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Ürituse
kooskõlastusnõude seadmine on tingitud vajadusest omada ülevaadet
kaitsealal korraldatavates suure osalejate arvuga üritustest ja vaid
vajaduse korral reguleerida külastajate arvu.

Eraomanike kinnistud jäävad kõik piiranguvööndisse. Kaitseala valitseja
nõusolekul on piiranguvööndites lubatud puhkeotstarbeliste ja
sotsiaalsuunitlusega uute ehitiste püstitamine ärimaa, sotsiaalmaa ja
elamumaa sihtotstarbega kinnistute piires väljaspool metsaala, kuid
mitte lähemal kui 200 meetrit põhikaardile kantud veekogu piirist.

Kalevi ostis Orkla

27.5.2010 Kalev Chocolate Factory aktsiad läksid Orkla omandusse

Täna jõustus Kalev Chocolate Factory (KCF) ostu-müügileping ning ettevõtte aktsiad läksid rahvusvahelise kontserni Orkla omandusse. Lepingu KCFi ning selle küpsiste ja jahusegude ärisegmentide ostmiseks sõlmis Orkla 4. mail 2010. Ettevõtted said tehingu toimumiseks vajaliku loa Konkurentsiametilt möödunud nädala lõpus.

Vastavalt lepingule omandas Orkla 100 protsenti KCFi aktsiatest, kaasa arvatud ettevõtte tehase Jüris. KCFi aastane müügikäive on ligikaudu 28 miljonit eurot ning seal töötab ligi 400 inimest. Lisaks KCFi aktsiatele on tehingu osaks ka küpsiste ja jahusegude tootmise ärisegmendid Eestis. Ostjaks on Orkla Soome ettevõte Felix Abba ning müüjaks valdusfirma Luterma. Lutermale kuuluvaid magusatööstusega mitteseotud ettevõtteid tehing ei puuduta. Tehingu maksumus ei kuulu poolte kokkuleppel avaldamisele

“Kalev kui Eesti armastatuim kaubamärk on nüüd osa rahvusvahelisest kontsernist. Orkla gruppi kuulumine tähendab Kalevile suuremaid väljavaateid välisturgudel ning juurdepääsu grupisisesele oskusteabele. Samas mõistab Orkla suurepäraselt kohalike brändide ning tarbimisharjumuste tähtsust, mis lubab Kalevil jätkata Eesti ettevõttena,” ütles KCFi juhatuse esimees Mait Nilson.

“Tehing on oluline samm meie kondiitritööstuse valdkonna laiendamisel, kuna see annab head võimalused kasvuks ja väärtuse loomiseks Eesti turul ning loob aluse magusatööstuse valdkonna laiendamiseks Soomes ja Balti piirkonnas,” ütles Orkla Foods Fenno-Balticu tegevdirektor Clas Göran Hagström.

Luterma juhataja Oliver Kruuda sõnul on Felix Abba ja Orkla strateegiline ostja, kel on oskusi ja huvi arendada edasi ettevõtet ja selle äritegevust.
KCF on Eesti maiustusteturu liider. Ettevõtte vanim eelkäija alustas tegevus 1806. aastal, Kalevi nime kannab ettevõte 1948. aastast. Lisaks kuulub KCFile Tallinna vanalinnas asuv vanim kohvik ja kondiitriäri Maiasmokk. Oliver Kruuda põhiomanduses olevale Lutermale kuulus KCF Valdus OÜ kaudu 100 protsenti KCFi aktsiatest.
KCF on nüüd üks Orkla Foods Fenno-Balticu ettevõtetest, mis on Orkla Foods Nordicu vastava piirkonna ärisuund.
Tehingu finantsnõustaja oli ostja poolt GILD Corporate Finance ning müüja poolt Aavo Koppel ja juriidilised nõustajad olid vastavalt Raidla Lejins & Norcous ning Advokaadibüroo Tark & Co.

Felix Abba on Orkla Foods Fenno-Balticu divisjoni osa, mis omakorda on osa Orkla Foods Nordicust. Divisjoni kuuluvad lisaks Felix Abbale Oy Panda Ab Soomes, AS Põltsamaa Felix Eestis, SIA Spilva Lätis ja UAB Suslavicius-Felix Leedus. Orkla Foods Fenno-Balticu käive oli 2009. aastal 1,4 miljardit Norra krooni (170 miljonit eurot) ja ettevõttes oli ligi 800 töötajat. Orkla grupi käive oli 2009. aastal 56 miljardit Norra krooni (6,5 miljardit eurot).

Lisainfo:
Felix Abba - www.felixabba.fi
Orkla - www.orkla.com
Kalev - www.kalev.eu