Soovitused suviseks õllejoomiseks

Soovitused suviseks õllejoomiseks

Eesti esimene koolitatud õllemeister Enn Kärblane, kell käe all pruulitakse kõik Saku õlled, annab soovitusi ning praktilisi näpunäited suviseks õllejoomiseks.

Õllemeister rõhutab, et maailmas on piisavalt õlut ja meil piisavalt aega, et seda nautida. „Õlut tuleb juua rahulikult, mitte kiirustades. Juua tuleks naudinguks, mitte alkoholist joobumiseks. Juues on vaja meeles pidada mõõdukust,“ räägib Kärblane.

Tema soovitused suviseks õllejoomiseks:

· Pea lugu sellest mida jood – seega, ära lihtsalt joo õlut, vaid naudi selle väljanägemist, aroome ja maitseid. Kasuta selleks õiget õlleklaasi.

· Vala õlut klaasi õigesti, nii et selle pinda kataks vahukroon, mis on silmale ilus vaadata ja mis kaitseb ka õlle maitseid ja aroome. Vala õlut rahulikult, mitte loksutades ja tormakalt, sest viimasel juhul vabaneb õlles olev süsihappegaas liiga kiiresti, mistõttu saad klaasi vaid vahu ja õlu võib muutuda lamedaks.

· Joo õlut värskena ja õigel temperatuuril, siis tulevad selle maitsed ja aroomid kõige paremini esile. Kaua klaasis seisnud õlu soojeneb, selle süsihappegaasi sisaldus alaneb, mille tulemusena õlu muutub lamedaks ja ei ole enam värskendav. Klaasilt kaob vaht, mis õlle aroome ja maitset kaitseb.

· Õlut ostes vali see pigem külmikust ja jälgi, et õlut ei oleks hoitud päikese käes. Kõrge temperatuuri ja päikesevalguse mõjul muudab õlu oma maitset väga kiiresti.

· Joo paremini – joo vähem. Proovi erinevaid õllesid ja jäta meelde nende iseärasusi. Võid avastada uusi lemmikuid. Jaga oma kogemusi sõpradega.

· Austa ÕLUT – joo seda naudingu saamiseks ning janu kustutamiseks, mitte alkoholist joobumiseks.

· Joo vastustustundlikult – õlu on alkohoolne jook ja ka väike kogus alkoholi võib mõjutada sinu otsustamis- ning tegutsemisvõimet. Seega ära pane ennast olukorda, kus sa võid teha kahju iseendale, teistele või muuta ennast naeruväärseks.

· Joo vett ja söö. Akoholi tarbimisel aitab vee joomine mürgistust vähendada ja neutraliseerib alkoholi omadust vedelikku organismist välja viia. Söömine taastab organismi, alandab alkoholitarbimise astet ja aitab alkoholi adsorbeerida. Samas tuleb meeles pidada, et söömine, leevendades purjunemist, ei peata alkoholi mõju.

· Tea ja arvesta joodava õlle kangust. Õlled võivad olla salakavalad, sest nende magusus, maitse ja aroom varjavad alkoholi väga hästi. Seetõttu ei pruugi sa arugi saada, kui tegemist on väga kange õllega.

Jõustub uus perekonnaseadus

Justiitsministeerium Pressiteade 30.06.2010

Jõustub uus perekonnaseadus

1.juulil jõustub uus perekonnaseadus, mis lahendab senise seaduse rakendamisel kerkinud probleeme ning toob selguse küsimustesse, mis on siiani olnud puudulikult sätestatud või üldse käsitlemata.

Tähtsamaid muudatusi on uues seaduses kolm: abikaasade varaliste suhete täpsem korraldus, hooldusõiguse uuendamine laste ja vanemate suhetes ning eestkostesüsteemi parandamine.

Uue perekonnaseadusega kaasnevatest peamistest muudatustest saate ülevaate siit:

Lisaks saavad alates homsest abielu sõlmida ja lahutada ka notarid.

Haapsalu-Noarootsi märgala

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 1. juuli 2010

Eesti esitab rahvusvahelisse märgalade nimekirja veel ühe ala

Täna, 1. juulil kiitis Vabariigi Valitsus heaks Haapsalu-Noarootsi ala
esitamise rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse.

Haapsalu-Noarootsi ala puhul on tegu Haapsalu Tagalahe ning Noarootsi
jäänukjärvede piirkonnaga, mis moodustavad ühtse süsteemi
Osmussaare ja Nõva piirkonna rannikumärgaladega. Selleks, et esitada
kogu see märgalakompleks rahvusvahelisse nimekirja, tuli Vabariigi
Valitsusel määrata Ramsari aladeks sellesse piirkonda kuuluvad Silma
looduskaitseala, Osmussaare maastikukaitseala ning Nõva-Osmussaare
hoiuala.

Märgaladel on suur ökoloogiline tähtsus just veelindude rände-, puhke-
ja pesitsuspaikadena. Paraku on nende alade pindala hakanud vähenema
kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Selleks,
et kaitsta kogu maailma märgalasid, sõlmiti 1971. a Iraani linnas
Ramsaris riikidevaheline kokkulepe märgalade kaitseks - Ramsari
konventsioon, millega on liitunud ka Eesti.

Kõik konventsiooni osapooled peavad astuma samme märgalade kaitseks,
muuhulgas nimetama neid rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse.
Värskelt nimekirja esitatud Haapsalu-Noarootsi märgala hõlmab haruldasi
või ainulaadseid märgalatüüpe, näiteks esineb seal erilist kaitset
väärivaid rannikulõukaid, rannaniitusid ja veealuseid karisid. Ka
on see ala ohustatud väike-laukhane rändepeatuspaik ning seal pesitseb
Läänemere piirkonnas kiiresti kahaneva arvukusega niidurüdi.
Haapsalu-Noarootsi ala on üks aulide tähtsamaid talvitusalasid Läänemere
põhjaosas, kus talvitub kuni 50 000 auli ja seal peatub pidevalt rohkem
kui 20 000 veelindu.

Eestist kuulub Ramsari nimekirja 12 ala, koos selle aasta algul
esitatud 4 ala vastuvõtmisega oleks Haapsalu-Noarootsi meie 17-s Ramsari
ala.

Uus noorsootöö seadus

Haridus- ja Teadusministeerium 01.07.2010

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas eile Kadriorus alla otsusele kuulutada välja noorsootöö seadus

President kirjutas eile, 30. juunil alla 17. juunil Riigikogu poolt vastu võetud noorsootöö seadusele, mis jõustub käesoleva aasta 1. septembrist.

Uus seadus kaasajastab noorsootöö korralduse õiguslikke aluseid ning tagab paremate tingimuste loomise Eesti noorte mitmekülgseks arenguks. Samuti annab uus seadus meie noortele suuremad võimalused sisukaks tegevuseks väljaspool peret, kooli ja tööd ning avab neile seejuures tee aktiivseks osaluseks kohaliku tasandi otsustusprotsessides.

Uues seaduses on esmakordselt defineeritud noortevolikogu, mis on valla- või linnavolikogu juures tegutsev noortest koosnev nõuandva õigusega osaluskogu. Samuti on uute mõistetena fikseeritud noorsootööühing, noorte püsilaager, noorteühing ja noorteühingute liit. Kaotatud on noorteühingute register, täiendatud on noorsootöö mõistet ning põhimõtteid.

Vastuvõetud seadus muudab ka noorsootöö rahastamise aluseid, täpsustades muu hulgas noorteühingute aastatoetuse taotlemise ja eraldamise regulatsiooni ning andes taotlemisõiguse ka noorteühingute, õpilasesinduste ja üliõpilaskondade katusorganisatsioonidele.

Noorsootöö seadus täpsustab ka Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema ja kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeid noorsootöö korraldamisel ning noorte püsilaagrite ja projektlaagrite pidamise ning järelevalve aluseid. Samuti tagab seadus ühtsetest põhimõtetest lähtumise noorte kaasamisel otsustesse, sätestades noortevolikogu eesmärgi ning selle moodustamise, tegutsemise ja toetamise alused.

Seni kehtiv olnud Eesti Vabariigi noorsootöö seadus pärines 1999. aastast ning ei vastanud enam noorsootöö valdkonna sisulistele vajadustele, mistõttu on uue noorsootöö seaduse vastuvõtmine oluliseks noorsootöö valdkonna edasiarendajaks.

ERMis alustab tööd omakultuuride osakond

Eesti Rahva Muuseumi pressiteade, 2. juuli 2010

Eesti Rahva Muuseumi omakultuuride osakond

1. juulist jõustus ERMi põhimääruse muudatus ja ERMis alustab tööd uus osakond - omakultuuride osakond. ERM leiab, et tänased maakonnamuuseumid on kohaliku etnograafilise ajaloo kõige kompetentsemad esindajad ning ühendades oma jõud ERMiga, suudetakse koos katta kogu Eesti nii teadus- kui ka kultuuriloolises kogumistöös.

ERMi omakultuuride osakond koordineerib Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi, Harjumaa Muuseumi, Hiiumaa Muuseumi, Iisaku Muuseumi, Järvamaa Muuseumi, Läänemaa Muuseumi, Mahtra Talurahvamuuseumi, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi, Põlva Talurahvamuuseumi, Pärnu Muuseumi, Rannarootsi Muuseumi, Saaremaa Muuseumi, Tartumaa Muuseumi, Valga Muuseumi ja Viljandi Muuseumi. Krista Aru: „ERMi soov on kaasata muuseumid sisulise tööga. Eesmärgiks on maakondlike muuseumide abil koguda, uurida ja säilitada rahvuslikku kultuuri kui tervikut, arvestades paikkondlikke eripärasid ja iseärasusi.“

Omakultuuri osakonna loomisele eelnenud diskussioonidel olid muuseumid ja ERM üksmeelel, et ühendatud muuseumidel on parem võimalus Eesti muuseumide kui kultuurikeskkonna rakendamiseks ühiskonna teenistusse. Ühine näitustepoliitika, omavahel koordineeritud kogumis-, teadus- ja säilitustöö peaksid tagama nii jõudude otstarbekama kasutuse kui ka parema tulemuse.

Maakonnamuuseume koordineeriv omakultuuride osakonna loomine kinnitati kultuuriminister Laine Jänese määrusega 2 (27.05.2010), mis sätestas ERMi põhimääruse muudatuse. Osakonna eesmärgiks on toetada maakonnamuuseumite arengut ja koordineerida nendevahelist koostööd, töötades välja (§ 6 lõiget 1 punkt 41 ) „muuseumide finants- ja tegevusanalüüsi läbiviimise metoodika ning koostab vastavad analüüsid, koordineerib koostööl põhinevaid arendusprojekte ning muuseumide arengukavade, näituste-, turunduse, muuseumiõppe ja kommunikatsioonistrateegiate koostamist.“
Muudetud põhimäärus veebis http://www.erm.ee/?lang=EST&node=1433

Sama määrusega kinnitati ka 2009. aastal ERMi 100. juubeli puhul Anu Raua poolt Eesti riigile kingitud Heimtali muuseumi lõplikult ERMi struktuuriüksuseks muutmine. Muudatus jõustus 1. juunil 2010.

Üleminek digilevile

Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjon PRESSITEADE 2. juuli 2010

Valitsuskomisjon: üleminek digilevile möödus ilma suuremate probleemideta

Analoogtelevisiooni saatjate väljalülitamine küll suurendas digilevi abitelefonile 17101 tulnud kõnede arvu, kuid digilevi valituskomisjoni hinnangul möödus digipööre ise ilma suuremate probleemideta.

Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul näitas digilevi abitelefonile tulnud kõnede arv juba pikalt aeglast tõusutrendi vastavalt sellele, mida lähemale üleminek jõudis. „Kui juunis oli helistajad päevas keskmiselt 100-150, siis eilse päevaga tuli abitelefonile ühtekokku 1500 kõnet,“ ütles Pihel. „Eilne kõnede arv kinnitab varasemat hinnangut, et 1. juuliks oli 570 000st Eesti teleperekonnast digipöördeks valmis ligi 553 000 kodu ning vana analoogtelevisiooni võttis tavalise katuseantenni kaudu vastu vaid 3% peredest. Kuid nii nagu teistes enne meid digilevile üle läinud riikides, jättis ka Eestis osa vana analoog-tv vaatajaid digiboksi või digiteleri soetamise täiesti viimasele minutile.“

Digilevi valitsuskomisjoni juht rääkis, et eilse päevaga muutus oluliselt abitelefonile tulnud kõnede sisu. „Varem uuriti meilt digibokside ja digitelerite seadistamise ning antennide ja kaablite paigaldamise tehnilisi peensusi,“ kirjeldas ta. „Eile puudutas aga enamik murekõnesid väga üldisi digipöördega seotud küsimusi: miks teleris enam pilti pole, kas ma pean nüüd tõesti digiboksi muretsema ning kust neid seadmeid soetada saab.“

Abitelefoni 17101 meeskond oli kasvava kõnekoormusega arvestanud, kuid vaatamata suuremale vastajate arvule võivad ootejärjekorrad olla tavapärasest pikemad. Valitsuskomisjon palub helistajatel varuda kannatust.

Siiski oli ka eile neid, kes kurtsid leviprobleemide üle. „Ka siis, kui digiboks kuvab teleriekraanile teksti „halb levi“ või "signaal puudub", peitub põhjus enamasti vähevõimekas või valet tüüpi antennis, vanas kaablis või viletsates pistikutes, mistõttu piisava tugevusega signaal ei jõua digiboksi,“ võttis Jüri Pihel kokku eile e-posti aadressile digilevi@mkm.ee saabunud kirjad. „Sama kehtib ka siis, kui telepilt katkeb või jääb seisma või ekraan muutub aeg-ajalt ruuduliseks või päris mustaks. Kui vastuvõtukoht ei jää just telesaatjate leviala piirile, soovitame esimese asjana üle vaadata vastuvõtusüsteem või muuta antenni suunda või kõrgust. Digilevi signaali vastuvõtutingimuste lihtsustamine jätkub ka pärast analoogtelevisiooni saatjate väljalülitamist, kuid ainuüksi sellele lootma jääda ei tasu.“

Põhjalik juhend antennide paigaldamise ning vastuvõtusüsteemi häälestamise kohta on eestikeelsena kättesaadav aadressilt http://www.digilevi.ee/digilevi_booklet_A5+3mm.pdf, venekeelne juhend asub http://www.digilevi.ee/digilevi_booklet_A5+3mm_ru.pdf. Kui probleemid püsivad, tuleks abi paluda mõnelt professionaalselt antennipaigaldajalt, kelle kontaktid leiab veebilehelt http://www.digilevi.ee/?maksab=paigaldus

Alates 1. juulist näeb teleprogramme tavaantenni kaudu ainult digitaalsena. Kõik need, kes võtsid telepilti vastu tavaantenniga ning nägid seni vaid kolme Eesti telekanalit, peavad nüüd endale soetama digiboksi või soovi korral uue digiteleri. Tasuta Eesti telekanalite (ETV, Kanal 2, TV3, ETV2, Kanal 11) digitaalseks vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga. Kui soovitakse lisaks vaadata rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid, võib liituda sama katuseantenni kaudu vastuvõetava tasulise digilevi paketi või mõne kaabel- või satelliittelevisiooni teenusega. Juba varem mõne teenusepakkujaga liitunud televaatajaid Eesti üleminek digilevile tehnilises mõttes ei puuduta.

Digilevile ülemineku kohta saab lisainfot infotelefonilt 17101 või veebilehelt www.digilevi.ee, samas on kättesaadavad ka levikaart, telesaatjate andmed, täpsemad juhendid ning antennipaigaldajate kontaktid. Leviprobleemide korral tasub saata kiri digilevi valitsuskomisjoni meiliaadressil digilevi@mkm.ee või pöörduda Tehnilise Järelevalve Ameti poole aadressil info@tja.ee

Kinnistustoimiku dokumendid veebis

Justiitsministeerium Pressiteade 05.07.2010

Kinnistustoimiku dokumentidega nüüd võimalik tutvuda ka veebis

E-kinnistusraamatu kõige uuemad arendused võimaldavad inimestel nüüdsest tutvuda kõigi kinnistustoimikusse kuuluvate dokumentidega kodunt lahkumata.

Tänaseks on registrite ja infosüsteemide keskusel valminud kaks uut e-kinnistusraamatu infosüsteemi arendust – kinnistustoimikute digitaliseerimise rakendus ning kinnistusraamatu ja maakatastri liidestuste täiendused.

Esimene rakendus võimaldab alustada kogu kinnistusosakondade paberarhiivi digitaliseerimist. See tähendab, et edaspidi on võimalik läbi kinnistusraamatu päringusüsteemi või kinnistu omanikel lisaks läbi kodanikuportaali tellida paberkandjal dokumentide muutmist elektrooniliseks ja nendega kodunt lahkumata tutvuda.

Dokumentidega, mis on juba elektroonilised, saavad omanikud tutvuda eelnimetatud võimalusi kasutades digitaliseerimistellimust esitamata.

Teised isikud peavad dokumentidega tutvumiseks esitama tutvumistellimuse, tõendades oma õigustatud huvi. Elektroonilise kinnistusraamatu ja kinnistustoimiku koosseisu kuuluvate dokumentidega on endiselt võimalus tutvuda kinnistusosakonnas kohapeal kasutades selleks spetsiaalseid arvuteid ja alates 1. augustist ka notaribüroos. Kes ei soovi kasutada tutvumiseks arvutit, saab tutvuda elektroonilise kinnistusraamatu väljatrükiga.

Kinnistusraamatu ja maakatastri liidestuste täiendamine tagab, et kogu kinnistusraamatu pidamiseks vajalik plaani- ja kaardimaterjal jõuab edaspidi kinnistusosakonda infosüsteemide vahelise elektroonilise andmevahetuse kaudu, mis tähendab, et neid ei ole vaja enam tulevikus paberkandjal kinnistusosakonnale esitada.

Projektid on rahastatud Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Kinnistusraamatu päringusüsteem asub siin: kinnistusraamat.rik.ee ning kodanikuportaal siin: www.eesti.ee.

Täpsemat infot tutvumistellimuse esitamise kohta leiab aadressil: http://www.just.ee/4267

Venemaa tunnistas setod rahvuseks

Venemaa tunnistas setod rahvuseks SI-181

17. juunil 2010 tehti Vene Föderatsiooni valitsuse otsusega Venemaa väikesearvuliste rahvuste nimekirja muudatus ning sinna kanti 46. rahvusena ka setod.

Vastava palvega pöördus Petseri setode kogukond, kes sai selliseks sammuks toetust ka Eesti Vabariigis elavatelt setodelt, Pihkva oblasti kuberneri Andrei Turtšaki poole. Vastava otsuse taga on Andrei Turtšaki poolt 2009. aastal peaminister Vladimir Putinile ja regionaalarengu ministrile Viktor Basarginile saadetud ametlik kiri.

Pihkva oblasti juhtkond pöörab setodele ka tegelikku tähelepanu, Andrei Turtšaki initsiatiivil on välja töötatud setode kui unikaalse rahvakillu säilitamise programm kuni 2014. aastani, mis hõlmab turismi, ettevõtluse, külamajanduse ja teedevõrgu arendamist ning haridust ja kultuuri. Petseri rajoonis Sigovo (Radaja) külas on rajatud ka setode muuseum, kus külalised saavad tutvuda setode talukultuuriga ja maitsta rahvustoite.

2002. aasta rahvaloenduse andmeil määratles Venemaal end setona 197 inimest. Eestis 2000. aastal toimunud rahvaloendusel polnud setodel ennast võimalik rahvusena määratleda.

Allikas: Fenno-Ugria Asutus
Kontakt: info@fennougria.ee

Nõuded ehitusprojektidele muutuvad

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade 06.07.2010

Nõuded ehitusprojektidele muutuvad lihtsamini mõistetavaks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis valminud ehitusprojektide nõudeid käsitlev määrus sätestab üheselt ja arusaadavalt nõuded ehitusprojektide sisule ja vormile, mis toob kaasa vaidluste vähenemise ehitussektoris ja aitab kaasa ehituskvaliteedi üldisele paranemisele.

Seni olid vastavad nõuded määratletud vaid standardite tasandil.

Samuti sätestab määrus nõuded erinevatele ehitamisega kaasnevatele dokumentidele nagu ehitise eskiis, ehituse organiseerimise kava, tootejoonised jms.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmeti sõnul on nõuded ehitusprojektile üks esimesi samme nö uue põlvkonna ehitusvaldkonna seadusandlusest, mille koostamisel on igal sammul püütud arvestada valdkonnas praktiseerivate tippspetsialistide seisukohtadega.

„Loodetavasti aitab seadusandluse kaasajastamine kaasa ka valdkonna enda korrastamisele, tõstes ehitajate, arhitektide ja inseneride mainet ning kutse-eetikat,“ lisas ta.

Määrus jõustub tõenäoliselt sügisel 2010, kui rakendussätetega nähakse ette üleminekuperiood vana määruse alusel alustatud ehitusprojektidele ehitusloa saamiseks.

Uue korra väljatöötamise tingis vajadus ühtlustada erinevaid ehitamisega seotud dokumentide sisu, vähendamaks osapooltevahelisi vaidlusi ja vääritimõistmisi ning aitamaks kaasa ehituskvaliteedi üldisele tõstmisele.

Määruse ettevalmistamisesse kaasas ministeerium enamiku ehitusvaldkonnas tegutsevaid erialaliite.

Kuhu võib ja kuhu ei või parkida?

Millele tähelepanu pöörata sõiduki parkimisel?

Suvisel ajal on inimesed väga mobiilsed ja asutavad end sõitma randa ja looduskaunitesse kohtadesse. On üsna loomulik, et suve, päikest ja merd tahetakse nautida täiel rinnal, kuid kahjuks sõiduk, millega püütakse oma lemmikpaigale ligi pääseda, jäetakse maha lohakalt või sootuks seadusevastaselt. Pargitakse suvaliselt, mõtlemata oma sõiduki parkimisega tekkivaid tagajärgi, milleks võib olla näiteks teise inimese auto kinni parkimine, samuti bussipeatuses parkimine, mis takistab bussil ohutult inimestel bussi siseneda ja sealt väljuda ning ka kõik haljasalad ei ole parkimiseks mõeldud.

Liikluseeskiri räägib sellest, et asulateel tuleb sõiduk parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,75 m laiune käiguriba. Sama korra kohaselt tohib asulas sõidukit parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on alla 9 m lai, arvestamata sõiduteelaiendina ehitatud parklat.

Asula sõiduteel tohib sõidukeid parkida ühes reas, haagiseta kaherattalisi mootorrattaid, jalgrattaid ja mopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 m sõiduteeäärest.

Asulavälisel teel tuleb sõiduk parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab sõiduk asuma teel võimalikult paremal. Sõidukeid tohib peatada ja parkida ainult ühes reas, sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega.

Kui parkimiskohad pole tähistatud, tuleb sõiduk parkida nii, et põhjendamatult ei vähendataks parkimiskohtade arvu.

Parkida ei tohi:
- kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda;
- raudteeülesõidukohale lähemal kui 50 m;
- teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval;
- väljaspool asulat eesõigusmärgiga «Peatee» tähistatud tee sõiduteel;
- aeglustus- ja kiirendusrajal;
- kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt.

Liiklusseaduse kohaselt tuleb parkimine korraldada selliselt, et see ei häiri ega ohusta liiklust ega põhjusta elamupiirkonnas inimeste häirimist mootorsõidukite heitgaasi ja müraga. Liiklust häirivalt või ohustavalt pargitud sõiduki võib parkimist korraldav teeomanik või teehoiu eest vastutav isik lasta ümber paigutada valvega hoiukohta seadusega ettenähtud korras. Ümberpaigutamis- ja hoidmiskulud tasub sõiduki kasutaja. Parkimist korraldab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise.

Head inimesed, olge tähelepanelikud parkimisel ning järgige liikluskorraldusvahendeid, ja kui liikluskorralduse vahendid puuduvad, siis järgige oma sõiduki parkimisel tervet mõistust ja näidake üles austust kaasliiklejate vastu.

Mehis Mets
Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo politseikapten

Keskkonnamõju strateegiline hindamine

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 9. juuli 2010

Jõustub rahvusvaheline keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll

Pühapäeval, 11. juulil jõustub piiriülese keskkonnamõju hindamise
konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll, mis
käsitleb kavade, programmide, poliitika ja õigusaktide eelnõude
keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

Protokolli eesmärgiks on kindlustada keskkonnakaitse, sealhulgas
tervisekaitse kõrge tase. Protokolli vastuvõtmisega järgivad riigid, sh
Eesti, rahvusvahelist keskkonnapoliitikat ning annavad oma panuse
konventsiooni eesmärkide saavutamisse.

Protokoll põhineb direktiivil, mis reguleerib teatavate kavade ja
programmide keskkonnamõju hindamist (nn KSH direktiiv). Sellest
tulenevalt lähtutakse ka protokolli rakendamisel üldtunnustatud
põhimõtetest nagu laiaulatuslik avalikkuse kaasamine, asjaomaste
asutustega konsulteerimine, aruande koostamine, tulemuste integreerimine
dokumentide koostamisesse jmt.

Eesti allkirjastas protokolli 21. mail 2003 Kiievis toimunud ÜRO
Euroopa Majanduskomisjoni viiendal ministrite konverentsil ning arvestas
protokolli sätetega 3. aprillil 2005 jõustunud keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse koostamisel. Selle aasta alguses
võttis Riigikogu vastu piiriülese keskkonnamõju hindamise
konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
protokolli ratifitseerimise seaduse.

Protokoll jõustub üheksakümnendal päeval pärast selle ratifitseerimist
16. osalisriigi poolt. Eesti oli 16. riik, kes protokolli ratifitseeris.
Eelnevalt oli protokolli ratifitseerinud 11 Euroopa Liidu liikmesriiki,
Euroopa Ühendus organisatsioonina, samuti Albaania, Horvaatia,
Montenegro ja Norra. Praeguseks on protokolli ratifitseerinud ka
Sloveenia.

Täiendavat informatsiooni protokolli kohta on võimalik leida piiriülese
keskkonnamõju hindamise konventsiooni (nn Espoo konventsiooni)
koduleheküljel (http://www.unece.org/env/eia) ning
Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel keskkonnakorralduse valdkonna
rubriigis www.envir.ee/92016.

EL aitab rahvusvahelisi abielupaare

EUROOPA KOMISJONI PRESSITEADE Brüssel, 12. juuli 2010

Euroopa Liit aitab rahvusvahelisi abielupaare

ELi riikide valitsused kiitsid heaks 14 ELi riigi taotluse arendada edasi eeskirju, mille kohaselt saavad rahvusvahelised abielupaarid lahutuse korral valida, millise riigi õigust kohaldada. Uute eeskirjadega, mis tuleb jõustamiseks veel heaks kiita, saaks ära hoida emotsionaalselt keerulise ja rahaliselt kuluka menetluse. Tõhustatud koostöö mehhanismi, mille kohaselt võivad vähemalt 9 liikmesriiki ühiselt võtta meetmeid, kui kõik 27 liikmesriiki ei ole suutnud kokkulepet saavutada, kasutatakse ELi ajaloos esimest korda. Praegu osalevad tõhustatud koostöös 14 ELi riiki, kuid ülejäänud võivad sellega igal ajal ühineda.

Komisjoni asepresidendi ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku Viviane Redingi sõnul on täna toimunud hääletus ajaloolise tähtsusega. „Ma olen uhke, et nõukogu võttis vastu julge otsuse kasutada esimest korda tõhustatud koostööd, mis võimaldab leevendada rahvusvaheliste abielupaaride ja nende laste jaoks lahutusega kaasnevat valusat kogemust. See ajalooline samm näitab, et EL suudab tõeliselt inimlikele probleemidele kiiresti reageerida. Kui teeme koostööd, siis suudame pakkuda rahvusvahelistele abielupaaridele tuge ja suurendada nende õiguskindlust keerulistes olukordades. 14 liikmesriiki hõlmav koostöö on hea algus ja ma loodan, et sellega ühinevad ka kõik ülejäänud riigid, et suurendada sellisest algatusest kasu saavate kodanike hulka.”

Tõhustatud koostöö võib käivitada viivitamata. 14 tõhustatud koostöös osalevat liikmesriiki (Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Itaalia, Luksemburg, Läti, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia ja Ungari) hakkavad pidama läbirääkimisi ja seejärel hääletavad komisjoni määruse ettepaneku üle, mis sisaldab rahvusvaheliste lahutuste suhtes kohaldatavaid üksikasjalikke eeskirju. 14 liikmesriiki peavad enne määruse jõustumist eeskirjad ühehäälselt heaks kiitma ja konsulteerima Euroopa Parlamendiga.

Ettepaneku eesmärk on kaitsta lahutusmenetluse ajal nõrgemat partnerit. Rahvusvahelistele abielupaaridele antakse võimalus valida, millist õigust oma lahutuse või lahuselu suhtes kohaldada. Kui abielupaar ei jõua kohaldatava õiguse valikul kokkuleppele, otsustaks kohtunik ühise korra alusel, millise riigi õigust oleks kõige asjakohasem kohaldada. See tagaks abielupaaridele senisest suurema õiguskindluse, prognoositavuse ja paindlikkuse. Samuti aitaks see kaitsta abikaasasid ja lapsi keeruka, aeganõudva ja raske menetluse eest.

Uued eeskirjad aitavad abielupaare, kes on eri kodakondsusest või kes elavad eri riikides või koos väljaspool koduriiki. Kuna 2007. aastal toimus 27 liikmesriigis üle ühe miljoni lahutuse, millest 140 000 (13 %) olid rahvusvahelise mõõtmega, on vajadus ELi meetme järele ilmne.

Euroopa Parlament andis oma nõusoleku tõhustatud koostööd lubavale meetmele 16. juunil 2010 (IP/10/747) ja ELi justiitsministrid kiitsid selle heaks 4. juunil 2010 (MEMO/10/236).

9 liikmesriiki (sealhulgas Kreeka, kes hiljem võttis oma taotluse tagasi), kes soovisid edasi arendada komisjoni 2006. aasta ettepanekut, mida nõukogu heaks ei kiitnud, esitasid komisjonile taotluse, mille alusel tegi komisjon 24. märtsil 2010 ettepaneku meetme võtmiseks (IP/10/347). Hiljem taotlesid ELi meetmega ühinemist veel viis riiki – Saksamaa, Belgia, Läti, Malta ja Portugal (IP/10/628).

Ka ülejäänud riigid võivad soovi korral tõhustatud koostööga igal ajal ühineda. Lissaboni lepingu kohaselt peavad nad esmalt teatama oma soovist nõukogule ja komisjonile.

Taustteave
ELi aluslepingute kohaselt võivad üheksa või enam riiki arendada tõhustatud koostöö raames edasi meedet, mis on oluline, kuid mille väljatöötamine on väikese osa liikmesriikide survel peatatud. Ülejäänud ELi riikidele jääb õigus igal ajal koostööga ühineda (ELi toimimise lepingu artikkel 331).

Esmakordselt tegi komisjon ettepaneku rahvusvahelisi abielupaare aidata 2006. aastal, kuid tema kava ei saanud ELi riikide valitsustelt nõutavat ühehäälset toetust. Kavandatud määrusel ei ole mingit mõju liikmesriikide perekonnaõigusele.

Täiendav teave
MEMO/10/100

Komisjoni ettepanekutega saab tutvuda justiits- ja siseküsimuste veebisaidil:

http://ec.europa.eu/justice_home/news/intro/doc/com_2010_105_en.pdf

Euroopa Komisjoni asepresidendi ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/reding/index_en.htm

Fotokonkurss vabadusest 1. septembrini

Avatud Eesti Fond pressiteade, 13. juuli 2010

Avatud Eesti Fond kutsub jäädvustama vabadust

Avatud Eesti Fond kuulutab täna välja fotokonkursi „Vabadus meie õuel“, millel on oodatud osalema kõik Eesti inimesed igas vanuses ja igalt elualalt, fotograafidest asjaarmastajateni. Fondi 20. aastapäevale pühendatud konkursile oodatakse isikupäraseid fotonägemusi sündmustest, nähtustest, inimestest ja asjadest, mis tähistavad pildistaja jaoks vabadust tänases Eestis.

„Vabadust on lihtne väärtustada siis, kui seda ei ole,“ selgitab Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam konkursi ideed. „Veel 20 aastat tagasi olid paljud valmis vabaduse nimel kartulikoori sööma, aga kui palju oskame märgata vabadust ohustavaid märke, elades vabas ühiskonnas?“ Hellami sõnul kutsub fond inimesi üles mõtlema sellele, mida tähendab vabadus tänases maailmas ning millised on vabaduse ja kodanikuõiguste erinevad näod.

Fotosid saab saata kuni 1. septembrini ja viis huvitavamat saavad auhinnaks 3000-kroonise stipendiumi. Täpsemat infot konkursi kohta leiab veebilehelt www.oef.org.ee/foto.

Konkursile saadetud fotodest paneb Avatud Eesti Fond septembris kokku ühisnäituse ameeriklanna Mary Frances Lindströmi fotonäitusega „Impeeriumi varjud“, mis toob vaatajani pildikesi endise Nõukogude Liidu varemetest nii tänases Eestis kui mujal Kesk- ja Ida-Euroopas.

Artikkel kuumalainest kk-min lehelt

Ettevaatust – kuumalaine!

Eesti on küll põhjamaa, kuid siiski jõuavad vahel siia soojad niisked õhumassid Vahemerelt või kuiv mandriline õhk Lõuna-Venemaalt ja me võime sattuda kuumalainesse.

Tänavu 12. juulil andis Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) Eesti elanikele kuumahoiatuse. See pani paljusid imestama – kas seda, juba kümmekond päeva kestvat palavust ei pandaks muidu tähele?! Inimese mälu on aga vahel väga lühike. Ka nüüd päritakse sünoptikuilt ja klimatoloogidelt, kas säärast põrgupalavust on üldse Eestis varem nähtud? Rahvast huvitab seegi, kas lõunamaine ilm jääb veel kauaks püsima? Kas praegune päike on eriti põletav? Miks on ametlikud soojanäidud erinevad “minu maja seinal oleva kraadiklaasi omadest”? Jne.

Meie meteoroloogid annavad kuumahoiatusi suhteliselt harva. Peamiselt domineerivad tormi-, äikese-, tuleohu- ja põuahoiatused. Oleme küll põhjamaa, kuid siiski jõuavad vahel meieni ka niisked õhumassid soojalt Vahemerelt või kuiv mandriline õhk Lõuna-Venemaalt. Kui Venemaa kohal jääb ulatuslik kõrgrõhuala kauaks paigale, siis toimib ta kui “ilmapolitseinik”, mis ei lase jahedust ja niiskust toovaid tsükloneid läänest siiakanti tulla. Sageli toob just asend kahe rõhkkonna vahel meile lõunast kuumapahvakuid ja meie atmosfäär läheb üha palavamaks. Kui selline olukord kestab päevi, nimetatakse seda kuumalaineks.

Nii nagu muidki ilmanähtusi, hinnatakse ka palavuse astet ikka oma mätta otsast. See, mis Saadjärve ääres suvitavale eestlasele on kuumalaine, ei ole seda Sahara kõrbes Tšaadi järve kaldal. Nagu ka Ugandimaa paduvihm pole üldse võrreldav Uganda hoogsadudega.

Eesti senine absoluutne maksimumtemperatuur 35,6 kraadi on mõõdetud suhteliselt hiljuti – 11. augustil 1992. aastal Võrus. Võrdluseks on kõrvale tuua Euroopa rekord, 48 kraadi, mis mõõdetud 10. juuli 1977 Ateenas. Nii et meie rekord ei tundu kuigi väärikas olevat. Häda on aga selles, et oleme kohastunud keskmistele soojanäitajatele 15 kuni 17 kraadi suvekuudel. Rõõmustame, kui vesi järvedes ja meres soojeneb 21–23 kraadini. Kui aga õhusoe kerkib 30-kraadini, siis hakkab see paljudele tervisele, töötamine kontorites muutub piinaks (pole konditsioneere!).

Millal jõuavad tavaliselt kuumalained Eestini?

EMHI poolt 2008. aastal välja antud teatmikus “Eesti ilma riskid” on näiteid toodud 1992., 1994., 2003. ja 2006. aasta kuumalainetest, mis külastasid meid juulis või augustis. Näiteks pärineb Tallinna absoluutne soojarekord 34,3 kraadi 1994. aastast.

Miks alati ei hoiatata tuleva palavuse puhul?

Aga seetõttu, et üks-kaks kuuma päeva jõutakse ikka välja kannatada, isegi nautida. Kui aga ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur ületab 30 kraadi viiel või enamal päeval, siis seda olukorda peetakse juba (mei kandis) eriti ohtlikuks ilmanähtuseks. Selline seis on Eestis tänavu alates 11. juulist ning õhk näikse minevamat üha palavamaks. Viimati (1961–2007) on taolisi kuumaperioode ette tulnud vaid kahel korral: Edela-Eestis 2003. aasta juuli lõpul (28.07–1.08) ning Kagu-Eestis 2006. aasta juuli keskel (7.07–13.07).

Miks on kuumalained ohtlikud?

Esiteks ei ole me kohastunud palavuses elama (kuigi väidame, et ega soe konti riku), teiseks, elame mere ääres ja siinne kuumus on väga sageli niiske (märg leil on teatavasti karmim kui kuiv).

Kuumus võib isegi tappa: meenutagem vaid 2003. aasta augustit, kui umbes kaks nädalat kestev ligi 40-kraadine leitsak surmas vähemalt 35 tuhat inimest Lääne-Euroopas! Uurimused näitasid, et hullud polnud sedavõrd kõrged päevased soojanäidud kui see, et ööd ei toonud kergendavat jahedust. Pärast toda kuumalainet said riigiametid kõvasti hurjutada – ei oldud valmis tegutsema säärastes oludes. Tööd said juurde nii arstid, tuletõrjujad kui ka energeetikud (järsult suurenes energiatarve – jahutusseadmed!).

Kas kuumalained on sagenenud?

Kliimaandmete read näitavad, et soojalaineid on tõesti rohkem hakanud meie aladele jõudma. Nagu seda ennustavad ka IPCC raportid. Kas aga iga pahvak on seotud üleilmse soojenemisega, on kahtlane. Näiteks 2003. aasta kuumalaine puhul kirjutas ajakirjas “Nature” üks Euroopa juhtivaid klimatolooge Christoph Schär: “Kas see 2003. aasta laine on juhuslik nähtus või on seotud globaalse soojenemisega? Tõenäoliselt mõlemaga.”

Kas praegune päike on eriti terav?

Võib kohe vastata, et ei ole. Kui juuni keskel ulatusid ultraviolettkiirguse indeksid kuni 7,8 ühikuni (selge sinise taeva korral), siis nüüd küünivad nad vast (ikkagi kõrge) 6,5 ühikuni, mis paljalt praadides võib muidugi väga kahjulikult mõjuda. Kuumus on see, mis tekitab päikesega käsikäes põrgupalavuse mulje ning võib viia kuumarabanduseni! Veel tuletab EMHI tungivalt meelde, et meie metsades suureneb järsult tuleoht.

Maikuust liitus Eesti üle-euroopalise hoiatussüsteemiga Meteoalarm (www.meteoalarm.eu). Esmaspäevast võib Euroopa kaardil näha Eesti kohal pruunikat värvi, mis viitab suure ilmastikuga seotud ohule. Punase värviga on kaetud suured alad Saksamaal, Poolas ja Ungaris – seal on kuumalaine eriti kõrge.

Lohutuseks Haljala kandi vanasõna: “Parem soojas surra kui külmas elada.”

Ain Kallis
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi arendusosakonna peaspetsialist

Digilevi hädas ülileviga

Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjon PRESSITEADE 14. juuli 2010

Ülilevi võib häirida teleprogrammide vastuvõttu

Erakordsetest ilmaoludest põhjustatud loodusnähtus ülilevi võib praegu oluliselt häirida teleprogrammide vastuvõttu.

Seoses erakordsete ilmaoludega häirib loodusnähtus ülilevi tänavu tavalisest enam telekanalite vastuvõttu Eestis. Selle raadiolainete tavapärast levi segava nähtuse tekitavad anomaaliad atmosfääris. Kui atmosfääri kõrged kihid hakkavad ioniseerumise käigus raadiolaineid maale tagasi peegeldama, võib tele- või raadiosignaal läbida atmosfääri ja mere vahel peegeldudes suuri vahemaid. Taolist „peegeldavat kanalit” pidi painduvad tavaliselt sirgjooneliselt levivad raadiolained maakera kumeruse taha ja ulatuvad sadade kilomeetrite kaugusele. Kui välisriikide telesaatjad töötavad mõne Eesti omaga samal sagedusel, võib see hakata tõsiselt segama kohalike telekanalite vastuvõttu. Häire võib väljenduda telepildi kadumises, hakkimises, hangumises vms. Kui digiboks näitab endiselt head signaali tugevust, aga kvaliteet kukub ootamatult madalaks, siis viitab see praegu suure tõenäosusega ülilevile.

Digilevi saatjatevõrku haldava ASi Levira juhatuse liikme Indrek Lepa sõnul on tänavune aasta ülilevi esinemise osas erakordne ning midagi sarnast kümneid aastaid sel alal töötanud insenerid ei mäletagi. „Kui tavaliselt esineb ülilevi mõnel päeval aastas ning sedagi eeskätt saartel ja rannikualadel, siis tänavu on see juba mitu nädalat põhjustanud telepildi vastuvõtul vahelduvaid häireid,“ selgitas Lepp. „Näiteks täna hommikul Levira kontoris tuli tavaantenni külge ühendatud hariliku digiboksi kaudu sisse kümnete erinevate telekanalite signaale nii Soomest, Rootsist kui ka Lätist, mis tavatingimustes mingil juhul siia levida ei tohiks. Ülilevi häirib igasugust raadiolevi, kuid digi-tv puhul on häired selgelt näha ning seetõttu on sel suvel tulnud televaatajatelt ka rohkem sellest loodusnähtusest tingitud küsimusi.“

Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel rääkis, et kuna ülilevi puhul segavad teineteisest kaugel asuvad telesaatjad üksteise levialas olevaid telepildi vastuvõtjaid, siis pole kohalike saatjate võimsuse suurendamisega selle vastu võimalik võidelda. „Sellisel juhul võiksid meie saatjad ülilevi ajal teiste riikide televaatajaid veel enam häirida,“ selgitas ta. „Parima kaitse annab lähimale Eesti digilevi saatjale suunatud terava suunatundlikkusega ja optimaalse võimekusega antenn. Näiteks sisseehitatud võimendiga niinimetatud Poola restantennid või vähese suunatundlikkusega logoantennid võtavad signaali vastu ka saatja suuna kõrvalt ja on seetõttu ka häiretundlikumad. Ka tugeva võimendiga ebamõistlikult tundlikuks tehtud antennisüsteemid on ülilevi probleemidele altimad.“

Harilikult möödub ülilevi koos kõrgrõhkkonna taandumisega.

Digilevi kohta saab lisainfot infotelefonilt 17101 või veebilehelt www.digilevi.ee, samas on kättesaadavad ka levikaart, telesaatjate andmed, täpsemad juhendid ning antennipaigaldajate kontaktid. Leviprobleemide korral tasub saata kiri digilevi valitsuskomisjoni meiliaadressil digilevi@mkm.ee või pöörduda Tehnilise Järelevalve Ameti poole aadressil info@tja.ee

Temperatuur töökohal 28 kraadi

Sotsiaalministeeriumi pressiteade 15. juuli 2010

Pevkur: Temperatuur töökohal võiks jääda 28 kraadi piiresse

Enamikes EL riikides ei ole tööruumide sisekliima õigusakti tasandil reguleeritud. Kasutatakse Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid ja juhiseid, kuna ettevõtte sisekliima loomist mõjutavad mitmesugused tegurid ning ka töötajatele sobivad töötingimused on erinevad. Heast praktikast ja rahvusvahelistest standarditest lähtuvalt soovitavad sotsiaalministeerium, tööinspektsioon ja terviseamet, et sisetingimustes tehtava kerge füüsilise töö puhul võiks temperatuur töökohal jääda 28 kraadi piiresse.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur kutsub tööandjaid üles paindlikkusele ning paneb neile südamele, et väga oluline on töötaja ja tööandja omavaheline koostöö. „Töötaja peaks tegema tööd enesetunnet jälgides ning vajadusel probleemidest tööandjat teavitama. Kui tööruumi temperatuur on töötajale ebamugavalt kõrge ning mõistlike vahenditega ei ole seda võimalik alandada, tuleks kindlasti pakkuda võimalusi puhkepausideks jahedamates ruumides ning piisavalt joogivett. Kui lihtsamad abivahendid ei aita, tuleks kaaluda ajutiselt töö ümberkorraldamist – näiteks tööaja režiimi muutmine või kaugtöö võimaluse kasutamine on mõned võimalikud vahendid. Terviseohu korral tuleks töö katkestada,“ ütles Pevkur.

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Rauno Piirsalu sõnul on seoses kõrge temperatuuriga tööl tekkinud paljudel töötajatel ja tööandjatel viimastel päevadel küsimus, kas seadusega on kehtestatud maksimumtemperatuuri piirnorm töökohtadel.

„Sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele, sh Soomele, ei ole Eestis õigusaktides ühest kohustuslikku piirnormi töökeskkonna õhutemperatuurile kehtestatud - inimese poolt tajutav temperatuur töökohal sõltub mitmetest asjaoludest nagu tööprotsessi iseloom, õhu suhteline niiskus ning liikumise kiirus ruumis, töö füüsiline raskus ja nõuded töötaja riietusele, töötaja vanus ja tervislik seisund ning palju muud,“ selgitas Piirsalu. Ilmekas näide töökeskkondade erinevuse osas on tema sõnul külmladude töötajate ja teedeehitajate töötingimused.

Et kõike eelnevat arvestada ja tagada igale töötajale tervislik ning töösooritust soodustav töökeskkond, antakse Piirsalu selgitusel üldiselt üheste normide asemel töökeskkonnas sobiva mikrokliima tagamiseks soovitusi ja juhtnööre. Heast praktikast ja rahvusvahelistest standarditest lähtuvalt annavad sotsiaalministeerium, tööinspektsioon ja terviseamet soovituse, et sisetingimustes tehtava kerge füüsilise töö puhul võiks temperatuur töökohal jääda 28 kraadi piiresse, kui töö tehnoloogia ei eelda tavapärasest kõrgemat või madalamat temperatuuri.

Tööinspektsiooni poole on viimastel päevadel pöördunud korduvalt kuuma töökeskkonna üle nurisevaid inimesi. Inspektsioon püüab tõsisemate kaebuste ja vihjete peale üldjuhul ka ettevõtet külastama minna, kuid tööandja trahvimine pole kindlasti eesmärk omaette. „Trahvimiseni võib minna näiteks siis, kui tööandja ei arvesta üldse praeguste soojakraadide ja päikesepaistega ning ei võimalda välitöödel mingit puhkepausi varjulises kohas,“ ütles tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg. Ka tööinspektsioon kutsub tööandjaid üles suuremale hoolivusele ja inimlikkusele, võimaldades sel lühikesel kuumal perioodil töötajatele nii värsket joogivett, puhkepause jahedamas ruumis kui ka paindlikumat tööaega.

Terviseamet hoiatab, et liiga kõrge temperatuur võib põhjustada kuumarabanduse. Selle ennetamiseks tuleks sageli juua, soovitatavalt gaasita mineraalvett. Kohvi ja alkoholiga ei tohi kuuma ilmaga liialdada, kuna need joogid suurendavad vedelikukadu organismis. Kuumarabandusega on tõenäoliselt tegu siis, kui keha temperatuur tõuseb kiiresti, higistamine peatub ning organism ei suuda ise maha jahtuda. Kehatemperatuur võib 10-15 minutiga tõusta kuni 41 kraadini või rohkem. Kui kuumarabanduse korral ei osutata kiiresti esmaabi, võib see lõppeda surma või püsiva puudega. Kuumarabanduse nähtude ilmnemisel tuleb kohe kutsuda kiirabi ning kuni abi saabumiseni toimetada rabanduse ohver jahedasse varjulisse paika, jahutada teda, näiteks duši all, pritsides teda veega või niisutades märgade jahedate riietega ning lehvitades talle jahedamat õhku.

Päästekeskus soovitab metsad sulgeda

Lääne-Eesti päästekeskuse teade 15. juuli 2010

Lääne-Eesti päästekeskus soovitab metsad sulgeda

Väga suure tuleohu tõttu soovitab Lääne-Eesti päästekeskus põuaajaks võõras metsas viibimine keelata. Hiiumaal ja Pärnumaal tehtud puhkealade kontrollreid näitab, et vaatamata hoiatustele teevad inimesed metsas lõket väljaspool tähistatud lõkkekohtasid.

Piirangu seadmine võõrasse metsa mineku keelu näol on päästeteenistuse hinnangul vajalik metsatulekahjude ennetamiseks ning suure kahju ärahoidmiseks. Kestvad kuumad ja kuivad ilmad on muutnud metsad eriti tuleohtlikeks. Ka lähipäevade ilmaprognoos annab alust arvata, et tuleoht suureneb veelgi.

Alust soovituseks metsad sulgeda annab ka Pärnumaa ja Hiiumaa puhkealade kontrollimisel avanenud pilt. Kontrollkäikudel jälgiti lahtise tule kasutamist looduses ning puhkealal ning kuidas seal viibivad inimesed kehtestatud nõudeid täidavad. Hiiumaa puhkealadele tegid tuleohutuseinspektorid ja keskkonnainspektorid kontrollkäigu esmaspäeval ja Pärnumaa puhkealadele eile.

Pärnumaa kontrollkäigul avastati viis lõket, mis olid tehtud metsa-alale väljaspool selleks ettenähtud lõkkeplatsi. Lõkked oli küll kividega ümbritsetud, kuid lõkke tegijatele anti korraldused lõkked kustutada ning kivid minema viia, et järgmised seltskonnad sama kohta lõkkekohana ei kasutaks. Esmaspäeval avastati Hiiumaa puhkealasid kontrollides üks ebaseaduslik lõke ning keskkonnainspektorid suunasid kümmekond keelatud alal telkinud seltskonda ümber lubatud telkimisalale. „Metsas viibimine ei põhjusta iseenesest tulekahju, vaid ikkagi inimeste enda käitumine. Olles ise viimastel päevadel näinud nõuetest üleastumist, soovitan omavalitsustel keeld kehtestada“ ütleb Lääne-Eesti päästekeskuse järelevalveteenistuse juht Indrek Laanepõld.

Inspektorid jätkavad kontrollkäike puhkealadele ning suletud metsadesse, et kontrollida metsas viibimise keelust kinnipidamist. Kontrolli eesmärk on metsatulekahjude ärahoidmine. Metsatulekahju kustutamine on päästeteenistusele väga aeganõudev ja ressursimahukas ning looduse taastumine põlengust võtab aega aastakümneid.

Vastavalt metsaseadusele on kohalikul omavalitsusel õigus anda välja korraldus, mis keelab võõras metsas viibimise.

* Keelu ajal ei tohi metsa minna jalgsi ega mootorsõidukiga.
* Kui metsa minemise keeldu kehtestatud ei ole, tohib metsas lõket teha, grillida ja suitsetada ainult nendes kohtades, kus maaomanik on lõkkeaseme eelnevalt ette valmistanud ja tähistanud. Riigimetsas on RMK puhkealadel lõkkeplatsid, kus on sädemepüüdjatega lõkkealused.

Täiskasvanud on Eestis õpihimulised

Haridus- ja Teadusministeerium 16.07.2010

Eesti täiskasvanud õpivad Euroopa keskmisest rohkem

Euroopa Komisjoni statistikaamet Eurostat avalikustas andmed riikide 2009. aasta elukestva õppe näitajate kohta. Kokkuvõttes täiendas ennast mullu 9,3% 25-64-aastastest eurooplastest, Eestis oli see näitaja 10,6%. Veel 2007. aastal oli Eestis elukestvas õppes osalejaid Euroopa keskmisest oluliselt vähem. Eurostat kogub andmeid ka nende riikide kohta, mis paiknevad küll Euroopas, kuid ei kuulu Euroopa Liitu . Nii on andmed kättesaadavad 33 riigi kohta. Nende seas on Eesti 12. kohal, mõned aastad varem oli meie tulemus 20. koha piirimail.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tõstis esile just inimeste aktiivsuse järsku tõusu enesetäiendamisel. „Eesti ühiskond on teinud järsu hüppe küpsete ühiskondade hulka. Kui seni osales elukestvas õppes nii 6-7% meie täiskasvanuist, siis viimase kolme aasta jooksul oleme jõudnud eelmise aasta lõpus, selle alguses stabiilselt üle 10% tasemele,“ ütles Lukas.

Ometi ei ole paljudes riikides trend sugugi sarnane meie omale. Tagasiminek ilmneb ka Lätis ja Leedus. Kui Lätis osales veel viis aastat tagasi elukestvas õppes üle 8% inimestest, siis mullu langes see number 5,3 protsendini. Osalusprotsent on langenud ka näiteks Tšehhis, Ungaris ja Iirimaal.

Tulemused näitavad, et Eesti kuulub Euroopa tugevamate hulka, sest mõningate eranditega on õppimine langusele läinud pigem nendes riikides, kus täiskasvanud õppijaid nagunii vähem. Tugevad riigid on suutnud osalusprotsendi hoida varasemaga samal tasemel või seda isegi tõsta. Lisaks Eestile on tõusu näidanud veel kümme riiki, sealhulgas kõrgeimat osalust näitav Taani, kus õppijaid oli möödunud aastal üle kolmandiku täiskasvanud elanikkonnast – 31,6%.

Euroopa keskmisest on Eesti üle ka naiste elukestvas õppes osalemise poolest, meeste näitaja jääb keskmisele veel veidi alla, kuid viimased aastad näitavad ka meeste puhul tugevat tõusutrendi.

Eesti eesmärk on tõsta elukestvas õppes osalemine 2013. aastaks 13,5 protsendini, just nii palju täiskasvanuid õpib näiteks Austrias, veidi parema tulemuse on saanud Sloveenia.

Tõnis Lukase hinnangul on Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevus viimastel aastatel olnud täiskasvanuhariduse valdkonnas edukas. „Oleme sellesse ka oluliselt lisavahendeid suunanud. On ju teada, et parim majanduspoliitika on hariduspoliitika. Seetõttu on just inimestele ümber ja täiendõppe võimaluste loomine peamiseks garantiiks tööpuuduse vähendamisel,“ sõnas minister.

Nii on kutseõppeasutustes toimuvatel tasuta tööalase koolituse kursustel viimase kolme aasta jooksul koolitust saanud üle kolmekümne tuhande täiskasvanu. Tasuta koolitusi jätkatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi toel elluviidavast programmist „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ kuni 2012. aasta lõpuni. Tänavu sügissemestriks on tellitud üle kuue tuhande õppekoha, kursuste kohta saab täpsemat infot aadressil www.hm.ee/tasutakursused. Uudisena saavad alates algavast semestrist koolitustel kaasa lüüa ka töötud. Lisaks tööalastele kursustele rahastatakse ka vabahariduslikku koolitust. Eesti Vabaharidusliit viib ellu programmi, millest pakutakse peamiselt elukestva õppe võtmepädevusi arendavaid koolitusi, info www.vabaharidus.ee.

Täiskasvanute koolitust rahastavad ka mitmed teised ministeeriumid. Mitmete meetmete abil on võimalik koolitustel osaleda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi kaudu.

Purjelaevade kultuuridessant

PRESSITEADE 16.07.2010

Ajaloolised purjelaevad naasevad Läänemere kultuuridessandilt

Täna orienteeruvalt kell 18 jõuavad Tallinna Merepäevadele ajalooliste purjelaevade Läänemere kultuuridessandist osa võtnud laevad eesotsas lodi Jõmmuga. Kolme nädala jooksul nelja riiki ja kümmekonda sadamat külastanud laevnikud osalevad ka Tallinna Merepäevade kultuuriprogrammis.

Pärnu Hansapäevade viimasel päeval ehk 27. juunil Pärnu Vallikäärust teele asunud laevad külastasid kultuuriprogrammiga Läti, Rootsi, Soome ja Eesti sadamaid. Näiteks külastati lisaks Pärnule ka Ventspilsi, Visby, Stockholmi, Turu ja Marienhamni sadamat. Puhkepeatusteks või tormivarju otsimiseks peatuti ka mitmes teises Läänemere väikesadamas.

Kultuuridessandi juhtlaeva, Emajõe lodja Jõmmu kapteni Priit Jagomägi sõnul pälvis lodi ja ka teised kaasasõitnud laevad sadamates tähelepanu saabumishetkest peale. „Kõikjal, kus me randusime jätkus uudishimulikke sildumise hetkest alates. Gotlandil tuldi meid vaatama teisest sadamast selle peale, et kuuldi meie laevade omavahelist eestikeelset raadiosidet. Kultuuriprogrammiga peatuspaikades külastasid meid aga pea kõikjal tuhanded inimesed,“ rääkis kapten tähelepanust, millega vanalaevnikke sadamates vastu võeti.

Kultuuridessandi kõikides peatuspaikades pakuti huvilistele kultuuriprogrammi, mille raames sai osaleda erinevates töötubades ning tutvuda Eesti merekultuuri ja turismivõimalustega. Õhtuhämaruses sai kuulata Svjata Vatra kontserti, vaadata lodja purjel kino ja varjuteatrit. Viimast saavad huvilised jälgida ka täna õhtul Tallinnas. Samuti viidi dessandi raames kiri Rootsi kuningale ja pulmakink printsess Victoriale. Ahvenamaal osaleti aga edukalt sealsel vanade purjelaevade regatil.

Eesti Ajalooliste Laevade Seltsi egiidi all toimunud kultuuridessandil osalevad lodi Jõmmu, viikingilaev Turm, Haapsalu laevameistrite ehitatud Runbjarn ehk Ruhnu karu ning kuunarid Kajsamoor ja Blue Sirius.

Eesti ajalooliste purjelaevade kultuuridessant Läänemerel 2010 on eelüritus aasta pärast toimuvale rahvusvahelisele vanalaevade kultuuridessandile, mille keskmeks on 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnad Turu ja Tallinn. Osalema kutsutakse ka kõikide teiste Läänemere äärsete sadamate ajaloolisi laevu.

Kultuuridessandi kodulehelt saate lisaks taustainfole jälgida ka lodja liikumist reaalajas.

SLK käive 340,6 mln kr

SLK Pressiteade 16.07.2010

Saaremaa Laevakompanii käive 2009. aastal oli 340,6 miljonit krooni

Laevanduskontserni Saaremaa Laevakompanii 2009 majandusaasta aruande kohaselt oli kontserni mullune käive 340,6 miljonit krooni, aasta olulisemateks märksõnadeks olid investeeringud laevapargi uuendamisesse ning piletimüügi arendustööd.

Kontserni müügitulu moodustas 2009. aastal 340,6 miljonit krooni, langedes 2008. aastaga võrreldes 2,2 protsenti. Reisijate ja sõidukite mereveo osakaal müügitulust suurenes 90,2 protsendile, maanteetransport moodustas 7,2 protsenti. Konsolideeritud puhaskasumiks kujunes 2009. aastal 34,2 miljonit krooni.

2009. aastal oli suurim vähenemine tegevuskulude koosseisus kulutustel kütusele. Kulude optimeerimise eesmärgil kehtestas ettevõte laevastikule kindlad ülesõidurežiimid ning uued kulunormid. Normatiivide järgimise ja laevastiku efektiivse kasutamise tulemusel vähenes 2009. aastal laevastiku poolt tarbitud kütuse maht võrreldes 2008. aastaga 1600 tonni võrra. Lisaks hinnalangusele maailmaturul mõjutas kulutusi ka teostatud reiside arvu vähenemine. Võrreldes eelmise majandusaastaga vähenesid Kontserni kütusekulud enam kui 9,1 miljoni krooni võrra. Kütusekulude osakaal tegevuskuludest moodustas 26,1 protsenti.

Kontsernis töötas 2009. aastal keskmiselt 250 töötajat, personalikulud moodustasid 73,8 miljonit krooni.

Laevastiku uuendamise käigus realiseeriti parvlaev Koguva vanarauana 2009 märtsis. Juulis lasti BLRT Gruppi kuuluvas Klaipeda laevatehases vette Saaremaa Laevakompanii poolt spetsiaalselt Väinamere parvlaevaliinidele tellitud kolmest laevast esimene uus reisiparvlaev Muhumaa. Samal ajal peeti ka teise uue laeva Saaremaa kiilutseremoonia. Kolmanda sõsarlaeva Hiiumaa ehitust alustati 2009.a. keskel.

Majandusaasta aruanne toob välja, et vaatamata majanduse jahtumisele on koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Saarte Liinid AS ja Maavalitsustega suudetud jätkata endises tempos kõiki arendustegevusi, mis võimaldavad aastaks 2010 viia parvlaevaühenduse sadamates kvalitatiivselt uuele tasemele. Üheaegselt ja komplekselt toimuvad uute laevade liinile toomine, parvlaevaliinide piletimüügikorralduse ja sadamate pääsuala ning piletikontrollisüsteemi lahenduste kaasajastamine, sadamasse viivate riigimaanteede rekonstrueerimine ja laiendamine ning Saarte Liinide AS poolt teostatav sadamate rekonstrueerimine.

Lähiaastate strateegilised eesmärgid näevad lisaks ette ka olulisi arengusamme organisatsiooni kaasajastamiseks töötajatesse investeerimise kaudu. Personali teadmiste ja oskuste arenguprogrammi finantseerimiseks kaasatakse EL struktuurifondide vahendeid Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise programmi raames.

Ettevõte on veendunud, et üheaegselt teostatav sadamate rekonstrueerimine, uue põlvkonna reisilaevade liiniletoomine, piletimüügi kaasajastamine ja töötajate täiend- ning arenduskoolitus võimaldab viia reisijate teenindamise aastaks 2010 hüppeliselt uuele kvalitatiivsele tasemele.

RMK manitseb ettevaatlikkusele

RMK PRESSITEADE 16. juuli 2010

RMK manitseb metsapuhkajaid ettevaatlikkusele tulega

Seoses kuumade ilmade ja jätkuva tuleohuga Eesti metsades juhib RMK puhkajate tähelepanu alljärgnevale.

Enne metsa minekut uuri, kas see pole tuleohu tõttu keelatud. Teavet saad päästeala infotelefonilt 1524, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi tuleohu kaardilt (http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,270) või lähimast RMK teabepunktist. Metsamineku keelu kehtestab kohalik omavalitsus.

Tutvu enne metsa minekut looduses liikumise juhistega. Kavanda ja valmista matk hoolega ette, pea kinni režiimipiirangutest ja igaüheõiguse põhimõtetest, liigu ja tee laager jälgi jätmata, tee tuld läbimõeldult vaid selleks ette nähtud kohas, korista enda järelt prügi ja pese nõusid ja ennast kuival maal. Soovitustest täpsemalt: http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/juhised

Ole eriti hoolas tulega! Pea meeles, et lõket tohib teha vaid selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Eelista kindlasti kaetud lõkkekohta (vt lisatud fotot). Ole tähelepanelik ja ära jäta lõket valveta. Lahkudes kustuta lõke korralikult.

Metsapõlengust teata telefonile 112.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK hoole all on 38% Eesti metsadest.

Jõgevale riigigümnaasium

Haridus- ja Teadusministeerium 17.07.2010

Jõgeva soovib riigigümnaasiumi asutada

Jõgeva Linnavalitsus pöördus Haridus- ja Teadusministeeriumi poole sooviga alustada läbirääkimisi koolivõrgu ümberkorraldamiseks Jõgeva linnas. Linnavolikogu vastava otsuse kohaselt on läbirääkimiste eesmärk luua Jõgevale riigigümnaasium.

„Jõgeva käitub oma koolivõrgu tuleviku peale mõeldes ja seda ümber kujundades heaperemeheliku maakonnakeskusena, kusjuures oluline on koolivõrgu säilimine ka kogu ülejäänud maakonnas,“ ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Ministeeriumile saadetud kirjas kinnitab abilinnapea Mihkel Kübar, et muudatuste vajadust on korduvalt arutatud nii Jõgeva Linnavalitsuse kui ka Jõgeva Linnavolikogu poolt. Sarnaselt kogu Eestiga on õpilaste vähenemine toimunud ka Jõgevamaal. Kui 2003. aastal oli Jõgeva kahes gümnaasiumis (Jõgeva Gümnaasium ja Jõgeva Ühisgümnaasium) kokku 1634 õpilast, siis 2009. aastal oli õpilasi 1160. 2003. aastal avati Jõgeval 5 kümnendat klassi, kuid 2010. aastal avatakse 3 kümnendat klassi.

Paralleelselt kahe statsionaarse gümnaasiumiga töötab Jõgeval ka Jõgeva Täiskasvanute Keskkool, kus õpilaste arv on viimastel aastatel oluliselt kasvanud (150-lt 200-le). Kõik kolm Jõgeva kooli on maakondliku tähtsusega. Koolides õpib lisaks Jõgeva linna õpilastele kõige enam õpilasi Jõgeva vallast ning veel umbes 20-st teisest omavalitsusest. Koolivõrgu ümberkorraldamise teemal on avaldanud soovi kaasa rääkida ka Jõgeva Vallavolikogu.

Minister Lukas rõhutas, et riik alustab koostööd ainult vastava ettepaneku teinud omavalitsustega. „Koolivõrgu ümberkorraldamise temaatika peab kõigepealt kohalik rahvas ise läbi arutama ja otsustama. Riik sellesse otsustusprotsessi ei sekku. Kui aga otsus on kindel, oleme valmis nõu ja jõuga abiks olema,“ kinnitas Lukas.

Seni on neli omavalitsust sõlminud Haridus- ja Teadusministeeriumiga ühiste kavatsuste kokkuleppe koolivõrgu korrastamiseks, need on Viljandi, Võru, Sillamäe ja Haapsalu.

Haridus- ja Teadusministeeriumi poole on pöördunud veel mitmed omavalitsused, sealhulgas ka Tartu linn, kes soovivad korrastada oma koolivõrku. Ettepanekuid on peamiselt kolme laadi. Kaks valdavat on puhta gümnaasiumi asutamine kas munitsipaalkoolina või riigikoolina. Kolmandat varianti, milleks on gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse liitmine, arutavad Antsla ja Väike-Maarja.

Ühtelaulmine 20. augustil

Pressiteade, 20. juuli 2010.

Ühtelaulmise dirigendid ja repertuaar kinnitatud

Nädalavahetusel Aravetel toimunud Ühtelaulmise korraldajate koosolekul kinnitati ürituse dirigendid ja lõplik repertuaar. Ühtelaulmise korraldustoimkond otsustas, et 20. augustil 2010 toimuva üle-eestilisel Ühtelaulmisel esitatakse kaheksa üldtuntud koorilaulu auväärsete dirigentide juhatusel. Laulupunkte saab registreerida aadressil www.elion.ee/laulmine kuni 10. augustini.

20. augustil laulab kogu Eesti selliste tuntud dirigentide nagu Ants Soots, Ants Üleoja, Alo Ritsing, Triin Koch, Elo Üleoja, Raul Talmar, Kuno Areng ja Hirvo Surva taktikepi all eestlastele teada koorilaule nagu Vinteri “Laul Põhjamaast”, Eespere “Ärkamise aeg”, Hermanni “Kungla rahvas” ja Sarapiku “Ta lendas mesipuu poole”. “Repertuaari valiku puhul oli oluline, et esitamisele tuleksid eesti rahva laulupidude lemmiklood- ühesõnaga lood, mida enam-vähem iga eestlane teab ja oskab kaasa laulda” kommenteeris valikut Ühtelaulmise üks organisaatoritest, dirigent Hirvo Surva.
“Mul on hea meel selle üle, et Ühtelaulmise dirigeerimiseks on andnud oma nõusoleku nii väärikas dirigentide koosseis” lisas Ühtelaulmise idee autor Arlet Palmiste.

„Ühtelaulmise keskpunkt on Põltsamaa Sõpruse park, kus Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Revalia Meeskoor ja Segakoori HUIK! laulavad kaheksat palavalt armastatud koorilaulu. Põltsamaalt kantakse pilt Kanal 2 teleülekande vahendusel üle kogu Eestimaa. Samal ajal on üle Eesti kogunenud sadadesse erinevatesse kohtadesse koorid ja lihtsalt lauluhuvilised seltskonnad, kes saavad reaalajas dirigentide taktikepi all neid lugusid kaasa laulda,“ selgitas Ühtelaulmise korraldaja ja telesaate produtsent Artur Talvik.

Sajast korraldajate poolt valitud kohast tehakse omakorda internetiülekanne ja kõik need 100 akent kuvatakse Tallinnas kesksel väljakul suurel ekraanil. „Nii tekib sellele ekraanile suur Ühtelaulmine, kuhu mahuvad korraga laulma pea kõik lauluhimulised Eesti inimesed,“ lisas Artur Talvik.

Rahva seas juba digilaulupeoks ristitud Ühtelaulmine on üle-eestiline üritus, kuhu kõik eestlased kogu maailmas on kutsutud üheaegselt ja ühiselt laulma, et tähistada Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamise päeva. Suurejoonelisel üritusel on ühendatud kaks Eesti oluliseimat kaubamärki- laulmine ja IT.

Nimekirja osavõtvatest dirigentidest ja esitamisele tulevatest lauludest saab vaadata Ühtelaulmise kodulehelt www.elion.ee/laulmine või Facebooki leheküljelt Ühtelaulmine.

Korraldajad tuletavad meelde, et käimas on ka aktiivne laulupunktide registreerimine. Oma peoplatsi saab kirja panna aadressil www.elion.ee/laulmine kuni 10. augustini 2010. Peoplatsi eelnev registreerimine on vajalik selleks, et kõik huvilised teaksid kuhu tulla ja saaksid ülemaalisest aktsioonist osa võtta.

Ühtelaulmine lõpetatakse üle-eestilise Kaerajaani tantsimisega.
Ühtelaulmine on Eetriüksus OÜ, Kanal 2 ja Elioni koostööprojekt.
Ühtelaulmise infotelefon on 55601102.

Niidurüdi kaitse uus tegevuskava

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 21. juuli 2010

Niidurüdi sai kaitseks uue tegevuskava

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas tegevuskava niidurüdi
(Calidris alpina schinzii) kaitse korraldamiseks Eesti rannaniitudel
kuni 2013. aastani.

Tegevuskava on jätkuks 2002. aastal koostatud kavale. Uus kava on
koostatud aastateks 2010-2013 ja see näeb peamise eesmärgina ette
niidurüdi arvukuse stabiliseerumist Eestis, olemasolevale asurkonnale
pesitsusvõimaluse tagamist ja arvukuse tõusu võimaldamist.

Peamiste kaitsealaste tegevustena nähakse kavas ette niidurüdide
pesitsuspaikade - rannaniitude hooldust ja taastamist. Samuti tuleb see
liik viia üle teisest kaitsekategooriast esimesse, sest niidurüdi
arvukus on elupaikade vähenemise tõttu kiiresti langenud ja niidurüdi
väljasuremine Eesti looduses on tõenäoline. Seetõttu on vajalik
jätkata eelmise tegevuskavaga alustatud liigi seisundi parandamist.
Tegevuskavaga nähakse ette seire jätkumist liigi arvukuse hindamiseks ja
rahvusvahelist koostööd. Kavas on toodud ka detailsed hooldusjuhised
niidurüdi võtmepesitsusaladele Eestis.

Niidurüdi pesitseb peamiselt Kagu-Gröönimaal, Islandil, Suurbritannias
ja Läänemere rannikupiirkonnas. Eestis on liik levinud vaid rannaniidu
ja lageraba elupaikades piiratud alal isoleeritud asurkondadena,
valdavalt Lääne- ja Saaremaal. Liigi arvukus Läänemere ääres ja ka
Eestis on kiiresti kahanemas. Viimaste aastate andmete põhjal pesitseb
Eestis ligikaudu 170-240 paari. Tegemist on ühe Eesti vastutusliigiga,
sest meil pesitseb vähemalt 1/3 niidurüdi Läänemere asurkonnast.
Ohustatuse tõttu on niidurüdi arvatud ka Linnudirektiivi I lisa liikide
hulka.

Niidurüdi, valdavalt rannaniitudel pesitseva linnu, elupaikade
säilimine on sõltuvuses traditsioonilisest inimtegevusest - niitudel
loomade karjatamisest ja heina niitmisest. Arvukuse languse peamine
põhjus ongi olnud rannaniitude hooldamata jätmine. Enamasti on rüdi
kadumise põhjuseks olnud liiga kõrge rohi, pesitsusalade kulustumine
ning tüüpiliste lompide ja soonekohtade kadumine.

Niidurüdi tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel:

Keskkonnateadlikkuse projektid saavad toetust

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 22.07.2010

Keskkonnateadlikkuse projektid saavad varasemast suuremat toetust

Vähem kui kuu aja pärast, 16. augustil sulgub Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi taotlusvoor. Tegemist on selle aasta viimase taotlusvooruga, kus on võimalik Eesti keskkonnatasudest laekuvat raha erinevateks keskkonnaprojektideks taotleda. Huvilistel tasub kindlasti tähelepanu pöörata ka uuenenud määrusele, millega on lisandunud rahastatavaid tegevusi ning suurendatud keskkonnateadlikkuse maakondlike projektide maksimaalset toetussummat.

Keskkonnaprogrammi toetuste andmist koordineeriv keskkonnaministri määrus täienes 12. juulil ning peamised muudatused puudutavad projektide hindamiskriteeriume. Lisaks tehti sisulisi muudatusi ka keskkonnakorralduse ja keskkonnateadlikkuse programmide toetavate tegevuste osas. Keskkonnakorralduse maapõue programmi lisandus rahastatava tegevusena geoloogiliste uuringute ja maapõue kasutamisega seotud teabe tutvustamine avalikkusele. Samuti lisandus keskkonnakorraldusse uus toetusvaldkond, millega toetatakse hädaolukorraks valmistumist, lahendamist ja tagajärgede leevendamist ning selle alase koostöö suurendamist.

Hea uudisena keskkonnateadlikkuse projektide läbiviijatele tõsteti ka keskkonnateadlikkuse maakondliku alamprogrammi projektitaotluse piirsummat 70 000-lt kroonilt 100 000 Eesti kroonini. Kuna keskkonnateadlikkuse programmis ei nõua KIK alus-, põhi- ja keskharidust andvatelt haridusasutustelt ning huvikoolidelt omafinantseeringut, on see koolidele hea võimalus lapsi loodusesse viia või läbi erinevate õppepäevade ja tegevuste keskkonnahoidu tutvustada.

Keskkonnaprogrammi kaudu toetatakse seitset valdkonda: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, keskkonnateadlikkus. Neile lisandub maakondlik programm, mis koosneb eelpool nimetatud valdkondade väiksemamahulistest projektidest. Maakonnas teostavate projektide taotlused tuleb esitada KIKi maakondlikku esindusse, üleriigiliste projektide taotlused aga Tallinna kontorisse (Narva mnt 7A, Tallinn, 10117). Kui projekt viiakse läbi kahes või mitmes maakonnas, tuleb esitada taotlus taotleja asukohajärgsele KIKi maakondlikule esindusele.

2000. aasta mais tegevust alustanud Keskkonnainvesteeringute Keskus on juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja. KIK suunab keskkonnakasutusest laekuva raha keskkonnaprojektide arendamisse, täidab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektide rakendusüksuse ülesandeid. Ühtlasi on KIKist võimalik taotleda laenu keskkonnaprojektide arendamiseks.