BLOGGER TEMPLATES AND TWITTER BACKGROUNDS

reede, 27. august 2010

Paldiskis uus traalpüügi külmladu

Põllumajandusministeerium Pressiteade 25. august 2010

Uus külmladu aitab suurendada kalurite sissetulekut

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna Paldiskis Eesti Traalpüügi Ühistu suure külmlao, mis on saanud Põllumajandusministeeriumi vahendusel 45 miljonit krooni toetust. Uues külmlaos majandamine aitab püüdjatel tulevikus oma kala eest kõrgemat hinda küsida.

„Kalapüüdjate majanduslik edu on tihti kinni selles, kui paindlikult saavad nad oma saagi müügiaega planeerida,” nentis põllumajandusminister. „Uus suur külmladu annab viiele ühistusse koondunud ettevõttele selleks hea võimaluse.”

Täna Paldiskis avatav külmladu on esimene kolmest eeloleva aasta jooksul Eestis avatavast laost, mille rajamist toetatakse Euroopa Kalandusfondi toetusmeetmest. Iga lao rajab erinev kalurite ühendus ning kokku kasutavad nendesse koondunud 19 ettevõtet 90 protsenti Eestis traalidega püütavast kilu ja räime kvoodist.

Teised kaks külmladu rajavad Eesti Kalapüügiühistu ja Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu ning iga projekti toetatakse 45 miljoni krooniga, millele peavad firmad omaltpoolt lisama vähemalt 15 miljonit krooni.

“Kalapüük on Eestis elujõuline valdkond, mille tegemisi tuleb toetada just läbi ühistulise tegevuse arendamise ja püügivahendite parendamise,” rääkis Seeder. “Nendele aspektidele pannakse palju rõhku terves Euroopas, sest kalavarud vajavad mõistlikku majandamist ning selleks on kehtestatud üksjagu reegleid.”

Pensioniiga alates 2026-aastast 65

VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI PRESSITEADE 27. aprillil 2010

Riigipea: pensioniea tõusuga piirdumine ei lahenda tööjõuprobleemi

President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna välja seaduse, millega tõstetakse pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani. Koos otsusega tegi riigipea avalduse, milles ta kutsub Riigikogu ja valitsust astuma lähiaastatel astuma kõiki vajalikke samme selleks, et lahendada edukalt elanikkonna vältimatu vananemisega seotud probleeme.

Vabariigi Presidendi hinnangul peab Eesti vastu võtma seadused ja kiitma heaks poliitikad, “mis käsitlevad elukestvat õpet; 60-aastaste ja vanemate inimeste paindlikku töökorraldust; erinevaid, töö spetsiifikat arvestavaid kindlustusmehhanisme; Eesti ühiskonna pikaajalisi huve arvestavat immigratsioonipoliitikat ja tervisekäitumist, mil on otsene mõju elueale, töövõimele ja elukvaliteedile,” seisab avalduses.

Riigipea sõnul on pensioniea tõus Eesti demograafilist seisu ja tulevase vanaduspensioni soovitavat suurust arvestades paratamatu, sest kui praegu on Eestis iga pensionäri kohta 4 tööealist inimest, siis 20 aasta pärast kahaneb see suhtarv kolmele ja 40 aasta pärast 1,8-le. Ometi on pensioniea tõstmine president Ilvese hinnangul vaid üks, tehniliselt ilmselt kõige lihtsam osa Eesti ees seisvast ülesandest.

“Me ei tohi end petta usuga, et see konkreetne otsus lahendab kõik homsed probleemid. Enesepett viib meid juba mõne aasta pärast sundseisu, kus tuleb hakata pensioniiga uuesti tõstma, kas 67. või koguni 70. eluaastani,” ütles president Ilves.

Riigipea juhib oma avalduses tähelepanu ka asjaolule, et kõnealust seadust menetledes ei järginud parlamendi enamus Riigikogu varasema praktika parimaid tavasid. Ometi ei rikutud seejuures ei põhiseadust ega ka teisi õigusakte, leiab Vabariigi President.

Avalduse täistekst:

Vabariigi Presidendi avaldus Kadriorus, 27. aprillil 2010

Kirjutasin täna alla otsusele kuulutada välja Riigikogus 7. aprillil 2010 vastu võetud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus, mis tõstab pensioniea 2026. aastaks 65 eluaastani.

Olen Riigikogu lõpphääletuse järel saanud parlamendifraktsioonidelt, kohalikelt omavalitsustelt, mittetulundusühingutelt ja kaaskodanikelt kirjalikke ettepanekuid jätta kõnealune seadus välja kuulutamata, sest eelnõu menetlemise käigus rikuti väidetavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadust.

Menetluse õiguslikust analüüsist selgub, et kuigi seaduse menetlemise käigus korraldatud Riigikogu täiendava istungi kokkukutsumine ei vastanud Riigikogu senise praktika parimatele tavadele, ei rikutud eelnõu menetlemisel Eesti Vabariigi põhiseadust ega teisi õigusakte.

Siiski juhin Riigikogu ja selle juhatuse tähelepanu asjaolule, et iga seesugune juhtum kujundab Eesti poliitilist kultuuri. Riigikogu juhatus vastutab otseselt meie parlamendi töövõime, maine ning seal vastu võetavate otsuste legitiimsuse eest.

Panen Riigikogu praegusele ja tulevastele koosseisudele, samuti valitsusele ja vastutavatele ministeeriumidele südamele, et stabiilne ja toimiv pensionisüsteem on kodaniku ja riigi usaldusliku partnerluse üks aluseid. Seepärast ei saa mistahes majanduslik, demograafiline või poliitiline paratamatus ega otsustamise väidetav kiireloomulisus selles valdkonnas õigustada sisuka väitluse ja selgituste nappust. Igale kehtivat pensionisüsteemi sisuliselt muutvale otsusele peab eelnema arutelu, mis informeerib nii parlamendi liikmeid kui ka avalikkust otsuse kõigist otsestest ja kaudsetest mõjudest.

Tänaste ja tulevaste pensionäride heaolu kujundavatesse otsustesse tuleb suhtuda ülima vastutustundega, hoidudes seejuures populistlikest, avalikkust eksitavatest ja Eesti tegelikke vajadusi eiravatest lubadustest.

Olen seisukohal, et pensioniea tõus on Eesti, aga laiemalt pea kõigi Euroopa Liidu riikide demograafilist olukorda arvestades paratamatu ning kõnealune seadusemuudatus jõustub piisava ajavaruga. Aga seejuures mõistkem, et pensioniea tõstmine on vaid üks, tehniliselt ilmselt kõige lihtsam osa meie ees seisvast ülesandest. Me ei tohi end petta usuga, et see konkreetne otsus lahendab kõik homsed probleemid. Enesepett viib meid juba mõne aasta pärast sundseisu, kus tuleb hakata pensioniiga uuesti tõstma, kas 67. või koguni 70. eluaastani.

Kutsun parlamenti ja valitsust astuma lähiaastatel kõiki teisi vajalikke samme, mis tagaksid koos väärika vanaduspensioniga ka majandusruumi ja pensionisüsteemi stabiilsuse järgmisteks kümnenditeks. Selleks tuleb meil seada Eesti keskseks ülesandeks oma kaaskodanike tervelt ja tööjõuliselt elatud aastate hulga kasv. Lisaks tuleb riigi, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori ühise tööga luua eakatele võimalused teha oskustele vastavat tööd, kuni selleks jätkub tervist ja tahet.

Olen veendunud, et lähiaastatel tuleb võtta vastu seadused ja kiita heaks poliitikad, mis käsitlevad elukestvat õpet; 60-aastaste ja vanemate inimeste paindlikku töökorraldust; erinevaid, töö spetsiifikat arvestavaid kindlustusmehhanisme; Eesti ühiskonna pikaajalisi huve arvestavat immigratsioonipoliitikat ja tervisekäitumist, mil on otsene mõju elueale, töövõimele ja elukvaliteedile.

Oma tulevasi vajadusi täpselt prognoosides ning kainelt ja asjatundlikult küsimustele vastuseid leides tuleme elanikkonna vältimatu vananemisega seotud probleemidega edukalt toime.

Toomas Hendrik Ilves,
Eesti Vabariigi president

VOLIS kasutusvalmis

SISEMINISTEERIUM – REGIONAALMINISTER Pressiteade 11. juuni 2010

Omavalitsuste infosüsteem VOLIS on kasutusvalmis

Täna, 11. juunil toimus Jõgeva Linnavolikogus kohaliku omavalitsuse internetipõhise infosüsteemi VOLIS pilootprojekti avaüritus. Süsteem valmis Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toel.

VOLIS järgib e-valitsemise parimaid tavasid ning aitab kaasa lihtsamale ja kiiremale asjaajamisele kohalikes omavalitsustes. Süsteemi tarkvara saavad kasutada kõik Eesti omavalitsused.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul toetab VOLISe kasutuselevõtt osalusdemokraatiat ning muudab omavalitsuse otsustusprotsessi avatumaks.

„Linna- ja vallavalitsuste ning volikogude uus infosüsteem võimaldab kodanikel jälgida reaalajas omavalitsuste istungeid. See on suur samm kohalike e-teenuste arengus,“ ütles regionaalminister.

Infosüsteem on avatud lähtekoodiga ning kasutuslitsentsi omanik on riik, mis võimaldab VOLISt edasi arendada. „Kuigi riikide omavalitsussüsteemid on erinevad, võib tulevikus osutuda võimalikuks tarkvara rakendamine ka välisriikides,“ lisas Kiisler.

Kiisleri sõnul võimaldab uus avalik teenus senisest enam kaasata omavalitsuse tegemistesse kohalikku elanikkonda. „VOLIS loob oma töökeskkonna volikogude ja kohalike omavalitsuste liikmetele ning näitab interneti vahendusel istungisaalis toimuvat koos päevakorra materjalidega ka avalikkusele. Lisaks saab reaalajas jälgida istungi protokolli valmimist,“ selgitas Kiisler.

VOLISe projektijuht Henri Pook sõnas, et e-riigi võimalusi täiustava VOLISe pilootprojekt Jõgevamaal tekitas suurt huvi infosüsteemi vastu. „Valmisolekut VOLISe kasutuselevõtmiseks on väljendanud kõik Jõgevamaa omavalitsused ehk kolm linna ja kümme valda. Samuti on ka teised Eesti omavalitsused huvi üles näidanud.“

VOLISt saavad kasutada registreeritud kasutajad ID-kaardi või mobiil-ID abil. „Süsteemi registreeritud kasutajateks saavad VOLISega liitunud omavalitsuste volikogude ja juhtorganite liikmed ning ametnikud. Kodanikel pole istungi jälgimiseks ja materjalide lugemiseks vaja ennast sisse logida,“ lisas Pook.

VOLIS valmis regionaalministri valitsemisalas ning tarkvara arendajaks oli riigihankega valitud ettevõte Smartlink OÜ. Tarkvara funktsionaalsus- ja turvaauditi viis läbi Cybernetica AS ning projekti õigusnõustaja oli Auksmaa, Madal ja Partnerid OÜ.

Muudatused rahvastikuregistris

SISEMINISTEERIUM Pressiteade 30. juuni 2010
Perekonnaseaduse jõustumisega kaasnevad muudatused rahvastikuregistris

1. juulist jõustub uus perekonnaseadus ja perekonnatoimingute seadus. Samaaegselt toimub üleminek rahvastikuregistri täiendatud infosüsteemile. Uue töövahendi saab ligi 700 perekonnaseisutoiminguid teostavat ametnikku, notarit ja vaimulikku.

Jõustuv perekonnaseadus ja perekonnaseisutoimingute seadus toovad mitmeid muudatusi perekonnasündmuste registreerimisel. Näiteks valitakse abielu registreerimisel varasuhe, sünni registreerimisel määratakse hooldusõigus ning seniste perekonnaseisutunnistuste asemel väljastatakse tõendeid.

Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungase sõnul on uue seaduse rakendamisel ja tarkvara kasutuselevõtul esmatähtis, et inimeste teenindamine oleks tagatud. „Juhul, kui ülemineku ajal peaks tekkima ajutisi tehnilisi tõrkeid, on selleks ette nähtud võimalus teostada toiminguid ka paberblankettidel,“ selgitas Pungas.

Paralleelselt infosüsteemiga on kõikidel perekonnaseisuametnikel olemas sünni, surma, abielu ja lahutuse registreerimiseks paberavaldused, paberkanded ja -tõendid. Ajutise tehnilise tõrke korral võtab ametnik inimeselt avalduse vastu ja teostab toimingu paberil ning annab inimesele ka tõendi.

Rahvastikuregister on riigi põhiregister, kus hoitakse kõikide Eesti kodanike ja Eestis elavate välismaalaste isikuandmeid nagu näiteks sünniaeg ja -koht, nimed, sugu, kodakondsus, elukoht, perekonnaseisu ja isikut tõendavad dokumendid ning andmed ema, isa, lapse ja abikaasa kohta.

Eestis registreeritakse kuus keskmiselt 1400 sündi, 1350 surma, 300 abielu ning 4000 elukohta.

Rahvastikuregistriga on X-tee kaudu seotud pea kõik riigi infosüsteemid ja selle päringute maht kasvab kiiresti. Kui 2009. aastal teostati sinna üle 20 miljoni päringu, siis 2010. aastal on neid eeldatavalt juba 30 miljonit.

Perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse on välja töötanud justiitsministeerium. Perekonnaseisutoimingute seaduse rakendusasutus on siseministeerium.

Projekteerimistoetus korteriühistutele

Kliima- ja Energiaagentuur PRESSITEADE 26.08.2010

Kliima- ja Energiaagentuuri projekteerimistoetus korteriühistutele

Kliima- ja Energiaagentuur asub toetama kortermajade energiatõhusat renoveerimist. Uue toetusmeetmega katab agentuur kuni 90% kortermaja renoveerimisprojekti koostamisega kaasnevatest kuludest.

60 miljoni kroonise mahuga meetmega toetatakse kortermajade renoveerimisprojekti koostamist ja selleks vajalike eeltöid, samuti hilisemat ehitustööde järelvalvet. 2010. aastal on toetuse kogumahuks 30 miljonit krooni. 2011. aastal lisandub sellele täiendavalt 30 miljonit.
Kliima- ja Energiaagentuuri juhi Kristiina Rebase sõnul aitab projekteerimistoetus ühistutel julgemalt asuda hooneid renoveerima ja teha seda parimal võimalikul viisil. „Toetus katab 90% renoveerimisprojekti ja selleks vajalike eeltööde kuludest, ja mis veelgi olulisem, ühistud saavad selle raha kasutamiseks kohe, mitte tagantjärele, nagu paljude toetusmeetmete puhul tavaks on,“ rääkis Rebane.
Agentuuri hoonete energiatõhususe projektijuhi Kalle Kuuse sõnul on projekteerimistoetuse abil korteriühistutel võimalik saada parim renoveerimisprojekt ning ehitusjärelvalve, mis tagab ka sisuliselt renoveerimiseks kulutatud raha otstarbeka kasutamise. „Oskamatult või pealiskaudselt renoveeritud hoone tekitab selle elanikele tavaliselt vaid lisakulusid. Tippspetsialistide tehtud kvaliteetne projekt ning asjakohane järelevalveteenus aitavad aga probleeme vältida,“ selgitas Kuusk.
Planeeritavatele projekteerimistöödele seab Kliima- ja Energiaagentuur tingimuseks läbimõeldud energiatõhususe lahenduse:
Projekteerimistöö peab pakkuma terviklahendust kogu hoone renoveerimiseks. Renoveerimise järgselt ei tohi hoone energiakulu ületada 150 kWh ruutmeetri kohta aastas.
Hoone sisekliima peab renoveerimise järel vastama sisekliima standardi EVS-EN 15251:2007 II klassi nõuetele.
Lisaks koostab agentuur toetuse taotlejale põhjaliku projekteerimistööde lähteülesande ja koostöös projekteerijaga järelevalvetööde tegemise kohustusliku juhendi. Samuti kontrollib agentuur jooksvalt tööde vastavust meetme tehnilistele tingimustele.
2010. aastal esitatud taotluste puhul on korteriühistu omafinantseering vaid 10%. 2011. aastal tõuseb omafinantseeringu määr 25%-ni tehtavate tööde maksumusest.
KENA toetuse abil tehtud ehitusprojekt on ühtlasi aluseks Kredexi jagatava renoveerimistoetuse taotlemisele.

Toetusskeemi tingimused ja selle juurde kuuluvad dokumendid ilmuvad KENA kodulehel www.kena.ee järgmisel nädalal.

RMK-lt muusikaplaat

Muusikud tegid kummarduse Eesti loodusele

Varem linnulaulu ja loodushääli plaadile püüdnud RMK on Eesti looduskaitse 100. juubeli tähistamiseks välja andnud muusikaplaadi, millel esitavad loodusest ja metsast inspireeritud laule armastatud Eesti muusikud Riho Sibul, Jaak Tuksam ja Bonzo.

Plaadile “Mets on rohkem, kui mõistame mõõta” on jõudnud 14 loodusteemalist lugu, mille seas leiab nii uude seadesse pandud vanu ja tuntud palu kui ka värskelt sündinud muusikalisi mõtisklusi Vladislav Koržetsi, Heiti Talviku, Jaan Kaplinski jt sõnadele.

Esialgu saab uut ja unikaalset plaati soetada RMK teabepunktidest ja looduskeskustest üle Eesti, peagi lisandub selle tellimise võimalus ka RMK kodulehe kaudu. Plaat maksab 180 krooni.

Plaadi ühe koostaja Aleksei Saksa sõnul kõlab Riho Sibul uuel plaadil talle omaselt mõtlikult, sügavalt ja pehmelt, Bonzo „ootab saatmata ununend kirju“ ning Jaak Tuksam rõõmustab kõiki tema loomingu helisalvestusi oodanud fänne – lõpuks ometi on eesti loodusluule pikkamisi küpsenud vahendaja looming taas plaadile püütud. Oma jooni lisab plaadile ka UMA (Robert Jürjendal ja Aleksei Saks) – koosseis, kes omaette võetuna viljeleb ambient stiilis vaba improvisatsiooni, sellele plaadile lisab aga helilist mitmekesisust ja sügavust.

Plaadil astuvad üles Riho Sibul (laul, kitarr), Jaak Tuksam (laul, kitarr), Bonzo (laul, kitarr), Robert Jürjendal (kitarr), Aleksei Saks (trompet, corno da caccia) ja Arvo Urb (löökpillid).

Riho Sibula ja tema sõprade musitseerimist saab kuulata ka järgmistel RMK matka- ja muusikaüritustel 18. septembril Lahemaa rahvuspargis ja 28. novembril Karula rahvuspargis. Mõlemal kontserdil esinevad Riho Sibul, Jaak Tuksam ja UMA, külalistena Lahemaal Bonzo ning Karulas Tõnis Mägi.

RMK poolt välja antud loodus- ja metsalaulude plaat on osa kampaaniast “Loodusega koos”, millega tähistatakse tänavu Eesti looduskaitse 100. sünnipäeva. Sünnipäevapidustuste osa on ka matka- ja muusikaürituste sari viies Eesti rahvuspargis.

Kuula kolme plaadi lugu siit:

Sügiselaul, Jaak Tuksam (sõnad H. Talvik, viis J. Tuksam) http://www.youtube.com/watch?v=gHui8gCKvYU&feature=search

Nõmme pääl, Riho Sibul (sõnad E. Enno, viis R. Sibul)
http://www.youtube.com/watch?v=YQdZcXeukLE&feature=related

Oodates õhtutes, Bonzo (sõnad K. Teksler, viis Bonzo)
http://www.youtube.com/watch?v=cAtZg8X_S2g&feature=search

Metsakuivenduse 60. aastapäev

Iisakul tähistati 60 aasta möödumist mehhaniseeritud metsakuivenduse algusest

19. augustil kogunes ligi poolsada huvilist Iisaku rahvamajja, et osaleda nõupäeval „60 aastat mehhaniseeritud metsakuivendust ja metsateede ehitust“, kus lisaks teemakohastele ettekannetele käidi metsas tutvumas ja esitleti uut samanimelist raamatut.

Nõupäeva korraldati tähistamaks 60 aasta möödumist mehhaniseeritud metsakuivenduse algusest ehk ajast, mil asuti metsa päästma liigniiskuse ja veeuputuse käest masinatega. Meie kliimavööndis on parema metsakasutuse eelduseks tihtipeale niiskusrežiimi reguleerimine. Metsakuivenduse eesmärk on parandada metsade liigniiskuses tingitud seisundit ja tuleohutust. Kuivendamine aitab kaasa ka metsade paremale kasutamisele marjade ja seente korjamiseks ning jahipidamiseks.

Eestis on metsi kuivendatud juba vähemalt alates üle-eelmisest sajandist, kui leiti, et liigniiskusest tingitud soostumise pidurdamiseks on ainuke võimalus rajada kraave liigse vee ärajuhtimiseks. „Tänavu möödus 60 aastat, mil metsa asuti liigniiskuse ja veeuputuse käest päästma masinatega. Senini oli see toimunud „kraavihallide“ labida ja musklirammuga, edaspidi hakkasid metsa tulema juba masinad, mis olid algul kohmakad ja nende rajatud kraave ei saanud võrrelda „kraavihallide“ puhta ja kauni tööga, kuid aja möödudes muutusid nad tegusateks ja nende töö väga viljakaks,“ kommenteeris nõupäeva eestvedaja, Eesti Metsaseltsi auliige Kaupo Ilmet.

Tänaseks on Eestis rajatud metsamaadele kuivendussüsteeme ligikaudu 560 000 hektaril. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi on ma pöördumises uhiuues raamatus kirjutanud, et metsakuivenduse mõju kasvutingimuste paranemisele avaldub tavaliselt juba esimestel aastatel ning saavutab maksimumi umbes 15 aasta pärast kuivendamist. Kuivendatud metsad annavad täiendavalt ligikaudu 1 miljon tihumeetrit puitu aastas, kuivendussüsteemide rajamise käigus ehitatud teedevõrgustik on muutnud puiduressursi kättesaadavamaks.

Ettekanded (on esmaspäeval Eesti Metsaseltsi kodulehel allalaaditavad):

Metsakuivendus – probleem ja väljapääs – Andres Talijärv, Keskkonnaministeeriumi asekantsler

RMK metsaparandus ja tegevus selles – Tiit Timberg, RMK juhatuse liige

Metsakuivendus – projekteerijate nägemus – Peeter Lond

Metsakuivenduse mõju keskkonnale – Kaupo Kohv, ELF-i esindaja

Metsaparanduse vajalikkus – Aadu Koll, Erumetsateenijate Ühingu esimees

Metsaparanduse töödest Alutaguse mail – Koidu Simson, RMK Alutaguse metskonna metsaülem