Parvlaevaliiklusest riigikogus

XI RIIGIKOGU STENOGRAMM VIII ISTUNGJÄRK
Esmaspäev, 13. september 2010, kell 15:00

10. 18:37 Probleemide kohta parvlaevaliikluses Rohuküla–Heltermaa liinil

Aseesimees Jüri Ratas
Läheme edasi 8. arupärimise juurde ja ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Kalev Kotkase. Arupärimine on esitatud 11. mail 2010 ja on teemaks parvlaevaliikluse probleemidest Rohuküla–Heltermaa liinil, 447 on arupärimise number. Palun!

Kalev Kotkas
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister! Selle aasta kevadeks olid hiidlaste ootused uue, kvaliteetse praamiühenduse osas viimase piirini üles kruvitud. Selleks oli ka põhjust, sest praamiliiklust teenindavad sadamad said just rekonstrueeritud ja liinile oli tulnud uus, senisest suurem ja võimekam parvlaev. Tegelikkus kujunes aga selliseks, et möödunud kevadet võib pidada üheks viimase kümne aasta ebastabiilsemaks ja närvilisemaks perioodiks Hiiumaa praamiühenduses. Probleeme oli mitu. Arupärimise esitajad on kaugel sellest, et kõigis hädades valitsust süüdistada, kui meres on vett vähe, siis valitsusele kurva kirja kirjutamine palju ei aita. Küll aga peaks valitsus tegema tõsised järeldused kevadistest õppetundidest, sest madal veeseis võib korduda. Arupärimise esitamisest on tänaseks möödas üle nelja kuu ja mõni toona aktuaalne küsimus on tänaseks juba lahenduse saanud. Siiski, arvates olukorra tõsidust ja hiidlaste kõikuma löönud usku Eesti riigi võimekusse, palume ministril vastata seitsmele alljärgnevale küsimusele.
Esiteks, millal taastatakse Rohuküla-Heltermaa liinil kehtiva sõitjateveo avaliku teenindamise lepingujärgne olukord, see tähendab liini teenindavad kaks parvlaeva mahutavusega vähemalt 400 liinimeetrit? Möönan, et see küsimus on oma aktuaalsuse tänaseks minetanud, sest see olukord on tagatud.
Teiseks, millal lahendatakse Rukkirahu kanali ebakvaliteetse süvendamisega kaasnevad probleemid?
Kolmandaks, kuidas kavatseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tagada Hiiumaa liinil praamiliikluse tulevaste madalate veeseisude korral?
Neljandaks, kas on plaanis Hiiumaa liinisadamaid täiendavalt süvendada?
Viiendaks, kas on plaanis ehitada Heltermaa sadamasse lainemurdja, lahendamaks sildumisprobleemid tormise ilma korral?
Kuuendaks, kas reisija poolt makstud üleveohind ja üleveo kvaliteet I poolaastal on olnud omavahel kooskõlas?
Seitsmendaks, kes vastutab ebakvaliteetse praamiliiklusega Hiiumaa mainele ja majanduselule tekitatud kahju eest? Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastamiseks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi! Palun!

Majandus- ja ...minister Juhan Parts
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Vastan teie arupärimistele.
Esimene küsimus, nagu ka härra Kotkas ütles, on natuke juba aegunud, aga vaatamata sellele, kasutan siiski seda võimalust ja ka siit puldist kordan üle, mis oli selle põhjuseks, kui see madal veetase kõrvale lükata, see, et uus liinile mõeldud laev "Muhumaa" oli sunnitud neljaks päevaks katkestama. Tegemist oli Helterma sadama põhja plaadistuste nihkumisega. See katkestas neljaks päevaks parvlaevaga "Muhumaa" selle liini teenindamise. Sel perioodil teenindas kõnealust liini vaid parvlaev "Harilaid". Järgnevaks perioodiks edastas Saarte Liinid vedajale navigeerimistingimused parvlaevale "Muhumaa" Helterma sadamas, mis järel alustas Muhumaa taas liini teenindamist. AS Saarte Liinid hinnangu kohaselt tekkisid probleemid Helterma sadama mere põhja pandud plaatidega projekteerija ebapiisavate uuringute ja sellest tulenevate valede ehitusmeetodite tõttu. Tänase päeva seisuga on ka AS Saarte Liinid vastavalt projekteerija AS Merin vahelisele lepingule esitanud ka kahjunõuded AS Merin ja tema kindlustuse andja Ergo Kindlustuse vastu, kuna projekteerijal oli loomulikult sõlmitud ka vastutuskindlustuse leping.
Teine küsimus "Millal lahendatakse Rukkirahu kanali ebakvaliteetse süvndamisega kaasnenud probleemid?"
Rukkirahu kanali süvendamine toimus kaheksa aastat tagasi. Kanali süvendamise järgne sügavus oli viis meetrit. Kanali kontrollmõõdistused toimuvad iga aasta, et tagada selle kvaliteet ja normidele vastavus. Tähelepanuväärne on, et kaheksa aasta jooksul on Rukkirahu kanali sügavus muutunud vaid 10 sentimeetrit, mille tulemusel on kanalil tagatud sügavus käesoleval hetkel 4,9 meetrit.
"Kuidas kavatseb Majandusministeerium tagada Hiiumaa liinil praami liikluse tulevastele madalate veeseisude korral?"
Vastus. Vee taseme alanemine piirini, mis ei võimaldaks parvlaevade liiklust, on erandolukorraks, aga nad ikkagi tulevad ette. Aastatel 2007–2008 Heltermaal meretasemeid alla miinus 50 cm ei ole fikseeritud. 2009. aastal oli vastavaid päevi erandkorras fikseeritud 11 päeval. Rohukülas on meretaseme langemist alla miinus 50 cm 2007. aastal ühel päeval, 2008. aastal kahel päeval, 2009. aastal erandlikult 19 päeval. Eelnevast tulenevalt võib väita, et 2009.-2010. aasta talv oli merevee madala taseme seisukohast erandlik, mistõttu ei tohiks veetasemetest tulenevaid parvlaevaliikluse katkestamisi lugeda tavapärasteks ja sageli ettetulevateks. Ma usun, et me loodame kõik seda. Oleme seisukohal, et liinivedu suuremate parvlaevadega, mis on võimelised sõitma ka tavapärasest madalama veetasemega (ehk tavapärasemast madalama vee tasemega kuni miinus 50 cm) on end õigustanud.
Neljas: "Kas on plaanis Hiiumaa liini sadamaid täiendavalt süvendada?"
Vastus. Nii akvatooriumide laevatatavas osas kui ka kaide ääres, välja arvatud Rohuküla 7. kai, kus sügavus on miinus 4,6 meetrit, on vee sügavus miinus 5,2 meetrit, mis arvestab olemas olevate laevade süvistega. Seega sadamate süvendamist ei ole lähiajal plaanis, kuna veetee, mis praegu on sadamatest madalam, ei võimalda suurema süvisega laevade kasutamist. 2008.-2009. aastal teostati Heltermaa ja Rohuküla sadamate rekonstrueerimisega koos akvatooriumide süvendamine. Küll tuleb perioodiliselt sadamaid sinna kandunud setetest puhastada ja seda viib läbi AS Saarte Liinid oma igapäevase majandustegevuse korras.
Viies küsimus: "Kas on plaanis ehitada Heltermaa sadamasse lainemurdja?"
Rajamiseks on vajadus, kuna ükski sadam ei ole piisava turvalisusega ilma kaitserajatisteta. Saarte Liinid arengukavas kuni 2006. aastani oli Heltermaa sadamasse kavandatud nii lõuna- kui ka põhjapoole kaitsemuuli rajamine, milleks planeeriti ka raha 32 miljonit krooni. Nelja sadama rekonstrueerimise tehnilise ettevalmistuse projekti raames uuriti lainemurdja rajamist põhja poole, kuid selgus, et lainemurdja maksumus, seoses rajatise alla jäävate nõrga kandevõimega pinnaste (nimelt seal pehmed kihid ulatuvad kuni 17 meetri sügavuseni) tõttu osutub kordades kallimaks esialgu planeeritust. Sarnane pinnase olukord on ka lõuna pool. Kuna esmane eesmärk oli rekonstrueerida kaid ja sinna juurde kuuluvad ootealad, ei osutunud suure maksumuse tõttu lainemurdja rajamine võimalikuks. Heltermaa sadam ise paikneb kõva kivikünka peal, mis viitab targale asukoha valikule, kuid sadama planeerimise ajal polnud lainemurdjate järele ilmselt vajadust. Oleme siiski seisukohal, et lainemurdja rajamise tehnilist lahendust tuleb lähitulevikus hakata välja töötama. '
Kuues küsimus. "Kas reisija poolt makstud üleveohind ja üleveo kvaliteet viimasel poolel aastal on omavahel kooskõlas?"
Vastus. Parvlaeva liikluse kvaliteet Rohuküla–Heltermaa liinil on tõstetud uue laeva liinile toomise näol, mis võimaldab reisijate üleveomahu suurendamist, vähendab seeläbi ooteaegu sadamas. Viimase poole aasta jooksul tekkinud tõrked antud liinil on tekkinud eelkõige vääramatu jõu tingimustes ehk siis ebasoodsad ilmastikuolud madala veetaseme ja jääolude tõttu, mida polnud võimalik ennetada ega vältida. Kuivõrd laevaliiklus merel sõltub suuresti ilmastikuoludest, ei ole reaalselt kahjuks võimalik sajaprotsendiliselt tagada tõrgeteta laevaühendust sõltuvalt ilmastikuoludest. See variant jääb tõenäoliselt sadadeks aastateks ikka. Seejuures on tõrgete tekkimise korral vedaja ministeerium püüdnud võimalike meetmete abil operatiivselt tagada püsiühendused saartega. Tegime seda ka seekord.
Seitsmes küsimus. "Kes vastutab praeguse ebakvaliteetse praamiliiklusega Hiiumaa mainele ja majandusele tekitatud kahju eest?"
Vastus. Küsimuses esitatud hinnangu aluseks on tõenäoliselt võetud erandolukorrad, kus vääramatu jõu tingimustes on parvlaevaliiklus Rohuküla-Heltermaa liinil olnud häiritud. Vastavad tõrked parvlaevaühenduses on tekkinud siiski ainult erandolukordadel, mida praktikas esineb harva. Tavaolukorras on Rohuküla–Heltermaa liinil tagatud kvaliteetne, tõrgeteta parvlaevaühendus. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Austatud minister, teile on ka küsimus. Kalle Laanet, palun.

Kalle Laanet
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Selge on see, et tegijal juhtub mõndagi ja on arusaadav ka, et kõikide tegevuste puhul ei ole garanteeritud, et see tegevus on sada protsenti õige, nii nagu ka seekord on juhtunud. Aga selle arupärimise üks kindlasti olulisemaid põhjuseid oli see, et pikka aega ei antud adekvaatset informatsiooni hiidlastele. Mida te arvate: kas parem kommunikatsioon, kui aru saadi, et plaat on nihkunud – tegelikult saadi seda ju varem teada, kui see avalikkusele toodi –, õige tehniline ja tark kommunikatsioon oleks päästnud või ütleme siis niimoodi, oleks hiidlasi tunduvalt rohkem rahustanud? Aitäh!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Võimalik. Ma üldse arvan, et kommunikatsioonis, eriti Hiiumaa suunas on palju möödalaskmisi, sh ka vedaja poole pealt. Me oleme seda ka Saaremaa Laevakompanii esindajatega arutanud, et paljuski need hirmud, millele ka Kotkas viitas, ja sellises fataalses sõnastuses, et hiidlased on kaotanud usu Eestisse jne, on kindlasti kommunikatsiooniprobleemid. Ja mitte ainult sellel konkreetsel n-ö erandjuhtumil, kus midagi juhtus sadama rajatisega, aga ma arvan, ka laiemas mõttes.
Olgem ausad, ei ole vist mõistlik nii-öelda see esimene katsetuslaev, mis on mõeldud hiidlasi teenindama pikki aastaid, vähemalt nii kaua, kui on riigil leping ja ei ole muud varianti, saatma teenindama laeva nimega Muhumaa. Vist on kommunikatsioonihäire! Ma arvan, et selliseid apsakaid on tehtud, ja ma loodan, et ka vedaja tajub seda vastutust, et ikkagi asjad on siis mõistlikud, kui ikkagi klient ehk ennekõike hiidlane ja Hiiumaa külaline on rahul ja kõikvõimalikel inimestel, kes tihtipeale teevad muidugi nii-öelda vastupidist kommunikatsiooni, ei ole väga palju pinnast. Kahjuks on see niimoodi olnud ja see on ka minule teinud muret. Ma olen käinud ka Hiiumaal, püüdnud neid asju lahti rääkida. Kui inimestele need lahti rääkida, siis inimesed saavad vägagi hästi aru, aga kohati on selline esmane reaktsioon, et meelega majandusministeerium koos Saaremaa Laevakompaniiga tahab hiidlastele halba. Ei ole niimoodi! Ma usun, et ka vedaja tahab parimat, rääkimata ministeeriumist, rääkimata minust, kes ma samuti naudin Hiiumaad. Ma olen nõus, et siin tuleb selles osas ka seda asja parandada, et tõepoolest hiidlased tunneksid, et see teenus on täna parim, arvestades Eesti rikkusi ja tehnikavõimalusi. Pikk vastus, aga ma arvan, et see oli hea küsimus.

Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse, avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma olen sinuga ühte meelt, et ma usun, et nii Saaremaa kui Hiiumaaga oleme sel aastal sammunud uude sajandisse, piltlikult öeldes, sest on tegelikult saadud uued sadamad, uued laevad. Riik koos erainvestoriga on investeerinud sinna ümmarguselt kolm miljardit krooni, mis on ääretult suur raha. Kindlasti toimuvad ka tõesti sellised tõrked, mis ei sõltu ei valitsusest, ei Riigikogust ega ka Hiiumaal ja Saaremaal elavatest inimestest, pigem on need loodusest tingitud. Ise, olles sõitnud juba 2002. aastast alates pidevalt Saaremaa vahet ja mitte nii tihedalt Hiiumaa vahet, olen tunnetanud, nii kaua kui ma siin elanud olen, seda edasimineku võimekust. Aga nii nagu mina ja nii nagu ka Kalev siin saalis, on mõlemal saarel väga palju neid inimesi, kes käivad mandril tööl, on piisavalt palju neid inimesi, kes käivad välismaal tööl, ja sellest tulenevalt peaks astuma järgmise sammu ehk looma nendele inimestele samamoodi võrdsed võimalused töölkäimiseks ehk piletihind koju ja tööle sõidul peaks olema mõistlik. See eelnõu, mis on teatud hulga Riigikogu liikmete poolt Riigikogu menetlusse antud, võiks leida toetust, sest tegelikult ei ole tegemist ju Eesti riigi eelarve mõistes riigieelarvele nii meeletu koormusega, kui mõningatel puhkudel poliitilises kontekstis üritatakse seda välja näidata. Et kui minister on pidanud meie eelnõu populistlikuks, siis minu seisukoht on see, et populismiga ei ole siin midagi tegemist, vaid küsimus on väga tõsine ja seiseneb selles, et kuidas saartel elavad inimesed saaksid samasuguste kulutustega punktist A punkti B liikuda kui mandriinimesed. Ja ma väga loodan, et kuna kaks suurt sammu on astutud saarte inimeste jaoks, siis ehk tehakse ka see kolmas pikk samm ära. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised ja sellega on antud arupärimisele vastatud.

http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1284379500#pk6815

Balalaikavirtuoos Aleksei Arhipovski Eestis

Eesti Pärimusmuusika Keskuse PRESSITEADE 14.09.2010

Venemaa balalaikavirtuoos esineb taas Eestis

Läinud aastal Viljandi pärimusmuusika festivali publiku poolehoiu võitnud ning tänavu veebruaris Vene Teatris ovatsioonidega üle külvatud Venemaa balalaikavirtuoos Aleksei Arhipovski tuleb pärimusmuusika keskuse kutsel taas Eestisse ja annab kontserdi Tallinnas, Tartus ning Viljandis.

Keskuse juhataja Ando Kiviberg märkis, et Arhipovski Eestisse toomine on seotud 1. ja 2. oktoobril Viljandis toimuva traditsioonilise Pärimusmuusika Lõikuspeoga. Tänavu tõotab see kujuneda tavapärasest rahvusvahelisemaks, sest samal ajal peavad Viljandis aastakoosolekut Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi delegaadid. „Tahame neile meie oma esinejatele kõrval tutvustada ka paari lähinaabrite tipptegijat. Et aga pikk teekond Moskvast siia läheks täie ette, otsustasime juhust kasutades Arhipovski ka Tallinna ja Tartu publiku ette viia,” selgitas ta.

Venemaa üheks tuntumaks balalaikavirtuoosika peetav Arhipovski annab kontserdi Tallinnas Vene Kultuurikeskuses 30. septembril ja Tartus Athena Keskuses 1. oktoobril. Mõlemad kontserdid algavad kell 19.00.

Viljandis astub ta lõikuspeo külaliste ette 2. oktoobri hilisõhtul.

Kiviberg avaldas veendumust, et Arhipovski nimi on nüüdseks tuttav ka paljudele neile eestimaalastele, kel pole siiani olnud võimalust teda vahetult laval näha. “Olen väga rahul, et ta nõustus veebruaris esinema Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdil Vanemuises. Kuulsin pärast seda tema kohta ohtralt ülivõrretes kiidusõnu.”

Arhipovski näol on tegu silmapaistvalt osava pillimehega, kes suudab nobedate näppude, kolmekeelse pilli ja tagasihoidlike elektrooniliste abivahenditega tekitada illusiooni justkui esineks terve orkester. Tema etteasted pakatavad kirest, pühendumisest ja artistlikkusest, mida mitmed tema austajad on iseloomustanud kui näidet tõelisest vene hingest.

Lisainfo: www.folk.ee

Jäätmetekke vähendamise nädal 20.-28. november

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 14. september 2010

Ka tänavu tuleb üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal

Paljudes Euroopa riikides toimub 20.-28. novembrini jäätmetekke
vähendamise nädal, mille eesmärk on tutvustada jäätmete vältimiseks
ja vähendamiseks vajalikke tegevusi ning rõhutada jäätmetekke
vähendamise positiivset mõju keskkonnale.

„Üle-euroopalise jäätmetekke vähendamise nädalal tutvustatakse
tavapärasest rohkem lihtsaid võimalusi, kuidas igapäevaelus liigsele
jäätmetekkele piir panna,” ütles Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna
peaspetsialist ja Eesti jäätmenädala koordinaator Ulvi-Karmen Möller.

Seekord toimub jäätmetekke vähendamise nädal juba teist korda.
Avakampaania viidi läbi täpselt aasta tagasi ja oli esimese korra kohta
üliedukas: osales 10 Euroopa riiki ning nädala jooksul viidi läbi
2672 ettevõtmist. 2010. aastal osaleb juba 15 riiki üle Euroopa.

„Kutsume kõiki avaliku sektori asutusi ja organisatsioone, MTÜ-sid,
era- ja tööstusettevõtteid, kultuuri-, spordi- ja haridusasutusi
jäätmenädalal aktiivselt osalema,” ütles Möller. „Selleks
tuleb korraldada üritus, mis näitab võimalusi, kuidas igapäevaselt
tekkivat jäätmehulka vähendada.”

Möödunud aastal korraldas Eestis jäätmenädalal üritusi kuus asutust.
Keskkonnaamet võitis Brüsselis Euroopa jäätmetekke vähendamise nädala
auhinnatseremoonial ka auhinna. Võidu tõi koolidele mõeldud prügi
vähendamise õppeprogramm "Ferda vähendab prügi ", mille maskott on
sipelgas Ferda.

Lähem info jäätmetekke vähendamise nädala korralduse ja möödunud aasta
ürituste kohta: www.envir.ee/jaatmenadal ja www.ewwr.eu.

Kuidas ära tunda võlts-Stihli

OÜ Floratech pressiteade 14.09.2010
Eestis müüakse võltsitud Stihli mootorsaage

Võltsingu ja originaal Stihli erinevused

Eestisse tuuakse ja siin müüakse mootorsaagide Stihl võltsinguid. Septembri alguses tabas Maksu- ja Tolliamet Valga piiripunktis Lätist tulnud kaubiku koos võltsitud saagidega. Seni on saadud kätte 22 võltsitud kettsaagi. Need on professionaalseks kasutuseks mõeldud kettsaagide Stihl MS441 ja Stihl MS460 ebatöökindlad koopiad.

Airon Põlda, Stihli saage hulgi müüva ettevõtte Floratech juht ütleb, et saage on ilmselt Eestisse tulnud rohkem, sest inimesed on varemgi pöördunud oma mittetöötavate võltssaagidega garantiiremonti. „Probleemseid saage on toodud üle Eesti erinevate edasimüüjate juurde, peamiselt kaebusega, et saag ei käivitu ja sellega ei saa tööd teha,“ ütleb ta.

Airon Põlda toob välja Valga Politseiprefektuuris välise ekspertiisi käigus avastatud originaal-Stihli ja võltssae erisused:

Juhtplaat. Võltssae juhtplaadil on kiri Stihl ja Made in Germany paigaldatud kleepsuna ja asub ainult ühel pool plaati. Originaal-Stihli juhtplaadil asub kiri mõlemal pool, samas on nimetatud ka juhtplaadi tüüp rollomatic, duromatic jne. Lisaks on võltsingul väike auk juhtplaadi otsatähiku määrimiseks, originaali juhtplaadi otsas auk puudub.

Kütuse ja õlipaagi kork. Eriti hakkavad silma võltssae kütuse-ja õlipaagikorgid. Võltsingul on need keeratavad ja musta värvi, originaalil on korgid patenteeritud lukustisüsteemiga ning musta ja valget värvi.

Värv. Stihli erksa oranži asemel on võltsitud sae detailid tuhmunud oranži värvusega.

Karter. Mootori karter on võltssaagidel metallivärvi, originaalil aga peab see olema eritöötlusega valge pulbervärviga värvitud.

Starteri- ja ketikaas. Võltssaagidel on Stihli kiri starteri- ja ka ketikaanel kleepsuna, originaalil on selleks eriline plastikdetail ja kiri on ketikaanele pressitud.

Ketipiduri link on võltsingu puhul kinnitatud ketikaane külge, originaalil mootori korpuse külge.

Õhufiltri kaas. Võltsingu õhufiltri kaas on kinnitatud mutriga, originaalsael Stihl MS441 on see kinnitatud klambritega.

Võltsitud saagide müük toimub Airon Põlda kinnitusel käest kätte, müüjad pakuvad saage kaubikust ja räägivad kehva vene keelt. Saagide eest küsitakse hinda vahemikus 2500 kuni 8000 krooni. Põlda on rahul maksu- ja tolliameti ning politsei hea tööga ja kutsub inimesi üles mitte ostma võltssaage. „Võltsingu saab küll märksa odavamalt, aga mis mõtet on osta tööriista, millega tööd teha ei saa?“ küsib ta ja soovitab Stihli saage osta vaid tunnustatud edasimüüja käest. Edasimüüjate kohta leiab infot www.stihl.ee

Floratech OÜ on kaubamärke Stihli, Vikingi ja Logosoli aia- ja metsatööriistu hulgi müüv ettevõte.

Regula kolib Hiiumaa liinile

02.09.2010 Heltermaa sadama remonditööd muudavad laevastiku asetust

Esmaspäevast, 6. septembrist alustab AS Saarte Liinid Heltermaa sadamas põhjakindlustuse tugevdustöid, mis toovad kaasa ka muudatused Väinamere laevastiku asetuses parvlaevaliinidel.

Ehitustööd toimuvad Heltermaa sadamas kail number 4, mida kasutab parvlaev Muhumaa. Remonditööd viib vastavalt AS-i Saarte Liinid välja kuulutatud hanke tulemustele läbi AS Raunopol, tööde kestvus on planeeritud novembri keskpaigani.

Ajavahemikus, mil parvlaeva Muhumaa kai Heltermaal on remondis, teenindavad Hiiumaa ja mandri vahelist liini Väinamere Liinide laevastiku kogenud liikmed Ofelia ja Regula. Parvlaeva Muhumaa toob Väinamere Liinid remonditööde ajaks Kuivastu-Virtsu liinile, kus on sadamates olemas tema jaoks ohutud sildumiskaid. „Parvlaev Muhumaa sai suvekuudel liini teenindada vaid ajutiste navigeerimisjuhiste järgi, mis sügis-talvehooajal oleksid pannud Muhumaa liiklusele olulisi piiranguid. Palume reisijatelt ja ettevõtjatelt mõistvust – loodetavasti sujuvad ehitustööd graafikus ning muudatused laevastiku asetuses on lühiajalised. Samas on need remonditööd üliolulised nii reisijate, ettevõtjate veoste kui laevastiku ohutuse tagamiseks,“ ütles Väinamere Liinide juhataja Urmas Treiel.

Laevade vahetused liinide vahel toimuvad pühapäeva, 5. septembri hilisõhtul. Seega alates esmaspäevast teenindavad Rohuküla-Heltermaa liini parvlaevad Ofelia ja Regula ning Kuivastu-Virtsu liini parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa.

Heltermaa sadama probleemid ilmnesid mai alguses Saaremaa Laevakompanii uue laeva Muhumaa liiniletulekul, kui selgus, et AS-i Saarte Liinid hallatava Heltermaa sadama kai põhjaplaadistus ei pidanud konsultatsioonifirma AS Merin poolt koostatud esialgse tööprojekti olulistest puudustest tingitult vastu laeva sõukruvide tekitatud veevooludele ning tekkis oht laeva vigastamiseks. Alates sellest ajast on parvlaev Muhumaa liini teenindanud üksnes ajutistes navigeerimistingimustes seatud piirangute alusel.

Veealune kultuuripärand kaitse alla

Kultuuriministeeriumi pressiteade 2.09.2010

Uuenenud muinsuskaitseseadus saadetakse Riigikogusse

Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös valminud muinsuskaitsealased seadusemuudatused said täna Vabariigi Valitsuse heakskiidu ning eelnõu esitatakse Riigikogule.

Valminud eelnõus on võrreldes seni kehtinud seadusega mitmeid muudatusi - omanike jaoks lihtsustub mälestiste korrastamisega seonduv asjaajamine, samuti täiendati seadust otsinguvahendi kasutamise põhimõtetega. Seadusesse lisandusid veealuse kultuuripärandi kaitse põhimõtted.

Kultuuriminister Laine Jänese sõnul täpsustati ja täiendati kehtivat muinsuskaitseseadust, millega lahendatakse mitmeid väiksemaid seaduse rakendamisel ilmnenud probleeme, eesmärgiga tõhustada kultuuriväärtuste kaitset.

„Seaduseelnõu on täiendatud veealuse kultuuripärandi kaitse põhimõtetega. Veealuse kultuuripärandi kaitse seisukohalt kujutava kõik uppunud laevad ajaloolist ja kultuurilist väärtust, andes informatsiooni meresõiduajaloost ja nende hulgas on vrakke, mis vajavad kaitset mälestisena tervikuna koos selle juurde kuuluva arheoloogilise ja loodusliku ümbrusega,“ selgitas minister Jänes.

Minister Jänes märkis, et seadusemuudatus muudab ka mälestise korrastamise omanikule mõistlikumaks, sest piiratakse tegevuste ringi, milleks on nõutav Muinsuskaitseameti luba. „Nii ei ole mälestise omanikul vaja koostada elementaarseks hoolduseks ja remondiks eritingimustele vastavat projekti, seega pole vaja teha kulutusi dokumentatsioonide vormistamiseks ,“ selgitas minister.

Eelnõusse on lisatud täiendus, millega keelatakse Muinsuskaitseameti loata mälestisel ja selle kaitsevööndis ning väljaspool linnu, aleveid ja alevikke kultuuriväärtusega asja otsimine ning otsinguvahendi ehk peamiselt metallidetektori kasutamine.

Minister selgitas, et eesmärk on tagada mälestistele ja kultuuriväärtusega asjadele ulatuslikum kaitse. "Otsinguvahendite kasutamine ohustab kõige rohkem arheoloogiamälestisi ning ajaloomälestisena kaitse all olevaid matmispaiku ja ajaloolisi lahinguvälju, kus nende kasutamise tagajärjel on mälestise kultuurkiht rikutud ning leiumaterjal eemaldatud. Mälestiste kaitse eesmärgil võib metallidetektorit kasutada ainult muinsuskaitseameti loal ning tingimusel, et kasutamise käigus saadav informatsioon ja leiumaterjal säilitatakse," rõhutas minister.

Muinsuskaitseseadus ja sellega seonduvate teiste seaduste muudatused peaksid jõustuma 2011. aastal.

Vajadus parvlaevagraafikust suurem

02.09.2010 Väinamere Liinid lisab Hiiumaa liini sügisgraafikusse täiendavad väljumised

Väinamere Liinid lisab Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil esmaspäevast, 30. augustist kehtima hakanud sügisgraafikusse täiendavalt kümme lisareisi.

Väinamere Liinide juhataja Urmas Treiel ütles, et sügisgraafiku esimesed päevad on näidanud vajadust enamate reiside järgi. „Riigi tellimus on seotud kindla arvu reisidega, millele vastavalt on koostatud sügisgraafik. Samas oli juba graafiku esimestel kehtivuspäevadel ilmne, et reaalne nõudlus on suurem, kui graafik ette näeb. Selle asemel, et teha spontaanseid lisareise, otsustasime graafikusse lisada regulaarsed täiendavad reisid, nii et reisijad ja ettevõtjad saaksid nende reiside toimumisega arvestada ja oma sõite vastavalt planeerida,“ rääkis Treiel.

Nädalas tuleb Heltermaa-Rohuküla sügisgraafikusse juurde 10 lisareisi. Rohuküla sadamast lisanduvad väljumised esmaspäevast reedeni kell 8.30, Heltermaalt reedeti kell 10.30 ning esmaspäevast neljapäevani kell 18.30.

Kogu graafik on kättesaadav kodulehel www.tuulelaevad.ee.

Üle-euroopaline 20-nädalane vanemahüvitis

Reformierakond PRESSITEADE Brüssel, 02.09.2010

Ojuland: Eesti näitab vanemapuhkusega Euroopale eeskuju

Euroopa Parlament asub peagi menetlema direktiivi rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta. Euroopa Parlamendi liikme Kristiina Ojulandi sõnul oleks direktiivi ettepanekus sõnastatud minimaalselt 20-nädalase üleeuroopalise vanemahüvitise kehtestamine igati tervitatav samm.

"Üleüldine Euroopa rahvastiku vananemine puudutab ka Eestit ning seetõttu käis Reformierakond 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel välja idee üleeuroopalisest vanemahüvitisest. Kuna sündivus on Eestis vanemahüvitise kehtima hakkamisest aasta-aastalt märgatavalt paranenud, tasub ülejäänud Euroopal tõsiselt kaaluda analoogse süsteemi rakendamist," ütles Ojuland.

"Eesti kogemus oma noortele peredele kindluse loomisel on kahtlemata eeskuju vääriv. Paljud saadikud küsivad minult Eesti tee kohta selles valdkonnas – et kuidas on saanud rahvast, mis kunagi oli hääbuv, juba rahvus, mis säilib ja tulevikus loodetavasti ka kasvab. Nii ma räägingi meie kogemusest vanemahüvitisega ja soovitan sama teed minna," lausus Ojuland.

Ojuland märkis, et kuigi 20 nädalane tasustatud emapuhkus on võrreldes Eestis kehtiva 72 nädalaga märgatavalt vähem, tähendab see siiski mitmetes liikmesriikides olulist edasiminekut rasedate ja hiljuti sünnitanud naiste õiguste osas.

"Samas pole põhjust muretseda, et vanemapuhkus Eestis lüheneks, sest antud direktiiviga kehtestatakse üksnes miinimumnõuded ja antakse seega liikmesriikidele võimalus kehtestada või säilitada soodsamaid sätteid. Olen kindel, et noortele ja peredele on kindlus väga tähtis ning tean, et Reformierakond ei lase enda loodud head ja töötavat vanemahüvitise süsteemi Eestis lõhkuda," selgitas Ojuland.

Täna, 2. septembril tormab

PÄÄSTEAMETI TEADE 2. september 2010

Päästeamet hoiatab tugeva tuule eest

Ilmajaama andmetel on neljapäeva õhtul kogu Eestis oodata tugevat tuult ja vihmasadu. Tormi ajal tuleks väljas liikumist vältida ning teatada suurematest purustustest ja teele langenud puudest hädaabinumbril 112.

Neljapäeval tugevneb põhja- ja kirdetuul puhanguti kuni 24 meetrini sekundis, püsides kuni reedeni. Tuulega võib hoonetele, teedele, elektriliinidele langeda puid ning esineda pikemaajalisi elektrikatkestusi.

Päästeamet soovitab tugeva tuule ajal jääda siseruumidesse, sulgeda uksed ja aknad ning korjata õuest kokku lenduvad esemed ja lahtine mööbel.

Samuti tuleks sõidukeid mitte parkida suuremate puude alla. Maha langenud elektriliinidest tuleb hoida eemale ja teatada neist Eesti Energiale.

Võimalike elektrikatkestuste puhuks soovitab Päästeamet laadida mobiiltelefonid ja kui majapidamise joogivee saamine sõltub elektrist, varuda aegsasti vett.

Suurematest tuulega tekkinud purustustest ja õnnetustest tuleb teatada hädaabinumbril 112. Infot tormi tõttu tekkinud takistustest sõiduteedel saab maanteeinfo numbrilt 1510. Elektrikatkestustest tuleb teatada Eesti Energia rikketelefonile 1343.