Uued elurikkuse eesmärgid maailmas

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
1. November 2010
___________________________________________

Seati paika uued elurikkuse eesmärgid maailmas

18.-29. oktoobril toimus Jaapanis, Nagoyas bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ajalooline 10. osapoolte kohtumine, kus seati sihid elurikkuse säilitamiseks järgmiseks kümnendiks.

Kohtumise kõige olulisemateks teemadeks olid uute elurikkuse ülemaailmsete eesmärkide seadmine, vahendite tagamine nende elluviimiseks ning geneetiliste ressursside protokolli vastuvõtmine. Konverents otsustas kuulutada järgmised kümme aastat rahvusvaheliseks elurikkuse dekaadiks.

Kõrgetasemelisest kohtumisest võttis muuhulgas osa keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, kes oma ettekandes tõi esile Eesti elurikkuse erilisuse ning edusammud selle kaitsel. Samas rõhutas ta, et saavutada 2020 eesmärke, on äärmiselt oluline elurikkuse teemaga arvestada kõigis valdkondades. „Elurikkuse kaitsel on oluline kohaliku elanikkonna kaasamine ning olemasolevate poliitikate ja meetmete parem rakendamine, kaitsealade kaitsemeetmete parandamine, parem rahastamine ning vahendite efektiivsem kasutamine,“ märkis Tamkivi. Samuti kutsus minister üles kõiki osapooli vastu võtma tugevat ülemaailmset elurikkuse strateegiat. „Me ei saa lubada loodusrikkuste pidevat hävimist, meil on potentsiaal nende säästvaks kasutamiseks, et ka järeltulevad põlved saaksid elurikkust nautida. Me peame alustama kohe,” rõhutas Jaanus Tamkivi.

Elurikkuse strateegiaga 2011-2020 pandi paika järgmise kümnendi eesmärgid maailma looduse kaitsel. Nendega peavad osapooled oma riiklikes strateegiates arvestama. Plaani juhteesmärgi kohaselt tuleb elurikkuse kadumise peatamiseks tegutseda kohe, et aastaks 2020 oleks oleks säilinud toimivad ökosüsteemid, mis tagavad maa elurikkuse, inimese heaolu ning vaesuse vähenemise.

Kakskümmend alameesmärki sisaldavad nii inimeste teadlikkuse suurenemist, säästvat tarbimist ja tootmist, elurikkuse väärtuse integreerimist majandusmudelitesse, liikide ning elupaikade hea seisundi tagamist, kultuurliikide geneetilise mitmekesisuse säilitamist, metsa ja põllumajanduse ning kalanduse säästvat ressursikasutust jne. Lepiti kokku, et aastaks 2020 oleks kaitsealadega kaetud 17% maismaast ja 10% merest ning taastatud vähemalt 15% rikutud elupaikadest. Looduslike elupaikade kadumine peab vähenema minimaalselt poole võrra või võimalusel peatuma ning invasiivsete võõrliikide sissetulekuteed peavad olema kontrolli all.

Kohtumise peamiseks kordaminekuks, mida maailma riigid juba kaheksa aastat olid läbi rääkinud, kujunes uue geneetiliste ressursside protokolli vastuvõtmine. See paneb paika rahvusvahelise korra geneetilistele ressurssidele juurdepääsuks ning tulu õiglaseks jaotamiseks. Ressursside kasutajad peavad järgima reegleid, et vältida „biopiraatlust“ ning kasu peavad saama need osapooled, kelle ressursse kasutatakse. Protokoll väldib võimaluse, et näiteks suured farmaatsia- või kosmeetikafirmad teenivad suuri kasumeid mingist liigist saadud preparaadist, ent asukohariik ja elanikud ei saa sellest tulu. Protokolli peab ratifitseerima ka Eesti.

Kokku võeti kohtumisel vastu ligi poolsada elurikkust puudutavat otsust, alates kaitsealadest, merest, metsadest ning siseveekogudest, lõpetades infovahetuse, biokütuste ja kliimamuutustega. Võõrliikide teemal soovitakse näiteks välja töötada uusi meetmeid sissetoodavate lemmikloomade, akvaariumi- või terraariumiliikide ja elustoidu osas.

Rõhutati tugevat seost elurikkuse hoiu ja kliimamuutuste vahel. Vastu võeti ressursside mobiliseerimise strateegia, mille kohaselt arenenud riigid peavad muuhulgas oluliselt suurendama keskkonnaabi arengumaadele. Samuti on oluline, et lisaks avaliku sektori vahenditele leitakse vahendeid elurikkuse kaitseks veel ka erasektorist ja muudest allikatest. Igal riigil peab valmima ka plaan kuidas elurikkuse kaitseks vahendeid koguda.

Loe lähemalt: http://www.envir.ee/1145441

Toropetsi mälestustahvel ajutiselt Sangastesse

Toropetsi kiriku mälestustahvel avatakse Sangastes

7. novembril kell 12. 00 algab Sangaste kirikus jumalateenistus, mille käigus avatakse mälestustahvel, mis pidi sel suvel hoopiski paigaldatama Venemaal Tveri oblastis Toropetsi linnas asuvale 133 aasta vanusele eestlaste ehitatud luterliku Peetri kiriku hoonele. Jumalateenistusele järgneb ümarlaud, kus arutatakse Eestist Venemaale ümberasumise ajaloolisi aspekte ja tänaseid koostöövõimalusi ümberasumisega seotud regioonide vahel.

Eestist hakkas tolleaegse Pihkvamaa idaossa Toropetsi kanti saabuma ümberasujaid 1860.-70. aastatel ja nende arv kasvas jõudsalt veel XX sajandi alguseski. 1873. aastal alustasid eesti ümberasujad Toropetsi linnas oma luterliku kiriku ehitamist. 12 meetri laiune ning 27 meetri pikkune puukirik valmis ja õnnistati sisse 1877. aastal. XX sajandi alguseks küündis luterliku Peetri kiriku koguduse liikmete arv kaugelt üle kaheksa tuhande, lisaks eestlastele veel paarsada lätlast ja mõnikümmend sakslast. Alates 1889. aastast kuni kiriku sulgemiseni nõukogude võimude poolt 1920. aastal tegutses siin kirikuõpetajana Johan Boas. Punased võimukandjad lasid kiriku torni lammutada ja avasid hoones petrooleumi müügikoha. Siiski on ainulaadne puust ehitis tänaseni suhteliselt hästi säilinud ning selles tegutseb praegu laste spordikool. Kohalikud elanikud nimetavad hoonet aga endiselt "kirkaks". Eesti Muinsuskaitse Selts kavatses 2010. aasta suvel tähistada eestlaste ehitatud kiriku mälestustahvliga. Projekti toetasid rahaliselt Rahvuskaaslaste programm, Kultuuriministeerium ja eraannetajad. Toropetsi võimudega peetud läbirääkimistel saadi mälestustahvli paigaldamiseks nõusolek, ühiselt kavandati tahvli avamisürituseks kontsert, näitus ja ettekandekoosolek. Siis aga sekkusid nendesse kavadesse äärmiselt negatiivselt häälestatud õigeusu kiriku vaimulikud ja tahvli avamine ning sellega kaasnevad üritused otsustati peatada.

Et skulptor Mati Karmini valmistatud mälestustahvel lihtsalt kuhugi tolmu koguma ei jääks, otsustati see ajutiselt paigutada Sangaste kirikusse, sest just siitkandist pärines eriti hulgaliselt Toropetsimaile ümberasujad. Loodetavasti õnnestub mälestustahvel siiski paigaldada peagi asukohta, kuhu see algselt mõeldud oli – eestlastest väljarändajte ehitatud kirikuhoonele Toropetsis.

21. sajandi soovitus: Abiellu süütult!

Viljandi poliitik: ei abielueelsele seksile!

Liikumise "Abiellu süütult" ideoloog Valentine Alvre kutsub noori üles ootama oma tõelist armastust ja ütlema ei seksile enne abielu. Tema sõnul võiksid noored loobuda ka suudlemisest, sest suudlemine vallandab sellised tunded, kus inimene võib libastuda.

Loe pikemalt 4. novembri 2010 Eesti Ekspressist

Kuidas toota looduskaitsealadel tuuleenergiat?

Euroopa Komisjon avaldas suunised, kuidas ühitada tuuleenergia tootmine ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse
IP/10/1450
Brüssel, 29. oktoober 2010

Euroopa Komisjon avaldas suunised, millest juhindudes toota looduskaitsealadel tuuleenergiat.

Suuniseid hakatakse kohaldama Natura 2000 võrgustiku aladel. Natura 2000 võrgustik on ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika nurgakivi ja peamine vahend, mille abil püütakse saavutada ELi eesmärk peatada bioloogilise mitmekesisuse hävimine 2020. aastaks.

ELi taastuvenergia eesmärgi kohaselt peaks 2020. aastaks pärinema 20% kogu Euroopas tarbitavast energiast taastuvenergiaallikatest ning tuuleenergial on selle eesmärgi saavutamisel oluline osa. Seega ei saa tuuleparkide rajamist Natura 2000 aladele välistada. Selliseid arendusprojekte on vaja aga igal üksikul juhul eraldi hinnata.

Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „Uued suunised annavad liikmesriikidele ja ettevõtjatele selguse, kuidas rajada tuuleparke kooskõlas Natura 2000 nõuetega. Õigusakte ega poliitikat ei muudeta, vaid selgitatakse üksnes juba kehtivaid seadusi. Meie eesmärk on tagada, et taastuvenergia eesmärgid saavutatakse nii, et järgitakse täiel määral liikide kaitset käsitlevaid ELi seadusi.”

Kõige olulisem on strateegiline planeerimine

Täna avaldatud suuniste eesmärk on vältida vastuolu tuuleenergia tootmise ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise vahel Natura 2000 kaitsealadel. Suunistes rõhutatakse strateegilise planeerimise tähtsust ning vajadust uute arendusprojektide kvaliteedi nõuetekohase hindamise järele. Suunistes on esitatud näiteid parima tava kohta ning selgitatud, kuidas arendada tuuleenergia tootmist tundlikke alasid kahjustamata.

Tuuleparkide strateegiline planeerimine suurel geograafilisel alal on üks tõhusaim viis vähendada nende mõju loodusele planeerimisprotsessi algusest peale. Sellega luuakse terviklikum arenguraamistik ning lisaks sellele peaks olema võimalik vähendada probleemide ja viivituste riski hilisemates etappides üksikprojektide tasandil.

Taust

Euroopa on seadnud eesmärgiks, et 2020. aastaks peab 20% siin tarbitavast energiast pärinema taastuvenergiaallikatest. Selle eesmärgi saavutamisel on pandud suured lootused tuuleenergiale. Samuti aitab tuulenergia tootmise arendamine vähendada oluliselt kasvuhoonegaaside ja muude õhusaasteainete heidet ning elektrienergia tavapärase tootmisega seotud magevee tarbimist. Viimasel kümnel aastal on tuuleenergia osakaal kiiresti tõusnud. 2009. aastal moodustas see 4,8% elektrienergia kogutarbimisest ELis ning on oodata, et 2020. aastaks see osakaal kolmekordistub.

Natura 2000 on kogu ELi kattev ökoloogiline võrgustik, mis hõlmab ligikaudu 26 000 ala 27 liikmesriigis. Võrgustik loodi 1992. aasta loodusdirektiiviga ning see katab peaaegu 18% ELi maismaast. Võrgustiku eesmärk on tagada bioloogilise mitmekesisuse poolest väärtuslike alade kaitse ja jätkusuutlik kasutamine ning Euroopa väärtuslikemate ja enim ohustatud liikide ja elupaikade pikaajaline säilimine. Natura 2000 ei ole rangete looduskaitsealade süsteem, kus kogu inimtegevus on välistatud. Kuna võrgustikku kuuluvad kindlasti ka looduskaitsealad, jääb enamik maast ka tulevikus tõenäoliselt eraomandisse ning rõhku hakatakse panema nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult jätkusuutliku maakorralduse tagamisele.

Lisateave

Suunised tuuleenergia tootmise kohta Natura 2000 aladel

http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/guidance_en.htm

Loodust ja bioloogilist mitmekesisust käsitlev ELi poliitika

http://ec.europa.eu/environment/nature/index_en.htm

Tuuleenergiat käsitlev ELi poliitika

http://ec.europa.eu/energy/renewables/wind_energy/wind_energy_en.htm

Euromündi stardikomplekti saab osta detsembris

Eesti Pank Pressiteade 5. november 2010

Eesti Pank tutvustas Eesti euromüntide stardikomplekti

Eesti Pank esitles reedel kõiki käibeletulevaid Eesti euromünte sisaldavat stardikomplekti, mida saab alates 1. detsembrist osta kommertspankade ja Eesti Posti kontoritest.

Stardikomplekt on mõeldud Eesti elanikele uute euromüntidega tutvumiseks ja samuti selleks, et oleks võimalik juba 1. jaanuarist sooritada oste euro sularahaga.

Stardikomplekt koosneb 42 euromündist koguväärtusega 12,79 eurot. Komplekti on lisatud turvažetoon, et kinnitada stardikomplekti autentsust.

Euromüntide stardikomplekt hakkab maksma 200 krooni ja korraga saab osta kuni viis komplekti.

Eesti Pank valmistab 600 000 euromüntide stardikomplekti arvestusega, et jaguks üks komplekt iga majapidamise kohta. Elanikele tutvumiseks mõeldud komplekte müüakse ainult detsembris ja seni, kuni neid jätkub.

Stardikomplektid toodab Eesti Pangale Soome Rahapaja Oy. Stardikomplektide valmimist kaasrahastab Euroopa Komisjon.

Stardikomplektides sisalduvad Eesti euromündid hakkavad seadusliku maksevahendina kehtima 2011. aasta 1. jaanuarist, mil eurost saab Eesti ametlik maksevahend.

Euromüntide stardikomplektis on järgmised euromündid: seitse 1-sendist, kuus 2-, 5-, 10- ja 20-sendist, viis 50-sendist ning neli 1-eurost ja kaks 2-eurost.

Rahvaliidu maakonnaühendused vs keskbüroo

EESTIMAA RAHVALIIDU PRESSITEADE Kolmapäev, 3. november 2010

Rahvaliidu maakonnaühendustel on probleeme keskbüroo tööga

Teisipäeval, 2. novembril 2010.a. toimus Tartus Rahvaliidu maakonna- ja linnaühenduste esindajate nõupidamine, kus põhiküsimustena arutati Rahvaliidu kongressi ettevalmistamist ja selle päevakorda ning kongressile esitatava uuendatud põhikirja muudatusettepanekuid.

Pingelises õhkkonnas toimunud arutelu jooksul jõuti siiski ühisele seisukohale, et tulenevalt MTÜ seadusest peaks kongress toimuma selle päevakorra alusel, mille Rahvaliidu volikogu võttis vastu 30. augustil 2010.a. toimunud koosolekul.

Seoses kongressile esitatavate muudatustega Rahvaliidu põhikirjas keskenduti peamiselt erakonna juhatuse valimise reeglitele ja printsiipidele. Paljude maakonna- ja linnaühenduste arvates peaksid juhatuse tuumiku moodustama erakonna maakonna- ja linnaühenduste juhid.

Päevakorra väliste teemadena kerkisid 2. novembril Tartus toimunud koosolekul korduvalt esile ka erakonna kiiresti süvenev lõhenemine ja paljude maakonnaühenduste rahulolematus Rahvaliidu büroo tegevusega. Teravat protesti on tekitanud Hiiumaa maakonnaühendusega toimuv, kus peasekretär koos keskbüroo töötajatega püüavad uusi liikmeid registreerida Rahvaliidu põhikirja ja kodukorra vastaselt. Samuti on rahulolematust ja hämmingut tekitanud Tallinna linnaühenduse konverentsi läbiviimine ja juhtorganite valimine.

Neljapäeval, 4. novembril 2010.a. toimub Tallinnas Rahvaliidu juhatuse koosolek, kus arutatakse Rahvaliidu volikogu ja kongressi kokkukutsumist, erakonna programmi ja valimisplatvormiga seonduvat ning maakonnaühendustest saabunud avaldusi.

Ohtlike ettevõtete kaardirakendus

PÄÄSTEAMETI TEADE 4.11.2010.a

4. novembrist 2010 on internetis saadaval ohtlike ettevõtete kaardirakendus

Ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid puudutav kaardirakendus on alates tänasest inimestele kättesaadav Maa-ameti kaardiserveris, kus leiab informatsiooni Päästeametile teadaolevate ettevõtete asukoha, ohuala, käideldavate ohtlike ainete ja ohu tüübi kohta.

Ettevõtmise eesmärgiks on tuua ohtlikke ettevõtteid puudutav informatsioon võimalikult mugaval moel inimesteni ning kõigi asutusteni, keda see suuremal või vähemal määral puudutab. Eelkõige peaks rakendus huvi pakkuma kohalikele omavalitsustele ning planeeringute ja ehitusprojektide koostamise ja kooskõlastamisega seotud asutustele ning ohustatud aladel viibivatele inimestele.

Päästeameti kriisireguleerimise osakonna juhataja Jaan Trossi sõnul on uus kaardirakendus väga vajalik. „Meil on piisavalt palju suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid, seega on oluline sellistest ettevõtetest lähtuvate riskidega arvestada ohustatud alade planeerimisel ning tõsta seal viibivate inimeste teadlikkust võimalikest ohtudest," lisas Tross.

Kaardirakenduse projekt on valminud Lõuna-Eesti Päästekeskuse, Maa-ameti ning Päästeameti koostöös.

Ohtlike ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete kaardirakenduse leiab aadressilt: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=MA11A&user_id=at

Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevad ohtlikke aineid alammäärast või künniskogusest suuremas koguses käitlevad ettevõtted.

Päästeametile teadaolevalt on hetkel Eestis 52 suurõnnetuse ohuga ja 523 ohtlikku ettevõtet.

Üleveotasu kriitikatules

Pressiteade 4.11.2010 IRL

IRLi saadikud kritiseerisid autode üleveokulu suurendamise plaani

Täna Saaremaad külastavad Isamaa ja Res Publica Liidu parlamendisaadikud
kritiseerisid keskerakondlase Kalle Laaneti algatatud eelnõu, mis suurendaks
autode üleveokulu väikesaartele 80 protsenti.

IRLi saadikud avaldasid oma rahulolematust kohtumistel ettevõtete ja
kodanikega, arutades Saaremaa püsiühenduse ja üleveotasu probleeme.

IRLi liikmed jagavad eelnõu eesmärki – saarte inimeste kulude vähendamist –
kuid leiavad, et seaduse muutmise asemel saab seda teha ministri määrusega.

Selleks tuleb IRLi esimehe Mart Laari sõnul järgmise aasta riigieelarve
eelnõu täiendada vähemalt 26 miljoni krooniga.

„Lahendamist vajavad mitmed praktilised küsimused, kuid kuna Riigikogus näib
antud küsimuses valitsevat konsensus, on IRL veendunud et probleemid
õnnestub lahendada,“ lausus Laar.

Eurokalkulaator teel

5. novembrist algab Rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni otsepostitus kõikidele Eesti leibkondadele. Saadetises on trükis olulisima infoga eurole üleminekust, Rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni kaaskiri ning eurokalkulaator.

Otsepostituse viib läbi Eesti Post vahemikus 5.-17. november 2010.

Eurokalkulaatoriga on kaasas kasutusjuhend (eesti, vene ja inglise keeles) ning kalkulaatorite garantii kehtib 2 aastat lõpptähtajaga 15. september 2012. Kalkulaatorite garantiivahetust teostab kauplustekett Euronics kõigi oma Eesti esinduste kaudu. Garantiivahetuse tingimused leiab siit.

Kui kellelgi ei ole 17. novembriks saadetist postkasti laekunud või kui saadetis on kahjustatud, palume ühendust võtta Eesti Posti klienditeenindusega: info@post.ee, 1661; 661 6616 või anda teada Euroinfo telefonil 800 3330.

8.-14. nov meeste tervise nädal

8.-14.novembril 2010 on järjekorras VI ja seekord suguhaiguste ja seksuaalkäitumise teemadele pühendatud meeste tervise nädal.

Sel nädalal tõstatatakse küsimused, miks mehed ei külasta meestearsti? Miks 85% suguhaigustest diagnoositakse naiste?

80% Eestis enamlevinud suguhaigustest kulgevad ilma haigusnähtudeta, tänu millele antakse haigust partnerile edasi pahaaimamatult.

Õpi tundma eurosid!

PRESSITEADE 5.11.2010

AS G4S Eesti: õpi tundma eurosid juba aegsasti

Eesti suurima sularahatöötlusettevõttena soovitab G4S Eesti elanikel aegsasti tundma õppida eurorahatähtede turvaelemente, et vältida hilisemat pettasaamist ja kahjude tekkimist.

Alates 1. jaanuarist läheb Eesti üle eurole - uue raha tulekuni on jäänud vähem kui kaks kuud. Euro on Eesti inimeste jaoks uus raha, mille turvaelemente tasub õppida tundma. Euroraha kasutatavate riikide kogemus näitab, et mõned kuud pärast €-päeva võib tekkida katseid levitada võltsitud eurosid. Euroopa Keskpanga andmetel võltsitakse kõige sagedamini 20- ja 50eurosed kupüüre.

AS G4S Eesti sularahadivisjon töötleb kuus kokku ligi 15 miljardit krooni. Tänavu avastati ja anti politseile üle 60 valeraha kahtlusega kupüüri: neist 43 Eesti rahatähti, 8 euro kupüüri ning 9 muid valuutasid.

AS G4S Eesti sularahadivisjoni direktor Veiko Vaheri sõnul on paljud ettevõtted juba liitunud G4Si euroraha turvaelemente tutvustava koolitusprogrammiga. “Samas ei tasu ka eraisikutel alahinnata valerahaga seonduvaid riske. Euro võltsingute turg on märksa suurem kui krooni oma, sest võltsitud krooni sai „müüa“ ainult Eesti inimestele ja poodidele. Erinevalt kroonist läheb võltsitud euro 15,64 korda rohkem maksma,” ütles Veiko Vaher. “Mõeldes meid kõiki ees ootavale muutusele, võiks olulisemad euro turvaelemendid endale juba aegsasti selgeks teha,” lisas sularahadivisjoni juht.

Kolm lühikest videoklippi, kuidas ära tunda euro turvamärke leiab Euroveebist: http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/download/j229.jsp, euro põhiliste turvaelementidega saab tutvuda ka G4Si sotsiaalmeediakanalites, sh blogis: http://www.g4s.ee/blogi

Piima- ja teraviljatooted kallinesid

Eesti Pank Pressiteade 5. november 2010

Oktoobris põhjustasid inflatsiooni piima- ja teraviljatooted
Martin Lindpere, Eesti Panga ökonomist

Oktoobris kasvas Eesti hinnatase taaskord eelkõige toiduainete kallinemise tõttu. Statistikaameti andmetel tõusis tarbija ostukorvi maksumus eelmisel kuul 0,6 protsendi võrra, aastataguse suhtes oli tõus 4,7 protsenti.

Kõige enam panustasid tõusu piima- ja teraviljatooted, mis kallinesid kuises võrdluses vastavalt 7,2 ja 6,6 protsenti. Jättes toiduained kõrvale, oli tarbija ostukorvi maksumuse muutus väike, olles märksa paremas kooskõlas makromajandusliku seisuga.

Toiduainete kallinemine maailmaturul on väga kiiresti Eesti tarbijahindadesse edasi kandunud. Edasi peaks ootama Eesti tarbijahindade stabiliseerumist, kuivõrd viimasel ajal on toorme hinnatõus aeglustunud. Inimesed peavad siiski arvestama sellega, et praeguste turuootuste kohaselt ei ole maailmaturul enamiku toidukaupade lõikes langust oodata.

Tarbijate suuremad kulutused toiduainetele survestavad muude kaupade ja teenuste hindasid pigem allapoole, sest majapidamistel jääb vähem rahalisi vahendeid teiste ostude tegemiseks.