BLOGGER TEMPLATES AND TWITTER BACKGROUNDS

teisipäev, 13. september 2011

Metsaandide tordikonkurss

2010: Metsaandide tordikonkursil võidutses kukeseene Napoleoni kook

RMK poolt korraldatud tordikonkursi “100 tordiretsepti” maitsvaimaks tööks kuulutati Alla Metsmaa poolt välja pakutud kukeseene Napoleoni kook. Hõrku küpsetist saab looduskaitse 100. sünnipäeval 14. augustil maitsta kõikides RMK looduskeskustes üle Eesti.

Eestimaiste metsasaaduste kasutamist propageerinud tordiretseptide konkursil tuli teiseks muraka-männi pruunjuustu tort (Nils Õun) ning kolmandaks jäine mustikatort kuusekasvu siirupiga (Alla Metsmaa). Eripreemiaga nutika ja leidliku serveerimise eest tunnustati Marje Tamme “Umbrohupotti”, kus šokolaadine koogipõhi pistetud lillepotti, kaunistuseks merekivikesed ning melissioks.

Kokku laekus võistlusele 50 originaalset retsepti, lisaks eelpoolmainitud auhinnatud tortidele jõudsid finaaliheitlusesse ka väike hapuoblikatort (Kaare Kangro), tõsine metsamehe tort (Liina Järvekülg) ja võileivatort “Raiesmik” (Valli Järve).

Torte hindas žürii koosseisus Roman Zaštšerinski, Allan Kuning, Vladislav Koržets, Andres Olesk ja Mari-Liis Mälberg. Arvesse võeti esitatud retsepti originaalsust, koostist, teostatavust, looduse ja metsa komponentide kasutamist. Oluline oli uute huvitavate maitsete kombineerimise julgus. Isuäratavate retseptide kõrval võlusid žüriid ka tortidele pandud nimed – teiste seas nt “Notsu maitseb jõhvikaid”, “Siil tuli metsast”, “Metsavahi auto” või “Metshaldja kroon”.

Parima tordiretsepti autor Alla Metsmaa saab nautida õhtusööki kahele Roman Zaštšerinski kohvikus Moon, lisaks ootab teda küpsetusvormide komplekt ning 25 eksemplari autoriraamatut, kus on ära toodud konkursile laekunud 10 parimat tööd. Auhinnad on välja pandud ka teistele esiletoodud retseptide autoritele.

RMK poolt läbi viidud konkursiga “100 tordiretsepti” propageeriti eestimaiste metsasaaduste kasutamist küpsetistes. Oodatud olid pildid ja retseptid nii soolastest kui magusatest tortidest. Lisaks tordiretseptide konkursile tähistab RMK Eesti looduskaitse 100. juubelit matka- ja muusikaürituste sarja ning mitmete teiste konkurssidega.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK hoole all on 38% Eesti metsadest.

Võidutööde retseptid leiad:

Kukeseene Napoleoni tort (autor Alla Metsmaa) http://www.rmk.ee/loodusegakoos/konkursid/100-tordiretsepti/sonum#2-461

Muraka-männi pruunjuustu tort (autor Nils Õun)
http://www.rmk.ee/loodusegakoos/konkursid/100-tordiretsepti/sonum#2-474

Jäine mustikatort kuusekasvu siirupiga (autor Alla Metsmaa)
http://www.rmk.ee/loodusegakoos/konkursid/100-tordiretsepti/sonum#2-442

Umbrohupott (autor Marje Tamm)
http://www.rmk.ee/loodusegakoos/konkursid/100-tordiretsepti/sonum#2-167

Kõik teised konkursile laekunud retseptid
http://www.rmk.ee/loodusegakoos/konkursid/100-tordiretsepti

Arvuti mõju lülisambale

Tiit Ilvese Taastusravi

http://www.tiitilves.ee/arvutijalulisamm/index.html

Polüfosfaatide kasutamine pesuvahendites lõpetatakse 2015. aastal

Polüfosfaatide kasutamine pesuvahendites lõpetatakse 2015. aastal

20. mail 2010 Moskvas toimunud HELCOMi Läänemereriikide tippkohtumisel
leppisid HELCOMi riigid kokku, et polüfosfaadid pesuvahendites
asendatakse hiljemalt 2015. aastal.

“Seega on väär väita, nagu oleks juba Krakovis 2007. aastal HELCOMi
liikmesriikide keskkonnaministrid Läänemere Tegevuskavas kokku leppinud,
et pesuvahendeis tuleb kohe hakata polüfosfaate asendama,” ütles
keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. “Krakovis võtsid liikmesriigid vastu
hoopis sellise otsuse, et polüfosfaatide asendamise ajakava esitatakse
ja lepitakse kokku 2010. aastal Moskvas toimuval kohtumisel.”

Eesti tegutseb täna sõlmitud kokkuleppe täitmisel koos Euroopa Liidu
teiste liikmesriikidega. EL hakkab ette valmistama polüfosfaate
asendavate ainete pesuvahendites kasutamise keskkonna- ja turumõjude
uuringut. Selle uurimuse tulemuste selgumiseni on HELCOMi liikmesmaad
oma deklaratsioonis sätestanud, et nad propageerivad vabatahtlikku
polüfosfaadivabade pesuvahendite kasutamist.

Eesti on Euroopa Liidu ja HELCOMi liikmesmaa. Keskkonnaministeerium ja
Sotsiaalministeerium on juba koos alustanud vajalikke ettevalmistusi, et
lähtuvalt EL uurimuse tulemusest ja täna Moskvas allkirjastatud
ministrite kohtumise deklaratsioonist hakata pesuvahendites sisalduvaid
polüfosfaate asendama ainega, mis tekitab (mere)keskkonnale kõige
väiksemat kahju.

HELCOMi Läänemere Tegevuskava on Läänemere merekeskkonna kaitseks
koostatud meetmete programm.

Telefonide positsioneerimisest

Mobiiltelefoni asukoht on omaniku taskus

Suvised üritusterohked päevad ja kuumalained on tekitanud olukorra, kus inimesed kaotavad asju või unustavad neid kohtadesse, mida nad ei suuda hiljem tuvastada. Sellest tulenevalt on sagenenud inimeste pöördumised politseisse palvega positsioneerida kadumaläinud mobiiltelefoni asukohta. Paljudel juhtudel on sellise pöördumise taustaks mobiilsideoperaatori müügiesinduse klienditeenindaja soovitus.

Totalitaarrežiimist väljudes valisime demokraatliku režiimi, kus inimeste õigusi kaitsevad seadused ning neid järgib ka politsei. Sellest tulenevalt ei ole politseil õigust igal ajal ja iga telefoni asukohta positsioneerida ehk selle asukohta kindlaks määrata.
Kui telefon on seotud kuriteoga või kurjategijaga, siis on politseil võimalik kriminaalasja raames seadusest tulenevaid tegevusi teha. Positsioneerimine on jälitustoiming ning loa selle läbiviimiseks annab prokuratuur.
Muul juhul reguleerib telefoni positsioneerimist elektroonilise side seaduse § 88. Vastava paragrahvi lõike 3 järgi peab sideettevõtja riigisisestele hädaabinumbritele, Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 ja julgeolekuasutuse ühele lühinumbrile helistamise korral tegema riigisisesele hädaabiteenistusele, häirekeskusele ning julgeolekuasutusele tasuta kättesaadavaks helistaja telefoninumbri ning teabe helistaja asukoha kohta. Ehk telefoni asukoha kindlaksmääramine on võimalik siis, kui hädasolija ise helistab ja soovib abi.
Kolmas võimalus on inimese asukoha kindlakstegemiseks olukord, kui inimene on maastikul kadunud ja politseil on alust arvata, et tema elu on ohus sellisel määral, mis ei võimalda eksinul helistada. Samuti olukord, kus ilmastikuolud (näiteks külm) võivad mõjuda ajakriitiliselt eksinu tervislikule seisundile.
Need loetletud variandid on ainuvõimalikud, kus saame positsioneerida telefoni asukohta, et saaksime abi osutada helistajale. Muud juhud telefoni positsioneerimiseks on politsei poolt välistatud.
Head inimesed, hoidke oma varal silm peal. See on parim kaitse teie sidevahenditele ning säästab teid ka ebameeldivatest sekeldustest.

Olev Naarits
Lääne Prefektuuri juhtimiskeskuse juht

EEK postmargid kehtivad 2014. aastani

EEK nominaaliga postmargid kehtivad 2014. aastani

Kahe vääringu kajastamine postmarkidel lõpeb 2010. aasta lõpus. Alates 1. jaanuarist 2011 emiteeritavatel postmarkidel on hind kajastatud vaid EURO vääringus, kuid kehtima jäävad ka EEK nominaaliga postmargid. Ainult EEK nominaaliga postmarke saab kasutada 1. jaanuarini 2014.

„Ettevalmistused sujuvaks eurole üleminekuks on kestnud Eesti Postis juba üle nelja aasta. Arvestades rahvusvahelist praktikat, kus suurem osa euroga liitunud riikide postiadministratsioone kasutas postmarkidel seoses üleminekuperioodiga kahte erinevat nominaali, emiteeris ka Eesti Post esimesed seesugused margid juba 2006. aastal,” rääkis postmargi juht Ain Muldmaa.

Kahe nominaali süsteemi eelised üleminekuperioodil on eelkõige ühelt valuutalt teisele ülemineku paindlikkus ning vanade postmarkide vahetamise vajaduse puudumine postkontorites. Kahe vääringu kajastamine postmarkidel lõpeb 2010. aasta lõpus ning alates 1. jaanuarist 2011 emiteeritavatel postmarkidel on hind kajastatud vaid EURO vääringus. Samas kehtivad endiselt ka EEK nominaaliga ning EEK/EURO nominaaliga postmargid. Ainult EEK nominaaliga postmarke saab kasutada neid konverteerides Eesti Panga ametliku vahetuskursi alusel 1 EUR = 15,6466 EEK ning need kehtivad 1. jaanuarini 2014. Vajadusel saab puuduoleva osa tariifist lisada ka EURO või EEK/EURO vääringus postmarkidega. Kahes vääringus postmargid kehtivad tähtajatult.

neljapäev, 8. september 2011

Narva tuhaväljal 17 tuulikut

Eesti Energia 9 sept 2011

Põlevkivi tuhaväljale püstitati 17 tuulikut

Narva suletud tuhaväljale rajatava tuulikupargi tuulikud said külge labad ja on täisvarustuses püsti. Põlevkivituhal seisvad tuulikud kõrguvad nüüd ligi 200 meetri kõrgusel merepinnast ja on nähtavad Peterburi maanteelt, Narvast ja Sinimäelt.

Osa tuulikuid on testimiseks tööle lülitatud ja nende labad pöörlevad. Enne elektrivõrguga ühendamist testitakse igat tuulikut 300 tundi. Tuulikupargis algab kaablite ühendamine ja võrku peaks tuhaväljal keskkonnasõbralikult toodetud elekter jõudma novembris.

Tuhaväljale püstitatud tuulikute stabiilsuse tagamiseks on iga tuuliku vundament rajatud 14-le vaiale, mis ulatuvad läbi tuhakihi umbes 40 meetri sügavusele paepinnaseni. Kokku on Narva suletud tuhaväljale püstitatud 17 Enercon E82 tuulikut. Iga tuuliku võimsus on 2,3 MW ja kaal koos vaiade ja vundamendiga 2500 tonni.

Tuulikupargi koguvõimsus saab olema 39 MW ja aastane elektritoodang ca 90 GWh. Selle aastase elektritoodanguga on tulevikus võimalik katta ligi 35 000 keskmise tarbimisega Eesti pere elektrivajadus.

Eesti Energia ja Enercon sõlmisid tuulikupargi rajamiseks võtmed-kätte lepingu 2010. aasta sügisel. Narva tuhavälja tuulelektrijaam saab valmis aasta lõpus ja selle kogumaksumus on umbes 58 miljonit eurot.

Rajatav tuulikupark saab olema Eesti võimsuselt teine. Baltimaade võimsaim Eesti Energiale kuuluv Aulepa tuulepark (täiendatud võimsusega 48 MW) jääb jätkuvalt edetabeli tippu juhtima. Lisaks on Eesti Energial arendamisel tuulikuparkide projektid Vaivara vallas, Paldiskis ja Liivi lahes.

reede, 26. august 2011

Laine (Lepla) Mägi - võruke Hiiumaal

Helen Kõmmus on kirjutanud vahva loo võru keelest ja Hiiumaalt leitud võrukesest Laine mägist. Ilmus veebiajakirajs Mäetagused. Loetav lingilt

http://www.folklore.ee/tagused/nr41/kommus.pdf

teisipäev, 23. august 2011

SEB uus mobiilipank

SEB avas internetipanga nuti- ja tavamobiilidele

SEB avas aprillis oma klientidele uue mobiilipanga, mille abil saab mobiiltelefonis lihtsalt ja mugavalt kasutada kõiki olulisemaid pangateenuseid kõikjal, kus on mobiililevi. Uut mobiilipanka saab kasutada nii moodsa nutitelefoni kui ka tavalise mobiiltelefoniga. Esimesena Eestis pakub SEB ka spetsiaalset internetipanga rakendust iPhone’ile, samuti on olemas spetsiaalne rakendus Androidi nutitelefonidele.

Mobiilipangas on võimalik on teha riigisiseseid makseid, vaadata oma konto ja krediitkaartide väljavõtet ning kontojääke. Samuti saab tutvuda isikliku Rahapäeviku, valuutakursside ja väärtpaberiportfelli hetkeseisuga. “Eelmise aasta lõpul välja tulnud SEB uus internetipank on klientide poolt väga hästi vastu võetud ning järgmise loogilise sammuna teeme pangateenused sama mugavalt kättesaadavaks mobiilsete seadmete kaudu. See on oluline samm SEB pikemast strateegiast olla parim pank internetis ja mobiilis,” rääkis SEB juhatuse esimees Riho Unt.

SEB mobiilipank on mobiilsete pangateenuste täislahendus, mis sisaldab mobiilibrauseri jaoks kohandatud internetipanka, vanematele telefonidele mõeldud WAP-teenust ning iPhone’i ja Androidi nutitelefonidele mõeldud rakendusi. Lisaks saavad kliendid jätkuvalt kasutada muid mobiiliteenuseid nagu mobiilimakse ja SMS-infopäringuteenus. Seega on SEB klientidel nüüdsest mobiili kaudu võimalik kasutada kõiki olulisemaid pangateenuseid ja seda kõikjal, kus on vähemalt mobiililevi.

“Mobiilsete seadmete võimalused arenevad väga kiirelt ja üha rohkem inimesi tarbib erinevaid teenuseid mobiiltelefoni kaudu. Seetõttu on üsna loomulik, et sinna liigub ka üha rohkem pangateenuseid. SEB tahab olla turuliidriks mobiilsete pangateenuste välja arendamisel. Seetõttu soovime kuulda oma klientide arvamust uue mobiilipanga kohta. Ootame kõikidelt klientidelt tagasisidet ja ettepanekuid, et saaksime uut keskkonda veelgi paremaks muuta,” ütles Riho Unt.

Uue mobiilipanga veebiversiooni leiad aadressilt m.seb.ee. Androidi ja iPhone’i kasutajad saavad tasuta alla laadida spetsiaalsed rakendused. Lisainfot leiab kodulehe aadressilt www.seb.ee/mobiilipank.

Veebipõhine toitumisprogramm

Nutridata toitumisprogramm pakub kasutajaile nüüdsest veelgi rohkem võimalusi

Tervise Arengu Instituudi veebipõhise toitumisprogrammi Nutridata (www.nutridata.ee/tap) kasutajaile on nüüdsest programmi lisandunud mitmeid olulisi uuendusi, mis muudavad oma menüü ja toitumisharjumuste hindamise veelgi täpsemaks ja võimalusterohkemaks.

Kui seni said kasutajad korraga hinnata vaid ühe päeva toitumist, siis nüüd on võimalik analüüsida korraga suurema hulga päevade keskmist toitumist ning võrrelda tulemust riiklike toitumissoovitustega.

Energia ja toitainete arvutustulemustele lisandus toiduainete saamine, mis annab ülevaate valitud ajavahemikul söödud toiduainete kogustest. „Toiduainete saamine“ all kuvatakse tulemused:

peatoidugruppide (nt köögiviljad),
alatoidugruppide (nt kapsad),
ja toiduainete kaupa (nt Hiina kapsas).

Uusi võimalusi on ka toitude lisamisel menüüsse. Toidu otsingusse lisandus valik "Minu lemmikud", kuhu salvestuvad road, mida sageli tarbitakse. Teine uuendus on võimalus muuta "Minu toidud" all loodud retsept valmistoiduks või toiduaineks ning määrata sellele tüüpiline portsjoni suurus. Portsjonite koguste määramist lihtsustavad nüüdsest ka pildid.

Lisandunud on tervisliku kehakaalu kalkulaator täiskasvanutele, mis aitab hinnata kehakaalu seisundit ning annab soovitusi terve kehakaalu saavutamiseks.

Elektrooniline toitumise andmekogu www.nutridata.ee avalikustati eelmise aasta juunis. Lisaks toitumise analüüsi programmile (http://tap.nutridata.ee/ ), millel on praeguseks üle 18 000 kasutaja, hõlmab andmekogu ka toidu koostise andmebaasi (http://tka.nutridata.ee/ ) ja toitumisuuringute andmebaasi (http://uab.nutridata.ee/ ). Toidu koostise andmebaas sisaldab andmeid ligi 2000 enimtarbitava toidu energia ja 57 toitaine sisalduse kohta. Toitumisuuringute andmebaas koondab aga Eestis teostatud toitumisuuringute andmeid.

Veebikonstaabel annab nõu

1. juunil alustas Eestis tööd veebikonstaabel. 23-aastane politseinik Andero hakkab nõu andma erinevates suhtlusvõrgustikes.

Tänasel pressikonverentsil Eestis veebikonstaabli rolli loomisest kõnelnud PPA peadirektor Raivo Küüt selgitas, et eeskätt lapsed ja noored vajavad ka internetis politsei abi ning nüüdsest saab seda paremini pakkuda. "Hoolida ja märgata ning luua võimalus politseiga järjest mugavamalt suhelda on põhilised märksõnad, miks veebikonstaabli roll sai Politsei- ja Piirivalveametisse loodud," sõnas peadirektor Küüt. "Veebikonstaabel pole vaid noortele partneriks, vaid kindlasti ka lapsevanematele ning kõikidele, kes politseilt internetis abi või hüva nõu tahavad."

Veebikonstaabel Andero Sepa sõnul on ettevalmistused kestnud praeguseks ligi kuu ning loodud on kontod näiteks Facebooki ja Rate portaali ning oma rubriik lapsemure.ee foorumisse. "Mis küsimustega ma peamiselt tegelema asun, selgub suuresti töö käigus," arvas veebikonstaabel. "Kindlasti on noortel ebamugavatel teemadel lihtsam politseiga suhelda internetikeskkonnas, kui tulla füüsiliselt kohale politseijaoskonda või otsida kontakti, kellele saata kasvõi e-mail." Veebikonstaabli sõnul on peamine, et kogu tegevus on avalik ja kõigile on arusaadav, kellega nad räägivad. " Kui inimene tahab, on loomulikult võimalik suhelda ka eraviisiliselt," kinnitas Andero Sepp.

Kui inimesega rääkides ilmnevad süüteo tunnused, kaasab veebikonstaabel kindlasti kolleegid erinevatest üksustest, kes vajadusel siis juba süüteo uurimistega tegelevad.

Pressikonverentsil rääkis Eestilegi eeskujuks olnud Soome politsei kogemusest sealne veebipolitseinik Marko "Fobba" Forss, kes alustas juba 2008a . Tänaseks töötab Soomes täistööajaga kolm veebipolitseinikku, lisaks on projekti raames osalise tööajaga kaasatud veel kaheksa politseinikku. Veebikonstaabli tööle asumist tervitas ka Malle Hallimäe Lastekaitse Liidust.

Vaata ka: http://www.politsei.ee/et/nouanded/veebikonstaabel/

Peretoetused 16a ja vanematele õpilastele

Peretoetuste maksmine 16-aastastele ja vanematele õppuritele

16aastastele ja vanematele lastele, kes lõpetavad tänavu põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, lõpetatakse peretoetuste maksmine alates kooli lõpetamisele järgnevast kuust.
Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastal niisuguses õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, siis makstakse suvekuudel saamata jäänud toetus välja tagantjärele ning jätkatakse igakuist maksmist kuni õppimise lõpetamise või 19aastaseks saamiseni.
Igal lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 16aastaseks saamiseni. Toetuse suurus pere esimesele ja teisele lapsele 2011. aastal on 19,18 eurot kuus ning pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele 57,54 eurot kuus.

Lapsel, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhihariduse baasil kutseõppeasutuses või kes on põhihariduseta ja õpib kutseõppeasutuses, on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel makstakse toetust õppeaasta lõpuni.
Kui laps pärast 16-aastaseks saamist ei õpi, siis ei ole tal ka õigust lapsetoetusele. Nii lõpetatakse lapsetoetuse maksmine alates juulikuust väga paljudele tänavu põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud 16aastastele ja vanematele lastele.
Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastal õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, siis pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist makstakse suvekuudel saamata jäänud toetus välja tagantjärele ning jätkatakse igakuist maksmist kuni õppimise lõpetamiseni või lapse 19-aastaseks saamiseni.

Kui 16-aastane laps asub õppima välisriiki, siis peretoetuse saamiseks peab lapse Eestis elav perekonnaliige esitama pensioniametile välisriigi vastava õppeasutuse tõendi, millest selguks, et laps jätkab õpinguid.

Krediidiandjad said kohustusi juurde

Alates 1. juulist peavad kõik tarbijatele laenuteenuseid pakkuvad ettevõtted esitama tarbijale teabelehe

Alates 1. Juulist peavad kõik ettevõtted, kes pakuvad tarbijale mingil määral krediiti sh mitte ainult pangad vaid ka sms-laenu andjad, kaupluste krediitkaarte pakkuvad ettevõtted (Stockmann, Kaubamaja jt) või järelemaksu pakkujad (sh kataloogi alusel müüjad sh Anttila jt), uste-akende ja mööbli valmistajad kes pakuvad tarbijale järelmaksu võimalust või siis ka need prügifirmad, kes annavad võimaluse soetada prügikonteiner järelmaksuga ning autopandi pakkujad jne, jne – hakkama väga põhjalikult uurima tarbija maksuvõimet, andma neile spetsiaalse teabelehe. Lisaks on kõikide eelnimetatud krediidiliikide puhul tarbijal õigus lepingust taganeda 14 päeva. Ja neid tarbijale olulisi nüansse on veelgi nt piiratakse seda, et kui tarbija soovib oma krediidi varem tagasi maksta siis seda ülemäära suure intressiga karistada ei saa.

Keset kuuma suve ehk 1.juulist 2011 hakkavad kehtima olulised muudatused tarbijate õiguse kaitsel ja see puudutab suurt hulka ettevõtteid ja nende tegevust. Nimelt, peavad kõik ettevõtted, kes pakuvad tarbijatele laenuteenuseid (järelmaksu, krediiti vms) hakkama senisest teravamalt tarbijate maksevõimet kontrollima. Samuti peab hakkama tarbijaid põhjalikumalt nõustama ehk selgitama kõiki laenuga seonduvaid üksikasju. Viimased peavad olema kirjas ka ettevõtte poolt tarbijale antaval spetsiaalsel teabelehel. Kirjaliku teabelehe eesmärk on anda tarbijatele detailne ülevaade oma olulisematest lepingutingimustest, sh laenu summa, tagasimakstav summa, kogu krediidi kulukuse määr jne.

Nimetatud muudatused ei puuduta üksnes pankade ning kiirlaenuandjate poolt väljastatavaid laenusid, vaid laieneb ka liisinglepingutele ja järelmaksudele (mööbel, riided, tehnika vms). See tähendab, et tarbija peab teabelehe saama ka siis, kui ostab järelmaksuga toote näiteks kataloogist, internetipoest või koduuksemüügi kaudu (tolmuimejad, veepuhastusseadmed) või siis uue telefoni mobiilioperaatorilt, sõlmib prügikonteineri järelmaksulepingu prügiveoettevõttega vms. Lihtsamalt öeldes puudutavad eel- ja allmainitud muudatused peaaegu kõiki laenu, krediidi või järelmaksuga tehtavat tehinguid. Ainult üksikute laenude, näiteks õppelaen või teatavat liiki arvelduskrediidi puhul, ei ole teabelehe andmine kohustuslik.

Peamised muudatused:
Suureneb oluliselt tarbijatele lepingueelselt antava teabe hulk, mis võimaldab tarbijal teha kaalutletud ja mõistlik otsus. Teavitamiseks tuleb ettevõtjal edaspidi kasutada tarbijakrediidi standardinfo teabelehte, mis on ühesugune terves Euroopas.
Laenuandjal on kohustus tarbijale selgitusi anda ja hoiatada, et viimane saaks hinnata, kas pakutav krediidileping vastab tema vajadustele ja võimalustele. Krediidiandja peab selgitama tarbijale lepingu põhilisi tingimusi ja mõju tema finantsolukorrale, samuti hoiatama võimalike tagajärgede eest makseraskustesse sattumisel.
Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust, kasutades selleks vajadusel avalikke andmekogusid (näiteks krediidiinfo, kinnisturegister, äriregister), oma andmebaase ja muid võimalusi (pangaväljavõtte küsimine, tõend tööandjalt vms).
Tarbija taganemisõigus pikeneb 7-lt päevalt 14-le. Koduukselepingutena ja sidevahendi abil sõlmitud krediidilepingutest taganemise korral kohalduvad tarbijakrediidi erisätted. Nimetatud lepingutest taganemine tähendab automaatselt taganemist ka sellega seotud müügilepingust.
Muutub ennetähtaegse tagasimaksmise kord.
Täpsustatakse krediidi kulukuse määra arvutamist.
Teabeleht
Eelnevalt oli põgusalt juba juttu tarbijatele antavast teabelehest. Tegemist on kirjalikus vormis (või kirjalikult taasesitatavas vormis) oleva dokumendiga, mis peab tarbijale kättesaadav olema enne laenulepingu sõlmimist. Kui laenutehing toimub kohapeal, peab tarbijal jääma piisavalt aega sellega tutvumiseks. Kui tarbija teeb tehingu interneti teel, tuleb tal endal dokumendiga tutvumiseks aega võtta.
Teabelehel peab kirjas olema selgelt välja toodud kõik lepingus olulisim sh:

Laenusumma suurus ja selle ülempiir ning lepingu kestus
Krediidi kättesaamise viis ja aeg
Tasumisele kuuluv igakuine makse suurus ja maksete koguarv
Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma
Tarbijalt nõutavad tagatised ja mis juhtub siis, kui tarbijal peaks tekkima makseraskus
Aastane intressimäär
Krediidi kulukuse määr ehk kogu laenu kulu ühes aastas sh intress, lepingu sõlmimise tasu, kohustuslikud kindlustusmaksed jm
Kõikvõimalikud võlgnevusega lisanduvad tasud
jm

Täidetud teabelehe vormi näidisega saab tarbija eelnevalt tutvuda ka Tarbijakaitseameti koduleheküljel http://www.tarbijakaitseamet.ee/public/Teabeleht_naidis_TKA_20_05_2011.pdf .
Teabeleht aitab tarbijal saada oluliselt rohkem informatsiooni konkreetse laenutoote kohta ning võrrelda erinevate krediidiandjate pakkumisi ning peab saama selge ülevaate sellest, mis võib juhtuda siis, kui peaks tekkima makseraskused.
Juhul, kui tarbijakrediidileping sõlmitakse sidevahendi abil (veebis, telefoni teel), tuleb teabeleht anda koos lepinguga.

Vastutustundliku laenamisega seotud küsimused/vastused
Kas leping peab olema kirjalik või võib olla ka suuline?
Lepingut ei pea sõlmima enam kirjalikult, piisab kirjalikult taasesitavast vormist (ehk võib olla internetis või e-maili teel sõlmitud, kui tingimustega saab hiljem tutvuda). Suuline ei saa krediidileping kindlasti olla, selline leping on algusest peale tühine.
Mida peab krediidiandja enne krediidi andmist kontrollima?
Krediidiandja peab enne lepingu sõlmimist avalikest andmekogudest (näiteks krediidiinfo, kinnisturegister, äriregister) ja oma andmebaasidest kontrollima, milline on tarbija eelnev maksekäitumine, kas tal on vara jms asjassepuutuvat.
Lisaks peab tarbija esitama krediidiandjale kõik andmed oma sissetulekute ja kohustuste kohta, et krediidiandja saaks adekvaatselt hinnata tarbija maksevõimelisust.
Kas intressile on seatud mingisugused piirangud?
Intressile ei ole seatud piiranguid.
Mis on krediidi kulukuse määr? Kuidas krediidikulukuse määra arvutatakse?
Krediidi kulukuse määr (KKM) lihtsalt selgitatuna on krediidist tulenevate kulude koormus ühes aastas. Väga keeruka valemi alusel, mille kehtestab rahandusminister, arvutatakse krediidi kulukuse määra hulka lisaks intressile näiteks ka lepingu sõlmimise tasu, kohustuslikud kindlustusmaksed, konto pidamise kulud.
KKM-i hulka ei arvestata viiviseid, leppetrahve, notaritasusid ja muid kulusid, mida ei ole võimalik laenulepingu sõlmimisel täpselt teada.

Kas krediidi kulukuse määrale on seatud mingid piirangud?

Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas nt siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab laenuvõtmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 16.06.2011 on määraks 29,9% ehk siis 89,7%
http://www.eestipank.info/dynamic/itp/itp_report.jsp?reference=152&className=EPSTAT&lang=et

Kõrgema krediidi kulukuse määraga leping ei ole automaatselt tühine, vaid tarbija saab selle vaidlustada kohtus kui heade kommetega vastuolus oleva lepingu.

Mis juhtub siis, kui krediidiandja jätab lepingusse märkimata olulise info (näiteks intress, krediidi kulukuse määr, tagasimaksete arv või kogusumma)?
Sellisel juhul on tarbijal õigus teha krediidiandjale avaldus intressimäära vähendamiseks seadusjärgse määrani (hetkel 8% aastas) või vajadusel pöörduda kohtusse

Mis juhtub siis, kui tarbijale ei anta teabelehte?

Juhul, kui krediidiandja ei täida vastutustundliku laenamise põhimõtet, sh ei esita kohustuslikku teabelehte, on tarbijal õigus nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist või lepingu üles öelda. Vastavat nõuet saab esitada ainult kohtu kaudu.

Tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks on Tarbijakaitseametil õigus teha ettekirjutus õigusrikkumise peatamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks. Samuti võib Tarbijakaitseamet pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga kohtusse ning nõuda kauplejalt tarbijate õiguste rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist. Viimasel ajal on nn patustanud ettevõtete nimede avalikustamine avaldanud mõju ettevõtete puuduste likvideerimise osas, mistõttu kindlasti arvestab ka nende rikkumiste puhul amet selle võimaluse kasutamisega.
Teabelehe ühepoolselt andmata jätmine või selle andmine samaaegselt lepinguga väljendab selgelt ettevõtja ebaeetilisust ja suhtumist tarbijasse. Ühtaegu peaks see olema tarbijale märguanne kõrgendatud valvsuseks. Kõikidest säärastest juhtumitest ootab Tarbijakaitseamet informatsiooni.


Kas tarbija saab lepingust taganeda? Kui jah, siis millise aja jooksul? Kas taganemisel on krediidiandjal õigus kinni pidada mingisuguseid kulusid, kui jah, siis millises ulatuses?
Tarbija taganemisõigus pikeneb 7 päevalt 14-le. Tähtaeg hakkab kulgema lepingu allkirjastamisest või päevast, mil tarbija saab reaalselt kätte lepingutingimused (võib olla sõlmimisest hilisem). Taganemisavalduse peab tarbija esitama kirjalikult.
Taganemisõiguse kasutamise korral peab tarbija viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul tagasi maksma krediidisumma ja intressi kasutatud päevade eest.
Krediidiandja ei või taganemise korral nõuda muid kulusid, välja arvatud krediidiandja poolt tasutud avalik-õigusliku suhte raames makstud tagastamatuid tasusid (näiteks riigilõiv).
Muutub ka see, et juhul kui tarbija taganeb müügilepingust, on tal õigus taganeda ka sellega seotud krediidilepingust ja vastupidi.
Kas tarbija võib enne tähtaega lepingusumma tagasi maksta? Kuidas sellest teavitada? Kas sellega kaasnevad ka täiendavad kohustused?
Tarbija võib lepingu ennetähtaegselt lõpetada osaliselt või täielikult.

Kui krediidi ennetähtaegne tagasimaksmine toimub fikseeritud intressimääraga perioodil, on krediidiandjal õigus nõuda üksnes mõistlikku hüvitist kahju eest, mis on otseselt seotud laenu ennetähtaegse tagastamisega. Nimetatud hüvitise suurus:
Juhul kui laenuperiood on alla aasta, siis on hüvitise suuruseks maksimaalselt 0,5 % protsenti ennetähtaegselt tagasimakstud krediidi summast. Kui laenuperiood on pikem kui üks aasta, siis on hüvitise suuruseks maksimaalselt 1 % ennetähtaegselt tagasimakstud krediidi summast.

Hüpoteegiga tagatud krediidi puhul on krediidiandjal õigus nõuda ka täiendavat kahjuhüvitist, kui krediidiandja on kandnud suuremat kahju. Hüpoteegiga tagatud, kuid fikseerimata intressiga laenulepingu puhul on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest (varem võis küsida ükskõik kui suurt sanktsiooni ennetähtaegse lõpetamise puhul).

Millised kohustused on laenu võtmisel tarbijal?
Kuigi laenuandjal on oluliselt suurem hoolsuskohustus tarbijate maksevõimet hinnata ja teavitada teda kaasnevatest riskidest, on tarbijatel endal kohustus:
Adekvaatselt hinnata oma maksevõimet, arvestades kõiki oma igakuiseid väljaminekuid ja teavitades neist ka laenuandjat;
Anda krediidiandjale kogu vajalik informatsioon oma sissetulekutest ja kohustustest;
Lugeda lepingutingimusi ning vajadusel täpsustada ebaselgeid sätteid;
Teha endale selgeks ja anda endale aru, millised on tagajärjed, kui laenu ei suudeta enam tagasi maksta;
Makseraskuste tekkimisel suhelda laenuandjaga, mitte vältida suhtlust ja peita ennast probleemi eest;
Vajadusel konsulteerida võlanõustajaga.


Magistritöö maakonnalehtedest

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis kaitstud magistritöö maakonnalehtedest.
Võrreldud on kõiki Eestis ilmuvaid maakonnalehti. Siiski ei olnud töö eesmärgiks anda hinnanguid ühele või teisele väljaandele eraldi, vaid pigem saate üldpildi hetkeolukorrast ja probleemidest.

Töö autor – Ave Schmidt, lõpetas cum laude kommunikatsioonijuhtimise eriala ja töötab osaajaga ajakirjanikuna.

Viide tööle
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18165/schmidt_ave.pdf?sequence=1

Reformierakondlasi juhib Valk

Hiiumaa reformierakondlaste juhiks sai Artur Valk

Reformierakonna Hiiumaa maakondliku organisatsiooni juhatuse esimeheks valiti Kõrgessaare Vaba Aja Keskuse juhataja Artur Valk.

Artur Valgu sõnul on Hiiumaa organisatsioon viimaste aastate jooksul kiiresti kasvanud ja ta peab oluliseks uute liikmete aktiivset kaasamist erakonna tegemistesse. „Samuti pean tähtsaks tugevate kohapealsete organisatsioonide säilitamist ning arendamist vajavate piirkondade tugevdamist eesmärgiga saavutada 2013. aasta kohalike omavalitsuse valimistel parim võimalik tulemus,“ selgitas Valk.

Reformierakonna Hiiumaa maakondlik organisatsioon moodustati 26. juulil 1999. aastal. Hiiumaa maakondliku juhatuse esimees valitakse kaheks aastaks. Varasemalt on juhatuse esimehe rolli täitnud Agu Kohari, Andres Onemar ja Ene Kaups.

Reformierakonnal on Hiiumaal 58 liige, kellest üks on ka omavalitsusjuht: volikogu esimees Üllar Padari Käinast. Lisaks on Hiiumaal reformierakondlasest maavanem Hannes Maasel.

Reformierakond, 5. juuli

Hiiumaa politsei uued telefoninumbrid

Politsei- ja Piirivalveameti telefoninumbrid Hiiumaal muutuvad

Telefoniside ümberseadistuste käigus muutub 5. juulil Hiiumaal asuvate Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) telefonide numeratsioon.

Teisipäeva, 5. juuli õhtul liidetakse PPA telefoniside Hiiumaal sealse piirivalve telefonijaamaga, seoses selle muudatusega muutub ka terve rida ametnike telefoninumbreid.

Olulisemad muutunud numbrid on:

Kärdla konstaablijuht Avo Kail 440 1401

Kärdla kriminaalteenistuse vanem Kaili Kiik 440 1406

Kärdla konstaablijaoskonna korrapidaja 440 1410

piirkonnapolitseinik Mihkel Karjamaa 440 1431

noorsoopolitseinik Kädu Aasma 440 1432

lubadeteenistus Jaan Valtna 440 1433

Kärdla kordoni juht Kaido Reede 440 1411

Kärdla teeninduse peaspetsialist Mirja Soop 440 1436

Kärdla konstaablijaoskonna faks on 440 1409.

Uuenenud kontaktid on peale muutumist kättesaadavad kõikidele soovijatele PPA kodulehel (http://politsei.ee/et/kontakt/kontaktid-otsing/).

Politsei hädaabinumber on endisel 110 ja kõikide muude küsimustega võite pöörduda kliendiinfo telefonil 612 3000.

Fraseologismide alussõnastik

Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik. Koostanud Asta Õim,
Katre Õim. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2011
(http://www.folklore.ee/justkui/sonastik). ISBN 978-9949-446-81-0a

Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas on valminud Eesti
fraseologismide elektrooniline alussõnastik (FES). Tegemist on algupärase
mõistelise fraseoloogia alussõnaraamatuga, mille sarnased varasemad
sõnaraamatud eesti keeles puuduvad. FES sisaldab 20 749 eesti
fraseologismi, s.o leppekohast sõnaühendit, mille mõistmiseks ei piisa
ainult keele grammatikareeglite ja sõnavara tundmisest. FES-is antakse
fraseologismide terviklik semantiline, süntaktiline ja morfoloogiline
kirjeldus, mis võib olla lähtealuseks järgnevatele samasisulistele või
muudele fraseologisme käsitlevatele sõnaraamatutele. Veebis saab selles
elektronsõnastikus SQL päringu koostamisel, tulemuste järjestamisel ja
näitamisel valida väljade vahel, kus on info fraseologismi mõistelise
kuuluvuse, üldise tähenduse, lemma, leviku, kasutuse, süntaktilise
struktuuri, vormistiku ja vanasõnaseoste kohta. Sellest tesauruselaadsest
sõnastikust on fraseologisme lihtne leida ka siis, kui kasutaja ei tea,
millist konkreetset sõnaühendit või selle vormi otsida, kuid suudab
otsitavat seostada mõne mõistekategooriaga. Viimased on FES-is jagatud
hierarhiliselt mõisteklassideks, üldmõisteteks ja mõisteteks.
Makrotasandil ongi FES-i põhiüksused 1893 mõisteartiklit, mille keskmes on
metafoori sihtmõistega se¬mantiliselt või kognitiivselt seotud ja seega
suhteliselt lähedase tähendusega fraseologismid. FES on tervikuna
allalaaditav XML vormingus.

Kõik FES-i alusandmed (fraseologismid, nende leviku ala, kasutusnäited)
pärinevad Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasist, mis rajaneb
Eesti Rahvaluule Arhiivi kõnekäänukartoteegi keelematerjalil. See on
kogutud põhiliselt 20. sajandi esimesel poolel, uusimad andmed piirduvad
1980ndate aastatega.

Kirmus 28. juuli

33 kala- ja vähikasvandust vesiviljelusmeetmest

PRIA toetuse abil soovitakse edendada 33 kala- ja vähikasvandust

Juunist augustini kestnud vesiviljelustoetuse taotlusvoorus laekus PRIAsse 33 taotlust kala- ja vähikasvanduste rajamiseks või rekonstrueerimiseks. Meetme eelarves jätkub raha umbes poolte projektide rahastamiseks.

„Euroopa Kalandusfondi vesiviljelusmeede on kalandustoetuste valdkonnas üks populaarsemaid,“ kinnitas PRIA kalandustoetuste büroo juhataja Piret Ilves. Ettevõtjate huvi oli sama suur ka eelmises taotlusvoorus 2009. aastal, kui toetus määrati 21 projekti rahastamiseks. Siis aga saabus masu-aeg ning praeguseks on napilt üle poolte ettevõtjatest oma projekti ellu viinud või lähiajal lõpetamas..

„Mitmel oleme kaheaastast tähtaega ka pikendanud, aga neil, kes tähtaja liginedes veel alustanudki polnud, soovitasime pigem esitada äsja lõppenud taotlusvooru uus taotlus. Esimesed taotlused laekusidki kohe vastuvõtuperioodi algul ja küllap on pikalt planeeritud töödega juba alustatud. Kuludokumente ei saa siiski enne esitada kui toetuse määramised käskkirjaga kinnitatud,“ ütles Ilves.

Tänavu soovitud toetuste summa ulatub ligi 11,7 miljoni euroni, planeeritavate investeeringute üldsumma on üle 34,3 mln euro. Taotlusvooru eelarves on aga 5,1 mln eurot.

„See tähendab, et toetuste määramiseks tuleb projektid pingeritta seada. Kriteeriumid selleks sätestab põllumajandusministri määrus,“ täpsustas Piret Ilves. Rohkem hindepunkte saavad need, kel on omaosalus kavandatud suuremana, kes rajavad suletud veeringlusega kasvanduse ning kes küsivad toetust karpkalaliste ja jõevähi kasvatuseks.

Kõige rohkem soovitakse aga kasvatada vikerforelli (18 projekti) ja jõevähki (6); karpkala soovivad toota kaks ettevõtjat. Kolm projekti esitati tuura, kaks angerja, üks siia ja üks koha kasvatamiseks.

Suurim on huvi vesiviljelusettevõtluse vastu Saaremaal, kust laekus 10 taotlust, järgneb Tartumaa seitsme projektiga.

Piret Ilvese kinnitusel on enamiku projektide sisuks uued ehitised ja rajatised ning paar rekonstrueerimist, kuid ainult seadmete soetamiseks ja paigaldamiseks esitati rahastamistaotlusi vähe.

PRIAs käib praegu taotluste menetlemine; projektidele tellitakse ka ekspertiise ning toimuvad kohapealsed eelkontrollid. Toetuste määramise tähtaeg on 5. detsember ning pärast seda on ettevõtjatel kaks aastat aega oma projektide elluviimiseks ja kuludokumentide esitamiseks. Lähiajal valmib ka e-teenus, mis võimaldab PRIAsse kõiki kuludokumente esitada elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel internetis.

Euroopa Kalandusfondi 2007-2011 arengukava eelarves on Eesti toetusteks kogu programmperioodil 112,8 miljonit eurot. 31. juuli 2011 seisuga oli PRIA vahendusel erinevaid toetusi määratud 60,5 mln eurot ja välja makstud 28,5 mln eurot.

PRIA 22. august

Keskkonnainspektsioonist saab uurimisasutus

Keskkonnainspektsioonist saab uurimisasutus

Keskkonnaminister Keit Pentus allkirjastas määruse, millega Keskkonnainspektsioon saab alates 1. septembrist uurimisasutuse volituse.

Praegu on inspektsioonil õigus menetleda keskkonnaalaseid väärtegusid, uurimisasutuse staatus lubab aga üle võtta ka keskkonnakuritegude menetlemise. Seni tegi Keskkonnainspektsioon keskkonnakuritegude puhul esmased uurimistoimingud, andes seejärel materjalid üle politseile, kes prokuratuuri juhtimisel asja lõpuni menetles.

„See muutus lubab tõsiste ja keeruliste keskkonnakuritegudega süvendatult tegeleda. Inspektsiooni suurenenud õigused tähendavad, et kuritööd menetleb algusest lõpuni sama asutus, kus on ühtlasi olemas vajalik keskkonnaalane kompetents. Loomulikult tähendab see ka senisest suuremat vastutust,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

Keskkonnaalased õigusrikkumised ja kriminaalasjad on pidevalt vähenenud. „Kui näiteks 2006. aastal oli rikkumisi kokku üle 8000, siis eelmisel aastal 5587. Algatatud kriminaalasjade arv langes samal ajal 149-lt 27-le. Kindlasti on tõhusal järevalvel selle rõõmustava trendi juures oluline roll,“ lisas minister.

Igas keskkonnainspektsiooni regionaalses üksuses, mida on kokku neli, saab olema üks uurija ja edaspidi ka üks vanemuurija. Inspektsiooni koosseis seejuures ei kasva, laienevad olemasolevate ametikohtade volitused.

Keskkonnamministeerium, 22. august 2011

esmaspäev, 16. mai 2011

Looduspuhkuse hooaeg saab hoo sisse

13. mai 2011

Alates pühapäevast saavad matkajad nõu RMK teabepunktidest

Pühapäeval saab ametliku hoo sisse looduspuhkuse hooaeg kui külastajatele avavad igapäevaselt uksed 27 RMK teabepunkti üle Eesti. Mullu külastati riigimetsa puhkealasid, rahvusparke ning looduskaitsealasid 1,57 miljonil korral.

RMK tegeleb külastuskorraldusega 13 riigimetsa puhkealal, 5 rahvuspargis ja ligi 40-l muul kaitsealal üle Eesti. “Hetkel on looduses liikujale välja ehitatud ligi 2000 km matkaradu, 309 kattega lõkkekohta ning 41 telkimisala,” tutvustas võimalusi RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo. Sellele lisaks pakub RMK ööbimisvõimalust 24 metsaonnis ning 18 metsamajas.

Looduses liikuja abistamiseks on 15. maist kuni 15. septembrini kõik RMK teabepunktid avatud igal nädalapäeval kella 10-18. Teabepunktides jagatakse nõuandeid ja infomaterjale elamusliku looduspuhkuse ettevalmistamiseks. Kokku on teabepunkte üle Eesti 27, viimase aastaga on neid juurde loodud 3 – Tallinna lähedal Viimsis, Jõgevamaal Toomal ning Otepääl.

Endale sobivat loodusretke aitab ette valmistada ka põhjalik otsisüsteem RMK kodulehel http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/voimaluste-otsing

Mullu külastati RMK teabepunkte ligi 60 000 korral. Igaüheõigusel tuginevate looduskasutuse võimaluste pakkumiseks ja elanikkonna loodusteadlikkuse edendamiseks kasutas RMK 2010. aastal 4,1 miljonit eurot. Tänavu on see summa 6,3 miljonit, millest 2 miljonit eurot tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK hoole all on 38% Eesti metsadest.

www.rmk.ee/loodusegakoos
www.facebook.com/riigimets

Riigikogu koalitsioon kaotab kodudelt maamaksu

Pressiteade 16.05.2011
IRL

Koalitsioon kaotab kodudelt maamaksu

IRLi ja Reformierakonna fraktsioonid andsid täna Riigikogu menetlusse koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu.

Eelnõu andis üle IRL-i fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu, kelle sõnul on selle seaduse vastuvõtmine üks osa IRL-i lepingust valijaga.

"Ebaõiglaselt kõrge kodualune maamaks asetab täna paljud koduomanikud sundvalikute ette, seda eriti Tallinna põisasumites. Selle eelnõuga kaotatakse maamaks linnas, alevis ja alevikus 1500 ruutmeetri ja hajaasustuses kuni kahe hektari ulatuses kodualuselt maalt, kui maksumaksja elukoht on maal asuvas elamus," ütles Reinsalu.

Eelnõu algatajad peavad vastavalt koalitsioonilepingule vajalikuks jõustada seadus 2013 aasta 1. jaanuarist. Reinsalu sõnul on selle eelnõuga maamaksu kaotamine oluline samm, et väärtustada kodu omanikuks olemist ja leevendada koduomanike rahalist koormust. Rahandusministeeriumi hinnangul võidaksid koduomanikud aastas selle seadusega 17 miljonit

reede, 4. märts 2011

Isekustuvad sigaretid

Euroopa Liit plaanib uute tuleohutumate sigarettide kasutuselevõttu
SISEMINISTEERIUM 26. november 2010

Sel kuul avaldas Euroopa Komisjon sigarettide tuleohutusnõuete standardi, mis loob eelduse isekustuvate sigarettide kasutuselevõtuks kõikides liikmesriikides. Siseministeerium peab tuleohutumatele sigarettidele üleminekut Eestis hädavajalikuks.

Selle aasta 17. novembril avaldatud standardi jõustumiseks peab see heakskiidu saama kahes Euroopa Komisjoni töörühmas ning Euroopa Parlamendis. Seejärel muutub standard toote ohutuse direktiivi alusel kõikides liikmesriikides kohustuslikuks alates järgmise aasta novembrist. See tähendab, et täpselt aasta pärast peab ka Eesti kiirelt kustuvatele sigarettidele üle minema.

Erinevalt tavapärastest sigarettidest ei suuda kiirelt kustuvad ehk isekustuvad sigaretid mahvimata põleda, mistõttu on need ka hooletusse jätmisel oluliselt tuleohutumad. „Tulesurmade kurba statistikat vaadates on selge, et isekustuvatele sigarettidele üleminek on lausa hädavajalik. Mul on väga hea meel, et Euroopa Komisjon on otsustanud sellise kohustuse kehtestada liikmesriikide üleselt, meie jaoks tähendaks see 10-15 säästetud inimelu aastas,“ ütles siseminister Marko Pomerants.

Hooletu suitsetamine on Eestis üks peamisi tulesurmade põhjuseid. Viimastel aastatel on hooletust suitsetamisest alguse saanud pea pooled surmaga lõppenud tuleõnnetused. Eelmisel aastal hukkus hooletu suitsetamise tagajärjel 43 inimest. Üle-eelmisel aastal kaotas hooletust suitsetamisest tekkinud tulekahjudes elu 39 inimest ning 2007. aastal 57 inimest. Esialgsetel andmetel on selle aasta kümne kuuga hooletu suitsetamise tagajärjel hukkunud 28 inimest.

Tulesurmade koguarv on viimastel aastatel küll oluliselt vähenenud, kuid hooletust suitsetamisest põhjustatud tulesurmade osakaal vähenemist ei näita. Sellest järeldub, et sigarettide tuleohutusnõudeid tuleks muuta, kuna vaatamata ennetustööle pole hooletust suitsetamisest tingitud tuleõnnetused vähenenud.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja Lauri Lugna sõnul aitaks isekustuvate sigarettide kasutusele võtmine ära hoida ligi 500 tulekahju aastas. „Lisaks inimelude säästmisele võimaldab ohutumatele sigarettidele üleminek vähendada ka tulekahjude tagajärjel hoonetes tekkivat varalist kahju hinnanguliselt 50 miljoni võrra aastas,“ selgitas Lugna.

Isekustuvate sigarettide puhul on muudetud nende põlemisomadusi. Selleks kasutatakse väiksema poorsusega ja spetsiaalsete takistusribadega paberit ning pakitakse tubakas senisest tihedamalt. „Suitsetajale jäävad need muudatused sigarettide kasutamisel märkamatuks. Pakenditele ei lisata ka mingisugust erimärgistust, kuna see võiks anda eksitavat informatsiooni suitsetamise ohutuse kohta,“ märkis Lugna.

Teiste riikide kogemuse põhjal ei kaasne selle muudatusega tubakatoodete hinnatõusu. Samuti ei ole uued sigaretid tervisele ohutumad ega ohtlikumad, kuna tõrva, nikotiini ja vingugaasi sisalduse nõuded sellega ei muutu.

Siseministeerium on isekustuvate sigarettide kasutuselvõtuks ettevalmistusi teinud juba varasemalt. „Oleme pidanud läbirääkimisi tubakatoodete maaletoojatega ning teavitanud ka tarbijakaitseametit, kelle ülesandeks jääb müügil olevate sigarettide üle järelevalve teostamine,“ lisas Lugna.

Praegu on isekustuvad sigaretid kasutusel juba Soomes, Kanadas, Austraalias ja USA-s.

Avaldatud standarditest saab rohkem teavet standardikeskuse kodulehelt www.evs.ee ning Euroopa standardiorganisatsiooni novembri väljaandest ftp://ftp.cen.eu/CEN/Sectors/SectorNews/November10.pdf

2010. a oli niidurüdidele soodne

Aasta oli niidurüdidele soodne
Keskkonnaamet Pressiteade 30.11.2010

Tänavu läbiviidud niidurüdi loenduse kohaselt pesitses paare ligi
kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal.

Keskkonnaaamet loendab koostöös Läänemaa Linnuklubi ja Eesti
Ornitoloogiaühingu kahlajatöörühmaga igal aastal esimesse
kaitsekategooriasse kuuluva niidurüdi arvukust kõige olulisematel
pesitsusaladel. Mullu pesitses rannaniitudel rekordliselt väike arv
niidurüdisid, 90 paari, tänavu aga loendati pesitsevaid paare kokku ligi
118.

Lisaks hooldatavate rannaniitude pindala suurenemisele oli 2010. aasta
kevad ilmastiku poolest pesitsemiseks soodus - polnud ulatuslikke
üleujutusi ega pikka põuaperioodi.
Niidurüdi jaoks väga olulisi pesitsusalasid on rannaniitudel kaksteist.
Need paiknevad Läänemaal, Hiiumaal, Saaremaal ja Pärnumaal. Kõige rohkem
rüdisid pesitseb Matsalu rahvuspargis. Lisaks arvukuse loendustele
pööratakse üha enam tähelepanu liigi pesitsusedukuse
kindlaksmääramisele. 2010. aastal alustati koostööd Oulu
ülikooliga, et selgitada rüdide omavahelist sugulusastet. Kui
isendeid on liiga vähe, on sunnitud omavahel ristuma lähisugulased, mis
viib mitmesuguste geneetiliste probleemideni ja võib põhjustada liigi
väljasuremist.

Väikese kurvitsalise - niidurüdi - Läänemere populatsioon on levinud
vähestes riikides -Eestis, Taanis, Rootsis ja Soomes. Liigi arvukus
on kõikjal kiiresti langenud, ka Eestis, kuid meie populatsioon on
Läänemeremaade suurim. Arvukuse languse peamine põhjus on sobiva
elupaiga puudus - palju rannaniite on hooldamata (karjatamata, niitmata)
või kehvasti hooldatud, lisaks pakuvad sealsed kõrgemad rohu- ja
põõsatukad sobivat varjet väikekiskjatele. Parim pesitsusala rüdi
jaoks on madala rohustuga rannaniit, kus madalad mättakesed vahelduvad
vesiste lohkudega ja veepiiril ei kasva pilliroogu.

Uued sõnad 2010. a sõnause võistluselt

Sõnaus andis meile uuteks sõnadeks ka taristu, toimeabi, penipaun ja tundetaip
VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI PRESSITEADE 2. detsember 2010

593 inimest 2123 sõnaettepanekuga osales president Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnavõistlusel.

23. augustil 2010 kuulutas Vabariigi President välja sõnavõistluse ehk sõnause riigi ja ühiskonnaga seotud uute mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles.

Sobivaid vasteid otsiti 11 mõistele, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna, või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus. Lisaks võisid osalejad esitada vasteid ka oma pakutud mõistetele.

2. detsembrist on sõnavõistluse tulemused ja pikem selgitus kättesaadavad koduleheküljel www.sonavoistlus.ee, samuti aadressil www.president.ee ja www.eki.ee ning Toomas Hendrik Ilvese Facebook’i lehel.

Sõnavõistluse võitjad:

1. AE-koostöö, vabamas keelepruugis averus, määrsõnana avera – PPP ehk public-private partnership’i asemel.
Neid sõnu pakkusid 7 osalejat (Silvi Jänes, Margus Konnula, Susanna Laan, Andres Luga, Endel Valdas, Indrek Viil, Riina Vällo).

2. avaõiguslik – kohmakama avalik-õigusliku asemel.
Selle vaste pakkusid 8 osalejat (Priit Kersen, Ants Kollo, Jaan-Matti Lillevälja, Matti Masing, Kristel Pohlak, Signe Siimann, Andres Valdre, Riina Vällo).

3. juhind – Euroopa Liidu direktiivi kõrval.
Sõna ettepanijaid oli 4 (Eero Kangor, Jüri Puust, Toomas Raba, Maria Talihärm).

4. kestlik – inglise sõna sustainable tõlkevastena.
Sõnal oli 7 esitajat (Helger Aaresild, Ivar Jung, Kalju Jõul, Mihkel Landebraun, Olev Remsu, Endel Valdas, Kullo Vende).

5. peavoolustamine – inglise sõna mainstreaming tõlkena.
Sõna esitas võistlusele Mait Talts, ent nagu näitas tekstiotsing Internetis, on ta juba varem kasutust leidnud.

6. taristu – võõrsõna infrastruktuur kõrvale.
Sõna esitas Andres Valdre.

7. teisestamine – inglise termini othering vastena.
Sõnal oli 8 esitajat (Sirje Ainsaar, Mika Keränen, Arne Merilai, Pille Petersoo, Saue gümnaasiumi 10.b klass, Mait Talts, Sven Varkel, Riina Vällo), kuid nagu näitas tekstiotsing Internetis, on ta juba mõnel pool kasutusel.

8. toimeabi – senise humanitaarabi kõrvale.
Sõnal oli 5 esitajat (Katrin De Bakker, Mihkel Mikkelsaar, Kaido Rannik, Jüri Ruut, Sirje Vaaro).

9. toimija – rahvusvahelises kontekstis esineva inglise termini actor või player tõlkena.
Sõnal oli 5 esitajat (Viljar Ansko, Eero Kangor, Matti Maasikas, Karina Tamm, Kaidi Toompalu).

10. vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond – senise kolmanda sektori asemel.
Neid sõnu esitas 12 osalejat (Marge Kohtla, Mario Luik, Matti Masing, Helle Mikk, Mihkel Mänd, Kaupo Palo, Indrek Raats, Seidi Reek, Jüri Ruut, Mait Talts, Kullo Vende, Riina Vällo).

11. poliitikale põhimõttelise tegevusplaani, mingi eluvaldkonna korraldamise eesmärkide, põhimõtete ja vahendite tähenduses sobivat vastet töörühm ei leidnud, kuigi paari ettepanekut peeti kaalumisväärseks.

Lisamõistete hulgast otsustas töörühm soovitada kasutusse:

12. kärgpere – tähenduses ’pere, kus on sinu-minu-meie lapsed’.
Ettepaneku esitas Kristel Kärner.

13. tundetaip – ühendi emotsionaalne intelligentsus omasõnalise vastena.
Ettepaneku esitas Rain Kooli.

Lisaks tõsteti esile sõna penipaun inglise sõna doggiebag leidliku tõlkevastena (esitaja Kaarel Kaas).

Sõnause üldvõitjaks tunnistati „taristu“ – esitaja Andres Valdre.

Euroopa naaritsa tegevuskava

Euroopa naarits sai kaitseks tegevuskava
KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 2. detsember 2010

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas tegevuskava I kaitsekategooria liigi euroopa naaritsa (Mustela lutreola borealis) kaitse korraldamiseks aastateks 2010-2014. Tegemist on kolmanda naaritsa kaitsele ja taastamisele pühendatud tegevuskavaga Eestis.

Tegevuskava annab ülevaate liigiökoloogiast, naaritsa kaitsest ja senistest elupaikadest. Lisaks tutvustab kava liigile omaseid ohutegureid, kaitse eesmärke ja tegevusi, eelarvet ning eeldatavat ajakava.

Tegevuskava jätkab varem algatatud tegevussuundi, milleks on naaritsa asurkondade taastamine ja tehisasurkonna alalhoidmine Tallinna Loomaaias. Töödest tõstab kava esile naaritsa kaitsetegevused tehistingimustes, mille eesmärgiks on säilitada küllaldasel määral liigile omast geneetilist mitmekesisust ning paljundada naaritsaid loodusesse laskmiseks nii Hiiumaal kui ka Saaremaal.

Euroopa naarits on üks euroopa ohustatumaid imetajaid. Eestil on Euroopa naaritsa kaitsmise lipuroll kogu maailmas. Tallinna loomaaed vastutab Euroopa naaritsate üle-euroopalise paljundusprogrammi eest ja koordineerib loomaaedade vahelist loomade vahetust.

Ameerika naaritsa ehk mingi Euroopa loodusesse sattumist peetakse Euroopa naaritsa kadumise peamiseks põhjuseks. Kuna mandri-Eestis on praktiliselt Euroopa naarits välja surnud, siis Eestis on naaritsa kaitseks asustatud Euroopa naaritsaid Hiiumaale, kust enne seda Ameerika päritolu mingid välja püüti. Aastatel 2000-2009 on Hiiumaal eri kohtades lahti lastud kokku 436 naaritsat ja loodetakse, et sinna tekib iseseisev naaritsa populatsioon. Elujõulise populatsiooni jaoks on seal aga elupaiku vähe, seetõttu on kavas planeeritud ka elupaikade taastamine. Eesti edukas naaritsa Hiiumaale taasasustamise projekt on ainulaadne kogu maailmas.

Naaritsat võib vaadelda kui võtmeliiki, kelle kaitse toob kaasa leevendust ka paljudele teistele liikidele ning aitab seega kaasa liigikaitse arendamisele Eestis. Näiteks on kava kohaselt plaanis korrastada vooluveekogud Hiiumaal. See tegevus parandab elupaiku mitte ainult naaritsale, vaid paljudele teistele vooluveest sõltuvatele liikidele ning korrastab tunduvalt ka saare maastikulist ilmet. Teiseks on Tallinna Loomaaia liigikaitse labori renoveerimine ja kaasajastamine. Kuigi ka see tegevus on näiliselt pelgalt ühele liigile suunatud, on tegelikkuses korraliku liigikaitselise labori ja eksperimentaalbaasi loomine aluseks ka paljude teiste ohustatud liikide rakendusteaduslikuks uurimiseks ja kaitseks. Seega võidab sellest tegevusest liigikaitse Eestis märksa laiemalt.

Euroopa naarits on väike poolveelise eluviisiga kiskja, kes kuulub kärplaste (Mustelidae) sugukonda ja perekonda kärp (Mustela). Naaritsa eelistatumad elupaigad on väikesed metsajõed ja -ojad, kus leidub kärestikke, mis talvel ei külmu, samuti suuremad jõed neis piirkondades, kuhu suubuvad väiksemad jõed või ojad.

Natura 2000 võrgustiku alad täpsustusid

Täpsustub Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri
KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 16. detsember 2010

Täna, 16. detsembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks Keskkonnaministeeriumi algatatud Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja muutmise.

Vabariigi Valitsuse korraldusega täiendati ja täpsustati Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Natura 2000 loodusalade kogupindala laieneb 16 900 ha võrra ning seda peamiselt 11 uue loodusala arvelt (16 200 ha). Nendest kõige suurem ala on Gretagrundi loodusala (14 650 ha), mis asub tervenisti meres. Ekspertide hinnangul on Gretagrundi mereala ainulaadne ning oluline koht Eesti loodusväärtuste seas. Natura 2000 võrgustikku on antud ala lisatud eelkõige veealuste liivamadalate ja karide kaitse eesmärgil.

Alade laiendused ning uued alad on välja valitud nende alade hulgast, mis Eesti keskkonnaorganisatsioonide andmetel peaksid täiendavalt kuuluma Natura 2000 võrgustikku. Uued kaitsealad, hoiualad ning olemasolevate kaitstavate alade laiendused on Natura 2000 alade nimekirja lisatud ainult juhul, kui maaomanikke on kaitsemeetmetest teavitatud.

Korraldusega laiendatakse olemaosolevaid alasid ning tehakse ka piiritäpsustusi 700 ha ulatuses. Uutest aladest või olemasolevate Natura 2000 alade laiendustest jääb maismaale 2200 ha, millest eramaid on 404 ha, riigimaid 1020 ha ja jätkuvalt riigiomandis olevaid maid 765 ha.

Natura 2000 alal tegutsevatel põllumajandustootjatel ja erametsaomanikel on Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) võimalik taotleda Natura toetust põllumajandusmaale, erametsamaale või poolloodusliku koosluse hooldamise toetust. Toetuse määr Natura 2000 piiranguvööndis või hoiualal asuva ühe hektari metsaala kohta on 940 krooni aastas ning sihtkaitsevööndis asuva ühe hektari metsaala kohta 1720 krooni aastas. Toetusi saab taotleda Erametsakeskuse kaudu. Ühe hektari puisniidu kohta on toetuse määr 3600 krooni aastas ning muu poolloodusliku koosluse ühe hektari kohta 2800 krooni aastas. Ühe hektari põllumajandusmaa toetuse määr on 502 krooni aastas. Põllumajandusmaaga seotud toetusi saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu. Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse saamiseks tuleb samuti esitada taotlus PRIAsse, olles esmalt kooskõlastanud toetusalused kooslused Keskkonnaametis.

Vastavalt täiendatud korraldusele kuulub Natura 2000 võrgustikku Eestis 66 linnuala kogupindalaga 1 259 200 ha ja 542 loodusala kogupindalaga 1 149 000 ha. Kuna loodusalad ja linnualad kattuvad osaliselt või täielikult, on kehtiva korralduse järgi Natura 2000 alade pindala kokku 1 475 200 ha, millest ligi pool jääb merealale. Natura 2000 alade detailsete kaartidega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis.

Ruhnlaste uus laev valmib 2012. kevadel

Ruhnlased saavad peagi uue reisilaeva
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade 21.12.2010

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas esmaspäeval lepingu uue katamaraantüüpi reisilaeva ehituseks Ruhnu liinile.

Ligi 3,2 miljonit eurot (50 miljonit krooni) maksvat laeva hakkab ehitama Baltic Workboats. Uus laev valmib 2012. aasta kevadel ning tuleb liinile kohe pärast laeva opereerimishanke läbiviimist.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul aitab laev ruhnlastele tagada eluliselt vajaliku kiire transpordiühenduse ning laiemalt on uus laev osa riigi eesmärgist parandada ühistransporti väikesaartega. „Laevaehitus aitab edendada kodumaist laevaehitustööstust ning mul on usku nende töö kvaliteeti,“ lisas ta.

Pärnu-Ringsu, Ringsu-Roomassaare ja Roomassaare-Pärnu liinil sõitev laev on alumiiniumkerega katamaraan-tüüpi parvlaev, kus on 60-kohaline reisijate salong. Peatekil on koht kahele sõiduautole või ühele mikrobussile või kaubaalusele.

Laeva pikkus on 23,9, laius 8 ja süvis 1,8 meetrit. Aluse maksimaalne kiirus on 23 sõlme ning töökiirus 20 sõlme. Meeskonda kuulub kolm inimest.

Ruhnu laeva ehitust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Tõhustus mitme ohustatud liigi kaitse

Looduskaitseaastal tõhustus Eestis kotkaste, metsiste, Euroopa naaritsa ja mitme teise ohustatud liigi kaitse
KESKKONNAMINISTEERIUM 29. detsember 2010

Looduskaitseaastal kinnitas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Eestis elavate ohustatud liikide kaitseks kokku 105 uut püsielupaika. Nelja liigi kaitse paremaks korraldamiseks valmisid ka tegevuskavad; kaks liiki viidi II kaitsekategooriast üle kõige rangemasse ehk I kategooriasse.

Uusi püsielupaiku said juurde merikotkad (30 elupaika), väike-konnakotkad (15), kanakullid (48), metsised (9); putukatest rohe-vesihobu, suur-mosaiikliblikas, teelehe-mosaiikliblikas ja suur-kuldtiib (2) ning taimedest nõmmnelk (1).

“Tegu on selliste püsielupaikadega, mis asuvad väljaspool kaitsealasid, kuid kus elavad kaitset vajavad liigid,” ütles Keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel. “Selliste elupaikade kaitse alla võtmine aitab ohustatud liikidel ellu jääda ja edasi kesta.”

Näiteks merikotka püsielupaik tähendab pesapuud koos seda ümbritseva kaitsetsooniga, kus inimeste tegevus on rangelt piiratud just pesitsusajal. Merikotkas kuulub I kaitsekategooriasse, meil pesitsevate merikotkapaaride arv jääb alla 200, kuid see on hakanud suurenema.

“Samas on metsiste arvukus viimastel aastatel nii Eestis kui ka Euroopas vähenenud,” ütles Zingel. “Eesti asurkonna suuruseks hinnatakse umbes 2000 metsisekukke ja nüüdseks on meie metsistel kokku 154 kaitsealust püsielupaika.”

Lisaks uute püsielupaikade kaitse alla võtmisele aitavad Eesti elurikkuse säilimisele ja parandamisele kaasa liikide kaitse tegevuskavad. Näiteks said tegevuskava Euroopa naarits ja niidurüdi. Euroopa naaritsa kaitsmisel on Eestil lipuroll kogu maailmas. Naaritsate üle-euroopalise paljundusprogrammi eest vastutab Tallinna loomaaed, koordineerides loomade vahetust loomaaedade vahel. Hiiumaa loodusesse on aastatel 2000–2009 iseseisva asurkonna taastamiseks lahti lastud 436 naaritsat.

Ka niidurüdi puhul on tegu ühe Eesti vastutusliigiga, sest meil pesitseb ligikaudu kolmandik Läänemere asurkonnast – viimastel andmetel 170–240 paari. Valdavalt rannaniitudel pesitseva niidurüdi elupaikade säilimine sõltub koostööst kohalike elanikega ehk sellest, kuidas nad rannaniitudel heina niidavad ja loomi karjatavad.

Eesti looduskaitsealane tegevus on väga oluline ka kogu Euroopas hääbumisohus oleva kõre ehk juttselg-kärnkonna arvukuse taastamisel. Hääbumise peamine põhjus on sellele liigile sobivate elupaikade kadumine, sest suur osa luitealasid on metsastatud; rannaniidud ja loopealsed on võsastunud ning roostunud. Kõredele on väga halvasti mõjunud ka maaparandus ning nõukogudeaegne kunstväetiste ja taimekaitsemürkide kasutamine.

“Kõrede arvukuse suurendamiseks ainult elupaikade kaitsmisest ei piisa,” märkis Zingel. “Sellepärast koostasime kõre kaitse korraldamiseks eraldi tegevuskava.” Seegi kava näeb ette koostööd kohalike elanikega, kellele antakse abi kariloomade soetamisel, karjaaedade ehitamisel ja roo tõrjumisel. Need tegevused aitavad taastada ja hooldada kõrede elupaiku.

Tegevuskava valmis I kaitsekategooria linnuliigi – tutka – kaitseks. Selle liigi arvukus on viimastel aastakümnetel katastroofiliselt kahanenud. Eestis säilinud tutka asurkonna suurus on 10–30 pesitsevat emaslindu.

Alates oktoobrist kuuluvad nii niidurüdi kui ka kassikakk varasema II kaitsekategooria asemel I kategooriasse.

Ühtne mobiiltelefonilaadija valmis

Mobiilitootjad said valmis ühtse telefonilaadija
EUROOPA KOMISJONI PRESSITEADE Brüssel, 8. veebruar 2011

Neljateistkümne ettevõtte ja Euroopa Komisjoni koostöö tulemusena on valminud ühtne telefonilaadija, mis jõuab turule juba sellel aastal.

Ühtne laadija, mis sobiks kõikide eri tootjate mobiiltelefonidega, on lihtne idee, mida komisjon on paljude aastate vältel üritanud läbi suruda. Andmesidevõimalusega mobiiltelefonide uued tehnilised standardid avaldati 29. detsembril 2010.

Täna sai Euroopa Komisjoni asepresident Antonio Tajani kätte kõikidele mobiiltelefonidele sobiva universaalse laadija näidise. Selle andis üle Bridget Cosgrave, Euroopa digitaaltehnoloogia tootmisharu ühendava suurima organisatsiooni DIGITALEUROPE peadirektor.

„Ma tervitan uutele ELi standarditele vastavate mobiiltelefonilaadijate kasutuselevõtmist. See on Euroopa tarbija jaoks suurepärane uudis. Nüüd jääb meil veel üle oodata uute laadijate ja nendega sobivate mobiiltelefonide jõudmist poeletile. Loodan, et tootjad suudavad tooted kiiresti turule tuua, et ELi kodanikel oleks juba õige pea võimalik ühtse mobiiltelefonilaadija eeliseid kasutada,” ütles tööstuse ja ettevõtluse eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Antonio Tajani.

Standardid avaldati 2010. aasta detsembris ning nüüd võivad mobiilitootjad asuda tegema vajalikke muudatusi laadijate konstruktsioonis ja katsetamises, et tagada nendega sobivate telefonide turvalisus ja koostalitlusvõime. Eri kaubamärki kandvaid andmesidevõimalusega mobiiltelefone saab nüüd laadida ühe ja sama laadijaga – mobiiltelefonikasutaja seisukohast on see suur samm edasi. Neliteist mobiilitootjat on kokku leppinud, et uued ühtsed mobiiltelefonilaadijad tuuakse Euroopa turule 2011. aasta jooksul.

Ühtne laadija on käegakatsutav tõend sellest, kuidas standardimine võib eurooplaste elu lihtsamaks teha. Komisjon soosib standardimist kui ühte põhitegurit, mis võimaldab ühtse turu kõiki võimalusi ära kasutada, nagu on märgitud ka 2011. aasta jaanuaris avaldatud iga-aastases majanduskasvu analüüsis.

Lisateave:
One charger for all
Vt ka:
http://www.youtube.com/watch?v=jIyo29pjgDI&feature=player_profilepage

Pressiteate täistekst.

Parim uudis, arvamus, olemuslugu ja noor ajakirjanik

Selgusid parim uudis, arvamus, olemuslugu ja noor ajakirjanik 2010

Tallinn, 14. veebruar 2011. Peatoimetajatest, ajakirjanikest ja meediaekspertidest koosnev Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) žürii valis täna parima 2010. aastal ilmunud uudise, arvamuse ja olemusloo ning parima noore ajakirjaniku, žürii avalikustab täna nominendid, võitjad tehakse teatavaks 4. märtsil.

2010. aasta parima uudise nominendid on Kadri Ibrus Eesti Päevalehes ilmunud lugudega „Heauskseid Eesti neidusid meelitatakse illegaalidega abielluma“ (ilmus 03.05.2010), „Abielu pakutakse juba esimese kõne peale“ (04.05.2010“ ja „Neiu põgenes Küproselt vangist“ (18.06.2010); Kadri Jakobson Äripäevas ilmunud lugudega „Töötukassa miljonihankest sai suure osa asutuse juhi sõbra firma“ (ilmus 21.01.2010), „Töötukassa hanke tingimused muutusid“ (25.01.2010) ja „Ametnike tuttavad on töötukassa hangete võidumehed“ (25.02.2010) ning Nils Niitra Postimehes ilmunud lugudega „Vilets bakalaureusetöö põhjustas ülikoolis tormi“ (05.06.2010) ja „Haltuurajuhendajad võetakse liistule“ (08.06.2010). Žürii valis uudise nominendid välja 47 töö seast.

Parima arvamusloo nominendid on Aivar Hundimägi Äripäevas 21. mail 2010 ilmunud looga „Miks ma ei kummarda mõne kodumaise ettevõtja ees?“, Vahur Kersna Postimehes 4. detsembril 2010 ilmunud looga „Igavusega tappev soliidsus“ ja Andus Saar Eesti Päevalehes 29. detsembril 2010 ilmunud looga „Eesti ei vaja presidenti“. Arvamusloo kategoorias esitati 61 tööd.

Parima olemusloo nominendid on Kadri Ibrus Eesti Päevalehes 21. oktoobril 2010 ilmunud looga „Kaks ööd Sõle tänaval politseimaja kõrval prostituutidega”, Tarmo Vahter ja Vallo Kruuser Eesti Ekspressis 14. oktoobril 2010 ilmunud looga „Mis toimub Keskerakonna uste taga?“ ja Kirsti Vainküla 9. septembril 2010 Eesti Ekspressis ilmunud looga „Keegi ei mõistnud jalutut võitlejat“. Olemusloo nominendid valiti välja 77 töö seast.

2010. aasta parima noore ajakirjaniku nominendid on Äripäeva ajakirjanik Katariina Krjutškova artiklitega „Hillar Tederi gildilikud investeeringud“ (ilmus 19.02.2010) ja „Hajameelne autovahendaja kauples end miljardäriks“ (ilmus 23.12.2010), Eesti Ekspressis 15. juulil ilmunud loo „Ansip ei võtnud meid vastu burkade tõttu“ autorid Piret Lakson ja Laura Mallene ning Marge Väikenurm Valgamaalases 1. juulil ilmunud looga „Elu siin on nõnda kole, et isegi teatrit pole!“. Noore ajakirjaniku kategoorias kandideeris 11 ajakirjanikku.

Kõigi nelja kategooria võitjad avalikustatakse 4. märtsil Tallinnas Õpetajate Majas toimuval aasta ajakirjandusauhindade tseremoonial.

Žürii tööd juhtis Eesti Päevalehe peatoimetaja Lea Larin. Žüriisse kuulusid Äripäeva ajakirjanik ja 2009. aasta Bonnieri preemia võitja Piret Reiljan, Postimehe peatoimetaja Merit Kopli, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, EALLi tegevjuht Mart Raudsaar, Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi, Õhtulehe peatoimetaja asetäitja Jaan Väljaots, Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi ning Ühinenud Ajalehtede juhatuse liige ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1984. aasta vilistlaste esindaja Margus Mets.

Tallinna Teletorn ootab säravaid mälestusi

Tallinna Teletorn pakub põnevate mälestuste saatjale eluaegset tasuta pääset torni
Pressiteade 15. veebruar 2011

Tallinna Teletorn ootab kuni 31. märtsini fotosid, videoid või põnevate juhtumiste kirjeldusi Teletorni kuldaegadest. Kogutavast materjalist loodab Teletorn leida lisa loodava ajaloolise ekspositsiooni jaoks. Kõigi postitajate vahel loositakse välja eluaegne tasuta pääse torni.

„Teletorni turismikeskuse ekspositsiooni ühes osas on planeeritud kajastada torni värvikirevat ajalugu,” sõnas SA Tallinna Teletorni juhataja Riina Roosipuu. “Lisaks riiklikes ja avalikes arhiivides olevate materjalide kasutamisele soovime seda täiendada ka eraisikute foto- ja filmimaterjaliga. Eriti on oodatud lood ja pildid 80ndate keskpaigast ning 90ndate algusest. Teletorn on olnud pikka aega Tallinna üks väljapaistvamaid vaatamisväärsusi ning kindlasti on väga paljudel eestlastel olemas varasem kogemus tornis. Usume, et isiklikud mälestused võiks meie väljapanekut oluliselt rikastada.”

„Soovime saada inimestelt mälestusi sünnipäevadest, juubelitest, pulmapidudest või teistest meeleolukatest sündmustest, mille puhul on käidud Teletornis,” rääkis Riina Roosipuu. “Sobivad nii poseeritud hetked kui jäädvustused tegevustest. Kindlasti on inimestel ka palju huvitavaid torniga seotud juhtumusi, legende jagada. Ei tasu karta, et me ootame ainult kunstipäraseid ja omanäolisi ülesvõtteid. Oleme kõigile abistajatele väga tänulikud. Materjalide puhul, mis lisatakse ekspositsiooni, viitame loomulikult ka autorile ja pildil olijatele. Tulevikus on kindlasti lastelastel põnev leida näiteks oma vanavanemate pulmapilt meie fondist.“

Kõigi Teletorniga seotud materjalide saatjate vahel loositakse välja auhind, milleks on eluaegne priipääse Tallinna Teletorni koos kaaslasega. Fotode viimane saatmise tähtaeg on 31. märts 2011. Materjalide edastamiseks palume ühendust võtta Tallinna Teletorniga aadressil Kloostrimetsa tee 58a, 15026 Tallinn, tel: 6 804 057 või info@teletorn.ee. Samuti on võimalik postitada materjali Teletorni Facebooki leheküljele: facebook.com/teletorn.

Mõned näited vanadest fotodest (Pildid: Tallinna Teletorn):

www.powerhouse.ee/Teletorn/foto.JPG

www.powerhouse.ee/Teletorn/foto1.JPG

Tallinna Teletorn (www.teletorn.ee) on ringhäälingu saadete edastamiseks ehitatud hoone, mis asub Tallinnas Pirita linnaosas. Teletorn on kõrgeim ehitis Tallinnas ja kogu Eestis – torni kõrgus on 314 meetrit. Sihtasutuse Tallinna Teletorn eesmärk on kvaliteetsete turismi-, kultuuri- ja vaba aja teenuste pakkumine Tallinna Teletornis ning Teletorni turundamine rahvusvahelise vaatamisväärsuse ja elamusturismi sihtkohana. Teletorni renoveerimist toetatakse Siseministeeriumi ja EASi poolt rakendatava riikliku tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise meetmest, mida kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Omavalitsuste veebiportaal valmis

Kohalike omavalitsuste veebiportaal on kasutusvalmis
SISEMINISTEERIUM – REGIONAALMINISTER 16. veebruar 2011

Kohalikele omavalitsustele mõeldud veebikeskkond on kasutusele võtuks valmis. Uus veebilahendus võimaldab nii lehekülje haldajatel kui omavalitsuse teenuseid kasutaval inimesel lihtsalt ja kiirelt teostada erinevaid toiminguid. Tänu ühendusele riigiregistritega lihtsustab teenuste kasutamist eeltäidetud avaldusvormide kasutuselevõtt.

Siim Kiisler: „Teenusportaali väljatöötamisel lähtuti põhimõttest, et info peab olema inimesele lihtsalt ja kiirelt leitav. Ühtse veebikeskkonna väljatöötamise tingis vajadus kaasaegse ning kasutajasõbraliku keskkonna loomiseks – mõeldes seejuures nii omavalitsusteenuste kasutajatele kui ka teenuse osutajatele. Portaal põhineb vabavaral. See lahendus on riigi seisukohalt otstarbekaim - nii kulutuste kontrolli all hoidmiseks kui ka edaspidiste arenduste vajadusest lähtudes.“

Uue süsteemi kasutuselevõtuga soovib riik suurendada kohalike omavalitsuste läbipaistvust ja kodanike kaasarääkimise võimalust.

Portaali pilootprojekt käivitub Viiratsi vallas http://viiratsi.kovtp.ee . Teistel Eesti omavalitsustel on teenusportaaliga võimalik liituda testperioodi lõppedes alates 2011. aasta märtsist.

Teenuseportaal põhineb sisuhaldustööriistal (liferay.com), mis võimaldab veebilehte kergesti ja ühtselt hallata. Arendatud lahendus sisaldab omavalitsuste veebilehekülgede standardset ülesehitust, haldustööriistu veebilehe haldamiseks ning eelseadistatud liidestust riigiregistritega.

Kõigil omavalitsustel on võimalik koduleht kujundada vastavalt lahendusega kaasaskäivatele teemakaartitele enda kodulehe omanäolisust kaotamata.

Lahenduse väljatöötamist rahastati Euroopa Liidu struktuurfondide vahenditega.

Metsanduse arengukava

Uus arengukava arvestab metsa- ja puidutööstuse arenguga ja lisandväärtuse loomisega
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu pressiteade 16.02.2011

Riigikogus kinnitatud „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ arvestab metsa- ja puidutööstussektori arenguga ja lisandväärtuse loomisega. Arengukava toob välja metsa- ja puidutööstuse majandusliku tähtsuse Eestile, peab silmas selle pidevat ja jätkusuutlikku arendamist ning efektiivsust.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidul on heameel tõdeda, et Eesti metsanduse järgmise 10 aasta arengukava (MAK 2020) kinnitati. Arengukava toob välja metsasektori tänase seisu ning suunad edaspidiseks. Oluliseks peetakse metsanduse jätkusuutlikku ja stabiilset arengut. Välja on toodud Euroopa Liidu metsandusstrateegias võetud suunad metsade multifunktsionaalsele kasutamisele ning metsanduse olulisusele Euroopa majandusarengus.

Olulist tähelepanu pööratakse puidu kui kiiresti taastuva materjali kasutamise edendamisele. Puidu kasutamine muude materjalide asemel aitab vähendada mittetaastuvate loodusvarade ja fossiilsete kütuste tarbimist. Metsa- ja puidutööstuse ning puittoodete kasutamise summaarne keskkonnamõju on väikesem võrreldes taastumatute materjalide töötlemise ja kasutamisega.

„Me kõik teame, et Eesti mets on meie rahva rikkus nii rahalises kui emotsionaalses mõttes ning see rikkus realiseerub läbi mitmekesise metsa- ja puidukasutuse, kus tööstusel on väga oluline metsale ja puidule lisandväärtust loov roll. Oluline on Eesti metsa- ja puidutööstussektori stabiilne areng ja efektiivsus, et oleksime konkurentsivõimelised ning säästlikud ja meie toodang leiaks kasutamist nii meil kui mujal,“ kommenteeris EMPL tegevjuht Ott Otsmann. Puittoodete kasutusiga on võrreldav puidu taastumisajaga metsas. Kasutades puitu taastumatute materjalide asemel, vähendame sellega üldist tarbimise keskkonnamõju ja talletame puidus seotud CO2 pikkadeks aastateks.

„Mida suurem on meie toodangu lisandväärtus seda rohkem tööd saavad teha Eesti inimesed. Metsa- ja puidutööstusel on asendamatu roll meie maapiirkondade arengus ning Eesti ekspordivõimes ja kaubandusbilansi tasakaalustamisel. Sektoris saab tööd 30 000 inimest ja 2010. aasta 11 kuuga oli puittoodete väliskaubanduse bilanss +500 miljonit eurot (+8 miljardit krooni). Loodame, et meie metsandus areneb MAK 2020-ga kooskõlas,“ sõnas Otsmann.

Riigikogu pressitalitus
15. veebruar 2011

Riigikogu kinnitas 49 poolhäälega Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 (909 OE). Arengukava näeb ette perspektiivse raiemahu olulise suurenemise. Rohke metsaressursi kasutamise ja töökohtade loomise seisukohast oleks otstarbekaim raiemaht 22 miljonit m3 aastas, samas kui tasakaalustatud arengu seisukohast peetakse parimaks stsenaariumiks 12–15 miljonit m3 aastas, mis on ligikaudu poole suurem kui 2009. aasta raiemaht. Algataja hinnangul aitab raiemahu suurendamine luua juurde töökohti nii metsamajanduse, transpordi kui ka metsatööstuse valdkondades. Arengukava näeb ette ka rangelt kaitstava metsamaa osakaalu tõstmise 10% metsamaa pindalast ja täiendavate loodusväärtuste kaitse meetmed uuendusraiete läbiviimisel. Otsuse vastu hääletas 6 Riigikogu liiget. Otsus jõustub allakirjutamisel.

Veekogud võivad ummukisse jääda

Karmi talvega võivad veekogud ummuksisse jääda
Keskkonnaameti pressiteade 16.02.11

Veebruari lõpul ja märtsi algul võivad sageneda veekogude talvise ummuksisse jäämise juhtumid, millega kaasneb kalade suremine. Tegemist on paraku loodusliku protsessiga, mis kordub karmidel talvedel regulaarselt.

„Nagu mitmed teadlaste läbiviidud uuringud on näidanud, ei hukku enamikel juhtudel kogu ummuksis veekogude kalastik,“ ütles Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti. „Koger ja linask taluvad hapnikupuudust hästi ning elavad sellised tingimused edukalt üle.“

Hukkumised veekogudes on peamiselt lokaalse iseloomuga ja kannatada saavad kõige levinumate liikide, särje, ahvena ja haugi, noorkalad. Tegemist on kiiresti taastuvate liikidega ja mõne aasta pärast leiame järvest jälle tüüpilise kalastiku – kuni järgmise suremiseni.

Veekogu ummuksisse jäämisest on soovitav teavitada Keskkonnaametit, kus hinnatakse veekogu seisundit ja arvestatakse seda edasiste otsuste tegemisel.

Eesti veekogudest on kõige ohtlikumas olukorras rohketoitelised, aeglase veevahetusega madalad järved. Ühe ohustatud veekogude rühma moodustavad paljud Lääne-Eesti rannikul ja saartel paiknevad madalad (sügavus 1 m piires) rannajärved, kuna talveks nende ühendus merega enamasti katkeb ja põhjamudas tekib rohkelt mürgist väävelvesinikku.

Ummuksisse jäämisel on mitmeid põhjusi. Kui hapnikuvahetust takistab jää, veevahetus jõgede kaudu on soikunud ja vetikate fotosünteesi takistab jääl olev paks lumi, siis jäävad järgi vaid hapnikku tarbivad protsessid.

Ummuksisse jäämise tulemusena käivitub veekogus mitmeid isepuhastuslikke protsesse. Suureneb zooplanktoni osakaal, sest kalamaimud on hukkunud. Zooplankterid omakorda toituvad mikrovetikatest ja tulemuseks on vee läbipaistvuse suurenemine ning mõneks ajaks järve üldise seisundi paranemine. Kalastiku taastumisega taastub selles veekogus ka normaalne toiduahel. Ja kui nende muutuste järel ei jää järve piisaval arvul röövkalu (haug, koha), siis saab neid juurde asustada.



Ummuksisse jäämise leevendamiseks on kasutatud mitmeid võtteid, millest jää lumest puhastamine ja jäässe aukude raiumine on levinumad.

Jää puhastamine lumest suurendab läbi jää vette tungiva valguse hulka ning võib panna vees olevad mikrovetikad ja taimed fotosünteesima ja hapnikku tootma. Selleks aga peab jää pind olema pidevalt puhas ja jää läbipaistev, muidu ei jõua valgus taimedeni.

Jäässe aukude raiumine ilma vee aereerimiseta aga mingit suuremat kasu ei anna, sest augud külmuvad kiiresti ja nende leevendav mõju on tühine. Aereerimist võib soovitada eraveekogude omanikele, kellel sellised võimalused lähedalt võtta ja kulutused kontrolli all.

Varasemale kogemusele toetudes on need abinõud osutunud vähetõhusaks ning kalade suremist täielikult vältida ei õnnestu. Elustiku päästmine talvisest hapnikuvaegusest on kindlasti humaanne tegevus, aga majanduslikku tulu sellisest tegevusest pole loota.

Saarte kultuuriprogrammile oodatakse taotlusi

Saarte kultuuriprogrammile oodatakse projektitaotlusi
Kultuuriministeeriumi pressiteade 1.03.2011

Kultuuriministeerium kuulutab kultuuriprogrammi “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2011 - 2014” projektide taotlusvooru. Taotluste esitamise tähtaeg on 31. märts.

Programmi üldeesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Eesti saartele omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära.

Loodud programm hõlmab alljärgnevaid Eesti püsielanikega saari - Saaremaa, Hiiumaa, Kassari, Muhu, Vormsi, Abruka, Ruhnu, Prangli, Naissaar, Vilsandi, Osmussaar, Kõinastu, Kesselaid.

Sellest aastast on programmi lisatud ka endised eestirootsi rannikualad - Noarootsi ja Nõva vald.

Saarte programm ei hõlma Kihnu ega Manija saari, kuna neile on välja töötatud eraldi kultuuriprogramm.

Kultuuriministeerium toetab sel aastal saarte pärimusliku kultuurikeskkonna projekte ligi 42 000 euroga.

Saarte pärimusliku kultuurikeskkonna täieliku teksti ning info taotluse esitamise kohta leiab siit:

Uutele keskkonnaprojektidele 267 mln eurot

Euroopa Komisjon eraldab uutele keskkonnaprojektidele 267 miljonit eurot
Brüssel, 1. märts 2011

Euroopa Komisjon kuulutas välja oma iga-aastase projektikonkursi, mida rahastatakse Euroopa keskkonnaprogrammi LIFE+ raames. Projektiettepanekuid oodatakse kolmest valdkonnast: loodus ja bioloogiline mitmekesisus, keskkonnapoliitika ja juhtimistava ning teave ja teabevahetus.

LIFE+ programm koosneb kolmest osast:

* LIFE+ looduse ja bioloogilise mitmekesisuse projektid parandavad ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitset ning aitavad kaasa linnudirektiivi ja elupaigadirektiivi, samuti Natura 2000 võrgustiku rakendamisele ning ELi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisega seotud eesmärkide saavutamisele. Kaasrahastamise määr on tavaliselt 50%, kuid esmatähtsate liikide ja elupaikade puhul võib see olla maksimaalselt 75%.
* LIFE+ keskkonnapoliitika ja juhtimistava projektid on innovaatilised või katseprojektid, mis toetavad tegevuspõhimõtete, tehnoloogiate, meetodite ja vahendite väljatöötamist muu hulgas õhu- ja veekeskkonna, jäätmete, kliima, pinnase ja põllumajanduse valdkonnas. Projektid peavad tõhustama ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist, tugevdama keskkonnapoliitika teadmistebaasi või parandama keskkonnateabe kättesaadavust seire, sealhulgas metsaseire abil. Projektide kaasrahastamise määr on kuni 50%.
* LIFE+ teabe ja teabevahetuse projektid on seotud teavitustööga keskkonna, looduskaitse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise valdkonnas, samuti metsatulekahjude vältimisega (teavitamine, erikoolitused).

Kokku on toetuslepingute kaasrahastamiseks eraldatud 267 miljonit eurot. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 15. juuli 2011.

Üksikasjalik teave taotlemise kohta.

Kogu teave LIFE+ kohta.
Riigiasutuste kontaktandmed.
Pressiteate täistekst.

neljapäev, 3. märts 2011

Konkurss võrkpalliväljakute rajamiseks

Credit24 Rahvaliiga kuulutab välja konkursi võrkpalliväljakute rajamiseks üle Eesti
02.03.2011

Alates tänasest saab nelja nädala jooksul esitada avaldusi oma kogukonna võrkpalliplatsi rajamiseks või korrastamiseks. Konkursi Võrguplatsid korda! raames on sel suvel plaanis mänguvalmis seada kümme võrkpalliplatsi üle Eesti.

„Eestis on läbi aegade olnud iga kogukonna juures võrkpalliplats - olgu selleks siis kiigeplatsi kõrval olev muruväljak, järve- või mereäärne mänguplats, mis lisaks sportimise harrastamisele on tihi ka inimeste kohtumispaigaks,“ selgitas Eesti Võrkpalli Liidu president Vilja Savisaar-Toomast. „Hea meel on tõdeda, et Eesti Võrkpalli Liidu rahvaliiga sarja eestvedamisel oleme saanud alustada rahvasporti edendava konkursiga. Ettevõtmine aitab taastada olemasolevaid võrkpalliplatse või luua mänguvõimalusi piirkondadesse, kus on võrkpalli harrastajaid,“ lisas ta.

02. märtsist kuni 31. märtsini 2011 oodatakse kõiki võrkpallihuvilisi või kogukonna sportimisvõimaluste eest hea seisvaid inimesi esitama avaldust võrkpalliväljaku rajamiseks nende piirkonda. Käesoleval aastal saab uue võrgu, postid ja platsi piirid kümme võrkpallplatsi üle Eesti. Eesti Olümpiakomitee annab omaltpoolt kõigile väljavalitud väljaku esindajatele võrkpalli palli. Iga meeskonna hooleks jääb mänguvahendite paigaldamine kui ka väljaku ettevalmistus ja hilisem hooldus.

Credit24 turundusjuhi Rain Sepa sõnul soovitakse võrkpalliplatside rajamisega jätkata kindlasti ka järgnevatel aastatel, et järk-järgult taaselustada rahvasporti paljudes Eestimaa paikades. „Juhul kui konkurss osutub edukaks, saame kaaluda rohkemate võrguplatside korrastamist ka käesoleval aastal,“ selgitas Sepp.

Konkursi Võrguplatsid korda! raames esitatud võrkpalliväljaku eelistatud asukoht on kas munitsipaal- või kohaliku omavalitsuse maa. Eramaa on avalduse esitamiseks lubatud vaid juhul, kui maaomanik tagab avaliku ligipääsu väljakule ja mänguplats asub nähtavas, ligipääsetavas ning ohutus kohas. Taotleja peab asukoha kohta lisama vabas vormis kooskõlastuse kinnituse, koos kohaliku omavalitsuse või eraomaniku kontaktandmetega. Vajalik on lisada ka selgitus, miks antud piirkonda võrkpalliväljakut rajada soovitakse. Soovitatav on lisada ka asukoha plaan ning fotod.

Konkursi taotlusvormi ja osalustingimused leiab aadressilt www.volley.ee/vorguplatsidkorda.Täidetud dokumendid ja lisad tuleb saata hiljemalt 31. märtsiks 2011 e-posti aadressile rahvaliiga@hot.ee. Tulemused tehakse teatavaks 15. aprillil 2011.

Kergliiklusteede rajamiseks tugi

SISEMINISTEERIUM – REGIONAALMINISTER
2. märts 2011

Riik toetab omavalitsusi kergliiklusteede rajamisel

Alates tänasest, 2. märtsist algab uue kergliiklusteede toetuskeemi raamest eeltaotluste vastuvõtt. Tegemist on omavalitsustele suunatud toetusega, mille eesmärgiks on suurendada liiklusohutust ning jätkata olemasoleva kergliiklusteede võrgustiku arendamist.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on toetus mõeldud kergliikluse kitsaskohtade parandamisele. „Kergliiklusteid on viimastel aastatel palju ehitatud, kuid tihti on need jäänud üksikuteks lõikudeks. Selle toetusega saab ühendada olemasolevaid jalg- ja rattateid loogiliseks transpordivõrguks aidates seeläbi kaasa liiklusohutuse kasvule. Teine oluline eesmärk on siduda kergliiklusteedega senisest paremini keskusi, avalikke objekte ning inimeste elukohti,“ ütles Kiisler.

Toetusskeemi abikõlblikuks piirkonnaks on kogu Eesti territoorium, välja arvatud suuremad linnad Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu.



Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 320 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 85%, projekti oma- ja kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 15%. Toetuse taotlemise aluseks on kergliiklusteede kava, mille kinnitab regionaalminister.

Põhitaotlus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele kergliiklusteede kavasse nimetatud projektide osas tuleb esitada hiljemalt 2011. aasta lõpuks.

Eeltaotluse vorm ning toetusskeemi tingimuste käskkiri on kättesaadavad siseministeeriumi veebilehel www.siseministeerium.ee/kergliiklusteede-toetusskeem/.

Eeltaotlus projekti kergliiklusteede kavasse nimetamiseks tuleb esitada 22. märtsiks 2011 siseministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt aadressil info@siseministeerium.ee või paberil aadressil: Siseministeerium, Pikk 61, Tallinn, 15065.

Kalmistuseadus tuleb 2012

SISEMINISTEERIUM – REGIONAALMINISTER
4. märts 2011
2012. aastast hakkab kehtima kalmistuseadus

Järgmisest aastast rakenduva kalmistuseadusega kehtestatakse kogu Eestis kalmistutele ja matmisele kohalduvad ühtsed alused. Seaduse eesmärgiks on kalmistutele kehtivate nõuete reguleerimine ja ühtlustamine seaduse tasandil. Varasemalt kalmistuid ja matmist puudutav üldregulatsioon puudus.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul täidab valminud seadus aastaid valitsenud õigusliku lünga ning lõpetab sellega ebamäärase ja reguleerimata olukorra. „Seadus annab kalmistute ja matmise osas ühtsed alused. Seni on kalmistutesse puudutav olnud kohalike omavalitsuste reguleerida, kuid see on olnud piirkonniti erinev. Ühtse regulatsiooni kehtestamine tagab selguse ja kindluse nii kalmistute haldajatele kui inimestele ning lahendab olukorra, kus kalmistute korrashoid ning matmistavad olenesid ainult kalmistu kasutajast või haldajast,“ selgitas minister. „Seadus sätestab tähtajad ning tingimused, mis on üheselt kehtivad kogu Eestis - näiteks kalmistute sulgemisele, pealematmisele ning kalmistute ümber rajatava rahuvööndi määramisele.“

Kalmistuseadus kehtestab üleriigiliselt matmise või tuhastamise nõuded ning reguleerib kalmistute rajamist, haldamist, kasutamist ja matmiseks sulgemist.

Matmiseks suletud kalmistute kasutusotstarbe muutmise tähtajaks sätestatakse 75 aastat. Kalmistu kasutusotstarbe muutmisel tuleb maetud ümber matta ja hauatähised ümber paigutada. Lisaks suuremale selgusele kalmistute asutamise ja sulgemise osas kehtestab kalmistuseadus ühtse pealematmise miinimumaja, milleks on 20 aastat viimasest matmisest.

Seadus näeb ette hauaplatside märgistamisnõude enne nende hooldamata hauaplatsiks kuulutamist. Haua saab tunnistada hooldamata hauaplatsiks siis, kui see on olnud märgistatud vähemalt aasta ja seda ei ole selle aja jooksul korrastatud.

Uute kalmistute rajamisel ja olemasolevate laiendamisel kehtestatakse seaduse alusel kalmistu välispiirist 50 m laiune rahuvöönd, millega reguleeritakse maakasutust kalmistu ümbruses, mis on vastuolus kalmistu otstarbe, eesmärkide ja hea tavaga.

Kalmistuseaduse võttis Riigikogu vastu eelmisel nädalal ning seadus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2012.

teisipäev, 1. märts 2011

Saarte programmi taotlusaeg 31. märtsini

Saarte kultuuriprogrammile oodatakse projektitaotlusi
1. märts 2011

Kultuuriministeerium kuulutab kultuuriprogrammi “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2011 - 2014” projektide taotlusvooru. Taotluste esitamise tähtaeg on 31. märts.

Programmi üldeesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Eesti saartele omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära.

Loodud programm hõlmab alljärgnevaid Eesti püsielanikega saari - Saaremaa, Hiiumaa, Kassari, Muhu, Vormsi, Abruka, Ruhnu, Prangli, Naissaar, Vilsandi, Osmussaar, Kõinastu, Kesselaid.

Sellest aastast on programmi lisatud ka endised eestirootsi rannikualad - Noarootsi ja Nõva vald.

Saarte programm ei hõlma Kihnu ega Manija saari, kuna neile on välja töötatud eraldi kultuuriprogramm.

Kultuuriministeerium toetab sel aastal saarte pärimusliku kultuurikeskkonna projekte ligi 42 000 euroga.

Saarte pärimusliku kultuurikeskkonna täieliku teksti ning info taotluse esitamise kohta leiab siit: http://www.kul.ee/index.php?path=0x2x213x65x1848

Kuut liiki loomatoetuste taotlusaeg

PRIA alustab loomakasvatustoetuste taotluste vastuvõttu
1. märts 2011

2.-21. märtsini saavad põllumajandustootjad esitada PRIAsse taotlusi kokku kuut liiki loomatoetuse saamiseks. Toetuste eelarve on kokku 22,2 mln eurot (347,3 mln krooni).

Loomakasvatustoetuste eesmärk on kompenseerida osaliselt loomapidajate kulutused ja tõsta sellega nende konkurentsivõimet, samuti aidata jätkata tootmist põllumajandussektoris. Möödunud aastal oli toetusesaajaid ligi 5200.

Ammlehma ja ute kasvatamise toetust makstakse nõuetekohaste loomade kohta, kes on taotleja nimel registreeritud PRIA loomade registris 2. märtsi 2011 seisuga. Ute, veise ja piima täiendav otsetoetus on n-ö tootmisest lahti seotud – praeguse toetusõiguse aluseks on varasematel aastatel loomatoetuste taotlemise käigus kindlaks tehtud ühikud.

Loetletud viit toetust rahastab Eesti riik summas 20,9 mln eurot. Teist aastat järjest rakendub ka Euroopa Liidu rahastatav piimasektori eritoetus eelarvega 1,25 mln eurot. See on mõeldud kuni 100-pealiste piimakarjade omanikele; toetus aitab turukonkurentsis toime tulla ja piimatootmist jätkata ka teistel peale suurtootjate. Piimasektori eritoetust makstakse piimalehmade arvu põhjal.

Toetustaotlusi saab esitada 2.-21. märtsini, piimasektori eritoetuse taotlusi hilinenult ka veel 22. märtsist 15. aprillini (siis väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud tööpäeva kohta). Kõige mugavam on taotlust esitada elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA.

„Kes vähegi arvutiga tuttav on, sellele pole e-PRIAs taotluse täitmine keerulisem kui maksuametile elektroonilise tuludeklaratsiooni esitamine,“ julgustab PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive. „Puudub vajadus pabereid täita ja järjekorras seista, e-PRIA toimib ööpäevaringselt. e-PRIA on loomapidajatele kasulik ka muuks – kõik loomadega seotud dokumendid ja teatised saab samuti vormistada e-PRIAs. Tuleb vaid jälgida, et asute täitma just hetkel vajalikku vormi,“ selgitab Bleive.

e-PRIAs saab klient toetuse taotlemisel ette vormid, millel on tema loomade ja toetusõiguste kohta andmed juba eeltäidetud. Kõik juhendid vormide täitmiseks on ekraanil näha. Vigadele juhib süsteem samuti ise tähelepanu ning need saab kohe ära parandada. Samuti võimaldab e-PRIA taotlust muuta.

e-PRIA tundmaõppimiseks soovitame kasutada kliendiarvuteid PRIA maakondlikes büroodes ning klienditeenindajate abi. Kes end juba e-PRIA kasutajaks vormistanud, neil soovitab PRIA kindlasti kasutada e-PRIAt ka pindalatoetuste taotlemisel.

Loomakasvatustoetuste taotlemiseks vajalikke juhiseid ja vorme ning loomade andmeid saab peale e-PRIA kodulehelt www.pria.ee ning maakondlikest büroodest. Küsimusi võib esitada infotelefonil 7377 679 või e-kirjaga aadressil info@pria.ee.

Toetuste määramisotsused teeb PRIA hiljemalt 29.mail 2011, erandiks piimasektori eritoetus: see määratakse 1.detsembriks k.a.

RMK annab jahimaad rendile

RMK lõpetab jahiteenuse pakkumise
1. märts 2011

RMK lõpetab alates tänasest jahiteenuse pakkumise enda poolt hallatavatel jahimaadel, kuus jahipiirkonda antakse edaspidi rendile avalike enampakkumiste korras. Kokku puudutab muudatus 4% riigi jahimaadest ehk ca 150 000 ha.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul ei suuda jahimajandus selliselt korraldatuna iseennast ära majandada ning riigil pole põhjust jahituristidele teenuse osutamise eest peale maksta. “Edaspidi anname RMK-le kuuluvad jahipiirkonnad jahimeestele kasutamiseks avalike enampakkumiste korras. Jahipiirkondadest moodustatakse looduslikes piirides väiksemad jahialad ning huvilistel on võimalik konkureerida 1-aastaste jahipidamis- ja ulukihooldetööde lepingute saamiseks,” sõnas Kallas.

Sellist jahipidamise korraldamist on kahel aastal RMK Kilingi-Nõmme ja Anguse jahialadel juba katsetatud ning see on osutunud edukaks. „Pakkumistulemused annavad adekvaatse pildi jahimeeste vajadustest ja võimalustest riigimaad tasu eest jahipidamiseks kasutada,“ selgitas RMK jahimajanduse osakonna juhataja Kalev Männiste. “Jahipiirkondade rendileandmisel kaasneb ulukite küttimise loaga kohustus küttida jahialalt suurulukite kõrval ka väikekiskjaid ja kopraid, samuti kohustus ulukihooldetöödeks ja lisasöötmiseks. Seega on ka edaspidi tagatud jahikorralduskavast tulenevate kohustuste täitmine.”

Enampakkumised kuulutatakse välja ning loodetakse läbi viia enne uue jahihooaja algust 1. juunil.

Nimetatud muudatus RMK töökorralduses jõustus samaaegselt käesoleva jahihooaja lõppemisega 28. veebruaril. Seoses sellega kaotatakse lähiajal 14 jahimajanduse tegevusvaldkonna töökohta. Kolmele inimesele pakutakse uut tööd RMK siseselt, 11 jahimajanduse töötajat on RMK aga sunnitud koondama. “Peame oluliseks, et kõik koondatud töötajad leiaksid endale peatselt sobiva rakenduse ning selleks teeme aktiivset koostööd Töötukassaga,” kinnitas RMK personaliosakonna juhataja Ülle Pällo.



RMK jahindusalane tegevus lähtub edaspidi eelkõige maaomaniku ning metsakasvataja huvidest. Jahinduse eest vastutab RMK metsahalduse tegevusvaldkond ning igas metskonnas esindab RMK jahindusalaseid huve metsaülem.

“Meie eesmärgiks on looduse liigirikkuse ning rohkearvuliste ulukipopulatsioonide säilimine, tagades samas ülemääraste metsakahjustuste ärahoidmise metsade uuendamisel ja kasvatamisel,” sõnas Aigar Kallas. Selleks, et metsakasvatajate ja jahimeeste vahel tekiks sellekohane ühine arusaamine, on Eesti Jahimeeste Selts ja RMK moodustanud spetsiaalse töörühma. “Loodame välja töötada lepingu, mis sõlmitakse RMK ja riigimaa jahindusliku kasutaja vahel ja mis kaitseks mõlema osapoole huvisid.”

Muudatused RMK jahimajanduses lähtuvad RMK arengukavast aastateks 2009-2012, millega nähti ette kahjumlike jahipiirkondade majandamisest loobumist ning jahipiirkondade piiride korrigeerimist.

Kevadise rehvivahetusega tasub viivitada

Politsei soovitab rehvivahetusega oodata

Kuigi tänasest, 1. märtsist tohib Eesti teedel sõita suverehvidega, soovitab politsei rehvide vahetamisega mitte kiirustada ning jälgida tee- ja ilmastikuolusid.

Põhja Prefektuuri liiklusteenistuse juht Sirle Pai selgitab, et ehkki ilmad on kohati juba päikeselised, tuleks autojuhtidel rehvivahetusega oodata. "Kindlasti ei ole praegu veel mõistlik suverehve kasutada. Teed on libedad ja jääkonarusi täis, mistõttu on suverehvidega sõitmine äärmiselt ohtlik. Rehvide, nagu ka sõidustiili valik peab peegeldama reaalseid teeolusid ning igaüks saab aru, et suvised need hetkel ei ole," hoiatab Sirle Pai.

Pai sõnul on ka viimastel nädalatel juhtunud Eestis mitu rasket õnnetust, mille tagajärjel on inimesed viga saanud. "Kindlasti ei tohiks autojuht lasta end heast ilmast ja kõrgelt käivast päikesest eksitada ning teeolusid reaalsest paremaks hinnata. Ülemäärane julgus liikluses toob liialt sageli kaasa õnnetusi ja kurvastust, mida ju kellelegi vaja ei ole. Need autod, mis talveks suverehvidega seisma ja kevade tulekut ootama jäid, võiksid pisut veel oodata," soovitab Sirle Pai. Selle aasta esimese kahe kuuga on Eestis liiklusõnnetustes hukkunud 13 inimest, mis on nelja võrra rohkem kui möödunud aastal samal perioodil.
Politsei tuletab meelde, et naastrehve tohib kasutada 15. oktoobrist kuni 31. märtsini ning lamellrehvidega saab sõita aastaringselt. Talverehvidega sõit on kohustuslik alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Rehve valides tuleb silmas pidada, et rehvimustri jääksügavus oleks vähemalt kolm millimeetrit.

Hea Teeninduse Kuu

Hea Teeninduse Kuul arendatakse eestlaste teeninduskultuuri
1. märts 2011

Hea Teeninduse Kuu traditsioon ulatub aastasse 2003 ning on loodud selleks, et propageerida hea teeninduse põhimõtteid ning väärtustada teenindaja ametit.

Organisatsiooni Heateenindus.ee poolt ellu kutsutud aktsiooni eesmärk on üleskutse kolmele osapoolele:
teenindajale – et pakkuda parimat teenindust;
organisatsioonile – et arendada oma teenindajaid ning märgata parimaid;
kliendile – et märgata head teenindust ning sellest ka teada anda.

Selleks on Hea Teeninduse Kuu raames toimumas rida erinevaid tegevusi:
„Kiida Teenindajat 2011” kampaania, mis kestab terve märtsi kuu;
„Parima Teenindaja Konkursid Tartus, Tallinnas ja Eestis ning
Hea Teeninduse seminaripäevad Tartus ja Tallinnas.

„Kiida Teenindajat 2011” kampaania kutsub klienti üles head teenindajat kiitma ning hindama teeninduskohta soovitusindeksi abil. Indeks põhineb eeldusel, et head teenindust on inimesed valmis ka sõpradele soovitama. Lisaks teenindaja ja teeninduskoha ära märkimisele küsime kliendilt ka lihtsa küsimuse – „Kui tõenäoliselt soovitaksite seda ettevõtet oma sõbrale või kolleegile?”

Kõik kliendid üle Eesti saavad häid teenindajaid kiita internetis aadressil www.heateenindus.ee. Samuti on võimalik kiidusõnad edasi anda numbril 1182. Kuu lõpus
saavad enim kiitust pälvinud teeninduskohad tunnistuse ja uksekleebise „Kliendid kiidavad".

„Tartu, Tallinna ja Eesti Parim Teenindaja 2011” konkursid saavad alguse 7.märtsil
Samaaegselt on Heateenindus.ee veebikeskkonnas käimas Tartu, Tallinna ja Eesti Parimate Teenindajate konkursid. Tartu Parim Teenindaja selgub 18.märtsil. Tallinna ja Eesti Parimad teenindajad kuulutatakse välja 31.märtsil Tallinna Hea Teeninduse Päeval.

Varasemad konkursivõitjad on öelnud, et osalemine Parima Teenindaja konkurssidel on olnud väga arendav ja motiveeriv ning positiivne kogemus on andnud juurde enesekindlust, julgust ja kinnitust, et me pakume oma klientidele oma teenindusega väärtust.

Hea Teeninduse Kuu raames toimub ka kaks Hea Teeninduse Päeva, neist üks 9.märtsil Tartus ja teine 31. märtsil Tallinnas.

Hea Teeninduse Kuu koos kõigi ettevõtmistega on sündinud organisatsiooni Heateenindus.ee, selle looja Urmas Kõiv’i ning Eesti Parimate Teenindajate koostöös.
Hea Teeninduse Päevasid on juhtimas Eesti Parimad Teenindajad Kaia Tammekänd ja Ketlyn Villem ning laval on näha-kuulda ka teisi Parimaid Teenindajaid läbi aegade.