Lõhe ja meriforelli säästvam püügirežiim

Panuse lõhe ja meriforelli kaitseks annavad nii harrastajad kui ka kutselised kalurid

25. jaanuaril toimus Keskkonnaministeeriumis koosolek ohustatud kalaliikide - lõhe ja meriforelli - senisest säästvama püügirežiimi kehtestamiseks.

Koosolekul, mis oli ajendatud harrastuskalastajate, kutseliste kalurite, lõheteadlaste ja ministeeriumi ühisest murest ja eesmärkidest parandada meie lõhe ja meriforelli populatsioonide seisundit, tõdeti, et lõhe ja meriforelli varude madalseis on põhjustatud nii keskkonnateguritest merel, sigimis- ja elupaikade vähesusest jõgedes kui ka liialt suurest püügisurvest. Meetmetest, mis on kohe rakendatavad, on kõige kiirem ja efektiivsem tulemuse saavutamiseks paraku aga püügikoormuse vähendamine.

„Ühine mure on peamiselt selles, et Eestis pole saavutatud lõhe ja meriforelli varude seisundi osas sellist edasiminekut, mis võimaldaks kõigil huvigruppidel neid liike nii majanduslikult kui ka teistel eesmärkidel kasutada määral, mis kõiki rahuldaks ja oleks kooskõlas keskkonnaeesmärkidega,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus.

„Lõhevarude parandamiseks olid nii harrastuskalastajad kui ka kutselised kalamehed välja pakkunud esmajoones sügisese lõhe kudeaegse püügi piiramise, eeskätt jõgedes kudepesadelt kala püüdmise näol,“ märkis Tuus. Seetõttu keelatakse käesoleva aasta sügisel harrastuslik lõhepüük jõgedes ühe kuu vältel (15.10-15.11) ning rakendatakse sellele lisaks mõningaid tehnilisi meetmeid tragimise ehk ühe ebaseadusliku püügiviisi välistamiseks. Kuuajaline harrastuslik lõhepüügikeeld kehtestatakse Selja, Valgejõgi, Purtse, Pirita ja Vääna jões. Seevastu Narva ja Jägala jões lubatakse lõhet püüda senistel tingimustel, kuivõrd neis jõgedes puuduvad seni lõhe sigimiseks vajalikud tingimused.

Kompromisslahenduseks lõhevarude kaitseks merel lepiti kokku kudejõgede suudmealadel kehtivate püügikeelualade suurendamises lõhe kuderände ajaks septembris ja oktoobris seniselt 1000 meetrilt 1500 meetrile. „See meede peaks tagama piisava hulga kudekalade jõudmise sigimisaladele Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejões, Pirita, Vääna, Keila ja Vasalemma jões,“ täpsustas Tuus.

Probleemse alamõõdulise meriforelli püügi vältimiseks nakkevõrgupüügil Soome lahes peeti oluliseks meetmeks talvisel perioodil detsembrist aprillini minimaalse võrgusilmasuuruse määramist 100 millimeetrile madalamas vees kui 4 meetrit. „Selle piirangu kehtestamine tagab merisiia püügivõimalused sügavamas vees ning suurema silmasuurusega nakkevõrkudega püügi kaldaäärses vees,“ märkis ta.

Keskkonnaministeerium tänab nii kutselisi kalureid kui ka harrastajaid mõistlike kompromisside saavutamisel ühise eesmärgi nimel. „Kokkulepitud meetmed, koos jätkuva pingutusega taastada kalateid ja nende elupaikaiku, on kooskõlas Euroopa Komisjoni uue Läänemere lõhekava eesmärkidega,“ ütles Tuus, täpsustades, et need meetmed loovad kõik eeldused lõhe- ja meriforellivarude senisest kiiremaks taastumiseks, mis on oluline Soome lahe rannakalandusele ning ka harrastuspüügile.

Merealadele ruumiline planeering

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) esitas Vabariigi Valitsusele ettepanekud merealade ruumilise planeerimise korraldamiseks

25. jaanuaril saatis Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) Vabariigi
Valitsusele ettepanekud merealade ruumilise planeerimise korraldamiseks.
EKO on seisukohal, et tänased merealade kasutamise konfliktid tuleb
kiiremas korras lahendada, et edasised otsused merealade kaitse ja
kasutuse planeerimisel võimaldaksid parimal viisil kaitsta nii
merekeskkonda kui ka arendajate ja teiste huvipoolte huve.

EKO tellimusel valmis 2011. aasta alguseks Keskkonnaõiguse Keskuse
koostatud analüüs "Merealade ruumiline planeerimine. Kehtiva
õiguse analüüs ja lahendused selle täiendamiseks" Analüüsist
lähtuvalt teeb EKO valitsusele ettepaneku alustada võimalikult kiiresti
merealade
ruumilise planeerimise korraldamist ning merealade inventeerimist, et
selgitada nende looduskaitselised väärtused. Nii planeerimise kui ka
inventeerimise tulemuste selgumiseni tuleb hoida merealade kasutus ja
tagada nende loodusväärtuste säilimine praeguses seisundis.

"Loodame, et valitsus ei jäta seda ettepanekut rakendamata ja seab
peatsed tähtajad ja ressursid tegevuste läbiviimiseks. Vastasel korral
pidurduks väljavaade saavutada lähiaastatel tasakaalustatum Läänemere
kaitse ja kasutus ning võimalus vältida konflikte erinevate huvigruppide
vahel - seda mitte pelgalt keskkonnakaitselistel kaalutlustel. Samas
on Eesti võtnud endale eesmärgiks merekeskkonna kaitse tagamise,"
lisas EKO eesistuja Eestimaa Looduse Fondi juhatuse
esimees Jüri-Ott Salm.

Analüüs on internetis saadaval EKO kodulehel:
http://www.eko.org.ee/?page_id=209

Kogumispensionide seadus muutub

Riigikogu võttis 26. jaanuaril 86 poolt häälega vastu valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (870 SE). Seadusmuudatustega kehtestatakse konservatiivsete pensionifondide investeeringutele täpsemad ja rangemad piirangud nii instrumentide kui ka reitingute osas.

Samuti täiendatakse fondivalitsejatele esitatavaid nõudeid ja muudetakse pensionifondidega seotud aruandluse ja avalikustamise korda eemärgiga muuta fondide tegevus läbipaistvamaks ja pensionifondi osaku omanikule arusaadavamaks.

Kohustuslike pensionifondide vahetamise ja sissemaksete suunamise reeglid muutuvad paindlikumaks ning kord aastas toimuv fondide vahetamine asendatakse võimalusega vahetada fonde 3 korda aastas.

Seadus jõustub 2011. aasta 1. augustil, § 1 punkt 58 jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ning § 1 punktid 55-57 ja § 6 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.

Valmis Eesti märgalasid tutvustav esitlus

Keskkonnaamet koostas koolidele märgalasid tutvustava esitluse

2. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist märgalade päeva. Sel puhul koostas Keskkonnaamet koolidele esitluse ”Märgalad Eestis” , mis on mõeldud teema tutvustamiseks II ja III kooliastmes ning ka gümnaasiumis.

Õpetaja töö lihtsustamiseks mõeldud esitlus annab lühiülevaate Eesti märgaladest ja nende olulisusest. Esitlus tutvustab esmalt märgalasid kui tervikut, seejärel on loetelu kaitsealadest ja räägitakse neis asuvatest märgaladest lähemalt. Seega saab õpetaja valida teema lähedasemaks muutmiseks oma maakonnas asuvad kaitsealad.

Esitluse juurest olevast lisainfo failist leiab õpetaja põhjalikumat infot märgalade kujunemisest, tähtsusest, kasutamisest ja kaitsest, Eesti märgalade tutvustuse, rahvusvahelise märgaladeteemalise loodusharidusliku koostööprojekti „Tagasi loodusesse“ tutvustuse ning Keskkonnaameti pakutavate märgaladega seotud õppeprogrammide loetelu.

Esitluse koos õpetajale mõeldud lisainfoga leiab Keskkonnaameti kodulehel keskkonnahariduse valdkonna all olevast õppematerjalide kaustast http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=16800.

Eestis on 12 Ramsari tähtsusega märgala. Selle aasta märgalade päeva teema on “Metsad ja märgalad”.

Käesoleval aastal tähistatakse Ramsari konventsiooni 40. aastapäeva. Ramsari konventsioon on rahvusvaheline märgalade kaitset ja kasutamist reguleeriv kokkulepe, mis sõlmiti 1971. aastal Iraanis, Ramsari linnas. See on vanim looduskaitselepe, mis on ühtlasi ainus ühele kindlale ökosüsteemi tüübile suunatud lepe. Eestis ratifitseeris Riigikogu konventsiooni 20.oktoobril 1993.aastal.

Eestil puudulik merekaitse

Eestile, Kreekale, Soomele ja Maltale esitati hoiatus puuduliku merekaitse eest

Euroopa Komisjon kutsub Eestit, Kreekat, Soomet ja Maltat üles täitma ELi õigusakti, millega nõutakse merekaitse strateegia väljatöötamist. Nimetatud riigid ei ole komisjoni teavitanud merestrateegia raamdirektiivi ülevõtmisest. Direktiivi riiklikud ülevõtmismeetmed oleks tulnud kehtestada 15. juuliks 2010. Keskkonnavolinik Janez Potočniku soovitusel saadetud komisjoni nõue on esitatud ELi rikkumismenetluse alla kuuluva põhjendatud arvamusena. Kui kõnealused riigid ei teavita komisjoni kahe kuu jooksul meetmetest, mis nad on võtnud asjaomase ELi õigusakti ülevõtmiseks, võib komisjon pöörduda Euroopa Kohtu poole.

Euroopa on võtnud oma kohuseks mereökosüsteemide ja elurikkuse kaitsmise. Merendusalane tegevus, nagu näiteks kalapüük, turism ja huvitegevus, sõltub kvaliteetse vee olemasolust. Euroopa mereakvatooriumi (mis hõlmab Vahemerd, Läänemerd, Musta merd ja Atlandi ookeani kirdeosa, sh Assoori saarestikku, Madeirat ja Kanaari saari ümbritsevaid vesi) kaitstakse Euroopa keskse õigusakti, merestrateegia raamdirektiiviga 2008/56/EÜ, millega püütakse tagada, et Euroopa mered saavutaksid 2020. aastaks hea keskkonnaseisundi. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid koostama koordineeritud strateegiad Euroopa mereökosüsteemide kaitsmiseks ja taastamiseks ning tagama merekeskkonnaga seotud tegevuste ökoloogilise jätkusuutlikkuse. Viivitused direktiivi rakendamises vähendavad hea seisundi tähtaegse saavutamise võimalikkust ja võivad Euroopa merede kasutajatele tuua kaasa tõsised tagajärjed.

Liikmesriigid hindavad oma mereakvatooriumi ökoloogilist seisundit ja inimtegevuse mõju enne kõnealuste vete „hea keskkonnaseisundi” määramist, võttes aluseks elurikkuse, võõrliikide olemasolu, kalavarude terviseseisundi, toiduahela, eutrofeerumise, hüdroloogiliste tingimuste ja saasteainete kontsentratsiooni muutuste, mereprahi koguse ning veealuse müra tekitatud saastumisega seotud kriteeriumid. Määratud hea keskkonnaseisundi saavutamiseks kehtestatakse seejärel sihid ja näitajad ning eesmärkide saavutamiseks koostatakse meetmeprogramm.

Üldstatistika rikkumiste kohta on esitatud järgmisel aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/infringements/infringements_en.htm

Merekeskkonnapoliitika üksikasjad on esitatud järgmisel aadressil:
http://ec.europa.eu/environment/water/marine/index_en.htm

29.-30. jaanuar aialinnuloendus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 29. ja 30. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2011. Osalema on oodatud kõik, kes tunnevad või tahavad tundma õppida talvel koduümbruses esinevaid linde.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 29. või 30. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja umber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida vaid kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused tuleb sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line ankeeti või interneti puudumisel saata ürituse koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005).

Lisaks harivale küljele on talvisel aialinnuvaatlusel ka teaduslikum eesmärk. Sel viisil on võimalik saada teavet aialindude arvukuse muutuste kohta, jälile jõuda nende muutuste põhjustele ning vajadusel võtta ette samme aialindude heaolu parandamiseks. Samuti aitab aialinnuvaatlus juhtida tähelepanu sellele, et meie aiad ja pargid on talvel palju liigirikkamad kui esmapilgul võib tunduda.

Mullu esmakordselt Eestis korraldatud vaatluse vastu oli huvi üle ootuste suur - oma vaatlused edastas 1072 linnusõpra 888 vaatluskohast, kokku vaadeldi 37 046 lindu vähemalt 62 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust.

Mitmel pool Euroopas on talvine aialinnuvaatlus osutunud samuti väga populaarseks ürituseks. Suurbritannias on Big Garden Birdwatch`i nime all tuntud linnuvaatluspäevi korraldatud juba üle 30 aasta ja mullu võttis sellest osa ligi pool miljonit linnusõpra. Soomes korraldatakse sarnast üritust Pihabongaus juba kuuendat aastat ning 2010. aastal osales 15 000 huvilist. Teaduslike järelduste ja statistika tegemiseks ongi väga oluline, et osaleks võimalikult palju vaatlejaid.

Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv. Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2011 Vabatahtliku tegevuse aasta

26. jaanuaril toimunud Vabatahtliku tegevuse aasta avafoorumil kuulutas regionaalminister välja aasta hea tahte saadikud, kelleks on Eva Truuverk ja Madis Milling. Hea tahte saadikute missiooniks on nii vabatahtliku töö tutvustamine kui ühiskonna tähelepanu pööramine vabatahtlikule tegevusele ja selle väärtusele.

„Vabatahtliku tegevuse aasta üheks eesmärgiks on vabatahtliku töö ja selle tegijate tunnustamine. Need on inimesed, kes teevad oma tööd südamega ning selle eest tasu küsimata,“ ütles regionaalminister Kiisler hea tahte saadikuid välja kuulutades. „Soovin Evale ja Madisele tegusat aastat ning jõudu nende missiooni elluviimisel!“

Eva Truuverk on tuntuks saanud kui kodanikuliikumise „Teeme Ära!“ üks eestvedajatest. Oma sõnul on ta vabatahtlikuna tegutsenud niikaua kui ta mäletab. Tänaseks on saanud vabatahtlikust tegevusest tema igapäevatöö ning inimeste kaasamine vabatahtlikusse tegevusse on nii tema hobi kui kirg. „Tahan julgustada vabatahtlike ise senisest enam vabatahtlikust tegevusest rääkima ja selle positiivsust esile tooma,“ ütles Eva Truuverk avafoorumil hea tahte saadikute väljakuulutamise järgselt. „Läbi vabatahtliku tegevuse saab inimene palju kogemusi ja omandab uusi oskusi. Vabatahtlik tegevus suurendab igakülgselt inimese konkurentsivõimet ja aitab samaaegselt kaasa positiivsetele muutustele ühiskonnas,“ lisas ta.



Madis Milling – tuntud näitleja ja saatejuht, on vabatahtlikku tegevusse panustanud aktiivse kaitseliitlasena juba aastast 1990. Viimastel aastatel on ta asunud täitma ka õpetaja rolli süvendades läbi riigikaitseõpetuse noorte kaitsetahet ning valmistades neid ette tulemaks toime ootamatustega ning vajadusel abistama teisi. Madis Millingu sõnul on vabatahtlikul tööl väga suur väärtus kuid selle töö tegijad jäävad paraku tähelepanuta. „Pikaajaliselt ja regulaarselt tegutsevad vabatahtlikud on sulandunud ühiskonda nii, et nende tegevust võetakse kui asja iseenesest, mõtlemata selle peale, et ta teeb seda oma vabast ajast,“ ütles Madis Milling oma tervituses. „Meie eesmärk on need inimesed ja nende tegevus esile tuua ning seeläbi väärtustada ja tunnustada nende olulist panust ühiskonda. Siis tulevad ka uued inimesed vabatahtliku tegevuse juurde,“ lisas ta.

Aasta 2011 on kõigis Euroopa Liidu riikides kuulutatud kodanikuaktiivsuse tõstmisele suunatud vabatahtliku tegevuse aastaks. Euroopa aasta koordinaatoriks riiklikul tasandil on siseministeerium koostöös kodanikeühendustega.

Vabatahtliku tegevuse aastast saab lähemalt lugeda siit.

Vabatahtliku tegevuse aasta ürituste kalender on leitav siit.

Pressifotograafid moodustasid ametiliidu

Eesti pressifotograafid moodustasid ametiliidu

Eesmärgiga ühendada riigi pressifotograafe ja edendada ametioskusi asutasid suuremate meediagruppide pressifotograafid ametiliidu Eesti Pressifotograafide Liit (EPFL).

“Ajakirjanduses töötavad fotograafid, kui suhteliselt väikesearvuline ja haruldast tööd tegev seltskond, vajavad liitu, mis aitaks neil omavahel paremini lävida ja vajadusel oma häält paremini kuuldavaks teha,” põhjendab liidu vajalikkust Raigo Pajula Postimehest.

„Ajakirjandus on ülemaailmselt suurte muutuste tuultes,“ lisab Äripäeva fotoreporter Erik Prozes: „Et sellel pöörasel mägiteel ellu jääda ja ka silmapaistvaid tulemusi saavutada, on vaja erialaliitu kui pressifotograafi tugiorganisatsiooni.”

Liidu tegevusest olulise osa hõlmab üldsuse teavitamine. “Kevadel tuleme välja Aasta Pressifoto näitusega, kavas on ka fotoraamatute kirjastamine,” ütleb Prozes. “Tahame hoida ja populariseerida pressifoto kõrgeid standardeid.”

Mittetulundusühing EPFL teostab oma eesmärke koostöös Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) ja teiste meediaorganisatsioonidega.
“Eesti Ajalehtede Liit on aastaid auhinnanud Eesti parimaid pressifotosid. Organiseerunud fotograafide suurem osalus ja vastutus žürii tegevuses peaks konkursil osalemist stimuleerima. Isiklikult ootan huviga ühingu panust ning loodan viljakat koostööd,” tervitab EALLi juhatuse esimees Mart Raudsaar EPFLi loomist.

Eestis on ligi 100 tegevpressifotograafi. EPFL ootab oma liikmeskonda koosseisulisi ja vabakutselisi fotograafe, kes teevad ajakirjandusväljaannetele regulaarset kaastööd.

EPFLi asutajad: Andres Putting (Delfi, EPFL juhatuse liige), Erik Prozes (Äripäev, EPFL juhatuse esimees), Kristjan Lepp (Ajakirjade Kirjastus, EPFL juhatuse liige), Marko Mumm (vabakutseline, EPFL juhatuse liige), Raigo Pajula (Postimees, EPFL juhatuse aseesimees), Raul Mee (Äripäev), Rauno Volmar (Eesti Päevaleht), Sven Arbet (Maaleht) ja Tairo Lutter (Õhtuleht).

Koduleht: epfl.ee

Kõre sai kaitseks tegevuskava

Kõre ehk juttselg-kärnkonn sai kaitseks tegevuskava

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas tegevuskava kõre (Bufo
calamita) kaitse korraldamiseks aastateks 2010-2015.

Kõre ehk juttselg-kärnkonn on üks meie väiksemaid kuid samas
valjuhäälsemaid kahepaikseid, kelle iseloomulik vali kõrin oli 20.
sajandi I poolel tavaliseks kevadhääleks Lääne-Eesti rannikualadel ja
saartel. Alates 60.-70. aastatest on kõre arvukus Eestis pidevalt
langenud, jõudes praeguseks seisu, kus liik on kadunud pea kogu
varasemalt levikualalt ning säilinud vaid 15 isoleeritud asurkonnana.
See tendents pole aga omane mitte üksnes Eestile, vaid esineb pea kõigis
kõre levilariikides. Seetõttu on kõre lisaks I kaitsekategooriale kantud
ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi IV lisasse.

Kõre hääbumise peamiseks põhjuseks võib pidada liigile sobivate
elupaikade kadumist. Tegemist on avamaastikku vajava liigiga, kes Eestis
on asustanud peamiselt avatud luitealasid, loopealseid ja majandatud
rannaniite. 20. sajandi II poolel metsastati aga suur osa luitealadest.
Samuti lõppes või vähenes rannaniitudel ja loopealsetel niitmine ning
karjatamine, mistõttu need alad võsastusid ja roostusid. Lisaks avaldas
kõre elupaikadele väga tugevat negatiivset mõju maaparandus ning
nõukogudeaegne kunstväetiste ja taimekaitsemürkide kasutamine.

Tegevuskava peamiseks eesmärgiks on tagada olemasolevate asurkondade
säilimine ning liigi arvukuse üldine tõus Eestis. Seda eesmärki
loodetakse saavutada eelkõige kõre elupaikade taastamise ja hooldamise
kaudu. See on aga võimalik vaid tihedas koostöös kohalike elanikega,
kellele antakse abi nii kariloomade soetamisel, karjaaedade ehitamisel
kui ka roo tõrjumisel.

Kuna elupaikade taastamine on aeganõudev tegevus, siis selleks, et
väikesearvulised säilinud kõreasurkonnad jõuaksid sobiva elupaiga
taastekkimise ära oodata, kindlustatakse nende iga-aastane järelkasv
toetava kudu ja kulleste üleskasvatamisega. Viimase edukaks
läbiviimiseks on ette nähtud spetsiaalse kasvatuskeskuse loomine
Matsalu rahvuspargi juurde, Penijõele.

Kõre tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel:
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1144763/KK_1512_tegevuskava.pdf

Tutkas sai kaitseks tegevuskava

Tutkas sai kaitseks tegevuskava

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas tegevuskava I
kaitsekategooria liigi tutka (Philomachus pugnax) kaitse korraldamiseks
aastateks 2010-2013.

Tutkas on maailma kahlajaliikidest üks arvukamaid, kuid selle
linnuliigi Euroopa parasvöötmes pesitseva asurkonna arvukus on viimastel
aastakümnetel katastroofiliselt kahanenud. Seetõttu on tutkas kantud
Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisasse ja kuulub Eestis I
kaitsekategooria liikide hulka. Eestis säilinud tutka asurkonna suurus
on 10–30 pesitsevat emaslindu. Liigi taandumise peamiseks põhjuseks
peetakse sobivalt majandatavate rohumaade kadumist, kuid mitme
potentsiaalselt kriitilise või suure tähtsusega teguri mõju on
teadmata.

Tutka tegevuskava eesmärk on liigi säilimine Eestis haudelinnuna. Kava
annab ülevaate tutka bioloogiast, levikust ja arvukusest ning seda
mõjutavatest ohuteguritest. Samuti kirjeldatakse selles liigi
kaitseks vajalikke töid aastatel 2010–2013 ning esitatakse nende
ajakava ja eelarve. Töödest tõstab kava esile tutka potentsiaalsete
elupaikade hoolduse, haudepopulatsiooni seisundi jälgimise, liigi
taandumise põhjuste uurimise ja rahvusvahelise koostöö aga ka avalikkuse
teavitamise. 2013. aastal tuleb hinnata seniste tutka kaitseks
rakendatud meetmete tõhusust ning planeerida edasine tegevus.

Tutkas on rändlind, kes pesitseb Euraasia tundravööndis ja parasvöötmes
ning talvitub Lääne-, Ida- ja Lõuna-Aafrikas ning Kagu- ja Lõuna-Aasias.
Eestis oli tutkas veel mõnikümmend aastat tagasi üsna laialt levinud,
asustades saari, mandri lääne- ja looderannikut ja ka suuremate
jõgede-äärseid luhtasid. Tutkas on tuntud oma pulmaturniiride,
tutkamängu, poolest.

Tutka tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel:
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1144766/tutkas+14102010.PDF

Parimad jõulutooted 2010

Parimad jõulutooted 2010
Tallinn FoodFesti külastajate osalusel valiti kolme messipäeva jooksul pimetesti
käigus Eesti parimad jõulutooted pagari-, lihatoodete ning ja õlu ja hõõgveini
kategooriates. Konkursil võistlesid 48 lihatoodet, 16 pagaritoodet, 7 hõõgveini ja 6 õlut.

Jõulutoode 2010 võitjad parima lihatoote kategoorias:

Verivorst - Rannarootsi Päkapikuvorst peekoniga lambasooles, Maag Lihatööstus
Verikäkk - Kahe peki verikäkk, Oskar LT AS
Jõuluvorst - Ahjuvorstikesed juustuga, AS Nõo Lihatööstus
Sült - Wõro kanalihasült, Atria Eesti AS
Pasteet, pate - Juubeli pasteet, OÜ Otepää Lihatööstus Edgar
Jõulupraad - Ahjupraad koorekastmes, Uvic AS
Üllatustoode - Toorsuitsu salaami Baltic, Oskar LT AS

Jõulutoode 2010 võitjad parima pagaritoote kategoorias:
Jõululeib - Fazeri must jõululeib, Fazer Eesti AS
Keeks - Jõulusai, AS Hallik
Üllatustoode - Meekook, AS Eesti Pagar
Piparkook - Lider Artur Õhukesed piparkoogid, NP Foods Eesti OÜ

Parim jõuluõlu - Jäägriõlu, AS Viru Õlu
Parim hõõgvein - Blossa Glögi, Altia Eesti AS

Kõiki tooteid hinnati pimetesti põhimõttel ja järgnevate kriteeriumite alusel: lõhn, maitse, sisu või konsistents ning välimus. Hindajale esitati korraga kõik osalevad, samasse kategooriasse kuuluvad tooted ja paluti avaldada omapoolne arvamus hindamislehel. Lihatooteid hindas 1126, pagaritooteid 683, hõõgveini 247 ja õlut 286 külastajat. Kokku võttis Jõulutoodete hindamisest osa 2342 messikülastajat.
Parima Jõulutoote konkursi korraldajaks oli Profexpo OÜ

Ajalehtede liit 20

Eesti Ajalehtede Liit 20-aastaseks
Eesti ajalehtede koostööd edendav ja nende ühishuve esindav Eesti Ajalehtede Liit (EALL) sai 6. novembril 2010. a 20-aastaseks.

Üheks oluliseks EALLi tegevuseks möödunud aastate jooksul on olnud ajakirjanike töö stimuleerimine seminaride ja ajakirjandusauhindade väljaandmise abil. Teise olulise tegevusena on EALLi liikmed koostöös ringhäälinguga ja veebiajakirjandusega kutsunud ellu ajakirjanduse eneseregulatsiooniorgani, Pressinõukogu. Pressinõukogule on saanud kaevata need inimesed, kelle meelest on ajakirjandus nende tegevust kajastades eksinud ajakirjanduse hea tava ja eetikakoodeksi vastu.

"Ajakirjanikel endil on kohustus igapäevaselt seista ajakirjanduse kvaliteedi eest," ütles EALLi tegevdirektor Mart Raudsaar. "Kui ajakirjanduse tase langeb, on ühiskonnas lihtsam põhjendada ajakirjandusvabaduse kärpimist, mis viiks meid tagasi ühiskonda, kust algas meie teekond 20 aastat tagasi." Käesoleva aasta augustist EALLi tegevdirektori ülesandeid täitva Raudsaare sõnul on EALLi asutajad ja varasemad juhid aidanud alal hoida pressivabadust, üht Eesti demokraatia
nurgakivi.

EALLi asutasid 20 aasta eest 34 ajalehe peatoimetajad ja ajakirjanikud. Esimesel koosolekul loodi EALLi põhikirja koostamiseks töörühm, kuhu kuulusid Mart Kadastik, Toomas Leito, Ilmar Rattus, Ahto Kaljusaar ja Rein Sikk. EALLi põhikirja kinnitas 4. detsembril 1990. aastal toimunud esimene täiskogu. Praegu kuulub EALLi 39 ajalehte.
Tallinn, 5. november 2010.

Pressimuuseum Põltsamaal

Post Scriptum. Eesti ajalehe kujundus 1766. aastast tänapäevani

Tähistamaks eesti ajakirjanduse 244. sünnipäeva avati novembris 2010 Põltsamaa Muuseumis näitus “Post Scriptum. Eesti ajalehe kujundus 1766. aastast tänapäevani”. Näitus on üleval 31. jaanuarini 2011.

Väljapaneku näol on tegemist Pressimuuseumi olulisima ja mahukaima näitusega. Külastajatel on võimalik tutvuda eestikeelse ajalehe kujunemislooga selle hälliperioodist tänapäevani. Väljas on valik vanimaid eesti ajalehti. Filmiarhiivi abiga on võimalik vaadata kaadreid sellest, kuidas 1930ndatel valmis Postimees. Näha saab Maalehe poolt annetatud ajalehe küljenduslauda ja Äripäeva võidukarikat maailma ajalehekujunduse konkursilt.

Näitus püüab meelde tuletada tõika, et 1766. aasta hilissügisel hakkas just Põltsamaa külje all Kuningamäel ilmuma arstlikke nõuandeid jagav perioodiline trükis “Lühhike Öppetus”, mida peetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks.

Näituse koostasid Roosmarii Kurvits ja Raivo Suni ning kujundas OÜ Trikk. Väljapanekut toetas Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Ajalehenäidistega aitas Eesti Kirjandusmuuseum.

Pressimuuseum on 2009. aastal registreeritud eramuuseum, mis tegutseb eesti ajakirjanduse hällis Põltsamaal. Tegemist on esialgu nö projektimuuseumiga, mis püüab huvilistele pakkuda erinevaid ajakirjandusloolisi väljapanekuid. Infot muuseumi tegemiste kohta leiab selle kodulehel www.pressimuuseum.ee

Pääsukese- ja ristikumärgi tooted

Pääsukese- ja ristikumärgi saanud tooted selgunud

12. novembril 2010 andis Põllumajandus-Kaubanduskoda üle tunnistused Tunnustatud Maitse ja Tunnustatud Eesti Maitse märgi pälvinud toodete tootjatele. Märgi saanud tooted võivad seda kanda 2011. aasta lõpuni.

Põllumajandus-Kaubanduskoja kvaliteedijuht Ave Kingu ütles tänavust toodete hindamist iseloomustades, et kvaliteedimärke taotlevad meie toiduainetetööstuse põhitegijad. Siiski on igal aastal lisandunud märgitaotlejate ja -saajate nimekirja ka mõni uustulnuk, kes peab oluliseks oma toodetele professionaalide poolt antud erapooletut hinnangut ja koja tegevust turunduse toetamisel.

3.- 4. novembrini toimus Põllumajandus-Kaubanduskojas järjekordne toiduainete päritolu ja kvaliteedi hindamine Tunnustatud Eesti Maitse (pääsukesemärgi) ja Tunnustatud Maitse (ristikumärgi) märkide saamiseks. Sel sügisel hinnati tooteid juba üheksateistkümnendat korda. Põllumajandus–Kaubanduskoda on toidukvaliteedimärke välja andnud 1998. aastast alates. Tooteid hindavad toiduainetööstuste, teadusasutuste ja -laborite erialaspetsialistidest koosnevad ekspertkomisjonid.

Pääsukesemärk Tunnustatud Eesti Maitse antakse kvaliteetsetele, kodumaisest põhitoorainest Eestis valmistatud toodetele.

Ristikumärk Tunnustatud Maitse antakse kvaliteetsele tootele, toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei kontrollita.

Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärk 2010

Lihatooted:
AS Tartu Agro Rahinge Lihatööstus Poolsuitsuvorst „Sealihavorst“

Piimatooted:
PÜ E-Piim Harmony Südamejuust, Koore juust, Eesti või
AS Maag Piimatööstus Farmi Pastöriseeritud joogipiim, rasva 2,5%
AS Valio Eesti Jogurtimaius suurte ploomitükkidega, Jogurtimaius suurte kirsitükkidega, Jogurtimaius mustika-maasika, Maasika jogurtimaius

Pagari – ja kondiitritooted:
AS Lõuna Pagarid Värska Tummõ leib
AS Eesti Pagar Rehe rukkileib (vormileib), Rehe rukkileib (põrandaleib), Cristella kohupiimasaiake 400 g/ Cheescake pastry, Cristella lihapirukas 400 g/Meat pastry
AS Kalev Chocolate Factory Vilma küpsisepulber piimašokolaadipisaratega

Kalatooted:
DGM Shipping AS Räimerümbad külmutatatud, Anšoovis oliivõlis, Balti vürtsikilud, Vürtsikilu fileed

Alkohoolsed joogid:
AS Liviko Maarahva viin

Tunnustatud Maitse ristikumärk 2010

Pagari – ja kondiitritooted:
AS Kalev Chocolate Factory Kalev Désirée piimašokolaad Caffé Latte maitselise täidisega, Kalev Désirée tume šokolaad espressomaitselise täidisega, Maiuspala pralineekompvek
OÜ Pagaripoisid Singi-juustumuffin, Tort Cheescake
TÜ Šeiker Pai Pagar Kihiline šokolaadimaitseline küpsis

Karulas rajati 15 konnalompi

Karulas taastati ja rajati viisteist konnalompi

Karula rahvuspargis taastati ja rajati 2010. a oktoobris viisteist väikeveekogu
ehk konnalompi, et luua sobivaid sigimispaiku ohtu sattunud
kahepaiksetele (eriti mudakonnale), aga ka suur-rabakiilile,
tõmmu-ujurile ja teistele veeselgrootutele. Tegevuse üks eesmärk oli
ka kunagise maastikupildi osaline taastamine.

Kuigi inimene saab tänapäeval oma tarbevee kaevust ning lina
leotamiseks pole enam lompe vaja, on väikeveekogude maastikupildist
kadumine ja nende kaladega asustamine mõjunud väga rängalt mitmetele
kahepaiksetele, kelle arvukus on sajanditagusega võrreldes kümneid kordi
langenud (nt mudakonn) või on liik meie loodusest sootuks kadumas (nt
rohe-kärnkonn). Samuti on väikeveekogude nappus mõjutanud mitmete teiste
veega seotud liikide arvukust ja levikut.

Keskkonnaameti tellimusel puhastati Ähijärve külas kaks lompi kõrgest
taimestikust ning paju ja lepavõsast ja kaevati maastikus sobivasse
lohukohta ka üks päris uus. Mähkli külas puhastati võsast, süvendati ja
laiendati kuus täielikult kinnikasvanud lompi, nende hulgas ka kaks
endist linaleoauku. Päris uusi veekogusid rajati sinnakanti kolm.
Rebasemõisas puhastati ja kohandati kahepaiksetele sobivaks üks aiatiik.
Lisaks taastati piirkonnas veel kaks tiiki.

Töid aitas teha OÜ Kagumerk, kelle kaasabil on kahepaiksetele sobivaid
väikeveekogusid rajatud juba 2002. aastast alates. Konnalompide rajamine
ja taastamine õnnestus tänu kohalike elanike ja maaomanike
vastutulelikkusele ja mõistvale suhtumisele. Just kohalike abiga
puhastati mitu endist lombikohta enne kaevamise algust võsast.

Karula konnalompide kaevamist rahastati projektist DRAGONLIFE. Lompide
taastamist on Karula rahvuspargis järgmistel aastatel kindlasti kavas
jätkata.

Konnalompe ehk võru keeles kunnalumpe rajati Lõuna-Eesti maastikule
juba sajandeid tagasi nii loomade jootmiseks, lina leotamiseks, sauna-
ja pesuvee võtmiseks kui põllu- ja aiamaa kastmiseks. Lompidel oli oma
koht ja otstarve ning seetõttu hoiti neid kinni kasvamast. Lisaks
inimesele said väikestest veesilmadest kasu mitmed kahepaiksed ja teised
vees sigivad või elavad loomad (kiilid, vesimardikad, ujurid jne).
Praegusel ajal meenutavad maastikupildis vanu lombikohti sageli vaid
suured pajupuhmad või madalad lohud.

Karuputke tõrjuti 1173 hektaril

Karuputke tõrjuti 2010. a 1173 hektaril

2010. a tõrjuti Eestis karuputke võõrliike - sosnovski karuputke (Heracleum
sosnovskyi) ja hiid-karuputke (Heracleum mantegazzianum) 1173 hektaril.
Tõrjeks kuluks ligikaudu 4,8 miljonit krooni, mis tänavu saadi Euroopa
Regionaalaerngu Fondist.

Üle Eesti väljakuulutatud hanke tulemusel sõlmiti 35 töövõtulepingut
1253 hektari tõrjumiseks, kuid vastu võeti tõrjetööd 1173 hektaril.

„Ligikaudu 80 hektaril oli tõrje teostamata või teostatud ebapiisavalt
määral, mille tulemusel valmisid koloonias uued karuputkeseemned ning
Keskkonnaamet ei võtnud tööd vastu,“ ütles projekti koordineeriv
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Eike Vunk.

Kaks peamist eesmärki karuputke tõrjetöödel on vähendada mullas
leiduvat seemnepanka ning takistada uute seemnete teket. Kuna seemned
võivad idanemisvõimelisena püsida kuni 8 aastat ja üks taim suudab
toota kuni 10 000 seemet, siis ühel aastal ühe taime viljumine koloonias
võib tühistada varasema mitme aasta töö.

Tõrjetöödest teavitati avalikkust ning tänu Maa-ameti kaardirakenduse
abil avalikustatud levikuinfole laekus Keskkonnaametile hulganisti
teateid uute kolooniate asukohtade kohta.

Tõrjutud karuputke kolooniatest suurimad asusid Härjanurme külas
Jõgevamaal, Sigula ja Liivi külas Harjumaal, Viiratsi ja Polli vallas
Viljandimaal ning Haeska külas Saaremaal.

Karuputke tõrjuti juba kuuendat aastat. 2009. aastal kulus
878 hektari tõrjeks ca 4 miljonit krooni.