Isekustuvad sigaretid

Euroopa Liit plaanib uute tuleohutumate sigarettide kasutuselevõttu
SISEMINISTEERIUM 26. november 2010

Sel kuul avaldas Euroopa Komisjon sigarettide tuleohutusnõuete standardi, mis loob eelduse isekustuvate sigarettide kasutuselevõtuks kõikides liikmesriikides. Siseministeerium peab tuleohutumatele sigarettidele üleminekut Eestis hädavajalikuks.

Selle aasta 17. novembril avaldatud standardi jõustumiseks peab see heakskiidu saama kahes Euroopa Komisjoni töörühmas ning Euroopa Parlamendis. Seejärel muutub standard toote ohutuse direktiivi alusel kõikides liikmesriikides kohustuslikuks alates järgmise aasta novembrist. See tähendab, et täpselt aasta pärast peab ka Eesti kiirelt kustuvatele sigarettidele üle minema.

Erinevalt tavapärastest sigarettidest ei suuda kiirelt kustuvad ehk isekustuvad sigaretid mahvimata põleda, mistõttu on need ka hooletusse jätmisel oluliselt tuleohutumad. „Tulesurmade kurba statistikat vaadates on selge, et isekustuvatele sigarettidele üleminek on lausa hädavajalik. Mul on väga hea meel, et Euroopa Komisjon on otsustanud sellise kohustuse kehtestada liikmesriikide üleselt, meie jaoks tähendaks see 10-15 säästetud inimelu aastas,“ ütles siseminister Marko Pomerants.

Hooletu suitsetamine on Eestis üks peamisi tulesurmade põhjuseid. Viimastel aastatel on hooletust suitsetamisest alguse saanud pea pooled surmaga lõppenud tuleõnnetused. Eelmisel aastal hukkus hooletu suitsetamise tagajärjel 43 inimest. Üle-eelmisel aastal kaotas hooletust suitsetamisest tekkinud tulekahjudes elu 39 inimest ning 2007. aastal 57 inimest. Esialgsetel andmetel on selle aasta kümne kuuga hooletu suitsetamise tagajärjel hukkunud 28 inimest.

Tulesurmade koguarv on viimastel aastatel küll oluliselt vähenenud, kuid hooletust suitsetamisest põhjustatud tulesurmade osakaal vähenemist ei näita. Sellest järeldub, et sigarettide tuleohutusnõudeid tuleks muuta, kuna vaatamata ennetustööle pole hooletust suitsetamisest tingitud tuleõnnetused vähenenud.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja Lauri Lugna sõnul aitaks isekustuvate sigarettide kasutusele võtmine ära hoida ligi 500 tulekahju aastas. „Lisaks inimelude säästmisele võimaldab ohutumatele sigarettidele üleminek vähendada ka tulekahjude tagajärjel hoonetes tekkivat varalist kahju hinnanguliselt 50 miljoni võrra aastas,“ selgitas Lugna.

Isekustuvate sigarettide puhul on muudetud nende põlemisomadusi. Selleks kasutatakse väiksema poorsusega ja spetsiaalsete takistusribadega paberit ning pakitakse tubakas senisest tihedamalt. „Suitsetajale jäävad need muudatused sigarettide kasutamisel märkamatuks. Pakenditele ei lisata ka mingisugust erimärgistust, kuna see võiks anda eksitavat informatsiooni suitsetamise ohutuse kohta,“ märkis Lugna.

Teiste riikide kogemuse põhjal ei kaasne selle muudatusega tubakatoodete hinnatõusu. Samuti ei ole uued sigaretid tervisele ohutumad ega ohtlikumad, kuna tõrva, nikotiini ja vingugaasi sisalduse nõuded sellega ei muutu.

Siseministeerium on isekustuvate sigarettide kasutuselvõtuks ettevalmistusi teinud juba varasemalt. „Oleme pidanud läbirääkimisi tubakatoodete maaletoojatega ning teavitanud ka tarbijakaitseametit, kelle ülesandeks jääb müügil olevate sigarettide üle järelevalve teostamine,“ lisas Lugna.

Praegu on isekustuvad sigaretid kasutusel juba Soomes, Kanadas, Austraalias ja USA-s.

Avaldatud standarditest saab rohkem teavet standardikeskuse kodulehelt www.evs.ee ning Euroopa standardiorganisatsiooni novembri väljaandest ftp://ftp.cen.eu/CEN/Sectors/SectorNews/November10.pdf

2010. a oli niidurüdidele soodne

Aasta oli niidurüdidele soodne
Keskkonnaamet Pressiteade 30.11.2010

Tänavu läbiviidud niidurüdi loenduse kohaselt pesitses paare ligi
kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal.

Keskkonnaaamet loendab koostöös Läänemaa Linnuklubi ja Eesti
Ornitoloogiaühingu kahlajatöörühmaga igal aastal esimesse
kaitsekategooriasse kuuluva niidurüdi arvukust kõige olulisematel
pesitsusaladel. Mullu pesitses rannaniitudel rekordliselt väike arv
niidurüdisid, 90 paari, tänavu aga loendati pesitsevaid paare kokku ligi
118.

Lisaks hooldatavate rannaniitude pindala suurenemisele oli 2010. aasta
kevad ilmastiku poolest pesitsemiseks soodus - polnud ulatuslikke
üleujutusi ega pikka põuaperioodi.
Niidurüdi jaoks väga olulisi pesitsusalasid on rannaniitudel kaksteist.
Need paiknevad Läänemaal, Hiiumaal, Saaremaal ja Pärnumaal. Kõige rohkem
rüdisid pesitseb Matsalu rahvuspargis. Lisaks arvukuse loendustele
pööratakse üha enam tähelepanu liigi pesitsusedukuse
kindlaksmääramisele. 2010. aastal alustati koostööd Oulu
ülikooliga, et selgitada rüdide omavahelist sugulusastet. Kui
isendeid on liiga vähe, on sunnitud omavahel ristuma lähisugulased, mis
viib mitmesuguste geneetiliste probleemideni ja võib põhjustada liigi
väljasuremist.

Väikese kurvitsalise - niidurüdi - Läänemere populatsioon on levinud
vähestes riikides -Eestis, Taanis, Rootsis ja Soomes. Liigi arvukus
on kõikjal kiiresti langenud, ka Eestis, kuid meie populatsioon on
Läänemeremaade suurim. Arvukuse languse peamine põhjus on sobiva
elupaiga puudus - palju rannaniite on hooldamata (karjatamata, niitmata)
või kehvasti hooldatud, lisaks pakuvad sealsed kõrgemad rohu- ja
põõsatukad sobivat varjet väikekiskjatele. Parim pesitsusala rüdi
jaoks on madala rohustuga rannaniit, kus madalad mättakesed vahelduvad
vesiste lohkudega ja veepiiril ei kasva pilliroogu.

Uued sõnad 2010. a sõnause võistluselt

Sõnaus andis meile uuteks sõnadeks ka taristu, toimeabi, penipaun ja tundetaip
VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI PRESSITEADE 2. detsember 2010

593 inimest 2123 sõnaettepanekuga osales president Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnavõistlusel.

23. augustil 2010 kuulutas Vabariigi President välja sõnavõistluse ehk sõnause riigi ja ühiskonnaga seotud uute mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles.

Sobivaid vasteid otsiti 11 mõistele, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna, või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus. Lisaks võisid osalejad esitada vasteid ka oma pakutud mõistetele.

2. detsembrist on sõnavõistluse tulemused ja pikem selgitus kättesaadavad koduleheküljel www.sonavoistlus.ee, samuti aadressil www.president.ee ja www.eki.ee ning Toomas Hendrik Ilvese Facebook’i lehel.

Sõnavõistluse võitjad:

1. AE-koostöö, vabamas keelepruugis averus, määrsõnana avera – PPP ehk public-private partnership’i asemel.
Neid sõnu pakkusid 7 osalejat (Silvi Jänes, Margus Konnula, Susanna Laan, Andres Luga, Endel Valdas, Indrek Viil, Riina Vällo).

2. avaõiguslik – kohmakama avalik-õigusliku asemel.
Selle vaste pakkusid 8 osalejat (Priit Kersen, Ants Kollo, Jaan-Matti Lillevälja, Matti Masing, Kristel Pohlak, Signe Siimann, Andres Valdre, Riina Vällo).

3. juhind – Euroopa Liidu direktiivi kõrval.
Sõna ettepanijaid oli 4 (Eero Kangor, Jüri Puust, Toomas Raba, Maria Talihärm).

4. kestlik – inglise sõna sustainable tõlkevastena.
Sõnal oli 7 esitajat (Helger Aaresild, Ivar Jung, Kalju Jõul, Mihkel Landebraun, Olev Remsu, Endel Valdas, Kullo Vende).

5. peavoolustamine – inglise sõna mainstreaming tõlkena.
Sõna esitas võistlusele Mait Talts, ent nagu näitas tekstiotsing Internetis, on ta juba varem kasutust leidnud.

6. taristu – võõrsõna infrastruktuur kõrvale.
Sõna esitas Andres Valdre.

7. teisestamine – inglise termini othering vastena.
Sõnal oli 8 esitajat (Sirje Ainsaar, Mika Keränen, Arne Merilai, Pille Petersoo, Saue gümnaasiumi 10.b klass, Mait Talts, Sven Varkel, Riina Vällo), kuid nagu näitas tekstiotsing Internetis, on ta juba mõnel pool kasutusel.

8. toimeabi – senise humanitaarabi kõrvale.
Sõnal oli 5 esitajat (Katrin De Bakker, Mihkel Mikkelsaar, Kaido Rannik, Jüri Ruut, Sirje Vaaro).

9. toimija – rahvusvahelises kontekstis esineva inglise termini actor või player tõlkena.
Sõnal oli 5 esitajat (Viljar Ansko, Eero Kangor, Matti Maasikas, Karina Tamm, Kaidi Toompalu).

10. vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond – senise kolmanda sektori asemel.
Neid sõnu esitas 12 osalejat (Marge Kohtla, Mario Luik, Matti Masing, Helle Mikk, Mihkel Mänd, Kaupo Palo, Indrek Raats, Seidi Reek, Jüri Ruut, Mait Talts, Kullo Vende, Riina Vällo).

11. poliitikale põhimõttelise tegevusplaani, mingi eluvaldkonna korraldamise eesmärkide, põhimõtete ja vahendite tähenduses sobivat vastet töörühm ei leidnud, kuigi paari ettepanekut peeti kaalumisväärseks.

Lisamõistete hulgast otsustas töörühm soovitada kasutusse:

12. kärgpere – tähenduses ’pere, kus on sinu-minu-meie lapsed’.
Ettepaneku esitas Kristel Kärner.

13. tundetaip – ühendi emotsionaalne intelligentsus omasõnalise vastena.
Ettepaneku esitas Rain Kooli.

Lisaks tõsteti esile sõna penipaun inglise sõna doggiebag leidliku tõlkevastena (esitaja Kaarel Kaas).

Sõnause üldvõitjaks tunnistati „taristu“ – esitaja Andres Valdre.

Euroopa naaritsa tegevuskava

Euroopa naarits sai kaitseks tegevuskava
KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 2. detsember 2010

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas tegevuskava I kaitsekategooria liigi euroopa naaritsa (Mustela lutreola borealis) kaitse korraldamiseks aastateks 2010-2014. Tegemist on kolmanda naaritsa kaitsele ja taastamisele pühendatud tegevuskavaga Eestis.

Tegevuskava annab ülevaate liigiökoloogiast, naaritsa kaitsest ja senistest elupaikadest. Lisaks tutvustab kava liigile omaseid ohutegureid, kaitse eesmärke ja tegevusi, eelarvet ning eeldatavat ajakava.

Tegevuskava jätkab varem algatatud tegevussuundi, milleks on naaritsa asurkondade taastamine ja tehisasurkonna alalhoidmine Tallinna Loomaaias. Töödest tõstab kava esile naaritsa kaitsetegevused tehistingimustes, mille eesmärgiks on säilitada küllaldasel määral liigile omast geneetilist mitmekesisust ning paljundada naaritsaid loodusesse laskmiseks nii Hiiumaal kui ka Saaremaal.

Euroopa naarits on üks euroopa ohustatumaid imetajaid. Eestil on Euroopa naaritsa kaitsmise lipuroll kogu maailmas. Tallinna loomaaed vastutab Euroopa naaritsate üle-euroopalise paljundusprogrammi eest ja koordineerib loomaaedade vahelist loomade vahetust.

Ameerika naaritsa ehk mingi Euroopa loodusesse sattumist peetakse Euroopa naaritsa kadumise peamiseks põhjuseks. Kuna mandri-Eestis on praktiliselt Euroopa naarits välja surnud, siis Eestis on naaritsa kaitseks asustatud Euroopa naaritsaid Hiiumaale, kust enne seda Ameerika päritolu mingid välja püüti. Aastatel 2000-2009 on Hiiumaal eri kohtades lahti lastud kokku 436 naaritsat ja loodetakse, et sinna tekib iseseisev naaritsa populatsioon. Elujõulise populatsiooni jaoks on seal aga elupaiku vähe, seetõttu on kavas planeeritud ka elupaikade taastamine. Eesti edukas naaritsa Hiiumaale taasasustamise projekt on ainulaadne kogu maailmas.

Naaritsat võib vaadelda kui võtmeliiki, kelle kaitse toob kaasa leevendust ka paljudele teistele liikidele ning aitab seega kaasa liigikaitse arendamisele Eestis. Näiteks on kava kohaselt plaanis korrastada vooluveekogud Hiiumaal. See tegevus parandab elupaiku mitte ainult naaritsale, vaid paljudele teistele vooluveest sõltuvatele liikidele ning korrastab tunduvalt ka saare maastikulist ilmet. Teiseks on Tallinna Loomaaia liigikaitse labori renoveerimine ja kaasajastamine. Kuigi ka see tegevus on näiliselt pelgalt ühele liigile suunatud, on tegelikkuses korraliku liigikaitselise labori ja eksperimentaalbaasi loomine aluseks ka paljude teiste ohustatud liikide rakendusteaduslikuks uurimiseks ja kaitseks. Seega võidab sellest tegevusest liigikaitse Eestis märksa laiemalt.

Euroopa naarits on väike poolveelise eluviisiga kiskja, kes kuulub kärplaste (Mustelidae) sugukonda ja perekonda kärp (Mustela). Naaritsa eelistatumad elupaigad on väikesed metsajõed ja -ojad, kus leidub kärestikke, mis talvel ei külmu, samuti suuremad jõed neis piirkondades, kuhu suubuvad väiksemad jõed või ojad.

Natura 2000 võrgustiku alad täpsustusid

Täpsustub Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri
KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 16. detsember 2010

Täna, 16. detsembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks Keskkonnaministeeriumi algatatud Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja muutmise.

Vabariigi Valitsuse korraldusega täiendati ja täpsustati Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Natura 2000 loodusalade kogupindala laieneb 16 900 ha võrra ning seda peamiselt 11 uue loodusala arvelt (16 200 ha). Nendest kõige suurem ala on Gretagrundi loodusala (14 650 ha), mis asub tervenisti meres. Ekspertide hinnangul on Gretagrundi mereala ainulaadne ning oluline koht Eesti loodusväärtuste seas. Natura 2000 võrgustikku on antud ala lisatud eelkõige veealuste liivamadalate ja karide kaitse eesmärgil.

Alade laiendused ning uued alad on välja valitud nende alade hulgast, mis Eesti keskkonnaorganisatsioonide andmetel peaksid täiendavalt kuuluma Natura 2000 võrgustikku. Uued kaitsealad, hoiualad ning olemasolevate kaitstavate alade laiendused on Natura 2000 alade nimekirja lisatud ainult juhul, kui maaomanikke on kaitsemeetmetest teavitatud.

Korraldusega laiendatakse olemaosolevaid alasid ning tehakse ka piiritäpsustusi 700 ha ulatuses. Uutest aladest või olemasolevate Natura 2000 alade laiendustest jääb maismaale 2200 ha, millest eramaid on 404 ha, riigimaid 1020 ha ja jätkuvalt riigiomandis olevaid maid 765 ha.

Natura 2000 alal tegutsevatel põllumajandustootjatel ja erametsaomanikel on Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) võimalik taotleda Natura toetust põllumajandusmaale, erametsamaale või poolloodusliku koosluse hooldamise toetust. Toetuse määr Natura 2000 piiranguvööndis või hoiualal asuva ühe hektari metsaala kohta on 940 krooni aastas ning sihtkaitsevööndis asuva ühe hektari metsaala kohta 1720 krooni aastas. Toetusi saab taotleda Erametsakeskuse kaudu. Ühe hektari puisniidu kohta on toetuse määr 3600 krooni aastas ning muu poolloodusliku koosluse ühe hektari kohta 2800 krooni aastas. Ühe hektari põllumajandusmaa toetuse määr on 502 krooni aastas. Põllumajandusmaaga seotud toetusi saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu. Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse saamiseks tuleb samuti esitada taotlus PRIAsse, olles esmalt kooskõlastanud toetusalused kooslused Keskkonnaametis.

Vastavalt täiendatud korraldusele kuulub Natura 2000 võrgustikku Eestis 66 linnuala kogupindalaga 1 259 200 ha ja 542 loodusala kogupindalaga 1 149 000 ha. Kuna loodusalad ja linnualad kattuvad osaliselt või täielikult, on kehtiva korralduse järgi Natura 2000 alade pindala kokku 1 475 200 ha, millest ligi pool jääb merealale. Natura 2000 alade detailsete kaartidega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis.

Ruhnlaste uus laev valmib 2012. kevadel

Ruhnlased saavad peagi uue reisilaeva
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade 21.12.2010

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas esmaspäeval lepingu uue katamaraantüüpi reisilaeva ehituseks Ruhnu liinile.

Ligi 3,2 miljonit eurot (50 miljonit krooni) maksvat laeva hakkab ehitama Baltic Workboats. Uus laev valmib 2012. aasta kevadel ning tuleb liinile kohe pärast laeva opereerimishanke läbiviimist.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul aitab laev ruhnlastele tagada eluliselt vajaliku kiire transpordiühenduse ning laiemalt on uus laev osa riigi eesmärgist parandada ühistransporti väikesaartega. „Laevaehitus aitab edendada kodumaist laevaehitustööstust ning mul on usku nende töö kvaliteeti,“ lisas ta.

Pärnu-Ringsu, Ringsu-Roomassaare ja Roomassaare-Pärnu liinil sõitev laev on alumiiniumkerega katamaraan-tüüpi parvlaev, kus on 60-kohaline reisijate salong. Peatekil on koht kahele sõiduautole või ühele mikrobussile või kaubaalusele.

Laeva pikkus on 23,9, laius 8 ja süvis 1,8 meetrit. Aluse maksimaalne kiirus on 23 sõlme ning töökiirus 20 sõlme. Meeskonda kuulub kolm inimest.

Ruhnu laeva ehitust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Tõhustus mitme ohustatud liigi kaitse

Looduskaitseaastal tõhustus Eestis kotkaste, metsiste, Euroopa naaritsa ja mitme teise ohustatud liigi kaitse
KESKKONNAMINISTEERIUM 29. detsember 2010

Looduskaitseaastal kinnitas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Eestis elavate ohustatud liikide kaitseks kokku 105 uut püsielupaika. Nelja liigi kaitse paremaks korraldamiseks valmisid ka tegevuskavad; kaks liiki viidi II kaitsekategooriast üle kõige rangemasse ehk I kategooriasse.

Uusi püsielupaiku said juurde merikotkad (30 elupaika), väike-konnakotkad (15), kanakullid (48), metsised (9); putukatest rohe-vesihobu, suur-mosaiikliblikas, teelehe-mosaiikliblikas ja suur-kuldtiib (2) ning taimedest nõmmnelk (1).

“Tegu on selliste püsielupaikadega, mis asuvad väljaspool kaitsealasid, kuid kus elavad kaitset vajavad liigid,” ütles Keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel. “Selliste elupaikade kaitse alla võtmine aitab ohustatud liikidel ellu jääda ja edasi kesta.”

Näiteks merikotka püsielupaik tähendab pesapuud koos seda ümbritseva kaitsetsooniga, kus inimeste tegevus on rangelt piiratud just pesitsusajal. Merikotkas kuulub I kaitsekategooriasse, meil pesitsevate merikotkapaaride arv jääb alla 200, kuid see on hakanud suurenema.

“Samas on metsiste arvukus viimastel aastatel nii Eestis kui ka Euroopas vähenenud,” ütles Zingel. “Eesti asurkonna suuruseks hinnatakse umbes 2000 metsisekukke ja nüüdseks on meie metsistel kokku 154 kaitsealust püsielupaika.”

Lisaks uute püsielupaikade kaitse alla võtmisele aitavad Eesti elurikkuse säilimisele ja parandamisele kaasa liikide kaitse tegevuskavad. Näiteks said tegevuskava Euroopa naarits ja niidurüdi. Euroopa naaritsa kaitsmisel on Eestil lipuroll kogu maailmas. Naaritsate üle-euroopalise paljundusprogrammi eest vastutab Tallinna loomaaed, koordineerides loomade vahetust loomaaedade vahel. Hiiumaa loodusesse on aastatel 2000–2009 iseseisva asurkonna taastamiseks lahti lastud 436 naaritsat.

Ka niidurüdi puhul on tegu ühe Eesti vastutusliigiga, sest meil pesitseb ligikaudu kolmandik Läänemere asurkonnast – viimastel andmetel 170–240 paari. Valdavalt rannaniitudel pesitseva niidurüdi elupaikade säilimine sõltub koostööst kohalike elanikega ehk sellest, kuidas nad rannaniitudel heina niidavad ja loomi karjatavad.

Eesti looduskaitsealane tegevus on väga oluline ka kogu Euroopas hääbumisohus oleva kõre ehk juttselg-kärnkonna arvukuse taastamisel. Hääbumise peamine põhjus on sellele liigile sobivate elupaikade kadumine, sest suur osa luitealasid on metsastatud; rannaniidud ja loopealsed on võsastunud ning roostunud. Kõredele on väga halvasti mõjunud ka maaparandus ning nõukogudeaegne kunstväetiste ja taimekaitsemürkide kasutamine.

“Kõrede arvukuse suurendamiseks ainult elupaikade kaitsmisest ei piisa,” märkis Zingel. “Sellepärast koostasime kõre kaitse korraldamiseks eraldi tegevuskava.” Seegi kava näeb ette koostööd kohalike elanikega, kellele antakse abi kariloomade soetamisel, karjaaedade ehitamisel ja roo tõrjumisel. Need tegevused aitavad taastada ja hooldada kõrede elupaiku.

Tegevuskava valmis I kaitsekategooria linnuliigi – tutka – kaitseks. Selle liigi arvukus on viimastel aastakümnetel katastroofiliselt kahanenud. Eestis säilinud tutka asurkonna suurus on 10–30 pesitsevat emaslindu.

Alates oktoobrist kuuluvad nii niidurüdi kui ka kassikakk varasema II kaitsekategooria asemel I kategooriasse.

Ühtne mobiiltelefonilaadija valmis

Mobiilitootjad said valmis ühtse telefonilaadija
EUROOPA KOMISJONI PRESSITEADE Brüssel, 8. veebruar 2011

Neljateistkümne ettevõtte ja Euroopa Komisjoni koostöö tulemusena on valminud ühtne telefonilaadija, mis jõuab turule juba sellel aastal.

Ühtne laadija, mis sobiks kõikide eri tootjate mobiiltelefonidega, on lihtne idee, mida komisjon on paljude aastate vältel üritanud läbi suruda. Andmesidevõimalusega mobiiltelefonide uued tehnilised standardid avaldati 29. detsembril 2010.

Täna sai Euroopa Komisjoni asepresident Antonio Tajani kätte kõikidele mobiiltelefonidele sobiva universaalse laadija näidise. Selle andis üle Bridget Cosgrave, Euroopa digitaaltehnoloogia tootmisharu ühendava suurima organisatsiooni DIGITALEUROPE peadirektor.

„Ma tervitan uutele ELi standarditele vastavate mobiiltelefonilaadijate kasutuselevõtmist. See on Euroopa tarbija jaoks suurepärane uudis. Nüüd jääb meil veel üle oodata uute laadijate ja nendega sobivate mobiiltelefonide jõudmist poeletile. Loodan, et tootjad suudavad tooted kiiresti turule tuua, et ELi kodanikel oleks juba õige pea võimalik ühtse mobiiltelefonilaadija eeliseid kasutada,” ütles tööstuse ja ettevõtluse eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Antonio Tajani.

Standardid avaldati 2010. aasta detsembris ning nüüd võivad mobiilitootjad asuda tegema vajalikke muudatusi laadijate konstruktsioonis ja katsetamises, et tagada nendega sobivate telefonide turvalisus ja koostalitlusvõime. Eri kaubamärki kandvaid andmesidevõimalusega mobiiltelefone saab nüüd laadida ühe ja sama laadijaga – mobiiltelefonikasutaja seisukohast on see suur samm edasi. Neliteist mobiilitootjat on kokku leppinud, et uued ühtsed mobiiltelefonilaadijad tuuakse Euroopa turule 2011. aasta jooksul.

Ühtne laadija on käegakatsutav tõend sellest, kuidas standardimine võib eurooplaste elu lihtsamaks teha. Komisjon soosib standardimist kui ühte põhitegurit, mis võimaldab ühtse turu kõiki võimalusi ära kasutada, nagu on märgitud ka 2011. aasta jaanuaris avaldatud iga-aastases majanduskasvu analüüsis.

Lisateave:
One charger for all
Vt ka:
http://www.youtube.com/watch?v=jIyo29pjgDI&feature=player_profilepage

Pressiteate täistekst.

Parim uudis, arvamus, olemuslugu ja noor ajakirjanik

Selgusid parim uudis, arvamus, olemuslugu ja noor ajakirjanik 2010

Tallinn, 14. veebruar 2011. Peatoimetajatest, ajakirjanikest ja meediaekspertidest koosnev Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) žürii valis täna parima 2010. aastal ilmunud uudise, arvamuse ja olemusloo ning parima noore ajakirjaniku, žürii avalikustab täna nominendid, võitjad tehakse teatavaks 4. märtsil.

2010. aasta parima uudise nominendid on Kadri Ibrus Eesti Päevalehes ilmunud lugudega „Heauskseid Eesti neidusid meelitatakse illegaalidega abielluma“ (ilmus 03.05.2010), „Abielu pakutakse juba esimese kõne peale“ (04.05.2010“ ja „Neiu põgenes Küproselt vangist“ (18.06.2010); Kadri Jakobson Äripäevas ilmunud lugudega „Töötukassa miljonihankest sai suure osa asutuse juhi sõbra firma“ (ilmus 21.01.2010), „Töötukassa hanke tingimused muutusid“ (25.01.2010) ja „Ametnike tuttavad on töötukassa hangete võidumehed“ (25.02.2010) ning Nils Niitra Postimehes ilmunud lugudega „Vilets bakalaureusetöö põhjustas ülikoolis tormi“ (05.06.2010) ja „Haltuurajuhendajad võetakse liistule“ (08.06.2010). Žürii valis uudise nominendid välja 47 töö seast.

Parima arvamusloo nominendid on Aivar Hundimägi Äripäevas 21. mail 2010 ilmunud looga „Miks ma ei kummarda mõne kodumaise ettevõtja ees?“, Vahur Kersna Postimehes 4. detsembril 2010 ilmunud looga „Igavusega tappev soliidsus“ ja Andus Saar Eesti Päevalehes 29. detsembril 2010 ilmunud looga „Eesti ei vaja presidenti“. Arvamusloo kategoorias esitati 61 tööd.

Parima olemusloo nominendid on Kadri Ibrus Eesti Päevalehes 21. oktoobril 2010 ilmunud looga „Kaks ööd Sõle tänaval politseimaja kõrval prostituutidega”, Tarmo Vahter ja Vallo Kruuser Eesti Ekspressis 14. oktoobril 2010 ilmunud looga „Mis toimub Keskerakonna uste taga?“ ja Kirsti Vainküla 9. septembril 2010 Eesti Ekspressis ilmunud looga „Keegi ei mõistnud jalutut võitlejat“. Olemusloo nominendid valiti välja 77 töö seast.

2010. aasta parima noore ajakirjaniku nominendid on Äripäeva ajakirjanik Katariina Krjutškova artiklitega „Hillar Tederi gildilikud investeeringud“ (ilmus 19.02.2010) ja „Hajameelne autovahendaja kauples end miljardäriks“ (ilmus 23.12.2010), Eesti Ekspressis 15. juulil ilmunud loo „Ansip ei võtnud meid vastu burkade tõttu“ autorid Piret Lakson ja Laura Mallene ning Marge Väikenurm Valgamaalases 1. juulil ilmunud looga „Elu siin on nõnda kole, et isegi teatrit pole!“. Noore ajakirjaniku kategoorias kandideeris 11 ajakirjanikku.

Kõigi nelja kategooria võitjad avalikustatakse 4. märtsil Tallinnas Õpetajate Majas toimuval aasta ajakirjandusauhindade tseremoonial.

Žürii tööd juhtis Eesti Päevalehe peatoimetaja Lea Larin. Žüriisse kuulusid Äripäeva ajakirjanik ja 2009. aasta Bonnieri preemia võitja Piret Reiljan, Postimehe peatoimetaja Merit Kopli, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, EALLi tegevjuht Mart Raudsaar, Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi, Õhtulehe peatoimetaja asetäitja Jaan Väljaots, Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi ning Ühinenud Ajalehtede juhatuse liige ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1984. aasta vilistlaste esindaja Margus Mets.

Tallinna Teletorn ootab säravaid mälestusi

Tallinna Teletorn pakub põnevate mälestuste saatjale eluaegset tasuta pääset torni
Pressiteade 15. veebruar 2011

Tallinna Teletorn ootab kuni 31. märtsini fotosid, videoid või põnevate juhtumiste kirjeldusi Teletorni kuldaegadest. Kogutavast materjalist loodab Teletorn leida lisa loodava ajaloolise ekspositsiooni jaoks. Kõigi postitajate vahel loositakse välja eluaegne tasuta pääse torni.

„Teletorni turismikeskuse ekspositsiooni ühes osas on planeeritud kajastada torni värvikirevat ajalugu,” sõnas SA Tallinna Teletorni juhataja Riina Roosipuu. “Lisaks riiklikes ja avalikes arhiivides olevate materjalide kasutamisele soovime seda täiendada ka eraisikute foto- ja filmimaterjaliga. Eriti on oodatud lood ja pildid 80ndate keskpaigast ning 90ndate algusest. Teletorn on olnud pikka aega Tallinna üks väljapaistvamaid vaatamisväärsusi ning kindlasti on väga paljudel eestlastel olemas varasem kogemus tornis. Usume, et isiklikud mälestused võiks meie väljapanekut oluliselt rikastada.”

„Soovime saada inimestelt mälestusi sünnipäevadest, juubelitest, pulmapidudest või teistest meeleolukatest sündmustest, mille puhul on käidud Teletornis,” rääkis Riina Roosipuu. “Sobivad nii poseeritud hetked kui jäädvustused tegevustest. Kindlasti on inimestel ka palju huvitavaid torniga seotud juhtumusi, legende jagada. Ei tasu karta, et me ootame ainult kunstipäraseid ja omanäolisi ülesvõtteid. Oleme kõigile abistajatele väga tänulikud. Materjalide puhul, mis lisatakse ekspositsiooni, viitame loomulikult ka autorile ja pildil olijatele. Tulevikus on kindlasti lastelastel põnev leida näiteks oma vanavanemate pulmapilt meie fondist.“

Kõigi Teletorniga seotud materjalide saatjate vahel loositakse välja auhind, milleks on eluaegne priipääse Tallinna Teletorni koos kaaslasega. Fotode viimane saatmise tähtaeg on 31. märts 2011. Materjalide edastamiseks palume ühendust võtta Tallinna Teletorniga aadressil Kloostrimetsa tee 58a, 15026 Tallinn, tel: 6 804 057 või info@teletorn.ee. Samuti on võimalik postitada materjali Teletorni Facebooki leheküljele: facebook.com/teletorn.

Mõned näited vanadest fotodest (Pildid: Tallinna Teletorn):

www.powerhouse.ee/Teletorn/foto.JPG

www.powerhouse.ee/Teletorn/foto1.JPG

Tallinna Teletorn (www.teletorn.ee) on ringhäälingu saadete edastamiseks ehitatud hoone, mis asub Tallinnas Pirita linnaosas. Teletorn on kõrgeim ehitis Tallinnas ja kogu Eestis – torni kõrgus on 314 meetrit. Sihtasutuse Tallinna Teletorn eesmärk on kvaliteetsete turismi-, kultuuri- ja vaba aja teenuste pakkumine Tallinna Teletornis ning Teletorni turundamine rahvusvahelise vaatamisväärsuse ja elamusturismi sihtkohana. Teletorni renoveerimist toetatakse Siseministeeriumi ja EASi poolt rakendatava riikliku tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise meetmest, mida kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Omavalitsuste veebiportaal valmis

Kohalike omavalitsuste veebiportaal on kasutusvalmis
SISEMINISTEERIUM – REGIONAALMINISTER 16. veebruar 2011

Kohalikele omavalitsustele mõeldud veebikeskkond on kasutusele võtuks valmis. Uus veebilahendus võimaldab nii lehekülje haldajatel kui omavalitsuse teenuseid kasutaval inimesel lihtsalt ja kiirelt teostada erinevaid toiminguid. Tänu ühendusele riigiregistritega lihtsustab teenuste kasutamist eeltäidetud avaldusvormide kasutuselevõtt.

Siim Kiisler: „Teenusportaali väljatöötamisel lähtuti põhimõttest, et info peab olema inimesele lihtsalt ja kiirelt leitav. Ühtse veebikeskkonna väljatöötamise tingis vajadus kaasaegse ning kasutajasõbraliku keskkonna loomiseks – mõeldes seejuures nii omavalitsusteenuste kasutajatele kui ka teenuse osutajatele. Portaal põhineb vabavaral. See lahendus on riigi seisukohalt otstarbekaim - nii kulutuste kontrolli all hoidmiseks kui ka edaspidiste arenduste vajadusest lähtudes.“

Uue süsteemi kasutuselevõtuga soovib riik suurendada kohalike omavalitsuste läbipaistvust ja kodanike kaasarääkimise võimalust.

Portaali pilootprojekt käivitub Viiratsi vallas http://viiratsi.kovtp.ee . Teistel Eesti omavalitsustel on teenusportaaliga võimalik liituda testperioodi lõppedes alates 2011. aasta märtsist.

Teenuseportaal põhineb sisuhaldustööriistal (liferay.com), mis võimaldab veebilehte kergesti ja ühtselt hallata. Arendatud lahendus sisaldab omavalitsuste veebilehekülgede standardset ülesehitust, haldustööriistu veebilehe haldamiseks ning eelseadistatud liidestust riigiregistritega.

Kõigil omavalitsustel on võimalik koduleht kujundada vastavalt lahendusega kaasaskäivatele teemakaartitele enda kodulehe omanäolisust kaotamata.

Lahenduse väljatöötamist rahastati Euroopa Liidu struktuurfondide vahenditega.

Metsanduse arengukava

Uus arengukava arvestab metsa- ja puidutööstuse arenguga ja lisandväärtuse loomisega
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu pressiteade 16.02.2011

Riigikogus kinnitatud „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ arvestab metsa- ja puidutööstussektori arenguga ja lisandväärtuse loomisega. Arengukava toob välja metsa- ja puidutööstuse majandusliku tähtsuse Eestile, peab silmas selle pidevat ja jätkusuutlikku arendamist ning efektiivsust.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidul on heameel tõdeda, et Eesti metsanduse järgmise 10 aasta arengukava (MAK 2020) kinnitati. Arengukava toob välja metsasektori tänase seisu ning suunad edaspidiseks. Oluliseks peetakse metsanduse jätkusuutlikku ja stabiilset arengut. Välja on toodud Euroopa Liidu metsandusstrateegias võetud suunad metsade multifunktsionaalsele kasutamisele ning metsanduse olulisusele Euroopa majandusarengus.

Olulist tähelepanu pööratakse puidu kui kiiresti taastuva materjali kasutamise edendamisele. Puidu kasutamine muude materjalide asemel aitab vähendada mittetaastuvate loodusvarade ja fossiilsete kütuste tarbimist. Metsa- ja puidutööstuse ning puittoodete kasutamise summaarne keskkonnamõju on väikesem võrreldes taastumatute materjalide töötlemise ja kasutamisega.

„Me kõik teame, et Eesti mets on meie rahva rikkus nii rahalises kui emotsionaalses mõttes ning see rikkus realiseerub läbi mitmekesise metsa- ja puidukasutuse, kus tööstusel on väga oluline metsale ja puidule lisandväärtust loov roll. Oluline on Eesti metsa- ja puidutööstussektori stabiilne areng ja efektiivsus, et oleksime konkurentsivõimelised ning säästlikud ja meie toodang leiaks kasutamist nii meil kui mujal,“ kommenteeris EMPL tegevjuht Ott Otsmann. Puittoodete kasutusiga on võrreldav puidu taastumisajaga metsas. Kasutades puitu taastumatute materjalide asemel, vähendame sellega üldist tarbimise keskkonnamõju ja talletame puidus seotud CO2 pikkadeks aastateks.

„Mida suurem on meie toodangu lisandväärtus seda rohkem tööd saavad teha Eesti inimesed. Metsa- ja puidutööstusel on asendamatu roll meie maapiirkondade arengus ning Eesti ekspordivõimes ja kaubandusbilansi tasakaalustamisel. Sektoris saab tööd 30 000 inimest ja 2010. aasta 11 kuuga oli puittoodete väliskaubanduse bilanss +500 miljonit eurot (+8 miljardit krooni). Loodame, et meie metsandus areneb MAK 2020-ga kooskõlas,“ sõnas Otsmann.

Riigikogu pressitalitus
15. veebruar 2011

Riigikogu kinnitas 49 poolhäälega Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 (909 OE). Arengukava näeb ette perspektiivse raiemahu olulise suurenemise. Rohke metsaressursi kasutamise ja töökohtade loomise seisukohast oleks otstarbekaim raiemaht 22 miljonit m3 aastas, samas kui tasakaalustatud arengu seisukohast peetakse parimaks stsenaariumiks 12–15 miljonit m3 aastas, mis on ligikaudu poole suurem kui 2009. aasta raiemaht. Algataja hinnangul aitab raiemahu suurendamine luua juurde töökohti nii metsamajanduse, transpordi kui ka metsatööstuse valdkondades. Arengukava näeb ette ka rangelt kaitstava metsamaa osakaalu tõstmise 10% metsamaa pindalast ja täiendavate loodusväärtuste kaitse meetmed uuendusraiete läbiviimisel. Otsuse vastu hääletas 6 Riigikogu liiget. Otsus jõustub allakirjutamisel.

Veekogud võivad ummukisse jääda

Karmi talvega võivad veekogud ummuksisse jääda
Keskkonnaameti pressiteade 16.02.11

Veebruari lõpul ja märtsi algul võivad sageneda veekogude talvise ummuksisse jäämise juhtumid, millega kaasneb kalade suremine. Tegemist on paraku loodusliku protsessiga, mis kordub karmidel talvedel regulaarselt.

„Nagu mitmed teadlaste läbiviidud uuringud on näidanud, ei hukku enamikel juhtudel kogu ummuksis veekogude kalastik,“ ütles Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti. „Koger ja linask taluvad hapnikupuudust hästi ning elavad sellised tingimused edukalt üle.“

Hukkumised veekogudes on peamiselt lokaalse iseloomuga ja kannatada saavad kõige levinumate liikide, särje, ahvena ja haugi, noorkalad. Tegemist on kiiresti taastuvate liikidega ja mõne aasta pärast leiame järvest jälle tüüpilise kalastiku – kuni järgmise suremiseni.

Veekogu ummuksisse jäämisest on soovitav teavitada Keskkonnaametit, kus hinnatakse veekogu seisundit ja arvestatakse seda edasiste otsuste tegemisel.

Eesti veekogudest on kõige ohtlikumas olukorras rohketoitelised, aeglase veevahetusega madalad järved. Ühe ohustatud veekogude rühma moodustavad paljud Lääne-Eesti rannikul ja saartel paiknevad madalad (sügavus 1 m piires) rannajärved, kuna talveks nende ühendus merega enamasti katkeb ja põhjamudas tekib rohkelt mürgist väävelvesinikku.

Ummuksisse jäämisel on mitmeid põhjusi. Kui hapnikuvahetust takistab jää, veevahetus jõgede kaudu on soikunud ja vetikate fotosünteesi takistab jääl olev paks lumi, siis jäävad järgi vaid hapnikku tarbivad protsessid.

Ummuksisse jäämise tulemusena käivitub veekogus mitmeid isepuhastuslikke protsesse. Suureneb zooplanktoni osakaal, sest kalamaimud on hukkunud. Zooplankterid omakorda toituvad mikrovetikatest ja tulemuseks on vee läbipaistvuse suurenemine ning mõneks ajaks järve üldise seisundi paranemine. Kalastiku taastumisega taastub selles veekogus ka normaalne toiduahel. Ja kui nende muutuste järel ei jää järve piisaval arvul röövkalu (haug, koha), siis saab neid juurde asustada.



Ummuksisse jäämise leevendamiseks on kasutatud mitmeid võtteid, millest jää lumest puhastamine ja jäässe aukude raiumine on levinumad.

Jää puhastamine lumest suurendab läbi jää vette tungiva valguse hulka ning võib panna vees olevad mikrovetikad ja taimed fotosünteesima ja hapnikku tootma. Selleks aga peab jää pind olema pidevalt puhas ja jää läbipaistev, muidu ei jõua valgus taimedeni.

Jäässe aukude raiumine ilma vee aereerimiseta aga mingit suuremat kasu ei anna, sest augud külmuvad kiiresti ja nende leevendav mõju on tühine. Aereerimist võib soovitada eraveekogude omanikele, kellel sellised võimalused lähedalt võtta ja kulutused kontrolli all.

Varasemale kogemusele toetudes on need abinõud osutunud vähetõhusaks ning kalade suremist täielikult vältida ei õnnestu. Elustiku päästmine talvisest hapnikuvaegusest on kindlasti humaanne tegevus, aga majanduslikku tulu sellisest tegevusest pole loota.

Saarte kultuuriprogrammile oodatakse taotlusi

Saarte kultuuriprogrammile oodatakse projektitaotlusi
Kultuuriministeeriumi pressiteade 1.03.2011

Kultuuriministeerium kuulutab kultuuriprogrammi “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2011 - 2014” projektide taotlusvooru. Taotluste esitamise tähtaeg on 31. märts.

Programmi üldeesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Eesti saartele omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära.

Loodud programm hõlmab alljärgnevaid Eesti püsielanikega saari - Saaremaa, Hiiumaa, Kassari, Muhu, Vormsi, Abruka, Ruhnu, Prangli, Naissaar, Vilsandi, Osmussaar, Kõinastu, Kesselaid.

Sellest aastast on programmi lisatud ka endised eestirootsi rannikualad - Noarootsi ja Nõva vald.

Saarte programm ei hõlma Kihnu ega Manija saari, kuna neile on välja töötatud eraldi kultuuriprogramm.

Kultuuriministeerium toetab sel aastal saarte pärimusliku kultuurikeskkonna projekte ligi 42 000 euroga.

Saarte pärimusliku kultuurikeskkonna täieliku teksti ning info taotluse esitamise kohta leiab siit:

Uutele keskkonnaprojektidele 267 mln eurot

Euroopa Komisjon eraldab uutele keskkonnaprojektidele 267 miljonit eurot
Brüssel, 1. märts 2011

Euroopa Komisjon kuulutas välja oma iga-aastase projektikonkursi, mida rahastatakse Euroopa keskkonnaprogrammi LIFE+ raames. Projektiettepanekuid oodatakse kolmest valdkonnast: loodus ja bioloogiline mitmekesisus, keskkonnapoliitika ja juhtimistava ning teave ja teabevahetus.

LIFE+ programm koosneb kolmest osast:

* LIFE+ looduse ja bioloogilise mitmekesisuse projektid parandavad ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitset ning aitavad kaasa linnudirektiivi ja elupaigadirektiivi, samuti Natura 2000 võrgustiku rakendamisele ning ELi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisega seotud eesmärkide saavutamisele. Kaasrahastamise määr on tavaliselt 50%, kuid esmatähtsate liikide ja elupaikade puhul võib see olla maksimaalselt 75%.
* LIFE+ keskkonnapoliitika ja juhtimistava projektid on innovaatilised või katseprojektid, mis toetavad tegevuspõhimõtete, tehnoloogiate, meetodite ja vahendite väljatöötamist muu hulgas õhu- ja veekeskkonna, jäätmete, kliima, pinnase ja põllumajanduse valdkonnas. Projektid peavad tõhustama ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist, tugevdama keskkonnapoliitika teadmistebaasi või parandama keskkonnateabe kättesaadavust seire, sealhulgas metsaseire abil. Projektide kaasrahastamise määr on kuni 50%.
* LIFE+ teabe ja teabevahetuse projektid on seotud teavitustööga keskkonna, looduskaitse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise valdkonnas, samuti metsatulekahjude vältimisega (teavitamine, erikoolitused).

Kokku on toetuslepingute kaasrahastamiseks eraldatud 267 miljonit eurot. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 15. juuli 2011.

Üksikasjalik teave taotlemise kohta.

Kogu teave LIFE+ kohta.
Riigiasutuste kontaktandmed.
Pressiteate täistekst.

Konkurss võrkpalliväljakute rajamiseks

Credit24 Rahvaliiga kuulutab välja konkursi võrkpalliväljakute rajamiseks üle Eesti
02.03.2011

Alates tänasest saab nelja nädala jooksul esitada avaldusi oma kogukonna võrkpalliplatsi rajamiseks või korrastamiseks. Konkursi Võrguplatsid korda! raames on sel suvel plaanis mänguvalmis seada kümme võrkpalliplatsi üle Eesti.

„Eestis on läbi aegade olnud iga kogukonna juures võrkpalliplats - olgu selleks siis kiigeplatsi kõrval olev muruväljak, järve- või mereäärne mänguplats, mis lisaks sportimise harrastamisele on tihi ka inimeste kohtumispaigaks,“ selgitas Eesti Võrkpalli Liidu president Vilja Savisaar-Toomast. „Hea meel on tõdeda, et Eesti Võrkpalli Liidu rahvaliiga sarja eestvedamisel oleme saanud alustada rahvasporti edendava konkursiga. Ettevõtmine aitab taastada olemasolevaid võrkpalliplatse või luua mänguvõimalusi piirkondadesse, kus on võrkpalli harrastajaid,“ lisas ta.

02. märtsist kuni 31. märtsini 2011 oodatakse kõiki võrkpallihuvilisi või kogukonna sportimisvõimaluste eest hea seisvaid inimesi esitama avaldust võrkpalliväljaku rajamiseks nende piirkonda. Käesoleval aastal saab uue võrgu, postid ja platsi piirid kümme võrkpallplatsi üle Eesti. Eesti Olümpiakomitee annab omaltpoolt kõigile väljavalitud väljaku esindajatele võrkpalli palli. Iga meeskonna hooleks jääb mänguvahendite paigaldamine kui ka väljaku ettevalmistus ja hilisem hooldus.

Credit24 turundusjuhi Rain Sepa sõnul soovitakse võrkpalliplatside rajamisega jätkata kindlasti ka järgnevatel aastatel, et järk-järgult taaselustada rahvasporti paljudes Eestimaa paikades. „Juhul kui konkurss osutub edukaks, saame kaaluda rohkemate võrguplatside korrastamist ka käesoleval aastal,“ selgitas Sepp.

Konkursi Võrguplatsid korda! raames esitatud võrkpalliväljaku eelistatud asukoht on kas munitsipaal- või kohaliku omavalitsuse maa. Eramaa on avalduse esitamiseks lubatud vaid juhul, kui maaomanik tagab avaliku ligipääsu väljakule ja mänguplats asub nähtavas, ligipääsetavas ning ohutus kohas. Taotleja peab asukoha kohta lisama vabas vormis kooskõlastuse kinnituse, koos kohaliku omavalitsuse või eraomaniku kontaktandmetega. Vajalik on lisada ka selgitus, miks antud piirkonda võrkpalliväljakut rajada soovitakse. Soovitatav on lisada ka asukoha plaan ning fotod.

Konkursi taotlusvormi ja osalustingimused leiab aadressilt www.volley.ee/vorguplatsidkorda.Täidetud dokumendid ja lisad tuleb saata hiljemalt 31. märtsiks 2011 e-posti aadressile rahvaliiga@hot.ee. Tulemused tehakse teatavaks 15. aprillil 2011.

Kergliiklusteede rajamiseks tugi

SISEMINISTEERIUM – REGIONAALMINISTER
2. märts 2011

Riik toetab omavalitsusi kergliiklusteede rajamisel

Alates tänasest, 2. märtsist algab uue kergliiklusteede toetuskeemi raamest eeltaotluste vastuvõtt. Tegemist on omavalitsustele suunatud toetusega, mille eesmärgiks on suurendada liiklusohutust ning jätkata olemasoleva kergliiklusteede võrgustiku arendamist.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on toetus mõeldud kergliikluse kitsaskohtade parandamisele. „Kergliiklusteid on viimastel aastatel palju ehitatud, kuid tihti on need jäänud üksikuteks lõikudeks. Selle toetusega saab ühendada olemasolevaid jalg- ja rattateid loogiliseks transpordivõrguks aidates seeläbi kaasa liiklusohutuse kasvule. Teine oluline eesmärk on siduda kergliiklusteedega senisest paremini keskusi, avalikke objekte ning inimeste elukohti,“ ütles Kiisler.

Toetusskeemi abikõlblikuks piirkonnaks on kogu Eesti territoorium, välja arvatud suuremad linnad Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu.



Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 320 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 85%, projekti oma- ja kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 15%. Toetuse taotlemise aluseks on kergliiklusteede kava, mille kinnitab regionaalminister.

Põhitaotlus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele kergliiklusteede kavasse nimetatud projektide osas tuleb esitada hiljemalt 2011. aasta lõpuks.

Eeltaotluse vorm ning toetusskeemi tingimuste käskkiri on kättesaadavad siseministeeriumi veebilehel www.siseministeerium.ee/kergliiklusteede-toetusskeem/.

Eeltaotlus projekti kergliiklusteede kavasse nimetamiseks tuleb esitada 22. märtsiks 2011 siseministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt aadressil info@siseministeerium.ee või paberil aadressil: Siseministeerium, Pikk 61, Tallinn, 15065.

Kalmistuseadus tuleb 2012

SISEMINISTEERIUM – REGIONAALMINISTER
4. märts 2011
2012. aastast hakkab kehtima kalmistuseadus

Järgmisest aastast rakenduva kalmistuseadusega kehtestatakse kogu Eestis kalmistutele ja matmisele kohalduvad ühtsed alused. Seaduse eesmärgiks on kalmistutele kehtivate nõuete reguleerimine ja ühtlustamine seaduse tasandil. Varasemalt kalmistuid ja matmist puudutav üldregulatsioon puudus.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul täidab valminud seadus aastaid valitsenud õigusliku lünga ning lõpetab sellega ebamäärase ja reguleerimata olukorra. „Seadus annab kalmistute ja matmise osas ühtsed alused. Seni on kalmistutesse puudutav olnud kohalike omavalitsuste reguleerida, kuid see on olnud piirkonniti erinev. Ühtse regulatsiooni kehtestamine tagab selguse ja kindluse nii kalmistute haldajatele kui inimestele ning lahendab olukorra, kus kalmistute korrashoid ning matmistavad olenesid ainult kalmistu kasutajast või haldajast,“ selgitas minister. „Seadus sätestab tähtajad ning tingimused, mis on üheselt kehtivad kogu Eestis - näiteks kalmistute sulgemisele, pealematmisele ning kalmistute ümber rajatava rahuvööndi määramisele.“

Kalmistuseadus kehtestab üleriigiliselt matmise või tuhastamise nõuded ning reguleerib kalmistute rajamist, haldamist, kasutamist ja matmiseks sulgemist.

Matmiseks suletud kalmistute kasutusotstarbe muutmise tähtajaks sätestatakse 75 aastat. Kalmistu kasutusotstarbe muutmisel tuleb maetud ümber matta ja hauatähised ümber paigutada. Lisaks suuremale selgusele kalmistute asutamise ja sulgemise osas kehtestab kalmistuseadus ühtse pealematmise miinimumaja, milleks on 20 aastat viimasest matmisest.

Seadus näeb ette hauaplatside märgistamisnõude enne nende hooldamata hauaplatsiks kuulutamist. Haua saab tunnistada hooldamata hauaplatsiks siis, kui see on olnud märgistatud vähemalt aasta ja seda ei ole selle aja jooksul korrastatud.

Uute kalmistute rajamisel ja olemasolevate laiendamisel kehtestatakse seaduse alusel kalmistu välispiirist 50 m laiune rahuvöönd, millega reguleeritakse maakasutust kalmistu ümbruses, mis on vastuolus kalmistu otstarbe, eesmärkide ja hea tavaga.

Kalmistuseaduse võttis Riigikogu vastu eelmisel nädalal ning seadus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2012.

Saarte programmi taotlusaeg 31. märtsini

Saarte kultuuriprogrammile oodatakse projektitaotlusi
1. märts 2011

Kultuuriministeerium kuulutab kultuuriprogrammi “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2011 - 2014” projektide taotlusvooru. Taotluste esitamise tähtaeg on 31. märts.

Programmi üldeesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Eesti saartele omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära.

Loodud programm hõlmab alljärgnevaid Eesti püsielanikega saari - Saaremaa, Hiiumaa, Kassari, Muhu, Vormsi, Abruka, Ruhnu, Prangli, Naissaar, Vilsandi, Osmussaar, Kõinastu, Kesselaid.

Sellest aastast on programmi lisatud ka endised eestirootsi rannikualad - Noarootsi ja Nõva vald.

Saarte programm ei hõlma Kihnu ega Manija saari, kuna neile on välja töötatud eraldi kultuuriprogramm.

Kultuuriministeerium toetab sel aastal saarte pärimusliku kultuurikeskkonna projekte ligi 42 000 euroga.

Saarte pärimusliku kultuurikeskkonna täieliku teksti ning info taotluse esitamise kohta leiab siit: http://www.kul.ee/index.php?path=0x2x213x65x1848

Kuut liiki loomatoetuste taotlusaeg

PRIA alustab loomakasvatustoetuste taotluste vastuvõttu
1. märts 2011

2.-21. märtsini saavad põllumajandustootjad esitada PRIAsse taotlusi kokku kuut liiki loomatoetuse saamiseks. Toetuste eelarve on kokku 22,2 mln eurot (347,3 mln krooni).

Loomakasvatustoetuste eesmärk on kompenseerida osaliselt loomapidajate kulutused ja tõsta sellega nende konkurentsivõimet, samuti aidata jätkata tootmist põllumajandussektoris. Möödunud aastal oli toetusesaajaid ligi 5200.

Ammlehma ja ute kasvatamise toetust makstakse nõuetekohaste loomade kohta, kes on taotleja nimel registreeritud PRIA loomade registris 2. märtsi 2011 seisuga. Ute, veise ja piima täiendav otsetoetus on n-ö tootmisest lahti seotud – praeguse toetusõiguse aluseks on varasematel aastatel loomatoetuste taotlemise käigus kindlaks tehtud ühikud.

Loetletud viit toetust rahastab Eesti riik summas 20,9 mln eurot. Teist aastat järjest rakendub ka Euroopa Liidu rahastatav piimasektori eritoetus eelarvega 1,25 mln eurot. See on mõeldud kuni 100-pealiste piimakarjade omanikele; toetus aitab turukonkurentsis toime tulla ja piimatootmist jätkata ka teistel peale suurtootjate. Piimasektori eritoetust makstakse piimalehmade arvu põhjal.

Toetustaotlusi saab esitada 2.-21. märtsini, piimasektori eritoetuse taotlusi hilinenult ka veel 22. märtsist 15. aprillini (siis väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud tööpäeva kohta). Kõige mugavam on taotlust esitada elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA.

„Kes vähegi arvutiga tuttav on, sellele pole e-PRIAs taotluse täitmine keerulisem kui maksuametile elektroonilise tuludeklaratsiooni esitamine,“ julgustab PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive. „Puudub vajadus pabereid täita ja järjekorras seista, e-PRIA toimib ööpäevaringselt. e-PRIA on loomapidajatele kasulik ka muuks – kõik loomadega seotud dokumendid ja teatised saab samuti vormistada e-PRIAs. Tuleb vaid jälgida, et asute täitma just hetkel vajalikku vormi,“ selgitab Bleive.

e-PRIAs saab klient toetuse taotlemisel ette vormid, millel on tema loomade ja toetusõiguste kohta andmed juba eeltäidetud. Kõik juhendid vormide täitmiseks on ekraanil näha. Vigadele juhib süsteem samuti ise tähelepanu ning need saab kohe ära parandada. Samuti võimaldab e-PRIA taotlust muuta.

e-PRIA tundmaõppimiseks soovitame kasutada kliendiarvuteid PRIA maakondlikes büroodes ning klienditeenindajate abi. Kes end juba e-PRIA kasutajaks vormistanud, neil soovitab PRIA kindlasti kasutada e-PRIAt ka pindalatoetuste taotlemisel.

Loomakasvatustoetuste taotlemiseks vajalikke juhiseid ja vorme ning loomade andmeid saab peale e-PRIA kodulehelt www.pria.ee ning maakondlikest büroodest. Küsimusi võib esitada infotelefonil 7377 679 või e-kirjaga aadressil info@pria.ee.

Toetuste määramisotsused teeb PRIA hiljemalt 29.mail 2011, erandiks piimasektori eritoetus: see määratakse 1.detsembriks k.a.

RMK annab jahimaad rendile

RMK lõpetab jahiteenuse pakkumise
1. märts 2011

RMK lõpetab alates tänasest jahiteenuse pakkumise enda poolt hallatavatel jahimaadel, kuus jahipiirkonda antakse edaspidi rendile avalike enampakkumiste korras. Kokku puudutab muudatus 4% riigi jahimaadest ehk ca 150 000 ha.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul ei suuda jahimajandus selliselt korraldatuna iseennast ära majandada ning riigil pole põhjust jahituristidele teenuse osutamise eest peale maksta. “Edaspidi anname RMK-le kuuluvad jahipiirkonnad jahimeestele kasutamiseks avalike enampakkumiste korras. Jahipiirkondadest moodustatakse looduslikes piirides väiksemad jahialad ning huvilistel on võimalik konkureerida 1-aastaste jahipidamis- ja ulukihooldetööde lepingute saamiseks,” sõnas Kallas.

Sellist jahipidamise korraldamist on kahel aastal RMK Kilingi-Nõmme ja Anguse jahialadel juba katsetatud ning see on osutunud edukaks. „Pakkumistulemused annavad adekvaatse pildi jahimeeste vajadustest ja võimalustest riigimaad tasu eest jahipidamiseks kasutada,“ selgitas RMK jahimajanduse osakonna juhataja Kalev Männiste. “Jahipiirkondade rendileandmisel kaasneb ulukite küttimise loaga kohustus küttida jahialalt suurulukite kõrval ka väikekiskjaid ja kopraid, samuti kohustus ulukihooldetöödeks ja lisasöötmiseks. Seega on ka edaspidi tagatud jahikorralduskavast tulenevate kohustuste täitmine.”

Enampakkumised kuulutatakse välja ning loodetakse läbi viia enne uue jahihooaja algust 1. juunil.

Nimetatud muudatus RMK töökorralduses jõustus samaaegselt käesoleva jahihooaja lõppemisega 28. veebruaril. Seoses sellega kaotatakse lähiajal 14 jahimajanduse tegevusvaldkonna töökohta. Kolmele inimesele pakutakse uut tööd RMK siseselt, 11 jahimajanduse töötajat on RMK aga sunnitud koondama. “Peame oluliseks, et kõik koondatud töötajad leiaksid endale peatselt sobiva rakenduse ning selleks teeme aktiivset koostööd Töötukassaga,” kinnitas RMK personaliosakonna juhataja Ülle Pällo.



RMK jahindusalane tegevus lähtub edaspidi eelkõige maaomaniku ning metsakasvataja huvidest. Jahinduse eest vastutab RMK metsahalduse tegevusvaldkond ning igas metskonnas esindab RMK jahindusalaseid huve metsaülem.

“Meie eesmärgiks on looduse liigirikkuse ning rohkearvuliste ulukipopulatsioonide säilimine, tagades samas ülemääraste metsakahjustuste ärahoidmise metsade uuendamisel ja kasvatamisel,” sõnas Aigar Kallas. Selleks, et metsakasvatajate ja jahimeeste vahel tekiks sellekohane ühine arusaamine, on Eesti Jahimeeste Selts ja RMK moodustanud spetsiaalse töörühma. “Loodame välja töötada lepingu, mis sõlmitakse RMK ja riigimaa jahindusliku kasutaja vahel ja mis kaitseks mõlema osapoole huvisid.”

Muudatused RMK jahimajanduses lähtuvad RMK arengukavast aastateks 2009-2012, millega nähti ette kahjumlike jahipiirkondade majandamisest loobumist ning jahipiirkondade piiride korrigeerimist.

Kevadise rehvivahetusega tasub viivitada

Politsei soovitab rehvivahetusega oodata

Kuigi tänasest, 1. märtsist tohib Eesti teedel sõita suverehvidega, soovitab politsei rehvide vahetamisega mitte kiirustada ning jälgida tee- ja ilmastikuolusid.

Põhja Prefektuuri liiklusteenistuse juht Sirle Pai selgitab, et ehkki ilmad on kohati juba päikeselised, tuleks autojuhtidel rehvivahetusega oodata. "Kindlasti ei ole praegu veel mõistlik suverehve kasutada. Teed on libedad ja jääkonarusi täis, mistõttu on suverehvidega sõitmine äärmiselt ohtlik. Rehvide, nagu ka sõidustiili valik peab peegeldama reaalseid teeolusid ning igaüks saab aru, et suvised need hetkel ei ole," hoiatab Sirle Pai.

Pai sõnul on ka viimastel nädalatel juhtunud Eestis mitu rasket õnnetust, mille tagajärjel on inimesed viga saanud. "Kindlasti ei tohiks autojuht lasta end heast ilmast ja kõrgelt käivast päikesest eksitada ning teeolusid reaalsest paremaks hinnata. Ülemäärane julgus liikluses toob liialt sageli kaasa õnnetusi ja kurvastust, mida ju kellelegi vaja ei ole. Need autod, mis talveks suverehvidega seisma ja kevade tulekut ootama jäid, võiksid pisut veel oodata," soovitab Sirle Pai. Selle aasta esimese kahe kuuga on Eestis liiklusõnnetustes hukkunud 13 inimest, mis on nelja võrra rohkem kui möödunud aastal samal perioodil.
Politsei tuletab meelde, et naastrehve tohib kasutada 15. oktoobrist kuni 31. märtsini ning lamellrehvidega saab sõita aastaringselt. Talverehvidega sõit on kohustuslik alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Rehve valides tuleb silmas pidada, et rehvimustri jääksügavus oleks vähemalt kolm millimeetrit.

Hea Teeninduse Kuu

Hea Teeninduse Kuul arendatakse eestlaste teeninduskultuuri
1. märts 2011

Hea Teeninduse Kuu traditsioon ulatub aastasse 2003 ning on loodud selleks, et propageerida hea teeninduse põhimõtteid ning väärtustada teenindaja ametit.

Organisatsiooni Heateenindus.ee poolt ellu kutsutud aktsiooni eesmärk on üleskutse kolmele osapoolele:
teenindajale – et pakkuda parimat teenindust;
organisatsioonile – et arendada oma teenindajaid ning märgata parimaid;
kliendile – et märgata head teenindust ning sellest ka teada anda.

Selleks on Hea Teeninduse Kuu raames toimumas rida erinevaid tegevusi:
„Kiida Teenindajat 2011” kampaania, mis kestab terve märtsi kuu;
„Parima Teenindaja Konkursid Tartus, Tallinnas ja Eestis ning
Hea Teeninduse seminaripäevad Tartus ja Tallinnas.

„Kiida Teenindajat 2011” kampaania kutsub klienti üles head teenindajat kiitma ning hindama teeninduskohta soovitusindeksi abil. Indeks põhineb eeldusel, et head teenindust on inimesed valmis ka sõpradele soovitama. Lisaks teenindaja ja teeninduskoha ära märkimisele küsime kliendilt ka lihtsa küsimuse – „Kui tõenäoliselt soovitaksite seda ettevõtet oma sõbrale või kolleegile?”

Kõik kliendid üle Eesti saavad häid teenindajaid kiita internetis aadressil www.heateenindus.ee. Samuti on võimalik kiidusõnad edasi anda numbril 1182. Kuu lõpus
saavad enim kiitust pälvinud teeninduskohad tunnistuse ja uksekleebise „Kliendid kiidavad".

„Tartu, Tallinna ja Eesti Parim Teenindaja 2011” konkursid saavad alguse 7.märtsil
Samaaegselt on Heateenindus.ee veebikeskkonnas käimas Tartu, Tallinna ja Eesti Parimate Teenindajate konkursid. Tartu Parim Teenindaja selgub 18.märtsil. Tallinna ja Eesti Parimad teenindajad kuulutatakse välja 31.märtsil Tallinna Hea Teeninduse Päeval.

Varasemad konkursivõitjad on öelnud, et osalemine Parima Teenindaja konkurssidel on olnud väga arendav ja motiveeriv ning positiivne kogemus on andnud juurde enesekindlust, julgust ja kinnitust, et me pakume oma klientidele oma teenindusega väärtust.

Hea Teeninduse Kuu raames toimub ka kaks Hea Teeninduse Päeva, neist üks 9.märtsil Tartus ja teine 31. märtsil Tallinnas.

Hea Teeninduse Kuu koos kõigi ettevõtmistega on sündinud organisatsiooni Heateenindus.ee, selle looja Urmas Kõiv’i ning Eesti Parimate Teenindajate koostöös.
Hea Teeninduse Päevasid on juhtimas Eesti Parimad Teenindajad Kaia Tammekänd ja Ketlyn Villem ning laval on näha-kuulda ka teisi Parimaid Teenindajaid läbi aegade.

Ehitusmahud vähenesid kümnendiku

Statistikaameti tööstus-, ehitus- ja energiastatistika talitus
1. märts 2010

Ehitusmahud vähenesid mullu enam kui kümnendiku

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2010. aastal omal jõul Eestis ja välisriikides kokku 1,3 miljardi euro (20,1 miljardi krooni) eest, mis oli 13% vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. 2008. aastal alanud ehitusmahtude vähenemine jätkus ka 2010. aastal.

Hooneid ehitati 740 miljoni ja rajatisi 542 miljoni euro eest (vastavalt 12 ja 8 miljardi krooni eest). 2009. aastaga võrreldes vähenes hoonete ehitamine püsivhindades 17% ja rajatiste ehitamine 6%. Ehitustegevuse langus oli eelkõige tingitud elamuehitusmahtude vähenemisest kohalikul ehitusturul.

Vastupidiselt langustrendil liikuvale kohalikule ehitusturule, kasvas 2010. aastal välisturul tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht 12%. Kasv tulenes hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus on viimastel aastatel suurenenud, moodustades 2010. aastal 11% kogu ehitusmahust.

Ehitisregistri andmetel lubati 2010. aastal kasutusse 2324 uut eluruumi, s.o 702 eluruumi vähem kui aasta varem. Ka 2010. aastal asus suurem osa valminud eluruumidest korterelamutes ja iga teine neist oli kas kahe- või kolmetoaline. Samas on alates 2008. aastast korterelamutes asuvate eluruumide osatähtsus järjest vähenenud, mis on viinud kasvule ka eluruumi keskmise pinna. 2010. aastal valminud eluruumi suurus oli keskmiselt 102 ruutmeetrit, mis on viimase üheksa aasta kõrgeim näitaja. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartu maakond.

Positiivset ootust ehitusturule annab nõudluse kasv uute eluruumide järele. 2010. aastal väljastati ehitusluba 2600 eluruumi ehitamiseks, mis on ligi neljandiku võrra rohkem kui aasta varem.

2010. aastal lubati kasutusse 815 mitteelamut kasuliku pinnaga 425 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, büroo- ja tööstuspinda. Võrreldes 2009. aastaga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

2010. aasta III kvartalis väikest kasvu näidanud ehitusturg pöördus IV kvartalis taas langusesse. Ehitusettevõtted ehitasid IV kvartalis omal jõul 344 miljoni euro eest (5,4 miljardi krooni eest), mis oli 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes 5% vähem. Hooneehitustööde maht vähenes 4% ja rajatiste ehitusmaht 5%.

Videovalve koolides pole kohane

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON 1.03.2011.
Videovalvet koolides tuleks võimalusel vältida

Andmekaitse Inspektsioon on asunud seisukohale, et klassides ei ole videojälgimine põhjendatud. Kooli ümbruses, fuajees ja koridorides võib videovalve teenida vaid turvalisuse eesmärki.

Inspektsioon, olles viinud läbi põhjaliku eesmärkide ja vajaduste analüüsi, leiab, et klassiruumidesse kaamerate paigaldamine on tavaolukorras ülemäärane.
Tundides toimuva üle on kontrolli võimalik teostada õpetajal ja kui tarvis, saab vahetunniks lukustada klassiukse.
Selline lahendus on videojärelevalvega võrreldes märksa vähem õppurite ja õpetaja eraelu puutumatust riivav abinõu.

Kooli teistes ruumides võib videovalve kasutamine olla lubatav, kui esineb reaalne oht seal liikuvate inimeste turvalisusele ja muude vahenditega turvalisust tagada ei ole võimalik.
Riietusruumidesse, tualettruumidesse ja teistesse kõrgendatud privaatsust nõudvatesse paikadesse kaamera paigaldamine lubatav ei ole.

Muudeks eesmärkideks kui turvalisus, võib kaameraid kasutada vaid jälgitavate nõusolekul, alaealiste puhul on selleks reeglina lapsevanem.
Turvakaalutlused on isikute ja vara kaitse, selle all ei saa mõista heakorda või koolikohustusest kinnipidamist.

Inspektsioon rõhutab, et igasugune jälgimine riivab inimeste eraelu, mistõttu peab niisugune tegevus olema alati seaduslik, vajalik ja proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
Valikute tegemisel peaks eelistama alati lahendust, mille kasutamine riivab isiku eraelu puutumatust vähimal määral.

Andmekaitse Inspektsioon lõpetas järelevalvemenetluse Ääsmäe Põhikooli suhtes.
Ääsmäe Põhikooli kinnitusel on nüüdseks viidud jälgimisseadmestiku kasutamine kooskõlla andmekaitse põhimõtetega.