Liiklusseadus 1. oktoobrist 2014 ja 1. jaanuarist 2015

If Kindlustuse pressiteade 23.09.2014.a Maanteeamet: Uus liikluskindlustuse seadus korrastab liiklusregistrit Esimesest oktoobrist jõustuvas liikluskindlustuse seaduses on muudatusi, mis puudutavad nii autojuhte, kindlustusseltse aga ka riigiasutusi. Maanteeametile annab uus seadus võimaluse pikemat aega kasutamata sõidukite registrikande peatamiseks ning nendele sõidukitele ei rakendu ka sundkindlustus. Kokku puudutab registrikande peatamine enam kui 100 000 sõidukit. Kuid olulisi muudatusi on veel mitmeid. Kuigi uus liiklusseadus hakkab kehtima 1.10.2014, siis kõige olulisem muudatus kliendi jaoks, milleks on oma kindlustusandja hüvitamine, jõustub järgmise aasta esimesest jaanuarist. See muudatus tähendab seda, et kui täna tuleb liiklusõnnetuses kannatada saanud poolel hakata asju ajama süüdlase kindlustusseltsiga, siis alates 1.01.2015 saab kannatanu pöörduda enda kindlustusseltsi. Maanteeameti sõidukite registriosakonna juhataja Meelis Telliskivi sõnul aitab uus seadus korrastada liiklusregistrit ning säästa sõidukijuhte sundkindlustusest. „Uus seadus annab Maanteeametile õiguse peatada registrikanne liiklusregistris sõidukitel, mis ei ole kahe aasta jooksul omanud kehtivat ülevaatust ega liikluskindlustust. Meie soov on säästa isikuid, kes peaksid hakkama tasuma sundkindlustuse kindlustusmakseid liiklemiseks kõlbmatute või reaalselt enam mitteeksisteerivate sõidukite eest,“ sõnas Telliskivi. Telliskivi lisab, et sõidukite registrikannete peatamine algab uue seaduse jõustumisega 1.10.2014 ning see puudutab enam kui 100 000 sõidukit. Oluline on sõidukijuhtidel teada, et kui siiani võis sõiduk kehtiva kindlustuseta olla kaks aastat, siis uus seadus on seda aega lühendanud ühele aastale ning selle aja täitudes teeb Liikluskindlustuse Fond sõidukile sundkindlustuse. Et sellist olukorda vältida, tuleks liikluses mittekasutatava sõiduki registrikanne liiklusregistris peatada – seda saab teha läbi Maanteeameti e-teeninduse ning see on tasuta. Sundkindlustus ei rakendu uunikumidele ega ka sõidukitele, mis ei ole kahe aasta jooksul läbinud ülevaatust ega omanud liikluskindlustust – nende sõidukite registrikande peatab Maanteeamet. Mida peaks sõidukijuht veel teadma uuest liikluskindlustuse seadusest: Kindlustamiseks ei pea olema sõiduki omanik Lepingu sõlmimine muutub lihtsamaks. Edaspidi saab liikluskindlustuse sõlmida ka isik, kes ei ole sõiduki registreerimistunnistusele kantud. Näiteks saab vanaisale liikluskindlustuse sõlmida ka täisealine lapselaps. Lepingu lõpetamise reeglid Kuna lepingud sõlmitakse edaspidi kindla tähtajaga, siis võib selle ennetähtaegselt lõpetada, kui näiteks lõppeb liising või sõidukit ei saa tehnilistel põhjustel enam kasutada.

2014. lastetoetuste tõus kindel

Sotsiaalministeeriumi pressiteade 23. september 2014 Järgmisest aastast tõusevad lastetoetused ja pension ning luuakse täiendavad kiirabibrigaadid Täna kinnitas Vabariigi Valitsus järgmise aasta riigieelarve. Sotsiaalministeeriumi haldusalas olevad kulutused moodustavad 40,5% kogu riigieelarve kulutustest ehk 3,4 miljardit eurot. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala suurimad kulud on riiklik pensionikindlustus (1,57 miljardit eurot) ja ravikindlustus (945 miljonit eurot), mis moodustavad 74% kogukuludest. Lisaks on sotsiaaltoetusteks kavandatud 590 miljonit eurot. „Võib öelda, et valitsuse täna kinnitatud eelarvel on inimese nägu. Muudatused, mis uuest aastast tulevad on suunatud, et nii noorte kui vanade elu Eesti riigis paraneks,“ ütles sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt. „Uuest aastast tõuseb lastetoetus, mis on kümme aastat olnud muutumatuna, kuid puudutab ligi 243 tuhat last ning nende vanemaid. Tõusevad ka pensionid ning kasvab tulumaksuvaba miinimum pensionäridel,“ lisas minister. Järgmise aasta eelarve toob kaasa positiivseid muudatusi ka tervisevaldkonnas. „Eile avasime Jõhvis uue kiirabibaasi, kus hakkab tööle 120 inimest ja 16 kiirabiautot. Riigi eelarvest eraldame veel täiendavaid vahendeid, et viia lõpuni kiirabireform. Juurde luuakse õebrigaadid näiteks Tartusse ja Häädemeestele, et abi jõuaks kõigini veelgi kiiremini ja kvaliteetselt.“ ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. „Uuest aastast maksab Sotsiaalministeerium ka apteekrite lähtetoetust, et kindlustada apteekide püsimine maal. Toetus on mõeldud üldapteeki või selle struktuuriüksusesse tööle või tegutsema asuvale proviisorile ja farmatseudile,“ lisas Kruuse Muutused uuest aastast: · Lastetoetuste, sh vajaduspõhiste peretoetuse tõus Perede toimetuleku parandamiseks tõusevad lastetoetused seniselt 19,18 eurolt 45 euroni esimese ja teise lapse kohta ning 100 euroni alates kolmandast lapsest. Samuti tõusevad vajaduspõhise peretoetuse summad 45 euroni perele, kus kasvab 1 laps, ja 90 euroni perele, kus kasvab vähemalt kaks last. · Pensionid tõusevad aprillist 5,9%, kasvab tulumaksuvaba miinimum pensionäridele Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti, tulumaksu langetamise tulemusena tagatakse jätkuvalt pensionite maksuvabastus. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 374 euroni (praegu 354 eurot). Keskmine vanaduspension 44-aastase staažiga saab olema 374 eurot (praegu 353 eurot). · Toimetulekutoetuste arvestamisel on lapsed võrdsed pere esimese liikmega Kui pere taotleb toimetulekutoetust, võrdsustatakse selle arvestamisel lapsed pere esimese liikmega ehk toetus lapsele saab olema 100% senise 80% asemel. Eelmisel aastal sai toimetulekutoetust 6100 lastega peret. · Toetus tugiperedele kasvab Tugiperedele mõeldud toetus kasvab 25% ning tõuseb praeguselt 191,80 eurolt 240 eurole. Toetus on mõeldud peredele, kus kasvav laps on eestkostel või hoolduslepingu alusel. Muudatus puudutab ca 2000 last. · Matusetoetuse saajate ring laieneb Taastatakse riikliku matusetoetuse maksmine majanduslikult vähekindlustatud peredele. Toetust makstakse matusekorraldajale, kelle pere sai toimetulekutoetust vähemalt ühel kuul viimase 12 kuu jooksul. Matusetoetuse suurus tõuseb 250 euroni. See kehtib ka kohalikele omavalitsustele, kes matavad omasteta inimesi Sotsiaaltöötajate palgatõus Kõigil avaliku sektori asutustel suureneb palgafond 3 protsenti, prioriteetsetes valdkondades nagu sotsiaal-, kultuur-, siseturvalisus ja õpetajad on palgakasv 4,5 protsenti. · Viiakse lõpule kiirabireform, luuakse täiendavad brigaadid Kiirabi reformi lõpuleviimiseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit. Eestis luuakse juurde seitse uut õebrigaadi. Kohad: Häädemeeste, Valga, Tapa, Tartu, Saue ja kaks Tallinna. · Töötutoetuse määr tõuseb Kui käesoleval aastal on töötutoetuse määr see 3,62 eurot päevas, siis 2015. aastal on see 4,01 eurot päev. Töötutoetus, mis 2014. aastal on keskmiselt 112 eurot kuus, tõuseb 124,25 euroni 2015.aastal. · Langeb töötuskindlustusmakse määr Eesti Töötukassa nõukogu ettepanekul on järgmisel neljal aastal töötuskindlustusmakse määr 2,4%, sh töötajatel 1,6 % ja tööandjatel 0,8%. · Apteekritele hakatakse maksma lähtetoetust Apteekri lähtetoetus on üldapteeki või selle struktuuriüksusesse tööle või tegutsema asuvale proviisorile ja farmatseudile ühekordselt makstav toetus. Toetuse kogusumma on 150 000 eurot, mis jaguneb kümne apteekri vahel.