LKF: Käivitub sunduslik liikluskindlustus

Pressiteade

3. september 2015

  

Unustatud auto saab sundkindlustuse

Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) tuletab meelde, et 1. oktoobrist tekib ligi 40 000 liikluskindlustuseta sõidukile sundkindlustus. Sundkindlustuse ohus on liiklusregistris arvel olevad sõidukid ja haagised, millel ei ole olnud liikluskindlustust viimase aasta jooksul. Sundkindlustuse vältimiseks tuleb sõiduk ajutiselt või lõplikult liiklusregistrist kustutada või sõlmida liikluskindlustuse leping.

Igal liiklusregistris registreeritud mootorsõidukil või haagisel peab olema liikluskindlustuse leping. Seisva sõiduki suhtes ei pea lepingut olema, kui viimase lepingu lõpust ei ole aasta möödas. Kui lepingu sõlmimise kohustus on täitmata, rakendub sundkindlustus.

Sundkindlustus ei puuduta sõidukeid, mille kindlustuse ja ülevaatuse lõppemisest on möödunud üle kahe aasta. Nende sõidukite registrikanne on automaatselt peatunud. Samuti ei puuduta sundkindlustus vanasõidukeid ega võistlusautosid.

„Sundkindlustust on mõistlik vältida, sest kindlustusmakse on tavalisest liikluskindlustusest oluliselt suurem, lisaks rakendub kahju tekitajale 640 eurone omavastutus,“ selgitas LKF-i juhatuse liige Lauri Potsepp. „Sundkindlustatud sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal on kohustus tasuda kindlustusmakse LKF-ile. Kui makse jääb tasumata, esitab LKF kindlustusmakse nõude täitmiseks kohtutäiturile,“ lisas Potsepp.

Sundkindlustuse kindlustusmakse peab tasuma sõiduki vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isik või sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isik, kui liiklusregistrisse ei ole kantud sõiduki vastutavat kasutajat.

Sõiduki kindlustuskaiste kehtivust ja sundkindlustuse ohtu saab kontrollida LKF-i kodulehelt https://vs.lkf.ee/pls/xlk/!sysadm.ic_insurance_cover_pkt.show_form?p_purpose=DRIVE.

Sobivaima liikluskindlustuse leiab LKF-i kalkulaatoriga https://hermes.lkf.ee/.

Sõiduki registrist kustutamiseks tuleb pöörduda Maanteeameti teenindusbüroosse. Ajutiselt saab sõidukit kustutada ka e-teeninduses https://eteenindus.mnt.ee. Sõiduauto ja kuni 3500 kg täismassiga veoauto saab registrist lõplikult kustutada ainult nõuetekohase lammutustõendi alusel. Teised sõidukid kustutatakse omaniku taotluse alusel.

Üksikasjalikumalt vaata kindlustamata sõiduki sundkindlustusest LKF-i kodulehelt http://www.lkf.ee/et/sundkindlustus.

VL 1H: Hiiu Vallavolikogu koalitsioon tunnistab valla juhtimisel tehtud vigu

Valimisliit Üks Hiiumaa
04.09.15
PRESSITEADE: Hiiu Vallavolikogu koalitsioon tunnistab valla juhtimisel
tehtud vigu

Tänasel koalitsiooni nõupidamisel leiti, et Hiiu valla koolivõrgu
muudatuste ellukutsumisel tuleb aeg maha võtta ja Lauka Põhikooli direktor
Märt Rannast saab tööd jätkata. Järgnevate otsuste tegemisel ollakse
avatumad, kaasatakse otsuseid puudutavad huvirühmi ja seistakse senisest
tugevamini Kõrgessaare piirkonna eest.
VL Üks Hiiumaa ettepanekul kaaluti nii vallavolikogu esimehe Jaanus Valgu
kui ka vallavanema Georg Linkovi tagasiastumist, kuna allasutuste ühtse
juhtimise alla viimiseks kasutatud meetodid on tekitanud kogukonnas
vastuseisu.
IRLi ja VL Üks Hiiumaa koalitsioon leppis kokku, et valla elu rahumeelseks
edasiminekuks jätkatakse sama koalitsiooniga. Praegune volikogu esimees
Jaanus Valk asub täitma abivallavanema kohuseid Kõrgessaares, uueks
volikogu esimehe kandidaadiks seatakse üles Margit Kagadze kandidatuur VL
Üks Hiiumaast ja vallavanemana jätkab Georg Linkov, kes vallavolikogu
otsuste elluviimisel arvestab senisest enam demokraatliku juhtimise
põhimõtteid.
VL Üks Hiiumaa ja IRL fraktsioonid töötavad selle nimel, et taastada Hiiu
vallas kodurahu.

Aili Küttim, VL Üks Hiiumaa fraktsiooni esinaine
Annely Veevo, IRL fraktsiooni esinaine

EGeS 25 konverents 19. september 2015

Tuuleparkide planeerimiseks näeb uus planeerimisseadus ette täiesti uue otsustuskorra

SISEMINISTEERIUM

01.07.2015

Tänasest jõustub uus planeerimisseadus

Tänasest jõustub uus planeerimisseadus, mis aitab vältida planeeringu menetlusaja põhjendamatult pikaks venimist ja lihtsustab riiklikult oluliste ehitiste rajamist.

Kodaniku jaoks väheneb detailplaneeringute koostamise kohustus ja võrreldes kehtinud seadusega on sätestatud konkreetsed menetlustähtajad, mida kohalik omavalitsus peab järgima. Omavalitsus saab viivitada vaid väga põhjendatud juhtudel.

Siseministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Katri-Liis Ennoki sõnul peab arvestama, et uue regulatsiooniga harjumine võtab aega. „Et üleminek uuele seadusele oleks võimalikult sujuv, oleme koos justiitsministeeriumiga viinud erinevates maakondades läbi teabepäevi, kus maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste esindajad on oma küsimustele vastused saanud. Kindlasti plaanime teavitustööga jätkata,“ lisas Ennok. „Uue regulatsiooni peamine mõte on kaasa aidata kvaliteetsema ruumilise keskkonna loomisele, tehes seda kaasavalt, selgemalt ja mõistliku aja jooksul.“ Enne uue seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni lähtudes seni kehtinud seaduse nõuetest

Uues seaduses on selgelt välja toodud planeerimispõhimõtted. Seadusesse on lisaks seni kehtinud planeerimispõhimõtetele lisatud elukeskkonna parendamise põhimõte. See tähendab, et planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ning säilitamiseks.

Uues seaduses säilitati kõik peamised planeeringute liigid: üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. Olulise muudatusena lihtsustub riiklikult oluliste ehitiste rajamine. Uus planeeringuliik - riigi eriplaneering võimaldab planeerida rahvusvahelise või suure riikliku huviga ehitisi riigi tasemel. See tähendab tegeleda oluliste näiteks energeetikat, riiklikku julgeolekut või maavarade kaevandamist valdkonda puudutava ehitisega kogu Eestit silmas pidades ning teha seda ühes menetluses. Riigi eriplaneeringu algatamise saab otsustada Vabariigi Valitsus.

PRESSITEADE

19. juuni 2015

Keskkonnaõiguse Keskus

Juristid selgitavad 1. juulist jõustuvat planeerimisseadust

1. juulist jõustuva uue planeerimisseaduse selgitamiseks uuendas SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) veebijuhist „Oska osaleda”. Lisaks kodanike abistamisele planeeringute menetluses osalemisel selgitatakse juhistes ka samaaegselt jõustuvaid muudatusi keskkonnamõju hindamise reeglites.

Täiesti uued on tekstid mis puudutavad riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid. „Suurobjektide, nt kõrgepingeliinide, maanteede, tuuleparkide ja sadamate planeerimiseks näeb uus seadus ette täiesti uue otsustuskorra,” selgitab keskkonnajurist Siim Vahtrus. „Kuna tegemist on nii kohalike inimeste kui laiema avalikkuse jaoks oluliste otsustega, lisasime juhisesse selgitused, kuidas nende osas kaasa rääkida.”

Üleriigilise, maakonna-, üld- ja detailplaneeringutes kaasarääkimise võimalused on üldjoontes varasemaga sarnased, seetõttu on uuendatud juhises välja toodud vaid olulisemad muudatused. Samuti on juhises välja toodud avalikkuse osalemise seisukohalt olulisemad muudatused keskkonnamõju hindamise reeglites.

Lisaks muutunud seadustest tulenevatele täiendustele täiendasid KÕKi juristid osalusjuhiste tekste vastavalt üle Eesti viimase aasta jooksul toimunud osalusvõimalusi tutvustavatel infopäevadel kuuldule-nähtule. „Kohtumised kohalike kogukondadega andsid hea ülevaate sellest, millised küsimused inimestel keskkonnaasjades osaledes tegelikult tekivad,” leiab Siim Vahtrus. „Kuna soovime, et osalusjuhised aitaksid inimestel keerulistes menetlustes leida vastuseid just neid huvitavatele küsimustele, andsid kohtumised meile hindamatut tagasisidet.”

Veebijuhiste täiendamist ja infopäevade läbiviimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Veebijuhised on leitavad siin: http://k6k.ee/oskaosaleda

Droonipildil ei tohi inimesed olla tuvastatavad

Andmekaitse Inspektsioon täiendas kaamerate kasutamise juhendit droonide peatükiga
6. juuli 2015
Seoses viimasel ajal populaarsust kogunud ja tulevikus nähtavasti aina sageneva droonide lennutamisega pidas Andmekaitse Inspektsioon vajalikuks täiendada oma 2013. aastal koostatud kaamerate kasutamise juhendit mehitamata õhusõidukite ehk nn droonikaamerate peatükiga. Tuleb märkida, et mehitamata õhusõidukite all ei mõelda ainuüksi droone, vaid nt ka multirootoreid ja multikoptereid.


Õhus liikuvalt seadeldiselt filmimine ja pildistamine on isikuandmete töötlemine juhul, kui filmile jäävad inimesed on üheselt tuvastatavad. Õhusõidukilt filmimise või pildistamise kohta eraldi regulatsiooni ei ole, mistõttu kohaldub ka taolisele isikuandmete töötlemisele üldine regulatsioon.


Isikuandmete kaitse seadus kohustab avalikus kohas avalikustamise eesmärgil toimuvast pildistamisest või filmimisest inimesi teavitama. Kui tavakaameratega pildistamist ja filmimist on kaamera vaatevälja jäävatel inimestel kerge märgata, siis õhus liikuvate kaamerate märkamine on keeruline, samuti võib vaatevälja jääda suur ala. See raskendab filmijal teavitamiskohustuse täitmist ja filmitavatel on keeruline soovi korral eemalduda kaamera vaateväljast.


"Inspektsiooni soovitus on, et kui kaamera vaatevälja jääb ulatuslik paljukäidav ala, peaksid kaamera resolutsioon ja seade olema sellised, et vaatevälja jäävad inimesed ei oleks filmil tuvastatavad," ütles Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Raavo Palu.


Tuletame meelde, et ka mehitamata õhusõiduki kasutamine eeldab arvestamist lennunduslike nõuetega ning seetõttu on vaja sõltuvalt asukohast ning lennu kõrgusest Lennuameti luba. Luba ei anna aga automaatselt õigust taolise õhusõiduki kasutamiseks ürituste ja rahvakogunemiste kohal. Õhusõiduki kasutaja peab seisma hea selle eest, et tal on olemas ka ürituse korraldaja luba.


Kaamerate kasutamise juhendit täiendati samaaegselt veel mitmes muus peatükis. Täpsustus isikute või vara kaitseks kasutatavate isikuandmeid salvestavate jälgimisseadmete kasutamise, riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustes kaamerate kasutamise, aga ka andmete töötlemise turvameetmetega seonduv.

Juhendi muudetud tekst on leitav inspektsiooni veebilehel: http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Kaamerate%20kasutamise%20juhis.pdf

Valminud eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatud

SISEMINISTEERIUM
30.06.2015

Täna esitletakse eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatuid

Täna kell 15 esitletakse Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6, Tallinn) Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi raames valminud eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatut.

 

"Kuigi koostöö eestlaste ja lätlaste vahel on eri elualadel tihe, on omavahelises suhtluses harjutud kasutama pigem mõne suurema võõrkeele vahendust,“ märkis siseministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö büroo peaspetsialist Hannes Nagel. „Selle keelebarjääri ületamise üheks näiteks ongi Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi toetusel valminud sõnaraamatud, mis toovad loodetavasti juurde uusi läti keele huvilisi Eestis ja eesti keele huvilisi Lätis," lisas ta.

 

Eesti Keele Instituudis ja Läti Keele Agentuuris (Latviešu valodas aģentūra) valmis samaaegselt kaks sõnaraamatut, kummaski rohkem kui 40 000 märksõna. Lisaks sõnastike paberversioonidele on kõigile huvilistele tasuta kasutamiseks valminud ka  elektrooniline sõnaraamat aadressil www.ee-lv.lv.

Uued sõnaraamatud erinevad koostamismeetodi poolest mõneti teistest üldkeele sõnaraamatutest. "Sõnaraamatute koostamisel lähtuti põhimõttest, et kajastatud sõnavara oleks päevakohane ning et lisaks põhisõnavarale oleks esindatud ka sagedamini kasutatavad erialasõnad, kõnekeel ning släng," ütles Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets. Lätis tehtud eesti-läti sõnaraamat on koostatud traditsioonilisel viisil, toetudes eesti keele osas olulisel määral varem tehtud sõnaraamatutele. Eestis tehtud läti-eesti sõnaraamat on koostatud aga uudsel viisil. "Lähtepunktiks võeti mõlema keele paralleelsed tekstikorpused. Nii eesti kui läti keele laused või fraasid on pandud vastamisi ja sellise andmebaasi toel on hakatud neid vasteid sõnaraamatusse tõstma. Lähtutud on mõistest, ühest tähendusest, mida väljendavad teatavad sõnad läti ja eesti keeles ning mida selle sõnastiku piires käsitatakse sünonüümidena," täiendas Langemets. Sõnaraamatuid aitasid koostada Eesti poolelt Merle Madisson, Aive Mandel, Tauno Nõulik, Anita Tannenberg, Arvi Tavast ning Läti poolelt Valts Ernštreits, Marika Muzikante ja Maima Grīnberga.

Sõnaraamatud on mõeldud nii professionaalseile tõlkijaile kui ka neile, kes isiklikus või ärisuhtluses eelistaksid kõnelda otse, mitte mõne teise keele kaudu. Varasemais sõnastikes ilmunut kasutatud pole ning mitmed uudissõnad näevad esimest korda trükivalgust. Sõnaraamatute trükitiraaž on 2700 – 1350 eesti-läti sõnastikku ja 1350 läti-eesti sõnastikku.

 

Projekti kogueelarve oli 490 828 eurot, millest Eesti-Läti programmi 2007-2013 kaasrahastus moodustas 357 273 eurot. Eesti-Läti programmi viiakse ellu Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluva Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames ja seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

#eestiläti #sõnaraamat               

1. juulist uus kalapüügiseadus, osta otse kalurilt 30kg kala päevas

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 30. juuni 2015 Homsest hakkab kehtima uus kalapüügiseadus 1. juulil jõustuv seadus lihtsustab muu hulgas omatarbeks kala ostmise ja müümise võimalusi, laiendab harrastuspüügivahendite nimekirja, sätestab kalavarudele tekitatud kahju mõiste ning tõhustab rikkumiste tuvastamist ja nende eest vastutusele võtmist. Alates 1. juulist võib kutseline kalur müüa oma püütud kala ilma esmakokkuostukviitungit vormistamata füüsilisele isikule ja füüsiline isik osta enda tarbeks kala kuni 30 kilogrammi ööpäevas. Seni ei tohtinud oma tarbeks ostetava kalakoguse maksumus ületada päevas 19,2 eurot. Piirmäär oli aga liiga väike selliste vääriskalade nagu lõhe, forell, angerjas, rääbis, koha ja silm ostmiseks. Uues seaduses ei lähtuta enam kindlast rahasummast vaid kalakogusest, mis Euroopa Liidu määrusest tulenevalt võib olla kuni 30 kilogrammi ühe ostu-müügi tehingu kohta. Kala ostu ja müüki ei või teostada veekogudel, paadist kaldal olevale isikule kala müük ei ole keelatud. Lubatud harrastuspüügivahendite hulka lisatakse lõkspüünis kadiska, mille püügivõimsus ei ole suur ja millest on võimalik kalu elusana vette tagasi lasta. Kadiskaga püüki lubatakse alates 2016. aastast ajutiste püügivõimaluste määrusega kehtestavates veekogudes, püügivahendi täpsemad parameetrid kehtestatakse kalapüügieeskirjaga ning püük hakkab toimuma kalastuskaardi alusel. Kadiskapüük on lubatud väikematel veekogudel, kus nakkevõrgupüügi võimalusi ei ole ning veekogude kalavaru on üldjuhul alakasutatud. Kaluril tekib võimalus müüa kaaspüügil püütud mõõdulist kala, mis oli seni keelatud. Säte jõustub 1. jaanuaril 2016. Samuti on täiendatud alamõõdulise kala müügi võimalusi, lubades eripüügil ja Euroopa Liidu tagasiheitekeeluga kaetud alamõõdulist kala müüa vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele ehk mitteinimtoiduks (loomasööt, väetised, kosmeetikatööstus). Alamõõdulise kala müük inimtoiduks on Euroopa Liidus keelatud. Seadus keelab kilu, räime, tursa ja lõhe tagasiheitmise. Kilu ja räime ei tohi tagasi lasta mistahes kalapüünisest. Lõhet ja turska võib tagasi lasta vaid lõkspüünistest. Ülejäänud kalaliikide puhul jääb kehtima senine põhimõte ehk eluvõimetut kala ei või tagasi visata, eluvõimeline tuleb vabastada. Kilu, räime, tursa ja lõhe tagasiheitekeeld tuleneb Euroopa Liidu kohustusest. Alamõõduliste kalade püügi kontrolli alla saamiseks ei ole enam harrastuspüügil lubatud kala töödelda veekogul viisil, mis ei võimalda selle pikkuse tuvastamist. See kehtib liikide puhul, millele on kehtestatud alammõõt. Seni esines tihti olukordi, kus kala fileeriti juba veekogul, et varjata alamõõdulise kala püüdmist. Uuendusena lisandub seadusesse nõue, mille järgi peavad alates 1. septembrist 2015 kõik Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutselist kalapüüki teostavad või kutselisel püügil püütud kala pardal omavad mootoriga varustatud laevad olema varustatud GPS-jälgimissüsteemiga. Seni kehtis nõue vaid põhjanoodaga püüdvatele laevadele. Meede on vajalik tõhusama järelevalve teostamiseks ning rikkumiste avastamiseks. GPS seadmed tuleb paigaldada ca 350 laevale, nende paigaldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Lisaks sätestatakse seaduse tasandil kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju mõiste, mis seni on reguleeritud rakendusaktis. Muudatuse kohaselt põhjustab kala- või veetaimevarule kahju ilma nõutava püügiõiguseta püük, alamõõdulise kala püük, keelatud ajal, kohas ja liigi püük ning püügivahendile kehtestatud nõuete eiramine. Samuti nähakse uuendusena ette, et kalavarudele tekitatakse kahju ka siis, kui müüakse, ostetakse või käideldakse kala, mille päritolu ei ole tõendatud ning kui müüakse alamõõdulist kala. Juriidilisele isikule väärteo eest ette nähtud karistuse ülemmäär tõuseb 3200 eurolt 32 000 euroni. Senine karistusmäär on püsinud muutumatuna alates 2003. aastast ning ei täitnud enam oma eesmärki. Füüsiliste isikute karistusmäär ei muutu.

2014. a parimad lasteraamatud

Eksperdid tunnustasid kuuendat korda parimaid lasteraamatuid MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2014. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast juba kuuendat aastat välja parimad lasteraamatud. Lasteraamatuid ilmub õnneks palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma „Hea lasteraamatu” märki, mis aitab lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel uudiskirjanduses orienteeruda. Lugemisel on otsene seos keele, kultuuriidentideedi ja elukoha rahvuslike väärtuste edasikandmisel ja säilimisel. Ka teiste kultuuride austamine ja mõistmine toimub suures osas lugemise kaudu. Seetõttu kogunevad ja hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kord aastas lastele mõeldud uudiskirjandust. Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool ja lasteraamatukogude töötajad. Eesti Lastekirjanduse Keskuse deirektor Triin Soone ütleb: „ Lasteraamatuid ilmub meil rõõmustavalt palju. Et lugejad oskaksid sellest laiast valikust häid noppeid teha, on asjatundjate soovitused alati teretulnud. „Hea lasteraamatu“ tiitel just seda eesmärki täidabki ning on suunaviidaks otseteele suurepärase lugemisvara juurde.“ Lastekaitse Liidu juhataja Martin Medari sõnul on hea lasteraamatu valimine traditsioon, mis on tõestanud oma vajadust kultuuri edasikandmise kindlustamisel. Medar sõnab: „Hea lasteraamatu tunnustuse eesmärk on laste lugemisele ja lugemusele, kui lapse arengu seisukohast olulisele tegevusele, positiivse maine loomine. See kindlustab, et meil on ka tulevikus lugevaid lapsi.“ Sel aastal said „Hea lasteraamat“ märgi 12 lasteraamatut. 2014. aasta „Hea lasteraamat“ tiitli pälvisid: Väiksematele: Aino Pervik "Sinivant läheb lasteaeda" Katri Kirkkopelto "Molli" Kätlin Vainola "Kus on armastus?" Marina Moskvina "Mis juhtus krokodilliga?" Markus Saksatamm "Postiljon ja kanad" Ulf Nilsson "Maailma parim esineja" Ulf Stark "Vilista mulle, Johanna" Suurematele: Deborah Heiligman "Poiss, kes armastas matemaatikat : Paul Erdösi uskumatu elu" Rose Lagercrantz "Minu õnnelik elu" Kairi Look "Lennujaama lutikad ei anna alla" Liz Pichon "Tom Gatesi äge maailm" R. J. Palacio "Ime" MTÜ Lastekaitse Liit 27.02.2015

Laste heaolu hindamissüsteem

Sotsiaalministeerium korrastab laste heaolu ja abivajaduse hindamissüsteemi 27. veebruaril Tartus sotsiaalministeeriumi korraldatud seminaril tutvustatakse koostööpartneritele laste abivajaduse hindamisvahendite raportit. Valminud dokument ühtlustab esmatasandil töötavate tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna spetsialistide võimalusi lapse heaolu ja vaimse tervise hindamiseks, et tagada võimalikult varajane abivajaduse tuvastamine ja abi osutamine. Laste ja perede osakonna juhataja Anniki Lai sõnul on lapse abivajaduse süsteemne hindamine Eestis hetkel puudulik, samas omab see väga suurt tähtsust lastele ja peredele õigeaegse abi pakkumisel. „Järgmisest aastast jõustuv lastekaitseseadus paneb lastega töötavatele spetsialistidele kohustuse hinnata laste abivajadust, et osutada just sellele lapsele ja perele sobivat abi või teenust. Soovime pakkuda eri valdkondades töötavatele spetsialistidele toimivaid ja ühtseid hindamisvahendeid. Nii saavad kõik lastega töötavad spetsialistid rääkida tulevikus ühte keelt ning omada tõenduspõhiseid töövahendeid, millega hinnata abi või teenuse vajadust konkreetsele lapsele ja perele. Ühtlasi soovime korrastada terviklikult kogu laste vaimse tervise teenuste süsteemi,“ selgitas Lai. Mullu loodi Norra finantsmehhanismi 2009-2014 toetuste programmi „Rahvatervis“ eelnevalt kindlaksmääratud projekti „Integreeritud teenuste kontseptsiooni loomine laste vaimse tervise parandamiseks“ raames sotsiaalministeeriumis teadusasutuste esindajatest koosnev töörühm. Töörühma ülesandeks oli selgitada välja, milliseid hindamisvahendeid lastega töötavad spetsialistid oma töös kasutavad, ning korrastada laste heaolu hindamises toimuvat. Selle töö käigus selgus, et hetkel ei teostata süsteemset hindamist lapse heaolu ja arengu väljaselgitamiseks ega kasutata ühtseid hindamisvahendeid. Tänaseks on koostatud ülevaade rahvusvaheliselt kasutatavatest testidest, mille abil hinnata lapse heaolu ja vaimset tervist. Nende valikus lähtuti sellest, et hindamisvahendid oleksid universaalsed ja kulutõhusad ning arvestaksid laste ealiste arenguetappidega. Oluliseks valikukriteeriumiks oli samuti, et nad sobiksid tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna spetsialistidele ning nende kasutamine oleks lihtne ja nõuaks vähest ressurssi. Järgmise sammuna plaanitakse valitud hindamisvahendid kohandada Eestile ja muuta need kättesaadavaks lastega töötavatele spetsialistidele. Läbiproovitud ja kõigile ühetaolised hindamisvahendid aitavad mõista laste võimalike probleemide olemust ja tõsidust või välistada nende esinemist. Samuti saab hinnata, kas sekkumine on vajalik ning mis oleks selle mõju lapsele. Ühtsete standardite loomine aitab tulevikus kõikidel lastega töötavatel spetsialistidel koguda infot laste olukorra kohta ning soodustab koostööd erinevate spetsialistide vahel. Raporti on koostanud OÜ Kognitiivse ja Käitumisteraapia Keskus ning sellega saab tutvuda ministeeriumi kodulehel. Sotsiaalministeeriumi pressiteade 27. veebruar 2015

MAKi raha taotlused, Hiiumaalt 18

Väikesed põllumajandusettevõtted taotlevad toetusteks 10,9 miljoni eurot Uue maaelu arengukava 2014-2020 meetme „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus“ esimeses taotlusvoorus soovisid 743 väikeettevõtjat kokku 10,9 miljonit eurot. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) võttis väikestele põllumajandusettevõtjatele mõeldud toetuse taotlusi vastu 9.-23. veebruarini. Huvi uudse toetuse vastu oli ettearvatult suur. „Paljudele väiketalunikele on see esmakordne võimalus investeeringuteks toetust saada. See toetus aitab tõepoolest Eesti talupidamisele restardi teha,“ tõdeb PRIA peadirektor Jaan Kallas. Ta lisas, et lõppenud taotlusvooru 12 miljoni eurosest eelarvest jätkub kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks. Kõige rohkem esitati taotlusi Tartumaal (93) ja Pärnumaal (78) ning ka taotletud summa oli suurim neis kahes maakonnas. Kõige vähem taotlusi laekus Ida-Virumaalt – 15. Ligi 2/3 taotlejatest tegutsevad füüsilisest isikutest ettevõtjatena, enamik ülejäänuid osaühinguna. Kõige arvukamalt ja suurimas summas soovivad toetust väikeettevõtjad, kes tegutsevad nii taime- kui loomakasvatuse valdkonnas (117 taotlust summas 1,7 mln eurot); samaväärne on taimekasvatajate osalus (118 taotlust, 1,7 mln). Köögiviljakasvatajad esitasid 100 taotlust, puuvilja- ja marjakasvatajad 80, mesinikud 76. Esindatud on ka paljud teised tegevusvaldkonnad. Alanud programmperioodi jooksul võib üks väiketootja saada kõnealust toetust kuni 15 000 eurot ning kulutuste tegemisel ei nõuta temalt ohustuslikku omaosalust. Kokku taotlevad 743 väikeettevõtjat 10 900 859 eurot, seejuures esitati 691 taotlus maksimumsummale. Vahetult taotlusvooru järel näitasid esialgsed andmed, et taotlusi esitati koguni üle 900. Kõikide andmete detailsel sisestamisel selgus, et hulk dokumente oli PRIAsse saadetud dubleeritult mitme kanali kaudu või lisatud puudulikult vormistatud taotlusele dokumente uute taotlustena. Taotlusvooru õiged tulemused selgusid pärast korduste kõrvaldamist. PRIA kontrollib taotluste nõuetekohasust ja esitatud andmeid ning teeb taotluste rahuldamise või mitterahuldamise kohta otsused hiljemalt 6. juuliks. Seejärel maksab PRIA määratud summadest 75% välja. Nõudeid toetuse kasutamise, sellega seotud dokumentide esitamise, tähtaegade ning lõpliku makse kohta palume lugeda PRIA kodulehelt. Toetuste taotlemine maakondade lõikes Hiiumaa 12 FIE-t, 6 OÜ-d kokku 263 170 eurot PRESSITEADE Tartu, 9. märts 2015

Kuidas käituda pärast liiklusõnnetust välismaal?

Kuidas käituda pärast liiklusõnnetust välismaal? Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel põhjustasid Eesti sõidukijuhid möödunud aastal välismaal 2300 liiklusõnnetust, mis teeb üle kuue liiklusõnnetuse päevas. Toome siinkohal lihtsad juhised, kuidas käituda pärast liiklusõnnetust välismaal. Välisriigis liigeldes tuleb olla eriti tähelepanelik, kuna erinevad võivad olla nii liikluseeskirjad, politsei suhtumine kui ka liikluskindlustuse olemasolu kohustus. Lisaks muudab asjaajamise ning vastaspoolega kokkuleppe saamise veelgi keerulisemaks võimalik keelebarjäär. If Kindlustuse käsitlustoe grupijuhi Mari-Ly Halliku sõnul on liiklusõnnetusse sattudes kõige olulisem sündmuskoha jäädvustamine ning fikseerimine. „Autoga välismaale sõites soovitame kaasa võtta liiklusõnnetusest teatamise vormi, kuna võõras keeles blankett võib meie inimesele arusaamatuks jääda. Liiklusõnnetuse korral on oluline, et ei antaks kusagile allkirja enne, kui kõik on arusaadav ning selge. Õnnetuskoha fikseerimine on väga oluline – selleks oleks mõistlik lisaks blanketi täitmisele jäädvustada ka autode asukohad ning vigastused näiteks mobiiltelefoni kaameraga. Lisaks soovitame pilte teha ka teise osapoole juhiloast ja kindlustuspoliisist,“ lisas Hallik. Kuidas käituda, kui satud välisriigis liiklusõnnetusse? · Täida sündmuskohal vorm "Teade liiklusõnnetusest" või jäädvusta õnnetuspaik koos ütlustega nutitelefoniga või kirjuta paberile andmed liiklusõnnetuse ja osapoolte kohta. · Kui oled avarii põhjustamises süüdi, palu kannatanul pöörduda Ifi esindaja poole tema koduriigis või oma kindlustusandja poole. · Kui oled kannatanu, siis ära allkirjasta ühtegi paberit, kui Sa ei ole vastutuse osas kindel. Täida nii teise osapoole võõrkeelne kui ka eestikeelne verisoon "Teade liiklusõnnetusest". Küsi põhjustaja liikluskindlustuse poliis, märgi üles kindlustusseltsi nimi ja võimalusel tee poliisist pilt. · Kui tekib vaidlus vastutuse üle, kutsu politsei ja küsi tõend liiklusõnnetuse kohta. · Tee pilte nii oma sõidukist kui ka teise osapoole sõiduki vigastustest ja asukohast. · Teata esimesel võimalusel kahjujuhtumist oma kindlustusandjale. Juhime tähelepanu, et väljaspool Euroopa liidu riike kehtivad teised reeglid liiklusõnnetuse kahju hüvitamise osas ning juhiseid selliste olukordade tarvis leiab aadressilt www.if.ee. Oluline on, et nendesse riikidesse reisides peab kaasas olema kehtiv roheline kaart. If Kindlustuse pressiteade 3.03.2015

Eluasemelaenudele kolm uut nõuet

Eesti Pank kehtestas eluasemelaenude andmise kolm nõuet Sellest nädalast hakkasid kommertspankadele kehtima eluasemelaenude andmisel kolm nõuet. Eesti Panga nõuded vähendavad ennetava sammuna laenubuumi riski tulevikus. Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul aitab keskpanga tegevus ennetada laenubuumi riski tulevikus. “Need nõuded ei mõjuta hetkel märgatavalt laenuturgu, kuna kehtestasime nõuded selle taseme lähedal, mille juures pangad praegu laenu annavad. Nõuded hakkavad eesmärki täitma siis, kui konkureerivad pangad tahaks kiire laenukasvu ajal võtta liigselt riske.” Hansson tõi esile, et keskpanga nõuded kaitsevad ka laenuvõtjat, sest aitavad üle kuumenenud turul hoida ära tehinguid, mille puhul tekiks majanduslanguse korral laenumakse tasumise probleeme. Eluasemelaenude andmise esimene nõue on see, et laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest. Kui laenu käendab Kredex, siis võib laenu anda kuni 90 protsenti tagatise väärtusest. Teine nõue on, et laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Netosissetulek tähendab regulaarset sissetulekut, mis pärast maksude maksmist laekub pangaarvele. Kolmas nõue on, et eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks. Uued eluasemelaenude andmise nõuded on kehtestatud pankade praeguste laenustandardite lähedasel tasemel. Seega ei avalda need nõuded suurt mõju Eesti eluasemelaenuturul praegu pakutavatele tingimustele. Lisaks on pankadel lubatud teha seatud nõuetes erandeid 15 protsendi ulatuses kvartalis väljastatud eluasemelaenude mahust, mis tagab neile laenuotsuste tegemisel piisava paindlikkuse. Erandid on mõeldud näiteks juhuks, kui laenuvõtjal on väga hea maksevõime või väga hea tagatis. Eesti Panga nõuded kehtivad kõikidele Eestis tegutsevatele pankadele, sealhulgas välispankade Eestis tegutsevatele filiaalidele. Nõuded puudutavad eraisikule Eestis eluaseme ostmiseks, renoveerimiseks või ehitamiseks antud laene. Nõuete täitmist hakkab jälgima finantsinspektsioon. Eesti Pank küsis arvamust eluasemelaenude andmise nõuete kava kohta rahandusministeeriumilt, finantsinspektsioonilt ja kommertspankadelt. Eesti Pank on ühtlasi avaldanud oma veebilehel ka taustanalüüsi, mis selgitab eluasemelaenude nõuete eesmärki ja kirjeldab nõudeid täpsemalt. Eesti Pank Pressiteade 4. märts 2015

Looduskaitsetööd Toila Oru pargis

Oru pargis algasid hooldus- ja taastamistööd Toila Oru pargis alustati looduskaitsetöödega, mille käigus hooldatakse Oru pargi pärnade võrasid, pügatakse elupuuhekki ning võetakse maha ohtlikuks muutunud puud. Töödega alustati 2. märtsil ning need viiakse ellu kahes etapis – esmalt selle aasta märtsi lõpuni ja seejärel septembrist kuni järgmise aasta märtsi lõpuni. Vahepealsel ajal ei tohi hooldustöid teha, et tagada pesitsusaegne rahu pargis elavatele nahkhiirtele ja lindudele. Oru pargi läänepärna-allee ja pargi regulaarosa pärnaridades on kokku 187 puud. Need on kehvas seisukorras ja enamik puudest vajavad võrade hooldust – kuivanud okste ja murdunud harude eemaldamist. Puude olukord allees on halvenenud mitmel põhjusel: pargi kasutuskoormuse kasv, külgvarjus kasvamine, lume- ja tormikahjustused. Läänepärna-allee dendropargi osas tuleb pügada elupuuhekki, kuna elupuud hakkavad läänepärnade võradesse tungima ning kahjustavad puude seisundit. Hekk lõigatakse madalamaks ja sealt eemaldatakse heki sisse kasvanud lehtpuude uuendus ja naaberpuude alumised oksad, mis takistavad heki uuenemist. Ühe suure tööna näeb hoolduskava ette ohtlike puude eemaldamist pargi erinevates osades, et tagada inimeste ohutus ja pargi esteetiline välimus. Kokku võetakse maha 247 surnud või oluliselt kahjustatud puud, kõik pärnaallee suured puud jäävad alles. Pargi intensiivselt kasutatavas osas puude kännud freesitakse, sest pargis on keelatud kändude juurimine. Oru park asub Oru maastikukaitsealal ning kõik tegevused, mis kaitsealal ette võetakse, tuginevad Keskkonnaameti poolt tellitud Oru pargi hoolduskavale, mille koostas Artes Terrae OÜ. Töid teostab Aiastiil OÜ ning rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Hooldus- ja taastamistööd lähevad maksma 22 000 eurot ning neid korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koostöös Keskkonnaameti Viru regiooniga. Hooldustööde ajal peab tööde teostaja Aiastiil OÜ tagama kasutatavate juurdepääsuteede ja radade nõuetekohase liigeldavuse, vajadusel teid ja radasid remontima ning tööde lõppedes taastama kasutatud teede ja radade tööde-eelse seisukorra. RMK pressiteade 5. märts 2015

Digiallkirja vorminguks sai BDOC

ID-kaardi tarkvaras on vaikimisi failivorming BDOC Täna, 5. märtsil 2015 avaldab RIA ID-kaardi tarkvara versiooni 3.10, milles on seatud vaikimisi digiallkirja vorminguks BDOC. Sellega asendab BDOC seni kasutusel olnud DDOC-vormingu. RIA eID valdkonnajuhi Vallo Veinthali sõnul oli 2002. aastal kasutusele võetud DDOC mõeldud ennekõike kasutamiseks Eesti-siseselt. "BDOC on osa tavapärasest arengust – sellega allkirjastatud dokumendid vastavad rahvusvahelistele standarditele ning kasutavad tunduvalt turvalisemaid räsi- ja krüptoalgoritme," lausus Veinthal. Tema sõnul on Eesti ettevõtete ja asutuste infosüsteemide väljastatud digiallkirjastatud dokumendid olulisel määral juba BDOC-formaadis. Ka seni on ID-kaardi tarkvaras saanud BDOC-vormingut kasutada, kuid nüüd on see määratud vaikimisi valikuks. ID-tarkvara uues versioonis on alles ka DDOC-vormingus failide tugi. ID-tarkvara saab uuendada aadressil https://installer.id.ee. Mac OS X kasutajad leiavad kõige uuema DigiDoc3 kliendi App Store’ist. Uus ID-tarkvara toetab operatsioonisüsteeme Windows 7 SP1, Windows 8 ja 8.1, Mac OS X 10.8, 10.9 ja 10.10, Ubuntu 14.04 LTS ja 14.10, Windows Server 2008 R2 ja Windows Server 2012. Veebilehitsejatest on Windowsil toetatud Internet Explorer, Mozilla Firefox, Google Chrome; Mac OSXil Mozilla Firefox, Safari ja Google Chrome ning Linuxil Mozilla Firefox ja Google Chrome. Korduma kippuvad küsimused BDOCi kohta: http://www.id.ee/index.php?id=37083 Tehniline info uue ID-tarkvara versiooni 3.10 kohta: http://www.id.ee/?id=33993#3_10 Lisainfo OS X kasutajatele: http://www.id.ee/index.php?id=37099 Pressiteade Riigi Infosüsteemi Amet 5.3.2015

71 aastat märtsipommitamisest

Möödub 71 aastat Nõukogude lennuväe rünnakutest Eesti linnadele. 1944 - 2015 Narva linna peaaegu täieliku purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15–1.00 ja 3.00-6. 00 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada üks hansaperioodi pärlitest - Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses. Maha põles ka eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Süttis Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi 30 %. Ligi 20000 elaniku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, millele lisandus 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. 1989. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänava haljasalal Niguliste kiriku ümbruses. Eesti Muinsuskaitse Selts

Algab leibkonna eelarve uuring

Märtsis algab leibkonna eelarve uuring Statistikaamet alustab täna, 9. märtsil 2015. aasta leibkonna eelarve uuringut, millega kogutakse leibkondadelt andmeid nende igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta. Eelmine uuring toimus 2012. aastal. „Peale usaldusväärse info leibkondade kulutuste ja tarbimise kohta, pakub uuring teavet ka leibkondade koosseisu, leibkonnaliikmete perekonnasuhete, tööhõive ja hariduse kohta ning elamistingimuste ja püsikaupade olemasolu kohta,“ märkis uuringu juht, Statistikaameti juhtivstatistik Karl Viilmann. „Uuringu andmeid kasutavad lisaks Statistikaametile ka ministeeriumid ja teadusasutused, sest tulemuste põhjal saab analüüsida leibkondade tarbimiskulusid ja jälgida nende trende aastate jooksul,“ selgitas Viilmann. „Toodete ja teenuste pakkujad ja tarbijad saavad infot selle kohta, millele kulutatakse rohkem ja mida aasta jooksul enim tarbitakse,“ lisas ta. Uuring kestab 2016. aasta märtsini. Aasta jooksul külastavad Statistikaameti küsitlejad ligikaudu 8000 leibkonda. Kõik uuringusse sattunud leibkonnad saavad Statistikaametilt eelnevalt sellekohase teate. Küsitlejatel on fotoga Statistikaameti töötõend. „Loodame, et kõik leibkonnad, kes saavad teate uuringusse sattumisest, selles ka osalevad,“ märkis Viilmann. „Iga leibkonna käitumismuster on erinev ning kui uuringusse sattunud leibkond loobub vastamast, ei saa teda teisega asendada ning läheb kaotsi Eesti tervikpildi väärtuslik osa,“ lisas ta. Leibkonna eelarve uuring koosneb Statistikaameti küsitleja tehtud intervjuudest leibkonna pea ja kõigi vähemalt 15-aastaste leibkonnaliikmetega ning leibkonna kulutuste päevikust, mida täidetakse leibkonna kahe nädala kulutuste kohta. Esmakordselt on kulutuste päevikut võimalik täita veebikeskkonnas. Intervjuudega kogutakse andmeid leibkonnaliikmete hariduse, tööelu ja toimetuleku kohta. Intervjuu põhieesmärk on saada infot leibkondade sissetulekute ja suuremate kulutuste ning samuti enda tarbeks toodetud põllumajandussaaduste kohta. Kulutuste päeviku abil kogutakse infot leibkonna igapäevaste kulutuste kohta. Päevikusse märgitakse kahe nädala jooksul kõigi leibkonnaliikmete kõik kulutused: toidukaubad, tarbekaubad, rõivad ja jalanõud, väljas söömised ning kõik maksed ja ostetud teenused. Seda, kuidas päevikut täita, õpetab küsitleja. Kulutuste päevikut saab veebikeskkonnas hakata täitma alates 30. märtsist. Statistikaamet tagab kõigile leibkonna eelarve uuringu vastajatele nende andmete kaitse. „Kogutud andmeid töödeldakse ja kasutatakse ainult üldistatult, tulemuste avaldamisel ei seostata neid mingil viisil vastaja isikuga,” selgitas Viilmann. Statistikaamet avaldab uuringu tulemused 2016. aastal. Lisateavet uuringu kohta saab Statistikaameti veebilehelt. STATISTIKAAMET Pressiteade nr 29 09.03.2015

Pensionärid loodavad riigipensioni alternatiividele

Säästud, kinnisvara, lapsed: Balti tulevased pensionärid loodavad riigipensioni alternatiividele SEB uuringu põhjal valminud Balti pensionivalmiduse indeksi (Retirement Readiness Index) kohaselt loodab 90 protsenti Eesti, Läti ja Leedu töötavast elanikkonnast riigipensioni alternatiividele ehk teistele sissetulekuallikatele. Tegelikult panustab neisse aktiivselt ligikaudu pool küsitletutest. Kuna vaid 36 protsenti Balti riikide elanikest (Eestis 41 protsenti) usaldab praegust pensionisüsteemi, siis on lootused rajatud alternatiivsetele lisasissetulekuallikatele, millest sageli siiski abi ei ole. Nii loodab näiteks 47 protsenti vastanutest saada pensionil olles täiendavat tulu ettevõtlusest, kuid praegusest pensionäridest saab ettevõtlustulu vaid 8 protsendil vastanutest. Tööealistest loodab 38 protsenti oma säästudele, kuid praegu saab neist tuge vaid 7 protsenti pensionäridest ning 38 protsenti kavatseb müüa oma kinnisvara või muu vara - tegelikult õnnestub see vaid 9 protsendil. Oma lastele ja perele lootmise puhul valitsevad ootuste ja tegelikkuse vahel suured käärid: 44 protsenti loodab pensionipõlves oma pere toetusele, kuid tegelikkuses saab perelt toetust vaid 4 protsenti. Vastanutest 81 plaanivad jätkata pensionieas tööd, kuid reaalselt jätkab töötamist vaid 39 protsenti ja 28 usuvad tööandja pensionisse (sellesse panustab hetkel 4% tööandjaid). Levinud on samuti ettekujutus, mille järgi koosneb pensioniea sissetulek mitmest alternatiivsest sissetulekuallikast korraga, millest riikliku pensioni osa moodustab vaid poole. Nagu uuringutulemused näitavad, realiseeruvad positiivsed ootused ainult väiksel protsendil küsitletust, mille tulemusel jääb iga teine pensionär elama ainult riiklikust pensionist. SEB Elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst: „Pensionivalmiduse indeksi läbivaks jooneks on inimeste kalduvus uinutada ennast vähetõenäoliselt realiseeruvate ootustega ja lükata edasi reaalseid otsuseid pensioniks valmistumiseks. Selle üheks põhjuseks on see, et poliitiliselt tasandil valitseb tagasihoidlik huvi pensionisüsteemi võimekuse kasvatamiseks ning ei soovita viia praeguste ja tulevaste pensionärideni ebameeldivaid, kuid tegelikkusele vastavaid sõnumeid. Uuringus välja toodud pensionisüsteemi puudujäägid nõuavad süsteemset ja põhjalikku lähenemist, millele ei ole võimalik pakkuda kiiret, populistlikku lahendust.“ Uuring näitab ka selget vahet kavatsuste ja reaalsete tegevuste vahel. Nii näiteks peab säästmist tähtsaks 28 protsenti eestimaalastest, kuid teadlikult säästab vaid 10 protsenti vastanutest. Oma võimekusse luua endale pensionieas täiendav sissetulek usub lausa 59 protsenti vastanutest, reaalselt tegutseb selle suunas aga vaid 47 protsenti elanikkonnast. „Oskamatus prognoosida ja plaanipäraselt töötada oma tulevase sissetuleku nimel on teine pensionivalmiduse indeksi läbiv joon. Balti riikides on ainult kaks inimest kümnest suutelised pikaajaliseks finantsplaneerimiseks, mis on hädavajalik oma tulevase heaolu planeerimiseks,“ lisab Holst. Uuring töötati välja koostöös turu-uuringute firma TNS ning Riias asuva Stockholmi Majanduskooli jätkusuutliku äritegevuse keskusega. Indeksi aluseks olnud uuring hõlmas kõiki kolme Balti riiki ning uuringus osales 2400 eraisikut. Alates 2015. aastast hakkab uuring toimuma iga-aastaselt, näitamaks nii pensionisüsteemide muutust, kui ka inimeste heaolu ja vastavat tagasisidet. SEB Pressiteade 9. märts 2015

Ettevõtte starditoetus tõuseb 15 000 euroni

Alustava ettevõtte starditoetus tõuseb 15 000 euroni Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling allkirjastas määruse, millega tõuseb alustava ettevõtte starditoetus 15 000 euroni. Kui seni oli alustavatel ettevõtjatel võimalik taotleda starditoetust 5000 euro ulatuses ning lisaks pakuti ettevõtjatele kasvutoetust, siis EL uuel toetusperioodil on need koondatud üheks toetuseks. Minister Sullingu sõnul on uuendatud starditoetuse eesmärk aidata jõuda ettevõtetel arengutasemele, kust nad ise on võimelised edasi liikuma. „Starditoetuse saamisele on seatud selged kriteeriumid, milleni ettevõte peab kolme aasta jooksul jõudma. Toetuse saamisega kohustub ettevõte looma uusi töökohti ning jõudma müügitulu selge kasvuni. Uuendatud starditoetusega soovime toetada uute tugevate ettevõtete loomist ning ühtlasi laiendada Eesti eksportijate ridu,“ märkis minister Anne Sulling. Uuendatud starditoetuse saamisel peab ettevõtja alates abikõlblikkuse perioodile järgnevast kuust olema palganud vähemalt kaheks aastaks kaks töötajat, kelle brutokuupalk on vähemalt võrdne statistikaameti avaldatud mediaanpalgaga. Samuti peab ettevõte näitama pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu kahel järjestikusel majandusaastal vähemalt 20-protsendilist müügitulu kasvu, seejuures oodatakse toetatud ettevõtetelt kolmanda majandusaasta lõpuks vähemalt 80 000 euro suurust müügitulu. Esmakordselt on starditoetust lubatud kasutada palgakulude kompenseerimiseks kuni 50 protsendi ulatuses toetusest. Samuti toetatakse jätkuvalt ettevõtete põhivara soetamist, turundustegevusi ning arendustegevusi. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu ka ettevõtete sisulisele nõustamisele nii toetuse taotlemise eel kui ka toetusperioodi jooksul. Starditoetust rahastatakse Euroopa Regionaalfondist, meetme eelarve on 8,1 miljonit eurot ning toetuse maksimaalne osakaal abikõlbulikest kuludest on kuni 80%. Taotlusi hakkab vastu võtma Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade 09.03.2015