BLOGGER TEMPLATES AND TWITTER BACKGROUNDS

teisipäev, 30. juuni 2015

Valminud eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatud

SISEMINISTEERIUM
30.06.2015
Täna esitletakse eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatuid
Täna kell 15 esitletakse Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6, Tallinn) Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi raames valminud eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatut.
 
"Kuigi koostöö eestlaste ja lätlaste vahel on eri elualadel tihe, on omavahelises suhtluses harjutud kasutama pigem mõne suurema võõrkeele vahendust,“ märkis siseministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö büroo peaspetsialist Hannes Nagel. „Selle keelebarjääri ületamise üheks näiteks ongi Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi toetusel valminud sõnaraamatud, mis toovad loodetavasti juurde uusi läti keele huvilisi Eestis ja eesti keele huvilisi Lätis," lisas ta.
 
Eesti Keele Instituudis ja Läti Keele Agentuuris (Latviešu valodas aģentūra) valmis samaaegselt kaks sõnaraamatut, kummaski rohkem kui 40 000 märksõna. Lisaks sõnastike paberversioonidele on kõigile huvilistele tasuta kasutamiseks valminud ka  elektrooniline sõnaraamat aadressil www.ee-lv.lv.

Uued sõnaraamatud erinevad koostamismeetodi poolest mõneti teistest üldkeele sõnaraamatutest. "Sõnaraamatute koostamisel lähtuti põhimõttest, et kajastatud sõnavara oleks päevakohane ning et lisaks põhisõnavarale oleks esindatud ka sagedamini kasutatavad erialasõnad, kõnekeel ning släng," ütles Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets. Lätis tehtud eesti-läti sõnaraamat on koostatud traditsioonilisel viisil, toetudes eesti keele osas olulisel määral varem tehtud sõnaraamatutele. Eestis tehtud läti-eesti sõnaraamat on koostatud aga uudsel viisil. "Lähtepunktiks võeti mõlema keele paralleelsed tekstikorpused. Nii eesti kui läti keele laused või fraasid on pandud vastamisi ja sellise andmebaasi toel on hakatud neid vasteid sõnaraamatusse tõstma. Lähtutud on mõistest, ühest tähendusest, mida väljendavad teatavad sõnad läti ja eesti keeles ning mida selle sõnastiku piires käsitatakse sünonüümidena," täiendas Langemets. Sõnaraamatuid aitasid koostada Eesti poolelt Merle Madisson, Aive Mandel, Tauno Nõulik, Anita Tannenberg, Arvi Tavast ning Läti poolelt Valts Ernštreits, Marika Muzikante ja Maima Grīnberga.

Sõnaraamatud on mõeldud nii professionaalseile tõlkijaile kui ka neile, kes isiklikus või ärisuhtluses eelistaksid kõnelda otse, mitte mõne teise keele kaudu. Varasemais sõnastikes ilmunut kasutatud pole ning mitmed uudissõnad näevad esimest korda trükivalgust. Sõnaraamatute trükitiraaž on 2700 – 1350 eesti-läti sõnastikku ja 1350 läti-eesti sõnastikku.
 
Projekti kogueelarve oli 490 828 eurot, millest Eesti-Läti programmi 2007-2013 kaasrahastus moodustas 357 273 eurot. Eesti-Läti programmi viiakse ellu Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluva Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames ja seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

#eestiläti #sõnaraamat               

esmaspäev, 29. juuni 2015

1. juulist uus kalapüügiseadus, osta otse kalurilt 30kg kala päevas

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 30. juuni 2015 Homsest hakkab kehtima uus kalapüügiseadus 1. juulil jõustuv seadus lihtsustab muu hulgas omatarbeks kala ostmise ja müümise võimalusi, laiendab harrastuspüügivahendite nimekirja, sätestab kalavarudele tekitatud kahju mõiste ning tõhustab rikkumiste tuvastamist ja nende eest vastutusele võtmist. Alates 1. juulist võib kutseline kalur müüa oma püütud kala ilma esmakokkuostukviitungit vormistamata füüsilisele isikule ja füüsiline isik osta enda tarbeks kala kuni 30 kilogrammi ööpäevas. Seni ei tohtinud oma tarbeks ostetava kalakoguse maksumus ületada päevas 19,2 eurot. Piirmäär oli aga liiga väike selliste vääriskalade nagu lõhe, forell, angerjas, rääbis, koha ja silm ostmiseks. Uues seaduses ei lähtuta enam kindlast rahasummast vaid kalakogusest, mis Euroopa Liidu määrusest tulenevalt võib olla kuni 30 kilogrammi ühe ostu-müügi tehingu kohta. Kala ostu ja müüki ei või teostada veekogudel, paadist kaldal olevale isikule kala müük ei ole keelatud. Lubatud harrastuspüügivahendite hulka lisatakse lõkspüünis kadiska, mille püügivõimsus ei ole suur ja millest on võimalik kalu elusana vette tagasi lasta. Kadiskaga püüki lubatakse alates 2016. aastast ajutiste püügivõimaluste määrusega kehtestavates veekogudes, püügivahendi täpsemad parameetrid kehtestatakse kalapüügieeskirjaga ning püük hakkab toimuma kalastuskaardi alusel. Kadiskapüük on lubatud väikematel veekogudel, kus nakkevõrgupüügi võimalusi ei ole ning veekogude kalavaru on üldjuhul alakasutatud. Kaluril tekib võimalus müüa kaaspüügil püütud mõõdulist kala, mis oli seni keelatud. Säte jõustub 1. jaanuaril 2016. Samuti on täiendatud alamõõdulise kala müügi võimalusi, lubades eripüügil ja Euroopa Liidu tagasiheitekeeluga kaetud alamõõdulist kala müüa vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele ehk mitteinimtoiduks (loomasööt, väetised, kosmeetikatööstus). Alamõõdulise kala müük inimtoiduks on Euroopa Liidus keelatud. Seadus keelab kilu, räime, tursa ja lõhe tagasiheitmise. Kilu ja räime ei tohi tagasi lasta mistahes kalapüünisest. Lõhet ja turska võib tagasi lasta vaid lõkspüünistest. Ülejäänud kalaliikide puhul jääb kehtima senine põhimõte ehk eluvõimetut kala ei või tagasi visata, eluvõimeline tuleb vabastada. Kilu, räime, tursa ja lõhe tagasiheitekeeld tuleneb Euroopa Liidu kohustusest. Alamõõduliste kalade püügi kontrolli alla saamiseks ei ole enam harrastuspüügil lubatud kala töödelda veekogul viisil, mis ei võimalda selle pikkuse tuvastamist. See kehtib liikide puhul, millele on kehtestatud alammõõt. Seni esines tihti olukordi, kus kala fileeriti juba veekogul, et varjata alamõõdulise kala püüdmist. Uuendusena lisandub seadusesse nõue, mille järgi peavad alates 1. septembrist 2015 kõik Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutselist kalapüüki teostavad või kutselisel püügil püütud kala pardal omavad mootoriga varustatud laevad olema varustatud GPS-jälgimissüsteemiga. Seni kehtis nõue vaid põhjanoodaga püüdvatele laevadele. Meede on vajalik tõhusama järelevalve teostamiseks ning rikkumiste avastamiseks. GPS seadmed tuleb paigaldada ca 350 laevale, nende paigaldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Lisaks sätestatakse seaduse tasandil kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju mõiste, mis seni on reguleeritud rakendusaktis. Muudatuse kohaselt põhjustab kala- või veetaimevarule kahju ilma nõutava püügiõiguseta püük, alamõõdulise kala püük, keelatud ajal, kohas ja liigi püük ning püügivahendile kehtestatud nõuete eiramine. Samuti nähakse uuendusena ette, et kalavarudele tekitatakse kahju ka siis, kui müüakse, ostetakse või käideldakse kala, mille päritolu ei ole tõendatud ning kui müüakse alamõõdulist kala. Juriidilisele isikule väärteo eest ette nähtud karistuse ülemmäär tõuseb 3200 eurolt 32 000 euroni. Senine karistusmäär on püsinud muutumatuna alates 2003. aastast ning ei täitnud enam oma eesmärki. Füüsiliste isikute karistusmäär ei muutu.