BLOGGER TEMPLATES AND TWITTER BACKGROUNDS

reede, 10. juuli 2015

Tuuleparkide planeerimiseks näeb uus planeerimisseadus ette täiesti uue otsustuskorra

SISEMINISTEERIUM
01.07.2015

Tänasest jõustub uus planeerimisseadus

Tänasest jõustub uus planeerimisseadus, mis aitab vältida planeeringu menetlusaja põhjendamatult pikaks venimist ja lihtsustab riiklikult oluliste ehitiste rajamist.

Kodaniku jaoks väheneb detailplaneeringute koostamise kohustus ja võrreldes kehtinud seadusega on sätestatud konkreetsed menetlustähtajad, mida kohalik omavalitsus peab järgima. Omavalitsus saab viivitada vaid väga põhjendatud juhtudel.

Siseministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Katri-Liis Ennoki sõnul peab arvestama, et uue regulatsiooniga harjumine võtab aega. „Et üleminek uuele seadusele oleks võimalikult sujuv, oleme koos justiitsministeeriumiga viinud erinevates maakondades läbi teabepäevi, kus maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste esindajad on oma küsimustele vastused saanud. Kindlasti plaanime teavitustööga jätkata,“ lisas Ennok. „Uue regulatsiooni peamine mõte on kaasa aidata kvaliteetsema ruumilise keskkonna loomisele, tehes seda kaasavalt, selgemalt ja mõistliku aja jooksul.“ Enne uue seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni lähtudes seni kehtinud seaduse nõuetest
Uues seaduses on selgelt välja toodud planeerimispõhimõtted. Seadusesse on lisaks seni kehtinud planeerimispõhimõtetele lisatud elukeskkonna parendamise põhimõte. See tähendab, et planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ning säilitamiseks.
Uues seaduses säilitati kõik peamised planeeringute liigid: üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. Olulise muudatusena lihtsustub riiklikult oluliste ehitiste rajamine. Uus planeeringuliik - riigi eriplaneering võimaldab planeerida rahvusvahelise või suure riikliku huviga ehitisi riigi tasemel. See tähendab tegeleda oluliste näiteks energeetikat, riiklikku julgeolekut või maavarade kaevandamist valdkonda puudutava ehitisega kogu Eestit silmas pidades ning teha seda ühes menetluses. Riigi eriplaneeringu algatamise saab otsustada Vabariigi Valitsus.

PRESSITEADE
19. juuni 2015
Keskkonnaõiguse Keskus

Juristid selgitavad 1. juulist jõustuvat planeerimisseadust

1. juulist jõustuva uue planeerimisseaduse selgitamiseks uuendas SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) veebijuhist „Oska osaleda”. Lisaks kodanike abistamisele planeeringute menetluses osalemisel selgitatakse juhistes ka samaaegselt jõustuvaid muudatusi keskkonnamõju hindamise reeglites.

Täiesti uued on tekstid mis puudutavad riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid. „Suurobjektide, nt kõrgepingeliinide, maanteede, tuuleparkide ja sadamate planeerimiseks näeb uus seadus ette täiesti uue otsustuskorra,” selgitab keskkonnajurist Siim Vahtrus. „Kuna tegemist on nii kohalike inimeste kui laiema avalikkuse jaoks oluliste otsustega, lisasime juhisesse selgitused, kuidas nende osas kaasa rääkida.”

Üleriigilise, maakonna-, üld- ja detailplaneeringutes kaasarääkimise võimalused on üldjoontes varasemaga sarnased, seetõttu on uuendatud juhises välja toodud vaid olulisemad muudatused. Samuti on juhises välja toodud avalikkuse osalemise seisukohalt olulisemad muudatused keskkonnamõju hindamise reeglites.

Lisaks muutunud seadustest tulenevatele täiendustele täiendasid KÕKi juristid osalusjuhiste tekste vastavalt üle Eesti viimase aasta jooksul toimunud osalusvõimalusi tutvustavatel infopäevadel kuuldule-nähtule. „Kohtumised kohalike kogukondadega andsid hea ülevaate sellest, millised küsimused inimestel keskkonnaasjades osaledes tegelikult tekivad,” leiab Siim Vahtrus. „Kuna soovime, et osalusjuhised aitaksid inimestel keerulistes menetlustes leida vastuseid just neid huvitavatele küsimustele, andsid kohtumised meile hindamatut tagasisidet.”

Veebijuhiste täiendamist ja infopäevade läbiviimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Veebijuhised on leitavad siin: http://k6k.ee/oskaosaleda

teisipäev, 7. juuli 2015

Droonipildil ei tohi inimesed olla tuvastatavad

Andmekaitse Inspektsioon täiendas kaamerate kasutamise juhendit droonide peatükiga
6. juuli 2015
Seoses viimasel ajal populaarsust kogunud ja tulevikus nähtavasti aina sageneva droonide lennutamisega pidas Andmekaitse Inspektsioon vajalikuks täiendada oma 2013. aastal koostatud kaamerate kasutamise juhendit mehitamata õhusõidukite ehk nn droonikaamerate peatükiga. Tuleb märkida, et mehitamata õhusõidukite all ei mõelda ainuüksi droone, vaid nt ka multirootoreid ja multikoptereid. Õhus liikuvalt seadeldiselt filmimine ja pildistamine on isikuandmete töötlemine juhul, kui filmile jäävad inimesed on üheselt tuvastatavad. Õhusõidukilt filmimise või pildistamise kohta eraldi regulatsiooni ei ole, mistõttu kohaldub ka taolisele isikuandmete töötlemisele üldine regulatsioon. Isikuandmete kaitse seadus kohustab avalikus kohas avalikustamise eesmärgil toimuvast pildistamisest või filmimisest inimesi teavitama. Kui tavakaameratega pildistamist ja filmimist on kaamera vaatevälja jäävatel inimestel kerge märgata, siis õhus liikuvate kaamerate märkamine on keeruline, samuti võib vaatevälja jääda suur ala. See raskendab filmijal teavitamiskohustuse täitmist ja filmitavatel on keeruline soovi korral eemalduda kaamera vaateväljast. "Inspektsiooni soovitus on, et kui kaamera vaatevälja jääb ulatuslik paljukäidav ala, peaksid kaamera resolutsioon ja seade olema sellised, et vaatevälja jäävad inimesed ei oleks filmil tuvastatavad," ütles Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Raavo Palu. Tuletame meelde, et ka mehitamata õhusõiduki kasutamine eeldab arvestamist lennunduslike nõuetega ning seetõttu on vaja sõltuvalt asukohast ning lennu kõrgusest Lennuameti luba. Luba ei anna aga automaatselt õigust taolise õhusõiduki kasutamiseks ürituste ja rahvakogunemiste kohal. Õhusõiduki kasutaja peab seisma hea selle eest, et tal on olemas ka ürituse korraldaja luba. Kaamerate kasutamise juhendit täiendati samaaegselt veel mitmes muus peatükis. Täpsustus isikute või vara kaitseks kasutatavate isikuandmeid salvestavate jälgimisseadmete kasutamise, riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustes kaamerate kasutamise, aga ka andmete töötlemise turvameetmetega seonduv. Juhendi muudetud tekst on leitav inspektsiooni veebilehel: http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Kaamerate%20kasutamise%20juhis.pdf