Uus merekaart ja sadamaplaan

VEETEEDE AMET tarkusepäeval: Ohutuks meresõiduks tuleb navigatsioonikaardid ažuuris hoida

Veeteede Amet

1. septembril 2016

Tallinnas, Valge tn 4

Tänase tarkusepäeva puhul tuletame kõigile veeliiklejatele meelde, et ohutu meresõidu üheks eelduseks on korrigeeritud navigatsioonikaartide olemasolu. Sestap tuleb veeliiklejal oma navigatsioonikaarte jooksvalt korrigeerida ja joone peal hoida. Iga kuu esimesel kuupäeval ilmub eesti- ja inglisekeelne võrguväljaanne  "Teadaanded Meremeestele", mille II osa sisaldab kaardikorrektuure, mille igaüks saab täpselt ka oma navigatsioonikaartidele kanda.

Seekordses, 1. septembri "Teadaanded Meremeestele" väljaandes on muuhulgas palju korrektuure, kus kaartidele tuleb märkida ajaloolisi vrakke. Väljaande lisades on toodud kaardikorrektuurid niisugusel kujul, mille saab välja trükkida ja oma navigatsioonikaardile kleepida.

Seekordsete teadaannete Lisas 1 on uus Lohusalu sadama plaan, mis tuleb välja trükkida ja kleepida kaardiatlase "Eesti merekaardid 2. osa Väinameri. Suurupi poolsaarest Saaremaani (2013, 2015)" lk 43 senise Lohusalu sadama plaani asemele. Lisas 2 on aga Soela sadama plaan, mis tuleb välja trükkida ja kleepida sama kaardiatlase juurde lisalehena (kuna varasemalt seda sadama plaani seal ei olnud). Kuigi väljaanne "Teadaanded Meremeestele" ilmub kord kuus, uuendatakse navigatsiooniteavet ja kantakse korrektuurid elektroonilistele kaardirakendustele pidevalt, jooksvalt. Maa- ja merekaardirakenduses või nutimeres on enamasti juba kõik korrektuurid sisse viidud enne või samal ajal, kui need "Teadaannetes Meremeestele"  ilmuvad.

"Teadaanded Meremeestele" ilmus ka aastatel 1918–1940 ning pärast taasiseseisvumist hakkas Veeteede Amet neid taas välja andma 1994. aastast, esialgu paberkandjal, nüüd siis ainult võrguväljaandena. Siinkohal toome ära ka ühe Ühendkuningriigi hüdrograafiaameti soovitatud video, kus näidatakse, millega ja kuidas kaardikorrektuure ise teha.

Teadlaste öö 2016 Pühalepas ja Emmastes

Tänavu toimub läbi aegade suurim Teadlaste Öö Festival

26.-30. septembrini toimuv 11. Teadlaste Öö Festival toob sellel aastal kaasa üle 900 teadussündmuse rohkem kui 40 kohas üle terve Eesti. Festivali tänavuseks peateemaks on teadus ja ulme.

Festivali korraldaja Riina Nõupuu sõnul on tänavuse festivali sündmusterohkus tingitud koolide, lasteaedade ja noortekeskuste väga suurest huvist osalemise vastu.

„Kui me eelmisel kümnel aastal oleme vaeva näinud selle nimel, et festival oleks tõsiselt üle-eestiline, siis tänavu saame uhkusega öelda, et me oleme selle saavutanud. Festivaliga on seotud rohkem kui 100 asutust ja ligi 2000 inimest,“ tutvustas Nõupuu.

„Lisaks juba traditsiooniks saanud sündmustele, nagu õuekino, laborikülastused või teaduskohvikud, toome sellel aastal huvilisteni rahvusvahelise teaduse stand-up võistluse FameLab, mis toob 30. septembril AHHAAsse kokku nii noorteadlased kui ka juba päris tuntud professorid,“ lisas ta.

Festivali tänavuseks peateemaks on teadus ja ulme. Kaaskorraldaja Annika Vesselovi sõnul sai teema valitud põhjusega, et see annab võimaluse keskenduda tulevikule ja teaduse senisele arengule.

„Selle suure ulme taga on väga tihti teadlaste töö ja pühendumus ning just sellele me soovimegi tähelepanu pöörata,“ rääkis ta. „Üks ulmelisemaid teadusharusid, millele sel aastal keskendume, on sünteetiline bioloogia ja Eesti teadlaste panus sellesse. Festivali raames on meil antud valdkonnale pühendatud nii filmiõhtuid kui ka teaduskohvikuid.“

26.-30. septembrini aset leidev Teadlaste Öö Festival toimub juba 11. korda. Seekordne festival on läbi aegade suurim, kuna üle Eesti toimub rohkem kui 900 eriilmelist teadussündmust. Tegemist on mitte ainult Eesti, vaid ka kogu Baltikumi suurima teadusfestivaliga.

Teadlaste Öö Festivali eesmärk on näidata, et teadus ümbritseb meid kõikjal ning seeläbi innustada noori teadushuvilisi oma eesmärke ellu viima.

Festivali ametlik veebikodu asub aadressil www.teadlasteöö.ee

Fotovalik koos pildiallkirjadega eelmisest aastast - https://www.dropbox.com/sh/9mbhsapn5ce4ry5/AABOyj3A8ihWV_AxKbC9Bnofa?dl=0

Lisainfo:

Riina Nõupuu

Teadlaste Öö Festival 2016 korraldaja

E-mail: riina.noupuu@ahhaa.ee

Tel. 5597 5839

Sõru-Triigi laevaliinile 1. oktoobrist Kihnu Veeteed

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Pressiteade
05.09.2016

Sõru-Triigi laevaliini hakkab teenindama Kihnu Veeteed

1.oktoobrist hakkab Saaremaa ja Hiiumaa vahelist parvlaevaliini opereerima AS Kihnu Veeteed. Operaatoriga koos vahetub ka Soela väina ületav parvlaev, laevaühendusse auku ei jää.

„Läbirääkimised on olnud keerulised ja Saaremaa-Hiiumaa vahel reisivad saareelanikud peavad arvestama võimalusega, et oktoobris võib esimestel nädalatel liini teenindada pisut väiksem asenduslaev Reet, kuid edaspidi on kasutusel jääklassiga ja mõnevõrra suurem laev Subsea Seven. Kõige tähtsam on see, et laevaühendus kahe suursaare vahel ei katke,“ märkis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi merendus- ja lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi.

Sõlmitud avaliku teenindamise leping on lühiajaline, kestvusega umbes 7 kuud, kuna alates maist on liinile oodata uut reisiparvlaeva Soela. „Soela on esimene laev, mis on spetsiaalselt valmistatud Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks. Väärib märkimist, et üle Soela väina suursaarte vahel ühendust pidama hakkav laev on saanud oma lõpliku kuju ja seadistused just kohalike Baltic Workboatsi meistrite käe all,“ selgitas Linnamägi.

Praeguse vedajaga, OÜ-ga Väinamere Liinid sõlmitud leping lõpeb septembri lõpus, mistõttu korraldas MKM kolm riigihanget, mis erinevatel põhjustel nurjusid. Seetõttu otsustati neljandal korral väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasuks, millele laekus üks pakkumus AS-ilt Kihnu Veeteed.

Sõru-Triigi parvlaevaühenduse aastane dotatsioonisumma riigilt on ligikaudu 1,3 miljonit eurot.

Lisainfo:

Rasmus Ruuda
MKM, avalike suhete osakonna juhataja
rasmus.ruuda@mkm.ee
6256429

10.-18. september spordinädal

Pressiteade

06. september 2016

Spordinädal 2016 – enam kui 600 sündmust üle Eesti!

10.-18. septembrini tähistatakse Eestis teist aastat järjest üle-Euroopalist spordinädalat, mis tänavu kutsub nii noori kui täiskasvanuid üles leidma endale sobiva liikumisrütmi.

Spordinädalast võtab osa 350 üldhariduskooli, kümned spordiklubid ning mitmed ettevõtted ja organisatsioonid, kes viivad läbi kõikvõimalikke sündmusi. Kavas on näiteks virgutav võimlemine vahetundides, töökollektiivi tervise- ja liikumispäevad, aga ka suurele publikule suunatud avatud treeningud.

Eesti Olümpiakomitee asepresidendi ja spordinädala patrooni Jüri Tamme sõnul on meeleolukad sündmused parim viis erinevas vanuses inimestele endale sobiva liikumisrütmi leidmiseks ja oma keha ja vaimu tugevdamiseks.

“Spordinädala moto “Leia oma rütm!” kutsub inimesi avastama uusi võimalusi liikumis- ja spordiharrastuseks ja seda tehes leidma sobiv sagedus nende harrastamiseks,” ütles Tamm. “Eesti elanikud ei liigu piisavalt. See on fakt. Tervislikumaks ja tervemaks eluks piisab tegelikult juba õige vähesest, alustuseks kas või igapäevastest pooletunnistest jalutuskäikudest või vähe hoogsamast trennist paar-kolm korda nädalas.”

Nagu mullu, keskenduvad koolid laste ja noorte harimisele ning neisse liikumisrõõmu süstimisele, korraldades lisaks spordipäevadele, ühistele matkadele ja treeningutele ka harivaid loenguid, aktiivseid ja sportlikke tegevusi vahetundides jpm.

Konkreetseid spordialasid, nende võimalusi ja eripärasid kutsuvad avastama spordiklubid, pakkudes avatud treeningute kaudu võimaluse leida enda jaoks uus, huvitav ja tervislik harrastus.

“Avatud treening on tasuta või tavalisest oluliselt soodsam võimalus tutvuda uue spordiala või treeninguga. Valida saab rühmatreeningute, orienteerumise, jalgpalli, vibulaskmise, tennise ja paljude teiste tuntud ning eksootilisemate alade vahel,” julgustas Tamm. “Osaleda saavad nii noored, täiskasvanud kui seeniorid, enamasti pole vaja erilist varustust või eelnevaid oskusi. Tähtis on julgus peale hakata!”

Eesti noorte puhul on liikumise ja spordiga tegelemine langustrendis ning muutused laste üldiste tervisenäitajate osas paraku negatiivsed, mistõttu on teistkordselt toimuva spordinädala üks oluline fookus just noortel.

Eesti noorte vähest liikumisharjumust on välja toonud mitmed uuringud. Tartu Ülikooli liikumislabori hiljutine uurimus näitas, et Eesti lapsed liiguvad piisavalt vaid kuuenda kuni kaheksanda eluaastani. Alates kaheksandast eluaastast on trend aga langev. Normi piires ehk vähemalt 1 tunni päevas liigub vaid 27% poistest ja 13% tüdrukutest. See on viinud ka kaaluprobleemideni. Nt vahemikus 2003 – 2012 kasvas rasvunud noorte arv 5-6 korda.

Kõik spordinädalal toimuvad sündmused on leitavad aadressil www.spordinadal.ee, põnevat infot ja värskeid uudiseid leiab Facebooki lehelt www.facebook.com/eestimaaliigub.

Euroopa spordinädal on Euroopa Komisjoni algatus, millega soovitakse tõsta inimeste liikumisharrastuse ja spordialast teadlikkust terves Euroopa Liidus. Spordinädal 2016 läbiviijad Eestis on Ühendus Sport Kõigile, Eesti Olümpiakomitee, Kultuuriministeerium, Eesti Koolispordi Liit, Eestimaa Spordiliit Jõud, piirkondlikud spordiliidud. Spordinädal 2016 toetajad on Euroopa Komisjon, Coop Eesti ja Tallink.

Lisainfo:

Peeter Lusmägi

EOK liikumisharrastuse juht

51 19 152

Õppevideote sari 5-12aastaste laste vanematele

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
6. september 2016

Teavituskampaania aitab lapsevanematel arendada oma vanemlikke oskusi

Tervise Arengu Instituut alustas sellest nädalast esmakordselt vanemlike oskuste arendamise kampaaniaga. 5–12-aastaste laste vanematele suunatud teavituskampaania „Elus juhtub“ eesmärk on aidata vanematel arendada oma vanemlikke oskusi ning näidata praktilisi tegutsemisviise erinevate käitumisprobleemidega toimetulekuks.

„Iga lapse arengus on oluline roll vanematel ja nende toimetulekul laste kasvatamisega. On teada, et vanemate kasvatuspraktika, seda eriti lapse varases eas, mõjutab lapse tulevikku rohkem kui jõukus, klassikuuluvus, haridus või mis tahes muu sotsiaalne faktor,“ ütles Tervise Arengu Instituudi vanemahariduse ekspert Ly Kasvandik.

Kuigi laste arv Eestis on viimastel aastatel näidanud langustrendi, on abivajavate laste arv kahekordistunud. Käitumisprobleemid, sh tähelepanuprobleemid, hüperaktiivsus ja agressiivne käitumine on laste ja noorte seas üha sagedasemad. Käitumishäired on omakorda teiste probleemide põhjustajaks: mahajäämus koolis, depressiivsus, tubaka, alkoholi ja narkootikumide varane proovimine ja kuritarvitamine ning teised riskikäitumised. Hiljem võivad need edasi viia tõsisemate probleemideni nagu kuritegevus, sõltuvus, koolist väljalangemine ja töötus.

 

„Seepärast on oluline pakkuda lapsele turvalist keskkonda, kus oleksid samaaegselt olemas kehtivad selged piirid ja reeglid ning teiselt poolt hooliv ja turvaline keskkond. See mõjub abistavalt lapse enesehinnangule ja toetab parimal võimalikul viisil lapse arengut,“ lisas Kasvandik.

Probleemid kanduvad edasi ühelt põlvkonnalt järgmisele. Need lapsed, kes kasvavad üles peredes, kus vanemad ei oska oma laste kasvamise jaoks luua turvalist ja toetavat keskkonda, jäävad  suure tõenäosusega hätta ka oma laste kasvatamisel. See aga on vanemlike oskuste arendamisega muudetav.

Olulisim kampaania osa on veebilehel tarkvanem.ee  olev õppevideote sari. Õppevideod on üles ehitatud laste vaatenurgale toetudes. Kümnes ca 3-minutilises videos arutlevad lapsed eri teemadel oma pere tegemistest, kuidas nende kodus ühed või teised teemad lahendatud on, mida nad enda ja oma vanemate suhetest arvavad ning kuidas nende meelest vanemad mingites olukordades võiksid käituda. Video lõpukaadrites ilmuvad teema kokkuvõttena nõuanded lapsevanemale.

Tarkvanem.ee-s ilmuvad kampaania ajal ka õppevideotega ühtiva teemakäsitlusega artiklid ja töötab e-nõuandla, kus Tervise Arengu Instituudi eksperdid vastavad saabunud küsimustele lastekasvatamise teemal.

Kampaania on osa Tervise Arengu Instituudi vanemluse teemalistest tegevustest. Lisaks leiab tarkvanem.ee lehelt ka info vanemakoolituse programmist „Imelised aastad“ (http://tarkvanem.ee/koolitused/), mille eesmärk on aidata lapsevanematel paremini toime tulla ja ennetada laste käitumisprobleeme.

Kampaaniat ja vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitusi rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 programmist „Riskilapsed ja -noored“.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, maris.jakobson@tai.ee, 659 3906, 5302 2737

Väikelinnade 7. seminar Keilas

Sari „Väärtuslikud Eesti väikelinnad“  tutvustab 8. septembril Keilat.

Kaunite, omanäoliste ja sõbralike, ent pahatihti oma väärtust mitte märkavate väikelinnade tutvustamiseks on Eesti Muinsuskaitse Selts koostöös valla- ja linnavalitsustega alates 2011. aastast läbi viinud seminare väikelinnade miljöö ja arhitektuuri tutvustamiseks. Seminarid koos linnu tutvustavate ringkäikudega on toimunud Mustlas, Tõrvas, Sindis, Paldiskis, Kundas ja Türil. 

8. septembril sõidame Keilasse, kus ajaloolased, muinsuskaitsjad ja Keila linna arhitektuuri ning miljööga hästi kursis olevad eksperdid kõnelevad linna tekkeloost ja arengust. Juttu tuleb ajalooliste hoonete väärtustest, kuidas neid väärtusi hoida ja kasvatada. Ringkäik viib seminarist osavõtjad esmalt Keila koolihoone juurde, mis on ehitatud Eesti Vabadussõjas langenute mälestuseks, edasi teeme tutvust kiriku ja raudteejaamaga, käime meiereis ning endisel tankipolgu alal, vaatame Harju KEKi hoonetekompleksi. Päeva lõpetab näituse „Keila ehitab. Ühe alevi sünnilugu“ Harjumaa Muuseumis.

Tabavalt on öelnud Keila esimene linnapea Johann Tähe: „Keila tulevik on selles, et kes ei taha elada suures linnas (s.o. Tallinnas), see tuleb Keilasse. Siin võib ehitada oma ilusa majakese, harida väikest maalapikest ja elada rahus.“

Seminar „Keila – väärtuslik Eesti väikelinn“ toimub Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Keila linna ja Harjumaa Muuseumi koostöös. Kõik huvilised on oodatud!

Seminar toimub Keila linnavalitsuse ruumes Keskväljak 11 algusega kell 10.30.

Helle Solnask
Eesti Muinsuskaitse Selts

Haridustoetus vs. koolivõrgu reform

Riigikontrolli pressiteade

Riigi seatud piirangud haridustoetuse kasutamisel töötavad koolivõrgu korrastamise eesmärgile vastu

TALLINN, 6. september 2016 – Riigikontroll võib auditi tulemuste põhjal kinnitada, et riigieelarvest omavalitsustele õpetajate palgaks antud raha jõuab üldjuhul õpetajani, kuid süsteem vajab põhimõttelist reformi – praegune töötab koolivõrgu korrastamisele vastu. Liikuda tuleks haridustoetuse sihtotstarbe kaotamise suunas, et muuta see omavalitsuste n-ö sildita tulubaasi osaks.

Haridustoetuse sihtotstarve on liiga kitsas. Kuigi üldhariduskoolide pidamine on kohalike omavalitsuste üks olulisemaid ülesandeid, ei saa nad ise vabalt otsustada, kuidas kõige mõistlikumalt selleks antud raha kasutada. Haridustoetuse, mis 2016. aastal on ligi 237 miljonit eurot ja mis moodustab 14% omavalitsuse tuludest, kasutusreeglid on omavalitsusele rangelt ette kirjutatud. Raha saab see omavalitsus, kellel on kool, ning kohapeal puudub igasugune võimalus kaaluda toetusraha kasutamise alternatiive. Näiteks võib olla mõistlikum lastest tühjenev kool sulgeda ja pakkuda haridusteenust koostöös naaberomavalitsusega ning kasutada toetust osalt õpilasveo rahastamiseks, kuid praegu ei ole see lubatud. Ülereguleerimist on veelgi suurendanud riigi viimaste aastate soov tõsta õpetajate keskmist palka ennaktempos. See palk ületas möödunud aastal riigi keskmist palka juba 7% ja liigub eesmärgi suunas – ulatuda 2020.aastaks 120%-ni riigi keskmisest palgast. Õpetajate palgatõus on kahtlemata vajalik, kuid omavalitsustele peab jätma vabaduse ise otsustada, kuidas seda kogukonna huvides parimal moel kasutada.

Vastanduvate mõjude probleem haridustoetuse ja koolivõrgu programmi vahel. Omavalitsusele makstav õpilasepõhine haridustoetus sõltub sellele kinnitatud koefitsiendist. Mõni saab seetõttu õpilase kohta kaks korda enam toetusraha kui teine. Mõte on soodustada koolipidamist ka seal, kus see on mingil põhjusel kallim. Samas soovib riik, et ka koolide arv väheneks ja koolikorraldus muutuks tervikuna kuluefektiivsemaks, milleks on käima pandud koolivõrgu programm.

Riigikontroll on auditi käigus pannud tähele, et just suure toetuskoefitsiendiga omavalitsustel on mitmeid koole, mida annaks ilmselt teistega liita, kuid suurem toetus õpilase kohta seda ei soosi. Haridus- ja Teadusministeeriumi väide, et nii soositakse kodulähedase põhikooli säilimist, ei pea paika, sest kodulähedase põhikooli olemust ei ole määratletud, sisuliselt võivad selleks olla kõik olemasolevad koolid. Riigikontrolli arvates ei tohiks ühe valdkonna meetmed olla teineteisele suhtes vastanduva mõjuga. Nii raisatakse koolivõrgu korrastamisel vaid aega ja maksumaksja raha.

Riigil on haldusreformi käigus kavas analüüsida võimalikke muudatusi omavalitsuste rahastamismudelis. See peaks kindlasti puudutama ka haridustoetust. Riigikontrolli arvates tuleb liikuda haridustoetuse sihtotstarbe kaotamise suunas, et muuta see omavalitsuste sihtotstarbeta tulubaasi osaks. Samuti tuleb toetuse diferentseerimine omavalitsuste vahel selgemalt seostada kodulähedase põhikooli toetamise vajadusega. Suurema toetusmäära eesmärk peab olema igal konkreetsel juhul teada ja hariduspoliitiliselt põhjendatud. See ei tähenda õpetajate palgatõusust loobumist, kuna õpetaja palgataset saaks senisest enam mõjutada ka õpetaja palga alammäära kaudu.

Riigikontrolör Alar Karis ütles auditi tulemusi kommenteerides: „On selge, et sildistatud toetusraha ei täida seda eesmärki. Näiteks ei ole mõtet naabervallaga kokku leppida ja koos tugevamat kooli pidada, sest kui kool sulgeda, omavalitsus haridustoetust enam ei saa.

Auditiaruandes soovitab Riigikontroll liikuda haridustoetuse sihtotstarbe kaotamise suunas, et muuta see omavalitsuste n-ö sildita tulubaasi osaks. See motiveeriks omavalitsusi pingutama inimeste jaoks paindlike lahenduste leidmisel. Seejuures ei ole vaja karta õpetajate palgatõusu peatumist, sest õpetaja kohustuslik alampalk on kehtestatud ühtsena üle Eesti. Esialgu peaks kohustuslik alampalk jääma toeks soovitud palgatasemeni liikumisel.

Haldusreformi käigus tekkivad suuremad omavalitsused on motiveeritud koolivõrku enam korrastama ja ka suudavad neid otsuseid teha. Vabariigi Valitsus on haldusreformi käigus võtnud suuna integreerida riigieelarvelised toetused tulubaasi, et toetuste sihtotstarbelisuse vähendamisega tugevdada omavalitsuste iseotsustamist. Haridus- ja Teadusministeerium on oma seisukohaga – eelistada omavalitsuslike küsimuste üle otsustamisel riigi suuremat sekkuvat rolli – jäänud üksi.“

Taustaks

Haridustoetus on suurim sihtotstarbeline toetus, mida riik omavalitsustele maksab. 2016. aasta riigieelarves on selleks ette nähtud ca 237 miljonit eurot (s.o 14% omavalitsuse tuludest kokku). Enamiku sellest moodustab omakorda õpetajate palgatoetus. Auditis keskenduti õpetajate ja koolijuhtide palgatoetusele, mille kasutamist analüüsiti ja hinnati kümnes omavalitsuses (Albu, Ambla, Kullamaa, Paikuse, Suure-Jaani, Tähtvere vald, Keila, Sindi, Mustvee ja Mõisaküla linn ) ning nende üldhariduskoolides. Suures plaanis on raha läinud sinna, kuhu peab, ehk makstud või kavas maksta õpetajate ja koolijuhtide palkadeks. Siiski tuvastas Riigikontroll mõningad kõrvalekalded reeglitest.

Riigikontrolli peamised seisukohad haridustoetuse kasutamist analüüsinud auditi põhjal – küsimuste-vastuste vormis

Mis on haridustoetus kohalikele omavalitsustele (KOV)?

Haridustoetus või ka hariduskulude toetus on riigieelarvest makstav sihtotstarbeline toetus KOVidele. Selle sees eristatakse omakorda toetust põhikooli õpetaja palkadeks, gümnaasiumi õpetaja palkadeks, direktori ja õppealajuhataja palkadeks, täiendkoolituseks, õppevahenditeks ja koolilõunaks. Auditis keskenduti palgatoetusele. Toetuse täpne jaotus KOVide vahel määratakse igal aastal kindlaks Vabariigi Valitsuse määrusega.

Kui palju haridustoetuseks raha kulub?

2016. aastaks on ette nähtud ca 237 miljonit eurot. KOVide jaoks on see suurim riigieelarveline toetus, moodustades nende tuludest ühtekokku 14%.

Kas õpetajate palgatoetuse kasutamisega on KOVides suuri probleeme?

Pigem mitte. Auditeeritud KOVides oli väikseid kõrvalekaldeid reeglitest, kuid suures plaanis kasutati toetusraha nii, nagu peab, ehk see jõudis õpetajani. Võib öelda, et ettenähtud viisil raha ärakasutamisega saavad KOVid korrektselt hakkama.

Kas praeguse haridustoetuse puhul on ka midagi põhimõtteliselt valesti?

Jah. Põhimõtteline probleem on haridustoetuse liiga range sihtotstarve. Samuti on probleemne, et haridustoetuse ja hiljuti käivitatud koolivõrguprogrammi eesmärkides on teatav vastuolu – see ei motiveeri koolivõrku korrastama, sest kohalik omavalitsus saab haridustoetust vaid siis, kui tal on endal kool. Samuti pole süsteem rahaliselt motiveeriv, ergutamaks omavalitsust oma mitut kooli liitma.

Miks peaks riik võtma suuna kaotada haridustoetuse sihtotstarve?

Esiteks tuleb KOVile ühest küljest tagada piisav raha oma ülesannete täitmiseks, kuid tal peab olema ka vabadus otsustada, kuidas seda oma kogukonna huvides parimal moel kasutada. Kui raha kasutusala on ette määratud, ei ole see tingimus täidetud. Teiseks puudub praegu KOVil sisuline vastutus toetusraha mõistliku kasutamise eest, kuna kulutamise valikud on riik KOVi eest ära teinud.

Kui võtta, et lõppastmes on KOVi roll tagada kvaliteetse hariduse hea kättesaadavus, ei pea see ilmtingimata tähendama oma kooli pidamist, eriti väheneva rahvastiku tingimustes. Kooliharidust võib anda ka näiteks koostöös naaberomavalitsustega, kuid praegu saab toetusraha vaid see, kellel on oma kool. Teisisõnu: kaob kool, kaob ka toetusraha.

Koolipidamine on ühiskonna jaoks kulukas ettevõtmine, ja põhjendatult, kuid seda enam tuleb pingutada, et raha kasutataks targalt. Suurem vabadus toetuse kasutamisel loob paremad eeldused leida koolihariduse pakkumisel KOVides senisest mõistlikumad ja jätkusuutlikumad lahendused.

Kas haridustoetuse sihtotstarbe kaotamisega ei satu ohtu õpetajate palgatõus?

Ei satu – õpetaja palgatõusu on võimalik mõjutada ka õpetajate palga alammäära kaudu, mida on ka senimaani tehtud. Mõnel aastal on õpetajate palga alammäära tõstetud koguni kiiremini kui palgatoetust KOVidele.  

Milles seisneb vastuolu haridustoetuse ja koolivõrgu programmi eesmärkide vahel?

Haridustoetuse ühe osa – s.o õpetajate palgatoetuse – jaotamisel KOVide vahel kasutatakse KOVi-põhiseid koefitsiente, millega diferentseeritakse muidu õpilaste arvul põhinevat toetussummat. Mõte on soodustada koolipidamist ka seal, kus see on kallim. Koefitsiendid on paika pandud mõned aastad tagasi, kui toetus oli klassi-, mitte õpilaspõhine ning toetust sai ka tühjade kohtade pealt. Suurem koefitsient toob praegugi selliste koolidega KOVidele õpilase kohta suurema toetussumma. Ja selles ongi vastuolu koolivõrguprogrammiga, milles soovitakse sisuliselt näha koolide arvu vähenemist. Suurem toetus õpilase kohta neile, kellel on pooltühje koole, on pigem vastupidise mõjuga, soodustades kooli säilimist. Riigikontrolli asi ei ole öelda, kumb suund on õige, kuid sellist vastuolu ei tohiks ühe valdkonna meetmetes olla.

Kas haldusreform lahendab auditis esile toodud probleemid?

Automaatselt mitte, kuid teadaolevalt on haldusreformi käigus kavas üle vaadata ka KOVide rahastamise põhimõtted. Selles tuleks kindlasti käsitleda ka haridustoetust, mille kasutamise piiranguid tuleb hakata kas või järk-järgult vähendama.

Aruande täisteksti saab alla laadida aadressilt: http://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=2409&FileId=13778

Võidupühaeelne tööpäev

Võidupühale eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem.

23. juunile eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud lühendama kolme tunni võrra. Kui ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt. Neile, kes töötavad tööajakava alusel, tähendab see seda, et tööandja peab juba ajakava koostamisel lühendatud tööpäeva osas töötajatelt nõusoleku saama. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.

Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks. Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5- kordse tasuna.

Juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka võidupühal või jaanipäeval, eeldab seadus, et töötajale makstakse kahekordset tasu. Kokkuleppel võib riigipühal töötamise hüvitada ka tasulise vaba ajaga.

Eesti Vabariigi rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse on: uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev.

Tööinspektsioon soovib kõigile ilusat võidupüha ja päikeselist jaaniõhtut!

Rõdukastides ja lillepottides tuleks mulda vahetada igal aastal

TTÜ lühiintervjuu

29.4.2016

Rõdukastides ja lillepottides tuleks mulda vahetada igal aastal

Kevadistest aiatöödest ning mulla tervisest räägib TTÜ Tartu Kolledži keskkonnakaitse professor Mari Ivask.

Kas kevadiste aiatöödega või potipõllundusega võib juba alustada?

Tänavune kevad ei ole potipõllumehele helde olnud – sooja ja päikest on napilt ja aiatööd ei ole õiget hoogu sisse saanud. Ilmajaamad lubavad lähiajal peatset soojakraadide lisa, mis tähendab, et aiatööde kõrghooaeg on kohe-kohe käes. Muidugi on aias tööd juba praegu – praeguseks peaks talvekatted olema eemaldatud, puude ja põõsaste oksad lõigatud, sügisene ja talvine risu koristatud. Vanad lehed, talvine kattematerjal, eelmise aasta lillevarred sobivad hästi komposteerimiseks. Öökülmaoht aga veel püsib ja sellega tuleb arvestada, kui aias kasvatatakse külmaõrnu taimi. 

Kuidas turgutada mulda?

Rõdukastides ja lillepottides tuleks mulda vahetada igal aastal, enne uute taimede istutamist. Potipõllumees ja aiapidaja leiab aiapoodidest ja -osakondadest kõikvõimalikke mullasegusid igasugusteks juhtudeks: külvi-ja pikeerimismuld, istiku-, toataimede, lille-, ürdimuld, aga ka kestvus- ja päikesemuld.

Mullasegud on koostatud selliselt, et seal on vajalikud toitained õiges vahekorras, ja kui neid kasutada vastavalt sihtotstarbele, on tulemus väga hea.

Soovitan valida võimaluse korral kompostmullasegusid, milles lisaks taimetoitainetele sisaldub ka kasulikke mikroorganisme, ensüüme ja muid mullatervise seisukohalt olulisi koostisosi. Muidugi sobib hästi ka oma aia kompost.

Viimastel aastatel on Eestis hoo sisse saanud vihmausskomposti ja selle segude tootmine, mille kasulikkus mullale on eriti suur. Vermikompost on 100% looduslik vihmausside poolt lagundatud materjal, mis ei sisalda kemikaale ning mis lisaks mulda parandavatele omadustele tõstab taimede vastupidavust kahjurite ning taimehaiguste suhtes.

Miks on vajalikud mullaloomad – vihmaussid, mardikad, kas ka mutid?

Kevadel, kui külmunud maa üles sulab, muutub ka mullaelustik aktiivseks. Kevadiste aiatööde kõrghooajal on elusorganismide aktiivsus kõrge. TTÜ Tartu Kolledžis oleme viimastel aastatel koos keskkonnajuhtimise ja tööstusökoloogia üliõpilastega uurinud mullaelustikukooslusi seal, kus neid on mõjutanud inimtegevus (rekultiveeritud kaevandusalad, erinev põllumajanduslik tegevus, jäätmete ladestusalad, soolatud teeservad) või mõni looduslik tegur, näiteks üleujutused Matsalu luhtadel. Päris mitu bakalaureusetööd keskkonnajuhtimise erialal ning magistritööd tööstusökoloogia erialal on koostatud ja kaitstud vermikompostist.

Taim(kõdu)toidulised ja loomtoidulised mullaloomad viivad läbi lagunemisprotsesse, mille tulemusena vabanevad taimetoitained. Kiskjad (ämblikud ja mõned mardikad) jahivad ja söövad teisi selgrootuid ja selle protsessi käigus hävitavad nad hulga taimekahjureid. Vihmaussid uuristavad mulda vertikaalseid ja horisontaalseid käike, mis muudavad mulla kobedamaks, parandavad mulla õhuga varustatust ning soodustavad vee liikumist mullas. Lisaks on vihmausside väljaheited (nende seedekulglast läbi käinud muld, mis on rikastatud mikroorganismide ja ensüümidega) heaks elupaigaks mulla mikroorganismidele, kes soodsates tingimustes kiiresti paljunevad. Mutid toituvad vihmaussidest ja nende jahil nad uuristavad käike ning tekitavad mullakuhilaid maapinnale. Nad on enamasti aiapidajatele nuhtluseks, kuid mõistlikult neid tõrjudes on võimalik, et nad väldivad alasid, kus neid ei soovita näha. 

Teadlik aiapidaja teab ka, et mullas elab mikroobikooslus – bakterid ja seened, kes osalevad kõigis mullas toimuvates protsessides: lagundavad orgaanilist ainet, kujundavad ja säilitavad mulla struktuuri, puhastavad mulda saasteainetest. Kuidas mullaelustikku kaitsta? Mullaorganismid elavad, tunnevad end hästi ja on aktiivsed mullas, kus on piisavalt vett, õhuhapnikku ja toitaineid.

Mullaelustikukooslust on võrreldud sümfooniaorkestriga – selle koostöö on suurepärane, kuid vaid ühe instrumendi – ühe häiritud organismirühma vale toon rikub ära kogu tulemuse. Hästi õhustatud, parajalt niiskes toitaineterikkas mullas tunneb mullaelustik end hästi ning talitleb normaalselt. Muld on elus ja toimib hästi seni, kuni on elus ja aktiivne mullas elav elustikukooslus. Seega, kaitstes oma mulda, kaitseme ka mullaelustikku.

Küsis Krõõt Nõges, TTÜ pressiesindaja

Päästjaid on oodata 16 000 koduukse taha

PÄÄSTEAMET
12. mai 2016
Pressiteade

Päästjaid on oodata 16 000 koduukse taha

Tõsiste tuleõnnetuste jada ei taha kuidagi lõppeda ja tules hukkunute arv kahaneda. Sellel aastal on tulekahjude tagajärjel hukkunud juba 21 inimest, nende hulgas kaks last! Kõik hukkunud viibisid oma kodus. Ühe nädalaga jättis elu tulle lausa kuus inimest! 13 hukkunul puudus kodus elupäästev suitsuandur! Eelmise aasta jooksul hukkus tules 50 inimest. Suitsuandur puudus 20 hukkunu majapidamises, 11 juhul oli suitsuandur küll olemas, kuid ei olnud nõuetekohaselt paigaldatud.

Sellel aastal koputavad päästjad ligi 16 000 kodu uksele üle Eesti. Ja loomulikult mitte niisama, vaid eesmärgiga anda inimestele väärt nõu, kuidas oma elu tuleohutult elada. 

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu sõnul on kodukülastuste eesmärgiks aidata inimestel mõista, kui oluline on tuleohutus ning kuidas sellele tähelepanu pööramine võib tõsta inimese elukvaliteeti ja samas, kuidas selle eiramine võib elu jäädavalt muuta. „Suurem osa traagiliselt lõppenud tulekahjusid leiab aset just kodudes, sest inimesed sageli ei märkagi enda tuleohtlikke käitumisharjumusi ja ei oska õnnetusi ära hoida. Päästjad on aga omaala spetsialistid, kes oskavad kodu tuleohutusalaseid ohte märgata ja teie tähelepanu sellele pöörata. Lubage ennast vaid aidata,“ julgustab Tammsalu päästjaid oma kodudesse ootama ja kutsuma.

Tammsalu valgustab lühidalt, mis kodunõustamiste käigus toimub: „Kodunõustamisel vaadatakse näiteks üheskoos teiega üle küttekolded ja elektrisüsteemid, suitsuanduri õige asukoht ning testitakse suitsuanduri korrasolekut. Nõustatakse, kuidas on kõige ohutum, teile endale, ladustada näiteks küttematerjali. Need on põhilised ohukohad tuleohutuse seisukohalt, millele koos koduomanikuga lahendusi püütakse leida.“ „Eraldi tahame rõhutada, et kodukülastuse käigus ei trahvita kedagi, pigem on selle eesmärk siiski vähendada üheskoos tulekahju tekkimise tõenäosust ja seeläbi muuta just teie kodu ohutuks,“ selgitab Alo Tammsalu.

Kodust tuleohutust aitavad hinnata teie kodule lähima komando kutselised või vabatahtlikud päästjad ning regiooni päästeteenistujad. Nõustamisi viiakse läbi kuni käesoleva aasta lõpuni. Kodukülastuse läbiviijad tunneb ära Päästeameti eraldusmärkidega riietuse ning esitatava töötõendi järgi, mille õigsust on võimalik kontrollida helistades päästeala infotelefonile 1524.

„Kodukülastajad võivad sattuda kõigi ukse taha, aga teeme tihedat koostööd kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega, et jõuda kõige rohkem abi vajavate inimesteni. Paha ei tee seegi, kui teie ise annate päästeala infotelefonile 1524 või kohalikule omavalitsusele teada abivajavast kodust. Kindlasti ei tohi ilmselgeid ohumärke – napsitamine ja toas suitsetamine, katkised küttekolded, elektri või suitsuanduri puudumine- ignoreerida. Ohust teatamisega näitate, et hoolite nii endast kui ka oma kogukonnast,“ selgitab Päästeameti peadirektori asetäitja Tammsalu, kuidas omalt poolt kaasa aidata.

„Kodu Tuleohutuks!“ on Päästeameti poolt 2007. aastal ellu kutsutud tegevus, eesmärgiga muuta Eestimaa kodud tuleohutuks andes nõu, kuidas elada nii, et tuleõnnetusi ei juhtuks.

Soovitused vererõhu korrektseks mõõtmiseks

Eesti Hüpertensiooni Ühing

Eesti Kardioloogide Selts

Pressiteade,

16. mai 2016

Liiga kõrge vererõhk kimbutab enam kui kolmandikku elanikkonnast

Homme, 17. mail tähistatakse kogu maailmas hüpertensioonipäeva. Teema on aktuaalne ka Eestis, sest kõrgvererõhktõbi on enim levinud südame –ja veresoonkonnahaigus.

Ülemaailmse hüpertensioonipäeva teema rõhutab, et igaüks peaks oma vererõhu väärtust teadma. Perearst ja Eesti Hüpertensiooniühingu president dr Signe Alliksoo sõnul ei tea inimesed sageli, et neil on kõrgenenud vererõhk, kuna  tihti kindlaid kaebuseid ja sümptome ei esine.

„Kõrgenenud vererõhk on üks peamisi südamehaiguste kujunemise riskifaktoreid. See põhjustab näiteks südame isheemiatõbe (mis võib ilmneda rinnaangiini ehk stenokardiana, südameinfarktina, äkksurmana), südamepuudulikkust, neerupuudulikkust või ajuinsulti,“ toob arst välja.

Kardioloog dr Margus Viigimaa sõnul on kõrgvererõhktõbi maailmas kõige enam suremust ja invaliidistumist põhjustav haigus. „Eriti tihe on hüpertensiooni seos ajuinsuldiga. Kõrgenenud vererõhk põhjustab südame kroonilise ülekoormuse, mis viib ägedate südamehaiguste ja südamepuudulikkuse tekkeni,“ selgitas ta.

Kõrgvererõhutõve ennetamiseks ja juba diagnoositud haiguse esinemisel on oluline vaadata üle oma eluviisid. Näiteks tuleb tähelepanu pöörata liikumisele, jälgida toitumist ning loobuda suitsetamisest. Juba diagnoositud haiguse korral on oluline võtta ravimeid vastavalt arsti ettekirjutusele.

Perearst soovitab vererõhku kontrollida vähemalt korra aastas: „Eriti hoolikalt tasub vererõhku kontrollida, kui suguvõsas on kõrge vererõhuga inimesi või kui varem mõõdetud vererõhu väärtused on olnud piiripealsed.“  Kindlasti on oluline järgida juhiseid ja soovitusi vererõhu õigeks mõõtmiseks.

Südameapteekides üle Eesti on võimalik mõõta oma vererõhku tasuta. Lisaks vererõhu mõõtmisele on soovi korral võimalik tasu eest määrata veresuhkrut, hemoglobiini, kolesterooli ja kehakoostist.

Apteekide nimekirja, kus on võimalik tervisenäitajaid mõõta, leiate siit: https://www.sudameapteek.ee/apteegid/kiirvalik/N%C3%B5ustamiskabinettidega%20apteegid.

Soovitused vererõhu korrektseks mõõtmiseks

• Koju soovitatakse osta  ainult õlavarrelt mõõtvat vererõhuaparaati, mitte  randmelt mõõtvaid aparaate, mis kipuvad valesid tulemusi andma

• Kasutage alati ainult tehniliselt korras aparaati.

• Vererõhu täpse mõõtmistulemuse saab siis, kui manseti suurus on õige. Mansett peab katma vähemalt 2/3 õlavarrest. Manseti õige suuruse saate selgitada järgmiselt: - õlavarre ümbermõõt 26-32 cm: kasutage standardmõõtmetega mansetti (pikkusega 12–13 cm ja laiusega 35 cm); - õlavarre ümbermõõt kuni 26 cm: kasutage väiksemat mansetti; - õlavarre ümbermõõt üle 33 cm: kasutage suuremat mansetti.

• Vererõhu mõõtmisel on oluline:

1. Enne mõõtmist istuge 5-10 minutit rahulikult.

2. Pool tundi enne

mõõtmist vältige kohvi joomist, suitsetamist ning rasket füüsilist pingutust.

3. Mõõtmiseks toetage

käsi alusele, mis on südamega samal kõrgusel.

4. Manseti alla ei tohi jääda mõõtmist segavaid, pigistavaid riideid.

Mõõtke kodus vererõhku kindlatel kellaaegadel 1–2 korda päevas, vähemalt kaks korda järjest, 1–2

minutiliste vahedega. Mitmekordne mõõtmine tagab vererõhu väärtuste korrektse hindamise.

Korrake mõõtmist, kui vererõhu mõõtmise tulemused üksteisest tugevasti erinevad.

• Mõõtke vererõhku esialgu mõlemal käel, sest mõõtmistulemused võivad olla erinevad. Edaspidi mõõtke kodus vererõhku sellel käel, millelt olete saanud kõrgemad vererõhu väärtused.

• Ebaregulaarse südametegevuse korral (nt südame rütmihäirete esinemisel) võib vererõhu mõõtmine olla häiritud ja sel juhul tuleb mõõtmist korrata. Automaatne aparaat ei anna alati õigeid tulemusi.

• Märkige mõõdetud vererõhu väärtused ja ka pulsisagedus vererõhupäevikusse. See annab ülevaate teie vererõhu ja pulsisageduse väärtustest ning võimaldab arstil muuta vajadusel ravi. Võtke

vererõhupäevik arsti või õe vastuvõtule alati kaasa.

• Vajadusel paluge, et perearst, pereõde või apteeker õpetaksid teid õigesti vererõhku mõõtma. Kui teie vererõhu väärtused on normist kõrgemad (optimaalne vererõhk täiskasvanul on 120/80 mmHg), pöörduge kindlasti oma perearsti või pereõe poole.

Lisainformatsioon:

Eesti Hüpertensiooniühing www.ehy.ee

Täiskasvanute kõrgvererõhktõve patsiendijuhend www.ravijuhend.ee

Algavad tee-ehitustööd Hiiumaal

 MAANTEEAMETI PRESSITEADE

23.05.2016

Sellest nädalast algavad esimesed tee-ehitustööd Hiiumaal

2016. aastal on Hiiumaal ette nähtud suuremahulisemad teetööd olemasolevate amortiseerunud teelõikude rekonstrueerimiseks  ja liiklusohtlike teelõikude ümberehitamiseks. Olulised ehitustööd toimuvad neljal teelõigul.

Täna algavad tee-ehitustööd Kärdla–Käina maanteel  Tammela–Ristivälja 5,4-kilomeetrisel lõigul (km 11,4-16,8), mille käigus rekonstrueeritakse suures mahus maanteed. Tööde käigus toimub olemasoleva metsa raadamine, teekatendi freesimine, truupide ehitus, muldkeha remont ning kogu teelõigule rajatakse kompleksstabiliseeritud alusele uus asfaltbetoonkate, samuti uuendatakse liikluskorraldusvahendeid. Tööd algavad metsa ja võsa raadamisega ja alates  6. juunist 2016 alustatakse katendi freesimis- ja mullatöödega. Objekt valmib augusti lõpuks.

Ehitustöödega on hõlmatud veel kolm teelõiku:

- riigitee nr 80 Heltermaa - Kärdla - Luidja km 22,380-22,630 Lennujaama tee ristmiku ümberehitus;

- riigitee nr 12136 Puski - Kõpu - Ristna km 10,300-10,500 Annomäe ristmiku  ümberehitus;

- riigitee nr 12136 Puski – Kõpu - Ristna km 7,150-10,300 katte taastusremont.

Neil teelõikudel algavad teetööd hiljem ning sellest antakse täiendavalt teada enne ehitustööde algust. Eeldatavalt algavad järgmiste objektide tööd juulis.

Tööde tsoonis kehtestatakse liikumiskiiruseks 30–50 km/h,  objekti läbimiseks tuleks liiklejatel arvestada sõiduaja pikenemisega tavapärasele lisaks kuni 10 minutit.  Kõigi tööde puhul, kus pole tagatud vähemalt 1+1 sõiduraja olemasolu kasutatakse  tipptundidel liikluse reguleerijaid, muudel aegadel kasutatakse liikluse reguleerimiseks foore. Jaanipäeva-aegsel perioodil, 22.06–26.06 ei teostata teetöid liikluse sujuvamaks kulgemiseks.

Hiiu maakonna riigiteede ehitustöid teostab Nordecon AS ja Hiiu Teed OÜ. Ehitustööde omanikujärelevalvet teostab Teede Tehnokeskus AS. Lepingu maksumus koos käibemaksuga on kuni 2 035 660,80 eurot ning töid rahastatakse riigieelarvest.

2015. a parimad lasteraamatud

MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2015. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast juba seitsmendat aastat järjest välja Head lasteraamatud. 2015. aastal parimateks valitud raamatud kuulutati pidulikult välja 3. märtsil  Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud lastekirjanduse aastakoosolekul.

Lasteraamatuid ilmub õnneks palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma „Hea lasteraamatu” märki, mis aitab lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel uudiskirjanduses orienteeruda.

Lugemisel on otsene seos keele, kultuuriidentideedi ja elukoha rahvuslike väärtuste edasikandmisel ja säilimisel. Ka teiste kultuuride austamine ja mõistmine toimub suures osas lugemise kaudu. Seetõttu kogunevad ja hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kord aastas lastele mõeldud uudiskirjandust. Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing  ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Nõu ja jõuga aitas kaasa ka Rahva Raamat.

Erilise hoolega valis žürii raamatuid 8-12 aastastele lugejatele, sest õige raamat õigel hetkel viib lugeja alati edasi uute põnevate raamatute juurde, ütleb žürii liige Anne Kõrge. „Žürii valis välja 13 raamatut. Nende seas oli nii väikelaste pildiraamatuid kui ka raamatuid lastele iseseisva lugemise alustamiseks. Hea lasteraamat ei sea kunagi ealisi piiranguid ja seega sobib hea lasteraamat alati ka täiskasvanute lugemislauale,“ sõnas Kõrge.

Lastekaitse Liidu president, kirjanik Loone Ots leiab, et Hea Lasteraamatu väljaandmine on traditsioon, mis on oma väärtust juba tõestanud. „Huvi Hea lasteraamatu tunnustuse vastu näitab, et see juba täidab oma eesmärki -  laste lugemisele ja lugemusele, kui lapse arengu seisukohast olulisele tegevusele, positiivse maine loomine. See kindlustab, et meil on ka tulevikus lugevaid lapsi. “

Kõik hea lasteraamatu tiitli saanud raamatud leiab siit: http://www.lastekaitseliit.ee/lapse6igused/laste-ja-noorte-kaasamine/hea-lasteraamat/2015-a-head-lasteraamatud/

2015.a. head lasteraamatud

Martin Baltscheit „Jänese kuld”

Contra „Kõik on kõige targemad”

Drew Daywalt „Rasvakriitide mäss”

Jennifer L. Holm „Kuldkala number 14”

Andrus Kivirähk „Oskar ja asjad”

Kairi Look „Piia Präänik kolib sisse”

Grigori Oster „Vallatu matemaatika”

Juhani Püttsepp „Gibraltari laevakoerte ühing”

Piret Raud „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist”

Chris Riddell „Ada Goot ja kummitushiir”

Anti Saar „Kojamees Urmas”

Kertu Sillaste „Ei ole nii!”

Edward van de Vendel „Koer nimega Sam”

1. märtsist jõustunud elatisvõlgnike piirangud

JUSTIITSMINISTEERIUM

01.03.2016

Reinsalu: tänasest jõustunud elatisvõlgnike piirangutele on ettevalmistamisel täiendavad meetmed

Täna jõustus seadusemuudatus, millega hakkavad oma lastele elatist mittemaksvatele vanematele kehtima mitmed piirangud nagu näiteks võimalik juhiloa peatamine või ettevõtlustoetuse maksmisest keeldumine. Lisaks on ministeeriumis väljatöötamisel veel mitmeid uusi meetmeid.

Maksmisest hoiduva võlglase puhul saab kohus õiguse peatada juhiloa, jahipidamisõiguse, relvaloa ja relva soetamise loa, väikelaeva juhtimisõiguse ning kalastuskaardi. „Siiski peab arvestama sellega, et kui auto juhtimise õigus on inimesel vajalik sissetuleku teenimiseks, siis sellisel juhul seda peatada ei tohiks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Kohtutäiturid saavad hakata arestima makseid, mida on makstud kolmandale isikule võlgniku eest. Näiteks olukordades, kus võlgniku autoliisingut või eluasemelaenu tasub keegi teine.

Riik võib keelduda maksmast elatisvõlglasele ettevõtluse alustamise toetust ja erametsaomanike toetusi.

Portaalis eesti.ee saab igaüks (näiteks tööandja või uus elukaaslane) võimaluse teise inimese isikukoodi või nime ja sünniaega teades kontrollida, kas huvipakkuva isiku osas on käimas elatisvõla nõude menetlus ning kui suur on tema elatisvõlg.

„Kindlasti aga ei piisa täna kehtima hakanud meetmetest veel täielikult, et elatisvõlgu paremini kätte saada. Seetõttu on justiitsministeerium välja töötamas veel täiendavaid meetmeid elatisvõlgnike elu kibedamaks muutmiseks,“ rõhutas Reinsalu.

„Mõnede näidetena võimalikest piirangutest saab välja tuua näiteks elatisvõlgniku välisriiki reisimise piiramise, kohtutäiturile elatisvõlgnike pangakontode vaatamiseks õiguse andmise ning kui on kahtlus, et võlgniku töötasu makstakse mustalt, siis on kohtutäituril võimalus hinnata, kui suur peaks olema õiglane töötasu ning seejärel saab ta selle võla katteks tööandjalt sisse nõuda,“ selgitas justiitsminister.

Eelnõu väljatöötamiskavatsus on plaanis saata kooskõlastusringile kevadel. 

1. märtsist 2. oktoobrini 2016 avatud aialinnupäevik

Suvine aialinnupäevik alustab taas!

Loodushuvilised on oodatud liituma Eesti Ornitoloogiaühingu harrastusteaduse projektiga Suvine aialinnupäevik, mis alustab täna oma kolmandat hooaega. Aialinnupäeviku eesmärk on üheskoos loodusvaatlejatega jälgida meie aedades pesitsevate linnuliikide leviku ja pesitsusedukuse muutusi ning saada teadmisi aialooduse kohta tervikuna.

Suvise aialinnupäeviku veebirakendusse www.eoy.ee/aed saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning muud juhuvaatlused selgroogsete, kimalaste ning fenoloogiliste tähelepanekute kohta: millal hakkasid õitsema taimed ja millal ilmusid välja esimesed putukad. Kaardirakenduse abil saab jälgida teiste osalevate aedade tulemusi ning salvestada ja välja printida enda päevikusse sisestatud andmed ja elamused.

Mullu osales Suvise aialinnupäeviku projektis üle 670 loodushuvilise, kelle kogutud andmed näitasid, et aias pesitsevatele lindudele oli 2015. aasta üle ootuste edukas. Pikalt jahe ja tuuline kevad tekitas kartuse nigelast pesitsusaastast, kuid tegelikkuses ei erinenud mullusuvised pesitsusnäitajad 2014. aasta suvest. Küll oli märgata, et linnud alustasid pesitsemist keskmiselt pisut hiljem ja suve jooksul mitmekordselt pesitsevad linnud kasutasid seda võimalust agaralt. Suvise aialinnupäeviku projektis osalejate aedades keskmiselt 6,6 pesitsusjuhtu ja pesitses keskmiselt 4,3 liiki linde. Eesti rahvuslinnul suitsupääsukesel oli aga mullu viimase viie aasta kõrgeim pesitsusedukus: keskmiselt 4,33 poega pesas, aasta varem vaid 3,87.

Suvine aialinnupäevik 2016 kestab 1. märtsist 2. oktoobrini. Suvist aialinnupäevikut toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Mõned huvitavad faktid Suvise aialinnupäeviku 2015. aasta tulemustest:

- Projektis osales 672 inimest, kes vaatlesid linde 391 aias üle Eesti.
- Osalenud aedades nähti ja kuuldi keskmiselt 32 liiki, ühtekokku aga 193 linnuliiki, mis on tunamullusega võrreldes 14 liiki rohkem.
- Kõige rohkem linnuliike kuuldi-nähti ühes Tartumaa aias – 134 liiki.
- Päevikupidajate aedades pesitses ühtekokku 80 liiki linde (2014. a – 64 liiki).
- Kuldnokk on meie aedades kõige sagedamini pesitsev haudelind, kellele järgnevad rasvatihane ja linavästrik.
- Pesitsusrekordeid: kõige rohkem pesitsusjuhtusid aias oli 64, kõige enam kindlaid pesitsemisi oli 57 ja kõige enam aias pesitsevaid linnuliike oli 32.

2015. aasta aruanne: http://www.eoy.ee/aed/content/materjalid/aialinnupaevik_2015.pdf