Hiiumaa parimad ujujad
Meie ainukese ujula avamisest Hiiumaal on möödas tänaseks peaaegu neli aastat. Paljude laste ja ka täiskasvanute ujumisoskus on selle ajaga varasemaga võrreldes tunduvalt paranenud. Suur osa selles on kindlasti ujumistreeneritel Triinu Schneider`il ja Linda Lepp`al, aitäh teile!
Enda osavuse ja kiiruse võrdlemiseks teiste ujujatega on hea võimalus osaleda võistlustel. Kindlasti on meie külastajad tähele pannud, et vähemalt korra kuus on ujulas tavapärasest rohkem rahvast ja teinekord palutakse korraks basseini rajad võistlejatele vabastada.
Septembrist maikuuni, iga kuu viimasel reedel toimub vastava kuu parima ujuja väljaselgitamine. Võisteldakse kuues vanuseklassis, mees- ja naissoost eraldi (eelkooliealistel välja arvatud). Osavõtuõigus on kõigil Käina ujula pääsme ostnutel. Distantsid on iga kuu erinevad, eelkoolil enamasti 25 m ja teistel 100 m kas vabalt, selili, rinnuli või liblikat.
Kogu hooaja vältel toimub punktiarvestus, kus kevadeks selgub aasta parim ujuja oma vanuseklassis. Punkte saavad iga osavõistluse kuus paremat. Iga vanuseklassi kolme parimat autasustatakse karikaga. Karikaarvestusse lähevad vähemalt viiest osavõistlusest osa võtnud võistlejad.
Selle hooaja viimane osavõistlus toimus 25. mail, distantsiks oli eelkooliealistel 50 m ja teistel 200 m vabalt. Eriti vahva oli jälgida eelkooliealisi, kes vaatamata pikale distantsile kõik lõpetasid. Kusjuures 5- aastane Roberta Mikk ujus ajaga 0,49 minutit, aasta aega tagasi ujus ta sama vahemaa ajaga 1,33 minutit. Soovitan kõigile lapsevanemaile- tooge oma järeltulija, veel parem, kui tulete koos ujumistrenni. Lisaks ujumisoskusele on teie laps terve ja tugev. Hea on, et ujumisega saab tegeleda aastaringselt kogu perega.
Peale osavõistlust said kõik võistlejad lõõgastuda kohvikus. Seal aitasid neil kaotatud energiat taastada AS Dagöplast puuviljadega ja Hiiumaa Tarbijate Ühistu maitsva tordiga. Karikate ja teiste vajalike vahendite muretsemisele aitasid veel kaasa Plastiktoos OÜ, AS B-Plast ja Käina Vallavalitsus. Kõikide osalejate ja korraldajate nimel suur tänu abi eest!
Kes on siis 2006/2007 hooaja, võib ju öelda Hiimaa parimad ujujad? Vihjeks, kes ennast nüüd puudutatuna tundis, järgmise hooaja võistlus algab septembris. Tule ja osale, harjutada saad suvel meres või nädalavahetustel ujulas.
2006/2007 hooaja parimad ujujad Hiiumaal:
Eelkool
1. Roberta Mikk
2. Kasper Pisa
3. Karin Pisa
Tüdrukud kuni 10
1. Kerly Klee
2. Kiia Väli
3. Lotta Kaups
Poisid kuni 10
1. Priidu Tikk
2. Markus Uuskari
3. Robert Martin
Tüdrukud kuni 13
1. Alice Mikk
2. Nele Tartu
3. Mirjam Uuskari
Poisid kuni 13
1. Deilor Väli
2. Jarek Elmi
3. Kristo Martin
Tüdrukud kuni 16
1. Raina Erin
Naised kuni 40
1. Anneli Ilumets
2. Kairi Sepp
3. Triinu Schneider
Mehed kuni 40
1. Rein Jürimäe
2. Joosep Tikk
Naised üle 40
1. Linda Lepp
2. Virge Valk
3. Eha Laanbek
Kahes vanuseklassis, poisid kuni 16 ja mehed üle 40, karikaid võistlejate vähese osalemise tõttu ei väljastatud.
Käina ujula tänab kõiki võistlustest osavõtjaid, kohtunikke Triinut ja Lindat, toetajaid Plastiktoos OÜ, Käina Vallavalitsus, Dagöplast AS, B-Plast AS, Hiiumaa Tarbijate Ühistu.
Inna Lepik,
Käina ujula
kolmapäev, 30. mai 2007
Hiiumaa parimad ujujad
Soomlased Suursadama juures madalikul
Pressiteade
Lääne Piirivalvepiirkond
28.05.2007
Piirivalvurid abistasid merel hätta sattunud soomlasi
Eile, 27. mail sai Lääne Piirivalvepiirkonna Kuressaare merevalvekeskuse korrapidaja teate Tallinna merevalvekeskuselt, kust teatati madalikule sõitnud kaatrist. Kaater koos meeskonnaga juhatati lähimasse sadamasse.
Eile hilisõhtul kell 22:50 teatas Tallinna merevalvekeskuse korrapidaja, et Hiiumaal, Suursadama lähistel on madalikule sõitnud Soome kodanikule kuuluv väikekaater
JASMINE II ning merehädas kaatrimeeskond palub abi.
Koheselt peale teate saamist väljus Lehtma sadamast Lääne Piirivalvepiirkonna piirivalvekaater Suursadama poole teele.
Kell 01:05 tõmbasid piirivalvurid soomlastele kuuluva aluse madalikult lahti ning teekonda Lehtma sadamasse jätkati piirivalvekaatri slepis.
Merehätta sattunud alusel viibis neli meeskonnaliiget, kelle tervislik seisund oli hea.
Soomlastele kuuluv väikekaater oli teel Riiast Tallinna.
Janne Mets
Lääne Piirivalvepiirkond
Avalike suhete spetsialist
janne.mets@laane.pv.ee
454 8321
522 5141 (4716)
Algas registreerimine saatesse Kaks takti ette
ETV PRESSITEADE 17.05.2007
Algas registreerimine saatesse Kaks takti ette
Oktoobrist alustab Kaks takti ette 2007. Kui oled vähemalt 16 aastat vana ja tunned, et oskad ja tahad laulda, siis on Kaks takti ette sinu jaoks õige koht. Registreeri ennast kohe, ankeedi leiad ETV kodulehelt aadressilt www.etv.ee/2takti, E-post: 2takti@etv.ee
Kaks takti ette esimene võistlussaade oli eetris 12. mail 1972.a. Kui üks saatesari köidab vaatajaid enam kui veerandsajandi jooksul, siis on tegemist traditsiooniga, mis igati hoidmist väärib.
Uhkusega võib tõdeda, et tänase Eesti laulupilt on suuresti Kahe takti tehtud. Soovite tõestust? Aga palun: Silvi Vrait, Anne Veski, Marju Länik, Siiri Sisask, Thea Paluoja, Kate, Nancy, Airi Allvee, Pearu Paulus, Maarja-Liis Ilus, Evelin Samuel, Hedvig Hanson, Lauri Liiv, Kelli Uustani, Gerli Padar, Hanna Pruuli, Vaiko Eplik, Hanna-Liina Võsa, Tanel Padar, Eda-Ines Etti, Kaire Vilgats, Lea Liitmaa, Kadi Toom, Maiken, Lauri Pihlap, Bert Pringi, Susan Lilleväli, Ewert Sundja, Julia Boman, Rolf Roosalu, Sofia Rubina, Mikk Saar, Kristjan Kasearu, Laura Põldvere Jpt. – kõik nad on osalenud lauluvõistlusel Kaks takti ette. Tulid, nägid, võitsid ja ega ole kadunud kuhugi!
Saate valmimise eest vastutavad: režissöör Marek Miil, toimetaja Eve Viilup, muusikaprodutsent Elmar Liitmaa, saatejuht Tanel Padar, tegevprodutsent Tiina-Mari Koljak, peaprodutsent Juhan Paadam.
Lisainformatsioon:
Eve Viilup
Telefon:509 0655
e- mail: eve.viilup@etv.ee
Plastik ja jäätmete kodus põletamine
Jäätmete kodus põletamine – kasu asemel kahju
Mõistusega inimesest hakkab saama tarbiv inimene. Järjest suurem tarbimine hoogustab küll majandust, kuid toob kaasa jäätmetekke. Osta mida iganes, ikka kipub sellest midagi üle jääma. Ka juba soetatud esemeid vahetatakse kiiremini välja või visatakse ära.
Rahvusvaheliselt üldtunnustatud põhimõtete järgi on esmatähtis jäätmeteket hoopiski vältida. Teises järjekorras on soovitatav jäätmeid taas- ehk korduskasutada. Jäätmete kõrvaldamine, sh ladestamine on kindlasti üks ebasoovitavam käitlusviis.
Majades, kus on küttekolle või muu põletamisvõimalus, kiputakse vähemalt osa jäätmetest ära põletama. Papi, paberi ja puidu põletamine on keskkonnakaitseliselt aktsepteeritav, kuid muude jäätmete, eriti plastide põletamine on meie ümbritsevat keskkonda kahjustav.
Plastide põlemisel tekivad mürgised ühendid
Plastide keerulist ja muutlikku koostist arvestades tuleks nende kodus põletamist täielikult vältida. Tõsi, mõne kilekoti, nn PE-de (polüeteenplastid) väikeses koguses maksimaalse tõmbega ja kõrgel temperatuuril põletamine suuremat ohtu ei kujuta. Kuid suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril ja puuduliku tõmbega, on ohtlik, sest osa plaste ei põle ära, vaid need aurustuvad ja võivad kondenseeruda korstnas. Tagajärjeks on suitsulõõri selline ummistumine, et korstnapühkija soovitab kogu korstna uuega asendada...
Korsten on aga veel väike mure. Mittetäielikul põlemisel tekib isegi tavaliste PE-plastide puhul hoopis ohtlikumaid, lausa kantserogeenseid ehk vähkitekitavaid ühendeid. Üks vanemaid kasutuses olevaid plaste on polüvinüülkloriid PVC, millest on tehtud näiteks vanad heliplaadid. PVC-d ei kasutata enam kuigi palju pakendites, küll aga ehitusmaterjalides (aknad, uksed, lae-põranda-seina profiilid ja katted, kaablite isolatsioon jms). Selle materjali kodusel põletamisel tekib kindlasti dioksiine. Teatmeteosed ütlevad, et dioksiinide puhul on tegemist ühe kõige mürgisema ühendiga, mida inimene on suuteline tekitama – ja seda just kodusel jäätmepõletusel. Dioksiine võib tekkida ka teiste kunstmaterjalide, nt kummide põletamisel.
Seega – mõne üksiku kilekoti või nn komposiitpakendi (papp ja kile) kõrgel temperatuuril põletamine ei ole suur patt, muu plastmaterjali kodus (ahjus, kaminas, lõkkes) põletamise korral on aga tegemist otsese keskkonna mürgitamisega, mis ohustab ka inimesi.
Jäätmepõletusel on oma koht jäätmekäitluses – kuid seda spetsiaalsetes kaasaegsetes tehastes, kus kõik keskkonnaalased ohud on välditud. Ilmselt jõutakse Eestis niikaugele lähema viie aastaga.
Kuidas siis jäätmetega toime tulla?
• Sordi jäätmeid juba tekke kohal ning kasuta jäätmete taaskasutussüsteeme (jäätmejaamad, jäätmekogumispunktid), isegi kui need ei asu päris koduukse kõrval!
• Küsi rohkem lisa kohalikust omavalitsusest!
• Ära põleta jäätmeid!
• Ära viska jäätmeid teepervele või metsa alla!
• Ära sokuta neid kellegi teise konteinerisse!
• Liitu korraldatud jäätmeveoga, nii ei koorma sa oma jäätmetega teisi inimesi ja keskkonda.
See kõik ei ole üldse keeruline, vaid arusaadav ja loogiline tegevus igale mõistusega inimesele. Ehk igaüks saab jäätmete ohutu käitlemisega hakkama. Ka ostlemisest võib rahuliku südamega rõõmu tunda, kui on selge, et tarbimisega kaasnevad jäätmed on keskkonnasõbralikult käideldud.
Plastide välimääraja (Sellist märgistust kannavad plastist tooted.)
PET Polüetüleentereftalaat – gaseeritud jm karastusjookide pudelid, valmistoidukarbid
HDPE Kõrgtihe polüetüleen – mitmesugused pudelid (ketšup, majonees jms), kodus kasutatavad kemikaalid (pesuvahendid, šampoonid jms)
PVC Polüvinüülkloriid – kaubakastid, toidupakkekile, mineraalvee ja šampoonipudelid
LDPE Madaltihe polüetüleen – kilekotid, toidu pakkekile
PP Polüpropüleen – või- ja margariinikarbid, valmistoidukarbid
PS Polüstüreen – jogurti-, kreemide jms topsid, vahtalused lihale, puuviljadele, joogitopsid jm. OTHER Muu plastik – kõik plastid, mis ei kuulu eelnevate hulka, näiteks melamiinvaikudest toodetud plastid, mida kasutakse plastitaldrikute ja topside valmistamiseks
Kaili Kuusk,
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõuniku kt
1.06 ja 2.06 Meestekoolitus Tuurus
Kallid isad ja tulevased isad!
SA Tuuru pakub Teile erakordset võimalust tõsta enesetunnet ja suhtlemisoskust. Selleks ootame Teid kahepäevasele koolitus – audiovisuaalsele töötoale Tuuru majas, Vabrikuväljak 1, Kärdlas
1. juunil, algusega kell 18.00
2. juunil, algusega kell 9.00
Programm annab vastuse küsimusteringile - millised on minu isiksusest tulenevad
ressursid suhete edendamisel perekonnas.
Täpsemalt:
1. Millisel suhtlemistasandil ma olukorda näen ja ennast väljendan?
2. Tüüpilised inimestevahelised arusaamatused suhtlemisel ja inimeste endi sees.
3. Kuidas võivad minu nõrkustest saada minu tugevused?
4. Kuulamisoskus.
5. Miks teised ei mõista mind ja kuidas olukorda muuta minule positiivseks?
6. Personaalne mõjukus.
Üritus viiakse läbi Teie jaoks tasuta Euroopa Liidu kohalikus arengus kaasvastutuse edendamise projekti toel, mis on suunatud 18-45 aastastele meestele selleks, et suurendada lapsevanema ja tulevase lapsevanema oskusi ning osalust pereelus ja laste kasvatamises.
Kohapeal kohvipausid ja lõuna.
Kohtade arv on piiratud, max 15 in.
Teid õpetavad oma ala väga head spetsialistid prof. Reet Valgmaa ja Erle Nõmm
Täpsem info ja registreerimine kuni 29. maini 2007 telefonil 462 2800, e-post info@tuuru.edu.ee
6.06 Suur Rattasõit 2007
Suur rattasõit 6. Juuni 2007
1. Distantsid: Kärdla-Hellamaa-Kuri-Kärdla 30 km
Kärdla-Palade-Kärdla 16 km
2. Algus ja lõpp Kärdlas Villalao juures.
Osavõtjate registreerimine kohapeal kella 17.45- 18.15, start kell 18.30.
3. Lastesõidud kell 18.40.
Lastesõidud: kuni 4aastased; 5-6aastased; 7-8aastased; 9-10aastased.
Loosiauhinnad Hok-Ilt, Pritsumaja Poelt, Salva Kindlustuselt. Igale lapsele šokolaad. Peaauhinnaks jalgratturi kiiver.
4. Aega võetakse 30 km-s neile, kellel jalgratturi kiiver.
5. Igaüks osaleb omal vastutusel.
6. Kell 19.45 loosiauhindade loosimine:
Oü Kerttu Sport + Oü Hawaii Express - jalgratas
Oü Faasion - grill
As Jetoil - 20 liitirit autokütust
As Hiiumaa Mereagentuur - magamiskott
Oü Tähva - vererõhu mõõtja; raadio
Hiiumaa Tarbijate Ühistu - saunalina; vihmavari
Oü Berku Eritööd - segisti
Oü Numitor – 200kroonine kinkekaart
Sõnajala Söökla - tasuta lõunasöök väärtusega 100 krooni
Oü Magnuse Äri - raamat
Oü IV Elektritööd - lamp
Ain Tähiste - 2 mudamaski
Vabaduse tn Ilusalong - 100kroonine kinkekaart
Rookopli Lillepood - lillepott
As Pildikoda - fotoalbum
RMK Saarte Regioon - õlakott
Lauruse Pood - T-särk
HOK - 5 stritslit
7. Eriauhinnad:
üle 50aastaste osavõtjate vahel loositakse välja seljakott Pritsumaja Poelt.
Perede vahel, kus 4 ja enam osalejat, loositakse välja tort HOK-ilt.
30 km-s kiiremale mehele ja naisele tordid HOK- ilt.
8. Korraldaja : Hiiumaa Orienteerujate Klubi.
Toetaja : Kärdla Linnavalitsus.
Aasta Haridusjuhi nominent on Ivo Eesmaa
Ivo Eesmaa on Aasta Haridusjuhi nominent
Juba teist aastat korraldab Mainori Kõrgkool Aasta Haridusjuhi valimist eesmärgiga pöörata ühiskonna tähelepanu hariduselu juhtimise olulisusele, väärtustada haridusjuhte kui Eesti erinevate piirkondade arengu kujundajaid.
Kõik maakonnad said võimaluse esitada oma kandidaadi Aasta Haridusjuhi tiitlile, kes on:
• silmapaistvate saavutustega hariduselu ja kooli juhtimisel
• arvamusliider kohaliku hariduselu temaatikas
• leidnud lisavahendeid ja meetodeid hariduse arendamiseks
• innovaatiline ja algatusvõimeline
• ühiskonnas laitmatu renomeega.
• saavutanud suurepäraseid tulemusi oma erialases töös.
Hiiu Maavalitsuse poolt esitati Aasta Haridusjuhi kandidaadiks Kärdla Ühisgümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa.
Ivo Eesmaa on mitmekülgne ja võimekas koolijuht, hinnatud kolleeg ja austatud õpetaja. Ivo juhtimisinstrumentideks on hea analüüsivõime, süsteemne käsitlus erinevatest olukordadest ja kollektiivi kaasamine otsustusprotsessidesse. Koolist on kujunenud koht, kus on hea õpilastel õppida ja õpetajatel õpetada. Koolis viiakse läbi regulaarseid heaolu-uuringuid ja uuringutulemusi rakendatakse koolielu parendamisel. Erilist tähelepanu pööratakse õpilaste individuaalsusele, et toetada võimalikult hästi erinevate vajadustega laste arengut.
Ivo Eesmaa on võtmeisik mitmetes haridusalastes töörühmades ja komisjonides, tema arvamust võetakse kuulda nii Kärdla Linna Volikogus kui ka Eesti Täiskasvanuhariduse Nõukogus.
Eesmaa on sotsiaalse närviga inimene, kes reageerib ühiskonnas toimuvale, eriti hariduse valdkonda puudutavatele valuprobleemidele, väljendades oma seisukohti ajakirjanduse vahendusel, kohtudes kolleegide, lapsevanemate ja üldsusega.
Kõikidest esitatud kandidaatidest valib komisjon välja ühe kõige silmapaistvama haridusjuhi. Aasta Haridusjuht kuulutatakse välja Estonia Kontserdisaalis Mainori Kõrgkooli pidulikul akadeemilisel vastuvõtul 16. juunil.
Hiiumaa mees Oliver Kallas juhib TTÜ üliõpilaskonda
Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus
PRESSITEADE
23.05.2007
Tehnikaülikooli üliõpilasesinduse uus juhatus selgunud
22.mail toimunud Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) üliõpilasesinduse korralisel koosolekul valiti TTÜ üliõpilaskonna juhatus aastaks 2007/2008.
TTÜ üliõpilaskonna juhatuse esimeheks sai Oliver kallas ehitusteaduskonnast, juhatuse aseesimeheks kultuurilises valdkonnas Mikk Kimmel mehaanikateaduskonnast ja juhatuse aseesimeheks haridus- ja sotsiaalvaldkonnas Kaisa Kaasik keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskonnast. Uue juhatuse volitused algavad 23. juunist 2007
TTÜ üliõpilaskonna uue esimehe Oliver Kallase sõnul saab üliõpilasesindus järgneval õppeaastal olema rohkem tudengilähedasem, koostöö ülikooli, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil tiheneb märgatavalt. Tugev rõhk pannakse tudengiteaduse edendamisse, aktiivsete tudengiesindajate olemasolusse erinevates komisjonides, intensiivsele arendusele tudengimaja projektis ning ühistele kultuurilistele ja sotsiaalsetele seisukohtadele kogu tudengkonna seas.
Lisaks hoitakse ning arendatakse konstruktiivset koostööd Eesti Üliõpilaskondade Liidu ja teiste üleriiklike institutsioonidega.
TTÜ üliõpilasesindus on demokraatlikult valitud TTÜ tudengite esindusorgan, mis valitakse kord aastas. Esmakordselt 1920. aastal kokku kutsutud esinduse missioon on TTÜ üliõpilaste hariduslike ja kultuuriliste arenguvõimaluste edendamine ning sotsiaalse toimetuleku eest seismine.
Lisainformatsioon:
Alar Assuküll
juhatuse esimees
TTÜ üliõpilasesindus
Tel. (+372) 51 213 25
alar.assukyll@tipikas.ee
Oliver Kallas
TTÜ üliõpilasesindus
Tel. (+372) 51 973 900
Oliver.Kallas@gmail.com
Teate vahendanud:
Sven Kõllamets
TTÜ Üliõpilasesinduse liige
GSM: 5340 7076
sven.kollamets@gmail.com
Kõllamets: "Lisan, et Hiiumaa mees Oliver Kallas juhtis viimase aasta jooksul, enne esimeheks saamist, Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpilasesinduse haridustoimkonda, lisaks on ta olnud kaks aastat Raamatukogu teadusnõukogus tudengiesindaja". (http://esindus.tipikas.ee/index.php?ye[id]=198)
Vt ka: http://esindus.tipikas.ee/index.php?ye[id]=446 (kandidaadid)
http://esindus.tipikas.ee/index.php?ye[id]=444 (avaldused, motivatsioonikirjad)
TTÜ ÜE juhatus ja personal kuni 23. juunini on siin: http://esindus.tipikas.ee/index.php?ye[id]=412
Hiidlased said uue lambaparve
Riiklik Looduskaitsekeskus
Pressiteade
23.05.07
Looduskaitsjad said lammaste vedamiseks suurema parve
Riikliku Looduskaitsekeskuse (LKK) Hiiu-Lääne regiooni Hiiumaa talitus sai kaitsealustele laidudele lammaste ja niitmistehnika vedamiseks senisest suurema puksiirparve, mis paikneb Salinõmmes.
Parv on hädavajalik lammaste ja niitmistehnika veoks kaitsealustele laidudele. Hiiumaa laidude maastikukaitseala laidudel on 35 ha niidetavaid alasid ja üle 130 ha karjatatavaid alasid. See kaitseala on ainus Eestis, kus meretagustel inimasustuseta väikesaartel jätkatakse nii suurel pindalal pärandkoosluste hooldamist.
80 771 krooni maksnud praam telliti AS-ilt DAGOmar. Praamiehitamist rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), rahastmine toimus keskkonnaprogrammi projekti “Pärandkoosluste hooldamise tagamine kaitsealustel laidudel” raames.
Pärast praamile puitosa pealeehitamist, mida teeb LKK koos lambaomanikega, võib lammaste vedu alata. Kui vanale parvele mahtus 40 lammast, siis uuele 10-20 looma rohkem.
Eelmisel aastal karjatati Saarnaki laiul 170 ja Hanikatsi laiul 295 lammast.
Lisainfo: Andres Miller, regiooni direktori asetäitja
LKK Hiiumaa talitus
LKK Hiiumaa talituse
Aet Truu
LKK kommunikatsioonijuht
6272 195
51 08854
aet.truu@lk.ee
Hiidlased laulupeole
Nüüd on lõpuks kõik X Noorte Laulu- ja tantsupeole soovijad oma etteasted ära teinud.Viimased (ka terves Eestis) olid Hiiumaa laulukoorid. Kokku 12 üksust ligi 230 lauljaga. 5 tundi tõsist tööd (liigilaulud+ ühendkoori lood+ ettelaulmine) ja tulemused suurepärased.
Kärdla linnast oli väljas Kärdla Kultuurikeskuse mudilaskoor ja tütarlastekoor (dirigent Rita Lepland) ning Kärdla Muusikakooli lastekoor (dir.Kristiina Harjak)
Käina vallast Käina Gümnaasiumi mudilaskoor ja tütarlastekoor (dir.Heli Lindmäe) ning poistekoor (dir.Sirje Lillo, Heli Lindmäe)
Pühalepa vallast Pühalepa mudilaskoor (dir.Külli Kreegi, Jaanika Palkman), Suuremõisa Põhikooli lastekoor (dir.Külli Kreegi) ja Palade lastekoor (dir.Jaanika Palkman)
Kõrgessaare vallast Lauka Põhikooli mudilaskoor (dir.Helgi Kaibald)
Emmaste vallast Emmaste Põhikooli lastekoor (Heli Lindmäe)
Üle saare käib koos Hiiumaa Noorte Meeste Koor (dir.Kristiina Harjak)
Lisaks annavad Käina poistekoorile häält juurde Kärdla ja Emmaste noored laulupoisid.
Kes meid siis kuulasid ja hindasid?
Annelii Traks tegi tööd kõige noorematega. Lauka, Kärdla ja Pühalepa mudilaskoorid laulsid ennast I kategooriasse ((üldse antakse kooridele I,II ja III kategooria või ei anta üldse). Käina mudilaskoor laulis aga 1-häälset repertuaari, mida ei kategoriseerita.
Ingrid Kõrvits kuulas üle lastekoore. I kategooria sai Käina Gümnaasiumi tütarlastekoor, II kategooria Emmaste lastekoor ja III kategooria Suuremõisa, Palade ja Kärdla koorid. Viimastega oli küll nii, et laulmise hinded olid kõigil kolmel kõrgemad kui määratud kategooria, kuid puudu jäi mõni laul ühendkooride repertuaarist. Nimelt valmistas iga koor ette kas liigilaulud+I või II ühendkoor või liigilaulud + mõlemad ühendkoorid. Kes jõudis valmis esimese valiku, ei saanud pretendeerida III-st kategooriast kõrgemale.
Raul Talmar oli saarel juba teist korda, et taas ära kuulata Kärdla Kultuurikeskuse tütarlastekoor, kes neidudekoori liigis peole soovib. Väga tubli esinemine tagas I kategooria.
Undel Kokk oli kuulamas poiste ja meeste laulmist. Poistele seekord kategooriat ei jagatud. Küll aga sai I kategooria Hiiumaa Noorte Meeste Koor.
Eriline tänu kuulub aga Saaremaalt “laenatud” (kuid siiski servapidi ka Hiiumaaga seotud) klaverisaatjale Kairit Levitile, kes Käina Kaunite Kunstide Kooli kahe saali vahet kõik need 5 tundi nootidega lippas ja laule klaveril toetas. See nõudis tõelist meisterlikkust ja jooksukiirust! Aitäh! Ja loomulikult oleme tänulikud Käina Kaunite Kunstide Kooli perele, kes meid jälle oma tuppa lubas.
Kohtume X Noorte Laulu- ja tantsupeol “Ilmapuu Lävel”, mis toimub 29. juunist 1. juulini Tallinnas.
Helle-Mare Kõmmus
Hiiu maakonna laulu- ja tantsupeo kuraator
Uus möllukoht Luidjal
Nonii...
Teräää!
Tahtsin kõigile Hiiumaa inimestele jagada sellist informatsiooni, et
Luidjal avati uus mõllukoht, mis pakub tugevat konkurentsi kahele
kangele - Vetsile ja Pullule. Tümm on hea, valgusmäng veel parem. Õlled
ja koksid maitsevad ka täitsa hästi;) Ja siis veel, et...pileetu njetu!
Asub see uus ja huvitav koht siis kärdla poolt tulles peale Luidja poodi
umbes 100m ja paremat kätt. Emmaste poolt tulles Luidjale jõudes
teeristist otse üle. "Luidja puhkeküla" sildi taga ühesõnaga:P
Et siis...rääkige oma tutvusringkonnas ka sellest, pange kamp kokku ja
tulge vaadake uus koht üle.
Päikest!;)
A.B.
29.05 Rudolf Tobias – 134
Rudolf Tobias – 134
“Vasarad meil vuhisegu,
ääsituli tuhisegu.
Süsi kandke,
kolde pange,
lõõtsa, poisid, vajutage,
leeki, leeki õhutage.”
Nii laulis oma tuntud laulus “Noored sepad” noor helilooja Rudolf Tobias möödunud sajandi algul.
Tänavu, 29. mail möödub 134 aastat helilooja ja organist Rudolf Tobiase sünnist.
Rudolf Tobias sündis Hiiumaal, Käinas, Käina kiriku organisti Johannes Tobiase pojana. Tee muusikuks viis teda üle Kullamaa, kuhu Tobiased olid kolinud, Haapsalu ja Tallinna Peterburi, kus ta omandas helilooja ja organisti kutse.
Rudolf Tobiase õpetajateks olid tuntud Vene helilooja ja pedagoog Nikolai Rimski Korsakov ning orelikunstnik Louis Homilius. Rudolf Tobiase andekus ilmnes peagi. Erilised võimed olid tal improvisatsioonis. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas ta mõnda aega Peterburis, seejärel Tartus ja viimaseks elukohaks jäi Saksamaa, kus ta 29. oktoobril 1918. aastal suri.
Rudolf Tobiase looming on mitmekesine ja huvitav ning paljudel aladel on ta olnud Eesti muusikas teerajaja.
Tema loomingu tippudeks on monumentaalne oratoorium “Joonase lähetamine” ja koorilaul “Eks teie tea, et teie Jumala tempel olete”.
Oratoorium “Joonase lähetamine” on piibliaineline teos, mis räägib injimese kujunemisest ausaks ja ustavaks Jumalale.
Helilooja on loonud palju muudki huvitavat, nagu koorilaul “Vasar”, “Noored sepad”, “Murtud roos”, “Teel”, “klaverikontserdid – moll”.
Oli tulemas Rudolf Tobiase 120. sünniaastapäev, kui Kärdla R. Tobiase nimelise muusikakooli õpetajad tulid välja ideega hakata korraldama R. Tobiase nimelisi klaveriõpilaste konkursse, mis algul toimusid kahe aasta tagant, tänavu (õigemini aastal 2008 kolme aasta järel.
Ka tuldi mõttele, et uue klaveripala, mille esmaesitus toimuks konkursipäeval, s.o maikuu lõpul, võiks kirjutada tuntud helilooja.
Praeguseks on konkursse toimunud juba 1993. aastast seitse ja palad on loonud: Erkki-Sven Tüür “Mõeldes Hiiumaast”, Ester Mägi “Kassari kadakad”, Eino Tamberg “Nokturn”, Raimo Kangro “Sinilinnu variatsioonid”, Anti Marguste “Kõpu tuletorni tants”, Rene Eespere “Rivaalid”, Alo Põldmäe “Ristna tuletorn”. Uued palad on lubanud kirjutada 2008. aastaks noored heliloojad Helena Tulve ja Tõnu Kõrvits.
Konkurss, mis algas tagasihoidlikult on kasvanud rahvusvaheliseks, haarates väikeste lastekoolide õpilasi Saksamaalt, Rootsist ja Soomest.
EVALD TERAS
2.06 Avatud Aia Päev Suuremõisas!
Hiiumaa - kaunite koduaedade saar. Siinsed tublid ja töökad inimesed on oma ümbruse korrashoiule ikka aega ja hoolt panustanud. Kuid töödes ja tegemistes on igal alal edukad ikkagi vaid need, kes vastavaid teadmisi ja oskusi omavad ning ennast pidevalt täiendavad.
Laupäeval 2.juunil kell 12-16 pakub Suuremõisa Tehnikum kõigile soovijatele meeldivat võimalust tasuta oma teadmistepagasit aianduse alal värskendada. Kutsume külalisi oma kooliaeda, mis sai renoveeritud 2004. aastal Phare programmi toetusel. Tarkusi jagavad kooli õpetajad maastikuarhitekt doktor Kristiina Hellström ja botaanikamagister Taavi Tuulik ning kooli aednik aiandusagronoom Pille Hein.
Näidatakse kaasaegseid aiatööriistu ja masinaid, jagatakse nõuandeid väetamisest, taimekaitsest, aiaplaneerimisest, praktilisi näpunäiteid saab suvelillede istutamiseks. Igal täistunnil algavad ekskursioonid aias.
Tutvustatakse ka õppimisvõimalusi Suuremõisa Tehnikumis. Elame ajal, mil märksõnaks on elukestev õpe ja Suuremõisa Tehnikum pakub võimalust õppida oma kodusaarel! Meie kooli astub igal aastal inimesi, kellel eelnevalt juba kõrghariduski olemas. Tsükliõpe vorm, kus igas kuus ollakse nädal aega koolis ning ülejäänud ajal tehakse iseseisvat tööd, võimaldab õppida ka töötavatel inimestel.
Sellel sügisel avame keskhariduse baasil tsükliõppena neli uut eriala: loodusturismi korraldaja, maastikuehitaja, väikeettevõtja ning maastikuehitaja(haljastaja).
Lisaks ilusale loodusele on Hiiumaa tuntud ka plastmassi saarena ja Suuremõisa Tehnikum on ainus kutseõppeasutus Eestis, kus seda valdkonda õpetatakse. Sellel sügisel on taas võimalus õppida nii põhi- kui keskhariduse baasil väärt ja hästitasustatud ametit – plastitööstuse seadistajaks. Uudisena ka see, et sellel erialal on võimalus õppida asuma stipendiaadina! Põhiharidusega noored saavad jätkata õpinguid kodusaarel õppides üldehitust, suunitlusega looduslähedasele ehitusele.
Aira Toss
Suuremõisa Tehnikumi arendusjuht
Tubakaseadus jõustub 5. juunil täies mahus
Sotsiaalministeerium
Pressibriif 26.05.2007
Tubakaseadus jõustub 5. juunil täies mahus
* Tubakaseadus piirab suitsetamise senisest rangemalt ruumides, eriti vaba aja
veetmise kohtades, et kaitsta mittesuitsetajate - nii töötajate kui ka külastajate - tervist passiivse suitsetamise eest. Senine teenindusruumide eraldamine suitsetajatele ja mittesuitsetajatele ega ka ruumide üldventilatsioon seda ei taga.
* Seaduse jõustumisel tohib kasiinodes ja toitlustuskohtades, sealhulgas baarides,
suitsetada vaid siis, kui suitsetajatele on olemas eraldi ruum. Suitsetada võib ka suvehooajaks ehitatud välisterrassil.
* Ettevõtjatele anti ruumide nõuetega vastavusse viimiseks aega kaks aastat. Ettevõttel
ei ole kohutust suitsetamisruumi ehitada, kui tal pole võimalust või ta ei näe selleks vajadust.
* Seaduse täitmist kontrollib Tarbijakaitse, politseiprefektuur, valla- ja linnavalitsused ja
Tervisekaitseinspektsioon (suitsetamisruumide ja ventilatsiooni vastavus).
* Kui inimene rikub seadust ja suitsetab toitlustuskohas, siis peab ettevõtte töötaja selle
inimese korrale kutsuma. Kui inimene ei lõpeta suitsetamist, siis peab töötaja kutsuma politsei, kes võib seaduserikkujat trahvida kuni 1200 kroonise trahviga.
* Toitlustuskoha müüjal on õigus jätta teenindamata inimene, kes ei täida
toitlustusettevõttes suitsetamise kohta kehtivaid keelde ja piiranguid, ning nõuda tema lahkumist.
* Kui ettevõte rikub tubakaseadust ja laseb inimestel toitlustusasutuses suitsetada, siis
võib talle määrata kuni 30 000 kroonise rahatrahvi.
* Suitsetamine on juba keelatud: Töökohtades, jalakäijate tunnelites ja korterelamu trepikodades. Keelu rikkujale võib määrata kuni 1200-kroonise trahvi.
* Võrreldes kehtiva tubakaseadusega on alaealistele lisandunud keeld omada
tubakatoodet. Teisisõnu, alla 18 aastane isik, ei või näiteks suitsupakk taskus ringi kõndida ega ka süütamata sigaretti suus hoida.
* Alaealisele võib suitsetamise, tubakatoodete omamise või omandamisega
vahelejäämisel määrata kuni 600-kroonise trahvi, alaealise ahvatlemise, ähvardamise või muud moodi mõjutamise eest tubakatoote tarvitamist alustama või suurendama võib saada trahvi kuni 18 000 krooni. Alaealisele suitsu ostmise või pakkumise eest saab trahvida kuni 6000 krooniga.
* Tubakaseadus vähendas ka sigarettide tõrvasisaldust. Kui enne oli lubatud
sigarettide müük maksimaalse tõrvasisalduse 12 ja nikotiinisisaldusega 1,2 mg sigareti kohta, siis sellest aastast vähenesid need vastavalt 10 ja kuni 1 mg sigareti kohta.
* Käiku on läinud uued pakendid, mis on varustatud terviseohu uute üld- ja
lisahoiatustega. Uueks nõudeks on kohustusliku märke tegemine sigaretipakile vingugaasi maksimaalsest sisaldusest, mis ei tohi ületada 10 mg sigareti kohta. Pakenditelt kadusid ära sellised eksitavad kirjed nagu „light“, „ultra-light“ ja „mild“, mis võivad panna tarbijat uskuma, et sellised tooted on teistest vähem kahjulikud.
* Tubakakonventsiooniga ühinenud riigid kohustuvad oluliselt vähendama suitsetamise
levikut ja tubakasuitsuga kokkupuudet. Eesti peab konventsiooniga ühinemise järel välja töötama suitsetamise vähendamise strateegia, seisma vastu tubakatööstuse ärihuvidele ning arendama välja tubakast loobumise nõustamis- ja ravivõrgustiku.
* Eestis on tänase seisuga avatud ligi 20 suitsetamisest loobumise nõustamiskabinetti.
Need töötavad haiglate juures.
* Tubakakonventsiooniga on praeguseks liitunud üle 60 riigi, meie lähinaabritest Leedu
ja Soome.
* Eestis on hinnanguliselt 355 000 regulaarset suitsetajat, iga päev sureb suitsetamise
tagajärjel kümme inimest.
Lisateave:
Riigikogu võttis tubakaseaduse vastu 4. mail 2005, kehtima hakkas seadus 5. juunil 2005. Osa tubakaseaduse punktidest on juba jõustunud, teised jõustuvad selle aasta 5. juunist.
* 4. mail 2005 kiitis Riigikogu heaks ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise konventsiooni, ka selle eesmärgiks on vähendada tubaka tarbimise levikut.
Eli Lilles
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
Eli.Lilles@sm.ee
www.sm.ee
Päästeteenistuse soovitus äikese ajaks
Päästeteenistus soovitab äikese ajal ohutuse tagamiseks majades
elektriseadmed välja lülitada ja vooluvõrgust lahti ühendada või
võimalusel hoonetes elekter üldse välja lülitada.
Samuti soovitame
üksikuna seisvatele elumajadele ja hoonetele, mis on ümbritsevatest
ehitistest oluliselt kõrgemad, paigaldada äikesest põhjustatud tulekahju
vältimiseks piksekaitse.
Kadakast kaarsild
Müüa kadakast kaarsild.
Hind 6000-12000
Hiiumaa piires tasuta kojuvedu.
Hind vastavalt mõõtudele, tingi.
Võimalik tellida ka kadakapuidust ilusaedu.
tel. 5904 6547
kadakasild@hot.ee
vaata
www.freewebs.com/kadakasild
Riigikogu võttis vastu pensione tõstva seaduse
Riigikogu istungi ülevaade
30. mai 2007
Riigikogu võttis vastu pensione tõstva seaduse
Riigikogu võttis 89 poolthäälega vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse (1 SE), mis suurendab pensioni baasosa 1. juulist 250 krooni ja rahvapensioni määra 150 krooni võrra. Pensionitõusu tegi võimalikuks sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasv, mis on tekitanud erakorraliseks pensionitõusuks piisava ülejäägi.
Riigikogu lõpetas kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (27 SE) esimese lugemise. Eelnõu muudab üheselt mõistetavaks kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kohustused.
Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimustele aktsiisipoliitika, aprillirahutustega kaasnenud kulude hüvitamise, eelarvestrateegia, alkoholipoliitika ja integratsiooni kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas küsimusele venekeelsete teleprogrammide tootmise kohta.
Stenogrammiga saab tutvuda aadressil: http://www.riigikogu.ee/?op=steno
Riigikogu pressitalitus
30. mai 2007
Uus lastekaitsepäeva postmark
1. juunil tähistatakse mitmel pool maailmas rahvusvahelist laste päeva. Idee pärineb 1925. aastal Genfis 54 riigi esindaja osavõtul toimunud ülemaailmselt laste heaolu teemaliselt konverentsilt. Pärast konverentsi hakati laste päeva mitmes riigis tähistama. Nii loodeti tuua laste ellu rohkem rõõmu ning tõmmata ühiskonna tähelepanu laste elu puudutavatele küsimustele. Esmakordselt tähistati laste päeva 1. juunil 1925. aastal Ameerika Ühendriikides, kui Hiina konsul San Franciscos kutsus Draakonifestivali tähistamiseks kokku hiina päritoluga orvud. Eri riigid tähistavad laste päeva erinevatel kuupäevadel, kuid kõige levinum päev on 1. juuni. Nii ka Eestis, kus seda tähistatakse lastekaitsepäevana.
Kinnitati hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu koosseis
Kinnitati hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu koosseis
Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud politseiseaduse muutmise seaduse eelnõu (26 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt täiendatakse seadust uue paragrahviga, mis on seotud Schengeni infosüsteemi riikliku registri loomisega, mis annab aluse politseile piiriülese politseikoostöö tegemiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud politseiseaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse, politseiteenistuse seaduse ja kohtuekspertiisiseaduse muutmise seaduse eelnõu (37 SE) esimene lugemine. Eelnõuga luuakse õiguslikud alused kahe riikliku ekspertiisiasutuse ülesannete ühendamiseks ühte ekspertiisiasutusse, mille peamine eesmärk on parema teenuse osutamine politseile, prokuratuurile ja kohtule tõendusliku baasi loomiseks ja selle kasutamiseks süütegude avastamisel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
SPORTLIK PÄEV KOGU PERELE 3. juunil
SPORTLIK PÄEV KOGU PERELE
3. juunil algusega kell 11:00
Palade spordihoone juures
Külla tulevad:
Päästekoer Nublu suure tuletõrje autoga
Onu politseinik
Sõbralik suksu
ja teised
Mängime ja teeme sporti
Sööme jäätist ning pannkooke!
Võta emme ja issi kaasa ning tulge uudistama!
Klaire Kink
klaire.kink@pyhalepa.hiiumaa.ee
Pühalepa Vallavalitsus
Tel. 463 6849
Kuriteoennetuse projektid said 2 miljonit krooni
Justiitsministeerium
Pressiteade nr 55
29.05.2007
Kuriteoennetuse projektid said 2 miljonit krooni
Justiitsministeerium toetab kuritegevuse ennetamisele suunatud konkursil välja valitud kümmet projekti ja kaht tegevustaotlust kokku 2 miljoni krooniga. Tänavusel kuriteoennetuse projektikonkursil osales kokku 41 projekti ning tegevustoetuse konkursil 9 taotlust.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Anu Lepsi sõnul eelistati sel korral projekte, mis olid suunatud riskigrupi noortele ja nende vanematega tegelemisele. "Samuti toetati projekte, mis olid suunatud endiste kinnipeetavate taaskohandamisele ühiskonnaga ja ka rehabilitatsiooniteenuse projekte kriminaalhooldusalustele," märkis Leps.
„Positiivseks arenguks projektide puhul on suureneva tähelepanu omistamine probleemsete laste vanemate koolitamisele ja terviklikum nägemus perekesksest lähenemisest ennetustöös," sõnas Anu Leps.
Suurimaks võimalikuks toetussummaks oli seekordsel projektikonkursil 250 000 krooni. Oma projektile võisid toetust taotleda mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Konkursil said osaleda projektid, mis olid suunatud õigusrikkumiste toimepanemisele, koolikohustuse mittetäitmisele või uimastite tarbimisele kalduvate noorte käitumisharjumuste muutmisele.
Lisaks võis projektide eesmärgiks olla sotsiaalprogrammide läbiviimine alaealiste komisjonidesse ja erikooli suunatud noortele, toetusprogrammide läbiviimine õigusrikkumiste toimepanemisele, koolikohustuse mittetäitmisele või uimastite tarbimisele kalduvate noorte vanematele ning kogukondlik kuriteoennetus, kus algatust näitavad üles kodanikud ise.
"Üks konkursi eesmärke oli leida ka võimalusi endiste kinnipeetavate resotsialiseerimisele. Uute eesmärkidena lisandusid sel aastal inimkaubanduse ennetamiseks kavandatud tegevuse ja alaealiste vastu suunatud kuritegude ennetamisalaste projektide toetamine," lisas Anu Leps.
Tegevustoetuse kasutamine pidi olema suunatud alaealistele õigusrikkujatele, kogukonnale või korduvalt karistatud isikutele. Raha eraldati kahele mittetulundusühingule, kelle tegevused on suunatud kogukondadele üle Eesti ja kinnipidamisasutustest vabanenud isikute rehabiliteerimiseks.
Kuriteoennetuse projektide konkurssi korraldatakse alates 2004. aastast.
Lisainfot toetust saanud projektide ja tegevustoetuse taotluste kohta saab aadressilt: http://www.just.ee/29196
Lugupidamisega,
__________________
Avalike suhete talitus
Justiitsministeerium
6 208 118
5 342 6784
OÜ SIIM VESINGI Hambaravi
OÜ SIIM VESINGI Hambaravi
pakub soodsalt hiidlastele hambaravi teenust Tallinnas.
Sütiste tee 19a / 1 korrus / 13419 / Tallinn /
tel: 513 6285
« HELP – Elagem tubakata » avab suitsetamisest loobujatele online tugipunkti
Pressiteade
30.05.07
« HELP – Elagem tubakata » avab suitsetamisest loobujatele online tugipunkti
Euroopa Liidu « HELP – Elagem tubakata » suitsetamisvastane kampaania avab neljapäeval eestikeelse online tugifunktsiooni suitsetamisest loobuda soovijatele.
Suitsetajatele, kes otsustavad tubakast loobuda, pakub HELP-kampaania online-abi, mis hõlbustab sõltuvusest vabanemist. Tugivõimaluse raames saavad huvilised kahe kuu jooksul oma e-posti aadressile regulaarselt kirju, mis sisaldavad infot ja nippe oma soovile kindlaks jäämisel. Kokku saab suitsetamisest loobuja selle aja jooksul 25 e-kirja. Online tugivõimalusega saab liituda kodulehel www.help-eu.com alates 31. maist, mis on ühtlasi rahvusvaheline tubakavaba päev.
E-posti tugivõimaluse tutvustamiseks toimub juunis ja juulis kõigis EL liikmesriikides veebikampaania, mis kutsub inimesi sellega liituma. HELP-i meeskond on kindel, et e-posti projektiga tulevad kaasa paljud huvilised – juba praegu on « Testide » rubriik HELP-i kodulehel kõige külastatavamaid. Samuti on internet üks efektiivsemaid vahendeid noorteni jõudmiseks. Tegemist on ühtlasi esimese korraga, mil selline juhendav e-projekt toimub samaaegselt 22 keeles.
HELP-kampaania senine suurem algatus oli Euroopa noorte tubakamanifest, mis toimus koostöös Euroopa Noortefoorumi (European Youth Forum) liikmetega. Kogu Euroopa noori hõlmava tubakateemalise arutelu eesmärk oli koostada noorte manifest « Noored – elagem tubakata » - kokkuvõte eurooplaste seisukohtadest tubakaküsimustes, eesmärgiga panna noored mõtlema sellele, kuidas nad saavad oma tegevusega sotsiaalsel, õiguslikul või poliitilisel tasandil muutusi esile kutsuda.
21. mail 2007. aastal esitlesid Euroopa Noortefoorumi delegatsioon ja Euroopa Komisjoni volinik Markos Kyprianou manifesti Euroopa parlamendi liikmetele Strasbourgis. Kyprianou võttis manifesti kokku järgmiselt: „See suur projekt, mida korraldatakse koostöös Euroopa kümneid miljoneid noori ühendava organisatsiooniga European Youth Forum, on rohkem kui 10 000 Euroopa Liidu noore aastapikkuse laiaulatusliku arutelu tulemus.” Manifest on loetav kodulehel www.help-eu.com Euroopa Liidus kõigis ametlikes keeltes.
Inimeste teadlikkust suitsetamise kahjulikkusest on HELP-kampaania püüdnud tõsta ka vingugaasi (CO) testide abil. HELP on vingugaasi mõõtmisi huviliste kopsudes teinud alates 2006. aastast ning saanud niivõrd laialdast ja positiivset tagasisidet, et 2007. aastal osaleb kampaania erinevatel üritustel ka tänavu. Rahvusvahelisel tubakavabal päeval, 31. mail võib HELP-telgi leida igast Euroopa pealinnast. Tallinnas on HELP-kampaania sel päeval koos Tervise Arengu Insitituudi ja Eesti Vähiliiduga kell 15-19 Tammsaare pargis. CO-test näitab suitsetajatele ja passiivsetele suitsetajatele, millist mõju on tubakas nende organismile avaldanud.
Euroopa Komisjoni voliniku Markos Kyprianou 2005. aastal algatatud Euroopa Komisjoni kampaania „HELP – Elagem tubakata” eesmärk on veenda inimesi suitsetamist mitte alustama või suitsetamisest loobuma. Selleks korraldatakse 27 liikmesriigis televisioonikampaania ja tehakse mitmesugust edendustööd. Kampaania „HELP” pressiteateid, materjale, logo ja pilte saab alla laadida kodulehelt www.help-eu.com.
Märkus: Käesolevas tekstis esitatud vaated ei esinda Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.
Lisainfo:
Maris Lindmäe
Corpore AS („HELP – Elagem tubakata” kampaania esindaja Eestis)
Tel: 6660 603, 52 224 26
esmaspäev, 2. aprill 2007
Heitealadel võideti teisi ja iseennast
Hiiumaa kergejõustiklased saavutasid Eesti meistrivõistlustel pikkades heidetes kaks meistritiitlit ning alistasid edukalt seniseid isiklikke rekordeid. Laupäeval, 31. märtsil Haapsalus korraldatud võistlusel tulid meistriteks Priidu Niit A-klassis ja Allan Sadul juunioride arvestuses.
Mõlemad noormehed tegid kettaheites suurepärased tulemused. Niit heitis 1,5kg ketast 51,04 ning Sadul 1,75kg ketast 51,13. Lisaks heitis Allan Sadul meeste arvestuses 2kg ketast 45,13 ja oli meeste seas kolmas.
A-klassi neidude konkurentsis tuli Häli-Herta Haavapuu teiseks odaviskes ja Kreete Pruul kolmandaks kettaheites. Haavapuu lennutas poolekilose oda 40,26-le ning Pruul heitis kilose ketta 33,41 peale. Häli-Herta Haavapuu kettaheite tulemus jäi kasinaks, küündides 30,13-ni.
Võistlejaid saatnud treeneril Toivo Pruulil jagus sportlaste aadressil vaid kiidusõnu. “Noored võistlesid tublilt. On hea näha, kui tehtud töö vilja kannab,” tõdes Pruul. Ta märkis, et pea kõik tehtud tulemused olid noorte uued isiklikud rekordid. Vaid Haavapuu kettaheite tulemus oli vähemedukas.
reede, 30. märts 2007
Kõpu raamatutele tuleb lisa
Kõpu poolsaare külade ajaloost jutustavatele raamatutele tuleb lisa.
Kalana, Hirmuste ja Kiduspe raamatute autor Riho Saard on ametis neljanda, Suurepsi ja Mägipe külade ühisraamatu kokkupanemisega.
Lisaks antakse välja oluliste täiendustega kordustrükk Kalana raamatust. Autori sõnul on uues trükis lisatud sarnaselt Kiduspe küla raamatuga küla perekondade genealoogiad (koostaja Külli Saard). Oluliselt suuremas mahus on käsitletud selle kandi merendusajalugu, mis on seotud salapiirituseveoga.
Ka Suurepsi ja Mägipe raamatus on omal kohal perekondade genealoogiad. Teemadest käsitletakse kindlasti selle piirkonna usuelu, Kõpu majaka lugu ning Kõpu kordoni ajalugu ja tegevust. Raamatu kaante vahele loodetakse lisada ka CD-plaat, millel laulab praegu 81aastane külaelanik Juuli Küttim (laulud on sisse lauldud, kui proua oli 79. aastane).
Raamat peaks valmis saama Kõpu külade päevaks, mis toimub 29. juulil 2007 Kõpu Külamäe jaanituleplatsil.
Tuleval aastal võib külade päeva korraldamine minna Poama ja Palli küladele, vihjas Riho Saard. Ta nentis, et nende külade puhul on tal raske leida südamelähedast teemat, et ka neist küladest raamat kokku panna.
Sunrise finaalis
Hiiumaa päikesetõus pääses koolitantsu lõppkontserdile.
"Sunrise" (päikesetõus tlk) sai head vastukaja juba maakondliku vooru järel.
Ehkki piirkondlikus voorus Tallinnas võistlesid Tibi Tiina Tantsutrupi tantsijad palavikuga võidu, suutsid nad kindlustada omale pääsu finaali.
Trupis tantsivad Maris Pajo, Marie Pajo, Liisa Rätsep, Tiiu Aaslepp, Maria Markus, Maarja Niimann ja Katre Paenurm. Truppi juhendab kõrgharidusega tantsupedagoog Tiina Kaev.
Festivali Koolitants 2007 lõppkontsert toimub 27.-29. aprillini Tallinnas Salme kultuurikeskuses.
Kondiitriäri kinni
Tere hommikust tööinimene! Ei mingeid saiakesi enam!
Avastasin 19. märtsil, et Kärdla Rookopli 9 asunud Lii Ula kondiitriäri on oma uksed kinni pannud. Ei mingit selgitavat märkust kusagil. Ilmselt olin kehva klient ja harva käisin ning nüüd ei tea udumõmmigi, miks kinni on.
Reedel, 16. märtsil sõime veel sünnipäevalauas Lii Ula küpsetisi, ei olnud nagu jutuks, et see oleks olnud eritellimus. Tont teab. Kurjad keeled kõnelevad, et äri mitte ei suletud vaid suleti - tervisekaitse poolt.
20.veebruari 2007 seisuga oli Lii Ula FIE tõepoolest Pärnu tervisekaitsetalituse Hiiumaa osakonna järelvalve all. Samas olid järelvalve all ka õllevalmistaja Kaido Lõppe FIE ja Hiiumaa tarbijate ühistu kulinaaria. Ei ole kuulnud, et viimased oleks oma tegvuse lõpetanud.
Tuleb veel asja uurida.
Solgipeavalu
Solgipaak jälle täis?
Otsi lahendusi siit:
Veeseaduse paragrahv 24 heitvee pinasesse juhtimise nõuded või vanariigi valitsuse määrus nr 269 "Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord" (RT I, 2001, 69, 424). Sisaldab nõudeid ja nende täitmise kontrollmeetmeid.
Õhupüssi veteranide karikas
Sel pühapäeval, 1. aprillil võisteldakse Kärdlas Mängude majas Veteranide Karikale õhupüssist laskmises.
Võistlus algab kell 10.
Arvestus toimub individuaalselt.
Osavõtt kõigile huvilistele vaba.
Tormi tupik
Kärdla linnalõigu remonttööd on jõudnud sellisesse faasi, et Heltermaa poolt linna sisse sõites ootab teid tupik.
Lahenduseks on:
1. mööda vastremonditud Padu-Alato teed sõita Käina maanteele ja sealt pöörata keskuse poole (paremale).
2. juba Rehemäe teelt alla keerata ja siseneda linna järgides ametlikke ümbersõidu märgiseid.
Kogu ehitusalal on kiirus piiratud 30kilomeetrile tunnis. Ligipääs HTÜ Tormi poele ja Ümarmäe ärikeskusele võimalik linna poolt mööda Heltermaa maanteed. Tööjärje edenedes saab neile kauplustele ligi mööda Hiiu tänavat maanteele välja sõites.
Saarte teedevalitsuse Hiiu osakonna juhataja Hannes Vaidla palub kõigil liiklejail turvalisuse huvides liikluskorraldustähistest kinni pidada.
Prahipõletamisest Kärdlas
Kui naabri lõke lämmatab, astu ligi ja uuri, mida ta põletab. Ja kas ta ikka on Kärdla linna korra eeskirja lugenud.
Kiskusin eeskirjast välja kaks punkti, mis koduaias lõkketegemsit puudutavad ja need on:
punkt 8.8 üldkohustulikud korranõuded - lõkete ja muude tuletööde tegemine on lubatud ainult täiskasvanud isikute juuresolekul ja mitte lähemal kui 30 meetrit hoonetest, kusjuures tuleb arvestada ilmastikutingimusi ja tuule suunda.
punkt 13.11 on keelatud - teha lõket 15. maist kuni 15. septembrini (välja arvatud jaaniööl).
Kogu see lugu ei kehti kinniste küttekollete, nagu välikaminad, suitusahjud, grillid jms kohta, mis võivad teinekord samuti hullu moodi tossata.
Hiiumaa 50. võrkpalliturniir
Ja ta tuleb jälle.
Koht: Linnumäe puhkekeskus
Aeg: 28. juuli 2007
Korraldajad: Hiiumaa võrkpalliklubi ja Hiiu Leht
Uut:
telkimistasu ei ole osavõtumaksu hinna sees,
võimalik tellida ürituse kujundusega T-särke
Peatselt ametlik juhend väljas www.hiiumaa.ee
Linnalahing soomlastega
Kõik Hiiumaa malevkonna vägevad ja vähemvägevad! Arvestage omale vaba aega 14.-15. aprilliks. Malevkond korraldab neil päevadel koos soomlastega järjekordse õppuse.
Raske õppustel, kerge lahingus...
Valge laev 2007
Hiidlased osalevad 31. märtsil Lääne maleva patrullvõistlusel Valge laev 2007. Ligikaudu 35kilomeetrisele trassile stardib kokku 30 neljaliikmelist võistkonda. Hiiumaa malevkonnast lähevad võistlema üks naiste võistkond ja neli noorte võistkonda, kokku 25-30 inimest.
Vaata juhendist:
http://laanemalev.googlepages.com/VLjuhend.doc
teisipäev, 13. märts 2007
Algavad jalgpalli MV
Eesti 2007. aasta täiskasvanute meistrivõistlustel osaleb 150 võistkonda, teatas Eesti jalgpalli liit. Naised võistlevad kahes liigas ja mehed viies liigas.
II liiga 28 võistkonna seas võistleb lõuna/lääne piirkonnas Hiiumaa ÜJK Emmaste, III liiga 48 võistkonna seas Kärdla Linnameeskond ja IV liiga 39 võistkonna seas Emmaste JK Dagöplast.
Meeste meistriliiga hooaeg algas 3. märtsil js esiliiga alustas 11. märtsil. II liiga mängud algavad 8. aprillil ning III ja IV liigas 15. aprillil. Meistrivõistlused kestavad hilissügiseni.
Kärdla kool võimlemisfestivalil
Epp Elleri juhendatav Kärdla ühisgümnaasiumi liikumisrühm pälvis 3.märtsil Keila tervisekeskuses toimunud Eesti koolispordi liidu võimlemisfestivalil 10.-12. klasside seas laureaadi tiitli. Eesti suurimal võimlemispeol osales kokku 380 koolinoort üheksateistkümnest koolist.
Esineti vanuserühmades 1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9. klass ja 10.- 12. klass. Võimlemisrühmade laureaatideks said Pärnu Koidula gümnaasium, Keila algkool ja Kilingi-Nõmme gümnaasium ning liikumisrühmadest Kohila gümnaasium, Keila algkool, Viimsi keskkool, Võru Kreutzwaldi gümnaasium, Paide gümnaasium, Kärdla ühisgümnaasium ja Ülenurme gümnaasium. Kokku osales võimlemisrühmade arvestuses 12 ja liikumisrühmade arvestuses 23 rühma.
Eesti koolispordi liit korraldas võimlemisfestivali juba 17-ndat korda.
Askus võitis Nike Cupi
7. märtsil Haapsalus toimunud Eesti koolispordi liidu 6.- 7. kl. noormeeste korvpallimeistrivõistluste Nike Cup 2007 Haapsalu piirkonna turniiril tulid esikohale Kärdla ühisgümnaasiumi poisid Hiidlaste korvpalliklubist Askus.
Alagrupi mängudel võitsid kärdlakad Kihelkonna põhikooli 54:46, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 79:29 ja Tallinna Nõmme põhikooli 104:21. Poolfinaalis kohtus Askus Haapsalu gümnaasiumi noormeeste võistkonnaga ja võitis 57:28. Finaalis võideti Tallinna Tammiku gümnaasiumi 65:57.
Hiidlaste korvpalliklubi Askus ridades mängisid Martin Paasoja, Risto Merimaa, Robert Lilleõis, Sander Sedrik, Kasper Mast, Mart Remmelkoor, Paul-Kristjan Tamme, Toomas Tatar ja Kristjan Voolaid.
Tõused lendu või kaotad tiivad...
Pühapäeval, 11. märtsil Kärdlas toimunud Hiiumaa kooliteatrite päeval jagati hulgaliselt preemiaid ja eripreemiaid. Festivali võitis ja sõidab Kohtla-Järvele Hiiumaad esindama Käina gümnaasiumi näitetrupp etendusega “Väike Illimar” (juhendaja Tiia Korv).
Parim meesosatäitja ehk PARIM POISS - Tõnu Tamm Karupoeg Puhhi osatäitmise eest (Kärdla Nukuteater, juhendaja Piret Põllu).
Parim naisosatäitja ehk PARIM TÜDRUK – Kätlin Otto Käina gümnaasiumi etendusest “Väike Ilimar”.
Olev Subbi näitus Kärdlas
Alates teisipäevast, 20. märtsist kuni 15. aprillini on Kärdla kultuurikeskuse näitusesaalis avatud maestro Olev Subbi maalide näitus. Tegemist on unikaalse võimalusega tutvuda tänavu 7. märtsil 77. sünnipäeva tähistanud meistri maalidega, ütles näituse kuraator kunstnik Ott Lambing.
“Minu jaoks on Olev Subbi Eesti klassikalise maali Grand Old Man, kes on väga viisakas nii oma vaataja kui kunsti vastu. Eriti on tema aktimaalid rikastanud Eesti maalikultuuri. Mida aeg edasi, seda lopsakamalt, seda prantslaslikumalt,” lisas Lambing. Näitus on koostatud Marju Tähe ja Enn Kunila erakogude põhjal. (HL 13.03.2007)
Viirushaiguste laine Hiiumaal tagasihoidlikum
Eelmise nädala lõpu seisuga registreeriti üle Eesti 14 733 inimese haigestumine, neist 515-l tuvastati gripp. Hiiumaal registreeriti eelmisel nädalal 131 ülemiste hingamisteede haigestumist. Grippi Hiiumaal registreeritud ei ole, kuna saare perearstid pole saatnud proove gripi määramiseks.
Käesoleva viirushaiguste laine ajal on Hiiumaal haigusjuhtumite arv 100-200 vahel püsinud. Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul peaks haigestumishoog hakkama nüüd raugema. A-gripi, paragripi ja muude viiruste kõrval on tänavu levinud ka kopsupõletikku tekitav mükoplasma, mis on eriti nakkav. (HL 13.03.2007)
Prügimajandus nagu prügi silmas
Naistepäeval, 8. märtsil Kärdla päevakeskuses toimunud järjekordse infotunni põhiliseks arutlusteemaks olid jäätmemajanduse arengusuunad Kärdlas ja kogu Hiiumaal. Kuulajaile jagasid selgitusi linnapea Ene Kaups, linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Tenno Telvik ja Hiiumaa omavalitsuste liidu projektijuht Aira Toss.
Hiiumaal on planeeritud jäätmeveo miinimumsageduseks kortermajades kaks korda kuus, tiheasustusalade eramajades kord kuus ja hajaliasustustes kord kvartalis. Artikli (HL 13.03.2007) autor Valter Voole imestab vastuolu üle, et ühelt poolt soovitakse, et jäätmeid tekiks vähem, teisalt aga määratakse kõigile jäätmete tekitamise miinimumnorm.
Rannakalurid saavad täiendõpet
Kaks päeva, 7.-8. märtsil olid Suuremõisas koolipingis 76 kutselist Hiiumaa rannakalurit, kes läbisid vajaliku täiendkoolituse kutseeksami sooritamiseks. Eksam toimub 19. märtsil. Rannakaluri kutse soovijatel tuleb vastata teoreetilisele testile ning näidata püügidokumentatsiooni täitmise oskusi.
Täiendkoolitus ning eksam on vajalikud, sest tulenevalt kalapüügiseadusest saavad alates 1. jaanuarist 2008 taotleda püügiluba ainult kutsetunnistuse omanikud. Järgmisele, sügisel Hiiumaal toimuvale koolitusele saab registreerida Rein Raudsepa telefonil 520 3586 või meiliaadressil rein.raudsepp@mail.ee Suuremõisa tehnikum on ainus tunnustatud kutseeksamikeskus rannakalanduse valdkonnas Eestimaal.
Kiduspe raamat pälvis tunnustuse
Suguvõsauurijate ühendus Eesti genealoogia selts (EGeS) tunnistas 2006. aasta parimaks genealoogiaalaseks väljaandeks seltsi Hiiumaa osakonna poolt esitatud raamatu “Kiduspe — Kõpu poolsaare lõunaranniku põlisküla”. Raamatu autor on Riho Saard.
Statuudi kohaselt annab EGeS aasta väljaande tunnustuse möödunud kalendriaastal ilmunud trükiväljaandele või elektroonilisele publikatsioonile (sh internetis), mis annab olulise panuse Eesti perekonnaajaloo uurimise tutvustamisele jääva väärtusega väljaannete kaudu. Raamatu “Kiduspe – Kõpu poolsaare lõunaranniku põlisküla” 112 leheküljest 28 on pühendatud otseselt Kiduspe küla perekondade genealoogiale.
“Genealoogiad on lahti kirjutatud talude kaupa. Kenasti on lahus hoitud adramaa revisjonidest pärinevad ning hiljem hingerevisjonide ja Reigi koguduse meetrikaraamatutest saadud andmed. Enamikul isikutel on kirjas kuupäevaliselt sünniaeg ja -koht, lisaks veel konfirmatsiooni ja laulatuse aeg,” kiitis aasta väljaande valimise komisjoni liige Tiina Tafenau. Tafenau tunnustas autorit ka põhjalikult läbi töötatud arhiivimaterjali eest.
Aprill tuleb keskmisest soojem
Hiiumaa ilmatark J.O. lubab, et peagi algav aprill tuleb ilus ja soe, keskmisest soojem. Meie ilmatark ennustab ilma analoogaastate meetodil. See tähendab, et ta mõõdab Hiiumaal õhutemperatuuri iga päev kella 14-15 paiku, siis, kui on päeva maksimumtemperatuurid.
Saadud numbritest koostab ta arvread ja graafikud. Saadud graafikuid võrdleb ta eri aastate temperatuurikõikumistega, püüdes seejuures leida sarnaseid aastaid ning sarnasuse alusel tuletada järgnevate aegade ilma. Aprillikuu ennustuse tegi ta 37 aasta andmete alusel.
Kiirbussipilet kallines
Neljapäevast, 8. märtsist kallinesid bussipiletite hinnad kommertsliinidel, mis sõidavad Hiiumaa ja mandri vahet. Kõik piletid maksavad nüüd viie krooni võrra senisest enam. Näiteks pilet marsruudil Kärdla-Tallinn maksab nüüd 140 krooni asemel 145 krooni. Minimaalne piletihind tõusis 10 kroonilt 15 kroonile.
GoBus Hiiumaa esindaja Enn Randmaa sõnas, et piletihinna tõusu peamiseks põhjuseks on suur palgasurve ning kasin busside täituvus. “Hea täituvus on meil vaid kaks ja pool kuud, see on poolest juunist 1. septembrini ning reedeti ja pühapäeviti,” märkis Randmaa. Bussipiletite hindu on kavas tänavu veelgi tõsta. Viimati tõusid piletihinnad kaugliinidel 2004. aasta oktoobrikuus.
teisipäev, 6. märts 2007
In memoriam – Meinhard Niglas
Meinhard Niglas 5.7.1932 - 2.3.2007
1940. aastal alustas Meinhard kooliteed Jausa 7klassilises algkoolis, mille lõpetas 1947. aastal. 1948. aastal läks ta õppima Haapsalu tööstuskooli nr 5, kus omandas treiali elukutse. Haapsalus olles hakkas Meinhard tegelema maadlusega.
Meinhard Niglas võitis N. liidu meistrivõistlustel 1957 keskkaalus ja 1960 poolraskekaalus hõbeda ning 1959 poolraskekaalus pronksi, meeskondlikel meistrivõistlustel 1962 pronksi. Ta on tulnud üheksa korda kreeka-rooma maadluses ja korra sambomaadluses Eesti meistriks.
Pea terve elu on Meinhard Niglas töötanud maadlustreenerina. Hiidlastele on vast kõige enam teada tema õpilased Henn Põlluste (Heiki Nabi treener ja Eesti koondise peatreener) ning Harri Koiduste (Heiki koduklubi Märjamaa maadlusklubi Juhan juhataja).
Meinhard Niglase ärasaatmine toimub reedel, 9. märtsil kell 12 Pärnamäe krematooriumis. Teda jäävad leinama lesk ja lapsed peredega. Avaldame kaastunnet omastele!
Saue hoidis Lahtis pinget
Laskesuusatajate maailmakarikasari jätkus eelmisel nädalal Soomes Lahtis. Naiste
Reedel, 2. märtsil võistlesid naised
Pühapäevast
Lahti MK-etapi järel on Sauel 139 punkti, mis annab 78 sarjas osaleva naise seas 32. koha. Liidrikohal on 744 punktiga sakslanna Kati Wilhelm. MK-sari jätkub sel nädalal Norras Holmenkollenis.
esmaspäev, 5. märts 2007
Peetre põrus Birminghamis
Tänavu 19,34 tõuganud Taavi Peetre sai Birminghamis toimunud Euroopa sisemeistrivõistluste kuulitõuke kvalifikatsioonis kirja vaid 18,28 ning oli sellega kahekümne võistleja seas kaheksateistkümnes. Sugugi hästi ei läinud ka Eestis Taavile konkurentsi pakkunud lätlasel Maris Urtansil. Urtans tõukas 18,59 ja platseerus 16. kohale.
Kuulitõuke eelvõistluse võitis taanlane Joachim Olsen 20.93ga, millega edestas slovakki Mikulas Konopkat
Finaalvõistlus andis alavõidu 28aastasele Slovakkia sportlasele Mikulas Konopkale, kes püstitas võidutulemusega 21,57 nii uue isikliku kui ka rahvusrekordi. Teise koha viis 20,82ga Valgevenesse Pavel Lõžin. Tiitlikaitsja Olsen tõukas 20,55 ja pidi leppima pronksiga.
Näitus "Alaspidi lilled"
Kärdla kultuurikeskuse näitusesaalis avati oma maja kunstiringi maalijate ühisnäitus “Alaspidi lilled”. Ringi juhendaja ja näituse kujundaja Ott Lambingu sõnul on need tööd valminud kõige
pimedamal aastaajal, oktoobrist veebruarini. Näitusele on üles seatud 19 Kärdla õpilase 32 maali.
Näituse ametlikul avamisel 2. märtsil andis maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Ermo Mäeots koolinoorte töödele väga kõrge hinnangu. Tema sõnul ei ole kultuurikeskuses nii
head näitust hulk aega olnud. Õpilaste pilkupüüdvaid maale saab kultuurikeskuses näha kuni 15. märtsini.
Algab Hiiumaa jäätmejaama projekteerimine
Hiiumaa omavalitsuste liidu projekt “Hiiumaa jäätmejaama rajamine” sai keskkonnainvesteeringute keskuselt 944 000 krooni. Saadud raha on ette nähtud Hiiumaa jäätmejaama tasuvusuuringuteks ja projekteerimiseks Käina valda Kreiandi külla.
Jäätmejaama ehitamine Käina valda, paika, kuhu esialgu oli kavas rajada uus prügila, on järgmise projekti teema. Rajatav jäätmejaam on ilma ladestusalata, see tähendab, et jäätmeid Hiiumaal enam matma ei hakata. Jäätmejaamas jäätmeid kogutakse, järelsorteeritakse ja komposteeritakse.
Hiiumaal said enim hääli sotsiaaldemokraadid
Hiiumaal kogusid enim hääli sotsiaaldemokraadid, kes pälvisid 26,8 protsendi valijate toetuse. Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale järgnesid Reformierakond 22,3, Rahvaliit 15,1, Keskerakond 14, Isamaa ja Res Publica Liit 13, Eestimaa Rohelised 5,9 ning Kristlikud Demokraadid 2,8 protsendiga.
Riigikokku kandideerinud hiidlaste saadud häälte arv:
1. Kalev Kotkas SDE 1096
2. Tarmo Mänd RL 764
3. Ene Kaups RE 543
4. Jaanus Valk IRL 233
5. Andres Onemar RE 216
6. Ivo Eesmaa SDE 150
7. Annely Veevo EKD 160
8. Malle Kobin KE 105
9. Mati Lepna EER 66
10. Reet Kokovkin SDE 51
11. Toomas Remmelkoor RL 31
Sotsiaaldemokraat Kalev Kotkas pääses riigikogusse europarlamentääri Andres Tarandi asendusliikmena. Tarand ütles BNS-ile, et kandideeriski riigikogu valimistel sooviga aidata erakonnakaaslast Kotkast, kes on Hiiumaal asuva Emmaste valla Eesti viie parima hulka viinud.
Väga tõenäoline on ka Ene Kaupsi pääsemine riigikogusse. Kaups on valimised võitnud Reformierakonna riigikogu asendusliikmete nimekirjas kolmas. Tõenäoliselt lähevad erakonna tipud ministrikohtadele ning Kaups liigub edasi riigikogu kohale.
Konsumi II korrus remonti
Hiiumaa tarbijate ühistu plaanib aasta pärast avada Kärdlas Heltermaa maanteel uue Konsumi kaupluse. Enne kui uue kaupluse rajamiseks kopp maasse lüüakse, võtab HTÜ ette Kärdla Konsumi teise korruse remondi.
Ehitustööd algavad seal aprilli esimesel nädalal ning kestavad ligikaudu kuu aega. Osa kaupa kolib renoveerimise ajaks Konsumi esimesele korrusele. Täies mahus on kaubad taas saadaval peale remondi lõppu maikuus. Siis küll hoopis uues poes, sest Konsumi nime jääb kandma vaid hoone esimene korrus.
Teisel korrusel hakkab olema tööstuskaupade kauplus, millele nime alles otsitakse. Uue nimega poodi jääb praegune tootevalik, suuremas valikus lisanduvad juurde spordi- ja vaba aja rõivad, kodutekstiil (tekid, padjad, voodipesu), DVD ja CD-de ning matka ja sporditarbed (telgid, madratsid).
Kaupluse põhipinna kõrval jäävad eraldi boksides tegutsema telefoni- ja raamatuäri. Elioni boks jääb sinna, kus praegugi. Selle kõrvale tuleb raamatupood. Tööstuskaupade kauplus haarab enda alla kõik ülejäänud pinna, kus praegu on raamatupood, ilupood ja tagumine osa.
esmaspäev, 19. veebruar 2007
Kassari lumelinn
Laupäeval 24.02.07 kell 11 Kassaris Mõisa poe juures Kassari lumest "Vabariigi" loomine.
Kohal: lumi, musa ja muhe külaline
Kaasa: kelgud, suusad, ehitustarbed, kuivad kindad (töötab ka kindakuivati)
Pakume: lõbusaid võistlusi, suppi, punaseid põski, kukleid ja kuuma teed.
NB! Lumi jagatakse kätte juba kolmapäeval kell 18
Korraldajad: Pullu pubi, Vetsi Tall, hotell Liilia, hotell Lõokese. Info tel 509 0661
neljapäev, 15. veebruar 2007
Kärdla talimängudel 14. kohal
Laupäeval, 10. veebruaril Tõrvas toimunud Eesti väikelinnade talimängude osalesid 18 linna võistkonnad. Kavas olid suusatamine ja reesõit, sisealadest male, kabe, lauatennis, bridz, võrkpall, korvpall, mälumäng ja linnajuhtide võistlus. Üldarvestuses tuli võtijaks Paide, teise koha saavutas Türi ja kolmanda Elva. Mullune kolmas Kärdla jäi seekord 14. kohale.
Kõige edukamalt läks Kärdlal kabemängus, milles korrati eelmise aasta esikohta. Kokku kogus Kärdla võistlustel 71,5 punkti ja sai 14. koha. Kabevõidu eest sai Kärdla 21 punkti, reesõidu 3. koha eest 18 punkti, suusatamise 8. koha eest 13 punkti, võrkpalli eest 10,5 punkti ja mälumängu 12. koha eest 9 punkti. Võitja Paide linn kogus 137 punkti.
Hiiumaa koolitants
Neljapäeval, 8. veebruaril toimus Kärdla kultuurikeskuses festivali “Koolitants 2007” maakondlik tantsupäev, kus võtsid mõõtu 7 tantsutruppi, 11 tantsu ning 77 tantsijat.
Piirkondlikule voorule pääsesid:
1-3. klassid
lastetants:
“Leopold võimlemine”, autor Tiina Kaev, trupp Merilill
“Kakukese tants”, autor Tiina Kaev, trupp Tsiki-briki
4.-6. klassid
estraaditants:
“Mis värk on?”, autor Lembe Rätsep, trupp Grand
7.-9. klassid
showtants:
“London Bridge”, autor Triin Salin, trupp Fly
estraaditants:
“Sunrise”, autor Tiina Kaev, Tibi Tiina Tansutrupp
10.-12. klassid
showtants:
“Ain't no other”, autor Epp Eller, trupp Missy
vabatants:
“Pocahontas”, autor Epp Eller, trupp Missy
Festivaliga saab end kursis hoida internetis www.koolitants.ee ning uudised www.koolitants.postimees.ee ja www.ultra.ee
"Laulge Kaasa" Kanadas
Eesti Televisiooni saate "Laulge kaasa" salvestus toimub 25. veebruaril Toronto Eesti Majas kell 3 - Toronto aja järgi. Kanadasse sõidavad Indrek Kalda, Tiit Saluveer, Are Jaama ja Jaak Lutsoja. Kanadast esinevad kaasa Peeter Kopvillem, Avo Kittask, Rosemarie Lindau ja Charles Kipper.
Saatejuhi Reet Linna sõnul salvestatakse Kanadas kaks saadet, neist üks "Laulge kaasa" ja teine ülevaatesaade intervjuudega. Toronto "Laulge kaasa" tuleb teleekraanile maikuus põhihooaja pilootsaatena.
Eesti teleseltskonda asub Kanada poole teele tuleval esmaspäeval.
Siit kuulete vestlust Toomas Treiga eelolevast ETV salvestusest Torontos.
Peetre EM-ile
Hiidlane Taavi Peetre tõukas kolmapäeval, 14. veebruaril kergejõustikuvõistlusel Kuressaare Gala kuulitõukes 19,34 ning täitis sellega Birminghamis toimuvate Euroopa sisemeistrivõistluste normatiivi. Selle tulemusega oli Peetre lätlase Maris Untarsi järel teise koha. Urtans tõukas 19,92. «Tahtsin tõugata vähemalt sama kaugele kui võitja,» kinnitas 23aastane Taavi Peetre usutluses Eesti Televisioonile.
Vt intervjuud http://etvsport.ee/index.php?0548768 paremas veerus videoklippide all.
Emmaste noortekeskus
Sõbrapäeval, 14. veebruaril avati Emmaste noortekeskus. Noorte naabriteks on samas majas tegutsev pensionäride päevakeskus.
Noortekeskuse esimesteks tegemisteks saavad olema lumelinna ehitamine (esimesel võimalusel), vastapäeva pannkoogiküpsetamine (noortekeskuse õues 20.02), suusatamine-kelgutamine Palukülas (21.02) ja bridžiklubi käivitamine (22.02) jpm.
Peatselt valmib ka noortekeskuse kodulehekülg, millele hakkab viima link Emmaste valla kodulehelt.
Käina lumelinn
Pühapäeval, 18. veebruaril kell 14 avatakse Käina ujula esisel platsil Käina lumelinn.
Paikne optometrist
Hiiumaal Kärdla prillipoes alustas tööd optometrist. Nüüd ei pea nägemiskontrolli jaoks enam ootama mandrilt saarele saabuvaid arste.
teisipäev, 23. jaanuar 2007
Emmastes vabad töökohad
Emmaste vallavalitsus otsib Tohvi hooldekodule juhatajat ja Sõru muuseumisse töötajat. CV-d saata 1. veebruariks vallavalitsuse aadressil. Lähem info telefonidel 462 2444; 503 7976.
neljapäev, 18. jaanuar 2007
Pühalepa kilvarid superfinaalis
Mälumänguvõistluse Eesti Maakilb 2007 kolmandas eelvoorus kogus Pühalepa valla võistkond 55 punkti. Kolme vooru kokkuvõttes saadi 165 punkti, millest piisas, et tõusta kahekümne Eesti parima võistkonna sekka.
Teised Hiiumaa võistkonnad finaalipääsejate hulka ei mahtunud. Käina/Kassari võistkonna skooriks jäi 103 punkti, Emmastel 102 ja Kõrgessaarel 52 punkti.
Kokku osales 2006/2007. a maakilva eelvoorudes 70 võistkonda üle Eesti.
Pühalepa valla mälumänguvõistkonda kuuluvad Tiit Kerves, Vello Kaskor, Urmas Berkmann, Hergo Tasuja ja Taivo Rist.
Palade kool tuleohtlik
Vähemalt 13 Eesti kooli langeks põlengu korral tuleroaks enne, kui päästjad leekidele piiri suudaks panna, sest koolides puudub hädavajalik ohutussüsteem, kirjutab Eesti Päevaleht.
Ajalehes öeldakse, et päästeameti töötajate poolt kogutud andmete põhjal kuulub tuleohtlike koolide hulka ka Hiiumaal asuv Palade põhikool. Kõige tuleohtlikumateks koolideks on inspekteerimise andmetel Lääne-Virumaal Porkuni kool, Tudu põhikool ja Vihula algkool, Ida-Virumaal Avinurme keskkool, Võrumaal Vana-Antsla kutsekeskkool ja Viljandimaal Puiatu erikool.
Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja Kaur Kajaki sõnul puudub paljudes koolides automaatne tulekahjusignalisatsioon, samuti on koolides probleeme kustutusvee kättesaadavusega ning evakueerimisel abiks olevate turvavalgustitega, mis ei põle või puuduvad üldse.
kolmapäev, 17. jaanuar 2007
Hiiumaal EGeSi 10. osakond
Laupäeval, 13. jaanuaril moodustati Hiiumaal MTÜ Eesti Genealoogia Selts kümnes osakond.
Hiiumaa osakonna asutamisprotokollile kirjutasid alla kaksteist inimest, kes valisid endi seast osakonna juhatajaks Ahti Rooli. Juhatusse valiti veel Kadi Laid ja Andres Pisa. Osakonna järgmiseks kohtumisjaks lepiti kokku veebruari kolmas laupäev ehk 17. veebruar. Sinna on oodatud kõik huvilised, ka need, kes alles plaanivad oma suguvõsa uurima hakata.
Täpsem päevakord ja kohtumispaik avaldatakse perekonnaajaloo foorumis www.isik.ee/foorum “Hiiumaa üldküsimuste” rubriigis ja suguvõsauurijate listis http://lists.ut.ee:8888/wws/info/suguselts. Lisainfot võib küsida ka Hiiumaa osakonna juhataja Ahti Rooli telefonil 5399 5834.
EGeSi osakonnad asuvad Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus, Saaremaal (Kuressaares), Virumaal (Rakveres), Järvamaal (Türil), Läänemaal (Haapsalus), Võrumaal (Võrus). Seltsi kuulub ligi 600 liiget, kes on koondunud elukohajärgsetesse osakondadesse.
Seltsi kohta saab lähemalt lugeda MTÜ Eesti Genealoogia Selts kodulehelt www.genealoogia.ee Kindlasti tasuks uudistada ka EGeSi osakondade kodulehti (viited leiate seltsi kodulehe rubriigist “Ühendus”).
neljapäev, 11. jaanuar 2007
KÜGi hoolekogu
13. detsembrist 2006 muutus Kärdla ühisgümnaasiumi hoolekogu koosseis. Uues koosseisus on õpetajate esindajad Diana Liivat, Sulev Loopalu ja Heli Tomson, õpilaste esindajad Ave-Riin Aul ja Kristiina Suuster, lapsevanemate esindajad Maira Kattel, Jüri Ojasoo, Anne-Liis Tilk, Annely Veevo, Teet Kivisilla ja Külli Julge ning volikogu esindaja Annely Tikerpuu-Kattel.
Hoolekogu esinaine on Külli Julge ja aseesinaine Annely Veevo. Murede korral saavad lapsevanemad ühendust võtta Külli Julge e-posti aadressil kylli.julge@seb.ee
kolmapäev, 10. jaanuar 2007
Lastekaitse ühing
Taaselustati MTÜ Hiiumaa lastekaitse ühing. 27. novembril toimunud üldkoosolekul kinnitati uus juhatus koosseisus: Ülle Soonik (esinaine), Julietta Räis, Triin Simson, Elle Voolma, Kairi Laid.
Kaameraga eksamiauto
Autoregistrikeskuse Haapsalu ja Kärdla büroo said kahepeale ühe eksamiauto Volkswagen Golf. 15. jaanuarist kuni 1. veebruarini on kaameraga varustatud autoga liikluseksami sooritamine vabatahtlik.
Sõruots II
Reedel, 19. jaanuaril algusega kell 16 esitletakse Emmaste põhikooli saalis Endel Saare raamatu "Sõruots - Hiiumaa lõunarand" II osa. Kohapeal võimalik raamatut soetada soodushinnaga.
esmaspäev, 8. jaanuar 2007
Küttepuud kallinevad juunis
OÜ Halupuu Firewood Products juht Janis Üksik ütleb Eesti Päevalehes, et sooja talve tõttu on küttepuude nõudlus praegu väike.
"Suurem pauk tabab puuküttega eluaseme omanikke ilmselt juuni lõpus, kui küttepuude käibemaks tõuseb viielt protsendilt kaheksateistkümnele," räägib Üksik.
Lastesaade suguvõsa uurimisest
17. jaanuaril kell 18.30 on Vikerraadios saade "Mina lood", kus räägitakse suguvõsauurimisest (vastused lapse küsimustele sel teemal).
Saadet korratakse järgmisel hommikul kell 9.45 ning hiljem on saade olemas ka koduleheküljel http://www.meieoma.ee/.
EGeS Hiiumaa osakond
Laupäeval, 13. jaanuaril kell 11 Tuuru majas (Vabrikuväljak 1, Kärdla) Hiiumaa suguvõsauurijate koosolek.
Päevakorras:
Eesti Genealoogia Seltsi Hiiumaa osakonna moodustamine,
juhataja kinnitamine,
liikmete vormistamine (liitumistasu 15kr, aastamaks 50kr).
Tutvume omavahel ja tutvustame oma tehtud tööd või seni realiseerimata eesmärke.
Saadaval seltsi laualeht Põlvnemislugu.
Kõik huvilised oodatud!
Pikemalt lugemisaega
Kärdla linnaraamatukogust saab 1. jaanuarist 2007 raamatuid laenutada 21. päevaks. Varem oli laenutustähtaeg 14 päeva. Ajakirjade laenutustähtaeg on jätkuvalt 3 päeva.
Raamatute saadavust on võimalik vaadata aadressil http://89.219.4.22/riksweb/
Linnumäe tall võidukas
6. jaanuaril Linnumäe maneežis toimunud klubi Parkuur talvise karikasarja Saarte regiooni esimesel etapil noppisid esikohad Hiiumaa ratsaspordiklubi sportlased Linnumäe talli ratsudel. 70cm juhtimisparkuuri võitis Sarah-Harriet Sonnenberg hobusel Hippos (omanik Maris Berkmann). 90cm parkuuri võitis Maarja Berkmann temale kuuluval hobusel Calvados ja 110cm parkuuri Ivi Särg hobusel Classika (omanik Maris Berkmann).
156 puud vähem
Kärdlat läbiva riigimaantee rekonstrueerimise käigus võetakse maha 156 puud, kui mitte rohkem. Enam kui 100 puud on lubatud hiljem linna tagasi istutada. Kuhu täpselt, pole teada.
