Päästeteenistuse soovitused pühadeks

Päästeteenistuse soovitused pühadeks

- Pühade ajal kasutatakse tavapärasest rohkem lahtist tuld, süüdatakse
küünlaid. Igal aastal on tuleõnnetusi, kus järelevalveta jäetud küünal
põhjustab tulekahju. Põlevat küünalt ei tohi järelevalveta jätta, küünal
võib sulades või tuuletõmbega ümber kukkuda. Lauakaunistuste või
kaunistusrosettidega küünlaid ei peaks üldse süütama, sest kaunistus on
põlevast materjalist ja süttib kergesti. Küünal tuleb paigutada
mittepõlevale alusele ning paika, kus leegi lähedal ei ole tuldvõtvaid
esemeid, kardinat või kuuseoksi. Puit või paber küünla aluseks ei sobi.

- Ilma külmenedes toimub rohkem tuleõnnetusi, mis saavad alguse
küttekoldest. Päris tihti on põhjuseks küttereziimi rikkumine. Käreda
külmaga peaks ühe kõva kütmise asemel kütma mõõdukalt mitu korda päevas.
Väga kõrge temperatuur lõhub ahju või pliidi, põhjustades halvemal juhul
tulekahju. Puhurid ja õliradiaatorid ei ole mõeldud ööpäevaringseks
kasutamiseks, ülekuumenenud seadmed võivad süttida. Elektrilised
küttekehad, mis ei ole mõeldud pidevaks töötamiseks, tuleb aeg-ajalt välja
lülitada ja maha jahutada.

- Ilutulestiku rakettide laskmisel tuleb järgida kaasas olevat kasutus- ja
ohutusjuhendit. Laskmisel kinnitada rakett kindlale alusele. Kergesse
lumme torgatud rakett võib lendamisel suunda muuta ning inimese pihta
sattuda. Aknast ja rõdult ei tohi ilutulestikku lasta, rakett võib lennata
teiste majade aknasse või katusele. Raketti tuleb lasta hoonetest eemal,
ainult otse üles.

- Tulekahju korral või kiirabi kutsumiseks helista hädaabinumbrile 112
- Lihtsamate terviseprobleemide korral saab meditsiinilist nõu perearsti
nõuaandetelefonilt 1220
- Päästealast infot saab päästeala infotelefonilt 1524
- Hädaabinumber 112 on mõeldud hädaabikõnedeks. Pühadetervitused ja
infopäringud koormavad asjatult hädaabitelefoni ning tegelik abivajaja ei
pruugi liinile pääseda.

Vabakoguduste teenistusajad

Hiiumaa vabakoguduste teenistuste ajad jõulude ja aastavahetuse ajal

24. detsembril:
Kärdla Baptistikoguduses kell 17.00
Kärdla Kristliku Osaduse koguduses kell 15.00
Palade Priikoguduses kell 17.00
Putkaste Koguduses kell 13.00
Ühtri palvelas kell 11.00
Jausa Koguduses kell 15.30
Harju Koguduses kell 13.00
Emmaste-Nurste Koguduses kell 15.00

25. detsembril:
Kärdla Baptistikoguduses kell 11.00
Palade Priikoguduses kell 17.00
Hilleste Koguduses kell 12.00
Hellamaa perekeskuses kell 14.30
Harju Koguduses kell 11.00
Harju Koguduses kell 11.00
Emmaste-Nurste Koguduses kell 11.00

31. detsembril
Kärdla Baptistikoguduses kell 17.00
Kärdla Kristliku Osaduse koguduses 15.00
Palade Priikoguduses kell 19.00
Emmaste-Nurste Koguduses kell 17.00
Putkaste Koguduses 10.30
Harju Koguduses 11.00

1. jaanuaril 2009
Kärdla Baptistikoguduses kell 11.00
Palade Priikoguduses kell 12.00
Hilleste Koguduses kell 12.00
Jausa Koguduses kell 14.00
Emmaste-Nurste Koguduses kell 11.00

Parimad sportlased 2008. a

Hiiumaa parimad sportlased 2008

Eelmise nädala esmaspäeval, 15. detsembril valiti Hiiumaa 2008. a parimateks sportlasteks Eveli Saue ja Heiki Nabi. Aasta noorsportlaseks sai Martin Paasoja ja aasta treeneriks Henn Põlluste.

Hiiumaa parimateks sportlasteks valiti 2008.aastal:
parim tüdruk kuni 16 a - Kreet Kangur
parim poiss kuni 16 a - Martin Paasoja
parim neiu 17-21 a - Häli-Herta Haavapuu
parim noormees 17-21 a - Priidu Niit
aasta noorsportlane - Martin Paasoja
aasta naissportlane - Eveli Saue
aasta meessportlane - Heiki Nabi
aasta treener - Henn Põlluste
parim naisveteran - Helen Mast
parim meesveteran - Arvo Rist
aasta üllataja - Marko Lauri
aasta tegija - Toivo Pruul
parim spordiüritus - Hiiumaa 51.võrkpalliturniir
parim Hiiumaalt sportlasteed alustanud - Helina Rajasalu
parim täiskasvanute võistkond - Hiiumaa Kabeklubi
Arvo Rist, Raivo Rist, Ivo Vana, Katrin Rajasalu
parim noorte võistkond - Viskoosa SK saalihoki U15 (treener Teet Kivisilla)
Alex Kark, Tarvo Kivisilla, Sander Laur, Miko Malk, Danver Mets, Ken Pähn, Ulvar Suve, Toomas Valk, Priidik Valk, Marko Viitamees, Kasper Mast, Helmur Rajang, Marten Käär.

Allikas: Hiiumaa spordiliit

Pühadeaegne sõiduplaan

Pühaedeaegsetes sõidugraafikutes on muudatused

Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinide sõidugraafikutes on muudatused, 22. detsembrist kuni 4. jaanuarini, seoses riiklike pühadega.

Graafikumuudatused on vajalikud selleks, et kohandada parvlaevade reisigraafikut paindlikult ümber vastavalt pühadeperioodi liiklusvoogudele. Nagu igal aastavahetusel, paigutatakse ka tänavu reise ümber madalama nõudlusega aegadelt kõrgema nõudlusega aegadele, et reisijatel oleks võimalikult mugav pühade ajal Lääne-Eesti saarte ja mandri vahel reisida.

Lisanduvad reisid tippaegadele, kus tavapärane graafik on hõredam. Ärajäävad reisid kuuluvad enamasti päeva esimeste või viimaste väljumiste hulka. Kõik muudatused on kirjas ka vastava liini graafikus (Liinid, hinnad, graafikud alajaotuses).

Kuivastu - Virtsu liin

ÄRA JÄÄVAD väljumised:
24.12 Kuivastust 5 ja 23, Virtsust 6 ja 24
25.12 Kuivastust 5 ja 20, Virtsust 6 ja 21
26.12 Kuivastust 5 ja 22, Virtsust 6 ja 21
31.12 Kuivastust 23, Virtsust 24
01.01 Kuivastust 5, Virtsust 6

LISAREISID
23.12 Kuivastust 22, Virtsust 23
27.12 Kuivastust 16 ja 18, Virtsust 17 ja 19
28.12 Kuivastust 8, Virtsust 9
03.01 Kuivastust 14, Virtsust 15
04.01 Kuivastust 8 ja 22, Virtsust 9 ja 23

Rohuküla-Heltermaa liin

ÄRA JÄÄVAD väljumised:
23.12 Rohukülast 20:30 (OV)
24.12 Rohukülast 20:30, Heltermaalt 4:30(OV) ja 22:30
25.12 Rohukülast 20:30, Heltermaalt 22:30
26.12 Rohukülast 16:30,20:30, Heltermaalt 18:30, 22:30
31.12 Rohukülast 22:30, Heltermaalt 22:30
01.01 Rohukülast 6:30, Heltermaalt 6:30

LISAREISID
22.12 Rohukülast 16:30 (OV), Heltermaalt 18:30
23.12 Rohukülast 8:30, 12:30,16:30, Heltermaalt 10:30(OV), 14:30, 18:30, 22:30
24.12 Rohukülast 12:30, Heltermaalt 14:30
25.12 Rohukülast 12:30, Heltermaalt 14:30
26.12 Rohukülast 12:30, Heltermaalt 14:30
27.12 Rohukülast 12:30, 16:30, Heltermaalt 14:30, 18:30
28.12 Rohukülast 12:30, 20:30, Heltermaalt 10:30, 22:30
31.12 Rohukülast 12:30, 16:30, Heltermaalt 14:30, 18:30
04.01 Rohukülast 12:30, 20:30, Heltermaalt 10:30, 22:30

EKN jõululäkitus 2008. a

Eesti Kirikute Nõukogu jõululäkitus

Armsad kaasmaalased, aasta kõige pimedamal ajal, kui päevad on lühikesed ja ööd pikad, igatseme valguse ja rõõmu järele. Seda väljendavad akendel säravad jõuluküünlad, tänavaid ehtivad kaunistused ning puudele riputatud ehted. Me kõik soovime, et valgus võidutseks üle pimeduse, rõõm üle kurvastuse, rahu üle rahutuse, lootus üle lootusetuse – et headus võidaks kurjuse.

Aga meie keskel on inimesi, kelle jaoks see väline sära on suures vastuolus eluraskustega. Mitmetes kodudes on mure põhjuseks muutunud majanduslik olukord. On neid, kellele laenu tagasimaksmine on osutunud keeruliseks. Paljud ettevõtjad teevad jõupingutusi, et ettevõtet pankrotist päästa. Vähe on inimesi, keda praegune majanduslangus otseselt või kaudselt ei puudutaks. Oleme kõik ühes paadis. Kutsume kõiki üles näitama algaval aastal rohkem solidaarsust ja hoolivust ligimese, eriti abivajaja suhtes. See teeb meie rahva tugevaks ning aitab ühiskonnal püsida rahus ja lootuses.

Jõulusündmuses astub Jumal meie keskele ja pakub igaühele oma rahu ja lootust, mis annab kindlust ja turvatunnet.

Jõulud on aeg, mil tähistame Jeesuse Kristuse sündi siia maailma. Jõuluööl kõlas inglikuulutus: „Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!" Jumal on austatud, kui inimesed elavad rahus. Jeesus tuli, et vabastada meid pattudest ja lootusetusest ning anda uus elu. Inimsüda, kuhu tuleb Jeesus Kristus, muutub pimeduse asemel valguse, rahu ja rõõmu paigaks. Olgem siis Jumala tõotuse vastuvõtjad ja edasikandjad selles maailmas!

Rahulikke jõulupühi ja õnnistatud uut, 2009. aastat!

Eesti Kirikute Nõukogu
18. detsembril 2008. Issanda aastal Tallinnas

ARK ja Maanteeamet kokku 2009 II pooles

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade
03.12.2008
Valitsus kiitis heaks Eesti Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti ühendamise

Täna toimunud Vabariigi Valitsuse kabineti istungil volitas valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit (MKM) läbi viima Maanteeameti ja Eesti Autoregistrikeskuse (ARK) ühinemist ühiseks Maanteeametiks, samas säilib ARK kaubamärgina. Valitsus volitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit ette valmistama õigusaktide muutmise eelnõud ning läbi viima nende kooskõlastamise e-õiguse infosüsteemis.
"Kahe asutuse ühinemise peamine eesmärk on parandada olukorda meie teedel ja liiklusohutuses," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. "On väga oluline, et ühinemine toimuks sujuvalt ja selle käigus ei tekiks takistusi igapäevases töös, mõlemal asutusel on väga vastutusrikas töö."
Kahe asutuse ühinemine loob eeldused kokkuhoiuks, aastal 2010. on planeeritud ühinemise tulemusel personali- ja halduskulusid kokku hoida ligi 50 mln krooni tänasega võrreldes. Olemasolevad maakondlikud bürood on võimalik koheselt kokku kolida Hiiumaal, Saaremaal ja Jõgevamaal, mis toob kaasa halduskulude mõningase vähenemise.
Ühinemise järel tekib võimalus erinevate valdkondade tegevusi ühiselt ja tervikuna planeerida ning senisest mõistlikumalt kasutada ka nendeks tegevusteks ettenähtud raha. Teede remondil ja hooldusel saab efektiivsemalt arvestada ühistranspordiliinide vajadustega ning suunata raskeveokite liiklust ühistranspordiliinidest erinevatele teedele.
Olulise muudatusena tuleb märkida ka seda, et praegu teostab järelevalvet tehnoülevaatuspunktide ja autokoolide üle ARK, mis on hallatav riigiasutus. Ühinemise järgselt on plaanis anda need funktsioonid Maanteeameti regionaalsetele asutustele, mis tuleb ühinemise käigus kujundada ümber kohalikeks asutusteks. Samuti hakkaks ühistranspordi järelevalve olema tulevikus regioonaalsete asutuste ülesanne. Eesmärk on minna tulevikus üle ühistranspordi regionaalsele korraldamisele, kus kohalikud asutused hakkaksid kas osaliselt või täielikult täitma ka teisi tänaseid maavalitsuste funktsioone ühistranspordi korraldamisel. Tänane olukord, kus liinivõrgud on kujundatud maakondade piiridest lähtudes, ei rahulda inimeste muutunud liikumisvajadusi.
Ühinemine saab teoks 2009. aasta teisel poolaastal.
Kalev Vapper
Avalike suhete osakonna juhataja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
tel: 625 6493; 50 28 747

Metsaseaduse muudatused 1. jaanuarist 2009

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
10. detsember 2008
Uuest aastast jõustuvad metsaseaduse muudatused

Täna, 10. detsembril kiitis Riigikogu heaks metsaseaduse muudatused eesmärgiga tagada riigi metsapoliitika tõhusam elluviimine kõiki huvigruppe arvestavalt. Seaduse muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2009.
Muudatuste üheks eesmärgiks on suurendada metsaomanike huvi metsa majandamise, sh uuendamise ja hooldamise vastu ja muuta kogu metsandusalane seadusandlus paremini toimivaks. “Praegu kehtiv metsaseadus on kohati bürokraatlik ja topeltregulatsioonidega, takistades metsade kasvatamist ning hooldamist,” ütles Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp. “Muudetud metsaseadus annab metsaomanikele võimaluse keskenduda metsade kasvatamise sisulisele poolele.”
Näiteks kaotatakse seaduses metsamajandamiskavade kehtestamise nõue, metsa majandamise aluseks saavad ülevaade metsa olemist ja metsateatis. Ka ei pea erametsaomanik enam tasuma metsa uuendamise tagatisraha, vaid peab kahe aasta jooksul pärast lageraiet (või metsa hukkumisest) rakendama võtteid, mis viie aastaga tagaksid uuenenud metsa. Erametsaomanike toetuste taotlemise ja jagamise paremaks korraldamiseks töötatakse välja toetuste taotluste hindamise kord ja kriteeriumid.
“Metsaseaduse muutmine loob paremad võimalused metsaressursioptimaalsemaks kasutamiseks, mis on oluline riigi majandusele tervikuna,” ütles Lamp. Ka Euroopa Liit on seisukohal, et tuleb tagada parem juurdepääs säästvalt majandatud metsadest pärit puiduvarudele ning suurendada puidu kui taastuva loodusressursi kasutamist. Jätkusuutlikult majandatud metsadest pärit puidu kasutamine on oluline kliimamuutuste leevendamisel. Lisaks on metsadel tähtis osa vee kaitsel ja energia tootmisel.
Looduse kaitse jätkub metsaseaduse erisuste, looduskaitseseaduse ja teiste eriseaduste (nt veeseadus) kaudu. Laienevad abinõud pinnase kaitseks. “Näiteks tagatakse pinnase kaitse nii metsa uuendamisel ja raiel kui ka maasturite ja ATV-dega sõitmisel ja mulla kaevandamisel,” loetles Lamp kaitsemeetmeid.
Muudatusi metsanduses kavandatakse pikaaegselt ja tulevikku silmas pidades. Ka uuest aastast jõustuvad suuremad seadusemuudatused (metsakategooriate kaotamine ja metsamajandamiskavade soovituslikkus) on juba aastaid tagasi läbi vaieldud ning 2002. aastal Riigikogus metsanduse arengukavaga heaks kiidetud. Need põhinevad põhjalikel analüüsidel ja on läbinud keskkonnamõjude hindamise.
Metsaseaduse muudatuste ettevalmistamisel osalesid metsanduse huvigrupid, eelnõu oli aruteluks kaasamisveebis www.osale.ee. Muudatused on kooskõlastatud ministeeriumitega ning metsandusnõukoguga. Muuhulgas tunnustas metsaseaduse muudatusi Euroopa maaomanike organisatsioon (ELO), kelle hinnangul puudub vastuolu metsaseadusega kavandatud muudatuste ning säästliku metsamajandamise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise vahel.
Eesti metsa pindala on alates möödunud sajandi keskpaigast pidevalt suurenenud, kattes juba üle poole (ca 2,3 miljonit hektarit) maismaast. Metsasuse poolest oleme Euroopas 4. kohal, jäädes tahapoole vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Eesti metsadest saadav puit katab 10% meie energiavajadusest.
Lisainfo:
Marku Lamp,
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja, 626 2920

Rakenduskava Läänemere kaitseks

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
11. detsember 2008
Läänemere kaitseks valmis Eestil rakendusplaan

Täna, 11. detsembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks Läänemere tegevuskava rakendusplaani eesmärgiga täita rahvusvaheliselt võetud kohustusi Läänemere kaitsmiseks.
Möödunud aasta novembris kiitsid Läänemere kaitse komisjoni (HELCOM) kuuluvate riikide esindajad heaks Läänemere tegevuskava, mis näeb ette kõigi suuremate merekeskkonna probleemide lahendamise aastaks 2021. Tegevuskava eesmärk on saavutada Läänemere hea seisund aastaks 2021. Selleks nähakse ette abinõud merekeskkonna eutrofeerumise takistamiseks, mis tähendab inimtegevusest põhjustatud lisamõjude piiramist ja vältimist. Samuti tuleb säilitada Läänemere bioloogiline mitmekesisus, piirata võõrliikide sissetungi ning vältida ohtlike ainete merre sattumist.
“Selleks, et Läänemere tegevuskavas seatud eesmärke täita, on Eestis moodustatud merekomisjon, mille juhtimisel valmiski Läänemere tegevuskava rakendusplaan aastateks 2008–2011,” ütles Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna büroo juhataja Silver Vahtra. “Plaan näeb ette koostööd mitme ministeeriumi vahel.”
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesandeks on mereline tegevus, ohtlikud ained ja eutrofeerumine (meresõiduohutus, laevadelt pärinev reostus). Siseministeerium tegeleb merereostuse avastamise ja likvideerimisega. Sotsiaalministeeriumi valdkonnad on suplusvee kvaliteet, ohtlikud ained. Põllumajandusministeerium – eutrofeerumine (põllumajandusest lähtuv reostus), ohtlikud ained (biotsiidid) ning looduse kaitse ja bioloogiline mitmekesisus (kalaressursside kasutamine). Keskkonnaministeerium – eutrofeerumine, looduse kaitse, bioloogiline mitmekesisus, mereline tegevus ja rakendusplaani üldjuhtimine. Komisjoni töösse on kaasatud ka Rahandusministeerium.
“Plaani rakendamiseks vajalikud tööd tuleb ministeeriumidel kavandada oma arengukavades ja tööplaanides, kaasates valitsemisala asutusi, ettevõtjaid ning kutseliitusid,” märkis Vahtra. “Vajalike tööde rahastamine käib põhiliselt välisabi arvelt.”
Läänemere pindala on 415 266 km2, valgala on neli korda suurem ehk 1,7 miljonit km2. Mere keskmine sügavus on ligi 50 meetrit. Veehulk Läänemeres on ligi 21 000 km³. Läänemere veevahetus on ligikaudu 2% aastas, kogu vesi vahetub 25 aasta jooksul.
Läänemere keskkonna seisundi parandamine eeldab kõigi HELCOMi riikide ühist panust. Läänemere ääres asuvad riigid on Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Venemaa. Läänemere valgalal asuvad Ukraina, Tšehhi, Valgevene ja Slovakkia. Igal aastal veetakse mööda Läänemere laevateid üle 500 miljoni tonni lasti. Läänemere sadamate vahel kurseerib üle 50 reisiparvlaeva päevas.
Lisainfo:
Silver Vahtra,
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna büroo juhataja, 626 2987, 5322 5036

Looduskaitse arengukava a-ni 2020

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
11. detsember 2008
Keskkonnaministeerium hakkab koostama “Looduskaitse arengukava”

Täna, 11. detsembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks "Looduskaitse arengukava aastani 2020" koostamise ja määras arengukava koostamise eest vastutavaks Keskkonnaministeeriumi.
Looduskaitse arengukava (LAK) on looduskaitset käsitlev terviklik strateegiline dokument, mille eesmärk on tagada riikliku looduskaitsealase tegevuse põhjalik ja süstemaatiline planeerimine ja ressursside läbikaalutud kasutamine, et liigid säiliksid ja nende elupaikade kadu oleks minimaalne.
Kuna looduse kaitse hõlmab paljusid valdkondi, mida alati ei saa reguleerida vaid Keskkonnaministeeriumi planeeringudokumendiga, siis on LAK-i ülesanne reguleerida looduse kaitset, arvestades seejuures nii Keskkonnastrateegias kui ka mitmetes teistes konventsioonides ning lepetes, nt bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis, Euroopa maastikukaitse konventsioonis kehtestatud nõudmisi.
Sellise erinevaid regulatsioone hõlmava dokumendi koostamise tingis vajadus täpsemalt määratleda mitmete looduskaitse valdkondade tegevuskava ja prioriteedid, mida siiani on kas ebapiisavalt käsitletud või mida 2006. aastal valminud looduskaitse arengukava eelnõu ei arvestanud.
LAK-iga koos töötatakse välja ka rakendusmeetmed järgmiseks neljaks aastaks ja tehakse "Keskkonnategevuskavas aastateks 2007-2013" maastikke ja bioloogilist mitmekesisust puudutavas osas vajalikud täiendused.
Arengukava väljatöötamisse on kaasatud spetsialistid Keskkonnaministeeriumist (vastutab arengukava koostamise eest), Haridus- ja Teadusministeeriumist, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Põllumajandusministeeriumist, Rahandusministeeriumist, Kultuuriministeeriumist, Välisministeeriumist. Lisaks osalevad LAK-i koostamises mitmete valitsusväliste organisatsioonide esindajad, Teaduste Akadeemia, Põllumajandus-Kaubanduskoja, Linnade Liidu, Maaomavalitsuste liidu esindajad.
Lisainfo:
Liina Eek,
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik kt
6262877
liina.eek@envir.ee

Pühadeaegsest kiirbussiliiklusest

PÜHADEAEGSEST BUSSILIIKLUSEST.
Liin 704 ÕNGU- TALLINN- ÕNGU väljumisega kell 6.45 ÕNGULT ja kell 16.20 TALLINNAST on käigus teisipäeval, 23.detsembril ja pühapäeval, 28.detsembril. Nimetatud liin ei ole käigus reedel, 26.detsembril.
Liinid 702 KÄRDLA- TALLINN- KÄRDLA, 705 TALLINN- KÄRDLA- TALLINN ja 870 NURSTE- KÄINA- TALLINN sõidavad tavapärase graafiku järgi.
Informatsiooni saab bussijaamast telefonil 4631188.
Rõõmsaid pühi ja meeldivaid bussisõite!
GoBus Hiiumaa regioon.

Õigeusukoguduste teenistusajad 2008

EAÕK Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise kogudus:

24. detsembril kl 13.00 Kuriste kirikus jõuluõhtu suur õhtuteenistus ja liturgia
teenib isa Sakarias Leppik

29. detsembril kl 11.00 piiskoplik liturgia Kuriste kirikus,
teenib metropoliit Stefanos, pärast teenistust Hiiumaa õigeusukoguduste ühine laste jõulupuu.

EAÕK Kõrgessaare Kristuse Sündimise kogudus

25. detsembril kl 15.00 Luidja seltsimajas jõulupüha suur õhtuteenistus
Koguduse templipüha ja veepühitsemine. Järgneb ühine söömaaeg.

29. detsembril kl 11.00 piiskoplik liturgia Kuriste kirikus,
teenib metropoliit Stefanos, pärast teenistust Hiiumaa õigeusukoguduste ühine laste jõulupuu.

EELK jõuluteenistused Hiiumaal 2008

EELK kirikuteated:

Reedel, 19. detsembril kl 19 Kärdla kirikus Kärdla Ühisgümnaasiumi õpilaste kontsert.
Laupäeval, 20. detsembril kl 18 Kärdla kirikus õhtupalvus.
Pühapäeval, 21. detsembril kl 10 Kärdla kirikus 4. advendipühapäeva missa; kl 13 Emmaste kirikus 4. advendipühapäeva missa (kirikubuss väljub: Õngu 12.30, Mänspe 12.32, Haldi 12.34, Kaderna 12.36, Nurste 12.38, Leisu 12.40, Sinima 12.42, Külama 12.44, Kabuna 12.46, tagasi saab pärast jumalateenistust); kl 15 Käina kogudusemajas 4. advendipühapäeva missa.

Kolmapäeval, 24. detsembril kl 13 Käina kogudusemajas jõuluõhtu jumalateenistus; kl 15 Reigi kirikus ja Kassari kabelis jõuluõhtu jumalateenistus; kl 16.30 Pühalepa kirikus koguduse naiskoori "Anna" jõulukontsert; kl 17 Pühalepa kirikus ja Mänspäe kabelis jõuluõhtu jumalateenistus; kl 19 Kärdla kirikus ja Emmaste kirikus jõuluõhtu jumalateenistus.

Neljapäeval, 25. detsembril kl 10 Kärdla kirikus 1. jõulupüha missa; kl 12 Reigi kirikus 1. jõulupüha kontsert-jumalateenistus - jõululaule laulavad Hiiumaa koorid; kl 13 Mänspäe kabelis 1. jõulupüha missa; kl 15 Pühalepa kirikus 1. jõulupüha missa.
Reedel, 26. detsembril kl 12 Kõpus, Pihla talus 2. jõulupüha missa; kl 14.30 Tohvri hooldekodus 2. jõulupüha missa.
Laupäeval 27. detsembril kl 18 Kärdla kirikus õhtupalvus.
Pühapäeval, 28. detsembril kl 10 Kärdla kirikus aastalõpu missa; kl 12 Reigi kirikus aastalõpu missa; kl 14.30 Pühalepa kirikus aastalõpu missa.
Kolmapäeval, 31. detsembril kl 23.40 Kärdla kirikus aastavahetuse palvus.

Kutselise kalapüügi tasud 2009

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
18. detsember 2008
Valitsus kinnitas kutselise kalapüügiõiguse tasud 2009. aastaks

Täna, 18. detsembril kinnitas Vabariigi Valitsus kutselise kalapüügiõiguse tasu määrad 2009. aastaks Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO), Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC), Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas, Läänemerel ja sise- ning piiriveekogudel.
Tasumäärad jäävad samaks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerelpüütava räime, kilu, tursa ja lõhe eest. Sarnaselt eelmise aastaga tuleb püügiõiguse tasu maksta ka põhjanoodaga püütava lesta eest, kuid selle hind langeb. Lestapüüki koguseliselt ei piirata. Kokkuvõttes jääb Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel kala püüdvatel ettevõtetel järgmisel aastal kulusid ca 0,3 miljoni krooni võrra vähemaks.
Rannikumere piirkonnas püügivahendite tasumäärad mõningal määral langevad või kehtestatakse neile seaduses ette nähtud väikseim tasu – 15,6 krooni.
Läänemere kalapüük kaluri kalapüügiloa alusel on maakonniti erinev, sõltudes piirkonna kalavarude olukorrast, mis mõjutab saagi suurust ja liigilist koosseisu ehk saagi väärtust. Võrreldes eelmise aastaga kutselise kalapüügi tasud peaaegu kõigis Eesti maakondades mõnevõrra suurenevad, kokku ligi 0,9 mln krooni võrra.
Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv ning Võrtsjärv, jäävad kalurite kulutused püügiõiguse tasude maksmisel järgmisel aastal praktiliselt tänavusele tasemele. Suureneb püügiõiguse tasu nendel siseveekogudel, kuhu riik on asustanud angerjat, näiteks angerjamõrra tasu Võrtsjärvel. Peipsil on suurimaks hinnataseme kergitajaks põhjanoot e mutnik.
Kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda kala Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevatest veekogudest või nende osadest ja veekogudest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse nendel veekogudel on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik.
Kutselise kalapüügiõiguse tasu ei või ületada nelja protsenti eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt püütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest. Kala harilikuks väärtuseks loetakse kohalik keskmine esmamüügihind. Kuna kutselise kalapüügiõiguse tasud 2009. aastaks kehtestatakse 2008. aastal, siis on arvestamise aluseks 2007. aasta ametlik püügistatistika ja Eesti keskmised kala esmakokkuostuhinnad. Erandiks on sel aastal Peipsi järve piirkonna püügivahendite hinnad, mille aluseks on Kalanduse infosüsteemist saadud andmed Peipsi piirkonna keskmiste esmakokkuostuhindade kohta.
Lisainfo:
Liivika Näks,
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist, 626 0701

1. veebruarist Keskkonnaamet

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
18. detsember 2008

Riigikogu kiitis heaks Keskkonnaameti loomise
Neljapäeval, 18. detsembril kiitis Riigikogu heaks Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse (LKK) ja Kiirguskeskuse ühendamise Keskkonnaametiks ning sellesttuleneva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muudatusettepanekud.
„Riigikogu tänane otsus luua Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi jaoks väga oluline,“ ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. „Pärast seda, kui ka president on seaduse heaks kiitnud, on meil kindel alus uueasutuse moodustamiseks,“ selgitas minister.
Keskkonnaameti loomine muudab ministeeriumi ja selle haldusala töö selgemaks, majanduslikult efektiivsemaks ja inimestele arusaadavamaks. „Uue ameti üheks lähtealuseks on see, et isikutele teenuse kättesaadavus ja osutamise kvaliteet oleks ühtlaselt hea kogu riigis,“ kinnitas Tamkivi.
Keskkonnaamet hakkab tegelema nii rohelise kui ka pruuni poolega keskkonnakaitses ehk korraga saab lahendada küsimusi, mis seni jagunesid Riikliku Looduskaitsekeskuse ja keskkonnateenistuste vahel.
Kiirguskeskuse ühendamine uue ameti koosseisu muudab selgemaks ka kiirgusküsimuste lahendamise.
Keskkonnaameti tegevuse alguseks on kavandatud 1. veebruar 2009. Ameti peakontor asub Tallinnas endise Riikliku Looduskaitsekeskuse ruumides, Narva mnt 7a. Keskkonnaametil on kuus regiooni, kuid keskkonnaküsimusi saab lahendada kõikides maakondades.
Lisainfo:
Rita Annus,
Keskkonnaministeeriumi kantsler
626 2998

Hiiumaa Baptistikoguduste jõuluteenistused 2008

Kärdla Baptistikogudus
Kolmapäeval, 24. detsembril kl 17
Neljapäeval, 25. detsembril kl 11
Pühapäeval, 28. detsembril kl 11
Kolmapäeval, 31. detsembril kl 17
Neljapäeval, 1. jaanuaril kl 11

Putkaste EK Vabakogudus 24. detsember kl 13
Kärdla Kristliku Osaduse kogudus 24. detsember kl 15
Hilleste EKB Kogudus 25. detsember kl 12 Muusikaga teenivad pühapäevakooli lapsed ja perekond Tuulik
Hellamaa Perekeskus 25. detsember kl 14.30 Muusikaga teenib perekond Tuulik

Käina EKB kogudus pühapäeval, 21. detsembril kl 10.30
Ühtri palvela: kolmapäeval, 24. detsembril kl 11

Harju kogudus
Kolmapäeval, 24. detsembril kl 13
Neljapäeval, 25. detsembril kl 11

Baptistide suvefestival Hiiumaal

Eesti EKB Liidu kogukonda ühendav ning inspireeriv sündmus kogu perele - suvefestival "Kuhu viib tee"

Neljapäev, 10. juuli
19.00 Astrid Böningu suveõhtukontsert Käina kirikuvaremete juures.

Reede, 11. juuli
11.00-13.00 Ajalookonverents „Ärkamise-aja-lood”. Jaan Bärenson, Toivo Pilli, Enn Veevo. Toimumiskoht Kärdla palvela.
14.00-17.00 Bussiekskursioon Hiiumaa ärakamisaegsetesse paikadesse (etteregistreerimisel).
16.00 Registreerimine Villalao juures.
18.00-19.30 Avajumalateenistus – kõneleb Tony Peck Inglismaalt, Timo Lige ja ansambel Savinõu. Toimub Villalaos.
20.00 Siim ja Peeter Liigi improvisatsiooniline mõtisklus nii sõnas kui muusikas Kärdla palvelas.
20.00 „Esiisade laulud ja priilaste lood” Jausa palvelas.
21.00 Noorteprogramm – ansambel „Crux” ja Raido Oras Kärdla Villalaos.

Laupäev, 12. juuli
8.00 Teekäija ja Allika kirjastuse hommikusöök levitajatele ja kaastöölistele (kutsetega).
10.00-12.00 Palveteenistus „Tulevik kujuneb palvete väes”. Juhib Toivo Pilli. Ott Indermitte ansambel ja Taavo Remmel & CO.
10.00-12.00 Lasteprogramm
13.00-14.00 Lõunasöök
15.00-16.00 Seminarid aktuaalsetel teemadel:
• Lõputu seiklus – kahetsuseta ja kahetsetud valikud. Endine punkar ja tänane pastori abikaasa Anneli Veevo.
• Kui pere-elu-tee tundub viivat tupikusse. Psühholoog Karita Kibuspuu abikaasa Meelisega.
• Eesti ja Euroopa kristlaskond 21. sajandi ristteedel. Eesti EKB Koguduste Liidu president Meego Remmel ja Euroopa Baptistiföderatsiooni peasekretär Tony Peck.
• Prohveti, tarkuse ja tunnetuse sõna. New Wine Eesti koordinaator, pastor Peeter Tamm.
• Kuhu viib meie tee globaalse soojenemise ajastul? Keskkonnaküsimustega tegelev teoloog Helle Liht.
15.00-16.00 Lasteprogramm
16.30-18.00 Koguperemuusikal „Ime Mostokis”. Lastekoor Juhhei.
19.00-20.30 Evangeelne õhtu Kärdla Villalaos, kõneleb Viljar Liht, laulab Siioni koguduse gospelkoor.
21.00 Rock-kontsert „Matti Aspvik Band” (Soome) Kärdla Villalaos.
21.00 Kammermuusikaõhtu Kärdla palvelas.

Pühapäev, 13. juuli
9.00 Ristimisteenistus Kärdla rannas.
11.00-13.00 Kontsertjumalateenistus, kõneleb Meego Remmel, laulavad Oleviste ülistuskoor, laste- ja ühendkoor orkestriga.
13.00-14.00 Lõunasöök
17.00 Palveosadus Hilleste palvelas praamileminejatele.

Hüti klaasikoda

HÜTI KLAASIKODA 1628 – 1664

klaasikunstnike näitused:

Kõrgessaare vallamajas
avatud: e-r 9.00 - 17.00
04.07-15.08.2008
Anne- Liis Leht ja Kersti Ringkjob

Lauka Põhikooli saalis
avatud: e-r 11.00 - 17.00
07.07-22.08.2008
Liisi Junolainen ehted ja Fred Jüssi fotod

Tahkuna tuletornis
Avatud T-P kell 10.00-18.00
10.07.08- 15.08.08
Kalli ja Valev Sein

üritused:

Laupäev 12 juuli 2008 kell 11 väljub tellitud eribuss Kõrgessaare
parklast Hütini kultuuriloolisele ekskursioonile.
Giid Helgi Põllo. Osalejatele tasuta eelregistreerimisega
(hiljemalt 10 juuliks) tel. 4622488; 5341 5285.

Laupäev 12 juuli 2008 alates kell 13.00 toimuvad mitmesugused
klaasipäevadega seotud tegevused Hütis endise klaasikoja asukohas.
Püüame püstitada endisele klaasikoja asukohale monumendi…
Jälgida reklaami kohapeal.

12-13 juuli 2008 Kõrgessaare parklas müüvad oma tooteid
Eesti erinevad klaasikunstnikud

Pühapäeval 13 juuli 2008 kell 12.00 ja kell
14.00 Kõrgessaare VAK kammersaalis saab lõdvestuda
kristallklaaside saatel. Klaasiteraapia viib läbi Almer Jansu.
Kes soovib, võib kaasa võtta lisaks oma veepudeli,
mida kohapeal laetakse positiivse energiaga.
Osalejatele tasuta eelregistreerimisega (hiljemalt 10 juuliks)
tel. 4622488; 5341 5285:

Pühapäev 13 juuli alates kell 12.00 kuni 17.00 toimuvad
klaasi-töötoad Hütis endises klaasikoja asukohas.

Baltikumi reisimäng

EASi turismiarenduskeskus kutsub kõiki reisihuvilisi osa võtma Eestit, Lätit ja Leedut ühendavast kampaaniast Balti Ringreis. Ringreis toimub 1. juulist 1. novembrini ning selles saavad osaleda ja auhindu võita kõigis Balti riikides reisivad inimesed. Projekti korraldavad kolme Balti riigi turismiarenduskeskused.

Balti Ringreis annab Eestile, Lätile, Leedule võimaluse tutvustada naaberriikide elanikele 12 turismiobjekti. 36 sihtpunkti ühendav märksõna on mitmekesisus – alates kirikutest ja lossidest, lõpetades aktiivse turismi harrastajatele mõeldud matkaradadega. Turismiobjektid on valitud riikide eri piirkondadest ning kõigi sihtpunktide läbimiseks saavad osalejad valida just endale sobiva marsruudi.

“Reisimaraton pakub meelelahutust erinevatele maitsetele, mistõttu ootame Eestit, Lätit ja Leedut avastama erinevaid puhkajaid - nii nooremaid kui vanemaid, väiksemaid kui suuremaid gruppe,” kinnitas Mutso.

Kui eelmisel aastal kampaanias osalejad kogusid reisipassi sihtkohtadest templeid, siis seekord peavad osalejad Balti Ringreisi punkte läbides leidma infokaardil oleva vaate ning end samade objektidega pildile jäädvustama. Pildid tuleb laadida kampaania kodulehele www.greatbaltic.eu või saata madala resolutsioonilisena balti.ringreis@eas.ee. Peaauhinnaks on nädalavahetus kahele vabalt valitud Euroopa pealinnas, kuhu lendab Estonian Air; naaberriigi auhinnaks Eesti reisijatele nädalavahetus kahele Riias Air Balticu toetusel. Samuti loositakse vaheauhindu ning osalejatele kehtivad reisimaratoni turismiobjektidel hinnasoodustused.

Reiside tarbeks on loodud spetsiaalsed infokandjad – kampaania kaardid, sihtpunktide asukohakaardid ning tutvustused. Lisainfot annab kampaania koduleht www.greatbaltic.eu.

Eesti sihtpunktideks tänavusel ringreisil on Sõrve tuletorn, Muhu jaanalinnufarm, Matsalu rahvuspark (Haeska vaatetorn), Keila juga, Nõmme seikluspark, Eesti Vabaõhumuuseum, Rakvere linnus, Kohtla kaevanduspark-muuseum, Kilplaste teemapark, Tartu mänguasjamuuseum, Pihlaka talu koduloomad ning rehetalu muuseum ja Suure Munamäe vaatetorn.

Ringreisi korraldamist kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi raames.

Lisainfo

Tarmo Mutso

EASi turismiarenduskeskuse direktor

tarmo.mutso@eas.ee, 627 9787, 50 22 055

Juuli algus Hiiumaal

1. juuli

• Hiiumaa MV tennises, Kärdla. Info 463 3010 Tiiu Masing

1.-3. juuli

• Üle-eestiline erivajadustega inimeste laager Kõrgessaare vallas. Info Kõrg valla lehel.

2. juuli

• Hiiumaa MV petankis: duppel, Mängude Maja. Info 509 4478 Urmas Berkmann

3. juuli

• Hiiumaa MV petankis: duppel (Kärdla mängude maja). Info 509 4478 Urmas Berkmann

5. juuli

• Rahvusvaheline saalihoki turniir Viskoosa Cup 2008 (Kõrgessaare) Info 505 5732 Artur Valk

• Margus Mölli näitemäng "Laip sahvris ehk lõuna neljale" kell 20 Kassari Rahvamajas. Pilet 25.-

5.-6. juuli

• Külaselts MUHV-i 10. kunstipäevad Valgu seltsimaja juures. Info tel. 46 97773, 52 58 174 Eike Soomsalu. MUHVi X kunstipäevad Valgu seltsimajas. Laupäev, 5.juuli kl 10 – 13 linoollõige, ExLibrise valmistamine, juhendab Jane Üksik; kl 13–15 geelküünalde valmistamine, juhendab Maie Rõmmel; kl 15–18 täispõhjaga korvi tegemine, juhendab Siret Lahemaa. Pühapäev, 6. juuli kl 10–13 mosaiik, juhendab Jane Üksik; kl 13–16 õlimaal, juhendab Liia Lüdig-Algvere; kl 16–18 kollaaž, juhendab Ann Meeri. Iga ala osalustasu 30 krooni. Kunstipäevade ajal avatud kahepäevakohvik. Info tel. 5258174, Eike Soomsalu

10. juuli

• Rahvapidu Harju tuuliku juures algusega kell 19 - Seitsmevennapäev. Korraldab Külaselts MUHV. Info tel. 56 912 640 Heli Üksik.

• Külastusmäng Unustatud mõisad: Suuremõisa loss avatud kl 10-18.40

• Suveõhtukontsert. Algusega kl 19 esineb Käina kiriku varemetes Astrid Böning. Ürituse korraldaja on Kärdla Baptistikogudus. Info Käina vallalehel.

10.-12. juuli

• Hiiumaa teedel jalgrattaretk, mis toimub juba 8 aastat. Ürituse korraldajad on Eesti Post, Eesti Politsei, Eesti Piirivalve, Eesti autoklubi, Regio ja Coca-cola HBC Eesti. 12. juuli alustatakse sõitu Käina valla teedel kell 9 Puulaiu puhkekülast, kõik soovijad saavad sõitjatega liituda. Kell 16 jõutakse ringiga läbi Kärdla ja Pühalepa Käina ujula platsile, kus ratturite ja käinakate vahel toimub tuline heitlus Käina valla rahvusspordis so. võrkpallis. Kell 15.30 kuni 17.30 saavad kõik soovijad lasta teha oma jalgrattale tehnilise ülevaatuse-hoolduse, kohal osavad mehhaanikud. Info Käina vallalehel.

10.-13. juuli

• Jalgrattamatk “Tahan sõita ohutult 2008”. Korraldatakse Eesti Posti, Eesti Politsei, Eesti Piirivalve, Eesti Autoabi, AS Regio ja AS Coca-Cola HBC Eesti koostöös.

11. juuli

• Jalgrattamatk Saaremaale. Info www.mukumatk.ee

• "Päikeseloojangumuusika" Kõpu tuletorni jalamil: Rebecca Kontus (laul) (EPL Suvitaja andmetel esineb lauljana Luisa Värk, ka Kõrg valla lehe andmetel) ja tšellokvartett C-JAM. Kavas klassikat, džässi, rock-muusikat. Algus kell 21.

11.-13. juuli

Hiiumaa X Kammermuusikapäevad. 11. juulil kell 19 Reigi kirikus Esinevad: Arvo Leibur (viiul), Lembit Orgse (klavessiin), Teet Järvi (tsello), Andrus Mitt (bass-bariton). Kavas: E.-S.Tüür, J.S.Bach, H.I.F.Biber, D.Buxtehude, N.Bruhns. 12. juulil kell 19 Pühalepa kirikus Esinevad: Inese Milzaraja (Läti), Arvo Leibur (viiulid), Kristiina Olev (vioola), Teet Järvi, Marius Järvi (tsellod) Kavas: Schubert Kvintett C-duur keelpillidele. 12. juulil kell 22 Soera talumuuseumis Esineb: Jaan Tätte. 13. juulil kell 15 Hiiumaa muuseum (Kärdla Pikk maja) Esinevad: noored talendid — perekond Ilvese kuus muusikust õde. 13. juulil kell 19 Suuremõisa lossis Esinevad: Helma Leenhouts (viiul) ja Jan Hoijtink (klaver) Hollandist Kavas F. Geminiani, Ed. Grieg ja L. Janaceki sonaadid viiulile ja klaverile.

12. juuli

• 2 on 2 turniir korvpallis, Kärdla. Info 508 2208 Mati Kiiver

• Hiiumaa lahtised esivõistlused 64-ruudulises kabes. Info 469 1880 Arvo Rist

• Kohvikus Rannapaargu esineb Marileen Kaselaan bändiga

• kl 11 – 20 avab kohvik „Kohvilähker“ üheksaks tunniks uksed. Igal täistunnil elav muusika. (AA Glasuuris).

• Rannavolle karikasarja teine etapp Kärdlas. Info Veikko Martin.

12.-13. juuli

• "Hüti klaasikoda 380" aastapäeva tähistamine Kõrgessaare vallas. Klaasikunstnike näitused, töötoad, klaasikunstnike tööde müük jm. Põnevat.

12.-20. juuli

• Kõrgessaare valla päevad (12.-20. juuli)

13. juuli

• Juulikuu teisel pühapäeval Kalurite päev. Uurida, millal tähistatakse.

Jaanipäev Hiiumaal

20. juuni

• Paope jaanituli algusega kl 21 Paope kiigeplatsil. Tantsuks mängib ansambel Untsakad. Seltskonnamängud, õnneloos, ja palju muud huvitavat.

• Kõrgessaare Jaanijooks kl 17, reg kl 16 (9,2 km 4,6 km, lastejooksud). Info 505 5732 Artur Valk

• Käina Gümnaasiumi IX klasside lõpuaktus kell 13 ja XII klassi lõpuaktus kell 17. Info heljakaptein@hot.ee

• Kärdla Ühisgümnaasiumi 12. klasside lõpuaktus kell 17

• Kohvikus Rannapaargu esineb ilmatüdruk NIKI koos särtsakate tantsutüdrukutega kl 23:00 – 04:00. Sissepääs 100.-

20. vastu 21. juuni öösel toimub Hiiumaa esimene ööpidu. Nimelt saabub suvi nagu mitmel aastal varemgi „Ave vita!” aias kerge suupiste ja puhkpilliga, aga sedapuhku kell 02.59. Olge siis kohal!

• Sõru jazz Hiiumaal Sõru sadamas. 20. juunil kl 19 Mingo Rajandi trio, kl 21 Tiit Kalluste, Villu Veski, Taavo Remmel, kl 23 Uku suviste, Marjamaa brothers.
  

21. juunil kl 17 Raivo Tafenau, Ain Agan, kl 18.30 Marju Marynel Kuut, kl 20 Weekend Guitar Trio, kl 21.30 Raivo Tafenau kvartett, kl 23 Liisi Koiksoni kapell. Päevapilt 75 kr kohapeal. Teatri puhvet ja Guido Kangur esitlevad: Lisainfi www.puhvet.ee (Reklaam hiimaa.ee)

20.-22. juuni
Kyokushinkai suvelaager Hiiumaal. 20. - 22. juunil 2008 toimub suvelaager Hiiumaal. Laagri viib läbi Олег Калюжный (3. dan).

21. juuni

• Kõpu jaanituli Külamäel, esinevad kohalikud noored lauljad

• Jaanituli Randmäe Puhketalus (Mangu külas).

• Kassaris kl 12 surnuaiapüha (www.eelk.ee)

22. juuni

• Kassari jaanituli algusega kell 19. Vallalehe andmetel algus kl 20. Peaesineja Marju Länik, tantsuks mängib H-3: Kaupo Tartu, Hendrik Nõulik ja Erik Veimer; rahvalikud jõukatsumised. Info heljakaptein@hot.ee

• Kõrgessaare valla jaaniõhtu kl 21 mõisapargis valmiva vabaõhulava kontserdipaiga juures. Esinevad taidlusrühmad, kl 22 paiku süüdatakse jaanituli, tantsuks mängib ansambel IGATAHES. Katsutakse rammu nii sangpommi tõstmises kui õllekasti hoidmises. Kesköö paiku „tulevärk“.

• Mänspel kl 13 surnuaiapüha, Käinas kl 15 surnuaiapüha. (www.eelk.ee)

• Kärdla lauluväljakul kl 21 Smilersi kontsert. Piletid eelmüügis 100 ja 125 krooni. Müüb Näkman Sat kaupluses Expert. (reklaam Hiiu Lehes)

• Kl 13.15 jalgpall Kärdla LM - FC Klooga Kärdla linnastaadion

23. juuni

• III Puulaevade pidu algusega kell 12 Sõru sadamas. Päeval tegevusi kogu perele, sh sukeldujate demonstratsioonesinemine, mereteemalised meisterdamised, matkad lähiümbrusesse, lõbusõidud kohaletulnud alustega, erinevad lastetegevused, batuut, filmikuur jpm. Õhtul Emmaste Rammumehe valimine ja jaanituli koos Väikeste Lõõtspillide Ühingu ja kohaliku noortebändiga The Filler. Ilutulestik ja tants hommikuni. Korraldavad Emmaste vallavalitsus, Emmaste spordiklubi ja Hiiu Purjelaeva Selts. Info tel. 52 44 820 Margit Kääramees.

• Kõrgessaare jaaniturniir korvpallis. Info 505 5732 Artur Valk

• Pühalepa valla jaanituli Hellamaa rannas algusega kell 19. Õhtujuhiks Artur Raidmets, tantsuks ansambel Kaabu. Söödavat ja joodavat pakub Priiankru Pubi. Info tel. 463 6849

• Kärdla jaanituli algusega kell 21 Villalao juures. (SSN: Muusikat mängib ansambel H3. Esinemisprogrammi on ette valmistanud rahvatantsurühmad Kohvilähkrid, Kohvitantad ja Reilender.

• Lauka jaanituli Lauka kooli pargis

• Jaaniturniir võrkpallis, algusega kl 10 Käina G staadionil. Info tel. 513 9103. Info vallalehel.

24. juuni
Kärdla kl 11 surnuaiapüha, Emmastes kl 14 surnuaiapüha (www.eelk.ee)

25. juuni
Kärdla Kultuurikeskuse kinosaalis kell 19 põnevusfilm "Raudmees" . Pilet 25.-

25.-27. juuni
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku 3-päevane palverännak Hiiumaal. Läbitakse Hiiumaa pühad paigad. Jalgsi palvetades ja lauldes läbitakse vahemaad Heltermaalt Kurini ja Kõpust Puskini. 27. juunil kl 11 Kuriste kirikus palverännaku lõpetamise liturgia.

27. juuni

• Eesti Saarte Kogu üldkogu tänavu 27. juunil Kalda puhketalus. Üleriigilises arutelude päevakorras on mõnda aega olnud teemad, mis käsitlevad noorte võimalusi eneseteostamiseks maal, töökohtade loomist ehk üldisemalt regionaalpoliitika olemust ja suundumusi. Ootame rohket osavõtt nii noorte kui kogenud saarlaste ja saartele sõprade poolt. Reet Kokovkin, ESK Eestseisuse esimees, 463 6056, 517 8597

• President. Rein Laaneorg & Tiina Sõru paadikuuris kl 21. Pääse 50 kr. (Reklaam Keskväljakul)

• EPÜ suvepäevade tenniseturniir (T ÜM; PM), Kärdla Info 463 3010 Tiiu Masing

27.-28. juuni

• Hiiumaa valdade suvemängud. 27.juunil kell 16 kergejõustik Kärdla staadionil, kell 17 petank Kärdla mängude maja väljakutel. 28.juunil kell 10 Emmastes rannavolle, tänavakorvpall, jalgpall, orienteerumine, juhtkonnavõistlus, rammumees. Info 5229 9432 Helen Mast.
  

28. juuni

• Külastusmäng Unustatud mõisad: Suuremõisa loss avatud. Avatud Aia Päev Suuremõisa Tehnikumis.

• Kõpu surnuaiapüha kl 12 (www.eelk.ee)

28.-29. juuni
Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevad Paladel.

29. juuni
Hiiumaa KV pentangis: trio, Kärdla turuplats Info 509 4478 Urmas Berkmann
Reigi surnuaiapüha kl 12, Pühalepa surnuaiapüha kl 14.30 (www.eelk.ee)
30. juuni
Rannavolle karikasari Kärdlas. Info Veiko Martin veikkomartin@hot.ee

Liiklusohutuskampaania "Märka mind!"

Algab kaherattaliste liiklejate liiklusohutuskampaania "Märka mind!"
Maanteeamet alustab 5. maist kaherattaliste sõidukitega liiklejate ohutusele suunatud liiklusohutuse kampaaniaga “Märka mind!”.
Et väga suur osa mootorrataste ja teiste kaherattalistega toimuvatest õnnetustest leiab aset kokkupõrkes sõiduautoga ning olukorras, kus autojuht ratturit ei märka, on kampaania sel aastal eelkõige suunatud autojuhtidele.
Kampaania eesmärk on juhtida tähelepanu liikluses esindatud kaherattaliste sõidukitega liiklejatele - mootorratturitele, mopeedijuhtidele ja jalgratturitele.
Samas tegeleb kampaania ka mootorratturite ja teiste kaherattaliste sõidukite juhtidega, suunates neid kampaaniaveebile www.elusrattur.ee , kust leiab nii statistikat liiklusõnnetuste kohta, erinevate liiklusohutuskampaaniate videoklippe kui ka nõuandeid ja viiteid koolituseks.
Teavituskampaaniaga loodab Maanteeamet vähendada liiklusõnnetusjuhtumeid, mis leiavad aset autojuhtide ning kaherattaliste sõidukite juhtide osalusel.
2007. aastal toimus Eestis 155 inimkannatanutega liiklusõnnetust, kus ühe sõidukina oli esindatud mootorratas, ehk poole rohkem kui 2003 aastal. Neis õnnetustes hukkus kokku 12 ja sai vigastada 169 inimest. Iga teine liiklusõnnetusse sattunud mootorrattur oli vanuses 20-30 eluaastat. Mopeediõnnetused registreeriti 150 (aasta varem 97), milles hukkus 5 (2) ja sai vigastada 174 (110) inimest. Üle poole raskesse õnnetusse sattunud mopeedijuhtidest olid alla 20-aastased noored. Jalgratturite osalusel toimus 173 liiklusõnnetust, milles hukkus 14 ja sai vigastada kokku 171 inimest, kellest valdav enamik sõitis ise jalgrattaga.
Kampaania raames on valminud tele- ja raadioreklaamid ning erilahendusega plakatid tänavavalgustuspostidel eksponeerimiseks. Ratturitele valmib kampaanialogoga ohutusvest, mida on mugav kasutada ning mis ei jäta varju nende endi varustust.
Teavituskampaania on valminud Maanteeameti tellimusel koostöös Motoklubide ümarlaua, Politseiameti ja Autoregistrikeskusega. Ideelahendused on loodud ja meediamaterjalid valmistatud reklaamiagentuuri MRM Baltic OÜ poolt.
Täiendav informatsioon: Urve Sellenberg tel 611 9341

Liiguta ära ole topis

Lenna Kuurmaa, Anna Levandi ja Priit Pärn kutsuvad liikuma
Maikuus algab läbi suve kestev liikumisharrastuse meediakampaania, kus laulja Lenna Kuurmaa, uisutamistreener Anna Levandi ja režissöör Priit Pärn kutsuvad Eesti inimesi liikuma ja tervisesporti tegema.
„Kampaania kutsub inimesi üles tegelema liikumisharrastusega, käituma tervislikumalt ja tundma rõõmu aktiivsest eluviisist,“ ütles kultuuriminister Laine Jänes. „Täna tegeleb Eestis tervisespordiga umbes veerand elanikkonnast, mis on oluliselt vähem kui mujal Euroopas. Liikumisharrastuse laiem levik aitab kindlustada terve ja tugeva Eesti tulevikku,“ lisas minister Jänes.
Kampaania aitab kaasa 2006. aastal heaks kiidetud kultuuriministeeriumi "Liikumisharrastuse strateegilise arengukava 2006-2010" eesmärkide saavutamisele, mille kohaselt tegelevad kahe aasta pärast liikumisharrastusega tänase veerandi asemel ligi pooled Eesti elanikest.
Liikumisharrastuse edendamiseks on avatud ka tervisesportlastele mõeldud internetilehekülg www.trimm.ee, kus igaüks saab testida oma vormi, koguda teavet erinevate spordialade kohta ning leida kalendrist endale sobivaim tervisespordiüritus, millest osa võtta. Kalendris on info kokku ligi 950 ürituse kohta, mis erinevates Eesti paikades toimuvad.
Kampaania on ellu kutsutud kultuuriministeeriumi, Eesti Olümpiakomitee ja Ühenduse Sport Kõigile poolt koostöös sotsiaalministeeriumi ja Tallinna linnaga.
Lisainfo: Peeter Lusmägi tel 511 9152

Pühakojad avavad teelistele uksed

Pühakojad avavad teelistele uksed

1. maist avavad 206 Eesti pühakoda oma uksed, et kõik huvilised – nii turistid, rändajad kui ka lihtsalt uudistajad – saaksid kirikutega tutvuda ning mõningates neist ka ööbida.
Juba kaheksandat aastat veab Eesti Kirikute Nõukogu avatud kirikute projekti „Teeliste kirikud”, mille eesmärk on juhatada inimesi pühakodadesse tutvuma sinna talletatud kultuuri- ja ajalooga.
Lisaks tavapärastele kirikutele ja kogudustele on tänavu projektiga liitunud ka Eesti Evangeelse Vennastekoguduse pühakodasid ning samuti hiljuti avatud Muuga sadama meremeeste kodus asuv oikumeeniline Muuga sadama kabel.
Lähemalt saab avatud kirikute, kloostrite, kabelite ja palvemajadega tutvuda „Teeliste kirikud 2008” teatmiku abil. Trükisest leiab infot kirikutes toimuvate teenistuste ja palvuste kohta, samuti iga pühakoja eesti ja ingliskeelse lühitutvustuse ning info majutus- ja telkimisvõimaluste kohta. Märgitud on avatud kirikute aadressid ja telefonid – hea õnne korral võib teeline kirikutesse sisse saada isegi väljaspool ametlikke lahtiolekuaegu!
Aasta-aastalt on „Teeliste kirikute” teatmiku tiraaž suurenenud, ulatudes tänavu 30 000 eksemplarini. Kogu trükk kuulub tasuta jagamisele projektis osalevate kirikute ja turismi­infopunktide (I-punktide) kaudu.
Projektil „Teeliste kirikud” on ka oma kodulehekülg www.teelistekirikud.ekn.ee. Koduleheküljel on info kirikute ja seal toimuva kohta (sh Eesti Kontserdi suvised kirikukontserdid) kättesaadav nii eesti, inglise, saksa, vene, rootsi kui soome keeles. Uue tõlkekeelena lisandub selle suve jooksul prantsuse keel.
„Teeliste kirikud 2008” avab oma hooaja 1. mail ning paljud kirikud jäävad projekti raames teelistele avatuks septembri lõpuni.
Täpsem info: Nele Hendrikson tel 5690 9347

Maa-amet parandas kaartide kättesaadavust

Maa-ameti pressiteade 28.04.2008
Uus teenus parandab Maa-ameti kaartide kättesaadavust

Selleks, et veelgi laiendada riiklike digitaalsete topograafiliste kaartide ja ortofotode kasutamist, lõi Maa-amet avatud WMS (Web Map Service) standardil põhineva teenuse, mille kaudu on aluskaarte võimalik kasutada kaartidega töötamiseks mõeldud spetsiaaltarkvarade abil.
Kaardipilti näitavat teenust on võimalik kasutada kõikide suuremate tootjate GIS-tarkvarasid kasutades, mis oskavad käsitleda WMS-teenuse kaudu edastatavat kaardipilti -kaartide vaatamiseks ei piisa tavalise internetilehitseja olemasolust. Teenus pole mõeldud kaartide allalaadimiseks vaid ajakohase kaardipildi kasutamiseks otse Maa-ameti kaardiserverist.
Teenus on mugavaks vahendiks neile kasutajatele, kes tahavad kasutada digitaalseid topograafilisi kaarte GIS-tarkvaradega, millega nad teevad oma igapäevast tööd. Sellisteks kasutajateks ehk teenuse sihtgrupiks on kohalike omavalituste ametnikud, teadlased ja üliõpilased, planeerijaid, looduskaitsjad, maamõõtjad, kommunikatsioonifirmade töötajad - ehk kõiki neid spetsialiste, kes kasutavad kaarte oma igapäevatöös.
Teenus valmis Euroopa Liidu struktuurifondidest finantseeritud projekti "Maainfosüsteemi andmeteenuste arendamine" tulemusena. Projekti koordinaatoriks oli Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus ning teenuse arenduse teostas riigihanke võitnud AS Datel.
Täpsem info teenusele ligipääsu ning kasutustingimuste kohta on kättesaadav Maa-ameti kodulehelt www.maaamet.ee
Maa-amet on alates 2001. aastast pakkunud avalikke internetipõhiseid teenuseid, mille kaudu on kõigil soovijatel võimalik tasuta kasutada Maa-ameti toodetud kaarte ning maakatastris peetavat informatsiooni.
Sellised teenused ehk internetipõhised kaardirakendused on kättesaadavad aadressilt http://xgis.maaamet.ee/ ning need muudab Euroopas unikaalseks asjaolu, et nende kasutamine on kõigile tasuta.
Kaardirakendused on kasutajate hulgas väga populaarsed, ühes kuus tehakse kaardirakendusi kasutades maainfosüsteemi serveritele üle 100 miljoni päringu. Avalik WMS-teenus on järjekordne professionaalsetele kaartide kasutajatele suunatud samm, laiendamaks avaliku sektori poolt toodetud informatsiooni taaskasutust ühiskonnas.

Liikumis- ja kaloraažiprogramm FIILE

Pressiteade
09. aprill 2008

Esimene liikumis- ja kaloraažiprogramm FIILE on avatud

Tänasest on aadressil www.fiile.ee kõigile avatud Eesti esimene liikumis- ja kaloraažiprogramm FIILE. Veebilehel end kasutajaks registreerunud inimesed saavad pidada veebipõhist toitumis- ja liikumispäevikut ning neile antakse tagasiside päevamenüü kaloraaži ja harjutuste efektiivsuse kohta.

FIILE loojad on sisestanud programmi andmeid üle 2000 toiduaine ja kümnete liikumisvormide kohta, mille abil automaatselt analüüsitakse kasutaja päevast toiduainete kogust ja vahekorda toiduainerühmade kaupa. Analüüsi põhjal toob programm välja optimaalse toitumismudeli ning energiahulga, mis oleks vaja kulutada, et söömine ja liikumine oleks tasakaalus.

“Fiile peamine eesmärk on juhatada inimesed õige toitumise ja regulaarse kehalise liikumise juurde. Meie retsept on lihtne: toiduga saadav energiahulk peab olema väiksem kulutatavast energiahulgast ehk inimene peab liikuma rohkem kui sööma. Tasakaalustatud toiduvalikut järgides ja regulaarset liikumist harrastades on hea enesetunde ning parema töövõime saavutamine päevade küsimus,” ütles OÜ Fiile juhataja Ando Meerbach.

Veebikeskkonna FIILE kasutajatele pakutakse lisaväärtust regulaarselt ilmuvate toitumis- ja liikumisteemaliste artiklite näol. Samuti on kasutajatele loodud foorum informatsiooni ja nõuannete vahetamiseks.

Programmi FIILE loojatel on pikaaegne töökogemus toitlustuskonsultantidena. FIILE arendamisel on koostööpartneriteks toitlustusspetsialist Kätrin Karu ning EOK liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi.

Lisainfo: Ando Meerbach, 56 627 108

Kuidas käituda liiklusõnnetuse järel?

Eesti Liikluskindlustuse Fond
PRESSITEADE
19. märts 2008

Eesti Liikluskindlustuse Fondil valmis lühike õppefilm koos kirjaliku abimaterjaliga, mis käsitleb käitumist pärast liiklusõnnetust: abi kutsumist, liiklusõnnetuse vormistamist, kindlustusandja teavitamist eraldi nii Eestis kui ka välismaal juhtunud liiklusõnnetuse korral ning kahjukäsitlusprotsessi.
LKFi kahjuennetuse valdkonna juhi Erik Ernitsa sõnul on kasvab pidevalt liiklustihedus Eesti teedel ning samuti ka liiklusõnnetuste hulk, mis ulatub juba rohkem kui 100 õnnetuseni päevas. „LKFi igapäevane praktika näitab, et märkimisväärne osa Eesti ligikaudu 600 000 sõidukijuhist ei tea, kuidas liiklusõnnetuse korral toimida,“ selgitas Ernits. „Õppefilm koos kirjalike juhistega annabki selged näpunäited käitumiseks liiklusõnnetuse korral, olgu siis tegemist kodumaal või välisriigis juhtunuga.“
Õppefilm koos juhistega on kättesaadav nii DVD-formaadis kui ka Liikluskindlustuse Fondi (LKFi) veebilehel aadressil http://www.lkf.ee/liiklusonnetus/
Ühtekokku ligikaudu 22 minuti pikkune film on mõeldud õppematerjaliks autokoolidele, kuid seda saab kasutada ka üldhariduskoolides liiklusõpetuse tundides. Kirjalikud juhised on kavas peatselt tõlkida ka vene keelde.
LKF on seaduse nõudel kindlustusandjate poolt asutatud ühing, mille peamiseks ülesandeks on täita liikluskindlustuse garantiifondi rolli ning hallata liikluskindlustuse registrit. Garantiifond hüvitab kindlustamata või tundmatuks jäänud sõidukite poolt põhjustatud kahjud. Samuti kogutakse vahendeid olukordadeks, kui kindlustusandja ei ole võimeline kannatanute nõudeid rahuldama maksejõuetuse tõttu. LKF on Eesti-poolne lüli liikluskindlustuse rahvusvahelises võrgustikus, täites nii Euroopa Liidu nõuetest tulenevat teabekeskuse ja kompensatsiooniorgani rolli kui ka rahvusliku büroo rolli Rohelise Kaardi süsteemis. LKF toetab kindlustuse vaidluskomisjoni tegevust ning arendab kahjuennetustegevust.

Lisainformatsioon Erik Ernits, tel 667 1820

Näitus dinosaurustest

Teisipäeval, 18. märtsil kell 17 avatakse Eesti Loodusmuuseumis (Lai tn
29a, Tallinn) näitus dinosaurustest.
Kunstnik Raul Lunia modelleeritud saurused toovad meieni keskaegkonna hiidroomajate kogu mitmekesisuse, alates üle 50 tonni kaalunud hiiglaslikest taimtoidulistest Brachiosaurus`test ning lõpetades kalkunisuuruse kiskja Compsognathus’ega. Maismaal elanud dinosauruste
kõrval on näitusel ka tiibsisalikke ja veesaurusi. Kokku on välja pandud ligi 100 liigi sauruste kujud ja luuleidude jäljendid.
Külastajatele avatud alates 19. märtsist kuni 8. juunini.
Lisainfo: Rutt Hints, tel 5664 9144 ja 641 1057

Kärdla jagab taas linnapreemiaid

Sel aastal tähistab Kärdla linn oma 70. aastapäeva. Tänavu täitub 16 aastat ajast, mil linnavolikogu otsustas hakata välja andma linna aastapäeval linna preemiaid.
Kärdla linna preemia antakse linna kodanikele silmapaistva tegevuse eest linna elanike ja linna arengu huvides. Lisaks märgitakse ära linna sotsiaalhoolekandealaseid, haridus-, kultuuri- ja spordiüritusi või projekte toetanud sponsor. Preemia pälvinud isikutele ning äramärkimist leidnud sponsorile antakse vastavad tunnustused üle Kärdla linna päeva pidulikul üritusel 1. mail.

Linna preemia on pälvinud:
1993Hedi Maar, Tiiu Valdma, Toivo Pruul
1994Ülle Kuuse, Helve Rakkaselg
1995Elsa Nurmik, Aili Salumaa
1996Eva Kõmmus, Jaanus Jalakas, Ants Vahtras
1997Salme Elgas, Vilma Tikerpuu, Ene Eimre, Anu Mühlberg
1998Tiiu Masing, Ott Lambing
1999Aili Kibuspuu, Lea Sibul-Poola
2000Helle-Mare Kõmmus, Kristiina Harjak
2001Viljo Liik, Aune Ork
2002Koit Randus, Maimo Hõbessaar
2003 Ruta Mihelson, Ott Epner
2004 Maret-Virve Kõmmus, Siim Liik
2005 Mati Kiiver, Kärdla Ühisgümnaasiumi Õpilasomavalitsus
2006 Eveli Saue, Raivo Kibuspuu
2007 Lembit Sauer, Merike Tingas

Ettepanekuid preemiate andmiseks ja sponsorite ära märkimiseks võivad teha kõik Kärdla elanikud, linnas tegutsevad juriidilised isikud ja muud ühendused.
Ettepanekus peaks olema kirjas kandidaadi esitaja nimi ja kontaktandmed, esitatava kandidaadi nimi ja kontaktandmed ning esitamise põhjendus.
Kärdla Linnavalitsus ootab Teie ettepanekuid kirjalikult või elekrooniliselt (valitsus@kardla.ee) 05. aprillini 2008.
Kärdla Linnavalitsus

KOPi taotlused oodatud 15. aprillini

Kohaliku omaalgatuse programmile taotluste esitamise tähtaeg on 15.aprill 2008.
Alates 2007. aastast rakendatakse programmi lisaks maapiirkondadele ka linnapiirkondades (Hiiumaal Kärdla linn). Programmi valdkondadeks on: kogukonnaliikmete koolitamine ja kohaliku arengu kavandamine; kohaliku ajaloopärandi ja traditsioonide väärtustamine; kohaliku elukeskkonna parandamine.
Taotlusi võivad esitada avalikes huvides tegutsevad seltsingud (v.a. linnapiirkondades), mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis pole asutatud kohaliku omavalitsuse või riigi osalusel ja milles ei osale liikmena kohalik omavalitsus või riik.
Taotlused esitada Hiiu maavalitsusse Leigri väljak 5, Kärdla.
Täpsem info tel 463 6060 (Kaja Sõrmus) ja veebiaadressil www.eas.ee.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on omaalgatuse programm paindlik võimalus inimestele üle Eesti algatada tegevusi kohaliku kogukonna tugevdamiseks ja elavdamiseks. „Koolitused, spordiväljakud, ansamblite varustus, kohalikud ajaloolise väärtusega objektid, need on vaid mõned näited. Selle programmi olulisim eesmärk on tagada, et head algatused ei jääks võimaluste puudumise tõttu ellu viimata. Niikaua kui on algatusvõimelisi ja teotahtelisi inimesi, on maal ka elu,“ ütles Kiisler.
EASi juhatuse liikme Tarmo Leppoja sõnul on see üle kümne aasta kestnud toetusprogramm olnud väga populaarne, kuid veelgi aktiivsemat taotlemist võiks oodata linnadest. "Alates eelmisest aastast saavad programmist toetust ka linnade projektid, ent selle võimaluse teadvustamine võtab aega," sõnas Leppoja.
Toetuse maksimumsumma on kohalikele 25 000 ja maakondliku või laiema ulatusega projektidele 50 000 krooni. Vähemalt 10% ulatuses peab tegevust rahastama taotleja või kaasfinantseerija. Taotlusi võivad esitada avalikes huvides tegutsevad seltsingud (v.a linnapiirkondades), mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis pole seotud kohaliku omavalitsuse või riigiga. Eelmisel aastal sai toetust 1168 projekti kogusummas 20,8 miljonit krooni.
Programmi kohta saab lisainfot EASi veebilehelt www.eas.ee ning seda jagavad ka maavalitsused, maakondlikud arenduskeskused ja külaliikumise koordinaatorid (www.kodukant.ee).
Lisainfo: Kaja Kaur, tel 627 9352

Kanal 2 sõsarprogamm Kanal 11

Kanal 11 alustab tegevust märtsi lõpus

Neljapäeval, 27. märtsil 2008 kell 17 alustab tegevust Kanal 11 – uus telekanal inimestele, kes hindavad mõnusat meelelahutust ja kvaliteetseid jutusaateid. Kanal 11 omanikuks on AS Kanal 2.
„Kuigi Kanal 11 sihtrühmaks on eelkõige naised, lubab programmi mitmekülgsus huvipakkuvat siiski igaühele,“ kommenteerib uue telekanali strateegiat AS Kanal 2 peadirektor Urmas Oru.
Kanal 11 programmist leiab nii välismaist kui ka kodumaist toodangut. Avapäeva, 27. märtsi kava tipphetkedeks on maailma talkshowde lipulaev „Oprah“ ning prantsuse kvaliteetmängufilm „Amélie“, lisaks kodumaine vestlussaade „Õhtusöök kahele“ ning meeleolukas „Unelmate pulma eri“.
„Märulit ja krimit on Eesti telekanalitel niigi palju, mistõttu peaks nii-öelda pehmetele väärtustele toetuvale alternatiivile kindlasti leiduma oma publik,” selgitab Oru, kelle sõnul keskendub uus telekanal just inimestevahelistele suhetele – seda nii jutusaadete, sarjade kui ka filmide valikul. „Osaliselt toetub Kanal 11 kava oma vanema venna Kanal 2 programmile, misläbi saab nii mõnelgi õhtupoolikul näha ka viimastel aastatel rahva lemmikuteks kujunenud saateid,” lisab Oru.
Kanal 11 alustab tegevust kultuuriministri 27. septembri 2007 otsuse põhjal AS-le Kanal 2 väljastatud digitaaltelevisiooni ringhäälinguloa alusel. Kanal 11 on nähtav maapealse digiringhäälingu ja kaabelvõrkude kaudu.
Lisainfo: Nele Paves, tel 666 2399

Ajakirjanduslikud saavutused 2007

Ajakirjanduspreemiad 2007 võitjad said kätte autasud

Tallinn, 10. märts 2008. Eesti Ajalehtede Liit (EALL) avalikustas 7. märtsi õhtul Tallinnas Õpetajate Majas toimunud pressipeol aasta ajakirjandusauhindade võitjate nimed ning andis kätte autasud.

Aasta ajakirjanik 2007 nominendid olid Eesti Päevalehe ajakirjanik Jaanus Piirsalu, kes oma reportaažidega Moskvast ja mujalt Venemaalt on avardanud Venemaast arusaamist; Lääne Elu ajakirjanik Lehte Ilves, kelle Läänemaa uudislood on mõjutanud ka üleriikliku ajakirjanduse teemasid ning kelle möödunud aasta olulisemad lood olid vallajuhtide hirmkallist „õppereisist“ ning Postimehe ajakirjanik Alo Lõhmus, kelles sulest ilmus eelmisel aastal rida küüditamise teemalisi artikleid, eri teemadel uudislugusid, intervjuusid ja kolumneid.
Aasta ajakirjanik 2007 on Postimehe ajakirjanik Alo Lõhmus. Aasta ajakirjanik saab auhinnaks 70 000 Eesti krooni (neto), Kuldgraali kunstnike Ive-Maria Köögardi ja Katrin Teekmani käsitööna valminud kullatud sule ja diplomi.

Uuriva ajakirjanduse auhinna ehk Bonnieri preemia 2007 nominendid olid Janar Filippov ja Krister Kivi Eesti Ekspressis ilmunud artiklite sarjaga Eesti narkokulleritest; Tarmo Vahter Eesti Ekspressis ilmunud artiklite sarjaga peaministri suurest saladusest; Sulev Vedler ja Tarmo Vahter Eesti Ekspressis ilmunud artiklite sarjaga ehitusfirma Merko varjatud tehingutest poliitikutega ning Rasmus Kagge Postimehes ilmunud artiklite sarjaga Tallinna ööklubis Amigo toimunud jõhkrast peksmisest.
Võitjad on Janar Filippov ja Krister Kivi. Meediakontserni Bonnier ja ajalehe Äripäev väljapandud preemia suurus on 40 000 Rootsi krooni.

Noore ajakirjaniku preemia 2007 nominendid olid Marian Männi Eesti Ekspressis 16. augustil ilmunud looga „Pime autojuht: Täis peaga on lihtsalt julgem sõita“; Piret Reiljan Äripäevas 27. märtsil ilmunud intervjuuga „Kõuts: minu lõunad ei mõjuta relvahankeid“; Konstantin Morenko Den za Dnjomis 3. augustil ilmunud looga „Kuiv seadus: viina saime osta ilma vaevata“ ning Tiina Rekand Postimehes 15. detsembril ilmunud reportaažiga „Võitlus isamaa eest: kino sai nii tänaval kui volikogus“.
Võitja on Äripäeva ajakirjanik Piret Reiljan. Noore ajakirjaniku preemia suurus on 1000 eurot. Auhind on Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1984. a vilistlastelt.

Uudisfoto 2007 üleriikliku kategooria nominendid olid Kaarel Tigase foto liiklusõnnetusest, mille põhjustas noor ema, kes üritas sõidu ajal last lutipudelist toita. Foto ilmus SL Õhtulehes 20. jaanuaril 2007; Sille Annuki foto Tartu Ülikooli uue rektori valimistest Tartu Postimehes 19. jaanuaril 2007; Liis Treimanni foto 28. aprilli Postimehest, millel on kujutatud kokk Zenja pronksiööl saagijahil ning Andres Haabu foto Arco Vara juhtidest ja omanikest börsimaailma sukeldumisel Äripäevas 5. juulil 2007.
Võitja on Postimehe fotograaf Liis Treimann. Preemia 10 000 Eesti krooni (neto).

Maakonnalehe 2007. aasta uudisfoto nominendid olid Virumaa Teatajas 31. mail ilmunud Tairo Lutteri foto jõustruktuuride värbamiskoolitusest, kus fotograaf on tabanud magava, käsi nokkiva ja raamatut lugevad ajateenijad, keda koolitus ükskõikseks jättis; Sakalas 5. juulil 2007 ilmunud Elmo Riigi foto Afganistanis hukkunud kaitseväelase viimsele teekonnale saatmisest ja Tartu Postimehes 19. jaanuaril 2007 ilmunud Sille Annuki foto Tartu Ülikooli uue rektori valimistest.
Võitja on Tartu Postimehe fotograaf Sille Annuk. Preemia 5 000 Eesti krooni (neto).

Olemusfoto 2007 üleriiklikus kategooria nominendid olid Eesti Päevalehes 17. veebruaril 2007 ilmunud Priit Simsoni portreefoto Rain Tolgist; Eesti Ekspressis 2. augustil 2007 ilmunud Annika Haasi foto Türgis enneaegsena sündinud Ralfist, kes kohtub esmakordselt isaga ning taaskohtub emaga; Äripäevas 23. veebruaril 2007 ilmunud Raul Mee foto president Toomas Hendrik Ilvesest fotograafi mängimas; Äripäevas 7. septembril 2007 ilmunud Raul Mee foto ärimees Endel Siffi ustavast abilisest linnavolikogu saadikust Tõnis Bittmanist palle kokku korjamas ning Järva Teatajas 26. mail 2007 ilmunud Andrus Eesmaa foto õues pesunööril tuulduvast märulipolitseiniku varustusest.
Võitja on Eesti Ekspressi fotograaf Annika Haas. Preemia 10 000 Eesti krooni (neto).

Maakonnalehe olemusfoto nominendid olid Virumaa Teatajas 3. juulil 2007 ilmunud Tairo Lutteri foto vanamemmest, kes jälgis Virumaa teedel peetud rallit oma koduõuelt; Pärnu Postimehes 8. detsembril 2007 ilmunud Ants Liiguse foto põleva maja taustal poseerivast päästemeeskonnast; Tartu Postimehes 2. oktoobril 2007 ilmunud Margus Ansu portreefoto füüsik Henn Käämbrest; Tartu Postimehes 6. augustil 2007 ilmunud Margus Ansu foto rändkauplust sokkides külastanud Torma valla memmest ning Järva Teatajas 26. mail 2007 ilmunud Andrus Eesmaa foto õues pesunööril tuulduvast märulipolitseiniku varustusest.
Võitja on Järva Teataja fotograaf Andrus Eesmaa. Preemia 5 000 Eesti krooni (neto).

2007. aasta parima uudise üleriikliku kategooria nominedid olid Kadri Ibruse diskrimineerimist käsitlevate lugude seeria, mis ilmus 2007. aastal Eesti Päevalehes ning millest žürii ja autor ise tõstsid esile juhtumi väikese naisega, keda keelduti välimuse pärast Bigi tööle võtmast; Lääne Elus mullu juunis ja juulis ilmunud Lehte Ilvese kirjutatud seeria Läänemaa omavalitsusjuhtide „õppereisist“ Hispaaniasse, mis läks omavalitsusliidule maksma 418 000 krooni ning Postimehes 27. novembril 2007 ilmunud Urmas Seaveri uudis pealinna plaanist tõsta järsult maamaksu.
Võitja on Postimehe ajakirjanik Urmas Seaver. Preemia 10 000 Eesti krooni (neto).

2007. aasta parima olemusloo nominendid olid Väinu Rozentali Äripäevas 14. detsembril 2007 ilmunud lugu „Eesti rikkaimad läbi aastate“; Sulev Vedleri lugu Eesti Ekspressis 21. detsembril 2007 „Esimesed õnnelikud jõulud“; Alo Lõhmus Postimehes mullu ilmunud ajalooteemaline artiklisari märtsiküüditamisest, kus autor keskendub küüditamisohvrite vahetule kogemusele ja üleelamistele ning Anneli Ammase Eesti Päevalehes 27. jaanuaril 2007 ilmunud lugu „Kaheksa väikest, kaks suurt ja täiesti uus elu Inglismaal“.
Võitja on Sulev Vedler. Preemia 10 000 Eesti krooni (neto).

2007. aasta parima arvamusloo nominendid olid Postimehes 30. mail 2007 ilmunud Küllike Rooväli arvamus „Mul ei ole häbi“, kus autor vastas Edgar Savisaarele, kes halvustas 96 000 inimest, kes andsid internetis oma allkirja, et poliitik ei jätkaks Tallinna linnapea ametis; Eesti Päevalehes 31. detsembril 2007 ilmunud Leo Kunnase arvamus „Eesti 2007: Pyrrhose võit“, kus autor kritiseerib Lihula samba teisaldamisega alguse saanud vigadeahelat ning Eesti Päevalehes 30. aprillil 2007 ilmunud Juhan Kivirähki arvamus „Uue kolmikliidu verine algus“, milles autor kritiseeris teravalt Eesti võimude tegutsemist aprillikriisi ajal.
Võitja on Leo Kunnas. Preemia 10 000 Eesti krooni (neto).

2007. aasta parim maakonnalehes ilmunud uudise nominendid olid Ain Lember Oma Saares 12. septembril 2007 ilmunud looga „Majandusminister Juhan Parts: Saare maavanem käitus nagu korruptant“; Tiia Linnard Põhjarannikus 29. juunil 2007 ilmunud uudisega „Kaduma läinud naise leidmiseks haiglast kulus 11 päeva“ ning Lehte Ilves mullu juunis ja juulis Lääne Elus ilmunud kahe uudisega Läänemaa omavalitsusjuhtide „õppereisist“ Hispaaniasse, mis läks omavalitusliidule maksma ligi pool miljonit krooni.
Võitja on Lehte Ilves. Preemia 5 000 Eesti krooni (neto).

2007. aasta parima maakonnalehes ilmunud olemusloo nominendid olid Liise Kallas Oma Saares 5. aprillil 2007 ilmunud looga „Lahvka – reegel: Mida vähem inimesi, seda pikem ring“; Egon Erkmann ja Kristi Sool Lääne Elus mullu juunis-juulis ilmunud sarjaga „Läänlased laulupeol“ ning Nils Niitra Tartu Postimehes 2007. aasta augustis ja novembris ilmunud sarjaga 1941. aasta suve õuduspäevade võtmetunnistajate mälestustest.
Võitjad on Egon Erkmann ja Kristi Sool. Preemia 5 000 Eesti krooni (neto).

2007. aasta parim maakonnalehes ilmunud arvamuse nominendid olid Vahur Kalmre Tartu Postimehes mullu ilmunud kolumnite sarjaga, mis pühendatud Tartu linnapeale Urmas Kruusele ning Erik Gamzejev Põhjarannikus 6. märtsil 2007 ilmunud arvamuslooga „Idavirulased panid munad ühte korvi“, mis räägib sellest, et Ida-Virumaa muutub üha enam üheparteiliseks.
Võitja on Vahur Kalmre. Preemia 5 000 Eesti krooni (neto).

Kujundusauhinnad 2007 võitjad kategooriate kaupa:

Parim kujundus
Võitja kategoorias, kus kandideerisid lehed tiraažiga üle 20 000, Äripäev
Alla 20 000 tiraažiga kategooria võitja Lääne Elu
Kumbki leht saab auhinnaks 15 000 krooni.

Esiküljed
Üle 20 000 tiraažiga kaks hõbeauhinda: Maaleht ja Eesti Päevaleht
Alla 20 000 tiraažiga hõbeauhind Nelli Teataja

Uudisteküljed
Üle 20 000 tiraažiga hõbe Tartu Postimees
Alla 20 000 tiraažiga kuld venekeelne Postimees

Olemusküljed
Üle 20 000 tiraažiga kuld Eesti Ekspress, hõbe Eesti Ekspress ja hõbe Eesti Päevaleht
Alla 20 000 tiraažiga kuld Sakala

Ohoo! auhinnad
Eesti Päevaleht: infograafika julge kasutamise eest uudiskülgedel
Äripäev: Eesti majandusmaastiku kaart
Kumbki leht saab auhinnaks 2500 krooni.

EALL tel 646 1005

Soome-eestlased tahavad kakskeelset õpet

Haridus- ja Teadusministeerium
11.03.2008

Soome eestlased soovivad oma lastele kakskeelset õpet
Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud küsitlus Soomes elavate eestlaste seas näitab, et rohkem kui pooled vastanutest soovivad oma lastele osalt eesti-, osalt soomekeelset õpet.
Kõige rohkem soovitakse oma lapsele Soome õppekava järgi korraldatud kakskeelset õpet, sellist soovi väljendas 115 inimest ehk 54% Helsingis ja selle lähiümbruses elavatest küsitlusele vastanud eestlastest. Soomekeelsest Soome õppekava järgsest õppest on huvitatud 19% vastanutest. 19% vastanutest eelistaks eestikeelset õpet Eesti õppekava järgi ja 8% eestikeelset õpet Soome õppekava järgi. Seega 81% pealinnas ja selle lähistel elavatest vastanutest soovivad, et nende lapsed õpiksid Soome õppekava järgi. Helsingis ja selle lähiümbruses elab 89% Soome eestlastest. Suur osa vastanutest peab samas vajalikuks eestikeelsete tundide osakaalu suurendamist.
Soomes koolis käival lapsel on õigus saada emakeelset õpetust kuni kaks tundi nädalas. 58% vastanutest leiavad, et see ei ole piisav, et säilitada ja arendada lapse eesti keele oskust. Samas kasutavad seda võimalust vaid 29% vastanute lapsed. Üks põhjusi on ilmselt vähene informeeritus – 21% vastanutest pole sellest võimalusest teadlikud. Eesti keele tundides osalemist raskendab ka asjaolu, et sageli toimuvad tunnid teises, kodust kaugemal asuvas koolis.
Küsitlusele vastanud 357 inimesest 92% nõustusid ka edaspidi osalema eestikeelse hariduse teemalises arutelus.
„Küsitlusele vastamise aktiivsus teeb rõõmu. Algselt seadsime eesmärgiks saada teada vähemalt 10% eestlastest lapsevanemate eelistused, vastanuid oli aga kaks korda rohkem. Tulemused näitavad, et eestlased Soomes ei häbene eestlaseks olemist ning soovivad, et ka nende lapsed jääksid eestlasteks,” ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. „Eesti riik kindlasti toetab eesti keele ja eestikeelse õppe arendamist Soomes. Küsitluse tulemusi silmas pidades võiks edaspidi luua täiendavalt eesti keele süvaõppega klasse ja kakskeelseid klasse erinevates koolides, teisisõnu rohkem võiks olla Roihuvuori sarnaseid koole.”
Roihuvuori koolis tegutseb kaks kakskeelset klassi ning õppetöö toimub kuni kuuenda klassi lõpuni kahes keeles. Eesti riik toetab kooli eelkõige õppematerjalide soetamisel ja õpetajate täiendkoolitusel. Roihuvuori koolis õpib praegu 59 Eestist pärit last.
Eesti Haridus- ja Teadusministeerium teeb lähiajal Soome Haridusministeeriumile ettepaneku kaasata senisest aktiivsemalt kohalikud omavalitsused kui kooli pidajad ning arutada täiendavate eesti keele süvaõppe ja kakskeelsete klasside loomist Helsingi ja selle lähiümbruse koolides. Kindlasti käsitletakse eesti keele ja eestikeelse õppe arendamise teemat ka mõlema riigi haridusministrite järgmisel kohtumisel.
Küsitlus, millist haridust eesti pered Soomes oma lastele soovivad, toimus Haridus- ja Teadusministeeriumi, Helsingi Eesti saatkonna ja Soome Eestikeelse Hariduse Seltsi koostöös. Ministeeriumi on jõudnud 357 täidetud ankeeti, küsitlusele vastanutel on kokku 661 last.
Soomes elab ligikaudu 30 000 Eesti kodanikku. Helsingi piirkonna põhikoolides õpib 913 last, kelle emakeel on eesti keel.
Vt küsitluse tulemusi
http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=7069

Lisainfo Mika Keränen, tel 7350 157

Rehviostuga kaasa tasuta autoabi

11.03.08
Goodyear pakub rehvide ostjale tasuta autoabiteenust

Juhtiv rehvitootja Goodyear kingib igale uue rehvijooksu ostjale kuueks kuuks tasuta autoabiteenuse Goodyear SafeLink, mis tagab abi auto kõikvõimalike tehniliste tõrgete korral ning võimaldab teekonda kiirelt jätkata.
SafeLinki programm ei hõlma vaid rehve, vaid laieneb kogu sõidukile. Nii aitab Goodyear koostöös Falckiga lahendada elektrisüsteemi, mootori, rehvide või akuga seoses tekkinud mured, mida sõidukijuhil ise kohe teel eemaldada ei õnnestu. Statistika näitab, et iga päev vajab Eesti teedel autoabiteenust umbes sada sõidukit, rehvid valmistavad muret neist vaid 10 protsendile.
Goodyear Dunlop Tires Baltic AS-i Eesti müügijuhi Marek Mooruse sõnul on Goodyeari kõik uuendused suunatud just turvalisuse ja ohutuse tõstmisele. „Üheks näiteks on meie RunOnFlat rehvid, mis võimaldavad sõita ka tühjeneva rehviga. Goodyear SafeLink on lisaeelis meie tippklassi rehvidele, tagades sõidukile tehnilise abi kõikjal Eesti riigisisestel teedel. Tahame omalt poolt teha kõik, et Goodyeari kliendid jõuaksid alati edukalt ja turvaliselt sihtpunkti,” lisas Moorus.
Tänu SafeLinkile on sõiduki tõrgete korral abi Goodyeari klientidele vaid telefonikõne kaugusel. Kohale sõidab spetsialist, kes tegeleb probleemi võimalikult kiire lahendamisega. Vajaduse korral pukseeritakse auto lähimasse hooldustöökotta ning juhile ja reisijatele pakutakse teekonna jätkamiseks rendiautot või muud transporti reisi sihtkohta, vajadusel ka ööbimist hotellis.
SafeLink on saadaval Goodyeari edasimüüjate juures, abiteenuse saab kuueks kuuks kaasa kõigi Goodyeari uue sõiduautode nelja suverehvi ostul vahemikus 1. märtsist 31. maini 2008, edaspidi on võimalik autoabiteenust pikendada. Kui juhil on autoabiteenus omandatud juba varem, võib selle registreerida ka mõnele teisele autole.
Goodyear on maailma suurimaid rehvitootjaid. Goodyearis töötab umbes 70,000 inimest, ettevõte toodab enam kui 60-s tootmisüksuses 26-s riigis kogu maailmas.
Goodyear Dunlop Nordic on Balti ja Põhjamaade regiooni kaheksat riiki esindav äriüksus peakontoriga Stockholmis. Goodyear Dunlop Nordicus töötab 120 inimest, osa ettevõtte tootetestidest viiakse läbi Soome ja Rootsi põhjaosas. Lisateave: www.goodyear.com.

Lisainfo Maris Lindmäe, tel 666 0603

Lumi on sulanud

Päästeameti ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ühisteade
12.03.2008.a

Alates 12. märtsist on kulupõletamine keelatud üle vabariigi
Toetudes Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetele on Eestimaal lumikate sulanud ning alanud tuleohtlik aeg. Aates tänasest on kulu põletamine keelatud.
Möödunud aasta 1. aprillist jõustunud keskkonnaministri määruse „Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine” muudatusega keelustati kulu põletamine peale lume sulamist.
Keskkonnaministri määruse kohaselt algab tuleohtlik aeg kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabudes. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut.
Kulupõletamise keelust üleastujaid ootab rahatrahv kuni 18 000 krooni, samuti tuleb kulupõlengu põhjustajal tasuda ka tekitatud keskkonnakahju.
Möödunud aasta oli üle kahetuhande metsa- ja maastikupõlengu, tänavu on registreeritud juba 42 kulupõlengut.

Lisainfo: Rain Porss, tel 628 2067

Millised on teie kalastamisharjumused?

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSTEADE
12. märts 2008
_______________________________________________________________________

Keskkonnaministeerium korraldab harrastuspüügialase küsitluse

Keskkonnaministeerium on hakanud koostama harrastusliku kalapüügi
arengukava, mille eesmärk on täpsustada harrastuskalastuse arengusuunad
aastateks 2009-2013.
“Arengukava koostamisel on väga oluline teada ja arvestada
võimalikult paljude harrastuskalastajate soove, arvamusi ning
ettepanekuid,” ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna
juhataja Ain Soome. “Selleks korraldame elektroonilise küsitluse, mida
peaks olema võimalik täita kõigil, kes saavad kasutada arvutit ja omavad
ligipääsu internetile.”
Küsitluslehele pääseb nii Keskkonnaministeeriumi kui ka Kalale.ee
kodulehe kaudu. Küsitluse otseaadress on
http://www.kalale.ee/kysitlus/survey.php?sid=32.
Näiteks soovib Keskkonnaministeerium teada, kus ja millist kala
harrastuskalastajad püüavad, mis vajab harrastuskalapüügi korralduses
muutmist, missuguse tasu eest ja missuguste vahenditega võiksid
harrastajad püüda jne.
“Viimati korraldas ministeerium kalastajate seas küsitluse kalavarude
majandamisõiguse rentimise teemal ja vastajaid oli palju,” meenutas
Soome. “Saime teada kalastajate arvamuse kalavarude majandamisõiguse
rendile andmise kohta ja sellest abi. Loodame ka seekord kalastajate
aktiivset osavõttu.”
Küsimustele saab vastata kuni 6. aprillini 2008.
Harrastuskalapüügi arengukava peaks Keskkonnaministeeriumi eestvõttel
valmima juba selle aasta lõpuks. Kava koostamisel osalevad Riiklik
Looduskaitsekeskuse, maakondade keskkonnateenistuste,
harrastuskalastusklubide, Keskkonnainspektsiooni,
põllumajandusministeeriumi ja kalavarusid uurivate teadusasutuste
esindajad.

Lisainfo: Ain Soome, tel 626 0711

Alkoholireklaam karmistub

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade
12.03.2008

Uus Reklaamiseadus karmistab alkoholi reklaami tingimusi
Täna Riigikogus vastu võetud reklaamiseadus karmistab muuhulgas alkoholi reklaami tingimusi ja reguleerib SMS-laenu andmist. Samuti on sätestatud lapse kasutamine reklaamis.
„Seadus sätestab kaupade ja teenuste reklaami, kuid ei reguleeri poliitilist reklaami,” ütles kaubandustalituse juhataja Anne Laar, kelle sõnul on uude reklaamiseadusesse koondatud enamik praegu eriseadustes olevast reklaamialasest regulatsioonist, nagu näiteks advokaadi, vandetõlgi, notari, kohtutäituri patendivoliniku reklaami regulatsioon. Ainult väga spetsiifilistele valdkondadele ja sihtgruppidele suunatud (nt ravimite, väärtpaberite ja investeerimisfondide reklaam) regulatsioon on jäetud eriseadustesse, kui vastavaid teemavaldkondi kõige suurema täpsusastmega reguleerivasse õigusakti.
Uue seaduse kohaselt on alkoholi reklaam ringhäälingus lubatud alates õhtul kella 21st kuni hommikul kella 7.00ni olenemata sellest, kui kange alkoholiga on tegemist..
Olulise sisulise täiendusena võrreldes kehtiva reklaamiseadusega on sisse viidud tervisohu hoiatuse nõue, mille kohaselt peab alkoholi reklaam sisaldama hoiatavat teksti: ”Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist!” Alkoholi reklaam ei tohi sisaldada teavet, et alkoholi ostmisel saab või on võimalik saada tasuta või tavapärasest väiksema tasu eest kaupa või teenust. See tähendab näiteks seda, et ei tohi reklaamida veinipudeli ostmisel sellega kaasa antavat korgitseri, teatud koguse õlle ostmisel sellega kaasa antavat grillsöe pakki või tavapärasest soodsamat śaślõkiliha jne. Keelatud reklaamina käsitatakse alkohoolse joogi saamise võimalust kauba või teenuse müügi suurendamise eesmärgil läbiviidava müügiedenduskampaania või muu tegevuse auhinna, võidu, kingituse või muu hüvena, samuti alkoholi tasuta kaasaandmist muu kauba ostmisel. Seega ei ole näiteks külmikut ostes enam võimalust saada seda koos kapitäie tasuta õllega.
Kui kehtiv reklaamiseadus sätestab lastele suunatud reklaami, siis uues reklaamiseaduses on regulatsiooni täiendatud, sätestades ka lapse kasutamise reklaamis. Nii ei tohi näiteks last kasutada reklaamis ilma tema seadusliku esindaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.
Uus seadus reguleerib ka nn SMS-laenude andmist . Nüüdsest on igas reklaamis, millega teavitatakse oma valmisolekust anda tarbijale laenu, mille maksimaalne summa on väiksem kui 10 000 krooni või mille tagasimaksmise maksimaalne tähtaeg on kuni kuus kuud, kohustus ära näidata krediidi kulukuse määr, lisades vajaduse korral vastavaid näiteid. Säte kohustab väikeste laenude või ajaliselt lühikeste laenude reklaamis igal juhul avaldama krediidi määra ning vajadusel koos vastava näitega, et anda laenu võtjale teada, kui kulukaks laen talle tegelikult läheb.

Allan Kasesalu
tel: 625 6428

Uus seadus ei kehtesta abikaasade varalahusust

Justiitsministeerium
Pressiteade nr 24
05.03.2008

Uus perekonnaseadus ei kehtesta abikaasade varalahusust

Justiitsministeerium lükkab ümber ajakirjanduses esinenud väited, justkui tooks uus perekonnaseadus kaasa abikaasade varalahususe.
Uue perekonnaseaduse eelnõus tuleb selgelt eristada kolme vararežiimi: varalahusus, varaühisus ja seadusjärgne vararežiim.
Varalahusus tähendab, et abikaasadel ühist vara ei ole ega teki ning lahkumineku korral abikaasad teise varast osa ei saa. Selles suhtes uus seadus vanaga võrreldes midagi ei muuda: nagu kehtivaski perekonnaseaduses kohaldub varalahusus mitte automaatselt kõigile, vaid ainult neile, kes sõlmivad selleks notariaalse abieluvaralepingu.
Varaühisuse puhul peavad abikaasad samuti sõlmima abieluvaralepingu ning tegema kõik varasse puutuvad otsused ühiselt. Sisuliselt nõuab seda ka praegune seadus: abikaasa nõusolekut peaks küsima igaks pangaülekandeks, leivaostuks, taksoarve maksmiseks jms. On selge, et selline laialdane varaühisus tegelikult ei toimi ning kui jätta see üldiseks seadusjärgseks vararežiimiks, mis kohalduks automaatselt kõigile abieludele, siis õõnestaks see muu hulgas ka õigusriigi usaldusväärsust.
Valitsuse poolt riigikogule saadetud eelnõus sätestatud seadusjärgne varasüsteem tähendab seda, et abielu vältel on kumbki abikaasa oma vara omanik ja võib sellega iseseisvalt tehinguid teha. Lahutuse korral aga jagatakse abielu kestel omandatud vara väärtus pooleks. Nii suureneb mõlema abikaasa vara võrdselt.
Selline seadusjärgne varasuhe on segu ühis- ja lahusvara süsteemist, mis sisaldab kummagi parimaid omadusi: abikaasadele on küll antud mõnevõrra suurem tehinguvabadus abielu kestel, kuid perele tähtsat vara kaitstakse ning abielu lõppedes jagatakse vara väärtus pooleks.
Praeguseks on riigikogu eelnõu menetledes teinud ettepaneku, et säärane varasuhe kohalduks mitte automaatselt, vaid ainult neile, kes avaldavad abieluvararegistri pidajale sellekohast soovi. Seega ei tarvitseks neil, kes ei taha uuele varasuhtele üle minna, teha mitte ühtegi sammu, et säilitada seniseid varasuhteid.

Mart Siilivask
620 8118
5342 6784

Netishoppamise õpetus

Tarbijakaitseameti pressiteade
6. märts 2008

Algab teavituskampaania „Šoppasid end Internetis paljaks?”

Seoses järjest suureneva tarbijate poolt esitatud kaebuste hulgaga alustab Tarbijakaitseamet ja Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus täna üleriigilise teavituskampaaniaga „Šoppasid end Internetis paljaks?”, mille raames jagatakse teavet, kuidas ohutult Internetis ostelda.
Kampaania kestab 23. märtsini ning kampaaniaga tähistatakse Eestis ka 15. märtsil toimuvat rahvusvahelist tarbija õiguste päeva.
Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Vaksmaa kinnitas, et kahjuks näitab Tarbijakaitseameti ning ameti koosseisus tegutseva ning ülepiiriliste ostudega seotud tarbijakaebusi lahendava Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse tööpraktika, et järjest rohkem tuleb inimestel Internetis sooritatud tehingutes pettuda. „Arvestades, et Internetis sooritatud ostu puhul ei kohtu tarbija ja kaupleja isiklikult, ilmneb kaupleja suhtlemisstiil, tarbijasõbralikkus ning seaduses esitatud nõuete järgmine pahatihti alles probleemi ja kaebuste tekkimisel,” sõnas Vaksmaa. „Peamiseks probleemiks, millega tarbijad Internetist kaupu ostes on kokku puutunud, on see, et kaupleja ei toimeta tarbijani tellitud kaupa ning ei tagasta ka tasutud raha. Selliseid kaebusi on Tarbijakaitseametis tulnud viimase aasta jooksul lahendada ligi 200. See on väga suur arv ning probleem puudutab nii kodumaiseid kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tegutsevaid kauplejaid, kes on jätnud Eesti tarbijate nõuded rahuldamata.”
Näiteks on paljudele tarbijatele valmistanud peavalu ostude sooritamine veebikaubamajadest, mis asuvad aadressidel - www.tsiigu.ee, www.dvdmedia.ee, www.webcom.ee ning www.ismart.ee.
Tarbijakaitseamet ja Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus rõhutavad, et tarbija jaoks on oluline teada ja meeles pidada võlaõigusseadusest tulenevat nõuet, mille kohaselt ei tohi kauplejad kohustada tarbijat ettemaksuks enam kui poole ulatuses kauba väärtusest. Selline reegel aitab tarbija jaoks riske hajutada juhuks kui kaupleja ei ole võimeline tellimust täitma ega raha tagastama või kaob lihtsalt jäljetult. Kuigi tarbija kaotab sel juhul poole kauba hinnast, on see ikkagi väiksem kahju kui kogu kauba maksumusest ilma jäämine. Antud nõue on lisaks Eestile kehtestatud ka mõnes teises liikmesriigis, nt Hollandis.
Kristina Vaksmaa sõnul on üheks võimaluseks saada ülevaadet veebi-kaupleja kättesaadavusest ning suhtlusvalmidusest enne ostu sooritamist saata kauplejale E-kiri ostutingimusi täpsustavate küsimustega. Kasulikku teavet või hoiatusi veebikaupleja kohta saab enne ostu otsida ka foorumitest või läbi Interneti otsingumootorite. „Ka tasub teada, et kui sooritada ost teiselt eraisikult, nt soetada endale Interneti oksjoni kaudu kellegi teise lapsevanker, teler, mobiiltelefon või kasvõi kasutatud auto, siis ei laiene sellisele kahe eraisiku vahelisele tehingutele tarbijakaitsesätted,” lisas Vaksmaa.
Lisaks nõuannetele, kuidas ennast hoolimatute müüjate eest kaitsta, on neti-ostude puhul oluline tunda ka tarbijate seaduses tulenevaid õigusi, sest sidevahendi abil sõlmitud lepingutele on loodud eraldi regulatsioon. Peamiseks reegliks Interneti-ostude puhul kogu Euroopa Liidus on tarbija õigus vähemalt seitsme päeva jooksul ostetud kaubast loobuda ning kogu tasutud raha tagasi saada. Osades riikides nagu Eesti, Soome, Rootsi, Saksamaa jt, on ostust loobumiseks seadustega ette nähtud ka pikem aeg ehk 14 päeva. Kui aga tarbijat ei ole teavitatud õigusest ostust taganemise kohta, laieneb tarbijale õigus kaubad tagastada kolme kuu jooksul.
Kampaaniat puudutav teave ning tarbijatele suunatud nõuanded on üleval Tarbijakaitseameti Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse koduleheküljel www.consumer.ee. Lisaks hõlmab teavituskampaania tänavareklaami neljas Eesti linnas (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu) ning Interneti-reklaami. Kampaaniat finantseerivad Tarbijakaitseamet ja Euroopa Komisjon.

Kristina Vaksmaa
620 1708
510 1729

Kohtutäiturid kontrolligu rahvastikuregistri andmeid

Justiitsministeerium
Pressiteade nr 26
06.03.2008

Kohtutäiturid peaksid kontrollima ka rahvastikuregistri andmeid

Justiitsministeeriumi seisukoha järgi on kohase täitemenetluse läbiviimiseks vajalik, et täitur kontrolliks menetluse alustamisel ka rahvastikuregistri andmeid.
Justiitsministeeriumi nõuniku Kaisa Summeli sõnul ei kuulu pärandvara hulka sellised pärandaja õigused ja kohustused, mis seaduse järgi või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga.
„Sellisteks kohustusteks on näiteks ülalpidamiskohustuse täitmise jätkamine või ka isikule kiiruse ületamise eest määratud rahatrahv,“ selgitas Summel. „Nii ei ole liikluseeskirjade rikkumise eest määratud trahvi võimalik pärijalt sisse nõuda.“
Summel rõhutab, et seetõttu peaks hoolas täitur alati kontrollima rahvastikuregistrist võlgniku isikuandmeid. „Selleks, et vältida täitemenetluse õigustamatut alustamist, peab ta välja selgitama, kas inimene on ikka elus ja sellest tulenevalt, kas nõue on oma olemuse tõttu üldse täidetav.“
Summeli kinnitusel võib aga täitemenetluse läbi viia juhul, kui lahkunud võlgnik on näiteks jätnud maksmata hüpoteegiga tagatud laenu. „Üldiseks reegliks on seejuures, et kui täitemenetlust ei ole jõutud enne võlgniku surma alustada, siis võib täitemenetlust alustada ja läbi viia ainult võlgniku pärandvara suhtes, ehk siis antud näite korral pärandaja omandis olnud hüpoteegiga koormatud kinnistu suhtes“, ütles Summel.
Oluline on ka rõhutada, et uue pärimisseaduse kohaselt ei hakka tähtaeg pärandist loobumiseks kulgema mitte isiku surmast ega sellest teadasaamisest, vaid pärimisõigusest teada saamisest. Lisaks annab uus seadus erinevalt kehtivast seadusest pärijale võimaluse kaitsta ennast ka pärast pärandi vastuvõtmist ilmnenud pärandaja võlgade eest. Kui praegu on pärijal võimalus nõuda pärandi inventuuri ainult koos pärandi vastuvõtmise avaldusega, siis uue seaduse kohaselt on see võimalik ka hiljem.

Mart Siilivask
6 208 118
5 342 6784

Paide Maxima müra ületab normid

Pressiteade, 7. märts 2008
Tõnis Kõiv: Paide Maxima müra ületab normid

Riigikogu liige Tõnis Kõiv päris veebruaris Tervisekaitse inspektsiooni peadirektor Tiiu Arolt, kas Paidesse ehitatud Maxima kaupluse ventilatsiooniseadmete tekitatud müra vastab normidele. Inspektsiooni vastusest selgub, et mõõdetud müratase on normist kõrgem.

Järva- ja Viljandimaalt Riigikogusse valitud Kõivu kinnitusel ajendasid teda järelpärimist tegema valimispiirkonnast saabunud kodanike kaebused. Tervisekaitseinspektsioonist saadud vastuses on selgelt öeldud: Paide Maxima kaupluse müra ületab normtasemeid. Müraallikateks on kaupluse soojusvahetajate ventilaatorid. Parlamendisaadiku sõnul ei nõustunud Tervisekaitseinspektsioon aga avalikustama, kui palju müra normist kõrgem on.
„Loodan, et Maxima kauplus viib oma seadmed müra reguleerivate õigusaktidega kooskõlla. Kui seda ei juhtu, tuleks inimestel pöörduda linnavalitsuse poole, kelle pädevuses on kaupluse tegevusloa andmine," rääkis parlamendisaadik.
Eesti mürareostust uurinud Kõiv kinnitab, et Rahvusvahelise Terviseorganisatsiooni uuringud näitavad: normist kõrgem müra mõjutab negatiivselt inimeste vereringet ja vegetatiivset närvisüsteemi, põhjustab unehäireid ning võib kaasa tuua neuroose. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi kohaselt tuleb kõikides Euroopa Liidu territooriumil asuvates üle 250 000 elanikuga linnastutes koostada strateegiline mürakaart.
Eestis kehtivad normid, milles on täpselt paika pandud, kui suur olme- või tööstusmüra olla võib. „Soovitan kõikidel inimestel, kes tunnevad, et naabrite, liikluse või tööstuse tekitatud müra neid häirib, seista oma õiguste eest ning nõuda mürareostuse lõpetamist," lausus Kõiv.
Sotsiaalministeeriumi määruse järgi on müra normaaltase öisel ajal 40 dB ja päevasel ajal 50 dB.

Lisainformatsioon: Tõnis Kõiv 506 5300
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, Reformierakond