Väike-laukhane kaitse tegevuskava

Väike-laukhani sai kaitseks tegevuskava

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas tegevuskava väike-laukhane (Anser erythropus) kaitse korraldamiseks Eestis eesmärgiga tagada rannaniitude säilimine, kus hanedel on võimalik rändeteel puhata, süüa ja ööbida.

Eestis väike-laukhaned ei pesitse, aga tähelepanuväärne osa Euroopa asurkonnast rändab siit kevaditi läbi ja peatub eeskätt Lääne-Eesti rannaniitudel ja põldudel (Matsalu rahvuspark, Silma looduskaitseala). Eestis kuuluvad väike-laukhaned kõige rangemalt kaitstud liikide hulka. Nende kaitse tagamisel on esmajärjekorras vajalik suurte rannaniitude säilitamine, taastamine ning järjepidev hooldamine, et haned saaksid seal puhata, süüa ja ööbida. Rändepeatuskohtade kvaliteet mõjutab oluliselt lindude pesitsusedukust ja asurkonna säilimist.

Ülemaailmselt on väike-laukhani samuti ohustatud ning kaitstud haneliik, kelle levikuala ja arvukus on alates 20. sajandi algusest suuresti kahanenud. Kui 1960. aastatel hinnati koguarvuks ligi 100 000 isendit, siis praegu elab maailmas veidi üle 25 000 väike-laukhane. Euroopas on väike-laukhani eriti ohustatud liik, kelle arvukus on alla 100 paari ning pesitsusalad on kahanenud vaid väikesteks laikudeks. Nad pesitsevad arktilises tundras Põhja-Norras, Koola poolsaarel ja Rootsis.



Väike-laukhanede seire ja kaitsega on Eestis tegeldud viimased kümmekond aastat koos Soome Looduse Fondiga. Aastatel 2005–2008 osales Eesti Euroopa Liidu rahastatud Life-Natura projektis ”Väike-laukhanede kaitse Euroopa rändeteel”, mille eesmärk oli leida ja rakendada võimalikult tõhusaid kaitseabinõusid kogu teadaoleva rändetee ulatuses ning selgitada välja uued võimalikud peatus-, pesitsus- ja talvitusalad. Life-projekti käigus taastati ja hooldati niidualad Matsalu lahe kahel saarel väike-laukhanede peatuskoha vahetus läheduses, et laiendada lindudele sobivat toitumis- ja ööbimisala. Life-projekti ühe osana valmis ka käesolev tegevuskava väike-laukhane kaitse korraldamiseks.

Tegevuskava on koostatud aastateks 2009–2013 ja peamise eesmärgina näeb see jätkuvalt ette rändepeatuspaikadeks olevate rannaniitude hooldust ja taastamist. Lisaks jätkub seire Eestis peatuvate lindude arvukuse hindamiseks; ka korraldatakse jahimeestele koolitusi, et tutvustada väike-laukhanesid ja nende kaitsega seotud küsimusi.

Kuna enamus rändeaegsetest ohtudest varitseb väike-laukhanesid väljaspool Eestit, siis on liigi säilimiseks väga oluline jätkuv rahvusvaheline koostöö, milles Eesti osaleb.

Väike-laukhane kaitsekorralduskava on Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel http://www.envir.ee/1688. Vaata ka Life-projekti kodulehekülge (www.wwf.fi/lwfg) ja väike-laukhane lehekülge (www.piskulka.net).

Eesti punase raamatu uuendatud nimekiri

Keskkonnaminister kinnitas Eesti punase raamatu uuendatud nimekirja

Uuenenud on Eesti punase raamatu liiginimestik, mis on aluseks liikide kaitse korraldamisel ja kaitsemeetmete kavandamisel.

Punase raamatu eesmärgiks on anda ülevaade erinevate liikide haruldusest ning liikide väljasuremisele viivatest ohtudest, seega on raamat mõeldud töövahendiks eelkõige teadlastele ja looduskaitsjatele.

Uuendatud Eesti punane raamat on koostatud Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni koordineerimisel, toimkonna töös osales ligi 30 erinevate liigirühmade asjatundjat meie ülikoolidest ja vabaühendustest.


Erinevalt varasematest punastest raamatutest on seekordse punase raamatu liikide ohustatuse kategooriad muutunud. Uute kategooriate aluseks võeti Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) punase raamatu nimestiku viimane, 2003. a. täiendatud versioon.

Uues punases raamatus on kasutusel kategooriad nagu regionaalselt välja surnud (RE), äärmiselt ohustatud (CR), eriti ohustatud (EN), ohualtid (VU), ohulähedased (NT) ja puuduliku andmestikuga liigid (DD). Lisaks on kasutusel tavaliste liikide puhul tähis (LC), võõrliikidel tähis (NA) ja (NE) nende liikide puhul, kelle haruldust ei ole hinnatud.

Eesti punases raamatus on äärmiselt ohustatud liikidena välja toodud näiteks järvekaur, merivart, must-harksaba ja tuttlõoke. Samuti on eriti ohustatud liikideks nimetatud viigerhüljest, rabapüüd, tutkast, roherähni, ohualtiks peetakse ka lendoravat.

Mitmete Eesti liikide ohustatuse aste on võrreldes eelmise punase raamatuga muutunud. Kui 1998. aastal hinnati näiteks liike rohe-kärnkonn, harivesilik ja kivisisalik haruldaseks, siis nüüd on rohe-kärnkonn äärmiselt ohustatud ja harivesilik ning kivisisalik ohualtid. Samas on ka positiivseid trende: võrreldes 1998. aasta seisuga on meie samblaliikidest ohustatute kategooriast välja arvatud ning tavaliste liikide kategooriasse viidud 20 liiki (6 helviksammalt ja 14 lehtsammalt), ka on näiteks linnuliik põldvutt kategooriast ohualtid liikunud leebemasse kategooriasse ohulähedased.

Varasemalt on Eestis Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni eestvedamisel punane raamat kokku pandud kolmel korral - aastail 1979, 1988 ja 1998. 1982 aastal on punasest raamatust välja antud ka nn rahvaväljaanne, kuhu on lisatud liigikirjeldused, mis aitavad liike looduses paremini ära tunda.

Kokkuvõtet Eesti uuest punasest raamatust saab lugeda siit: Eesti punane raamat 2008

Koostöö elustiku mitmekesisuse säilitamiseks

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
25.06.2009
______________________________________________________________
Keskkonnanõukogu tõhustab EL koostööd elustiku mitmekesisuse
säilitamiseks

Täna, 25. juunil osaleb keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Luxemburgis
Euroopa Liidu Keskkonnanõukogu istungil, kus arutatakse riikidevahelise
koostöö tõhustamist, et ühiselt välja töötada meetmeid elustiku
mitmekesisuse säilimiseks ja invasiivsete võõrliikide leviku
tõkestamiseks ning kliimamuutustega kohanemiseks.

Nõukogu istungil on plaanis teha vahekokkuvõte Euroopa Liidu
bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava rakendamiseks ja võõrliike
käsitleva strateegia väljatöötamiseks. Eesti toetab elustiku
mitmekesisuse säilimiseks tehtavaid samme, kuna võõrliikide
sissetoomisega on otseselt seotud kohalike liikide väljasuremine. See on
praegu väga aktuaalne teema kogu Euroopa Liidus, mistõttu tuleks
suurendada ka sissetungivate liikide tõrjeks ja kontrollimiseks
eraldatavaid EL toetusi.

Olulise päevakorrapunktina arutatakse istungil ka biojäätmete
käitlusega seotud küsimusi, sest biolagunevad jäätmed moodustavad
sageli rohkem kui poole tekkivatest olmejäätmetest. Seepärast on EL
Keskkonnanõukogu teinud Euroopa Komisjonile ülesandeks analüüsida ja
vajadusel koostada hiljemalt 2010. aastaks üle-euroopaline õigusakt
biolagunevate jäätmete kohta eesmärgiga muuta biojäätmete käitlust
puudutav õiguslik regulatsioon Euroopa Liidus ühtlasemaks.

Eesti toetab Euroopa Liidu püüdlusi leidmaks biojäätmetele rakendust
nii säästliku jäätmekäitluse kui ka taastuvenergia eesmärkide
saavutamiseks, kuna see võimaldab EL liikmesmaadel oma ressursse
säästvamalt kasutada ja prügilates ladestatavate jäätmete koguse
vähenemine aitab ka tõhusamalt võidelda kliimasoojenemisega.

Samuti arutab keskkonnanõukogu kogu Euroopa mulla hea seisundi ja
kaitse tagamise küsimusi; ka peaks saavutatama kokkulepe
tööstussaasteheitmete direktiivi osas.

Lisainfo:
Rando Härginen,
Keskkonnaministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna spetsialist
626 2914

Perekonnaseadus ei läinud läbi

On selge, et perekonnaseadus ei ole ega peakski olema kindlasti mingi imerohi, mis paneks inimesi armuma, armastama ja abielluma või mis tagaks kõigile peredele püsivalt õnneliku elu. Küll aga on seadusandja võimuses luua hea ja kaasaegse perekonnaseadusega selline õiguslik raamistik, mis oma paindlikkuse või karmusega looks niisuguseid tingimused, kus üha enam soovitakse astuda seaduslikku abiellu ning kus perekondades on tagatud kõigi pereliikmete õigused. Ma julgen kinnitada, et uus perekonnaseadus neid eesmärke igati täidab. Samas ei tähenda see kinnitus, nagu meil ei oleks üleval lahendamata probleeme väljaspool seda seadust. Neid loomulikult on, olgu see näiteks elatiste väljamõistmise ja tasumise probleemid või kohtumenetluste aeglus ning nende probleemide lahendamist peame me mõistagi jätkama.
(Väljavõte stenogrammist)

Valitsuse algatatud perekonnaseadus (55 SE) jäi Riigikogus 21. mail vastu võtmata, kuna ei saavutanud vajalikku Riigikogu koosseisu häälteenamust (51 häält). Seaduse poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu ei olnud ega erapooletuks jäänud keegi.

Õiguskomisjon otsustas oma 21. mai istungil algatada uuesti perekonnaseaduse eelnõu, mis jäi Riigikogus piisava toetuseta ja langes menetlusest välja. Õiguskomisjon esitab eelnõu Riigikogu menetlusse 1. juunil sellisena nagu see oli tänasel lõpphääletusel.

Võrreldes kehtiva seadusega on eelnõus oluliselt täiustatud mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone, eeskätt hooldusõigust ja lapsendamist puudutavates küsimustes ning rohkem on arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat.

Eelnõu annab võimaluse valida kolme varasuhte – varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus ja lahusvara – vahel. Säilib ka võimalus sõlmida abieluvara leping. Teiste varasuhetega võrreldes on mõnevõrra eelistatum varaühisus, mille osas eelnõu näeb ette, et kui abikaasad ei ole muud varasuhet valinud, siis kohaldub varaühisuse regulatsioon sarnaselt praegu kehtiva seadusega.

Kokkuvõttes on eelnõu eesmärgiks kaasaegsetele peresuhetele kohase tervikregulatsiooni loomine, millega kehtestatakse abikaasade õigustes ja kohustustes oluliselt selgemad kriteeriumid, mis peaksid perekonnaliikmete omavahelistes suhetes ning nende suhetes kolmandate isikutega ära hoidma hulga vaidlusi.

Padar, Pihl, Palo

Peaminister Andrus Ansipi avaldus
21.05.09

Esitasin Vabariigi Presidendile avaldused vabastada oma ametist rahandusminister Ivari Padar, siseminister Jüri Pihl ja portfellita rahvastikuminister Urve Palo.

Riik vajab teovõimelist valitsust, paraku on Reformierakonna ja IRLi koostöö Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ummikusse jooksnud. 3%lise eelarvedefitsiidi raamidesse mahtumiseks peab valitsus kiiremas korras parandama eelarvepositsiooni 6 miljardi krooni võrra. Sotsiaaldemokraatidega oleme valitsusliidus suutnud leida ühisosa eelarvepositsiooni parandamise osas paraku vaid 3,4 miljardi krooni võrra. 2,6 miljardi krooni osas jäi see ühisosa hoolimata pikkadest ja pingelistest läbirääkimistest leidmata.

Me ei saa siin pidama jääda ja pole ka aega rohkem oodata. Tuleb minna edasi, et leida võimalused eelarvedefitsiidi hoidmiseks väiksemana kui 3% SKTst. Me peame seda tegema mitte euro nimel, vaid riigi rahanduse usaldusväärsuse nimel, millest sõltub Eesti kodanike kodulaenude intress ja ettevõtjatele hädavajaliku kapitali odavus ja kättesaadavus. Euro on boonus, mille saame, kui suudame hoida Eesti rahanduse usaldusväärsena... (jätkub)

Invasiivsed võõrliigid

Rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse päev keskendub võõrliikidele
KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
21. mai 2009

Homme, 22. mail tähistatakse rahvusvahelist bioloogilise mitmekesisuse
päeva, mille tänavuseks teemaks on invasiivsed võõrliigid.

Võõrliigiks peetakse sellist liiki, mis satub uude keskkonda inimese
tahtlikul või tahtmatul kaasabil. Seoses kaubanduse, reisimise ja
turismi arenguga saavad levida nii taimed, loomad, mikroorganismid kui
ka viirused kohtadesse, kuhu nad inimese kaasabita poleks ilmselt kunagi
jõudnud.

Eestis loetakse võõrliikideks kokkuleppeliselt selliseid liike, mis on
siia jõudnud 19. sajandi lõpul ja hiljem, taimede puhul on selleks
piiriks 18. sajandi keskpaik.

Elustiku mitmekesisuse päev keskendub eeskätt invasiivsetele
võõrliikidele, mis levides uutele aladele võivad ohustada
ökosüsteeme, elupaiku või liike. „Invasiivsed võõrliigid muudavad
oma kohaloluga kohalikku loodust, sest konkureerides toidu ja elupaikade
pärast ohustavad nad suuremal või vähemal määral kodumaiseid liike ja
ökosüsteeme,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna
peaspetsialist Merike Linnamägi. „Sageli on neil ka mõju majandusele või
inim- ja loomatervisele,“ lisas ta.

Võõrliike on loodusest eemaldada väga raske, sellepärast on oluline
nende loodusesse sattumist ennetada. „Inimesed võiksid enne võõramaise
elusolendi Eestisse toomist põhjalikult mõelda,“ märkis Linnamägi,
täpsustades, et mitmete liikide puhul on võimalik välismaisele
liigile leida kodumaine alternatiiv, mis muuhulgas on sageli ka meie
kliimas vastupidavam. Meeles tuleb pidada, et võõramaine loom võib elada
näiteks kodus puuris või akvaariumis, kuid teda ei tohi lasta
loodusesse. Samuti võib taimi kasvatada toas või aias, aga peab jälgima,
et taim sealt loodusesse ei leviks.

Kuigi looduskaitseseaduse järgi on keelatud võõrliikide loodusesse
laskmine, on paljude liikide puhul nende invasiivsust nähtud juba nii
Eestis kui ka naabermaades. Viimase aja halvim näide on Tartumaal ja
mujalgi leitud ohtlikuks võõrliigiks peetav hispaania teetigu. Kiiresti
paljunev teetigu sööb taimi, teisi teoliike ja võib süüa isegi omaenese
liigikaaslasi. Lisaks leiti eelmisel aastal Eesti loodusest esimene
signaalvähi isend, kes võib levitada meie vähiliikidele surmavaid
haigusi, jäädes ise terveks.

Kõige ohtlikumate liikide sissetoomine Eestisse on keelatud
keskkonnaministri määrusega, kuhu on kantud 13 taimeliiki ja -hübriidi,
11 liiki imetajaid, üks linnuliik, 11 liiki kalu ja 7 liiki selgrootuid
(sh 3 liiki vähke).

„Selles nimekirjas on neid liike, mis ohustavad meie loodust, aga ka
neid, mis lisaks loodusele ohustavad meid endid,“ selgitas Linnamägi.
Näiteks põhjustab hiid- ja Sosnovski-karuputke mahl nahale sattudes
põletust, ambroosia on väga tugev õietolmu allergeen, kährikkoer levitab
parasiite ja marutõbe.

Mõiste “bioloogiline mitmekesisus” hõlmab looduse mitmekesisust
geeni, raku, liigi, populatsiooni ja ökosüsteemi tasandil. Mitmekesisuse
kaitseks loodi 1992. aastal bioloogilise mitmekesisuse konventsioon,
millega on ühinenud 191 riiki. Eesti ühines konventsiooniga 1994.
aastal.

Võõrliikidest maailmas ja Eestis saab täpsemalt lugeda hiljuti ilmunud
raamatus “Maismaa võõrliikide käsiraamat”, mille on koostanud Liina
Eek ja Toomas Kukk ja mida näeb Keskkonnaministeeriumi kodulehel:
http://www.envir.ee/1096898.
Loe lisaks võõrliikide kohta ka Keskkonnaministeeriumi kodulehelt:
http://www.envir.ee/95541.

Lisainfo:
Merike Linnamägi,
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist
626 2968

Seminar maastikupärandi väärtustamisest

Seminar maastikupärandi väärtustamisest

Neljapäeval, 21. mail korraldab Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskus Kultuuriteooria tippkeskuse raames Eesti kultuuripärandi vääristamise alase seminari. Seminar toimub Tallinna Ülikooli Uus-Sadama 5 õppehoone ruumis U-134.

Viimasel aastakümnel on Euroopas üha enam uuritud ja esile tõstetud maastiku osa kultuurimälu pärandi ja rahvusliku identiteedi loomisel. Selle näiteks on Euroopa maastiku konventsioon, mille on ratifitseerinud kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid, välja arvatud Saksamaa, Austria ja Eesti. Maastiku ja kultuuri keskuse poolt korraldatava seminari eesmärgiks on tõsta tähelepanu keskmesse maastiku kui elava kultuuripärandi väärtustamise vajalikkus Eestis. Ettekannetes ning neile järgnevas arutelus keskendutakse maastiku kui kultuuripärandi poliitika mõtestamisele riiklikul ja üksikisiku tasandil, kõrvutades seda maastiku kui looduspärandi kaitsega Eestis ja Euroopas.

Seminari ajakava:
10.00 avasõnad - Helen Sooväli, TLÜ maastiku ja kultuuri keskus
Seminari I osa: modereerib Helen Sooväli
10.10 prof Hannes Palang, TLÜ maastiku ja kultuuri keskus - „Loodus- ja kultuuripärandist, nende kaitsmise arengujooni ja väärtustamisest maastikes Eestis ja Euroopas“
10.30 prof Kalev Sepp, EMÜ Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut - „Maastiku konventsioon Eestis ja Euroopas“
10.50 Urve Sinijärv, Keskkonnaministeerium „Loodus- ja muinsuskaitse: pargid“
11.10 Leele Välja, EKA - „Pärandi säilitamine linnaruumis. Majad ja asumid“
11.30 Taavi Pae, TÜ geograafia osakond - „Kodumaa tundmine, kodu-uurimine ja pärand“
11.50 Lõunapaus
Seminari II osa: modereerib Marju Kõivupuu
12.30 Heiki Pärdi, Eesti Vabaõhumuuseum – „Eesti maa-arhitektuuri ja maastiku riiklik programm. Maastiku vääristamine riiklikul tasandil“
12.50 Jürgen Kusmin, Riigimetsa Majandamise Keskus - „Pärandkultuur. RMK kaardistamas pärandkultuuri“
13.10 Marju Kõivupuu, TLÜ maastiku ja kultuuri keskus „Inventeerimisest identiteediotsinguteni. Etnokultuurilised välitööd Lahemaa rahvuspargis 2007-2009“
13.30 Ümarlaud: modereerib Helen Sooväli. Kõneisikud: prof Hannes Palang, maastiku ja kultuuri keskus; Mart Johanson SA Rebala Fond; Anton Pärn, Kultuuriministeerium

Lisainformatsioon:
Helen Sooväli
Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskuse teadur
Telefon: 6199 560
e-post: helen.soovali@tlu.ee

Metsanduse arengukava koostamine

Koguneb metsanduse arengukava koostamise komisjon
KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE

Täna, 20. mail koguneb Keskkonnaministeeriumis keskkonnaministri
moodustatud komisjon eesmärgiga alustada Eesti metsanduse arengukava
kuni aastani 2020 koostamist.

„Metsanduse arengukava koostamise käigus hinnatakse metsanduses
toimunut, kavandatakse metsade kasutamise võimalusi, seatakse
konkreetsed eesmärgid ning planeeritakse tegevusi eesmärkide
saavutamiseks,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja
metsanduse asekantsleri kt Andres Talijärv, kes on ühtlasi arengukava
koostamise komisjoni esimees.

Metsanduse arengukava koostamise nõue tuleneb metsaseadusest ja säästva
arengu seadusest.

Metsandus on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mille
all mõistetakse metsade kasvatamist, kasutamist, kaitset, puidu
transporti ja -töötlemist ning neid toetavaid metsanduslikku haridust,
metsateadust ja kommunikatsiooni. Riigikogus 2002. aastal heaks kiidetud
ja kuni 2010. aastani kehtiv metsanduse arengukava on aidanud lahendada
mitmeid olulisi probleeme. „Oluliselt on tõhustunud metsade kaitse ja
riigi metsanduse korraldus, praktiliselt olematuks on muutunud
metsavargused ja muu illegaalne tegevus metsades,“ märkis Talijärv.
„Samuti on oluliselt kasvanud meie erametsaomanike teadlikkus
sellest, kuidas metsaga ümber käia ja nii on tagatud metsade korrashoid,
uuenemine ja seega kogu valdkonna jätkusuutlikkus.“

Samas vaevavad praegu Eesti metsandust mitmed probleemid. “Näiteks
toormepuudus, mis on osaliselt tingitud metsaressursi vähesest
kasutamisest ja millega on kaasnenud tootmismahtude vähenemine,” tõi
Talijärv näite. Takistavate teguritena märgivad metsamehed ka
erametsaomanike vähest ühistegevust, erametsaomanike ebasoodsat
maksukoormust, piiranguid raskeveokitega puidu veol ja jätkuvalt riigi
omandis olevate metsamaade kasutusest väljasolekut.

“Metsasektori rolli ja olulisust riigi majanduses ja
sotsiaalvaldkonnas ei teadvustata sageli piisavalt, kuigi metsandus on
töötleva tööstuse üks põhivaldkondi, tasakaalustades meie
väliskaubanduse bilanssi ja andes paljudele tööd,” tõdes Andres
Talijärv.

Arengukava põhieesmärgiks ongi saavutada metsade hea tootlikkus ja
elujõulisus ning mitmekesine ja tõhus kasutamine ning tulemuslik
kaitse. Metsanduse arengukava koostamine on avalik, seda koordineerib
Keskkonnaministeerium. Koostamisse on kaasatud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Põllumajandusministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium ning Rahandusministeerium, lisaks paljude
huvigruppide esindajad ja eksperdid, riigiasutuste ja ettevõtete,
organisatsioonide, siht- ja riigitulundusasutuse ning
mittetulundusühingute esindajad jt huvitatud isikud.

Metsanduse arengukava koostatakse aastateks 2011-2020. Arengukava
eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele 2010. aasta septembris.

Vaata lisaks metsanduse arengukava 2011-2020 kohta siit:
http://www.envir.ee/1095033.

Mets katab üle poole (51%) Eesti maismaast ja on üks meie suuremaid
looduslikke ja majanduslikke rikkusi. 70% ehk 1,5 miljonit hektarit
Eesti metsadest on tulundusmetsad, ülejäänud hoiu- ja kaitsemetsad.
Metsasuse poolest on Eesti Euroopas 4. kohal, jäädes tahapoole vaid
Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on
Eestis 1,7 hektarit ja kasvava metsa tagavara ühe elaniku kohta ulatub
337 tihumeetrini.

Lisainfo:
Andres Talijärv,
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsler kt
626 2913

Google raamatukogu probleem

Valitsuse 21.05.2009 istung

18. Ülevaade Euroopa Liidu haridus-, noorte- ja kultuurinõukogu 11. ja 12. mai 2009. a istungist
Esitajad: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kultuuriminister Laine Jänes
Tüüp: Ülevaade

Ülevaate esitavad kultuuriminister ja haridus- ja teadusminister. Nõukogus kinnitati 2012. aasta Euroopa kultuuripealinnadeks Portugalist Guimarães ja Sloveeniast Maribor. 2013. aasta Euroopa kultuuripealinnadeks kinnitati Prantsusmaalt Marseille ja Slovakkiast Košice.

Saksama tõstatas infopunktina Google’i raamatute küsimuse. Alates 2004. aastast on Google oma nn raamatukogu projekti raames digiteerinud ligi 7 miljonit USA raamatukogudes olevat raamatut, loomulikult ka paljude Euroopa autorite omi. Loodud on suured andmebaasid ilma autoritelt eelnevalt nõusolekut saamata. Google viitab USA autoriõiguse seaduses olevale õiglase kasutuse doktriinile. Selle kohaselt on õigus avaldada teoseid hariduslikel eesmärkidel ilma selge volituseta. Teema on oluline ja mõjutab EL kultuuripärandi digiteerimise õiguslikke küsimusi.

Saksamaa soovis pöörata liikmesriikide tähelepanu sellise tegevusega seonduvatele riskidele ja võimalustele ning algatada Euroopa Liidu tasandil põhjalik arutelu. Küsimuse olulisust tunnistasid Prantsusmaa, Austria ja Holland ja soovisid samuti selle põhjalikku käsitlemist EL tasandil. Volinik V. Reding märkis kokkuvõtteks, et komisjon on antud teemast täielikult teadlik ja on kutsunud kokku suure esindajate ringi, kus kõrvuti ELiga osalevad ka Google’i esindajad. Samuti ollakse teadlikud sellest, et USA ja ELi seadusi ei saa üksteisele üle kanda. Seeparast, rõhutas ta, on väga oluline, et liikmesriigid toetaksid Euroopa digitaalraamatukogu algatust Europeanat ja oleksid valmis kaasama kirjastajaid infosisu digiteerimisel.

23. august stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäev

Valitsuse 21.05.2009 istungil
"Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Rein Lang

Eelnõu järgi muutub 23. august stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevaks.

Totalitaarsete süsteemide pärandi likvideerimise eelduseks avalikkuse teadlikkus ajaloosündmustest, samuti selliste režiimide kuritegudele moraalse hinnangu andmine ning nende hukkamõistmine. Mälestuspäev on selge seisukohavõtt, et praegused ja tulevased põlvkonnad tunnetavad nii stalinismi kui natsismi totalitaarse režiimi kuritegelikku olemust.

Mälestuspäeva eesmärgiks on samuti moraalselt toetada totalitaarsete režiimide kuritegude ohvreid ning nende perekondi. Mälestuspäevaga tunnustatakse stalinismi ja natsismi tekitatud kannatusi ning mõistetakse tingimusteta hukka toimepandud ulatuslikud inimõiguste rikkumised.

23. augustil 1939 allkirjastati Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salaprotokollide kohaselt jäi Eesti Nõukogude Liidu mõjusfääri. Pakti sõlmimine lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime stalinismi ja natsismi kuritegusid.

23. august mälestuspäevana aitab stalinismi ja natsismi kuritegude ohvreid ning nende perekondi moraalselt toetada, mõista ja nende kannatusi tunnustada. Samuti suurendatakse avalikkuse teadlikkust totalitaarsete režiimide aegumatutest inimõiguste vastastest kuritegudest ning soodustatakse ühtse rahvusvahelise seisukoha kujundamist.

Metsloomade kasutamise keeld tsirkustes

Eestimaa Rohelised: metsloomad tsirkuses on kultuuritu meelelahutus
PRESSITEADE

Kolmapäeval, 20. mail esitas Erakond Eestimaa Rohelised (EER) fraktsioon Riigikogu menetlusse loomakaitseseaduse parandamise eelnõu täpsustamaks loomade kadumise ja leidmisega, samuti karusloomakasvatuse ja loomade tsirkuses ekspluateerimisega seonduvat.

Praegune regulatsioon ei kohusta loomaomanikku ega looma leidnud ja oma valdusesse võtnud eraisikut looma kadumisest või leidmisest ja oma valdusesse võtmisest kellelegi teatama. Selle tõttu on äärmiselt raske nii looma omaniku kindlakstegemine kui ka looma õigusliku staatuse edasine määratlemine. Eelnõuga sätestatakse omaniku kohustus teatada looma kadumisest ning looma leidnud ja looma oma valdusesse võtnud isiku kohustus teavitada hulkuvast loomast ja looma enda valdusesse võtmisest vastavale asutusele, mis tagab senisest oluliselt tõhusama looma kuuluvuse määramise.

Olulise muudatustena on eelnõus sätestatud keeld pidada ja kasvatada loomi, kui selle peamiseks eesmärgiks on karusnaha tootmine. Karusloomade pidamine karusloomakasvandustes ei ole vastavuses loomakaitseseaduse eesmärgiga, sest elamistingimused karusloomakasvandustes ei vasta loomaliigi iseloomulikele ja loomupärastele vajadustele. Mitmed Euroopa riigid on juba vastava keelu sisse seadnud. Arvestades juba toimivatesse karusloomakasvandustesse tehtud investeeringuid ja nende omanike õigustatud ootusi nähakse ette selle sätte jõustumiseks piisavalt pikk üleminekuperiood.

Eelnõuga sätestatakse ka metsloomade kasutamise keeld tsirkustes, sest see põhjustab neile põhjendamatuid füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Samuti ei vasta metsloomade pidamise tingimused eelkõige rändtsirkustes loomakaitse põhimõtetele.
Eelnõusse lisatakse volitusnorm, mille alusel võivad loomakaitseseaduse täitmise üle järelevalvet teostavad järelevalveasutused võivad kaasata oma tegevusse loomakaitsega tegelevaid ühendusi.

Lisainformatsioon:
Aleksei Lotman
Riigikogu Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni liige
50 60879
aleksei.lotman@riigikogu.ee

Luuakse Terviseamet

Kolme asutuse baasil luuakse Terviseamet



Valitsus kiitis tänasel, 14. mai istungil heaks seaduse eelnõu, millega liidetakse Tervisekaitseinspektsioon, Tervishoiuamet ja Kemikaalide Teabekeskus ning moodustatakse Terviseamet.



Ühtse asutuse loomise eesmärk on vältida tööülesannete dubleerimist ja killustamist, vähendada halduskoormust ning parandada teenuste kvaliteeti.



Ümberkorraldamise käigus koondatakse ühte asutusse valitsemisala erinevate asutuste vahel killustatud ja dubleeritud funktsioonid ning optimeeritakse kolme liidetava asutuse struktuur ja koosseis. Vabanenud ressurss suunatakse ümberkorraldatavate asutuste töö jätkusuutlikkuse tagamisele ja järelevalve tugevdamisele nendes valdkondades, mis on eelkõige seotud Euroopa Liidu õigusaktidest ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kohustustega.



Uue ameti tegevusvaldkondadeks on tervishoid, nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje, keskkonnatervis, kemikaaliohutus, meditsiiniseadmeteohutus.



Terviseamet alustab tegevust 1. jaanuaril 2010.

Väljavedamata okaspuu suurendab üraskiohtu

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
18. mai 2009
__________________________________________________
Metsadest välja vedamata okaspuud suurendavad üraskiohtu

Metsa majandamise eeskirja kohaselt tuleb talvel raiutud koorimata
okaspuu metsamaterjal metsast välja viia hiljemalt 1. juuniks, sest
muidu suureneb üraskioht ja võib halveneda metsade seisund.

Seoses majandustegevuse aeglustumisega on sellel kevadel metsadesse
jäänud suurem kogus väljavedamata ja kasutamata okaspuu
metsamaterjali ja ka talvise lumemurru puid. Samas on ühe olulisema
metsakahjuri, kuuse-kooreüraski populatsiooni seisund suhteliselt hea ja
arvukus kohati kõrge.

Okaspuu ümarmaterjal sobib hästi üraskite arenemiseks ja kahjuri uue
põlvkonna tekkeks. „Metsadesse suveks jääva kuusepuidu asustavad või
on juba asustanud kuuse-kooreüraskid, seetõttu metsamaterjali kvaliteet
halveneb ja kahjuri arvukuse suurenemine seab ohtu metsa seisundi,“
selgitas Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse metsakaitse osakonna
juhataja Heino Õunap.

Juhul, kui seda metsamaterjali ei ole veel jõutud metsadest välja
vedada, siis tuleks seda hiljemalt 20. juuniks teha. „Õnneks on selle
aasta ilmastik aeglustanud kahjuri lendlust, mistõttu noormardikad enne
juuni lõppu koore alt ei lahku,“ ütles Heino Õunap.

Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse soovitusel tuleks koorimata okaspuu
metsamaterjal, eriti kuusematerjal, viia okasmetsast vähemalt 2 km
kaugusele. Juhul kui okaspuu metsamaterjali väljavedu on võimatu, on
kahjuri paljunemise seisukohalt parem kasutada üksikuid suuri laoplatse
selle asemel, et materjal paikneks metsas hajali suuremal
territooriumil.


Lisainfo:
Heino Õunap,
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse metsakaitse osakonna juhataja
733 9705, 525 1931

Matk Sarve MKA-le

Pühapäeval, 24. mail toimub Hiiumaal matk Sarve maastikukaitsealale.
Buss väljub kell 11 Kärdla pritsumaja parklast. Matk kestab ca 5 tundi,
juhendavad Urve Merendi matkaklubist Muku ja Diana Leenurm
Keskkonnaametist. Kaasa oma leivakott. Osalemine tasuta. Registreerimine
kuni 20. maini või kuni kohti jätkub.
Lisainfo: Diana Leenurm, 5344 9943, 5621 0620,
diana.leenurm@keskkonnaamet.ee.

Koerhundid - huntkoerad

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
15. mai 2009
_____________________________________________________

Eestis tõestati esmakordselt hundi ja koera hübriidide olemasolu

Läänemaal Taebla jahipiirkonnas kütiti möödunud talvel 8 hunti, kellest
kuue noore isendi värvus pani kohalikud jahimehed kahtlema, kas tegemist
on ikka päris huntidega.

„Kahe looma värvus oli hundile ebatüüpiliselt helekollane, nelja looma
oma jälle liiga tume,“ selgitas jahimeeste kahtlusi Metsakaitse- ja
Metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil. „Samast
karjast kütitud kaks vanemat looma olid aga kindlasti hundid.“

Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi zooloogia osakonna
töörühm tegi loomade lihasproovidest DNA analüüsi abil kindlaks,
et tegemist on tõepoolest hundi ja koera ristanditega.

„DNA analüüsi vastus tähendas, et Eestis leidis esmakordselt kinnitust
hundi ja koera ristumise juhtum,“ ütles Peep Männil. „See ei ole
tavaline, kuid siiski on mitmel pool maailmas seda täheldatud. Seal, kus
hundi asurkond on tugev, reeglina hübriide ei teki. Ja kui neid tekibki,
siis jäävad nad olelusvõitluses hundile alla.“

Viimati leiti Eesti lähedalt Põhja-Lätist hundi ja koera ristandite
pesakond 1999. aastal.

Seda, et hundi ja koera hübriidid oleks oma käitumiselt inimese suhtes
huntidest julgemad või agressiivsemad, pole täheldatud.


Lisainfo:
Urmas Saarma,
Tartu Ülikool ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia
vanemteadur
737 5099
usaarma@ut.ee

Uue liiklusseaduse eelnõust

Uus liiklusseadus rõhub liikluse turvalisemaks muutmisele

Vabariigi valitsus kiitis 16. aprillil 2009 heaks uue liiklusseaduse eelnõu, mille põhiline eesmärk on Eestis liiklus ohutumaks muuta ja parandada liikluskultuuri.

„Viimasel ajal on kõlanud arvamusi, et liiklusohutuses on saavutatud häid tulemusi karmi politseikontrolli tulemusena. Politsei on küll teinud head tööd, aga selleks, et saavutaksime teedel ja tänavatel turvalisuse, läheb vaja rohkemat, kui põõsas istuv patrull. Liiklusohutuse parandamiseks tuligi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja liiklusseaduse terviktekstiga,“ rääkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Uus liiklusseadus toob kaasa palju olulisi muudatusi, mis mõjutavad vähemal või rohkemal määral kõiki liiklejaid, nii jalakäijaid, jalgrattureid kui autojuhte. Muudatuste peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa liiklusohutuse ja -kultuuri parandamisele. Liiklusseaduse suuremad muudatused puudutavad lisaks liiklusturvalisuse tõstmisele ka juhtimisõiguse saamise tingimusi, samuti muudetakse ja lisatakse uusi mõisteid.

Uus liiklusseaduse eelnõu ühendab seni Eesti teeliiklust reguleerivad kaks õigusakti – liiklusseaduse ja valitsuse 2001. aasta määrusega kehtestatud liikluseeskirja sätted. Põhimõttelise muudatuse tingis vajadus reguleerida liiklejate kohustused ja õigused seaduse tasandil, mis tagab ka antud valdkonna parema kooskõla põhiseadusega.

Liiklusseaduse suuremad muudatused puudutavad lisaks liiklusturvalisuse tõstmisele ka juhtimisõiguse saamise tingimusi, samuti muudetakse ja lisatakse olulisel määral uusi mõisteid.

Olulisematest muudatustest uues liiklusseaduse eelnõus võrreldes kehtiva liiklusseadusega võib välja tuua järgmised:

- Autojuhil kaob ära kohustus riigisiseselt kanda kaasas Eestis väljastatud autojuhiluba ja auto tehnilist passi, kui tal on kaasas isikut tõendav dokument – juhtimisõigust kontrollib politsei elektroonilisest andmebaasist.

- Eesti siseselt sõiduki kasutamiseks on kirjaliku nõusoleku (volitus) nõue asendatud registreerimistunnistuse nõudega, mis peaks oluliselt lihtsustama sõiduki kasutusele andmist teistele isikutele.

- Alkoholijoobes juhtimise eest juhtimisõiguse peatamise osa on diferentseeritud. Kui mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, siis karistatakse mootorsõidukit või trammi juhtinud isikut juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kui juhi ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, siis karistatakse mootorsõidukit või trammi juhtinud isikut juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Veelgi karmimalt aga reguleeritakse eelnõus esmase juhiloaga ja tasuliste vedudega (sõitjatevedu ja veosevedu) tegelevate juhtide juhtimisõiguse peatamist.

- Eelnõu sätestab ka esmase juhiloa omaniku juhtimisõiguse tühistamise, kui teda on karistatud selliste liiklusalaste nõuete rikkumise eest, kus karistuseks on määratud juhtimisõiguse äravõtmine. Uuendusena peavad teooriaeksami tegema isikud, kelle juhtimisõigus on peatatud alates 6 kuust. Isikud, kellel on juhtimisõigus peatatud alates 12 kuust, peavad sooritama teooria- ja sõidueksami.

- Välistatakse igasugune võimalus sõidutada last sõiduautos teda süles hoides ning see muudatus laieneb ka taksodele. Turvavarustuse kasutamise nõue toob täiendavaid kohustusi taksofirmadele, kellel peab tekkima valmisolek klientide teenindamisel kasutada laste turvavarustust.

- Alla 16-aastastele jalgratta- ja mopeedijuhtidele on lisandunud kohustus teel sõites kanda vastavalt jalgratturi kiivrit või motokiivrit.

- Üle 16 aastaselt mopeedijuhilt nõutakse mootorsõiduki juhtimise luba (vähemalt AM-kategooria sõiduki juhiluba). Nõude eesmärgiks on suurendada liiklusohutust ning tagada, et liikluses osaleksid vastava ettevalmistuse ja teadmistega juhid.

- Lisaks muutub kohustuslikuks mopeedide registreerimine Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses, millega kaasneb kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimise ja tehnoülevaatuse läbimise nõue.


Valitsusest liigub liiklusseaduse eelnõu edasi Riigikokku.

Elektroonikaromude kogumise kord muutus

Vabariigi Valitsus kiitis 16. aprillil heaks määruse, millega
reguleeritakse elektroonikaromude kogumise, tootjale tagastamise,
taaskasutamise ja kõrvaldamise nõudeid ning korda.

„Määrus võeti vastu eesmärgiga muuta elektroonikaromude kogumine
senisest efektiivsemaks,“ märkis Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna
peaspetsialist Malle Piirsoo. „Olulisimad muudatused võrreldes praegu
kehtiva määrusega puudutavad elektroonikaromude kogumise kohta esitatava
teabe, nende vedamise ja tootjatele tagastamise kohta esitatavaid
nõudeid. Määrusega on ka täpsustatud, mis on kodumajapidamistes
kasutatav elektri-ja elektroonikaseade.“

Näiteks peab tootja täpsustatud määruse kohaselt vähemalt kord aastas
korraldama üleriigilise teabekampaania, millel on oluline osa tõhusamal
elektroonikaromude tagasi toomisel. Eelnõu kohaselt peavad tootjad
tagama vähemalt 4 kg kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise iga
elaniku kohta aastas, samuti peavad nad tagama ka kogutud
elektroonikaromude taaskasutamise.

Lisaks tuleb tootjatel rajada elektroonikaromude kogumispunktid igasse
rohkem kui 3500 elanikuga omavalitsusse, arvestades nõuet, et
elektroonikaromude üleandmine peab olema tarbijale võimalikult mugav.
Puuduolevad kogumispunktid tuleb rajada 9 kuu jooksul pärast määruse
jõustumist.

Uue määruse kohaselt on tootjal kohustus tasuta vastu võtta
elektroonikaromusid sõltumata nende arvust lisaks tarbijale ka
turustajalt, kohalikult omavalitsuselt ning kohaliku omavalitsuse
jäätmejaama halduslepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt.

Muude kui kodumajapidamises kasutatavate elektroonikaseadmete tootja
peab arvulise vastavuse alusel tasuta tagasi võtma kõik need
elektroonikaromud, mis on tekkinud enne 13. augustit 2005 turule lastud
seadmetest ning kõik elektroonikaromud, mis on tekkinud alates 13.
augustist 2005 turule lastud seadmetest sõltumata sellest, kas tarbija
kavatseb osta uue seadme või mitte.

Tulenevalt EL direktiivist sätestatakse määruses, et tootja on
kohustatud tagasi võtma ka saastunud elektroonikaromu, mis tuleb viia
jäätmejaama või jäätmete kogumispunkti.

Maipühade praamigraafik

Maipühad toovad graafikumuudatused Rohuküla-Heltermaa liinil

Väinamere Liinide teatel on eelolevaks neljapäevaks ja reedeks sõidugraafikusse lisatud väljumised Rohukülast kell 12.30 ja Heltermaalt kell 14.30, pühapäeval on plaanis lisareisid Rohukülast kell 8.30 ja Heltermaalt kell 10.30.

Ohtlike veoste veokorralduses toimuvad samuti muudatused. Esmalt on sel neljapäeval ohtlike veoste reis Rohukülast kell 20.30 asendatud tavaväljumisega, et rahuldada pühade eelset suurt nõudlust ning toimub ka lisareis Heltermaalt kell 22.30. Ohtlike veoste reis toimub aga päev varem – kolmapäeval Rohukülast kell 20.30, mistõttu jäävad ära tavaväljumised kolmapäeval Rohukülast kell 20.30 ja Heltermaalt kell 22.30.

Maipühad toovad lisareisid ka Triigi-Sõru liinil

Väinamere Liinid OÜ teatel toimuvad maipühadega seoses neljapäeval, 30. aprillil Triigi-Sõru liinil lisareisid väljumisega Sõrult kell 14.00 ja Triigist kell 15.30.

Isikukood ei ole salajane

Andmekaitse Inspektsioon: isikukood ei ole salajane teave
27. aprill 2009


Andmekaitse Inspektsioon koostas isikukoodi kasutamise kohta juhise, mille eesmärgiks on lükata ümber levinud väärarusaama isikukoodi konfidentsiaalsusest.



AKI selgitusel ei kuulu isikukood seaduse kohaselt delikaatsete isikuandmete hulka ja seega pole seda põhjust varjata enam, kui näiteks inimese nime või sünniaega.



Ettekujutus isikukoodi salajasusest on laialt levinud ka ametiasutustes. Näiteks arvatakse tihti, et dokumentidele juurdepääsupiirangu kehtestamiseks piisab, kui lisada dokumenti isikukoodid. Inspektsioon selgitab, et isikukoodi kasutamine ei ole iseenesest aluseks juurdepääsupiirangu kehtestamisele.



Küll aga peaksid asutused ja ettevõtted arvestama isikuandmete kasutamisel minimaalsuse printsiibiga. Näiteks oma töötaja või kliendi tuvastamiseks piisab kirjas, käskkirjas või muus dokumendis üksnes tema nimest ja ametist/aadressist.



Mõned ettevõtted pakuvad internetis teenuseid, tuvastades klienti isikukoodi järgi. Kuivõrd isikukoodi on kerge teada saada, jääb see kliendi tuvastamisel suhteliselt ebausaldusväärseks vahendiks ja seega ka teenusepakkuja enda riskiks.



Kõikidel huvilistel on isikukoodi kasutamise juhisega võimalik tutvuda inspektsiooni kodulehel, aadressil http://www.aki.ee/est/?part=html&id=133

Statoil ärgitab puid istutama

24. aprill 2009

Statoil koos õpilasfirmaga pakub võimaluse vähendada oma ökoloogilist jalajälge

Alates tänasest saab Statoili teenindusjaamadest osta õpilasfirma Roheline Jälg poolt algatatud kampaania raames puid, mille noored koostöös RMK-ga täiesti uuele metsaalale istutavad. Oma puu ostmine Statoilist võimaldab igaühel kaasa aidata ökoloogilise jalajälje vähendamisele.

Eesti Statoili peadirektori Helle Kirs-Toigeri sõnul hoolib Statoil puhtamast loodusest ja tunnetab vastutust keskkonna ees. „Kui kuulsime koolinoorte puude istutamise projektist puhtama õhu nimel, otsustasime head algatust ka omalt poolt igati toetada,” ütles Kirs-Toiger. “Õhku paisatud süsihappegaas pole ainult autoomaniku mure, ka meie koduse energiatarbimise, reisimise jms tulemusel eraldub märgatav kogus mürgist süsihappegaasi. On positiivne, et leidub võimalusi selle kahju neutraliseerimiseks – üks puu võtab oma elu jooksul endasse ligikaudu ühe tonni CO2“ märkis Kirs-Toiger.

Statoilis müüdav 20-kroonine kupong annab ostjale ühe puu istutamise garantii. Selle kohta saab soovi korral oma e-posti aadressile tellida ka spetsiaalse Rohelise Jälje sertifikaadi, kus on toodud istutatud puude kogus, istutuspaik ning vähenenud CO2 hulk. Kupongi hind sisaldab nii istikutasu, transporti, istutamistööd kui ka hilisemat hooldust. Lisaks läheb iga puu pealt 2 krooni õpilasfirma uute keskkonnaalaste projektide fondi.

Õpilasfirma on enda peale võtnud esimese 2000 puu istutamise Paunküla metskonda. Kõik järgmised puud istutab Rohelise Jälje koostööpartner RMK 2010. aastal. Ühtlasi on RMK võtnud kohustuse edaspidi metsataimede eest hoolt kanda.

Õpilasfirma Roheline Jälg alustas Tallinna 21. Koolis Junior Achievement Arengufondi noorteprojektina, et tõsta eestimaalaste teadlikkust oma mõjust loodusele. Neli hakkajat õpilast töötasid välja CO2 kalkulaatori ning panid käima ka praeguse istutuskampaania. Tallinna linnavalitsus on neid premeerinud Tallinna parima õpilasfirma tiitliga ning Pärnu õpilasfirmade laadal sai Roheline Jälg kõige innovaatilisema õpilasfirma preemia.



CO2 kalkulaatori abil on võimalik välja arvutada oma eluviisi ja tarbimisega tekitatud süsihappegaasi hulk aastas ning selle neutraliseerimiseks vajalik puuistikute kogus. Kalkulaatori tegemiseks konsulteerisid õpilased välismaiste kalkulaatorite koostajate ning Eesti Energiaga, samuti uurisid mitmeid teatmeallikaid.

Rohelise Jälje tiim võttis keskmiseks kütusekuluks 10 liitrit/100 km ja keskmiseks CO2 emissiooniks 0,2 kg CO2/km. Nende eelduste alusel eraldub 1 liitri kütuse kulumisel 2 kg CO2. Õpilased jõudsid järeldusele, et kui üks puu võtab elu jooksul endasse u 1 tonni CO2 ja viie puu istutamisel jääb eluvõimelisena püsima vaid üks, tuleb keskmise paagitäie kütuse põletamise neutraliseerimiseks istutada 1 puu.

StatoilHydro kontserni kuuluv AS Eesti Statoil on Eestis autokütuste jaemüügi turuliider. Eesti Statoilil on 46 teenindusjaama ja viis 1-2-3 automaattanklat üle Eesti. Omades 23 autopesulat, on Statoilil suurim automaatpesulate kett Eestis. Kütuste jaemüügis on ettevõtte turuosa Eestis hinnanguliselt 30%-suurune.

Lisainfo:
Kai Realo
AS Eesti Statoil, kontseptsioonijuht
tel: +372 675 7700
e-mail: eesti@statoil.com

Omavalitsuste vabatahtlik liitumine

Siseministeerium, pressiteade 22. aprill 2009

Sel aastal (2009) toimub üks omavalitsuste vabatahtlik liitumine

Käesoleva aasta 17. aprilliks pidid ühineda soovivad kohalikud omavalitsused esitama maavanemale volikogude otsused haldusterritoriaalse muutmise taotlemiseks. Tähtajaks laekus Pärnu maavanemale Kaisma valla ja Vändra valla liitumissoov. Seega on oktoobris toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste järel Eestis senise 227 asemel 226 kohalikku omavalitsust.

Regionaalminister Siim Kiisler tunnustas Kaisma ja Vändra valla elanikke ja juhte otsustusjulguse eest. „Vändraga liituva Kaisma valla juhid on kahtlemata oma elanike huvide eest tõsiselt seisnud. Kui Kaisma ja Vändra jaoks on tegu väga suure sammuga, siis Eesti jaoks on üks liitumine nelja aasta jooksul teosammul liikumine. Sama tempoga jätkates oleks meil saja aasta pärast 227 asemel 201 omavalitsust. Ilmselgelt vajame konkreetset otsust kiiremateks muudatusteks,“ ütles Kiisler.



Kiisleri sõnul on hea märk, et rahva usaldus kohalike omavalitsuste vastu on kõrge. „Eriti raskel ajal on väga oluline, et usaldus omavalitsuste suhtes püsiks. Selleks peavad meie vallad ja linnad olema haldussuutlikud, et suuta ka keerulises olukorras inimestele toeks olla. Paraku on omavalitsusi, kus majanduslikud probleemid üle pea hakkavad kasvama, järjest rohkem,“ selgitas Kiisler.

Regionaalminister rõhutas, et üheks vältimatuks sammuks on haldusreform, mis praegu eri omavalitsuste võimekuse vahel valitsevat mäekõrgust vahet vähendab. Ministri sõnul ei ole vabatahtlik ühinemine lahendus, sest mida raskem on kõigil, seda keerulisem on nõrgematel omavalitsustel tugevate valdade ja linnadega kokkuleppele jõuda.

Rahvastikuregistri andmetel elab 2. aprilli seisuga Vändra vallas 2531 inimest ning Kaisma vallas 542 inimest. Kokku on Eestis 40 omavalitsust, kus elanike arv jääb alla tuhande. Vändra ja Kaisma valla liitumislepingust tulenevalt on liitumise eesmärkide hulgas piirkonna jätkusuutlik arendamine ja konkurentsivõime kasvatamine, avalike teenuste kättesaadavuse tagamine, juhtimise haldussuutlikkuse tõstmine ja investeeringuvõime tõstmine.

Maksu- ja Tolliameti pressiteade
22.04.09

Toll avastas suure koguse haruldase kaslase nahku

Maksu- ja Tolliametil õnnestus kätte saada 208 haruldase Hiina bengali kassi nahka, millega loodusele tekitatud kahju on hinnanguliselt 41 600 000 krooni.

Maksu- ja tolliameti töötajad teostasid aprilli algul AS Essenta tollilaos transiitkauba kontrolli ning avastasid selle käigus 208 kaslase nahka. Keskkonnaministeeriumi ekspertiisi kohaselt on tegu bengali kassi nahkadega, mis kuuluvad rahvusvahelise looma- ja taimeliikidega kauplemise konventsiooni CITES kaitse alla. CITES konventsioon on ellu kutsutud reguleerimaks ohustatud liikidega kauplemist ning eesmärgiks on tagada maailma looduse mitmekesisuse säilimine. Maksu- ja tolliameti üheks ülesandeks on ühiskonna kaitsmine, selles sisaldub nii inim- kui ka looduskeskkonna turvalisuse tagamine.

Saadetis saabus Hiinast Tallinnasse ning deklareeritud kaubaks olid erinevad riidekaubad. Tollikontrolli käigus avastati riiete hulgast kokku kahes kaubapallis 208 kokkuõmmeldud bengali kassi nahka. Suuremate nahatükkide saamiseks oli oma elu kaotanud kokku 832 looma.

MTA tollikorralduse osakonna juhataja Urmas järgi sõnul on tegu seni suurima Eestis avastatud CITES konventsiooni rikkumisega. Loodusele tekitatud kahju on hinnanguliselt 41 600 000 krooni, mis on välja arvutatud isendi liigi kuuluvuse ja koguse järgi. "Sellise rikkumise eest on ette nähtud kuni 300 trahviühiku suurune trahv füüsilisele või kuni 50 000 krooni suurune trahv juriidilisele isikule. Lisaks kohaldatakse kaupade konfiskeerimist," lisas Järg.

Hiina bengali kass kuulub CITES konventsiooni II lisasse. Teises lisas (EL Nõukogu määruse 338/97 lisa B) loetletud liikidega kauplemine pole täielikult keelatud, kuid peab alluma rangele kontrollile ning olema varustatud vastavate lubavate dokumentidega. Eesmärgiks on hoida selliste liikidega kauplemine riikliku järelevalve all, et ei toimuks kontrollimatut kaubandust, mis seaks ohtu liigi säilimise. Kontrolli käigus avastatud vale nimetuse all deklareeritud kaupadel sellist luba ei olnud. Kõik nahad on MTA tolliametnike poolt kinni peetud kuni menetluse lõpuni.

Väiskõned muutuvad odavamaks

Saks: telefoni kasutamise välismaal muutub jälle odavamaks

STRASBOURG, 22. aprill 2009. Täna kiitis Euroopa Parlament hääletusel heaks Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu ministrite kokkuleppe rändlushindade langetamise kohta. Kokkuleppe kohaselt seatakse piirhinnad kõne, tekstisõnumi ja dataroamingu teenustele. Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni liikme Katrin Saksa sõnul näitab see selgelt, et soovi korral võib Euroopa Liit väga kiiresti tegutseda tarbija õiguste ees seismisel.

Saksa sõnul muutuvad sõnumite saatmine ning telefonikõned reisidel odavamaks juba selle aasta juulist. Uued kõnede piirhinnad on €0.43/minut väljahelistamise puhul ja €0.19/minut vastuvõetavate kõnede eest; alates 1. juulist 2010: vastavalt €0.39/minut ja €0.15/minut; alates 1. juulist 2011: vastavalt €0.35/minut ja €0.11/minut. Alates 1. juulist 2009 on roaming tekstisõnumite piirhinnaks 11 eurosenti.

Saks selgitas, et Euroopa Komisjoni avaldatud andmete põhjal jäävad reisidel saadetavate SMSide hinnad Eesti operaatoritel vahemikku 6-40 eurosenti. "See on küll vähem kui näiteks Belgia operaatoritel, kelle hinnad on ühed kõrgemad Euroopas, jäädes vahemikku 25-80 eurosenti, aga ka need võivad tunduda kõrged arvestades sõnumi hinda operaatorile," ütles Saks. "Taani telekommunikatsiooni regulaatori uuringu kohaselt teise riigi operaatori võrgu kasutamine SMS-teate saatmiseks maksab kohalikule operaatorile vaid 0,008 eurot," lisas eurosaadik.

Selleks, et vältida nn shokeerivaid arveid ("bill shocks"), võivad kliendid alates 1. märtsist 2010 tasuta seada ka rändluskõnede piirmäära. Kui inimesed ei ole seda piirmäära valinud, siis seatakse see automaatselt alates 2010. aasta 1. juulist 50 eurole. "Data roaming teenuste nagu elektronposti ja interneti mobiiltelefoniga kasutamise hinnad, mida üks operaator võib teiselt küsida, piiratakse samuti, mis peaks kajastuma ka tarbijahinnas," lisas Saks.

Väikelaevaehituse Liit

Saaremaal loodi Eesti Väikelaevaehituse Liit

Aprilli alguses loodi Saaremaal Eesti Väikelaevaehituse Liit, mille eesmärgiks on sektori maine ja konkurentsivõime tugevdamine.

„Saaremaa on Eesti väikelaevaehituse kants, siin toodetakse üle 60% sektori käibest ja üle 80% selle ärikasumist,“ ütles väikelaevaehituse liidu projektijuht ja TTÜ Kuressaare Kolledži õppejõud Anni Hartikainen. „Saaremaa tööstusest moodustab väikelaevaehitusfirmade käive ligi veerandi, kusjuures peaaegu kogu toodang läheb ekspordiks.“

EVL kasvas välja Saaremaal asuvast väikelaevaehituse klastrist, mis ühendab väikelaevaehitusega seotud omavalitsusi, haridusasutusi, ettevõtteid ja teisi organisatsioone. Liidu töövaldkondadeks on ühishuvide esindamine, ühine turundustegevus, väikelaevaehituse alase hariduse ja koolituse toetamine, ühiste materjalihangete läbiviimine ja tootmisvõimsuse jagamine suurte tellimuste puhul.

Liitu kuuluvad jahtlaevade tootja Saare Paat, töölaevade tootja Baltic Workboats, ajaloolisi puupaate ja purjekaid tootvad Vätta Puit ning Väike Paadivabrik, innovaatilist alumiiniumpurjekat ehitav Alunaut ning plastist veesõidukite tootjad Kasse Paat, Lindvart, Tekno Marine Eesti ja Kompar. Samuti väikelaevaehitussektori allhankega tegelevad ettevõtted Hilmaa, Muvor ja Pro Marine Trade ning kaks eraisikut - Peeter Laum ja Edgar Kana. Tegevust toetavad väikelaevaehituse erialaga seotud haridusasutused - Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž ja Kuressaare Ametikool.

Reedel, 24. aprillil korraldab vastloodud liit infopäeva, kus tutvustatakse EAS toel loodud väikelaevaehituse klastri ühisstrateegiat ja liidu edasisi tegevusplaane.

„Infopäevale ootame kõiki, kellele merendus ja Eesti väikelaevaehitus olulised on,“ sõnas Eesti Väikelaevaehituse Liidu juhatuse liige ja AS Saare Paat tegevjuht Peeter Sääsk. „Loodan, et saame osalejailt häid ideid selle kohta, kuidas Eestile kui mereriigile nii olulist valdkonda koos edendada.“

Infopäev toimub 24.aprillil kell 13:30 - 16:00 Kuressaare Ametikoolis.

Infopäeva kava:
- Uudiste lühikokkuvõte ja ettekannete tutvustus
- Väikelaevaehituse klastri strateegia tutvustus
- Eesti Väikelaevaehituse Liidu loomisest ja funktsioonidest
- Eduka koostöö alguse tähistamine

Lisainfo:
Peeter Sääsk
Juhatuse liige
Eesti Väikelaevaehituse Liit
+372 508 7913
e-post: peeter.saask@saarepaat.ee

Pilte Eesti väikelaevaehitusettevõtete toodangust leiab näiteks Saare Paadi, Vätta Puidu ja Baltic Workboats'i veebilehtedelt.
Hannoveri tootmistehnoloogia messi tarvis valminud videomaterjal laevaehitusest on kättesaadav siit

Kärdla kalevivabrik 180

30. aprillil 2009 tähistatakse Hiiumaal Kärdlas muuseumi Pikas Majas kalevivabriku 180. aastapäeva

Programm:

Kalevivabriku teemaline hommik lastele - Lapsed valmistavad "vabriku
juhtkonnale" proovitöö.
Proovitööks on kaleviribadest vaibapunumine, kalevivabriku tootesildi
valmistamine jmt.

Lastegruppe ootame järgmistel kellaaegadel:

10:00-10:55 I grupp

11:00-11:55 II grupp

NB! Grupid eelnevalt registreerida muuseum@hiiumaa.ee või telefonil
463 2091.

13:00 Näituse Hiiu-Kärdla kalevivabrik 180 avamine

17:00 Avalik loengusari ja vestlusring "Kärdla kalevivabrik"

Ettekanded:

Oleks lammas sinine, ei peaks kust korjamagi. (Kadri Kuusk)

Peksa sai nii, et rohkem ei tahtnudki. Tõde ja luulet vabriku "sakstest".
(Helgi Põllo)

Kalevivabriku töölise elu - kas ainult raske töö? (Teele Saar)

Meeldivate kohtumiseni!
Hiiumaa Muuseum
--

Natura piirid laienevad

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
23. aprill 2009
___________________________________________________________________

Natura piiride muutmine laiendab toetusesaajate hulka


Täna, 23. aprillil kiitis Vabariigi Valitsus heaks
Keskkonnaministeeriumi algatatud Natura 2000 piiride muutmise, mille
tulemusel suureneb Natura alale jäävate poollooduslike koosluste
hooldamise ning metsa- ja põllumaade eest eurotoetust saavate
maakasutajate hulk.

Eesti esitas esmakordselt Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade
piirid Euroopa Komisjonile 2004. aastal ning selle teabe alusel on
toimunud ka metsa- ja maaomanikele toetuste väljamaksmine.

“Aastatel 2004-2007 on aga Eestis looduse kaitseks juurde moodustatud
ja riikliku kaitse alla võetud 64 uut kaitseala, 343 hoiuala ja 235
püsielupaika ning laiendatud 115 kaitseala, mistõttu tuleb muuta ka
Natura piire,” selgitas Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres
Talijärv. “Tänase otsusega hakkavadki Natura alade piirid kattuma
looduskaitseseaduse alusel kaitstavate alade piiridega ja see laiendab
oluliselt Euroopa Liidust Natura toetusi saavate kaitsealuste maade
kasutajate hulka.”

Osa põllumajandusmaid, mis aastal 2004 olid arvatud Natura 2000
võrgustikku, jäid aga kaitsealade moodustamise käigus
eksperthinnangute alusel välja, kuna nendel maadel puudub
looduskaitseline tähtsus. Sellistele looduskaitseliste piiranguteta
põllumaade maakasutajatele Natura põllutoetust ei maksta. Samal ajal
lisandub Natura võrgustikku uusi põllumajandusmaid, millele saab alates
käesolevast aastast taotleda Natura põllumaatoetust.

Kokku suureneb Natura-alade pindala 37 547 ha võrra, lisandunud aladest
on 12 897 ha eraomandis.

Keskkonnaministeerium teavitab võimalikest Natura piiride muudatustest
kõiki pindalaliste põllutoetuste saajaid, keda see võib puudutada ning
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) saadab neile
uued kaardid Natura 2000 võrgustiku täpsustatud piiridega. Seega palume
vastavasisulise teate saanutel põllumaataotluse esitamisega oodata seni,
kuni nad on PRIAst kätte saanud uue kirja koos täpsustatud kaardiga.

Natura 2000 piirid on aluseks kolmele “Maaelu arengukavas”
maaomanikele ja maakasutajatele ettenähtud Natura toetusele:
erametsatoetus, toetus põllumajandusmaale ja poollooduslike koosluste
hooldamise toetus.

Natura põllumaatoetuse määr on 502 kr ha kohta aastas ja seda saab
taotleda PRIA kaudu. Natura erametsatoetust saavad taotleda Natura
aladele jäävad erametsamaade omanikud. Toetuse määr on kaitsealade ja
püsielupaikade piiranguvööndis ning hoiualadel 940 kr ha kohta ja
kaitsealade ja püsielupaikade sihtkaitsevööndis 1720 kr ha kohta aastas.
Toetusi saab taotleda Erametsakeskuse kaudu.

Poollooduslike koosluste hooldamise toetust makstakse puisniidu,
puiskarjamaa, rannaniidu, lamminiidu, soostunud ja sooniidu, loopealse,
kadastiku, nõmme ja aruniidu niitmiseks ja seal loomade karjatamiseks.
Toetuse määr puisniidu hooldamise eest on 3725 kr ha kohta, kõigi
ülejäänud koosluste hooldamise eest on 2910 kr ha kohta aastas.
Toetuste saamiseks tuleb esitada taotlus PRIAsse, olles esmalt
kooskõlastanud koosluste nimekirja ja kaardi Keskkonnaametis.

Kõiki neid toetusi saab taotleda alates 2. maist kuni 21 maini.

Kokku on Natura 2000 alade pindala Eestis nüüd 1 458 575 ha, millest
ligi pool jääb mere alla. Täpsustatud piire näeb alates 24. aprillist
Maa-ameti kaardirakenduse Looduskaitse ja Natura 2000 rakenduses
http://xgis.maaamet.ee/ ja Keskkonnaregistri avaliku teenuse
Kaitstavate loodusobjektide osas http://register.keskkonnainfo.ee.

Vaata ka http://www.envir.ee/1095902.

Laulupeoks rahvarõivad korda

ERMi konservaatorid aitavad laulupeoks rahvarõivad korda teha

Kolmel päeval, 25. aprillil, 9. ja 23. mail on kõigil huvilistel võimalus kuulata Eesti Rahva Muuseumi konservaatorite nõuandeid ja ülevaateid rahvarõivaste hoolduse, puhastamise ja parandamise kohta ning nende abiga kohendada oma rahvariideid laulupeole minekuks. Osalejatel palutakse ette valmistada küsimused ja võimalusel probleemne ese kaasa võtta.

Rahvarõivatoad ja teemad:

25.4. kl 11–14 „Teeme rahvarõivad laulupeoks korda 1. Vööd ja pandlad“ Praktilised nõuanded ERMi konservaatoritelt. Esimese töötoa teemaks on vööd, pandlad ja pastlad nende puhastamine ja hooldus. Nõu annavad ERMi konservaatorid Enno Rennit, Rein Olli ja Ülle Vahar.



9.5. kl 11–14 „Teeme rahvarõivad laulupeoks korda 2 . Seelikud ja kuued, särgid, pluusid,

pitsid ja tikandid“ ja

23.5. kl 11–14 „Teeme rahvarõivad laulupeoks korda 3. Särgid, pluusid, pitsid ja tikandid“

Teise töötoa teemadeks on seelikute, ülekuubede puhastamine; villase kanga (koiaukude) parandamine, pressimine jne (ülevaade sobilikest puhastusvahenditest ja töövõtetest, seelikute pesemiseks ettevalmistamine), linase riidega ümber käimine, hallitusplekid, „roosteplekid“, rebenenud õmblused, peen paikamine jms (ülevaade sobilikest puhastusvahenditest ja nippidest, kuidas tikitud osi kaitsta), pitside ja tikandite parandamine, taastamine, tärgeldamine (ülevaade sobivatest materjalidest).

Lisainformatsioon ja registreerimine telefonil: 735 0445

Lisaks rahvarõivatubadele korraldab Eesti Rahva Muuseum koostöös Tartu Laulupeoga 2009 laulupeole eelnevalt ERMis filmiõhtuid. Nädal enne laulupidu näidatakse ERMi näitusemaja kohvikus (J. Kuperjanovi 9, Tartu) ERMi filmiarhiivis olevaid klippe Tartu varasematest laulupidudest.

Lõkke tegemise reeglid

# kulu ei tohi põletada
# lõket tohib teha oma krundi piires, tuulevaikse ilmaga. Lõke peab asuma ohutus kauguses nii ehitistest kui metsast, hoonetest vähemalt 15 meetrit ja metsast 30 meetrit. Lõkke ümbrus tuleb kuluheinast ja muust põlevast materjalist puhastada. Lõkke tegijal peavad käeulatuses olema esmased kustutusvahendid (ämber veega, luud, märjad oksad). Lõket ei tohi järelevalveta jätta. Lõkke põlemisjäägid tuleb kustutada veega.
# väljaspool oma krundi piire tohib lõket teha ainult maaomaniku poolt eelnevalt ette valmistatud ja tähistatud lõkkeplatsil. Sellisteks kohtadeks on riigi maal RMK lõkkekohad
# ka grillahju võib väljaspool oma aeda üles seada ainult tähistatud lõkkekohtades
# lõkkes ei tohi põletada olmeprahti
# lõkke tegemisest ei ole vaja teavitada häirekeskust või päästeteenistust
# häirekeskusesse või päästeala infotelefonile 1524 helistamine või päästeteenistuse teavitamine ei anna õigust lõkke tegemisel eirata tuleohutusnõudeid või kulu põletada
# kohalik omavalitsus võib lahtise tule tegemisele seada täiendavaid piiranguid. Kui heakorraeeskirjaga on lõkke tegemine omavalitsuse territooriumil ära keelatud, siis ei tohi tuld teha ka oma krundil.

Seoses lihavõttepühadega muutub parvlaevaliiklus

08.04.09

Suur reede tõstab Väinamerel reisijate arvu ja toob sõidugraafikumuudatusi



Seoses lihavõttepühadega on eeloleval nädalavahetusel oodata tavapärasest suuremat reisihuvi Väinamere parvlaevaliinidel.



Väinamere Liinid OÜ teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul on Suur reede igal aastal toonud saartele tavanädalavahetusest rohkem reisijaid. „Kõrgema nõudluse ootuses oleme lisanud sõidugraafikutesse täiendavaid reise, aga palume ka kindlasti tutvuda reiside täituvusinfoga www.tuulelaevad.ee ostukeskkonnas ja planeerida oma sõiduaega, ostes võimalusel e-pileti väljumistele, kus on veel vabu eelmüügikohti. Anname endast parima, et võimalikult operatiivselt teenindada kõiki reisijaid, kes pühadeks saartele sõidavad ning palume ka reisijatelt mõistvat suhtumist,“ ütles Hiiuväin.



Kuivastu-Virtsu liinil lisanduvad sel pühapäeval väljumised Kuivastust kell 8 ja Virtsust kell 9. Graafikuväliselt teenindab reisijaid ka kolmas parvlaev Harilaid.



Suuremad muudatused on planeeritud Rohuküla-Heltermaa liinil. Eelolevaks neljapäevaks ja reedeks on graafikusse lisatud väljumised Rohukülast kell 12.30 ja Heltermaalt kell 14.30, pühapäeval on plaanis lisareisid Rohukülast kell 8.30 ja Heltermaalt kell 10.30. Hiiumaad ja mandrit ühendaval liinil tuleb arvestada ka ohtlike veoste vedajate vajaduste ja võimalustega, mistõttu on sel neljapäeval ohtlike veoste reisi asendatud tavaväljumisega Rohukülast kell 20.30 ning toimub ka lisareis Heltermaalt kell 22.30. Samal ajal jäävad ära väljumine kolmapäeval Rohukülast kell 20.30, mille asemel toimub ohtlike veoste reis, ning väljumine Heltermaalt kell 22.30.



Lisainfo:



Anu Hiiuväin

teenindusjuht

Väinamere Liinid

Tel: 452 4350

E-post: klient@laevakompanii.ee

Merele suunatud laskealade keskkonnamõju

Kaitseministeeriumi pressiteade

Valmimas on merele suunatud laskealade keskkonnamõju hindamise lõpparuanne

Tallinn, 8. aprill 2009 – Kaitseministeeriumi poolt tellitud täiendavad uuringud merele orienteeritud laskealade keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks (KHS) valmivad 20. aprilliks.

Kaitseministeerium täiendas esialgset keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet täiendavate sotsiaalseid aspekti puudutavate (sh. vibratsioon ja teed) uuringutega, mille tellimise vajadus täpsustus tänud kohalike omavalitsuste ja elanike aktiivsele kaasamisele.

Esmase aruande tagasisidena esitatud ettepanekud võimaldasid oluliselt tõhustada väljaõppega kaasnevate sotsiaalsete ja majanduslike aspektide mõju hindamisprotsessi. Aruande tutvustamine toimus mullu oktoobrist detsembrini ning avalik arutelu oli kõige aktiivsem novembris, kui toimusid kohtumised valdades.

Lähtuvalt aruandele laekunud ettepanekutest, kommentaaridest ja täiendustest on käesoleval hetkel valmimisel aruande lõppversioon. Aprilli lõpus tutvustatakse täiendatud aruannet koos ettepanekute ja kommentaaridega.

Järgnevalt edastatakse aruanne keskkonnaministeeriumile seisukoha saamiseks, lõplik tulemus peaks selguma hiljemalt tänavu septembriks. Kaitseministeeriumil on plaanis koostöös valdadega, mida keskkonnaministeerium pakub perspektiivseteks asukohtadeks, viia läbi lõpparuande tutvustus ka kohalikele elanikele.

Alates 20.04 on valminud aruandega võimalik tutvuda kaitseministeeriumi kodulehel: http://www.kmin.ee/?op=body&id=443. Aruande muudatuste ja täienduste tutvustamine toimub kolmapäeval 29.04.2009 kell 15.00 Kindral Laidoneri muuseumis – Eesti Sõjamuuseumis (Viimsi, Mõisa tee 1).

Merele suunatud laskealade võimalike asukohtadena kaardistati algselt Aseri, Juminda, Letipea, Rutja, Kõpu, Nõva Ristinina, Nõva Liivanina ja Sõmeri. Nende hulgast sooviti valida välja sobivaimad kohad laskeharjutusteks.

Arendusprogrammi raames on käesolevaks hetkeks potentsiaalsete asukohtadena kõrvale jäetud Aseri ja Juminda. Ei ole välistatud, et valik langeb mitme esineva asukoha kasuks ning õppusi hakatakse läbi viima rotatsiooni korras.

Lõplikku otsust, millised kohad eelpoolnimetatutest kindlalt valikusse jäävad, ei ole veel tänase päeva seisuga langetatud. Täpsemad võimalused erinevate asukohtade kasutuselevõtuks selguvad keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande lõplikul valmimisel ja selle kinnitamisel keskkonnaministeeriumi poolt.

Kavandatavatel õhutõrje ja suurtükiväe väljaõppealadel on plaanis laskeharjutusi läbi viia vaid kaheksal päeval aastas. Õppused leiaksid aset talveperioodil. Viiel päeval toimuksid õhutõrje laskeharjutused ning kolmel päeval suurtükiväe laskeharjutused.

Vaata lisaks: Õhutõrje, suurtükiväe ja mereväe asukohtade arendusprogramm
http://www.mod.gov.ee/?op=body&id=443.

Lisainfo:
Aet Kukk
Kaitseministeeriumi pressibüroo juhataja
Tel. 717 0078 / 533 02328
aet.kukk@kmin.ee

Kõrgessaare looduskaitseala kaitse-eeskiri

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
9. aprill 2009
____________________________________________________________

Valitsus kinnitas Kõrgessaare looduskaitseala kaitse-eeskirja

Täna, 9. aprillil kinnitas Vabariigi Valitsus Hiiumaal asuva
Kõrgessaare looduskaitseala kaitse-eeskirja.

Kõrgessaare on osaliselt kaitse all olnud alates 1999. aasta 19. maist,
mil Vabariigi Valitsus moodustas sinna maastikukaitseala. Seega ei võeta
kaitse alla uut ala, vaid täpsustatakse olemasoleva kaitseala piire ja
kehtestatakse uus kaitse-eeskiri.

Kõrgessaare looduskaitseala eesmärk on kaitsealuste taimeliikide
elupaikade ning haruldaste koosluste kaitse. Kaitsealal elavad jõgitiir,
randtiir, väiketiir, hüüp, sookurg, roo-loorkull, täpikhuik, rukkirääk,
punaselg-õgija, mudatilder, vöötsaba-vigle, Euroopa naarits ja taimeliik
kaunis kuldking.

Lisaks on Kõrgessaare looduskaitsealal esindatud sellised kaitstavad
elupaigatüübid nagu rannaniidud, kuivadel lubjarikastel muldadel
paiknevad niidud, allikad ja allikasood, liigirikkad madalsood, vanad
loodusmetsad, rohundirikkad kuusikud ning soo-lehtmetsad.

Kõrgessaare looduskaitseala asub Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas
Kõrgessaare alevikus ja Otste külas. Kaitseala pindala on 69
hektarit, piiride korrigeerimisel vähenes see senise alaga võrreldes 2
hektari võrra. Kõrgessaare looduskaitsealal asuvate eramaade pindala on
14,5 hektarit, jätkuvalt riigi omandis olevate maade pindala 54,5
hektarit.

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

Määrusega kehtestatavatest majanduspiirangutest tulenevalt ning
maamaksuseaduse alusel jääb Kõrgessaare looduskaitsealal paiknevatel
kinnistutel kehtima maamaksusoodustus. 1. jaanuaril 2009. a jõustunud
maamaksuseaduse muudatuse kohaselt on looduskaitseala sihtkaitsevööndis
maamaksusoodustus 100%.



Lisainfo:
Marika Erikson,
Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist
626 2880

Omavalitsuste laenupidur

1. märtsist jõustusid piirangud kohalike omavalitsuste laenamisele

Alates 1. märtsist kehtib uus piirang kohalike omavalitsuste ja nendega seotud ettevõtetele laenude ning muude kohustuste võtmisele. Uute kohustuste võtmine on lubatud ainult rahandusministeeriumiga kooskõlastamise järel ning välisabi kasutamise eesmärgil.
Piirang kehtib 2011. aasta lõpuni.

Seaduse järgi võivad omavalitsused ning nendest sõltuvad isikud võtta laenu või muid kohustusi ainult Euroopa Liidu struktuurifondide projektide või muu välisabi projektide omafinantseeringu katteks. Lisakohustuste võtmine muudel eesmärkidel lubatud ei ole.

Kõik välisabi projektide omafinantseeringuga seotud laenude ja muude kohustuste võtmise taotlused tuleb kooskõlastada rahandusministeeriumiga. Seejärel hindab rahandusministeerium, kas omafinantseeringut on võimalik rahastada osaliselt ka oma vahenditest.

Omavalitsusest sõltuvad isikud on sellised ettevõtted, kes saavad üle poole tulust omavalitsuselt või riigilt. Piirang on tingitud eelarvekärbetest, mis on vajalikud majanduse stabiliseerimiseks ja omavalitsuste võimalike finantsraskuste ennetamiseks.

Kohustuste võtmise kooskõlastamise korda täpsustava määruse eelnõu ja taotlusvormid on plaanis jõustada lähiajal. Määruse eelnõu ja taotlusvormide kooskõlastamine algas täna, materjalidega saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel: http://www.fin.ee/?id=81762

Kontoritöötaja terviserisk

Tarkvara nimega OTT hakkab hindama kontoritöötajate terviseriske

Alates 4. märtsist on Tööinspektsiooni kodulehel www.ti.ee võimalik kõigil kontoritöötajatel hinnata oma töökeskkonna terviseriske, kasutades selleks Eesti töötervishoiu spetsialistide poolt loodud internetipõhist tarkvara nimega OTT (ohutu tööelu tarkvara).

Sotsiaalministeeriumi ja Tööinspektsiooni koostöös valminud online-töövahendi avalik testversioon on loodud selleks, et muuta igas kontoris kohustusliku töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine võimalikult mugavaks ja lihtsaks. Juhendeid, enesehindamise küsimustikke ja riskikalkulaatoreid sisaldav tarkvara annab nii tööandjatele kui töötajatele ülevaate, millised ohutegurid võivad peituda nende igapäevases tööruumis.

„OTTi kasutades on nüüd ettevõtetel võimalik teha kontori töökeskkonna riskianalüüs tasuta tarkvara abil, mis ei nõua mingeid erioskusi, vaid lihtsalt veidi süvenemist,“ kommenteerib tööelu arengu osakonna peaspetsialisti Mari Tupits, lisades et valminud tarkvara on oluline, sest paljudes ettevõtetes on kohustuslik töökeskkonna riskianalüüs siiani tegemata.

Samas näitab mitmete Eesti ettevõtjate senine kogemus, et riskianalüüsi läbiviimine omab nii tööandja kui töövõtja jaoks ühest positiivset mõju. Paraneb töötajate füüsiline tervis, suureneb rõõm tehtavast tööst ning vähemtähtis pole ka tõsiasi, et stressivabas keskkonnas tehtav töö on märkimisväärselt tulemuslikum.

Alates tänasest oodatakse kõiki ettevõtjaid kasutama OTTi oma kontoris riskianalüüsi läbiviimisel. Ettevõtjate ja kontoritöötajate kommentaarid ning tagasiside ohutu tööelu tarkvara kontoritöö testversiooni kasutamise kohta on teretulnud e-maili aadressil ott@ti.ee.

Tarkvara valmimist on rahastanud Euroopa Sotsiaalfond. Tarkvara kasutamise turvalisus on kontrollitud ning selle abil läbiviidud riskianalüüsi tulemused on nähtavad ainult kasutajale.

Tarkvaraga saab tutvuda http://www.ti.ee/ott/

Haldusreformi ajaveeb

Siseministeerium 10. märts 2009
Siseministeerium avas haldusreformi ajaveebi

Alates teisipäevast, 10. märtsist saab haldusreformi alase infoga tutvuda siseministeeriumi poolt hallatavas ajaveebis http://haldusreform2009.wordpress.com/ .
Ajaveebi eesmärk on anda selge ja põhjalik ülevaade haldusreformi kavast ning kommenteerida avalikkuses tõusetunud ja lugejate poolt esitatud küsimusi.
„On selge, et haldusreformi kava vajab üksikasjalikku selgitamist ning inimestel on sellega seoses palju olulisi küsimusi,“ ütles siseministeeriumi rahvastiku- ja regionaalala asekantsler Karl Laas.
„Ajaveeb ongi koostatud selleks, et nii kohalikud elanikud, omavalitsuste töötajad kui ajakirjanikud saaksid vajaliku info kiirelt ja mugavalt usaldusväärsest allikast,“ selgitas Laas.
Avatud keskkond loob ülevaate haldusreformiga seotud taustainfost, uuringutest ning meediakajastustest. Samas saavad küsimused asjatundliku vastuse otse siseministeeriumi ametnikelt.
Siseministeerium kutsub kõiki huvilisi ajaveebi haldusreformiga põhjalikumalt tutvuma ning sel teemal kaasa rääkima.

Terviklik koolivõrgu kava

Lukas avalikustab tervikliku kava koolivõrgu kujundamiseks

Haridusminister Tõnis Lukas toob järgmisel esmaspäeval, 16. märtsil Tallinnas
Rahvusraamatukogus toimuval IRLi hariduskonverentsil "Tarkus toob tõusu!"
esmakordselt avalikkuse ette kava tervikliku koolivõrgu kujundamiseks.

„Selle aluseks on igas haridusastmes õpilastele parimate arenguvõimaluste
andmine, sest kool ei ole ainult õppeasutus, vaid ka kasvukeskkond, kus on
oluline roll eeskujudel ja turvalisusel,“ sõnas Lukas.

12:00-12:15 KONVERENTSI AVAMINE: Tunne KELAM, Euroopa Parlamendi liige
12:15-12:50 Tõnis LUKAS, haridusminister: Võimalikest parima õppesisu ja koolivõrguni jõudmine
12:50-13:25 Peeter SAARI, akadeemik: Reaal- ja loodusteaduslik haridus kui eesti keele elujõu tagaja
13:25-14:00 KOHVIPAUS
14:00-14:35 Marju LAURISTIN, poliitik, sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor: Teadmusühiskond ja kool
14:35-15:10 Peeter TULVISTE, akadeemik, Riigikogu liige: Aimates hariduse tulevikku
15:10-15.30 KOKKUVÕTTED ja LÕPETAMINE

Lisateave ja registreerimine:
Kaja Villem
Koolituskeskus Pro Patria tegevjuht
Tel.: 5345 8901 ja 7734 201; e-post: kaja.villem@irl.ee

tulekul metsanduse arengukava

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
12. märts 2009

Keskkonnaministeerium hakkab koostama metsanduse arengukava

Täna, 12. märtsil kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti metsanduse
arengukava aastani 2020 koostamise ettepaneku ja määras kava koostamise
eest vastutavaks Keskkonnaministeeriumi.

Vajadus metsanduse arengukava koostamiseks tuleneb metsaseadusest ja
säästva arengu seadusest. Metsaseaduse kohaselt tuleb iga kümne
aasta jaoks koostada metsanduse suunamiseks arengukava, kus määratakse
metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks
vajalikke meetmeid ja vahendeid. Senine, Riigikogus kinnitatud
metsanduse arengukava on koostatud aastateks 2001-2010. Nüüd tuleb
hakata koostama kava aastateks 2011-2020.

Eesti metsanduses on viimase kümnendi jooksul toimunud olulised
muutused. Jätkunud on metsatööstuse areng, riigi
metsandusadministratsiooni on tugevdatud, metsade kaitse, metsade
uuendamine ja õigusnormide järgimine on oluliselt tõhustunud, samuti on
kasvanud toetused erametsaomanikele.

Koostatava arengukava peamisteks eesmärkideks on tasakaalustada metsa
kasutamist ja kasvatamist, tagada metsanduse pikaajaline
konkurentsivõime ning korraldada metsade tulemuslik kaitse.

Enne valitsusele esitamist kiitis metsanduse arengukava lähteülesande
heaks keskkonnaministri metsandusnõukogu, kuhu kuuluvad Eesti
Maaülikooli, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse, Eesti
Erametsaliidu, Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Metsatööstuse Liidu,
Riigimetsa Majandamise Keskuse, Riikliku Looduskaitsekeskuse,
Erametsakeskuse, Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaministeeriumi
esindajad.

Arengukava koostamisse kaasatakse asjaomaste riigiasutuste ja
ettevõtete, organisatsioonide, siht- ja riigitulundusasutuse ning
mittetulundusühingute esindajad jt huvitatud isikud. Arengukava
koostamist koordineerib Keskkonnaministeerium ja see töötatakse välja
koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Põllumajandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning
Rahandusministeeriumiga. Lisaks kaasatakse parema oskusteabe saamiseks
ning arengustsenaariumite väljatöötamiseks huvigruppide esindajaid ja
eksperte.

Arengukava viiakse ellu rakendusplaani alusel, mis koostatakse esialgu
aastateks 2011-2013 ning seejärel aastateks 2014-2016 ja 2017-2020.
Metsanduse arengukava aastateks 2011-2020 koos rakendusplaaniga on kavas
valitsusele esitada hiljemalt septembris 2010.

Mets katab üle poole (51%) Eesti maismaast ja on üks meie suuremaid
looduslikke ja majanduslikke rikkusi. 70% ehk 1,5 miljonit hektarit
Eesti metsadest on tulundusmetsad, ülejäänud hoiu- ja kaitsemetsad.
Metsasuse poolest on Eesti Euroopas 4. kohal, jäädes tahapoole vaid
Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on
Eestis 1,7 hektarit ja kasvava metsa tagavara ühe elaniku kohta ulatub
337 tihumeetrini.

Lisainfo:
Marku Lamp,
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja
626 2920

Kalapüügiseaduse muudatus

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
5. märts 2009
________________________________________________________________________________

Valitsus kiitis heaks kalapüügi-ja keskkonnatasude seaduse muudatused

Täna, 5. märtsil kiitis Vabariigi Valitsus heaks keskkonnatasude
seaduse ja kalapüügiseaduse eelnõude muudatused, millega täpsustuvad
jäätmete ladestamise saastetasu laekumine ja selle rakendamine,
maavarade kaevandamisõiguse tasu ja kalapüügiõiguse tasu arvestamise ja
maksmise kord.

Keskkonnatasude määrasid eelnõuga ei tõsteta, tegemist on igapäeva töös
tekkinud vajadusest seadust täpsustada ja täiendada.

Eelnõu kohaselt lisandub keskkonnatasude seadusesse 2010. aasta 1.
jaanuaril jõustuv säte, mis seob kohaliku omavalitsuse eelarvesse
saastetasu laekumise kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveo
organiseerimisega. Kuigi jäätmeseaduse kohaselt pidi korraldatud
jäätmevedu toimuma alates 2005. aasta 1. jaanuarist, ei ole enam
kui pooled omavalitsused seadusest tulenevat nõuet veel täitnud. Selle
sätte eesmärk on aga majanduslikult motiveerida kohalikke
omavalitsusi täitma jäätmeseadusest tulenevat kohustust, et seega ära
hoida riigi territooriumi jäätmetega risustamist.

Seaduseelnõu kohaselt alaneb asbesti sisaldavate ehitus- ja
lammutusjäätmete ladestamise saastetasumäär kümnele kroonile tonni
kohta. Varem oli see võrdne tavajäätmete tasumääraga (käesoleval aastal
156 kr/t), mis oli liiga kõrge, et motiveerida asbestijäätmeid
prügilasse viima ja võis seega põhjustada nende ohtlike jäätmete
illegaalset ladestamist. Samuti sätestab eelnõu, et asbestijäätmete
ladestamisel nõuetele mittevastavas prügilas tuleb maksta 15-kordset
saastetasumäära ja ilma loata ladestamisel 1000 korda suuremat tasu.
Lubatud koguste ületamisel rakendatakse 500-kordset saastetasumäära.

Keskkonnatasude seadusest kaob CO2 saastetasu maksmise vabastus turba,
biomassi ja jäätmete põletamisel. Turba ja jäätmete CO2 heitmete
vabastamist saastetasu maksmisest käsitletakse riigiabina, mis ei ole
Euroopa Liidu riigiabi reeglite kohaselt abikõlblik. Keskkonnaministri
2004. aasta 16. juuli määruse “Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi
heitkoguse määramismeetod” kohaselt loetakse biokütuse põletamisel
tekkiv CO2 kogus nulliks. Seega pole biokütuse seisukohast saastetasu
nimetatud erand seaduses vajalik.

Seaduseelnõu kohaselt antakse Keskkonnaametile lisaks kohalike
tähtsusega maardlatele volitus kontrollida ja pidada arvestust ka
üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandusõiguse tasude üle.
Keskkonnaameti töötajad omavad kaevandamisõiguse tasu arvutuse
kontrollimise ning makseteatiste väljastamise kogemust, sest ka enne
keskkonnatasude seaduse kehtima hakkamist kuulus tasu arvestamine
maavara kasutamise eest nende pädevusse.

Kalapüügiseaduse muudatuse eesmärk on tagada riigile eraldatud
püügivõimaluste parem kasutamine ja püügiõiguse tasu laekumine.
Kehtiva seaduse kohaselt tuleb püügiõiguse eest teine pool tasust maksta
alles siis, kui loale kantud püügivõimalustest on kasutatud 50%. Selle
tõttu on jäänud varasematel aastatel kasutamata püügivõimalused. Et
sellist olukorda vältida, sätestatakse, et 1. juuliks peab olema tasutud
kõikide püügivõimaluste eest, mis loa alusel välja võetakse. Selleks
ajaks maksmata püügiõigused saab jagada teistele püüdjatele. Samuti
annab uus eelnõu riigile võimaluse kvooti vahetada teiste riikidega.

Keskkonnatasude seadust on samuti muudetud, et paremini ära kasutada
kalapüügivõimalusi. Samuti täpsustatakse, millisel juhul kehtestab
keskkonnaminister eripüügiõiguse tasu. Püügiõiguse tasu kehtestatakse,
kui eripüügiloa alusel püütakse sugukalu, et võtta kalamarja või koguda
hüpofüüsi kalade edasiseks kalakasvandustes kasvatamiseks ärilisel
eesmärgil. Keskkonnatasude seaduse selle sätte eesmärk on välistada
eripüügiloa saan
ud isikul eripüügil püütud kalast majandusliku kasu
saamine.

Lõpliku sõna seadusemuudatuste osas ütleb Riigikogu.

Harivesiliku kaitsest

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
10. märts 2009
________________________________________________________________________________

Läänemere riikide harivesiliku kaitse projekt on lõppenud edukalt

Lõppenud harivesiliku kaitse projekti käigus on Kagu-Eestis taastatud
üle 240 väikeveekogu, mis parandas oluliselt ohustatud harivesiliku,
mudakonna ning ka kõikide teiste piirkonnas esinevate kahepaiksete
elutingimusi.

Harivesilik on paljudes Läänemere-äärsetes riikides haruldane ja
ohustatud kahepaikne. Selle liigi kaitseks käivitasid Eesti, Soome ja
Taani kahepaiksete uurijad LIFE-Nature projekti „Harivesiliku kaitse
korraldamine Läänemere-äärsetes riikides“. Nelja aastase projekti
eesmärk oli tagada harivesilikule soodne seisund ehk luua tingimused
liigi säilimiseks elujõuliste populatsioonidena kõigis kolmes projektis
osalenud riigis. Lisaks harivesilikule parandati ka teise haruldase
kahepaikseliigi, mudakonna elupaikade tingimusi.

„Projekti käigus tegime korda need väikeveekogud, mis olid sobilikud
just harivesilikule ja mudakonnale,“ ütles Keskkonnaministeeriumi
looduskaitseosakonna nõunik Voldemar Rannap. 2008. aasta suveks oli
harivesilike poolt asustatud 69% ja mudakonna poolt 16% projekti käigus
taastatud või rajatud veekogudest. Lisaks oli positiivne seegi, et
projektist said kasu peale kahe sihtliigi ka teised piirkonna
kahepaiksed. Nimelt on viimase nelja aasta jooksul taastatud tiikides
kõikide kahepaiksete esinemine kordades sagenenud.

Projekti tegevused toimusid 19 Natura 2000 võrgustikku kuuluval alal
kolmes riigis. Eestist valiti välja 12 ala Kagu-ja Lõuna-Eestis,
kogupindalaga 40 262 ha, mis hõlmasid üle 80% projekti alguseks teada
olnud harivesiliku kui ka mudakonna asurkondadest. Suurimateks
projektialadeks olid Haanja ja Otepää looduspargid.

Lisaks projektipõhistele tegevustele korraldati veekogude ja nende
ümbruse võsast puhastamiseks mitmed talgud, kus osalesid ka
maaomanikud ise. „Projektist kasusaajateks võib pidada ka inimesi, kes
oma kinnikasvanud tiigid korda said,“ märkis Rannap lisades, et samuti
on tõusnud inimeste teadlikkus nende haruldaste ja ohustatud liikide
kaitse osas.

Projekti juhtis Keskkonnaministeerium, partneriteks olid Riiklik
Looduskaitsekeskus, Haanja ja Rõuge vald, Põhja-Karjala Regionaalne
Keskkonnakeskus Soomest ning Århusi Keskkonnakeskus Taanist. Kaasatud on
ka Võrumaa ja Põlvamaa Keskkonnateenistus ning Taanis kahepaiksete
kaitsega tegelev erafirma Amphi Consult. Lisaks tehti koostööd Läti ja
Leedu ekspertidega kahepaiksete alal.

Projekti maksumuseks kujunes 11,5 miljonit Eesti krooni. Poole summast
rahastas Euroopa Liidu Life fond, teine pool oli osalejate omapanus.
Osaliselt toetas projekti ka SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vaata lisaks projekti kohta: http://www.envir.ee/92948.

RMK pärandkultuuri inventeerimisest

PRESSITEADE
22. jaanuar 2009

RMK jätkab pärandkultuuri inventeerimist

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) jätkab pärandkultuuri objektide inventeerimist sel aastal Ida- ja Lääne-Virumaal, Pärnu-, Saare- ja Hiiumaal. Projekti maht on ligi 1 miljon eurot, millest 85% kaetakse Euroopa struktuurifondidest.

„Esitasime möödunud sügisel pärandkultuuri inventeerimise jätkamiseks taotluse INTERREG IVA programmile, millele tuli 14. jaanuaril ametlik kinnitus, et meie taotlus kiideti heaks,“ ütles RMK planeeringute spetsialist Vaike Pommer.

Esimese sammuna hakatakse otsima inventeerijaid. Esimesed projekti tutvustavad infopäevad toimuvad Ida-Viru Maavalitsuse saalis reedel, 6. veebruaril algusega kell 11 ja Lääne-Viru Maavalitsuse saalis neljapäeval, 12. veebruaril kell 10. Oodatud on kõik, kes Eesti kultuuripärandi säilitamisel kaasa lüüa tahavad.

„2005. aastal, pärandkultuuri teemaga tegelema hakkamise alguses, seadsime eesmärgiks kaardistada kogu Eestimaa pärandkultuur sõltumata maa või metsa omandist,“ ütles Vaike Pommer.

Euroopa struktuurifondide INTERREG IIIA programmi toel 2005-2007 läbiviidud projektides oli RMK juhtpartner, koostööpartneriteks olid Metsamajanduse Arenduskeskus Tapio ja keskkonnaministeerium. Projektis osalenud enam kui 40 inimese tööna inventeeriti pärandkultuur Harju-, Järva-, Lääne- ja Raplamaal. Trükist ilmusid Harju- ja Järvamaa pärandkultuuri maakonnaraamatud. Projekt valiti programmiperioodi 5 tähelepanuväärseima pojekti hulka.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. Lisaks loob RMK metsapuhkuse veetmise võimalusi Eesti riigimetsas ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Pärandkultuuri objektide kaardirakendus: http://xgis.maaamet.ee

Pärandkultuurist: http://www.metsaselts.ee/index.php/index.php?sisu=tekst&mid=204&lang=est&metsaselts=uohj0iIQ5oOh4mXI-7dL0D402l9

Uuring kutsehariduse mainest

Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse Innove
PRESSITEADE
17.02.2009

VALMINUD ON UURING KUTSEHARIDUSE MAINEST EESTIS


Käesoleva aasta alguses sai valmis uuring “Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine”. Kutsehariduse maineuuringu viis Eesti elanikkonna seas läbi turu-uuringufirma Saar Poll OÜ 2008. aasta sügisel SA Innove tellimusel. Küsitleti kolme sihtgruppi: elanikkond vanuses 15 – 50 eluaastat, põhikooli lõpuklasside õpilased ja abituriendid.

Uuringust selgub, et mida teadlikum on inimene kutsehariduses toimuvast, seda kõrgemalt hindab ta kutseõppe mainet ja kutsekooli astuvat noort. Inimesed, kes peavad end paremini informeerituks, on saanud rohkem teavet just formaalsetest allikatest (koolide kodulehed, ajakirjandus, teatmikud), kutseharidusega mitte kuigi hästi kursis olevad inimesed saavad peamise info sõpradelt ja tuttavatelt. Ligi pooled põhikooli lõpetajatest ja abiturientidest hindavad oma teadmisi kutseõppevõimalustest ebapiisavaks.

Tähelepanuväärne on, et kutseharidust hindavad võrreldes teiste elanikkonna gruppidega kõrgemalt ettevõtjad/juhid. Enamik küsitletuist leiab, et kutseõppeasutuses saadud haridus pakub tulevikuks eelkõige kindlat sissetulekut, püsivat töökohta ja võimalust töötada ükskõik millises riigis, kutsehariduse baasil saadud ametid võimaldavad ka keskmisest paremini tööturul hakkama saada.

Kriitilisemalt hinnatakse kutseõppeasutuste majutustingimusi ja materiaalseid võimalusi - küsitletud ei teadnud, kas praktikabaasid ja õpperuumid vastavad tänapäevastele nõuetele. Uuringule toetudes võib tõdeda, et kahjuks ei ole suur osa Eesti elanikkonnast kursis mahukate investeeringutega kutseõppeasutuste õppeklassidesse ja õpilaskodudesse, millest olulise osa moodustab Euroopa Liidu struktuuritoetus. Näiteks aastatel 2005 – 2008 investeeriti Eesti kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamisse kokku 726 miljonit krooni. 2008. aastal kinnitatud „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise” investeeringute kava kohaselt suunatakse täiendavalt kutseõppeasutustesse kokku kuni 3,6 miljardit krooni.

Iga teine abiturient ja põhikoolilõpetaja on mõelnud kutseõppeasutusse astumise peale, ent suurem osa abituriente (55 %) soovib siiski jätkata kõrgkoolis ning põhikoolilõpetajaid (65 %) gümnaasiumis. Põhikoolilõpetajate vanemad soovitavad oma lastel enamasti õpinguid jätkata gümnaasiumis, abiturientide vanemad aga ülikoolis. Kutsekooli on soovitanud õppima minna vaid 9% põhikoolilõpetajate ning 2% abiturientide vanematest. Enamik noori soovib tulevikus töötada tippspetsialistide või juhtidena ning sellest tulenevalt peetakse konkurentsivõime tagajaks eelkõige ülikooliharidust. Eesti noorte karjäärisihid ei ole paraku kooskõlas tööturul valitseva olukorraga. Hiljuti valminud Euroopa tööjõuvajaduse prognoosist selgub, et kõrgharidusega spetsialiste on järgmise kümnekonna aasta jooksul vaja vaid 30 % kõigist töötajatest („Oskuste vajadus Euroopa tööturul aastani 2020. Keskpikk prognoos ja muutused sektorites“. SA Innove trükis, 2008).
Andrus Saar uuringufirmast Saar Poll OÜ kommenteerib ülaltoodud küsitlustulemusi järgmiselt: „Eesti ühiskond on väga tugevalt ja kaua aega kultiveerinud eelkõige kõrgharidust ning pehmeid loovaid väärtusi, kuid mitte oskusi. Läbi ajaloo on vanemad nõus olnud panustama laste kõrgemasse haridusse, sest see toob reeglina kõrgema sissetuleku, kindlustunde. Eesti uuemal ajal propageeritakse aga valdavalt nö puhtaid ameteid. Oskustööline ei ole tänapäeva ajakirjanduses kangelaseks. Kutsehariduse problemaatika esineb harva meedias ning valdavalt on selle esile tõstnud ettevõtjad, vähem poliitikud ja haridustegelased. Kutseharidus on tänapäevases kontekstis korralikult väärtustamata.“
Uuringu “Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine” tutvustus toimub kolmapäeval, 18. veebruaril Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Tutvustus on suunatud eelkõige valdkonna spetsialistidele - kutseõppeasutuste juhid ja infotöötajad ning haridusametnikud. Laiem avalikkus saab uuringuga tutvuda alates neljapäevast, 19. veebruarist SA Innove kodulehel.

Uuring on läbi viidud kutsehariduse populariseerimise programmi raames, mida toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Rahvusmustritega tennised

18. veebruar, 2009
Eesti rahvusmustrid murravad piire

Innovatsiooniaasta kutsub kõiki teistmoodi mõtlema ja oma mõtteid ellu viima. Esimese pääsukesena on vabariigi aastapäevaks valmimas rahvusmustritega tennised. Mustrid on inspireeritud Eesti rahvarõivamustritest ning loodud mõeldes laulupeo 140. juubeliaastale. Esimeste mustrite seas jõuavad meieni Mulgi, Muhu ja Hargla mustrites jalavarjud (pildid allpool).

Suure tõenäosusega on Eesti esimene riik maailmas, kus kogu rahvas saab soovi korral kanda rahvusmustrites tenniseid.

Tenniste idee autoriks on Indrek Kaing, kes on 14 aastat olnud rahvatantsurühma Lee liige: „Olen pidevalt rahvarõivaste keskel ja olgem ausad, need on maailma ilusamad rahvarõivad! Ega kõik ei peagi rahvatantsu või koorilaulu vastu otseselt huvi tundma, see on normaalne. Paraku naljalt neid mustreid muus kontekstis aga meil tänapäeval ju ei näe. Tuli hetk, mil tekkis tunne, et need mustrid tuleb tuua rahvani rahvale meeldival moel.“

Ühe tennisepaari hinnaks kujuneb 350-400 krooni, müük toimub veebis ja hinnale lisandub postikulu. Projekti toetajateks on Eesti Rahva Muuseum, Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutus ja Innovatsiooniaasta. Iga müüdud tennisepaari pealt läheb 5 krooni Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse fondile nende tegevuse toetuseks.

Innovaatiliste tenniste eelmüük algab veebis www.rahvusmeened.ee 23. veebruaril ning esimene partii jõuab Eestisse aprilli keskpaiku. Seega Innovatsiooniaasta kevade saabumist saab tervitada juba rahvusmustrites tennistes!

Projekti eesmärk on tuua rahvusmustrid tänavatele uues innovaatilises võtmes, tehes seda kahjustamata tänaste rahvarõivameistrite tööd st. kasutatakse küll rahvariide motiive kuid ei kopeerita neid otseselt.

Kõhutants ja jooga rasedatele

Amira tuliuus kauaoodatud “Amira’s Belly Dance and Yoga for pregnancy” DVD on nyyd joudnud Eestisse.
Tervelt 3,5 tundi pikk DVD sisaldab jooga harjutusi ja spetsiaalselt rasedatele moeldud kohutantsu liigutusi.
Ei puudu ka tugevust treenivad ja harjutused mida saab teha otse eelsynnitus faasis.
Samutid sisaldab DVD yle 1 tunni intervjuusid ammaemanda, kiropraktiku ja 6 kohutansijast emmega.
Boonuseks ka 2 Amira esinemist rasedana ja valjajaetud klipid.

DVD on inglise keelne!

DVD’d saab kauplusest Arabesque, mis asub Tallinna sadama piirkonnas, kaubanduskeskuses Sadamarket (C-korpuse esimesel korrusel), aadressiga Sadama tn 6/8, Tallinn, Eesti.
web-leht: www.dahab-group.ee
e-mail: arabesque@dahab-group.eu
telef: +372 5112244

vaata ka siia
www.pregnantbellydance.com

Google Earth kaardiprogramm

Google näitab nüüd ka maa-ameti kaarte
Alo Lõhmus

Populaarse kaardiprogrammi Google Earth kasutajad saavad nüüdsest lihtsa hiireliigutuse abil vaadata ka maa-ameti hea resolutsiooniga ortofotosid.

Google Earth on kaardiprogramm, mis võimaldab uurida meie planeedi mis tahes punktist tehtud satelliidifotosid. Eesti ala on siiani fotodega kaetud suhteliselt ebaühtlaselt: kui mõnest piirkonnast tehtud piltidel on näha isegi inimesed tänavail, siis teisal pole võimalik eristada hooneidki.

Selle vea saab nüüd hõlpsasti parandada, kasutades uut teenust, mis ühendab Google Earthi programmi ning maa-ameti heatasemelisi ortofotosid (ortofoto on aerofoto, millelt on kõrvaldatud maapinna reljeefist, kaamera kaldest jms tingitud moonutused).

Selleks tuleb leheküljelt www.maaamet.ee alla laadida vastav fail ning järgida samas toodud üksikasjalikke juhendeid. Kogu protseduur ja kaar­tide kasutamine on tasuta.

Maa-ameti geoinformaatika osakonna juhataja Kristian Teiter ütles, et kaarte saab lisaks Google Earthile kasutada kõigi programmidega, mis tulevad toime WMS-standardi teenuste käitlemisega.

Maa-ameti kaarte saab endiselt vaadata ka ameti veebilehel asuva kaardiserveri kaudu ning kasutada sealseid lisavõimalusi katastriüksuste piiride uurimiseks, muinsuskaitseobjektide otsimiseks, ajalooliste kaartide vaatamiseks ja muuks sääraseks.

«Veel mõni aasta tagasi oli Eesti maa-amet üks väheseid, kui mitte ainus riiklik kaardistusagentuur Euroopas, kes sellist kaardiserveri kasutamist tasuta võimaldas,» lausus Teiter. «Praegu oleme üks esimesi maa-ameteid, kelle katastrikaardid on vaadatavad Google Earthis.»

Maa-amet uuendab Eesti aerofotosid oma lennuki abil, hiljuti lisandusid värsked pildid Hiiu- ja Saaremaast.

Ajajuhtimisveeb

PRESSITEADE
10. veebruar 2009

Alustas tööd uus veeb ajajuhtimine.ee

Täna alustas tööd uus veeb ajajuhtimine.ee, mis on Eestis esimene ainult ajajuhtimisele pühenduv veebikeskkond. Veeb sisaldab ajajuhtimisspetsialisti Ardo Reinsalu poolt kogutud teoreetilisi ja praktilisi nõuandeid. Lisaks on olulisel kohal Eesti tippjuhtide ja spetsialistide poolt veebis avaldatud näited praktilistest kogemustest.

„Olen aastaid tundnud huvi ajajuhtimisega seotud teemade järele,“ räägib veebi autor Ardo Reinsalu. „Koolituste ja inimestelt saadud tagasiside veenis mind, et Eestis oleks vaja omakeelset ja mugavat allikat, kust igapäevaste olukordadega paremaks lahendamiseks asjalikke nõuandeid ammutada. Sellest sündiski ajajuhtimine.ee.“

Ajajuhtimine on tänases majandusolukorras muutumas aina olulisemaks. Mitmed organisatsioonid on 2009. a. alguses tellinud ajajuhtimise koolitusi vajadusega õppida oma ressurssi säästlikumalt kasutama ja teha seetõttu samade inimestega ära rohkem tööd. Ajajuhtimise veebist saab näpunäiteid nii algaja kui kogenud aja juht. Teemad on nii päeva planeerimisest, telefoni- ja emaili kasutamisest kuni ajurünnakute ja muude efektiivsust toetavate töövõteteni välja. Ei puudu ka viited inglisekeelsest veebist kättesaadavatele ajajuhtimisele pühendatud allikatele, mida tõsisem huviline saab omal käel edasi uurida.

„Me kõik teeme oma aega juhtides tüüpilisi vigu, kuna ajajuhtimist ei õpetata meile ei koolis ega organisatsoonides,“ selgitab Reinsalu. „Õnneks on olemas lihtsad näpunäited ja nõuanded, kuidas teatud tüüpsituatsioonides oleks õigem käituda ja nende soovituste edastamine ongi ajajuhtimine.ee veebi eesmärk.“

Ardo Reinsalu on ajajuhtimisspetsialist, on olnud seotud erinevate ettevõtete ja rahvusvaheliste suurprojektide juhtimisega, mille käigus saadud kogemused on andnud just hästi praktilise vaatenurga. Ardo on 2007. a. ilmunud raamatu „Praktiline ajajuhtimine“ autor, tegelenud aastaid koolitamisega ja avaldanud artikleid ajajuhtimise teemadel.

Täiendavat teavet leiab aadressilt www.ajajuhtimine.ee või veebi autorilt aadressil ardo@ajajuhtimine.ee.

Ardo Reinsalu
autor