Eestile eraldatud kalapüügikvoodid 2010

EL kalandusnõukogu kehtestas 2010. aasta kalapüügikvoodid Läänemerel

19.-20. oktoobrini toimus Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja
kalandusnõukogu istung, kus võeti enamushäältega vastu Läänemere
järgmise aasta kalapüügikvoodi määrus.

„Tulenevalt Rahvusvahelise Mereuurimise nõukogu (ICES)
teadussoovitusest ning kalavarude olukorrast Läänemerel vähenes mõne
määrusega reguleeritava kalaliigi järgmise aasta püügimaht,“
märkis Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome.
„Samas näiteks tursavarud, mis on aastaid olnud madalseisus, on nüüd
paranemas, mistõttu järgmisel aastal suurenesid ka tursa
püügivõimalused,“ täpsustas ta.

Eestile eraldatud püügikvoodid Läänemerel 2010. aastal on järgmised:

1) räim Liivi lahes - 16 809 (suurenemine käesoleva aastaga võrreldes
4.1%);
2) räim Läänemere keskosas - 14 198 tonni (vähenemine käesoleva aastaga
võrreldes 12%);
3) kilu - 43 522 tonni (vähenemine käesoleva aastaga võrreldes 5%);
4) tursk Läänemere idaosas - 1 148 tonni (suurenemine käesoleva aastaga
võrreldes 15%);
5) tursk Läänemere lääneosas - 171 tonni (suurenemine käesoleva aastaga
võrreldes 8,3%);
6) lõhe Soome lahes - 1 581 isendit (kvoot jäi käesoleva aasta
tasemele);
7) lõhe Läänemere avaosas - 6 197 isendit (vähenemine käesoleva aastaga
võrreldes 15%).

Eesti kalurid püüdsid 2008. aastal Läänemeres kokku räime 31 838 tonni
(sh Liivi lahest 15 877 tonni), turska 972 tonni ja kilu 48 601 tonni.

Lisaks võttis nõukogu vastu meetmed tursapüügivahendite selektiivsuse
tõstmiseks, et kaitsta tursa noorjärke. „Kalandusnõukogu istungil
vastu võetud uue kalanduse kontrolli määrusega parandatakse mitmed
puudujäägid kehtivas kalanduse kontrollisüsteemis, mida Euroopa Liidu
Kontrollikoda oma 2007. a raportis hindas ebaefektiivseks,“ selgitas
Soome.

Selle määrusega koondatakse varem erinevate määruste vahel hajutatud
kontrollisätted ühte määrusesse. Kehtestatakse rangemad karistused
kalapüüginõuete rikkumise eest, nähes korduvate rikkumiste eest
ette ka võimaluse kalapüügiõiguse peatamiseks ning ära võtmiseks.
Seejuures pannakse kalapüügiloa alusel kala püüdva laeva kapteni või
kaluri toime pandud rikkumiste eest vastutus ka loa omanikule. Samuti
laiendatakse uute tehnoloogiate kasutamist kalalaevade tegevuse
jälgimisel ning võetakse kasutusele ühtsed normid kalapüügil
kogutavate andmete hindamiseks ja ristanalüüsiks. Euroopa Komisjonile
antakse võimalus peatada finantsabi liikmesriigile, kui viimane ei täida
ühise kalanduspoliitika kontrollieeskirju.

Luuakse Suurupi looduskaitseala

Valitsus kiitis heaks Suurupi looduskaitseala loomise

22. oktoobril kiitis Vabariigi Valitsus heaks Suurupi
looduskaitseala moodustamise ja kinnitas ühtlasi kaitse-eeskirja.
Kaitseala eesmärk on kaitsta Suurupi esinduslikku loodusmaastikku,
sealseid väärtuslikke elupaiku ning ohustatud looma- ja taimeliike.

Suurupi looduskaitseala asub Harju maakonnas Harku vallas Suurupi ja
Vääna-Jõesuu külas. Kaitseala pindala on 190,6 ha, sellest 50,7 ha
moodustab eramaa ning 139,9 ha riigimaa ja jätkuvalt riigi omandis olev
maa.

Suurupi looduskaitsealal leidub mitmeid kogu Euroopas ohustatud
elupaiku - rannikukooslustest rannikulõukad, kivirannad, pankrannik,
metsakooslustest vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad,
pangametsad, salumetsad ning niidukooslustest rannaniidud ja liigirikkad
niidud lubjavaesel mullal. Alal asuvad Eestis ainulaadsed kambriumi
liivakivi paljandid.

Elupaikade mitmekesisusest tingituna leidub uuel looduskaitsealal palju
erinevaid kaitstavaid liike - taimedest näiteks Eestis oma lõunapiiril
kasvav arktiline põõsas rootsi kukits ning mitmed orhideeliigid nagu
balti sõrmkäpp ja pruunikas pesajuur, selgrootutest vasakkeermene
pisitigu ning liblikad sõõrsilmik ja teelehe-mosaiikliblikas, lindudest
väike-kärbsenäpp, valgeselg-kirjurähn, punaselg-õgija, vööt-põõsalind ja
sookurg.

Kaitse-eeskirja alusel on inimestel lubatud viibida, korjata marju,
seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu Suurupi kaitsealal. Telkimine ja
lõkke tegemine on lubatud selleks ettenähtud kohtades ja kaitseala
valitseja loal. Sõidukiga liiklemine on lubatud kaitseala teedel.

Kaitseala on jagatud kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks
piiranguvööndiks. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on
metsakoosluste arengu tagamine loodusliku protsessina, kaitsealuste
liikide elupaikade kaitse ning olemasolevate rohumaakoosluste avatuna
hoidmine.

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme
säilitamine ning seal esinevate kaitstavate liikide soodsa seisundi
tagamine. Poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilmet
ja liigikoosseisu tagav tegevus nagu loomade karjatamine, rohu niitmine,
puu- ja põõsarinde harvendamine.

Määrusega kehtestatavatest majanduspiirangutest tulenevalt ning
maamaksuseaduse alusel jääb Suurupi looduskaitsealal paiknevatel
kinnistutel kehtima maamaksusoodustus. Sihtkaitsevööndis on
maamaksusoodustus 100% ja piiranguvööndis 50%.

Häädemeestele 9 tuugenit

Eesti Energia soovib Häädemeeste valda püstitada üheksa tuulikut

Eesti Energia esitas sellel nädalal Häädemeeste vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlused üheksa tuuliku püstitamiseks valla eri piirkondadesse.

„Häädemeeste vald on mandril üks tuulerikkamaid piirkondi ning soovime neid tuuli rakendada taastuvenergia tootmises. Kogu piirkonna jaoks on oluline see, et tuulikute rajamisega kaasneks kogu senise õhuliini kaabliga maa alla viimine ning elektri läbilaskevõime mitmekordistamine. See parandaks oluliselt piirkonna varustuskindlust ning looks perspektiivis uusi võimalusi kohalikele ettevõtetele praktiliselt piiramatu elektri tarbimise võimaluse näol,“ sõnas Eesti Energia Taastuvenergia projektijuht Eero Saava. „Kuna kuus tuulikut üheksast paiknevad eraomanike maadel, siis meie järgmine samm ongi kõigi maaomanikega kontakti võtmine. Lubades tuuliku enda maale on võimalik selle eest saada mõistlikku kompensatsiooni, täpsemalt lepime selle maaomanikega kokku juba läbirääkimiste käigus.“

Tuulikud paikneksid kuni ühe kilomeetri kaugusel praegusest Häädemeeste-Ikla vahelisest õhuliinist ning vähemalt ühe kilomeetri kaugusel üksteisest. Kõigi tuulikute asukohad on vastavalt nõuetele planeeritud elamutest vähemalt 500 meetri kaugusele.

„Paigaldatavad tuulikud peaksid olema suuremat tüüpi, sest need pöörlevad aeglaselt ja on kokkuvõttes väiksema mõjuga. Alternatiiviks oleks panna rohkem väiksemaid tuulikuid, aga see mitmekordistaks tuulikute arvu ja ei oleks kohalike seisukohast parim lahendus,“ lisas Saava.

Tuulikute asukohad on valitud lähtuvalt Pärnu maakonna tuuleenergia arengualade teemaplaneeringust, kus on määratletud teatud valdade rannikuala tuuleenergia arengualana.

Eesti Energia pikaajalised eesmärgid on energiatootmise keskkonnasõbralikumaks muutmine ja tootmisportfelli mitmekesistamine taastuvate energiaallikate abil loodava energiaga. Suvel valmis Aulepa tuulepark ning ettevõte plaanib tuuleparkide rajamist ka Paldiskisse ning suletud tuhaväljale Narvas. Lisaks maismaa tuuleparkidele soovib ettevõte arendada ka meretuuleparke ning on selleks uurinud võimalikke alasid Liivi lahes.

Magamistarvetele uued ohutusstandardid

Tarbijakaitse: EL kehtestab vastsündinute ja väikelaste magamistarvetele uued ohutusstandardid

ELi liikmesriigid andsid täna rohelise tule laste magamistarvete (sealhulgas tekid, imikute magamiskotid ja võrevoodi madratsid) uute ohutusstandardite koostamiseks, mis peaksid aitama ära hoida paljusid magamiskeskkonnaga seotud õnnetusi. Hääletamine toimus Brüsselis üldise tooteohutuse komitees. Lastevooditega seotud õnnetused põhjustavad igal aastal rohkem laste surmajuhtumeid kui muud lastehooldustarbed 1 . Euroopa vigastuste andmebaasi kohaselt toimus Euroopa Liidus 2005.–2007. aastal 0–4aastaste lastega juhtunud õnnetustest 17 000 õnnetust võrevoodis. Kuigi võrevoodi madratsid, voodipehmendused, ripphällid, laste tekid ja imikute magamiskotid on sagedasteks tõsiste ja mõnikord surmaga lõppevate õnnetuste põhjusteks, ei ole ELis nende toodete jaoks praegu ohutusnõudeid. Kavandatavad uued standardid vähendavad selliste õnnetuste ohtu nagu lämbumine lahtiste osade kurku jäämise tõttu, lapse kinnijäämine madratsi halva konstruktsiooni tõttu või kägistus lahtiste nööride või aasade tõttu. Samuti kehtestatakse muud vajalikud standardid, nagu imikute ripphällide stabiilsuse ja konstruktsiooni nõuded, et vähendada ripphällist väljakukkumise ja hällis vigasaamise ohtu. Enne Euroopa standardiasutustele saatmist kontrollitakse kavandatavaid ohutusnõudeid nüüd kolme kuu vältel Euroopa Parlamendis ja nõukogus ning seejärel võtab komisjoni täiskogu vastu ametliku otsuse.

ELi tarbijakaitsevolinik Meglena Kuneva ütles: „Iga lapsevanema või hooldaja otsustada on, kuidas lapse ohutust kõige paremini tagada. Meie huvi on see, et vanemad, kes otsustavad neid tooteid kasutada, ei peaks muretsema nende ohutuse pärast. Me peame meie kõige kaitsetumate tarbijate pärast valvsad olema. Kasutusjuhised peavad olema väga selged, tooted peavad olema nii turvalised, kui me neid teha suudame, ning need peavad edukalt läbima kõik vajalikud ohutuskatsed.”

Praegune olukord
Need nõuded, mille poolt täna hääletati, on osa komisjoni ja liikmesriikide laiemast algatusest ajakohastada ELis laiaulatuslikult lastetoodete ohutusnõudeid. Kogu maailmast on saadud arvukaid tõendeid, et imiku- ja väikelastetooted põhjustavad väga palju väikelaste õnnetusi ja vigastusi. Näiteks USAs võtsid 2007. aastal traumapunktid vastu hinnanguliselt 62 000 alla viieaastast last väikelastetoodete põhjustatud vigastuste tõttu. 2007.–2008. aastal korraldas Euroopa Komisjon uuringu, konsulteerides enne liikmesriikidega, et teada saada kõige ohtlikumad väikelastetooted, mille kohta ohutusnormid kas puuduvad sootuks või ei hõlma kõiki riske. Täna hääletamise all olnud viis toodet olid uuringus tuvastatud toodete hulgas.

Probleemid laste magamistarvetega
Nende toodetega seonduvad mitmesugused ohud.

Võrevoodimadratsid. Peamised ohutegurid on kinnijäämine ja tuleohtlikkus. Näiteks võib laps kinni jääda madratsi konstruktsiooni probleemide tõttu, näiteks vale suuruse tõttu, näiteks kui madrats on liiga väike ning madratsi ja voodi külgede vahele jäävad vahed, kuhu laps võib kinni jääda ning seal lämbuda. Samuti võib madrats olla ohtlik, kui see ei vasta tulekindluse nõuetele.

Imikute magamiskotid ja võrevoodi pehmendused. Peamised ohutegurid on kägistus ja lämbumine, mida võivad põhjustada nöörid, aasad, äratõmmatavad osad või toodetest väljatulev täitematerjal.

Laste tekid. Peamised ohutegurid on lämbumine ja ülekuumenemine. Kohase ohutusteabe puudumise tõttu võivad need tooted kaasa aidata ülekuumenemisest või lämbumisest põhjustatud imikute äkksurma juhtumitele.

Ripphällid. Peamised ohutegurid on halvast konstruktsioonist, eriti ebastabiilsusest või konstruktsiooni nõrkusest põhjustatud lämbumine, kinnijäämine ja vigastused.

Taust
Vastsündinud magavad päevas keskmiselt 16 tundi ja kolme- kuni viieaastased lapsed magavad umbes 11–13 tundi päevas. Imikud ja väikelapsed veedavad esimese viie eluaasta jooksul magamiskeskkonnas vähemalt pool ööpäeva. Magamiskeskkonna tooted peavad olema turvalised, sest just sinna jäetakse imikud ja väikelapsed tavaliselt pikaks ajaks järelevalveta.

Ettepanekud
Uute ELi standarditega luuakse ohutusnõuded, mille eesmärk on parandada kõnealuste toodete üldist ohutust. Näiteks tuleb võrevoodi madratsite konstrueerimisel tagada, et madratsi ja voodi külgede või põhja vahele ei jääks vahesid ning et voodis olevad lapsed ei suudaks madratsit kerge vaevaga üles tõsta; sellega vähendatakse kinnijäämise ja lämbumise ohtu. Imikute magamiskottidel, laste tekkidel ja võrevoodi pehmendustel ei tohi olla nööre, aasu, väikesi äratõmmatavaid osi ega teravaid servi, mis võiksid põhjustada kägistust, lämbumist või muid vigastusi. Hoiatused ja juhendid peavad andma selge sõnumi iga tootega seotud konkreetsete ohtude kohta ning tootega peavad kaasnema ka hügieeninõuded. Vt MEMO/09/473 .

Mis saab edasi?
Komisjoni ettepanekut uuritakse Euroopa Parlamendis ja nõukogus (kolmekuuline kontrolliperiood), ning siis läheb see komisjoni täiskogu ette ametliku otsuse tegemiseks. Seejärel antakse CEN-le (Euroopa Standardikomiteele) mandaat alustada uute tootestandardite väljatöötamist, mis võib võtta kuni kaks aastat.

Link uuringu juurde:
http://ec.europa.eu/consumers/safety/projects/ongoing-projects_en.htm#project_results .

1 :
USA tarbekaupade ohutuse komisjon (CPSC), 2009.

Praktika arendamist kutsehariduses

Helle Noorväli kaitseb doktoritööd, mis käsitleb praktika arendamist Eesti kutsehariduses

Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi doktorandi Helle Noorvälja doktoritöö "Praktika arendamine kutsehariduses" avalik kaitsmine toimub reedel, 23. oktoobril algusega kell 10.00 Tallinna Ülikooli auditooriumis M-439.

Väitekirja teemavalik lähtus tõdemusest, et kuigi Eesti hariduse näitajad on rahvusvahelist tausta arvestades silmatorkavalt head, ootavad lahendamist mõned suured probleemid, seda eelkõige kutsehariduse valdkonnas. Eesti kutseharidusele, eriti aga kutseõppes toimuvale praktikale on aastaid ette heidetud mahajäämust tegelikust elust. Üldistatult võib öelda, et praktika kohta puudub kontseptuaalne selgus ja ühine mõistestik ning ühtmoodi mõistetud sõnavara praktikast kõnelemiseks. Neist asjaoludest lähtuvalt otsis autor oma väitekirjas vastust küsimusele, millised on reaalselt olemasolevad praktikamudelid ja nendevahelised erinevused ning milline neist sobiks Eestile? Doktoritöö eesmärgiks oli välja töötada Eesti oludele vastav nüüdisaegne praktikamudel ning esitada ettepanekuid praktika üldiseks arendamiseks kutsehariduses.

Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Viive-Riina Ruus, oponendid Estonian Business School’i professor Olav Aarna ja Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudi professor Mati Heidmets

Doktoritöö analüütilise ülevaatega saab tutvuda Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kodulehel.

Harrastuskalapüügi arengukava

Keskkonnaminister kinnitas harrastuskalapüügi arengukava

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas harrastuskalapüügi
arengukava aastateks 2010-2013.

“Harrastuskalapüügi arengukava peaeesmärk on populariseerida,
lihtsustada ja mitmekesistada harrastuskalapüüki kui tervislikku vaba
aja veetmise võimalust ja säästlikku keskkonnakasutust ning
kahekordistada seeläbi kalavaru säästva harrastuskalapüügiga tegelevate
isikute arvu aastaks 2018,” märkis Keskkonnaministeeriumi kalavarude
osakonna peaspetsialist Herki Tuus. “Praegu on Eestis hinnanguliselt
ligi 50 000 harrastuskalastajat, mis muudab selle üheks suurima
liikmeskonnaga vabaaja harrastuseks Eestis,” täpsustas Tuus.

Alameesmärkidena, mille täitmine on eelduseks peaeesmärgi saavutamisel,
võib välja tuua harrastuskalapüügi kättesaamise lihtsustamise,
harrastajatele mõeldud infrastruktuuri rajamise,
harrastuspüügivõimaluste ja vahendite mitmekesisuse
suurendamise, harrastuskalapüügialase teabe levitamise, kalastusturismi
arendamise ja ühistegevuse toetamise ning palju muudki.

Juba järgmise aasta püügivõimaluste kehtestamisel arvestatakse
arengukavas toodud põhimõtetega, nagu näiteks harrastuskalapüügi
võimaluste ning tingimuste ühtlustamine ning säästlike püügiviiside
eelisarendamine.

Harrastuskalapüügi arengukava näeb ette ka püügiõiguse kättesaamise
lihtsustamist kalastajale, kasutades selleks tänapäevaseid
infotehnoloogilisi lahendusi. “Selline lähenemine asendaks tulevikus
senise suhteliselt kohmaka kalastuskaartide taotlemise ja väljastamisega
seotud protseduuri,” märkis Tuus.

Arengukava peab muuhulgas oluliseks harrastuskalapüügist riigile
laekuvate rahaliste vahendite sihtotstarbelist tagasi suunamist
harrastuskalapüügi arendamiseks.

Vaata lisaks harrastuskalapüügi arengukava valmimise ning selle
eesmärkide kohta Keskkonnaministeeriumi kodulehelt
http://www.envir.ee/1094438.

Kultuuriväärtuste kaitse relvakonflikti korral

Ilmus kogumik "Kultuuriväärtuste kaitse relvakonflikti korral"

Eesti Muinsuskaitse Selts andis kultuuriministeeriumi toel välja elektroonilise kogumiku "Kultuuriväärtuste kaitse relvakonflikti korral", mis koondab kokku Tallinnas 2008. aasta alguses toimunud rahvusvahelise konverentsi "Kultuuriväärtuste kaitse relvakonflikti korral. Haagi konventsiooni teine protokoll – kuidas seda rakendada?" ettekanded.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna nõunik Marju Reismaa sõnul on näiteks põnev ja silmaringi arendav lugemine USA merejalaväe reservkolonel Matthew Bogdanose artikkel, mis käsitleb Iraagi Rahvusmuuseumi rüüstamist 2003. aastal ning lükkab ümber mitmed sellega seotud eksiarvamused ja ajakirjanduses levinud legendid.

Lisaks kultuuripärandi spetsialistidele ja sõjaväelastele võiks see huvi pakkuda ka kõigile teistele, kelle jaoks on oluline kultuuripärand ning selle säilimine. Tegemist on esimese eestikeelse väljaandega sel teemal.

Kultuuriväärtuste kaitset relvakonflikti korral reguleerivad rahvusvahelisel tasandil 1954. aasta Haagi konventsioon ja selle kaks lisaprotokolli (1954 ja 1999) ning 1949. aasta Genfi konventsioonide I ja II lisaprotokoll (1977). Eesti on ühinenud kõigi nimetatud rahvusvaheliste lepingutega.

Kogumik on kättesaadav aadressil: http://muinsuskaitse.ee/failid/157_est_haagi_konvents.pdf

Põllumajanduse olukorrast

XI RIIGIKOGU STENOGRAMM
VI ISTUNGJÄRK
Esmaspäev, 19. oktoober 2009
4. 16:06 Olukord Eesti põllumajanduses

Esimees Ene Ergma
Järgmine arupärimine on Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Kadri Simsoni, Kalev Kotkase, Eiki Nestori, Arvo Sarapuu ja Karel Rüütli poolt 24. septembril 2009 esitatud arupärimine olukorra kohta Eesti põllumajanduses (nr 323). Palun kõnepulti kolleeg Kalev Kotkase!

Kalev Kotkas
Austatud istungi juhataja, lugupeetud peaminister, head kolleegid! Allakirjutanuid ajendas arupärimist kirjutama mure meie maaelu ja selle põhilise arengumootori põllumajanduse käekäigu pärast. Ka ilma majanduskriisi ja halbadest ilmastikuoludest tingitud ikaldusteta oleks meie põllumeeste elu hetkel keeruline. Peavad nad ju töötama kuni 2013. aastani kestval üleminekuperioodil tõsiste konkurentsimoonutuste tingimustes. On suur vahe, kas oma toodanguga ühel ja samal turul konkureerides saadakse hektari kohta 1500–2000 krooni toetust, nagu meil Eestis, või 7000 krooni, nagu saadakse seda täna Belgias. Samas sisendhinnad kütustele, väetistele, taimekaitsevahenditele on praktiliselt võrdsed. Liitumisläbirääkimistel mõisteti sellise olukorra absurdust ja lubati Eestil oma eelarvest maksta täiendavaid otsetoetusi, et sellist ebavõrdsust natukenegi siluda. 2010. aasta eelarvest tohib Eesti maksta 792 miljonit krooni täiendavaid otsetoetusi, aga Riigikogule üleantud eelarveprojektis on selle rea peal 520 miljonit. Ehk, teisisõnu, Eesti ei kasuta võimalust kaitsta oma põllumeest turu- ja konkurentsimoonutuste eest Euroopa Liidu poolt lubatud ulatuses. Põllumajanduse käekäik ei ole paarikümne tuhande inimese probleem, vaid see puudutab 90% Eesti territooriumist ja kolmandiku Eesti elanike elujärge. Seetõttu oleme koos kuue kolleegiga esitanud käesoleva mureliku ja samas loodetavasti ka informeeriva arupärimise peaministrile. See päädib kuue küsimusega, millele loodame saada siinjuures sisukaid vastuseid. Tänan!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Kalev Kotkas! Härra peaminister, palun teid kõnepulti!

Peaminister Andrus Ansip
Austatud eesistuja, austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Missugune on valitsuse abinõude plaan vältimaks tuhandete Eesti põllumeeste pankrotistumist?"
Vastus. Kuigi mitmetes majandussektoristes on sise-, iseäranis aga välisnõudlus toodetud kaupadele madalseisus ja olukord paljudes ettevõtetes tõsine, on põllumajandussektorisse suunatavate toetuste kogusummad, võttes arvesse nii Euroopa Liidu kui ka Eesti eelarvevahendeid, siiski märkimisväärsed. Sellega seoses tuletaksin meelde, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet maksis 2008. aastal põllumajandustootjatele põllumajandustoetusi ja maaelu arengu toetusi kokku 3,2 miljardit krooni, sealhulgas otsetoetusi ja täiendavaid otsetoetusi kokku 1,6 miljardit krooni. 2009. aastaks kavandatud toetuste kogusumma on 4,1 miljardit krooni, sealhulgas otsetoetusi ja täiendavaid otsetoetusi 1,4 miljardit krooni. Siia lisanduvad maksed turukorralduslike meetmete raames. Põllumajandusse suunatud rahalised vahendid, millest ma just rääkisin, võimaldavad Põllumajandusministeeriumi hinnangul ära hoida suuremad ebameeldivused. Lisaks sellele on mõeldud ka tõeliselt hätta sattunute peale. Põllumajandusministeerium on korduvalt arutanud pankade esindajatega võimalusi ajutistesse raskustesse sattunud põllumajandustootjate probleemidele lahenduse leidmiseks. Toetavate tegevustega on põllumajandustootjatele abiks ka Maaelu Arendamise Sihtasutus. Valitsus leiab, et säilitades põllumajandussektori jaoks Euroopa Liidu ühise poliitika instrumendid ja toetades võimaluse piires põllumajandustootjaid läbirääkimistes finantssektori esindajatega, on ettevõtjatele ulatatud abikäsi, mis mõistliku äriplaani olemasolul lubab tegevust jätkata kuni majanduse elavnemise ja nõudluse mõistliku taseme taastumiseni.
Teine küsimus: "Kuidas te näete võimalusi Euroopa Liidu põllumajanduse investeeringutoetuse kasutamiseks olukorras, kus põllumeestel puuduvad võimalused omaosaluse tasumiseks ja vähenevad täiendavad otsetoetused?"
Vastus. Aastateks 2007–2013 on Põllumajandusministeerium maaelu arengukava raames välja töötanud mitu investeeringumeedet parandamaks põllumajandustootjate konkurentsivõimet ning mitmekesistamaks nende majandustegevust. Käesoleva aasta septembriks on põllumajandustootjate ja tootmise toetuseks ettenähtud maaelu arengukava meetmete raames tehtud toetuse väljamakseid kokku 1,13 miljardi krooni ulatuses. Nendeks meetmeteks on, esiteks, noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine – see on meede 1.2. Teiseks, investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks – see on meede 1.4.1. Kolmandaks, investeeringud loomakasvatusehitistesse – see on meede 1.4.2. Neljandaks, põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur – see on meede 1.1.8. Ja viiendaks, majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas – see on meede 3.1. Nimetatud meetmete lõikes ning kõikides senistes taotlusvoorudes on esitatud taotlusi suuremas summas, kui on selleks ette nähtud vahendeid. Samas on väga oluline, et ka kõik seni tegemata, ent kavandatud investeeringud saaksid ellu viidud. Eelpool nimetatud meetmete raames on võetud kohustusi, see tähendab tehtud otsuseid taotluse rahuldava toetuse määramiseks, kokku umbes 2,5 miljardi krooni ulatuses. Põllumajandusministeerium on astunud ka mitmeid teisi samme, et investeeringute elluviimist parandada, kuid lõplikult ei välista ka otsetoetuste lisamaksete maksmist täismahus, kui olud seda võimaldavad.
Kolmas küsimus. "Miks teie poolt juhitav valitsuskoalitsioon ei pea vajalikuks 2010. aasta eelarves maksta põllumajanduse täiendavaid otsetoetusi lubatud maksimummääras 792 miljoni krooni ulatuses?"
Vastus. Täiendavate otsetoetuste maksimaalmääras maksmise lubadus sisaldus tõepoolest koalitsioonilepingus, mis sõlmiti 2. aprillil 2007. Tuletagem meelde, milline olukord oli majanduses siis! 31. mail 2007 kinnitas Vabariigi Valitsus riigieelarve strateegia raames 2010. aasta eelarve eeldatavate tulude mahuks 109 miljardit krooni, sealhulgas hinnati näiteks laekuva käibemaksu suuruseks 30 miljardit krooni. Möödunud nädalal Riigikogule üle antud riigieelarve tulude maht on ligi viiendiku võrra väiksem ehk 89 miljardit 577 miljonit krooni. Käibemaksu laekumist hindavad Rahandusministeeriumi spetsialistid seejuures 19 miljardile kroonile. Mitte keegi ei osanud toona uskuda, et meie peamiste ekspordi sihtriikide importnõudlus kukub 2009. a umbes kolmandiku võrra. Konkreetselt on näiteks Soome impordi kogunõudlus vähenenud selle aasta 7 kuu arvestuses 36%, Venemaal isegi 43%. Need drastiliselt erinevad arvud koduste ootuste ja maailmaturu tegelike arengute taustal seletavad väga paljuski olukorda kogu tänases majanduses. Kujunenud olukorras pole võimalik kinni hoida kunagistest kavatsustest ühe majandussektori toetamisel samal ajal, kui kõigi teiste sektorite eelarve kuluartiklite osas peame lähtuma tegelikest võimalustest. Kujunenud üldise majandusliku olukorra taustal on Põllumajandusministeerium oma 2010. a eelarvet kaitstes suutnud tagada, et üldise tegevuskulude ja palgafondi vähendamise kõrval on täiendavate otsetoetuste summa võrreldes 2009. aastaga suurenemas 16,8% ehk 520 miljoni krooni võrra. Koos ühtse pindalatoetusega saame rääkida põllumajanduslike otsetoetuste ja täiendavate otsetoetuste kogusumma 17,6%-lisest kasvust.
Neljas küsimus. "Missuguseid täiendavaid samme plaanib teie juhitav valitsus selleks, et oleks võimalik põllumajanduse eurotoetusi täielikult ära kasutada?"
Vastus. Vabariigi Valitsus on 2009. a riigieelarve ja lisaeelarvete ja samuti 2010. a riigieelarve koostamisel pidanud esmajoones silmas vajadust kasutada võimalikult täielikult ära Euroopa Liidu toetusrahad. Seetõttu on kaasfinantseerimiseks suunatavad vahendid välja arvatud kulude vähendamise arvestusest. Euroopa Liidu eelarvest rahastatav ühtne pindalatoetus makstakse välja täies ulatuses. Põllumajandustoodete turukorralduslikud meetmed kompenseeritakse meile Euroopa Liidu ühiseelarvest vastavalt tegelikele kogustele sekkumisostus, eraladustamises või ekspordis. Ka koolipiima ja käesoleval aastal esmakordselt rakendatavale kooli puuviljatoetusele oleme taganud vajaliku kaasfinantseerimise taseme. Lisaks on Põllumajandusministeerium koostanud ja edastanud Euroopa Komisjonile ettepanekud maaelu arengukava muutmiseks, mis kehtiva õigusliku raamistiku võimalusi kasutades, kergendaksid investeeringutoetuste kasutamist praeguses majandusolukorras. Vajadus muudatuste järele on tingitud sellest, et põllumajandustootjad, aga ka muud toetuse taotlejad, olgu need siis ettevõtted, mittetulundusühingud ja kohalikud tegevusgrupid, on sattunud raskustesse juba heaks kiidetud investeeringuprojektide elluviimises, sest projekti omaosaluseks vajalike vahendite kättesaadavuse võimalused on oluliselt ahenenud. Selleks on maaelu arengukavva lisatud võimalus ettemaksete tegemiseks investeeringumeetmete raames. Ettemakse suurus on piiratud investeeringuga, seotud avaliku sektori toetuse osaga ja selle maksmise tingimuseks on 110% ettemakse summale vastava panga tagatise või muu samaväärse tagatise esitamine. Tagatis vabastatakse, kui makseagentuur leiab, et investeeringuga seotud tegelik kulutus ületab ettemakse summa. Lisaks nähakse maaelu arengukavas ette võimalus, et toetuse saajatele makstakse toetus välja osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, mille rakendumise korral ei peaks taotleja kogu investeeringut eelnevalt omavahenditest tegema ja toetuse osa hüvitamist taotlema, vaid toetuse osa makstakse pärast omaosaluse tasumist. Nimetatud võimaluste rakendamine eeldab Euroopa Komisjoni poolt maaelu arengukava muudatuste heakskiitmist ning seejärel vastavate võimaluste sätestamist vastavates põllumajandusministri meetmemäärustes.
Viies küsimus. "Kuidas vastas teie hinnangul kaubandusettevõtete tegevus nn piimasõjas konkurentsiseadusele ja kas oleks vajalik ja võimalik ka astuda niisuguste juhtumite vältimiseks riigipoolseid samme?"
Vastus. Meie majanduspoliitika tugineb euroopalikule konkurentsiõigusele, kus riigi ülesandeks on vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmine. Riik jälgib kaupade ja teenuste turul toimuvat ja sekkub konkurentsi takistamise, piiramise ja kahjustamise juhtudel. Erilise tähelepanu all on turgu valitsevad ettevõtted, see tähendab ettevõtted, kes omavad vastaval kaubaturul üle 40% kaubakäibest. Arvestades poekettide juhtide poolt avalikkusele edastatud teavet, on nn piimasõjas olnud tegu ettevõtte kasumi arvel läbiviidud kampaaniaga võitluses klientide pärast. Erinevad poeketid on hinnamuudatusi teinud eri aegadel ja eri hinnatasemete juures. Ka Konkurentsiameti varasemad analüüsid kinnitavad, et meie jaekaubanduses pole ükski jaekaubakett turgu valitsevas positsioonis. Nende kasumid pole ebamõistlikult kõrged ja perioodiline madalama hinnaga müük ei too kaasa konkurentide turult väljatõrjumist, mis oleks konkurentsiseaduse kohaselt keelatud tegevus. Samal ajal oli mitmetes marketites paralleelselt madala hinnaga joogipiimaga müügil ka kampaaniapiim nime all "Eesti piim", mille tootjaks on AS Tere ja mille jaehind sisaldab konkreetselt ühte krooni eestimaise piimatootja toetuseks. Seega ei saa konkurentsiseadusest lähtuvalt nn piimasõda hinnata keelatud tegevuseks. Põllumajandusministeeriumi hinnangul on joogipiima jaehinnad taas tõusnud tasemele, mis ületab tootmiskulusid. Võimalikke tulevasi tegevusi silmas pidades, ei saa jätta märkimata, et Põllumajandusministeerium on piimatootjate kaitsmisel pöördunud nii Eesti konkurentsiameti kui Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadi poole küsimusega piimaturu määratlemisest ning koondunud piimatootjate õigusest kokkuostuhindade määramisel.
Kuues küsimus: "Kui, siis missuguseid meetmeid oleks riigil vaja rakendada selleks, et oluliselt ei väheneks meie piimatootmise maht ja ekspordi potentsiaal? Või on teie hinnangul ainukeseks võimaluseks nn looduslik valik, mis tähendaks piimalehmade arvu olulist vähenemist?"
Vastus. Põllumajandusministeerium on koostöös kõigi osapooltega, see on koostöös piima tootjate, töötlejate ja kaubanduse esindajatega koostanud Eesti piimastrateegia tööversiooni. Nimetatud dokumendis on sõnastatud piimasektori kui juhtiva põllumajandussektori arenguvisioon, mis näeb ette keskpikas perspektiivis tootmismahu säilimist praegusel tasemel ning pikemas perspektiivis toodangu mahu ja ekspordi suurenemist. Piimandusstrateegias on selgelt välja toodud, et üheks oluliseks piimatootjate olukorra parandamise ja kogu sektori konkurentsivõime kasvu eelduseks on ühistegevus. Ühistegevus on oluline nii horisontaalselt kui ka kogu vertikaalse väärtusahela ulatuses. Riik on võtnud selge suuna ühistegevuse toetamisele, kuid siin on suur osa ära teha ka tootjatel, töötlejatel ja kaupmeestel endil. Lisaks rakendatakse alates 2010. aastast eritoetust piimasektoris just väiksemate piimalehmakarjade omanikele. Oleme edastanud oma ettepanekud Euroopa Komisjonile, mille kohaselt soovime kolmel järgneval aastal suunata 19,6 miljonit krooni kuni 100-pealiste piimakarjade toetuseks. Kuna just see põllumajandustootjate grupp on viimasel ajal enim vähenenud, oleme kavandanud nende toetamise maaelu toetamise meetmete kaudu ja rakendada nn peretalu vormis piimatootmise jätkamise toetuse.
Kindlasti ei saa lõplikult välistada teie poolt viidatud looduslikku valikut põllumajanduses, sest ilma selleta ei saa me rääkida ei turumajandusest ega demokraatlikust ühiskonnakorraldusest. See toimub kogu majandust läbivalt. Aidatakse neid, kes on sattunud ajutiselt raskustesse, kuid põhimõtteliselt siiski soovivad jätkata tegevusega selles tootmisharus, mis tänu meie looduslikule keskkonnale ja sajanditepikkusele traditsioonile toetudes on jätkuvalt meie põllumajandusliku tootmise põhiliseks tegevussuunaks. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra peaminister! Palun küsimus kolleeg Kalev Kotkaselt!

Kalev Kotkas
Tänan, proua eesistuja! Tänan vastuste eest! Austatud peaminister! Selguse mõttes küsiks mõned asjad veel üle. Top-up´i täies mahus maksmine ei ole ainult finantsinstrument. See on ka sõnum põllumajandusele ja Eesti maaelule, et Eesti riik hoolib neist. Kas te peate võimalikuks eelarve menetlemise järgmistes faasides seda top-up´i rida 520 miljonilt 792-le suurendada? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip
See on Riigikogu voli, suurendada või suurendamata jätta. Vabariigi Valitsus on saatnud Riigikogule eelarve, mille ta on koostanud oma kõige paremate teadmiste juures. Need teadmised kõnelevad meile sellest, et meil ei ole vahendeid selleks. Tingimustes, kus me oleme pidanud valitsussektori tasakaalupositsiooni ainuüksi sel aastal parandama koguni 19 miljardi krooni võrra, on väga raske leida ligemale pool miljardit krooni kuskilt täiendavate toetuste maksmiseks. Ehk siis tuleks küsida, kelle arvel, kust kohast see raha võetakse. Vabariigi Valitsus top-up'ide suurendamise võimalust ei näinud, me neid allikaid ei leidnud, aga ma ei saa välistada seda, et Riigikogus võidakse neid allikaid leida. Mina ei oska. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas
Austatud peaminister! Me oleme Keskerakonna fraktsioonis kohtunud samuti põllumeeste esindajatega. Tõepoolest nad on toonud välja kolm kõige tähtsamat asja, kus võiks Vabariigi Valitsus neile appi tulla. Üks on garantiide andmine, teine on top-up-süsteemi taastamine ja kolmandaks oli tururegulatsioon ehk siis valitsuse suurem töö turumahtude suurendamisel. Te siin väitsite, et valitsus ei tea, kust võtta raha, et selle top-up-süsteemi taastada. On olemas stabiliseerimisreserv ja valitsus võttis kasutusele 3,5 miljardit krooni selleks, et juhtida likviidsust, et täita neid puudusi riigieelarves. Kuidas te arvate, kas sealt oleks mõistlik taastada seda süsteemi? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Ma ei saa aru, miks te räägite süsteemi taastamisest, süsteem on ju praegu olemas. Te sooviksite ilmselt, nii nagu arupärijagi, et selle meetme mahtu suurendatakse. Kuid praegu tuleks ikkagi tunnistada seda, et see toetuste kogusumma 4,1 miljardit krooni sel aastal on ikka väga suur summa küll. Me ei saa öelda, et õnnest on puudu, teades seda kogu meetme mahtu, veel pisut alla poole miljardi krooni. Tuleks olla solidaarne õpetajatega, politseinikega, päästeametnikega, kelle palkasid on kärbitud. Võiks olla solidaarne ka peaministriga, kelle palka on 20% vähendatud. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole, suur tänu, härra peaminister. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava.

Jahipoliitilised arenguvõimalused

Tallinnas lõppenud rahvusvahelisel konverentsil „Jahipoliitilised arenguvõimalused Kesk- ja Ida-Euroopa riikides“ tutvustati Eesti jahinduse tuleviku väljavaateid ning Euroopa riikide jahinduse praktikaid, sealhulgas huvigruppide suhteid.

16. oktoobril Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses toimunud konverentsil „Jahipoliitilised arenguvõimalused Kesk- ja Ida-Euroopa riikides“ tutvustasid riigi, metsaomanike ja jahimeeste esindajad Eesti vastvalminud jahinduse arengukava ja jahinduse tulevikutrende. Maa- , metsa- ja jahiorganisatsioonide esindajad Euroopast tutvustasid oma kogemusi.

„Eesti on esmakordselt saanud endale jahinduse arengukava, mille loomisele olid kaasatud kõik peamised jahinduse huvigrupid. Tahame jätkata nii riigi kui ka oma partneritega diskussiooni, et tuua jahindusse tasakaal jahimeeste ja maaomanike õigustes ja kohustustes, mis on levinud praktika Euroopas,“ ütles Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees. Ta lisas, et jahimeeste, maaomanike ja teiste huvigruppide rollid peavad olema selged ja kohustused õiglased.

Arengukava kohaselt täpsustatakse jahimeeste ja maaomanike suhteid, näiteks on plaanis anda maaomanikele senisest paremad võimalused jahinduses osalemiseks. Kavas on ka tõhustada meetmeid ulukite tekitatud suuremate kahjustuste vältimiseks.
Jahinduse arengukava aastateks 2008-2013 seab eesmärgiks liigiliselt mitmekesise ja elujõuliste ulukiasurkondade säilitamise ning optimaalse kasutamise.

Kava kohaselt jääb riigile eelkõige jahinduspoliitika kujundamise ja järelevalve osa ning ülesanded, mis ei vaja riigi tasemel korraldamist, näiteks teatud ulukite küttimismahtude planeerimine, antakse üle ühele jahimeeste katusorganisatsioonidest, määrates täpselt selle õigused, kohustused ja rahastamisviisid.

Veel jääb riigi ülesandeks ulukiasurkondade jälgimiseks ja ohjamiseks vajaliku seire korraldamine ning teadustegevuse arendamine eesmärgiga koguda jahinduslike otsuste langetamiseks vajalikku teavet.

Konverentsil esinesid ka Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Saksa ja Šveitsi maa-, metsanduse- ja jahiorganisatsioonide esindajad , kes tutvustasid oma riikide jahinduse regulatsioone ja kogemusi.

Konverentsi lõpus tõdeti, et Eesti on jahiulukite arvukuselt väga soodsas seisus, mis annab hea eelduse valdkonna arenguks ka edaspidi. Jahinduse peamiste huvigruppide nagu jahimehed, maaomanikud ja riik õigused ja kohustused vajavad aga jätkuvalt reformimist, et tagada jahindus hea käekäik ka tulevikus. Aktuaalne on näiteks, kuidas ja kes kompenseerib ulukikahjustused maa- ja metsaomanikele.

„Kõikide Euroopa esinejate sõnum oli, et jätkusuutliku jahinduse üheks põhialuseks on maaomandi ja omaniku tähtsustamine jahinduse korraldamises, samuti õiguste ja kohustuste tasakaal“ ütles Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees. Ta lisas, et maa- ja metsaomanike dialoog jahimeestega on edukalt käivitunud ning koostöö on täna tihedam kui kunagi varem. „Samas on Euroopa jahinduspraktika valguses ilmne, et Eestil on kaks teed ulukikahjude probleemi lahendamiseks: kas suurendada maaomaniku õigusi jahinduses või kaasata kahjude kompenseerimisse ka riik“, täiendas Eelmaa.

Dresdeni Tehnikaülikooli professor Sven Herzog tutvustas Saksamaa taasühinemise kogemust, kus sotsialistlik jahindussüsteem tuli muuta demokraatliku riigi jahinduseks. Herzogi sõnul võttis ida pool üle Lääne-Saksamaa maaomanikukeskse jahindussüsteemi, mis toimib täna edukalt. Ta lisas, et huvigrupid peavad pidama dialoogi, eri seisukohti tuleb arvestada ning seeläbi leitakse ka ühiseid lahendusi.

Jahinduskonverentsi korraldasid Eesti Erametsaliit, koostöös Erametsakeskuse, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Keskkonnaministeeriumiga. Konverentsi rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus ning seda viis läbi keskkonnaala konsultatsioonifirma Kommunikatsioonigrupp.

"Tagasi kooli" 19.-23. oktoober

"Tagasi kooli" nädal 19.-23. oktoober

Täna algas Vabariigi Presidendi ja sihtasutuse Noored Kooli algatatud „Tagasi kooli“ nädal, mille eesmärk on tugevdada Eesti koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd.

Sel nädalal kutsutakse koolidesse tundi andma ja kogemusi jagama külalisõpetajaid – tegusaid kodanikke, lapsevanemaid, vilistlasi ja üliõpilasi. Külalisõpetajate tunnid võimaldavad muuta koolielu mitmekesisemaks, vahendades õpilastele praktilisi teadmisi ja kogemusi erinevatest eluvaldkondadest. Lisaks annab see hea võimaluse külalisõpetajate, õpetajate ja koolijuhtide kohtumisteks ning haridusteemalisteks aruteludeks.

"Tagasi kooli" nädal oktoobris 2009 on järg 2009. aasta 23. veebruaril toimunud "Tagasi kooli" päevale ning 2007. ja 2008. aastal korraldatud "Tagasi kooli" nädalatele. Esmakordselt on käesoleva aasta oktoober "Hea õpetaja kuu" ning "Tagasi kooli" nädal on selle üks osa.

Algab toitumiskampaania ”Vali tervis – vali 5 puu- ja köögivilja päevas”

Tänasest, 19. oktoobrist alustab Tervise Arengu Instituut (TAI) igasügisest toitumiskampaaniat, mis seekord kutsub inimesi sööma piisavas koguses puu- ja köögivilju.

Suurem osa Eesti elanikest sööb täna vähem puu- ja köögivilju kui oma tervise hoidmiseks soovitav on. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi sööb värskeid köögivilju 20% täiskasvanutest 6-7 päeval nädalas, 34% ühel kuni kahel päeval nädalas ja 19% mitte kordagi. Puuviljade ja marjade söömisega on olukord veidi parem, kuid ka siin jääb tarbimine alla soovitatava.

Toitumine on otseses seoses tervisega ning puu- ja köögiviljade tarbimine lihtsaim ja sageli odavaim viis oma tervisesse panustada. ”Tervise hoidmine ja tervislike toitumisharjumuste meeldetuletamine on majanduslanguse ajal veelgi suurema tähtsusega, et majanduslangusega ei kaasneks tagasilööki ka Eesti inimeste tervisele ja töövõimele tulevikus,” lausus TAI direktor Maris Jesse.

Hea tervise jaoks vajalik kogus puu- ja köögivilju on vähemalt 5 portsjonit päevas. Üks portsjon on umbes 100 grammi ehk väike peotäis ning lisaks värsketele puu- ja köögiviljadele kuuluvad sinna hulka ka külmutatud, kuivatatud ja konserveeritud viljad ning mahlad. Samuti ei ole vahet, kas tarbida neid eraldi või mõne roa koostises. Teine oluline märksõna on mitmekülgsus - mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda rikkalikum ja mitmekesisem on nendest saadavate kasulike ainete hulk.

Parem toitumine tõkestaks paljude haiguste levikut, mis suures osas on tingitud just eluviisidest: vähesest liikumisest ja valest toitumisest. Uuringud on näidanud, et rohke puu- ja köögiviljade söömine vähendab riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse ning osadesse vähivormidesse. Samuti on neis leiduvad vitamiinid ja mineraalained kasulikud luude, hammaste ja igemete tervisele, soodustavad seedimist, on kasulikud naha ja silmade tervisele ning mälule.

Kampaania on üks osa TAI toitumisalasest programmist, mille raames on tänavu toimunud koolitused koolide ja lasteaedade toitlustajatele ning perearstidele, välja on töötatud toitumissoovitusi erinevatele sihtrühmadele. Laste toitumisalase teadlikkuse kasvatamiseks on läbi viidud konkursid "Unistuste söögivahetund" ja „Parim koolisöökla“. Septembris korraldati koos Taani Aalborgi Ülikooliga rahvusvaheline töökohal toitlustamise konverents. Vajadus on teaduspõhise rahvastiku toitumise monitooringu järgi. Loomisel on Eesti toitumise andmekogu, mis koondab endas toiduainete keemilise koostise andmebaasi, toitumise analüüsi programmi, uuringute läbiviimise moodulit ja toitumisalaste sekkumistegevuste andmebaasi.

Kampaania alguseks on uue välimuse ja sisu saanud ka toitumisteemaline veebileht www.toitumine.ee, mille info põhineb riiklikel toitumissoovitustel. Lisaks teleklipile ja välimeediale jagatakse kampaania raames sellel ja järgmisel nädalal kokku 13 kaubanduskeskuse juures retseptidega infovoldikuid.

Kampaaniat rahastab Euroopa Sotsiaalfond programmi ”Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2008-2009” raames.

Kampaania materjalid: http://www.toitumine.ee/kampaania/viisvilja/

Uus meresõidu ohutusjuhend

Rahvusvaheline Meteoroloogia Organisatsioon esitles uut meresõidu ohutusjuhendit.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO), Rahvusvaheline
Mereorganisatsioon (IMO) ja Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon
(IHO) avaldasid meresõidu ohutusteabe uue juhise.

Uut meresõidu ohutusjuhendit esitleti Genfis 24. septembril 2009.a.

Juhise eesmärk on parandada informatsiooni ja hoiatuste taset ning
ennetada sellega õnnetusjuhtumeid merel. Kuna kasvanud on ka
laevaliiklus polaarmeredes, pöörab juhend suuremat tähelepanu ka
sellele.

Uus versioon on praktiline teejuht neile, keda huvitavad
navigatsioonihoiatuste koostamine või meteoroloogilised ilmaennustused
ning Ülemaailmse Merepääste- ja Ohutussüsteemi hoiatused (GMDSS).

Juhis ilmus esmakordselt 1996. aastal ning uuendatud versioonina 2003.
aastal. Uus juhis hakkab kehtima 1. jaanuaril 2011, kui kõik WMO
liikmesriigid on selle heaks kiitnud. Eesti on WMO liige 1992. aastast.


Meresõiduohutuse juhis on ingliskeelsena saadaval aadressil:
http://www.wmo.int/pages/prog/amp/mmop/other_reports.html.

Lisainformatsiooni mereohutuse kohta Ülemaailmse Merepääste- ja
Ohutussüsteemi hoiatuste raames saab aadressilt:
http://weather.gmdss.org/.

TLÜ Kaugtöö koolitusprojekt

8. oktoobril algusega kl 12 toimub Tallinnas Uus-Sadama 5, aatrium (III korrus)TLÜ PARTNERPÄEV: Uueks! Loovalt?

Päeva viimane ettekanne, algusega kl 16.15 käsitleb kaugtööd.

16.15 – 16.45: ettekanne „Kaugtöö - uus viis teha loovalt tööd“ - Kadri Seeder, Eesti Kaugtöö Ühing

Tallinna Ülikool viib koostöös Eesti Kaugtöö Ühinguga ellu kaugtöö populariseerimise ja realiseerimise alast projekti "Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine". Projekti raames koolitatakse välja 15 potentsiaalset kaugtöökeskuse juhti, kes paneksid üle Eesti käima 15 keskust - kohta, kus inimesed saaksid, selmet kaugemal asuva tööandja juurde sõita, kaugtööd teha. Kaugtöö on mõnevõrra uus mõiste ja võimalus nii tööandjatele kui ka töötajatele. Tööandjale on see võimalus kulude kokkuhoiuks ja töötajale võimalus teha tööd paindlikumalt, stressivabamalt ja loovamalt.

Projekt: „Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine“
1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2011

Eesti Kaugtöö Ühingu poolt käivitatud projekti „Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine“ eesmärk on luua eeldused 15 kaugtöökeskuse tekkeks Eesti erinevates piirkondades.

Projekti eestvedajaks on Eesti Kaugtöö Ühing. Koolitustega tegeleb projektis Tallinna Ülikool, tööandjate teavitus on Eesti Tööandjate Keskliidu peal, õppereise korraldab MTÜ Terve Maa, kohalikul tasandil on partnerid Kanepi vald, MTÜ Kanepi Kommunikatsioonikeskus ja Keila vald.

Tallinna Ülikooli peamised ülesanded projektis on:
- Kaugtöökeskuste eestvedajate valik ja koolitamine;
- Riskirühmade aktiviseerimiskoolituse korraldamine koostöös kohalike
kaugtöökeskustega.

Projekti eesmärgiks on parandada riskirühmade töötamise ja enesetäiendamise võimalusi piirkondlike kaugtöökeskuste võrgustiku käivitamise ning paindliku töökorralduse laiema leviku tulemusena.
Projekti eesmärgi täitmise üheks eelduseks on kohalike kaugtöökeskuste käivitumine, mille juures on võtmetähtsusega kohalike eestvedajate leidmine, kes suudaks kaasata partnereid ja aktiviseerida sihtrühma. Seepärast viiakse läbi kaugtöökeskuste eestvedajate otsing. Eestvedajate leidmisel ei ole tingimuseks, et nad kuuluksid mõnda riskirühma, kuid nad peavad olema hästi kursis riskirühma erivajadustega (nt väikelaste vanematega, puuetega inimestega, hoolduskohustusega inimestega, mitteeestlaste või vanemaealistega). Eestvedajate leidmiseks koostatakse eestvedaja profiil, kus
analüüsitakse läbi, milline baas-haridus, töökogemus ja isiksuse omadused võivad olla eelduseks kaugtöökeskuse käivitamisel ja eestvedamisel.

Kaugtöökeskuste juhtidele viiakse läbi 6-päevane 3 moodulist koosnev koolitus, mis koostatakse, arvestades leitud eestvedajate olemasolevaid teadmisi, oskusi ja kogemusi.
Koolitusprogrammi oluline rõhuasetus on kaugtöö korraldusel: IT lahendused,
õigusraamistik, praktiline töökorraldus, vahendatud suhtlemine. Teiseks oluliseks koolitusprogrammi rõhuasetuseks on kaugtöökeskuse majandamine: teenuste arendamine, hinnakirja kalkuleerimine, turustamine, töökorraldus kaugtöökeskuses, finantseerimisvõimalused jms.
Koolitusel osalejad varustatakse koolitusmaterjalidega ja kõik koolituse
läbinud saavad tõendi läbimise kohta.

Riskirühmade aktiviseerimiskoolitus koosneb 6 lähikoolituse õppepäevast ja 4 e-õppepäevast. Grupis on arvestatud keskmiselt 10 osalejat. Kuna koolituse sihtrühmad on kauem lastega kodus olnud vanemad, puuetega inimesed, eakad, hoolduskohustusega inimesed jt, kellel võib olla transpordi ja/või liikumisprobleem ja kes ei saa kauem kodust eemal viibida, siis korraldatakse koolitused kaugtöökeskustes koha peal. Kuna need inimesed peaksid
hakkama koolituse läbimise järgselt kaugtöökeskustes kaugtöö vormis tööle, viiakse osa koolitusest läbi e-õppevormis kaugtöökeskuses koha peal. Eelduseks on, et koolituste toimumise ajaks on leitud kaugtöökeskuste juhid, neid koolitatud, nad on leidnud keskuse loomiseks ruumid ja vajadusel kohandanud need.

Bioenergy Promotion infopäev Saaremaal

Reedel, 9. oktoobril toimub projekti Bioenergy Promotion infopäev Saaremaal Leisi vallas. Infopäev on kõikidele tasuta ning see toimub Pärsama kultuurimajas (Pärsama küla, Leisi vald, Saaremaa).

Infopäeva eesmärk on tutvustada uurimis-arendustöö "Saare maakonna metsade bioenergiaressursid" aruannet. Uuring viidi läbi käesoleva aasta märtsist juunini fookusega Saaremaal asuval Leisi vallal. Uuringu rahastamiseks kasututati INTERREG projekti Bioenergy Promotion rahalisi vahendeid. Infopäeval püüame leida eeskuju, kuidas võiks toimuda bioenergia kasutamine Eestis, eriti erametsades. Rõhk on seatud säästvale energiamajandusele. Uuring tehti Eest Bioenergia Kütuste Ühingu poolt SA Erametsakeskuse tellimusel EL-ERDF/ENPI vahendite kaasfinantseerimisega. Uuringu aruandega saab tutvuda siin: http://www.eramets.ee/?op=body&id=364

Päevakava
Saabumisekohv
12.00 – 12.30 Sissejuhatus: Christiane Herty (SA Erametsakeskus, Bioenergy Promotion projektijuht); Ludvik Mõtlep (Leisi vallavanem), Leo Filippov (Saare maavalitsus)
12.30 – 12.45 Ülo Kask (TTÜ), energiamajanduse olukord Saare maakonnas ja Leisi vallas.
12.45 – 13.15 Allar Padari (EMÜ), Saare maakonna metsamaa ressursid, saagikus ja nende paiknemine valdade kaupa.
13.15 – 13.45 Kohvipaus
13.45 – 14.15 Peeter Muiste (EMÜ), Saare maakonnas kasutamiseks sobivad metsabiomassi varumise ahelad (seadmed tehnoloogiad).
14.15 – 14.30 Livia Kask (EBÜ), olemasolevad soojustarbijad Saare maakonnas (tööstus, avalik ja elamusektor ning eramajapidamine - Leisi ja Kuressaare näitel).
14.30 – 14.45 Ülo Kask, kokkuvõte uuringust.
14.45 – 15.00 Edasised tegevused (Leo Filippov)
15.00 – 15.30 – Diskussioon
15.30 – Lõpetamine
Lisainfo: Christiane Herty, Christiane.herty@eramets.ee või 683 6064


Uuring Saare maakonna metsade ressurssidest koostati Eesti Biokütuse poolt märtsist kuni juunini 2009a.

Uuring võtab kokku erinevatest allikatest tulenevad andmed (põhikaart, maapinnakaart, metsainventuuri ja metsakaardid, maakondade kaardid) et välja arvutada Saaremaa puidu biomassi potentsiaal. Arvesse võeti samuti ka mitte metsadest tulenevad puidumaterjali, nn elektriliinidest. Põhjalikult uuriti Leisi valla olukorda, kuna Leisi vald on Bioenergy Promotioni üks pilootala. Leisi vallal on piisavalt ressursse, et Leisi valda puidu baasi kütta. Uuring on kättesaadav siit: EMK_EBÜ uuring.pdf. Uuringu tulemused on vabaks kasutamiseks. Juhul kui uuringust arve või tulemusi tsiteerida, siis palun järgnevalt: Ülo Kask, Peeter Muiste, Allar Padar, Livia Kask: Saare maakonna metsade bioenergia ressursid, Tartu-Tallinn, Eesti 2009, SA Erametsakeskuse tellimisel, kaasfinantseeritud EL poolt (ERDF ja ENPI fund) Bioenergy Promotioni projekti raames.

Projekti Intelligent Engery Europe (taastuva energiaallikate ja arengute Euroopa Liidu projekt) raames on valmis saanud mitu infovihikut. Erinevaid teemasid sisaldavad infovihikud on elektrooniliselt kättesaadavad siit: http://ec.europa.eu/energy/intelligent/library/project_brochures_en.htm

Arutatakse Läänemere strateegiat

Euroopa Komisjoni ja Regioonide Komitee korraldatud seitsmendad „Avatud uste päevad – Euroopa regioonide ja linnade nädal” toimuvad 5.–8. oktoobrini. 125 seminaril ja muul üritusel Brüsselis osaleb üle 7000 poliitiku, tegutseva ettevõtja ja ettevõtjate esindaja, kodaniku ja akadeemiku, kes muude küsimuste hulgas arutavad ka Läänemere strateegiat.

Osalejaid tuleb nii Euroopast kui ka Ühendriikidest, Hiinast ja Indiast. Neli päeva kestva ürituse eesmärk on võimaldada piirkondadel ja linnadel vahetada mõtteid väga laiaulatuslikel teemadel. Teemad ulatuvad majandusarengu kiirendamisest ja praegusele majanduskriisile vastupanemisest kuni kliimamuutuse pikaajaliste väljakutseteni. Liikmesriikides toimub avatud uste päevade loosungi all lisaks veel umbes 230 kohalikku üritust.

Regionaalpoliitika volinik Paweł Samecki ütles: „Avatud uste päevad on ELi regionaalpoliitika kalendris suurim üritus ja see toob kohalikud ja piirkondlikud mõtted ja mured kindlalt avalikkuse tähelepanu ette. Majanduskriis tuletab meile jätkuvalt meelde, et kõik piirkonnad peavad leidma viisi, kuidas ülemaailmsetele väljakutsetele vastu astuda. Avatud uste päevad pakuvad avalikule, era- ja akadeemilisele sektorile ainulaadse platvormi dialoogi pidamiseks, et leida konkreetseid lahendusi.”

Arutelu ELi Läänemere strateegia teemal on samuti päevakava keskmes. Läänemere strateegia, mille komisjon võttis vastu juunis (vt IP/09/893), on ELi eesistujariigi Rootsi üks peamisi prioriteete ning see on esimene strateegia, mis on välja arendatud makropiirkondliku lähenemisviisi põhimõttel. Kõnealuse strateegiaga kavatsetakse tihendada koostööd kaheksa Läänemerd ümbritseva riigi vahel, et lahendada selle piirkonna konkreetseid väljakutseid, eelkõige keskkonnaprobleeme.

IP/09/893

Brüssel, 10. juuni 2009
Euroopa Komisjon käivitab strateegia Läänemere piirkonna arengu hoogustamiseks
Täna esitab Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu ELi strateegia Läänemere piirkonna kohta. Viis aastat pärast laienemist seisab piirkond silmitsi pakiliste probleemidega – Läänemere halvenev seisukord, kehv transpordiühendus, kaubandustõkked ja energiavarustuse probleemid. Probleemid on süvenenud tõhusa koordineerimise puudumise tõttu. Regionaalpoliitika voliniku Danuta Hübneri esitatud strateegias seatakse põhieesmärgiks maksimaalselt ära kasutada Läänemere-äärsete liikmesriikide ja piirkondade – mis on koduks ligikaudu 100 miljonile inimesele – arengupotentsiaal.

„ELi Läänemere piirkonna strateegia on väga oluline samm, sest see tähistab uutmoodi koostöö algust kogu liidus. Strateegiaga ei kaasne uute õigusaktide algatamist ega institutsioonide loomist, see põhineb liikmesriikide ja piirkondade valitsuste ja kodanike tahtel leida lahendusi ühistele kiireloomulistele probleemidele. Komisjon on ette valmistanud laiaulatusliku tegevuskava, mis koostati riiklike ja piirkondlike valitsuste, ettevõtete, valitsusväliste organisatsioonide ja akadeemiliste ringkondadega peetud põhjalike arutelude tulemusena. ELil on olemas vahendid, et koordineerida tegevust olemasolevate ressursside kõige tõhusamaks kasutamiseks, et päästa Läänemere seisukord, hoogustada kaubavahetust ja parandada kõigi piirkonna elanike elukvaliteeti,” märkis volinik Hübner.

Millised on probleemid?
Läänemere piirkond on silmitsi mitme olulise probleemiga. Mere seisukord halveneb, sest vette satub suurtes kogustes nitraate ja fosfaate, mis ohustavad bioloogilist mitmekesisust. Majandusharud peavad omavahel paremini seotud olema. Statistika andmetel domineerib kaubavahetus lähinaabritega. Läänemere piirkonna puuduseks on pikad vahemaad riikide vahel ja nende kaugus ülejäänud Euroopast. Tallinnast rongiga Varssavisse jõudmiseks kulub 36 tundi. Muret teeb ka Leedu, Läti ja Eesti eraldatus energiavarustuse seisukohast. Lisaks kujutavad endast pidevat ohtu naftatankerid, mis järjest arvukamalt Läänemerd nagu kiirteed kasutavad.

Miks kaasata Euroopa Liit?
Läänemerd ümbritsevad kaheksa ELi liikmesriiki ja Venemaa. On esitatud palju aruandeid ja koostatud mitu tegevuskava, kuid nende mõju on olnud piiratud. Vajadus arvukate asjaomaste organisatsioonide töö parema koordineerimise järele on suur. Paljud piirkonnas praegu muret tekitavad probleemid kuuluvad ELi poliitikavaldkondade alla. Piirkonnas rakendatavad ELi struktuurifondide programmid annavad koostöö tugevdamiseks aluse. Komisjon esitab oma ettepanekud liikmesriikidele, kuid tunnistab samas, et mitut probleemi saab lahendada üksnes tihedas koostöös Venemaaga. Komisjon soovitab seda koostööd edendada olemasolevate algatuste raames, nimelt ELi, Venemaa, Norra ja Islandi ühise põhjamõõtme ( Northern Dimension ) algatuse raames.

Esimene seda laadi strateegia
Strateegia kujutab endast kommunikatsiooni- ja tegevuskava, mis hõlmab 80 juhtprojekti, millest mõned on juba käivitatud. Strateegia neli nurgakivi on muuta see Euroopa osa:

keskkonnasäästlikuks (nt heitvee töötlemine);
jõukaks (nt edendades innovatsiooni väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes);
juurdepääsetavaks ja atraktiivseks (nt parandades transpordiühendusi);
ohutuks ja turvaliseks (nt parem õnnetustele reageerimine).
Esmakordselt on EL välja töötanud sellise laiahaardelise, makropiirkondlikul tasandil rakendamiseks ettenähtud strateegia. See võib anda tõuke samalaadse strateegia kasutamiseks näiteks Vahemere piirkonnas või Doonau valgalas. Eelkõige on see esimene oluline samm ELi integreeritud merenduspoliitika piirkondliku rakendamise suunas.

Ajavahemikul 2007–2013 saab Läänemere piirkond ühtekuuluvuspoliitika raames ja muudest ELi fondidest investeeringutoetust rohkem kui 50 miljardi euro suuruses summas, sellest 27 miljardit eurot juurdepääsetavuse parandamiseks, ligikaudu 10 miljardit eurot keskkonnameetmeteks, 6,7 miljardit eurot konkurentsivõime edendamiseks ning 697 miljonit eurot turvalisuse ja ohuennetuse tarbeks.

Projektide näited
Kõigis liikmesriikides eemaldatakse detergentidest fosfaadid, et vähendada kahjulike toitainete hulka meres.
Rakendatakse Balti riikide energiaturgude sidumise kava, et paremini ühendada Läti, Leedu ja Eesti võrgud Euroopa võrkudega.
Aastaks 2013 valmib „Rail Baltica” ühendus Varssavi ja Tallinna vahel sihtkiirusega 120 km/h.
Luuakse ühine mereseiresüsteem.
Luuakse innovatsiooni ja teadusuuringute fond, kasutades riiklikke ja eravahendeid selleks, et uuringutega hõlmataks piirkonna tugevad küljed.
Märkus toimetajatele
Liikmesriigid palusid komisjonil ette valmistada ELi Läänemere piirkonna strateegia 2007. aasta detsembris. Tänane ettepanek on 2008. aasta novembris komisjoni poolt algatatud avaliku veebikonsultatsiooni ( IP/08/1619 ) ja kaheksas asjaomases liikmeriigis toimunud arvukate avalike arutelude tulemus. Kõnealune strateegia on üks prioriteete Rootsi eesistumisperioodil 2009. aasta teisel poolel.

Strateegia ja muude projektidega saab tutvuda veebiaadressil: http://ec.europa.eu/regional_policy/cooperation/baltic/

IP/08/1619

Brüssel, 3. november 2008

Läänemere piirkonna strateegia: Euroopa Komisjon algatab Interneti-põhise avaliku arutelu

Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Danuta Hübner algatab täna laialdase Interneti-põhise arutelu, mis käsitleb ELi tulevikustrateegiat Läänemere piirkonnas. Liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud ametivõimud, valitsusvälised organisatsioonid, valitsustevahelised asutused ja üldsus on kutsutud avaldama arvamust selle strateegia kohta kuni 31. detsembrini 2008. Kõnealuse strateegia põhieesmärk on parandada Läänemere keskkonna seisundit, toetada piirkonna tasakaalustatud majandusarengut ning muuta see juurdepääsetavamaks ja turvalisemaks.

Volinik Hübner märkis: „Pärast Euroopa Liidu laienemist 2004. aastal on Läänemeri saanud praktiliselt ELi sisemereks. Me tahame suurendada Läänemere piirkonna tähtust Euroopas ja maailmas, teha sellest puhta ja elamisväärse, köitva ja ohutu ala. Et meie strateegia oleks edukas, peame tegema koostööd liikmesriikide, piirkondade ja linnade, erasektori, huvirühmade ja avalikkusega. Kuna me tahame kaasata võimalikult palju inimesi, algatasime selle Interneti-arutelu. Me vajame teie ideid, energiat, teadmisi ja asjatundlikkust, et saavutada parimaid tulemusi meie kõigi hüvanguks.”

Arutelu peateemad

Arutelu käigus oodatakse tagasisidet strateegia nelja peaeesmärgi kohta:

Muudame piirkonna keskkonnasõbralikumaks: Veekogusid, pinnast, õhku ja biomitmekesisust ohustab kõrge saastatuse tase. Läänemerd kahjustavad eutrofeerumine (hapnikuvaegus), liigne kalapüük, ohtlikud ained ja võõrliigid. Samas on probleemiks ka tuumajäätmete käitlus ning riskiennetus.
Suurendame piirkonna jõukust: Konkurentsivõime parandamiseks peavad kaheksa Läänemere-äärset riiki (Rootsi, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu ja Poola) suhtlema rohkem omavahel, teiste ELi liikmesriikide ja ülemaailmse turu osalistega. Uuendustegevust tuleb edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaudu, samuti tuleb täiel määral rakendada ELi õigusnorme, eriti ühtse turu eeskirju.
Muudame piirkonna paremini juurdepääsetavaks ja köitvamaks: Puuduseks on pikad vahemaad riikides endis ja nende kaugus ülejäänud Euroopast. Probleemiks on ka kokkusobimatud transpordisüsteemid: 2020. aastaks peaks kaubavedu Läänemere piirkonnas tõusma 60–80%, eriti suurt tõusu oodatakse Venemaalt, Kesk-Aasiast ja Kaug-Idast pärinevate vedude osas. Selle probleemiga tuleb viivitamata tegeleda. Teine prioriteet on tõhus ja kindel energiatarne, arvestades eriti energiahindade praegust kõikuvust. Riikide elektrivõrgud ja gaasitorud peaksid olema omavahel paremini seotud.
Muudame piirkonna turvaliseks ja ohutuks: Strateegia keskendub organiseeritud kuritegevuse (inimkaubandus, narkootikumid, küberkuriteod jne) ennetamisele, korruptsioonile ning võitlusele rassismi ja ksenofoobiaga. Kavas on parandada politseijõudude koostööd, edendada rahvatervist ja kriisijuhtumist. Teiseks prioriteediks on majandustegevuse (nt meretransport) ohutus ja elutähtsate infrastruktuuride (transpordi-, energia- ja infovõrgud) kaitse.
Taust

Liikmesriigid palusid 2007. aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogul Euroopa Komisjonil välja töötada „ ELi Läänemere piirkonna strateegia”.

Volinik Hübner ning Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt juhtisid 30. septembril Stockholmis tulevikustrateegia konverents-debattide esimest vooru ((IP/08/1430). Edasise konsultatsiooniprotsessi käigus toimuvad debativoorud Gdanskis (13. november), Kopenhaagenis (1.–2. detsember), Helsingis (9. detsember) ja Rostockis (5.–6. veebruar 2009). Arutelust võivad osa võtta ka riigid, kes ei kuulu Euroopa Liitu, nagu Vene Föderatsioon, Island ja Norra, ning komisjoni ametlik teatis kõnealuse strateegia kohta avaldatakse juunis 2009. Teatisega kaasneb tegevuskava, milles määratakse kindlaks põhiosalejad, rahalised vahendid tegevuskava rakendamiseks ning elluviimise ajakava. Läänemere piirkonna strateegia heakskiitmine on üheks prioriteediks Rootsi eesistumisperioodil 2009. aasta teisel poolel.

Aruteluga saate tutvuda veebilehel: http://ec.europa.eu/regional_policy/consultation/baltic/consultation_en.htm

Euroopa silmis saarteta

Eile saatis Euroopa komisjoni Eesti esindus välja uudiskirja, mille esimene uudis räägib ELi kampaaniast laste tervislikumate söömisharjumuste kujundamiseks. Teate lõppu on lisatud link koolide nimedele.

Nagu näha, eksponeeritakse Euroopale Eestit just sellise maalapina.


ELi tervisliku toitumise uus kampaania jõuab Eestisse 5. oktoobril, mil kampaaniabussi sihtkohaks on Tallinna Järveotsa gümnaasium.

Euroopa Liidus on ligi 22 miljonit ülekaalulist last, kellest 5 miljonit on rasvunud. Ei ole mingit kahtlust, et on aeg olukorda muuta. Diabeet, südame-veresoonkonna haigused ja isegi varajane osteoporoos ähvardavad neid noori, kes ei pea meeles, et sööma ja jooma peab hästi ja targalt.

28. septembril käivitas põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Mariann Fischer Boel tervisliku toitumise uue kampaania laste tasakaalustatuma toitumise ja tervislikumate söömisharjumuste kujundamiseks. Belgia tennisetšempion Justine Henin ja Rosolino Cannio, noorim isik, kes on ujunud üle Sitsiiliat Itaaliast lahutava Messina väina, olid nõus kampaaniat toetama ja aitasid edasi anda selle sõnumit: „Söö, joo ja liiguta end!”.

Kampaania koosneb kolmest rändkampaaniast, mis jõuavad lasteni kogu Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis. Lastel on võimalus osaleda tegevustes ja mängudes. 5.–16. oktoobril reisivad „kasuliku kamba” tegelased läbi Tallinna, Haapsalu, Pärnu, Viljandi ja Tartu. Rändkampaania külastab kahte kooli päevas – paljud saavad kuulda sõnumit „Toitu hästi, sest on vahva olla heas vormis”.

Eestikeelse õppe võimalused Soomes

Eestikeelse õppe võimalused Soomes laienevad

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas külastas kolmapäeval, 19. augustil Helsingis Latokartano kooli, kuhu on koondunud Helsingi linna poolt pakutav eesti-soome kakskeelne õpe.

Käesoleval õppeaastal avati Latokartanos uus põhikool, kus tegutseb viis eesti klassi. Eestist pärit õpilaste arv on juba üle saja. Esmakordselt hõlmab kakskeelsete klasside süsteem ka põhikooli 7. ja 8. klasse, kus õppekeelteks on eesti ja soome keel. Eestikeelse õppe maht sõltub sellest, kas perel on plaanis naasta Eestisse või jätkab õpilane kooliteed Soomes.

Minister Lukase sõnul ootab kodumaa iga õpilast tagasi õppima Eesti õppeasutustes. Emakeele õppimine piiri taga on aluseks sellele, et kontakt Eesti kultuuri ja ühiskonnaga ei katke ja Eestis õpingute jätkamine on tunduvalt lihtsam.

Lisateave:
Mika Keränen
välissuhete talituse nõunik
505 8953
mika.keranen@hm.ee

Maavanema ametikoht omavalitsuslikuks

Kajar Lember: maavanema ametikoht tuleb muuta omavalitsuslikuks

26. augustil Pärnumaa Omavalitsusliidu debatil märkis Rahvaliidu aseesimees Kajar Lember, et senised riiklikud maavanemad tuleb asendada omavalitsuste poolt valitavate maavanematega.

„Maakonnas tuleb senise riikliku maavalitsuse asemel luua omavalitsuslik maakondlik juhtimistasand,” märkis Lember. Ta lisas, et senised riiklikud maavanemad tuleb asendada omavalitsuste poolt valitavate maavanematega.

Lember rõhutas, et maakondlik juhtimine peab olema parteipoliitikast lahus: „Maakondliku juhtimise ülepolitiseerimine halvab riigi ja kohalike omavalitsuste normaalset koostööd.”

Pärnumaal peetud arutelul avaldas Lember ka seisukoha, et valdade ja linnade lihtviisil liitmine haldusprobleeme ei lahenda ega anna loodetud kokkuhoidu. „Valdade liitmine ei suurenda raha hulka ühe ruutkilomeetri kohta,” sõnas ta.

Lemberi hinnangul vajab riik halduskorralduse ümberkujundamisel terviklikku, sisulist ning ühtset haldusreformi nii maakonna kui ka omavalitsuse tasandil. Väikeste omavalitsuste probleemide lahendamiseks pole Lemberi arvates vaja likvideerida suuremaid, kvaliteetset avalikku teenust pakkuvaid omavalitsusi, sealhulgas sajanditepikkuse identiteediga maakonnalinnu.

Rahvaliit toetab haldusreformi, mille tulemusel tugevneb maakonnatasand ja kohalik demokraatia kindlustab inimestele võimaluse osaleda oma kodukoha elu arendamisel.

Hoonete energiatõhususe tõendamisest

Hoonete energiatõhususe tõendamine muutub lihtsamaks

Valitsus kinnitas täna energiatõhususe miinimumnõuete määruse muudatuse, mille olulistemaks eesmärkideks on lihtsustada hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamist ning seada sisse alates 2010. aasta juulist uutes ja oluliselt rekonstrueeritavates hoonetes küttekulude individuaalset arvestust.

Eelnõu näeb väikeelamute puhul ette võimaluse, et kui hoone projekteerija arvestab määruses nimetatud nõudeid hoone piiretele ja tehnosüsteemidele, siis ei ole vaja hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendada energiaarvutusega. Samuti täpsustatakse maksimaalse lubatava energiatõhususarvu määramist hoonetele, mida kasutatakse mitmel otstarbel.

Alates 1. juulist 2010 peab eelnõu kohaselt uutes ja oluliselt rekonstrueeritavates hoonetes kasutama seadmeid, mis võimaldaksid hoones küttekulude jaotamist hoone osade kaupa vastavalt tarbimisele. Selle nõude täitmiseks tuleb hoone küttesüsteemi rajamisel paigaldada radiaatoritele lisaseadmed – allokaatorid - nende soojusväljastuse hindamiseks või mõõta hoone osas paigaldatud radiaatorite soojusväljastust.

Ehitusseaduse järgi on tegemist olulise rekonstrueerimisega siis, kui selle maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehituse samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest. Juhul, kui olemasolevas hoones rekonstrueeritakse ainult küttesüsteemi, nõue paigaldada mõõtureid või allokaatoreid veel ei rakendu.

Eestis on tehnilisi lahendusi küttekulude jaotamiseks vastavalt tegelikule tarbimisele rakendatud, ning nende kasutuselevõtu kogemused on näidanud, et tarbijad kasutavad energiat palju säästlikumalt, kui nende energiaarve koostamise aluseks on tegelik energiatarbimine.

Määruse „Energiatõhususe miinimumnõuded“ muudatus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Täiendavad materjalid hoonete energiatõhususe miinimumnõuete arendamise kohta ning abimaterjalid projekteerijatele ja arhitektidele on avaldatud MKM kodulehel: http://www.mkm.ee/index.php?id=351313 või www.mkm.ee/hoonete-mn.

Avalike loengute sari

Rektor Rein Raud avab avalike loengute sarja diskussiooniga teadmise tuleviku üle

Uuel õppeaastal stardib Tallinna Ülikoolis taas Studia Generalia loengutesari. Edaspidi hakkavad regulaarselt kaks korda kuus toimuma avatud loengud, kus laiemale huviliste ringile tutvustavad oma uurimisteemasid erinevate teadusvaldkondadega tegelevad professorid ja tippteadlased. Tallinna Ülikooli professoritega vaheldumisi astuvad kuulajate ette ka rahvusvaheliselt tuntud oma ala spetsialistid. Studia Generalia sügissemestri avab neljapäeval, 3. septembril kell 12.00 Tallinna Ülikooli rektor prof Rein Raud loenguga „Teadmine“. Loeng toimub Mare õppehoone Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, M-218).

„Mõeldes, et meie peades olev korrastatud pilt maailmast peegeldabki tegelikkust täpselt ja adekvaatselt, eksime rohkem kui seda vaid meie jaoks parimal võimalikul viisil kujundatud ver­siooniks pidades. Aga see oma­korda ei tähenda, et kui meie pilt pole tõde, siis peab ta tingimata olema vale - ja et kui kellelgi po­le lõplikult õigus, siis on õigus igaühel. Juba Konfutsius on öel­nud, et tegelik teadmine seisneb oskuses teha vahet sellel, mida sa tead, ja sellel, mida sa ei tea. Kui aga vaatame, mis toimub meie praeguses tegelikkuses ja viisides, kuidas inimesi sellega toime tulemiseks ette valmista­takse, siis näib, et kõigi maailma haridussüsteemide juhid ja ku­jundajad küll sellest imeliselt täpsest maksiimist ei juhindu,“ tutvustab loengut Rein Raud. Loe samal teemal ka Rein Raua arvamusartiklit siit.

Rein Raud on Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja Aasia kultuuriloo professor ning alates 2006. aastast on ta Tallinna Ülikooli rektor. Ta on lõpetanud Leningradi Riikliku Ülikooli jaapani filoloogia erialal ning kaitsnud doktorikraadi Helsingi Ülikoolis. Alates 1995. aastast on ta Helsingi Ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor, 2007. aastal valiti ta Läti Ülikooli audoktoriks. Rein Raud on Euroopa Jaapani-uurijate Assotsiatsiooni juhatuse liige, Soome Akadeemilise Jaapani-uuringute seltsi esimees ning mitmete teadusajakirjade kolleegiumi liige. 2009. aastal tunnustati Rein Rauda haridus- ja kultuurialase koostöö edendamise eest Leedu Vabariigi teenetemärgiga. End siiski ennekõike kirjanikuna nägev Rein Raud on avaldanud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid, tema sulest on ilmunud neli luulekogu ja neli romaani. Tema romaan "Hector ja Bernard" võitis 2004. aastal Eesti kultuurkapitali aastapreemia ning 2009. aastal autasustati teda Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinnaga. Viimati ilmus Rein Raua sulest romaan “Vend“.

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida.

Studia Generalia loengud toimuvad kaks korda kuus neljapäeviti. Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised nii Tallinna Ülikoolist kui ka väljastpoolt. Loengusarja läbimisel on võimalik teenida 2 ainepunkti, loengutes osalemine on tasuta. Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna Virtuaalses Ülikoolis.

Tallinna Ülikooli Studia Generalia – avaram pilt maailmast!

Lisainformatsioon:
Kaie Lepik
Studia Generalia projektijuht
telefon: 6409450, 5115573
e-post: studia@tlu.ee
www.tlu.ee/studiageneralia

Keskkonnasäästlikud sõiduvõtted

Renault avas keskkonnasäästlikke sõiduvõtteid tutvustava veebilehe

Aadressilt www.renault-eco2.ee leiab mitmeid autojuhtimist keskkonnasõbralikumaks ja ökonoomsemaks muutvaid näpunäiteid, mille abil on võimalik auto CO₂ heitmekogust ja kütusekulu vähendada üle 15%. Samuti saab tutvuda Renault´ edusammudega sõidukite tootmisprotsessi keskkonnasäästlikumaks muutmisel.

Alates 2007. aastast on eco² logoga märgistatud Renault kõige keskkonnasäästlikumad sõidukuid, mis paiskavad õhku vähem kui 140g CO₂ ühe kilomeetri kohta. Pärast sõiduki kasutusest kõrvaldamist on 95% selle massist taaskasutatav ja vähemalt 5% selle plastmassist on ümbertöödeldud.

Renault eco² logo märgib seda, et keskkonnaga on arvestatud nii sõiduki loomise, kasutuse kui utiliseerimise staadiumis.

Eesti parkide almanahhi II osa

Valminud on “Eesti parkide almanahhi” teine osa

Keskkonnaministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös on valminud
"Eesti parkide almanahhi” teine osa, milles eri alade spetsialistid
käsitlevad parkidega seotud temaatikat ning probleeme nii Eestis kui
ka välismaal.

"Eesti parkide almanahhi" eesmärk on väärtustada Eesti maastike
erinevaid aspekte, tõsta inimeste keskkonnateadlikkust ning aidata kaasa
Eesti parkide ja seeläbi kultuuri ja looduspärandi säilimisele. Kogumik
kätkeb endas pikemaid ja lühemaid pargiteemalisi artikleid oma ala
asjatundjatelt. Käsitletakse parkide looduskaitselisi,
muinsuskaitselisi, kultuurilisi, ajaloolisi ning kaasaegseid probleeme
ja lahendusi. Tegu on perioodilise trükisega, mille esimene number ilmus
2007. aastal.

“Eesti parkide almanahhi” teine number tutvustab laiemale
lugejaskonnale ajaloolisi ning nüüdisaegseid parke, linnahaljastuse
probleeme ja lahendusi, samuti parkide hoolduse ja korrastamisega seotud
küsimusi. Trükis on mõeldud nii maastikuarhitektidele, ajaloolastele,
loodus- ja keskkonnakaitsega tegelevatele inimestele kui ka kõigile
teistele pargihuvilistele. Väljaannet saab osta suurematest
raamatupoodidest ning Muinsuskaitseameti raamatukogust.

Almanahhi toimetajaks on Tiina Tammet. Toimetuskolleegiumisse kuulusid
Anneli Randla, Urve Sinijärv, Piret Palm ja Tiina Tammet. Väljaandmist
toetasid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaministeerium ja
Muinsuskaitseamet.

Lisainfo:
Anneli Randla,
Muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja teaduse alal
507 4131

Üleminek 0,5 promillisele alkoholi piirmäärale

Eesti võiks kaaluda üleminekut 0,5 promillisele alkoholi piirmäärale

Justiitsministeeriumi saadetud kirjas tehti ettepanek kaaluda alkoholi lubatud piirmäära tõstmist eelkõige normide ühtlustamise mõttes, võttes samas arvesse läbiviidud joobes juhtide uuringut ning Riigikohtu otsust. MKMi eelnõu jäeti siiski kooskõlastamata õiguslikel põhjustel.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Einar Hillepi sõnul on üsna loomulik, et kui Euroopas on üldiselt võetud suund 0,5 promillisele lubatud piirmäärale, siis võiks seda ühtlustamise huvides kaaluda ka Eesti.

„Põhjuseks on ikka see, et Euroopa Liidu riikides kehtiksid võimalikult sarnased normid, mis muudaksid seaduste järgimise inimeste jaoks lihtsamaks,“ selgitas Hillep.

Ta lisas, et tänases piirideta Euroopas sõidavad inimesed vabalt ühest riigist teise. „Nii võib näiteks mõnest muust Euroopa riigist 0,4 promillise alkoholi tarvitamise tunnusega Eestisse sõitev juht sattuda siin pahaaimamatult süütegijaks.“

Hillepi sõnul toetab soovituse kaalumist ka Riigikohtu otsus, mille kohaselt ei loeta 0,5 promilli alkoholi veres mitte joobeks, vaid alkoholi tarvitamise tunnuseks, millel pole mingit seost isiku füüsilise seisundiga, mis oleks takistuseks auto juhtimisele.

„Kindlasti tuleb rõhutada ka seda, et justiitsministeerium esitas selle ettepaneku majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile vaid kaalumiseks,“ ütles Hillep. „Vastav eelnõu on Riigikogu menetluses ning ettepanekuid saab sinna teha vaid MKM. Kui MKM leiab, et meie soovitus ei vääri kaalumist, siis ei sunni meie kiri mingil määral neid seda ettepanekut esitama.“

2006. aastal valmis justiitsministeeriumil uuring, mille raames uuriti Eestis esmakordselt sõidukijuhi joobeastme ja liiklusõnnetuse riski seoseid. Uuringu tulemustest selgus, et oht liiklusõnnetusse sattuda tõuseb järsult alates 1,5 promillist. Selle tulemusel jõustus käesoleva aasta juulist ka seadusemuudatus, mille kohaselt on 1,5 promillises joobes sõiduki juhtimine kuritegu juba esimesest korrast.



Uuringust selgus ühtlasi, et nii 0,2 kui 0,5 promillise vere alkoholisisalduse mõju liiklusohutusele on praktiliselt samaväärne.

Enamikus EL liikmesriikides on lubatud vere alkoholisisaldus kuni 0,5 promilli, mis vastab Euroopa Komisjoni soovitusele. Neljas liikmesriigis (Iirimaa, Luksemburg, Malta, Suurbritannia) on lubatud kuni 0,8 promilli.

Joobes juhtide uuringuga saab tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel: http://www.just.ee/39378

Kõnealuse eelnõu jättis justiitsministeerium siiski kooskõlastamata põhjusel, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei olnud järginud välislepingute ratifitseerimiseks ette nähtud korda.

El Niño mõju Euroopas

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
21. august 2009
______________________________________

Alanud El Niño võib mõjutada ilma ka Euroopas

Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) andmetel tugevneb
lähinädalatel ilmastikunähtus El Niño, mis võib kaudselt mõjutada
ka Euroopa kliimat.

El Niño on ebaregulaarselt korduv ilmastikunähtus, mis mõjutab ilma
eeskätt Vaiksel ookeanil. El Niño tõttu muutuvad mitmeks kuuks või
koguni poolteiseks aastaks valitsevad tuulte ning hoovuste suunad,
samuti soojeneb Lõuna-Ameerika läänerannikul ookeani vesi. See kõik toob
kaasa ilmastikumuutused väga laialdasel alal. Neil kuudel hakkab sadama
seal, kus tavaliselt on kuiv, põuaaeg seevastu saabub niisketele
aladele.

„El Niño ilmingud on seoses ookeani pinnavee temperatuuri tõusuga
Lõuna-Ameerika läänerannikul juba alanud,” märkis EMHI klimatoloog
Ain Kallis.“Seega jälgivad paljude riikide ilmateenistused põnevusega
sündmuste arengut. Mõningate mudelite alusel võib arvata, et kaugel
Vaiksel ookeanil toimuv mõjutab isegi Euroopa kliimat.”

Kallise sõnul pole esialgsetel hinnangutel meil siiski põhjust karta
midagi erakorralist - ilmamudelite põhjal oleks sellest juba hoiatatud.

WMO teatel on oodata El Niño nähtuse mõningat tugevnemist juba
lähikuudel ja see võib jätkuda ka 2010. aasta esimeses kvartalis.
Momendil on Vaikse ookeani idaosas pinnavee temperatuur tõusnud 0,5 kuni
1 C võrra.

El Niño tugevaid mõjusid on tunda saanud mitmed piirkonnad peale Vaikse
ookeani. Näiteks eriti tugevate El Niñode esinemise aastail (1982-1983
ja 1997-1998) said põudade tõttu kahjustada Aafrika ning Põhja-Ameerika
riikide majandus. Samuti on esinenud paduvihmasid California kõrbetes,
Brasiilia ja Indoneesia vihmametsad aga on kannatanud kuivuse all,
Hindustani poolsaarel on hilinenud või nõrgenenud mussoonid jne.

Keskmiselt korduvad El Niño nähtused 4 kuni 5 aasta tagant, seejärel
võib saabuda tema vastasfaas, nn La Niña, kui Vaikse ookeani idaosa
veed muutuvad keskmisest külmemaks. La Niñade aegu tugevneb näiteks
orkaanide sagedus ja tugevus Atlandil.


Lisainfo:
Ain Kallis,
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi klimatoloog
511 8679

Muinastulede öö Eestis 2009

29. augustil süüdatakse muinastuled

Veebiportaal Mereblog ja Rannarahva Koda kutsuvad kõiki eestimaalasi
laupäeval, 29. augustil õhtul mere äärde, et süüdata küünal, tõrvik või lõke
ja üheskoos tähistada Muinastulede ööd. Muinastuled palutakse süüdata õhtul
kell 21.30 kõikjal Läänemere ääres.

Muinastulede öö traditsiooni eestvedajad on seadnud eesmärgiks, et tulesid
süüdataks nii palju, et igas mereäärses kohas oleks näha vähemalt kahte
tuld.

Muinastulede öö traditsiooni Eestis õhutav Mairold Vaik loodab, et tuled
aitavad inimestel paremini mõista enese ja mere seost. „Eestil on unikaalne
positsioon, meil on sadu ja sadu kilomeetreid rannajoont. Me oleme igas
mõistes mereriik, kuid ometi pole enamik inimesi isegi paadiga merel käinud.
Muinastulede ööga loodame kõigile meelde tuletada, et oleme rannarahvas ja
tunneme koos uhkust selle üle,” lisas Vaik.

Märgutulesid kasutati muistsel ajal kodutee näitamiseks neile, kes merel kui
ka sõnumite edastamiseks. Vanimad kirjalikud andmed tuledega teadete
edastamisest Läänemere regioonis pärinevad viikingite ajast. Siis toimis
Eesti, Rootsi ja Soome ranniku laevateede ääres ühtne, ulgumerelt sisemaani
ulatuv sõnumite edastamise süsteem.

Muistsete märgutulede taaselustamine algas Soome rannikul 1992. aastal.
Muinastulede Ööga soovitakse tugevdada Läänemere ranna- ja maarahva ühtsust,
säilitada mere-äärset kultuuripärandit ja taaselustada rannarahvaste
traditsioonid.

Tänaseks on Muinatulede Ööga liitunud juba kõik Läänemere-äärsed rahvad.
Igal aastal augusti viimase laupäeva õhtul kell 21.30 süüdatakse tuled
Soomes, Ahvenamaal, Rootsis, Taanis, Poolas, Leedus, Lätis ja ka Eestis.
Lisaks randadele süüdatakse tuled ka siseveekogude kallastel.

Korraldajad ootavad infot Muinastulede ööst osavõtjate ja kõikide
planeeritud muinastulede kohta veebilehel www.rannarahvakoda.ee. Korraldajad
paluvad samuti eelnevalt tutvuda lahtise tule tegemise reeglitega samal
veebilehel või infotelefonil 1524.

Rannarahva Koda on 1. mai mõttetalgutest alguse saanud seltsing, mille
liikmete sooviks on kaasa aidata erinevate merega seotud organisatsioonide,
merenduse spetsialistide, mere-ja rannakultuurist huvitatud inimeste ja
teiste huvigruppide võrgustumisele. Koja liikmete eesmärgiks on väärtustada
Eestimaa unikaalset mere-äärset asukohta ja aidata kaasa Eestimaa muutumist
mereäärsest riigist taas tõeliseks mereriigiks. Vaata www.rannarahvakoda.ee

Mereblog.com on veebiportaal, mis vahendab merendusalast infot, uudiseid,
arvamus- ja merelugusid. Portaali tegijate eesmärgiks on propageerida
merendust ja merenduse taaselustamise vajadust ning leida koostöös
merendusringkondade ja kodanikeühendustega selleks võimalusi.

Lisainfo:
Mereblog: Mairold Vaik, mairold@mereblog.com, 5219785
Rannarahva Koda: Riina Aasma, riina@viimsivald.ee, 5094272
Minu Eesti: Anneli Ohvril, anneli@minueesti.ee, 5297557

Haridusteemaline töötuba

Sobiv aeg mõtteviisi muutuseks hariduses

Laupäeval, 22. augustil toimus Tallinnas Minu Eesti haridusteemaline
töötuba, kus erinevates ringides arutati õpetaja staatust ja rolli koolis,
probleeme täiskasvanute koolituses, loovuse avaldumist võimaldava keskkonna
ja jagatud arusaama saavutamise vajaduse ja võimaluse üle hariduse
valdkonnas. Samuti oli kõne all süsteemsemalt kasutusele võtta
abivahenditena internet ja digitelevisioon, et anda õpetajatele rohkem aega
pühendumiseks igale õpilasele.

Jüri Tallinn tegi ettepaneku arendada välja televisiooni- ja
internetikanal, mis tekitaks haridussõbraliku ja humanistlikele väärtustele
orienteeritud meediakeskkonna ja annaks väljundi koolitusega ja
haridusküsimustega tegelevatele organisatsioonidele. See oleks huvilistele
täiendavaks õppematerjalide allikaks ning toetaks praktiliselt nii õppijat
kui õpetajat, lapsevanemaid ja koolijuhte. Leiti, et mõttetalgud on
efektiivne viis aidata kaasa isereguleeruvate arutelude tekkeks ning tuli
ettepanek luua mõttetalgute kool mõttetalgujuhtide väljakoolitamiseks.
Samuti arutati õpilaste kaasamise võimalust hariduseteemalistele
mõttetalgutele.

Arutelu käigus tehti Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanek moodustada
regulaarselt töötav mõttekoda. „Kui inimesed osalevad muutuste
ettevalmistamisel, siis nad otsivad võimalusi nende elluviimiseks. Kui aga
inimesed seatakse fakti ette, siis hakkavad nad kritiseerima ja otsima
õigustusi ja võimalusi muutuseid ignoreerida,“ kinnitas arutelu juht Jüri
Ginter. Sel juhul laieneb ka isikute ring, kelle poole saab pöörduda, kui
soovid teada, mis suunas me liigume.

Viimase arutelude tulemused on avaldatud foorumil

Nagu esialgu oligi kavandatud, jäävad Tartus ja Tallinnas sellisel kujul
toimunud arutelud viimasteks. Edasine tegevus toimub klubilises vormis,
seminaridena ja internetifoorumis. Klubi otstarve on eelkõige üksteisega ja
kogemustega tutvumine ning kohtumistel tekivad teemad vastavalt kohaletulnud
inimeste baasil. Esimesel klubiõhtul on kavas ajurünnak teemal „21. sajandi
väljakutsed haridusele“. Seminari esimeste teemadena on kavas refleksiooni,
eneseanalüüsi ja tagasiside seosed ning rahvusvaheline õpetajateuuring ja
selle tulemused.

6.-8. novembrini toimuvad Tartus mõttetalgud teemal „21. sajandi väljakutsed
haridusele“. Arutelud toimuvad nii eesti kui vene keeles. Mõttetalgute
ettevalmistamiseks on avatud kodulehekülg www.talgujad.tartu.ee ning
registreerimiseks foorum


Lähem info:
Jüri Ginter, jyri.ginter@gmail.com
Anneli Ohvril, anneli@minueesti.ee, 529 7557

Väike-laukhane kaitse tegevuskava

Väike-laukhani sai kaitseks tegevuskava

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas tegevuskava väike-laukhane (Anser erythropus) kaitse korraldamiseks Eestis eesmärgiga tagada rannaniitude säilimine, kus hanedel on võimalik rändeteel puhata, süüa ja ööbida.

Eestis väike-laukhaned ei pesitse, aga tähelepanuväärne osa Euroopa asurkonnast rändab siit kevaditi läbi ja peatub eeskätt Lääne-Eesti rannaniitudel ja põldudel (Matsalu rahvuspark, Silma looduskaitseala). Eestis kuuluvad väike-laukhaned kõige rangemalt kaitstud liikide hulka. Nende kaitse tagamisel on esmajärjekorras vajalik suurte rannaniitude säilitamine, taastamine ning järjepidev hooldamine, et haned saaksid seal puhata, süüa ja ööbida. Rändepeatuskohtade kvaliteet mõjutab oluliselt lindude pesitsusedukust ja asurkonna säilimist.

Ülemaailmselt on väike-laukhani samuti ohustatud ning kaitstud haneliik, kelle levikuala ja arvukus on alates 20. sajandi algusest suuresti kahanenud. Kui 1960. aastatel hinnati koguarvuks ligi 100 000 isendit, siis praegu elab maailmas veidi üle 25 000 väike-laukhane. Euroopas on väike-laukhani eriti ohustatud liik, kelle arvukus on alla 100 paari ning pesitsusalad on kahanenud vaid väikesteks laikudeks. Nad pesitsevad arktilises tundras Põhja-Norras, Koola poolsaarel ja Rootsis.



Väike-laukhanede seire ja kaitsega on Eestis tegeldud viimased kümmekond aastat koos Soome Looduse Fondiga. Aastatel 2005–2008 osales Eesti Euroopa Liidu rahastatud Life-Natura projektis ”Väike-laukhanede kaitse Euroopa rändeteel”, mille eesmärk oli leida ja rakendada võimalikult tõhusaid kaitseabinõusid kogu teadaoleva rändetee ulatuses ning selgitada välja uued võimalikud peatus-, pesitsus- ja talvitusalad. Life-projekti käigus taastati ja hooldati niidualad Matsalu lahe kahel saarel väike-laukhanede peatuskoha vahetus läheduses, et laiendada lindudele sobivat toitumis- ja ööbimisala. Life-projekti ühe osana valmis ka käesolev tegevuskava väike-laukhane kaitse korraldamiseks.

Tegevuskava on koostatud aastateks 2009–2013 ja peamise eesmärgina näeb see jätkuvalt ette rändepeatuspaikadeks olevate rannaniitude hooldust ja taastamist. Lisaks jätkub seire Eestis peatuvate lindude arvukuse hindamiseks; ka korraldatakse jahimeestele koolitusi, et tutvustada väike-laukhanesid ja nende kaitsega seotud küsimusi.

Kuna enamus rändeaegsetest ohtudest varitseb väike-laukhanesid väljaspool Eestit, siis on liigi säilimiseks väga oluline jätkuv rahvusvaheline koostöö, milles Eesti osaleb.

Väike-laukhane kaitsekorralduskava on Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel http://www.envir.ee/1688. Vaata ka Life-projekti kodulehekülge (www.wwf.fi/lwfg) ja väike-laukhane lehekülge (www.piskulka.net).

Eesti punase raamatu uuendatud nimekiri

Keskkonnaminister kinnitas Eesti punase raamatu uuendatud nimekirja

Uuenenud on Eesti punase raamatu liiginimestik, mis on aluseks liikide kaitse korraldamisel ja kaitsemeetmete kavandamisel.

Punase raamatu eesmärgiks on anda ülevaade erinevate liikide haruldusest ning liikide väljasuremisele viivatest ohtudest, seega on raamat mõeldud töövahendiks eelkõige teadlastele ja looduskaitsjatele.

Uuendatud Eesti punane raamat on koostatud Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni koordineerimisel, toimkonna töös osales ligi 30 erinevate liigirühmade asjatundjat meie ülikoolidest ja vabaühendustest.


Erinevalt varasematest punastest raamatutest on seekordse punase raamatu liikide ohustatuse kategooriad muutunud. Uute kategooriate aluseks võeti Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) punase raamatu nimestiku viimane, 2003. a. täiendatud versioon.

Uues punases raamatus on kasutusel kategooriad nagu regionaalselt välja surnud (RE), äärmiselt ohustatud (CR), eriti ohustatud (EN), ohualtid (VU), ohulähedased (NT) ja puuduliku andmestikuga liigid (DD). Lisaks on kasutusel tavaliste liikide puhul tähis (LC), võõrliikidel tähis (NA) ja (NE) nende liikide puhul, kelle haruldust ei ole hinnatud.

Eesti punases raamatus on äärmiselt ohustatud liikidena välja toodud näiteks järvekaur, merivart, must-harksaba ja tuttlõoke. Samuti on eriti ohustatud liikideks nimetatud viigerhüljest, rabapüüd, tutkast, roherähni, ohualtiks peetakse ka lendoravat.

Mitmete Eesti liikide ohustatuse aste on võrreldes eelmise punase raamatuga muutunud. Kui 1998. aastal hinnati näiteks liike rohe-kärnkonn, harivesilik ja kivisisalik haruldaseks, siis nüüd on rohe-kärnkonn äärmiselt ohustatud ja harivesilik ning kivisisalik ohualtid. Samas on ka positiivseid trende: võrreldes 1998. aasta seisuga on meie samblaliikidest ohustatute kategooriast välja arvatud ning tavaliste liikide kategooriasse viidud 20 liiki (6 helviksammalt ja 14 lehtsammalt), ka on näiteks linnuliik põldvutt kategooriast ohualtid liikunud leebemasse kategooriasse ohulähedased.

Varasemalt on Eestis Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni eestvedamisel punane raamat kokku pandud kolmel korral - aastail 1979, 1988 ja 1998. 1982 aastal on punasest raamatust välja antud ka nn rahvaväljaanne, kuhu on lisatud liigikirjeldused, mis aitavad liike looduses paremini ära tunda.

Kokkuvõtet Eesti uuest punasest raamatust saab lugeda siit: Eesti punane raamat 2008

Koostöö elustiku mitmekesisuse säilitamiseks

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
25.06.2009
______________________________________________________________
Keskkonnanõukogu tõhustab EL koostööd elustiku mitmekesisuse
säilitamiseks

Täna, 25. juunil osaleb keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Luxemburgis
Euroopa Liidu Keskkonnanõukogu istungil, kus arutatakse riikidevahelise
koostöö tõhustamist, et ühiselt välja töötada meetmeid elustiku
mitmekesisuse säilimiseks ja invasiivsete võõrliikide leviku
tõkestamiseks ning kliimamuutustega kohanemiseks.

Nõukogu istungil on plaanis teha vahekokkuvõte Euroopa Liidu
bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava rakendamiseks ja võõrliike
käsitleva strateegia väljatöötamiseks. Eesti toetab elustiku
mitmekesisuse säilimiseks tehtavaid samme, kuna võõrliikide
sissetoomisega on otseselt seotud kohalike liikide väljasuremine. See on
praegu väga aktuaalne teema kogu Euroopa Liidus, mistõttu tuleks
suurendada ka sissetungivate liikide tõrjeks ja kontrollimiseks
eraldatavaid EL toetusi.

Olulise päevakorrapunktina arutatakse istungil ka biojäätmete
käitlusega seotud küsimusi, sest biolagunevad jäätmed moodustavad
sageli rohkem kui poole tekkivatest olmejäätmetest. Seepärast on EL
Keskkonnanõukogu teinud Euroopa Komisjonile ülesandeks analüüsida ja
vajadusel koostada hiljemalt 2010. aastaks üle-euroopaline õigusakt
biolagunevate jäätmete kohta eesmärgiga muuta biojäätmete käitlust
puudutav õiguslik regulatsioon Euroopa Liidus ühtlasemaks.

Eesti toetab Euroopa Liidu püüdlusi leidmaks biojäätmetele rakendust
nii säästliku jäätmekäitluse kui ka taastuvenergia eesmärkide
saavutamiseks, kuna see võimaldab EL liikmesmaadel oma ressursse
säästvamalt kasutada ja prügilates ladestatavate jäätmete koguse
vähenemine aitab ka tõhusamalt võidelda kliimasoojenemisega.

Samuti arutab keskkonnanõukogu kogu Euroopa mulla hea seisundi ja
kaitse tagamise küsimusi; ka peaks saavutatama kokkulepe
tööstussaasteheitmete direktiivi osas.

Lisainfo:
Rando Härginen,
Keskkonnaministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna spetsialist
626 2914