Suur rattasõit 6. Juuni 2007
1. Distantsid: Kärdla-Hellamaa-Kuri-Kärdla 30 km
Kärdla-Palade-Kärdla 16 km
2. Algus ja lõpp Kärdlas Villalao juures.
Osavõtjate registreerimine kohapeal kella 17.45- 18.15, start kell 18.30.
3. Lastesõidud kell 18.40.
Lastesõidud: kuni 4aastased; 5-6aastased; 7-8aastased; 9-10aastased.
Loosiauhinnad Hok-Ilt, Pritsumaja Poelt, Salva Kindlustuselt. Igale lapsele šokolaad. Peaauhinnaks jalgratturi kiiver.
4. Aega võetakse 30 km-s neile, kellel jalgratturi kiiver.
5. Igaüks osaleb omal vastutusel.
6. Kell 19.45 loosiauhindade loosimine:
Oü Kerttu Sport + Oü Hawaii Express - jalgratas
Oü Faasion - grill
As Jetoil - 20 liitirit autokütust
As Hiiumaa Mereagentuur - magamiskott
Oü Tähva - vererõhu mõõtja; raadio
Hiiumaa Tarbijate Ühistu - saunalina; vihmavari
Oü Berku Eritööd - segisti
Oü Numitor – 200kroonine kinkekaart
Sõnajala Söökla - tasuta lõunasöök väärtusega 100 krooni
Oü Magnuse Äri - raamat
Oü IV Elektritööd - lamp
Ain Tähiste - 2 mudamaski
Vabaduse tn Ilusalong - 100kroonine kinkekaart
Rookopli Lillepood - lillepott
As Pildikoda - fotoalbum
RMK Saarte Regioon - õlakott
Lauruse Pood - T-särk
HOK - 5 stritslit
7. Eriauhinnad:
üle 50aastaste osavõtjate vahel loositakse välja seljakott Pritsumaja Poelt.
Perede vahel, kus 4 ja enam osalejat, loositakse välja tort HOK-ilt.
30 km-s kiiremale mehele ja naisele tordid HOK- ilt.
8. Korraldaja : Hiiumaa Orienteerujate Klubi.
Toetaja : Kärdla Linnavalitsus.
kolmapäev, 30. mai 2007
6.06 Suur Rattasõit 2007
Aasta Haridusjuhi nominent on Ivo Eesmaa
Ivo Eesmaa on Aasta Haridusjuhi nominent
Juba teist aastat korraldab Mainori Kõrgkool Aasta Haridusjuhi valimist eesmärgiga pöörata ühiskonna tähelepanu hariduselu juhtimise olulisusele, väärtustada haridusjuhte kui Eesti erinevate piirkondade arengu kujundajaid.
Kõik maakonnad said võimaluse esitada oma kandidaadi Aasta Haridusjuhi tiitlile, kes on:
• silmapaistvate saavutustega hariduselu ja kooli juhtimisel
• arvamusliider kohaliku hariduselu temaatikas
• leidnud lisavahendeid ja meetodeid hariduse arendamiseks
• innovaatiline ja algatusvõimeline
• ühiskonnas laitmatu renomeega.
• saavutanud suurepäraseid tulemusi oma erialases töös.
Hiiu Maavalitsuse poolt esitati Aasta Haridusjuhi kandidaadiks Kärdla Ühisgümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa.
Ivo Eesmaa on mitmekülgne ja võimekas koolijuht, hinnatud kolleeg ja austatud õpetaja. Ivo juhtimisinstrumentideks on hea analüüsivõime, süsteemne käsitlus erinevatest olukordadest ja kollektiivi kaasamine otsustusprotsessidesse. Koolist on kujunenud koht, kus on hea õpilastel õppida ja õpetajatel õpetada. Koolis viiakse läbi regulaarseid heaolu-uuringuid ja uuringutulemusi rakendatakse koolielu parendamisel. Erilist tähelepanu pööratakse õpilaste individuaalsusele, et toetada võimalikult hästi erinevate vajadustega laste arengut.
Ivo Eesmaa on võtmeisik mitmetes haridusalastes töörühmades ja komisjonides, tema arvamust võetakse kuulda nii Kärdla Linna Volikogus kui ka Eesti Täiskasvanuhariduse Nõukogus.
Eesmaa on sotsiaalse närviga inimene, kes reageerib ühiskonnas toimuvale, eriti hariduse valdkonda puudutavatele valuprobleemidele, väljendades oma seisukohti ajakirjanduse vahendusel, kohtudes kolleegide, lapsevanemate ja üldsusega.
Kõikidest esitatud kandidaatidest valib komisjon välja ühe kõige silmapaistvama haridusjuhi. Aasta Haridusjuht kuulutatakse välja Estonia Kontserdisaalis Mainori Kõrgkooli pidulikul akadeemilisel vastuvõtul 16. juunil.
Hiiumaa mees Oliver Kallas juhib TTÜ üliõpilaskonda
Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus
PRESSITEADE
23.05.2007
Tehnikaülikooli üliõpilasesinduse uus juhatus selgunud
22.mail toimunud Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) üliõpilasesinduse korralisel koosolekul valiti TTÜ üliõpilaskonna juhatus aastaks 2007/2008.
TTÜ üliõpilaskonna juhatuse esimeheks sai Oliver kallas ehitusteaduskonnast, juhatuse aseesimeheks kultuurilises valdkonnas Mikk Kimmel mehaanikateaduskonnast ja juhatuse aseesimeheks haridus- ja sotsiaalvaldkonnas Kaisa Kaasik keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskonnast. Uue juhatuse volitused algavad 23. juunist 2007
TTÜ üliõpilaskonna uue esimehe Oliver Kallase sõnul saab üliõpilasesindus järgneval õppeaastal olema rohkem tudengilähedasem, koostöö ülikooli, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil tiheneb märgatavalt. Tugev rõhk pannakse tudengiteaduse edendamisse, aktiivsete tudengiesindajate olemasolusse erinevates komisjonides, intensiivsele arendusele tudengimaja projektis ning ühistele kultuurilistele ja sotsiaalsetele seisukohtadele kogu tudengkonna seas.
Lisaks hoitakse ning arendatakse konstruktiivset koostööd Eesti Üliõpilaskondade Liidu ja teiste üleriiklike institutsioonidega.
TTÜ üliõpilasesindus on demokraatlikult valitud TTÜ tudengite esindusorgan, mis valitakse kord aastas. Esmakordselt 1920. aastal kokku kutsutud esinduse missioon on TTÜ üliõpilaste hariduslike ja kultuuriliste arenguvõimaluste edendamine ning sotsiaalse toimetuleku eest seismine.
Lisainformatsioon:
Alar Assuküll
juhatuse esimees
TTÜ üliõpilasesindus
Tel. (+372) 51 213 25
alar.assukyll@tipikas.ee
Oliver Kallas
TTÜ üliõpilasesindus
Tel. (+372) 51 973 900
Oliver.Kallas@gmail.com
Teate vahendanud:
Sven Kõllamets
TTÜ Üliõpilasesinduse liige
GSM: 5340 7076
sven.kollamets@gmail.com
Kõllamets: "Lisan, et Hiiumaa mees Oliver Kallas juhtis viimase aasta jooksul, enne esimeheks saamist, Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpilasesinduse haridustoimkonda, lisaks on ta olnud kaks aastat Raamatukogu teadusnõukogus tudengiesindaja". (http://esindus.tipikas.ee/index.php?ye[id]=198)
Vt ka: http://esindus.tipikas.ee/index.php?ye[id]=446 (kandidaadid)
http://esindus.tipikas.ee/index.php?ye[id]=444 (avaldused, motivatsioonikirjad)
TTÜ ÜE juhatus ja personal kuni 23. juunini on siin: http://esindus.tipikas.ee/index.php?ye[id]=412
Hiidlased said uue lambaparve
Riiklik Looduskaitsekeskus
Pressiteade
23.05.07
Looduskaitsjad said lammaste vedamiseks suurema parve
Riikliku Looduskaitsekeskuse (LKK) Hiiu-Lääne regiooni Hiiumaa talitus sai kaitsealustele laidudele lammaste ja niitmistehnika vedamiseks senisest suurema puksiirparve, mis paikneb Salinõmmes.
Parv on hädavajalik lammaste ja niitmistehnika veoks kaitsealustele laidudele. Hiiumaa laidude maastikukaitseala laidudel on 35 ha niidetavaid alasid ja üle 130 ha karjatatavaid alasid. See kaitseala on ainus Eestis, kus meretagustel inimasustuseta väikesaartel jätkatakse nii suurel pindalal pärandkoosluste hooldamist.
80 771 krooni maksnud praam telliti AS-ilt DAGOmar. Praamiehitamist rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), rahastmine toimus keskkonnaprogrammi projekti “Pärandkoosluste hooldamise tagamine kaitsealustel laidudel” raames.
Pärast praamile puitosa pealeehitamist, mida teeb LKK koos lambaomanikega, võib lammaste vedu alata. Kui vanale parvele mahtus 40 lammast, siis uuele 10-20 looma rohkem.
Eelmisel aastal karjatati Saarnaki laiul 170 ja Hanikatsi laiul 295 lammast.
Lisainfo: Andres Miller, regiooni direktori asetäitja
LKK Hiiumaa talitus
LKK Hiiumaa talituse
Aet Truu
LKK kommunikatsioonijuht
6272 195
51 08854
aet.truu@lk.ee
Hiidlased laulupeole
Nüüd on lõpuks kõik X Noorte Laulu- ja tantsupeole soovijad oma etteasted ära teinud.Viimased (ka terves Eestis) olid Hiiumaa laulukoorid. Kokku 12 üksust ligi 230 lauljaga. 5 tundi tõsist tööd (liigilaulud+ ühendkoori lood+ ettelaulmine) ja tulemused suurepärased.
Kärdla linnast oli väljas Kärdla Kultuurikeskuse mudilaskoor ja tütarlastekoor (dirigent Rita Lepland) ning Kärdla Muusikakooli lastekoor (dir.Kristiina Harjak)
Käina vallast Käina Gümnaasiumi mudilaskoor ja tütarlastekoor (dir.Heli Lindmäe) ning poistekoor (dir.Sirje Lillo, Heli Lindmäe)
Pühalepa vallast Pühalepa mudilaskoor (dir.Külli Kreegi, Jaanika Palkman), Suuremõisa Põhikooli lastekoor (dir.Külli Kreegi) ja Palade lastekoor (dir.Jaanika Palkman)
Kõrgessaare vallast Lauka Põhikooli mudilaskoor (dir.Helgi Kaibald)
Emmaste vallast Emmaste Põhikooli lastekoor (Heli Lindmäe)
Üle saare käib koos Hiiumaa Noorte Meeste Koor (dir.Kristiina Harjak)
Lisaks annavad Käina poistekoorile häält juurde Kärdla ja Emmaste noored laulupoisid.
Kes meid siis kuulasid ja hindasid?
Annelii Traks tegi tööd kõige noorematega. Lauka, Kärdla ja Pühalepa mudilaskoorid laulsid ennast I kategooriasse ((üldse antakse kooridele I,II ja III kategooria või ei anta üldse). Käina mudilaskoor laulis aga 1-häälset repertuaari, mida ei kategoriseerita.
Ingrid Kõrvits kuulas üle lastekoore. I kategooria sai Käina Gümnaasiumi tütarlastekoor, II kategooria Emmaste lastekoor ja III kategooria Suuremõisa, Palade ja Kärdla koorid. Viimastega oli küll nii, et laulmise hinded olid kõigil kolmel kõrgemad kui määratud kategooria, kuid puudu jäi mõni laul ühendkooride repertuaarist. Nimelt valmistas iga koor ette kas liigilaulud+I või II ühendkoor või liigilaulud + mõlemad ühendkoorid. Kes jõudis valmis esimese valiku, ei saanud pretendeerida III-st kategooriast kõrgemale.
Raul Talmar oli saarel juba teist korda, et taas ära kuulata Kärdla Kultuurikeskuse tütarlastekoor, kes neidudekoori liigis peole soovib. Väga tubli esinemine tagas I kategooria.
Undel Kokk oli kuulamas poiste ja meeste laulmist. Poistele seekord kategooriat ei jagatud. Küll aga sai I kategooria Hiiumaa Noorte Meeste Koor.
Eriline tänu kuulub aga Saaremaalt “laenatud” (kuid siiski servapidi ka Hiiumaaga seotud) klaverisaatjale Kairit Levitile, kes Käina Kaunite Kunstide Kooli kahe saali vahet kõik need 5 tundi nootidega lippas ja laule klaveril toetas. See nõudis tõelist meisterlikkust ja jooksukiirust! Aitäh! Ja loomulikult oleme tänulikud Käina Kaunite Kunstide Kooli perele, kes meid jälle oma tuppa lubas.
Kohtume X Noorte Laulu- ja tantsupeol “Ilmapuu Lävel”, mis toimub 29. juunist 1. juulini Tallinnas.
Helle-Mare Kõmmus
Hiiu maakonna laulu- ja tantsupeo kuraator
Uus möllukoht Luidjal
Nonii...
Teräää!
Tahtsin kõigile Hiiumaa inimestele jagada sellist informatsiooni, et
Luidjal avati uus mõllukoht, mis pakub tugevat konkurentsi kahele
kangele - Vetsile ja Pullule. Tümm on hea, valgusmäng veel parem. Õlled
ja koksid maitsevad ka täitsa hästi;) Ja siis veel, et...pileetu njetu!
Asub see uus ja huvitav koht siis kärdla poolt tulles peale Luidja poodi
umbes 100m ja paremat kätt. Emmaste poolt tulles Luidjale jõudes
teeristist otse üle. "Luidja puhkeküla" sildi taga ühesõnaga:P
Et siis...rääkige oma tutvusringkonnas ka sellest, pange kamp kokku ja
tulge vaadake uus koht üle.
Päikest!;)
A.B.
29.05 Rudolf Tobias – 134
Rudolf Tobias – 134
“Vasarad meil vuhisegu,
ääsituli tuhisegu.
Süsi kandke,
kolde pange,
lõõtsa, poisid, vajutage,
leeki, leeki õhutage.”
Nii laulis oma tuntud laulus “Noored sepad” noor helilooja Rudolf Tobias möödunud sajandi algul.
Tänavu, 29. mail möödub 134 aastat helilooja ja organist Rudolf Tobiase sünnist.
Rudolf Tobias sündis Hiiumaal, Käinas, Käina kiriku organisti Johannes Tobiase pojana. Tee muusikuks viis teda üle Kullamaa, kuhu Tobiased olid kolinud, Haapsalu ja Tallinna Peterburi, kus ta omandas helilooja ja organisti kutse.
Rudolf Tobiase õpetajateks olid tuntud Vene helilooja ja pedagoog Nikolai Rimski Korsakov ning orelikunstnik Louis Homilius. Rudolf Tobiase andekus ilmnes peagi. Erilised võimed olid tal improvisatsioonis. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas ta mõnda aega Peterburis, seejärel Tartus ja viimaseks elukohaks jäi Saksamaa, kus ta 29. oktoobril 1918. aastal suri.
Rudolf Tobiase looming on mitmekesine ja huvitav ning paljudel aladel on ta olnud Eesti muusikas teerajaja.
Tema loomingu tippudeks on monumentaalne oratoorium “Joonase lähetamine” ja koorilaul “Eks teie tea, et teie Jumala tempel olete”.
Oratoorium “Joonase lähetamine” on piibliaineline teos, mis räägib injimese kujunemisest ausaks ja ustavaks Jumalale.
Helilooja on loonud palju muudki huvitavat, nagu koorilaul “Vasar”, “Noored sepad”, “Murtud roos”, “Teel”, “klaverikontserdid – moll”.
Oli tulemas Rudolf Tobiase 120. sünniaastapäev, kui Kärdla R. Tobiase nimelise muusikakooli õpetajad tulid välja ideega hakata korraldama R. Tobiase nimelisi klaveriõpilaste konkursse, mis algul toimusid kahe aasta tagant, tänavu (õigemini aastal 2008 kolme aasta järel.
Ka tuldi mõttele, et uue klaveripala, mille esmaesitus toimuks konkursipäeval, s.o maikuu lõpul, võiks kirjutada tuntud helilooja.
Praeguseks on konkursse toimunud juba 1993. aastast seitse ja palad on loonud: Erkki-Sven Tüür “Mõeldes Hiiumaast”, Ester Mägi “Kassari kadakad”, Eino Tamberg “Nokturn”, Raimo Kangro “Sinilinnu variatsioonid”, Anti Marguste “Kõpu tuletorni tants”, Rene Eespere “Rivaalid”, Alo Põldmäe “Ristna tuletorn”. Uued palad on lubanud kirjutada 2008. aastaks noored heliloojad Helena Tulve ja Tõnu Kõrvits.
Konkurss, mis algas tagasihoidlikult on kasvanud rahvusvaheliseks, haarates väikeste lastekoolide õpilasi Saksamaalt, Rootsist ja Soomest.
EVALD TERAS
2.06 Avatud Aia Päev Suuremõisas!
Hiiumaa - kaunite koduaedade saar. Siinsed tublid ja töökad inimesed on oma ümbruse korrashoiule ikka aega ja hoolt panustanud. Kuid töödes ja tegemistes on igal alal edukad ikkagi vaid need, kes vastavaid teadmisi ja oskusi omavad ning ennast pidevalt täiendavad.
Laupäeval 2.juunil kell 12-16 pakub Suuremõisa Tehnikum kõigile soovijatele meeldivat võimalust tasuta oma teadmistepagasit aianduse alal värskendada. Kutsume külalisi oma kooliaeda, mis sai renoveeritud 2004. aastal Phare programmi toetusel. Tarkusi jagavad kooli õpetajad maastikuarhitekt doktor Kristiina Hellström ja botaanikamagister Taavi Tuulik ning kooli aednik aiandusagronoom Pille Hein.
Näidatakse kaasaegseid aiatööriistu ja masinaid, jagatakse nõuandeid väetamisest, taimekaitsest, aiaplaneerimisest, praktilisi näpunäiteid saab suvelillede istutamiseks. Igal täistunnil algavad ekskursioonid aias.
Tutvustatakse ka õppimisvõimalusi Suuremõisa Tehnikumis. Elame ajal, mil märksõnaks on elukestev õpe ja Suuremõisa Tehnikum pakub võimalust õppida oma kodusaarel! Meie kooli astub igal aastal inimesi, kellel eelnevalt juba kõrghariduski olemas. Tsükliõpe vorm, kus igas kuus ollakse nädal aega koolis ning ülejäänud ajal tehakse iseseisvat tööd, võimaldab õppida ka töötavatel inimestel.
Sellel sügisel avame keskhariduse baasil tsükliõppena neli uut eriala: loodusturismi korraldaja, maastikuehitaja, väikeettevõtja ning maastikuehitaja(haljastaja).
Lisaks ilusale loodusele on Hiiumaa tuntud ka plastmassi saarena ja Suuremõisa Tehnikum on ainus kutseõppeasutus Eestis, kus seda valdkonda õpetatakse. Sellel sügisel on taas võimalus õppida nii põhi- kui keskhariduse baasil väärt ja hästitasustatud ametit – plastitööstuse seadistajaks. Uudisena ka see, et sellel erialal on võimalus õppida asuma stipendiaadina! Põhiharidusega noored saavad jätkata õpinguid kodusaarel õppides üldehitust, suunitlusega looduslähedasele ehitusele.
Aira Toss
Suuremõisa Tehnikumi arendusjuht
Tubakaseadus jõustub 5. juunil täies mahus
Sotsiaalministeerium
Pressibriif 26.05.2007
Tubakaseadus jõustub 5. juunil täies mahus
* Tubakaseadus piirab suitsetamise senisest rangemalt ruumides, eriti vaba aja
veetmise kohtades, et kaitsta mittesuitsetajate - nii töötajate kui ka külastajate - tervist passiivse suitsetamise eest. Senine teenindusruumide eraldamine suitsetajatele ja mittesuitsetajatele ega ka ruumide üldventilatsioon seda ei taga.
* Seaduse jõustumisel tohib kasiinodes ja toitlustuskohtades, sealhulgas baarides,
suitsetada vaid siis, kui suitsetajatele on olemas eraldi ruum. Suitsetada võib ka suvehooajaks ehitatud välisterrassil.
* Ettevõtjatele anti ruumide nõuetega vastavusse viimiseks aega kaks aastat. Ettevõttel
ei ole kohutust suitsetamisruumi ehitada, kui tal pole võimalust või ta ei näe selleks vajadust.
* Seaduse täitmist kontrollib Tarbijakaitse, politseiprefektuur, valla- ja linnavalitsused ja
Tervisekaitseinspektsioon (suitsetamisruumide ja ventilatsiooni vastavus).
* Kui inimene rikub seadust ja suitsetab toitlustuskohas, siis peab ettevõtte töötaja selle
inimese korrale kutsuma. Kui inimene ei lõpeta suitsetamist, siis peab töötaja kutsuma politsei, kes võib seaduserikkujat trahvida kuni 1200 kroonise trahviga.
* Toitlustuskoha müüjal on õigus jätta teenindamata inimene, kes ei täida
toitlustusettevõttes suitsetamise kohta kehtivaid keelde ja piiranguid, ning nõuda tema lahkumist.
* Kui ettevõte rikub tubakaseadust ja laseb inimestel toitlustusasutuses suitsetada, siis
võib talle määrata kuni 30 000 kroonise rahatrahvi.
* Suitsetamine on juba keelatud: Töökohtades, jalakäijate tunnelites ja korterelamu trepikodades. Keelu rikkujale võib määrata kuni 1200-kroonise trahvi.
* Võrreldes kehtiva tubakaseadusega on alaealistele lisandunud keeld omada
tubakatoodet. Teisisõnu, alla 18 aastane isik, ei või näiteks suitsupakk taskus ringi kõndida ega ka süütamata sigaretti suus hoida.
* Alaealisele võib suitsetamise, tubakatoodete omamise või omandamisega
vahelejäämisel määrata kuni 600-kroonise trahvi, alaealise ahvatlemise, ähvardamise või muud moodi mõjutamise eest tubakatoote tarvitamist alustama või suurendama võib saada trahvi kuni 18 000 krooni. Alaealisele suitsu ostmise või pakkumise eest saab trahvida kuni 6000 krooniga.
* Tubakaseadus vähendas ka sigarettide tõrvasisaldust. Kui enne oli lubatud
sigarettide müük maksimaalse tõrvasisalduse 12 ja nikotiinisisaldusega 1,2 mg sigareti kohta, siis sellest aastast vähenesid need vastavalt 10 ja kuni 1 mg sigareti kohta.
* Käiku on läinud uued pakendid, mis on varustatud terviseohu uute üld- ja
lisahoiatustega. Uueks nõudeks on kohustusliku märke tegemine sigaretipakile vingugaasi maksimaalsest sisaldusest, mis ei tohi ületada 10 mg sigareti kohta. Pakenditelt kadusid ära sellised eksitavad kirjed nagu „light“, „ultra-light“ ja „mild“, mis võivad panna tarbijat uskuma, et sellised tooted on teistest vähem kahjulikud.
* Tubakakonventsiooniga ühinenud riigid kohustuvad oluliselt vähendama suitsetamise
levikut ja tubakasuitsuga kokkupuudet. Eesti peab konventsiooniga ühinemise järel välja töötama suitsetamise vähendamise strateegia, seisma vastu tubakatööstuse ärihuvidele ning arendama välja tubakast loobumise nõustamis- ja ravivõrgustiku.
* Eestis on tänase seisuga avatud ligi 20 suitsetamisest loobumise nõustamiskabinetti.
Need töötavad haiglate juures.
* Tubakakonventsiooniga on praeguseks liitunud üle 60 riigi, meie lähinaabritest Leedu
ja Soome.
* Eestis on hinnanguliselt 355 000 regulaarset suitsetajat, iga päev sureb suitsetamise
tagajärjel kümme inimest.
Lisateave:
Riigikogu võttis tubakaseaduse vastu 4. mail 2005, kehtima hakkas seadus 5. juunil 2005. Osa tubakaseaduse punktidest on juba jõustunud, teised jõustuvad selle aasta 5. juunist.
* 4. mail 2005 kiitis Riigikogu heaks ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise konventsiooni, ka selle eesmärgiks on vähendada tubaka tarbimise levikut.
Eli Lilles
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
Eli.Lilles@sm.ee
www.sm.ee
Päästeteenistuse soovitus äikese ajaks
Päästeteenistus soovitab äikese ajal ohutuse tagamiseks majades
elektriseadmed välja lülitada ja vooluvõrgust lahti ühendada või
võimalusel hoonetes elekter üldse välja lülitada.
Samuti soovitame
üksikuna seisvatele elumajadele ja hoonetele, mis on ümbritsevatest
ehitistest oluliselt kõrgemad, paigaldada äikesest põhjustatud tulekahju
vältimiseks piksekaitse.
Kadakast kaarsild
Müüa kadakast kaarsild.
Hind 6000-12000
Hiiumaa piires tasuta kojuvedu.
Hind vastavalt mõõtudele, tingi.
Võimalik tellida ka kadakapuidust ilusaedu.
tel. 5904 6547
kadakasild@hot.ee
vaata
www.freewebs.com/kadakasild
Riigikogu võttis vastu pensione tõstva seaduse
Riigikogu istungi ülevaade
30. mai 2007
Riigikogu võttis vastu pensione tõstva seaduse
Riigikogu võttis 89 poolthäälega vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse (1 SE), mis suurendab pensioni baasosa 1. juulist 250 krooni ja rahvapensioni määra 150 krooni võrra. Pensionitõusu tegi võimalikuks sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasv, mis on tekitanud erakorraliseks pensionitõusuks piisava ülejäägi.
Riigikogu lõpetas kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (27 SE) esimese lugemise. Eelnõu muudab üheselt mõistetavaks kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kohustused.
Infotunnis vastas peaminister Andrus Ansip küsimustele aktsiisipoliitika, aprillirahutustega kaasnenud kulude hüvitamise, eelarvestrateegia, alkoholipoliitika ja integratsiooni kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas küsimusele venekeelsete teleprogrammide tootmise kohta.
Stenogrammiga saab tutvuda aadressil: http://www.riigikogu.ee/?op=steno
Riigikogu pressitalitus
30. mai 2007
Uus lastekaitsepäeva postmark
1. juunil tähistatakse mitmel pool maailmas rahvusvahelist laste päeva. Idee pärineb 1925. aastal Genfis 54 riigi esindaja osavõtul toimunud ülemaailmselt laste heaolu teemaliselt konverentsilt. Pärast konverentsi hakati laste päeva mitmes riigis tähistama. Nii loodeti tuua laste ellu rohkem rõõmu ning tõmmata ühiskonna tähelepanu laste elu puudutavatele küsimustele. Esmakordselt tähistati laste päeva 1. juunil 1925. aastal Ameerika Ühendriikides, kui Hiina konsul San Franciscos kutsus Draakonifestivali tähistamiseks kokku hiina päritoluga orvud. Eri riigid tähistavad laste päeva erinevatel kuupäevadel, kuid kõige levinum päev on 1. juuni. Nii ka Eestis, kus seda tähistatakse lastekaitsepäevana.
Kinnitati hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu koosseis
Kinnitati hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu koosseis
Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud politseiseaduse muutmise seaduse eelnõu (26 SE) esimene lugemine. Eelnõu kohaselt täiendatakse seadust uue paragrahviga, mis on seotud Schengeni infosüsteemi riikliku registri loomisega, mis annab aluse politseile piiriülese politseikoostöö tegemiseks. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
Õiguskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud politseiseaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse, politseiteenistuse seaduse ja kohtuekspertiisiseaduse muutmise seaduse eelnõu (37 SE) esimene lugemine. Eelnõuga luuakse õiguslikud alused kahe riikliku ekspertiisiasutuse ülesannete ühendamiseks ühte ekspertiisiasutusse, mille peamine eesmärk on parema teenuse osutamine politseile, prokuratuurile ja kohtule tõendusliku baasi loomiseks ja selle kasutamiseks süütegude avastamisel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.
SPORTLIK PÄEV KOGU PERELE 3. juunil
SPORTLIK PÄEV KOGU PERELE
3. juunil algusega kell 11:00
Palade spordihoone juures
Külla tulevad:
Päästekoer Nublu suure tuletõrje autoga
Onu politseinik
Sõbralik suksu
ja teised
Mängime ja teeme sporti
Sööme jäätist ning pannkooke!
Võta emme ja issi kaasa ning tulge uudistama!
Klaire Kink
klaire.kink@pyhalepa.hiiumaa.ee
Pühalepa Vallavalitsus
Tel. 463 6849
Kuriteoennetuse projektid said 2 miljonit krooni
Justiitsministeerium
Pressiteade nr 55
29.05.2007
Kuriteoennetuse projektid said 2 miljonit krooni
Justiitsministeerium toetab kuritegevuse ennetamisele suunatud konkursil välja valitud kümmet projekti ja kaht tegevustaotlust kokku 2 miljoni krooniga. Tänavusel kuriteoennetuse projektikonkursil osales kokku 41 projekti ning tegevustoetuse konkursil 9 taotlust.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Anu Lepsi sõnul eelistati sel korral projekte, mis olid suunatud riskigrupi noortele ja nende vanematega tegelemisele. "Samuti toetati projekte, mis olid suunatud endiste kinnipeetavate taaskohandamisele ühiskonnaga ja ka rehabilitatsiooniteenuse projekte kriminaalhooldusalustele," märkis Leps.
„Positiivseks arenguks projektide puhul on suureneva tähelepanu omistamine probleemsete laste vanemate koolitamisele ja terviklikum nägemus perekesksest lähenemisest ennetustöös," sõnas Anu Leps.
Suurimaks võimalikuks toetussummaks oli seekordsel projektikonkursil 250 000 krooni. Oma projektile võisid toetust taotleda mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Konkursil said osaleda projektid, mis olid suunatud õigusrikkumiste toimepanemisele, koolikohustuse mittetäitmisele või uimastite tarbimisele kalduvate noorte käitumisharjumuste muutmisele.
Lisaks võis projektide eesmärgiks olla sotsiaalprogrammide läbiviimine alaealiste komisjonidesse ja erikooli suunatud noortele, toetusprogrammide läbiviimine õigusrikkumiste toimepanemisele, koolikohustuse mittetäitmisele või uimastite tarbimisele kalduvate noorte vanematele ning kogukondlik kuriteoennetus, kus algatust näitavad üles kodanikud ise.
"Üks konkursi eesmärke oli leida ka võimalusi endiste kinnipeetavate resotsialiseerimisele. Uute eesmärkidena lisandusid sel aastal inimkaubanduse ennetamiseks kavandatud tegevuse ja alaealiste vastu suunatud kuritegude ennetamisalaste projektide toetamine," lisas Anu Leps.
Tegevustoetuse kasutamine pidi olema suunatud alaealistele õigusrikkujatele, kogukonnale või korduvalt karistatud isikutele. Raha eraldati kahele mittetulundusühingule, kelle tegevused on suunatud kogukondadele üle Eesti ja kinnipidamisasutustest vabanenud isikute rehabiliteerimiseks.
Kuriteoennetuse projektide konkurssi korraldatakse alates 2004. aastast.
Lisainfot toetust saanud projektide ja tegevustoetuse taotluste kohta saab aadressilt: http://www.just.ee/29196
Lugupidamisega,
__________________
Avalike suhete talitus
Justiitsministeerium
6 208 118
5 342 6784
OÜ SIIM VESINGI Hambaravi
OÜ SIIM VESINGI Hambaravi
pakub soodsalt hiidlastele hambaravi teenust Tallinnas.
Sütiste tee 19a / 1 korrus / 13419 / Tallinn /
tel: 513 6285
« HELP – Elagem tubakata » avab suitsetamisest loobujatele online tugipunkti
Pressiteade
30.05.07
« HELP – Elagem tubakata » avab suitsetamisest loobujatele online tugipunkti
Euroopa Liidu « HELP – Elagem tubakata » suitsetamisvastane kampaania avab neljapäeval eestikeelse online tugifunktsiooni suitsetamisest loobuda soovijatele.
Suitsetajatele, kes otsustavad tubakast loobuda, pakub HELP-kampaania online-abi, mis hõlbustab sõltuvusest vabanemist. Tugivõimaluse raames saavad huvilised kahe kuu jooksul oma e-posti aadressile regulaarselt kirju, mis sisaldavad infot ja nippe oma soovile kindlaks jäämisel. Kokku saab suitsetamisest loobuja selle aja jooksul 25 e-kirja. Online tugivõimalusega saab liituda kodulehel www.help-eu.com alates 31. maist, mis on ühtlasi rahvusvaheline tubakavaba päev.
E-posti tugivõimaluse tutvustamiseks toimub juunis ja juulis kõigis EL liikmesriikides veebikampaania, mis kutsub inimesi sellega liituma. HELP-i meeskond on kindel, et e-posti projektiga tulevad kaasa paljud huvilised – juba praegu on « Testide » rubriik HELP-i kodulehel kõige külastatavamaid. Samuti on internet üks efektiivsemaid vahendeid noorteni jõudmiseks. Tegemist on ühtlasi esimese korraga, mil selline juhendav e-projekt toimub samaaegselt 22 keeles.
HELP-kampaania senine suurem algatus oli Euroopa noorte tubakamanifest, mis toimus koostöös Euroopa Noortefoorumi (European Youth Forum) liikmetega. Kogu Euroopa noori hõlmava tubakateemalise arutelu eesmärk oli koostada noorte manifest « Noored – elagem tubakata » - kokkuvõte eurooplaste seisukohtadest tubakaküsimustes, eesmärgiga panna noored mõtlema sellele, kuidas nad saavad oma tegevusega sotsiaalsel, õiguslikul või poliitilisel tasandil muutusi esile kutsuda.
21. mail 2007. aastal esitlesid Euroopa Noortefoorumi delegatsioon ja Euroopa Komisjoni volinik Markos Kyprianou manifesti Euroopa parlamendi liikmetele Strasbourgis. Kyprianou võttis manifesti kokku järgmiselt: „See suur projekt, mida korraldatakse koostöös Euroopa kümneid miljoneid noori ühendava organisatsiooniga European Youth Forum, on rohkem kui 10 000 Euroopa Liidu noore aastapikkuse laiaulatusliku arutelu tulemus.” Manifest on loetav kodulehel www.help-eu.com Euroopa Liidus kõigis ametlikes keeltes.
Inimeste teadlikkust suitsetamise kahjulikkusest on HELP-kampaania püüdnud tõsta ka vingugaasi (CO) testide abil. HELP on vingugaasi mõõtmisi huviliste kopsudes teinud alates 2006. aastast ning saanud niivõrd laialdast ja positiivset tagasisidet, et 2007. aastal osaleb kampaania erinevatel üritustel ka tänavu. Rahvusvahelisel tubakavabal päeval, 31. mail võib HELP-telgi leida igast Euroopa pealinnast. Tallinnas on HELP-kampaania sel päeval koos Tervise Arengu Insitituudi ja Eesti Vähiliiduga kell 15-19 Tammsaare pargis. CO-test näitab suitsetajatele ja passiivsetele suitsetajatele, millist mõju on tubakas nende organismile avaldanud.
Euroopa Komisjoni voliniku Markos Kyprianou 2005. aastal algatatud Euroopa Komisjoni kampaania „HELP – Elagem tubakata” eesmärk on veenda inimesi suitsetamist mitte alustama või suitsetamisest loobuma. Selleks korraldatakse 27 liikmesriigis televisioonikampaania ja tehakse mitmesugust edendustööd. Kampaania „HELP” pressiteateid, materjale, logo ja pilte saab alla laadida kodulehelt www.help-eu.com.
Märkus: Käesolevas tekstis esitatud vaated ei esinda Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.
Lisainfo:
Maris Lindmäe
Corpore AS („HELP – Elagem tubakata” kampaania esindaja Eestis)
Tel: 6660 603, 52 224 26
esmaspäev, 2. aprill 2007
Heitealadel võideti teisi ja iseennast
Hiiumaa kergejõustiklased saavutasid Eesti meistrivõistlustel pikkades heidetes kaks meistritiitlit ning alistasid edukalt seniseid isiklikke rekordeid. Laupäeval, 31. märtsil Haapsalus korraldatud võistlusel tulid meistriteks Priidu Niit A-klassis ja Allan Sadul juunioride arvestuses.
Mõlemad noormehed tegid kettaheites suurepärased tulemused. Niit heitis 1,5kg ketast 51,04 ning Sadul 1,75kg ketast 51,13. Lisaks heitis Allan Sadul meeste arvestuses 2kg ketast 45,13 ja oli meeste seas kolmas.
A-klassi neidude konkurentsis tuli Häli-Herta Haavapuu teiseks odaviskes ja Kreete Pruul kolmandaks kettaheites. Haavapuu lennutas poolekilose oda 40,26-le ning Pruul heitis kilose ketta 33,41 peale. Häli-Herta Haavapuu kettaheite tulemus jäi kasinaks, küündides 30,13-ni.
Võistlejaid saatnud treeneril Toivo Pruulil jagus sportlaste aadressil vaid kiidusõnu. “Noored võistlesid tublilt. On hea näha, kui tehtud töö vilja kannab,” tõdes Pruul. Ta märkis, et pea kõik tehtud tulemused olid noorte uued isiklikud rekordid. Vaid Haavapuu kettaheite tulemus oli vähemedukas.
