Noorsootöö subjektiks on 7-26aastane

Riigikogu pressitalitus 28. jaanuar 2010

Menetlusse võeti eelnõu noorsootöö korraldamiseks

Valitsuse 28. jaanuaril algatatud noorsootöö seaduse eelnõu (675 SE) eesmärgiks on reguleerida noorsootöö korraldust Eestis. Noorsootöö subjektiks on 7-26-aastane ühiskonnaliige. Eelnõu aitab kaasa „Noorsootöö strateegia 2006-2013” eesmärkide elluviimisele. Eelnõuga tehtavate muudatuste mõju on eelkõige noorsootöö korralduse ja finantseerimise täpsem kirjeldamine. Eelnõuga määratletakse seaduse tasandil noorsootöö sisulised alused ning defineeritakse mitmed olulised noorsootöö struktuurid. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Eesti Energia rikkekaart

Eesti Energia Pressiteade 27.01.2010

Tuule tugevnemine võib põhjustada elektrikatkestusi

Tänaseks õhtuks ja homseks ennustatav tugev tuul võib põhjustada puude ja okste murdumist elektriliinidele, mille tõttu võib suureneda elektrikatkestuste arv.

Suurem elektrikatkestuste oht on rannikualadel ja saartel, samuti piirkondades, kus õhuliinid paiknevad metsatrassidel.

Eesti Energia Jaotusvõrgu rikkebrigaadid on seoses võimaliku rikete arvu suurenemisega viidud kõrgendatud valmisolekusse. Mõnede juhtumite puhul võib elektrikatkestuse likvideerimine võtta aega, kuna liinide parandamine sõltub ligipääsuvõimalustest ja teedele langenud puude eemaldamisest. Seoses sellega palume katkestuste puhul mõistvat suhtumist ja kannatlikkust.

Soovitame inimestel varuda alternatiivseid valgustusvahendeid. Samuti tuleks jälgida, et mobiiltelefoni aku oleks laetud. Inimestel, kelle maja veevarustus sõltub elektrist, soovitame varuda joogivett. Katkestuse korral on soovitatav elektriseadmed välja lülitada, et vältida nende kahjustumist.

Katkenud elektriliinidele ei tohi läheneda ega puudutada, kuna juhtmed võivad olla pinge all ning anda eluohtliku elektrilöögi. Elektririketest, katkenud elektriliinidest või liinidele vajunud puudest ja puude okstest palume teatada Eesti Energia rikketelefonile 1343.

Vastavalt tänasele ilmaennustusele tugevneb lõuna- ja kagutuul 6-12, saartel ja rannikul 10-15 m/s, õhtul ja öösel puhanguti 18-22 m/s.

Elektririkete seisu reaalajas saab jälgida Eesti Energia veebilehel.
http://www.energia.ee/index.php?id=2459&no_cache=1

RMK inventeerib Hiiumaal

RMK PRESSITEADE 27. jaanuar 2010

RMK jätkab pärandkultuuri inventeerimist

2010. aastal inventeerib RMK pärandkultuuri Pärnu-, Viljandi-, Saare- ja Hiiumaal. Eelmisel aastal Virumaal läbiviidud projekt andis tööd kolmekümnele inimesele. Projekti (2009-2011) kogumaht on ligi 1 miljon eurot, millest 85% kaetakse Euroopa struktuurifondidest.

„2005. aastal, pärandkultuuri kaardistamise esimese projektiga alustades, seadsime eesmärgiks kaardistada kogu Eestimaa pärandkultuur sõltumata maa või metsa omandist,“ ütles Vaike Pommer.

Esimese sammuna hakatakse otsima inventeerijaid. Projekti tutvustavad infopäevad toimuvad 3. veebruaril algusega kell 14 Viljandi Kultuurimaja saalis (Tallinna tn 5) ning 22. veebruaril algusega kell 15 Pärnu Keskraamatukogu I korruse saalis (Akadeemia 3). Oodatud on kõik, kes tahavad Eesti kultuuripärandi säilitamisel kaasa lüüa.

Euroopa territoriaalse koostöö INTERREG IVA Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome ja Eesti alamprogrammi piiriülese koostööprojekti „Metsanduslik pärandkultuur – ühise kultuuriruumi avardaja“ partnerid on Soome Metsamajanduse Arenduskeskus Tapio ja Soome Töö Efektiivsuse Instituut.

Tegemist on jätkuprojektiga. 2009.a toimusid Eestis tööd Virumaal ja Soome partnerid tegid valdavalt ettevalmistustöid. Sel aastal alustatakse reaalse pärandkultuuri inventeerimisega ka Soomes.

Eelnevalt on INTERREG IIIA programmi toel 2005-2007 pärandkultuur kaardistatud Harju-, Järva-, Lääne- ja Raplamaal. Trükist ilmusid Harju- ja Järvamaa pärandkultuuri maakonnaraamatud. Projekt valiti programmiperioodi 5 tähelepanuväärseima projekti hulka.

RMK inventeerib pärandkultuuri koos Lätiga

RMK PRESSITEADE 26. jaanuar 2010

RMK jätkab pärandkultuuri inventeerimisel koostööd Lätiga

RMK jätkab pärandkultuuri inventeerimist koos Läti riigimetsa haldajate ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooniga. 2009. aasta oli Eesti-Läti piiriülese koostööprogrammi projekti „Pärandkultuuri väärtused ühise keskkonna- ja kultuuriruumi osaks“ algusaasta, mil projekti raames sai tööd ligi 30 inimest. Projekti üldeesmärk on teadvustada ja hoida pärandkultuuri.

Koostöös kaardistatakse ühtsel metoodikal Lõuna-Eesti maakondade ja Läti põhjapoolsete regioonide pärandkultuur, luuakse selle teadvustamiseks andmebaas ning piiriülene hooldamis- ja hoiuala, kus propageeritakse metsade säästvat ja mitmekülgset kasutust ning käivitatakse koostööprojektid Eesti ja Läti metsaomanike ja ettevõtjate vahel.

RMK projektijuhi Vaike Pommeri sõnul on Eestil ja Lätil suhteliselt sarnane kultuuriruum, kõrge metsasus ja metsanduse suur osatähtsus regiooni majanduses ja ettevõtluses. ”Projekti algusaasta aga ei olnud meil Lätiga sugugi sarnane. Majanduskriis on lätlasi karmimalt tabanud ja projekti rahastamine algas neil pea poole aastase hilinemisega. Püüame oma kogemustega partnereid igati toetada, sest tegemist on ikkagi piiriülese koostööprojektiga, kus ainult Eesti edu keegi ei rahasta. Hea on siiski teada, et ka tänastes äärmiselt kitsastes oludes on RMK leidnud võimaluse kavandatud projektitegevusi rahastada,“ selgitas Vaike Pommer.

Esimese sammuna hakatakse otsima inventeerijaid. Projekti tutvustavad infopäevad toimuvad 4. veebruaril algusega kell 10 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse salongis (Kesk 15) ning Tartus, Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartu vald) algusega kell 15.


Aastatel 2005-2007. kaardistati pärandkultuur - rahva igapäevase elukultuuri märgid Harju-, Järva-, Lääne- ja Raplamaad. ”Praktika näitab, et pärandkultuuri objektid on kaitsmata just teadmatusest tuleneva hävimise suhtes,” lisas Vaike Pommer. 2009. aastal toimus kaardistamine Valga- ja Võru maakonnas, mille tulemused kantakse Maa-ameti kodulehel paiknevasse elektroonsesse GIS-andmebaasi http://geoportaal.maaamet.ee/

Projekti eesmärk lähtub INTERREG IVA Eesti-Läti programmi meetmest soodustada piiriregioonide omavahelist sidusust ja vastab programmi keskkonnakaitse eesmärkidele. Tulemusena tõuseb omavalitsuste, turismiettevõtjate, metsaomanike ja avalikkuse teadlikkus säästva ning mitmekülgse metsakasutuse võimalustest, kuna projekti käigus plaanitakse välja töötada koolitusprogramm, juhendmaterjalid ja läbi viia ühiskoolitused ettevõtjatele, metsaomanikele ning metsaomanike ühenduste liikmetele.

Ohtlike E-ainete määraja

Ohtlike E-ainete määraja aitab ohutult tarbida

Kirjastus Petrone Print andis koos Angelika Eriniga välja „Ohtlike E-ainete määraja“. See on rahakoti vahele mahtuv väike ülevaatlik voldik, mida on lihtne kaasas kanda ning kus on ära toodud kõige ohtlikumad lisaained, mida leidub toidus, jookides, ravimites, kosmeetikas jne. Voldik on tasuta ning seda saab kõigist Apollo ning Rahva Raamatu poodidest, alates veebruarist ka kõikidest Selveri keti kauplustest üle Eesti.

E-ained on säilitusained, toiduvärvid, maitse- ja lõhnatugevdajad, paksendajad-vedeldajad, kunstlikud magustajad jmt – ehk kõik need ained, mida meil on vaja ainult silmailuks või toidu maitse parandamiseks ning säilivusaja suurendamiseks, aga mis tegelikku toiteväärtust ei oma.

„E-ainete määraja on hea ja lihtne moodus oma tervise hoidmiseks, selle voldiku abil on poes liiklemine palju lihtsam ning saab hoiduda tervisele ohtlikest ostudest,“ ütleb Epp Petrone, idee autor ja voldiku kirjastaja. Ta julgustab tarbijaid teadlikumalt valima, mida nad poes korvi panevad. „Me saame oma valikutega mõjutada tootjaid, boikoteerides kõige hullemaid ja tervist kahjustavamaid E-aineid.“

Idee voldiku koostamiseks tuli Petronel pärast oma raamatu „Roheliseks kasvamine“ välja andmist. Raamatu jaoks uuris ta , millised on kõige ohtlikumad E-ained, ning pani need leheveerule pisikesse kasti kirja. „Hiljem kuulsin, et inimesed paljundavad seda lehekülge ning lõikavad kasti välja, et seda saaks rahakoti vahele panna.“ Enam pole raamatut paljundada vaja, E-ainete voldikut saab iga soovija tasuta võtta kõikidest Apollo ja Rahva Raamatu poodidest.

1. veebruaril jõuab tasuta voldik ka kõikidesse Selveri kauplustesse. „Olen õnnelik, et Selver oli nõus voldikut laiali jagamiseks võtma: see näitab, et Eestis on jaemüüjaid, kes hoolivad tarbija tervisest,“ kiidab kirjastaja Petrone ja möönab, et pakkus voldikut ka mõnda teise toidupoodide ketti tasuta jagamiseks, aga need keeldusid.

Voldiku põhiautor on Angelika Erin, kellelt ilmus äsja samal teemal ka pikem käsitlus: raamat „Saladuslikud E-ained meie igapäevatoidus“. Kui E-ainete voldikus on kirjas vaid kõige ohtlikumad lisaained, siis raamatus on kirjas, millised on hinnangud teistele ainetele, milliseid toiduvärve ei pea kartma ning muud põnevat. Tegemist on Angelika viienda toiduteemalise raamatuga ja selle koostamiseks kulus tal poolteist aastat põhjalikku uurimistööd. Et pakenditele sageli imepisikeselt kirja pandud E-aineid lugeda, kannab Angelika igapäevaselt kotis kaasas väikest luupi.

„E-ained võivad tervisele kahjulikku mõju avaldada aastatepikkuse kasutamise tulemusena või tekitada tundlikel inimestel, eriti lastel kohest negatiivset reaktsiooni, mis avaldub kas allergialööbe, astma, hüperaktiivsuse ja muude tervisehäiretena,“ selgitab Erin. „Suurimaks probleemiks pean aga neid lisaaineid, mille tervist kahjustav mõju ei avaldu mitte koheselt, vaid pikaajalisel kasutamisel. Need võivad põhjustada näiteks vähki või geenikahjustusi.“

Töödeldud toitu, kus lisaaineid üldse ei leiduks, ei olegi saada. „Seega pole võimalik neid täiesti vältida, küll aga on võimalik säästa ennast ja oma peret kõige ohtlikumatest lisaainetest, lugedes pakendilt hoolikalt koostisainete nimistut,“ räägib Angelika Erin.

E-ainete määraja väljaandmist toetab Keskkonna Investeeringute Keskus. Voldiku tiraaž on 90 000 eksemplari ja see on tasuta.

Rohkem infot voldiku kohta:
http://petroneprint.ee/ohtlike_e-ainete_maaraja.php

Muutub sotsiaalkindlustusameti struktuur

SotsiaalkindlustusametipPressiteade, 26. jaanuar 2010

Muutub sotsiaalkindlustusameti struktuur

Alates 1. veebruarist muutub sotsiaalkindlustusameti osakondade ja selle piirkondlike pensioniametite struktuur ning teenistujate koosseis. Elanike teenindamises muutusi ei toimu. Klienditeenindused jäävad oma senistesse asukohtadesse ja on avatud kõikidel tööpäevadel ilma vaheajata nagu seni.

Senise nelja piirkondliku pensioniameti asemel moodustub kaks piirkondlikku pensioniametit – Põhja Pensioniamet ja Lõuna Pensioniamet.

Põhja Pensioniamet hõlmab senise Tallinna Pensioniameti ja senise Virumaa Pensioniameti piirkonna ning teenindab Tallinna, Harju-, Rapla-, Järva-, Ida-Viru- ja Lääne-Virumaa elanikke.

Lõuna Pensioniamet hõlmab senise Tartu Pensioniameti ja senise Pärnu Pensioniameti piirkonna ning teenindab Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi-, Võru-, Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saaremaa elanikke.

Mõlema pensioniameti allüksusteks on bürood ning büroode koosseisus olevad klienditeenindused. Kõik klienditeenindused jäävad oma senistesse asukohtadesse ning elanike jaoks ameti struktuuri ja koosseisu muudatus mingeid muutusi kaasa ei too.

Sotsiaalkindlustusameti struktuuri ja kooseisu muutmine on seotud ümberkorraldustega töö juhtimisel ja rahaliste vahendite säästlikumal kasutamisel. Samuti väheneb ameti struktuuriüksuste arv.

Muuseumidel ühine põhimäärus

Kultuuriministeeriumi pressiteade 25.01.2010

Maakonnamuuseumid saavad ühtse põhimääruse

Kultuuriminister Laine Jänes otsustas peale ekspertkomisjoni poolt esitatud materjalidega tutvumist ja erinevaid konsultatsioone valdkonna asjatundjatega, et maakonnamuuseumide areng eeldab terviklikumat lähenemist.

“Alternatiivide läbikaalumine näitas, et ühtses organisatsioonis on võimalik ühitada iga üksikmuuseumi jaoks kulukad tugitegevused, mis aitab ühtlasi tugevdada maakonnamuuseumide sisulist rolli muuseumimaastikul," ütles Jänes.

Ministri sõnul jäävad alles kõik maakonnamuuseumid ning nende ühise põhimääruse koostamisel tehakse muuseumijuhtidega koostööd, arvestatakse muuseumide eripära. Ta rõhutas, et iga maakonnamuuseum säilitab kohapealse otsustusõiguse ja kannab vastutust oma ettevõtmiste hea kordamineku eest.

“Kogu protsessi eesmärgiks on tugevdada maakonnamuuseumide sisutegevust, identiteeti, seotust piirkonna kultuuriloolise ja muinsuskaitselise valdkonnaga”, märkis minister.

Ennustatakse väga külma ilma

PÄÄSTEAMETI TEADE 22.01.2010.a

*Päästeamet hoiatab: lähipäevadeks lubatakse väga külma ilma*

Vastavalt Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) prognoosile on lähemateks ööpäevadeks oodata tavapärasest külmemat ilma, mil külmakraadid võivad kohati ulatuda kuni -32 kraadini.

Tugeva külma korral soovitab Päästeamet väljas liikuda võimalikult vähe ning seda peavad arvesse võtma eelkõige lapsed ja vanurid. Tugeva pakase püsimine võib kaasa tuua probleeme ruumide kütmisega, veetorustike ja trasside külmumist ning elektrikatkestusi.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata ruumide kütmisele. Puuküttega küttekollete puhul tuleb tingimata jälgida mõõdukat kütterežiimi ning kütta korraga üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas. Hoolega peab ka jälgima, et siibrit liiga vara ei suletaks. Elektriliste küttekehade kasutamisel ei tohi elektrisüsteemi ülekoormata.

Viimasel ajal on mitmed tulekahjud alguse saanud külmunud torude soojendamisest leeklambiga. Torustike külmumisohu vältimiseks tuleb mässida torud lisaisolatsiooniga, mingil juhul ei tohi külmunud torusid soojendada lahtise tulega. Jäätunud torude ülessoendamisel tuleb kasutada soojakaableid või soojapuhurit.

Valmistuge võimalikeks vee- ja elektrikatkestuseks varudes joogivett ning patareid taskulambile ja raadiole, samuti laadige mobiiltelefonid ja muude seadmete akud.

Vältimaks hoone tulekahjusid, mis võivad alguse saada võõraste isikute poolt keldritesse ja kuuridesse tehtud tulekolletest, tuleks lukustada uksed ja sulgeda muud juurdepääsud.

Kui sõitmine või reisimine külmaperioodil osutub möödapääsmatuks, tuleb sõidukile varuda piisavalt kütust ning kaasa võtta laetud mobiiltelefon.

Külmakahjustuste ennetamiseks tuleks nõu küsida üleriigiliselt perearsti infotelefonilt 1220.

Teeme Ära TALGUD 2010

Teeme Ära talgupäev toimub 1. mail

Kodanikualgatuse Teeme Ära tänavuse ettevõtmisena toimub laupäeval, 1. mail üle-eestiline talgupäev. Sel päeval on kõik eestimaalased oodatud korraldama ja osalema erinevatel talgutel, et vajalikud tööd ühisel jõul ära teha.

„Ideid seekordseks Teeme Ära ettevõtmiseks tuli palju, millest ainult üht kõige olulisemat tegu olnuks raske välja valida. Seepärast otsustasime korraldada üle-eestilise vanade heade traditsioonide kohase talgupäeva, et ükski vajalik asi tegemata ei jääks,“ ütles Teeme Ära eestvedaja Rainer Nõlvak.

Võimalus oma Teeme Ära talgud korraldada ning abilisi appi kutsuda on aga igal inimesel ja organisatsioonil linnas ja maal, olgu vajalikuks tegevuseks siis koos koristamine, riisumine, ehitamine, istutamine, kaunistamine, mõtlemine või muu.

“Üle-eestiline talgupäev on hea võimalus kutsuda teisi inimesi endale appi, tutvustada oma kodukanti ja näitamist väärt tegemisi ning talgupäeva lõppedes mõnusalt koos tehtud tööst rõõmu tunda,“ ütles Kai Krabo, Liikumine Kodukant ja Teeme Ära talgupäeva üks eestvedajatest.
Talgute registreerimine algab kava kohaselt märtsis ja talguliste registreerimine aprilli alguses.


Teeme Ära talgupäeva koordineerivad koostöös Riigimetsa Majandamise Keskus, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Õnnepank ja kodanikualgatus Teeme Ära Minu Eesti.

Teeme Ära eestvedamisel on toimunud prügikoristustalgud 2008. aastal ja Minu Eesti mõttetalgud 2009. aastal. Mõlemad projektid on leidnud või leidmas järgmist teiste riikide poolt. Loe lähemalt www.letsdoitworld.org

Aega bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks napib

Euroopa Komisjoni uudiskiri 21. jaanuar 2010

Aega bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks pole palju

ÜRO arvestuste kohaselt kaovad liigid 100 kuni 1000 korda kiiremini, kui on loomulik väljasuremise kiirus. Kolmandik 1,75 miljonist teadaolevast looma- ja taimeliigist on ohustatud. Vastavalt Rahvusvahelise Looduskaitseliidu andmetele kadus 2008. aastal 717 loomaliiki. Praegu on valgevaalade, koaalade ja koralliliigi acropora cervicornis arvukus vähenemas murettekitava tempoga.

60% ökosüsteemidest on saaste ja inimestepoolne üleekspluateerimine kahjustanud just viimase 50 aasta jooksul.

Selleks et kaitsta loomi, näiteks Ibeeria ilvest, keda on alles vaid 100 isendit, töötab EL välja uue lähenemise järgmiseks 40 aastaks, s.o kuni aastani 2050.

Kas eesmärk peaks olema aeglustada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, peatada see või püüda isegi taastada surnud ökosüsteeme? Kas EL peaks edendama bioloogilise mitmekesisuse säilitamist kõikjal maailmas? Järgmise paari nädala jooksul teeb EL otsuse, kui ambitsioonikaid eesmärke püstitada. Üks on selge – eesmärgid peavad olema realistlikud.

Aasta lõpuks peaks ELil olemas olema bioloogilise mitmekesisuse valdkonna selge strateegia järgmiseks 10 aastaks, s.o aastani 2020.
On olemas edukaid projekte, nagu Natura 2000 ehk maa-alade võrgustik looduse säilitamiseks, mis katab 17% ELi kogupindalast. Vaja on aga rohkem teadusuuringuid, rohkem raha ja ELi eeskirjade paremat rakendamist.

Eesti 2011 a MATKA partnermaa

EAS pr 21. jaanaur 2010

Tänasest 24. jaanuarini toimub Helsingi messikeskuses Põhjamaade suurim rahvusvaheline turismimess MATKA 2010, kus Eestile antakse aastaks 2011 partnermaa staatus, mis tähendab meile tuleval aastal senisest suuremaid reklaamivõimalusi Soomes.

“MATKA 2011 partnerlus sisaldab laialdast meedia- ja turunduskoostööd. Järgmine aasta on Eestile kultuuripealinna tõttu eriline, partnermaa staatus võimaldab Soome lõpptarbijale, kellest sõltub kogu meie turismisektor, edukamalt sõnumeid viia ja anda neile inspiratsiooni vaatamata korduvatele külastustele taas üle lahe põigata,” ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. “Koostöös Helsingi MATKA messi korraldajaga soovib EASi turismiarenduskeskus partnermaaks olemise aasta jooksul lõpptarbijale ja meediale laiemalt tutvustada uusi turismiteenuseid ja -võimalusi, tõsta esile põnevaid külastuskohti Eestis, samuti tuleb Eesti väljapanek Helsingis aastal 2011 ulatuslikum.”



Lähinaaber Soome on Eesti turismisektorile kõige olulisem sihtturg – peaaegu pool kõigist Eesti külastajatest on soomlased. 2009. aasta jaanuarist novembrini kasvas soomlaste ööbimiste arv Tallinnas 3%, Pärnus 2% ja Lääne-Virumaal oli kasv isegi 82%. Soomlaste ööbimised vähenesid Saare maakonnas (-20%). Eestis kokku püsisid soomlaste ööbimised aasta 2008. aasta tasemel (-0,5%), samas kui kõigi välismaalaste ööbimised Eestis kokku vähenesid mullu jaanuarist novembrini kokku 7%. Soomlastest ööbijate kasv Eesti majutusasutuses kasvas samal perioodil 2%. „Olukorras, kus enamik turge langeb, on suurima turuosaga soomlaste hulga säilitamine või isegi kasvatamine sektorile ja meie majandusele suure tähtsusega. Ööbimised on küll 0,5% langenud, kuid ka see on tänases olukorras siiski äärmiselt hea tulemus,“ kommenteeris Mutso.

Tänavuse MATKA messi teemaks on ”Turism kui kultuuride säilitaja” ja Eesti osaleb Helsingi messil 19. korda. Eesti ühisstendi suurus on 70 ruutmeetrit, see valmis mulluseks MATKA messiks ja pälvis kohe ka korraldajapoolse tunnustuse. Stendil on metsakeskkond, mis kutsub oma sõbraliku salapäraga inimesi Eestiga lähemalt tutvuma. Lisaks pakuvad põnevust piiluaugud, läbi mille on võimalik kaeda Eesti elu erinevaid aspekte. „Eesmärgiks oli luua keskkond, mis kannaks endas ideed – Eesti on väike, kuid siin leidub palju huvitavat ja erilist,“ iseloomustas Mutso. Kontseptsiooni autor on Iir Hermeliin ning reklaamibüroo Tank, teostajaks Ekspodisaini AS. Sama stend käis ka äsja lõppenud messil Norras ning sai seal samuti parima stendi tiitli.

Tänavusel MATKA messil on infojagamise mõttes kaetud kogu Eesti: koos EASi turismiarenduskeskusega töötavad Eesti ühisstendil SA Põhja-Eesti Turism, MTÜ Lääne-Eesti turism, SA Lõuna-Eesti Turism, MTÜ Eesti Maaturism, Narva linn, SA Tartumaa Turism, Laulasmaa Resort OÜ, Hotell Draakon, Heino Tours OÜ, restoranid Olde Hansa ja Clazz ning Tallinna ettevõtlusameti turismiosakond. Kultuuripealinna Tallinn 2011 meeskond jagab esimest korda Soome turul kultuurihuvilistele täpsemat infot aastal 2010 ja 2011 Tallinnas toimuva kohta. Lisaks ühisstendi eksponentidele osaleb Helsingis toimuval MATKAL mitmeid teisi Eesti turismiettevõtteid ja organisatsioone.

EASi turismiarenduskeskus jagab stendil Eestit tutvustavaid üldmaterjale ning esitleb novembris lõppenud Soome kampaaniast lähtudes soomlastest Eesti-huvilistele võimalust hakata nn vironaudiks. Kampaania „Vironautti – Virosta nauttii!“ peategelaseks oli astronaudiga sarnane seiklushimuline „vironaut“, kes soovib Eestist leida uut ja põnevat ja jagab nagu kosmonaut tagasi maale tulles oma kogemusi teiste huvilistega Vironautti sotsiaalvõrgustiku kaudu (www.visitestonia.com, www.vironautti.fi).

MATKA 2010 turismiala on avatud kõigepealt professionaalidele (21. jaanuaril 9.00-19.00 ja 22. jaanuaril 9.00-12.00) ning seejärel nii professionaalidele kui ka lõpptarbijatele (22. jaanuaril 12.00-19.00 ning 23. ja 24. jaanuaril 10.00-18.00). Publikupäevadel oodatakse kõiki külastajaid igal täistunnil loosimistele, kus auhinnad on välja pannud ühisstendi eksponendid. Lisainfot messi kohta jagab MATKA 2010 veebileht www.finnexpo.fi/matka.

Eesti kui reisisihi tutvustamist kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kuuski osteti enim mobiiliga

RMK PRESSITEADE 20. jaanuar 2010

Riigimetsast osteti enim kuuski mobiiltelefoniga makstes

RMK müüs möödunud aasta lõpus kokku ligi 5000 jõulukuuske, neist 4500 puud eraisikutele. Esmakordselt sai kuuse eest tasuda mobiiltelefoniga, seda võimalust kasutades osteti enam kui pooled kuuskedest. Ühistel kuuseretkedel üle Eesti käis 2100 inimest.

Lisaks käisid RMK kutsel tasuta kuuseretkedel enam kui 150 lastekodulast üheteistkümnest lastekodust, kellele juhendatud kuuseretk oli omaette elamus. Lapsed koos juhendajatega viisid riigimetsast kaasa 54 jõulupuud.

„Oodatult püsis inimeste hulk, kel tavaks endale ise metsast jõulupuu tuua, samas suurusjärgus möödunud aastaga. Meeldivalt üllatas aga mobiiltelefoniga tasumise populaarsus, tänu millele tõusis märkimisväärselt iseseisvalt metsast toodud puude arv,“ ütles RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo. Ta lisas, et ka 2010. aastal kavatseb RMK sarnaseid jõuluüritusi jätkata.

RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul ei registreerinud RMK sel aastal ühtegi kuusevargust „Meie üks peamine eesmärk oli pakkuda inimestele erinevaid võimalusi riigimetsast seaduslikult jõulupuu tuua. Tulemused näitavad, et see õnnestus,“ sõnas ta. 2008. aastal registreeriti neli suuremat ebaseaduslikku (jõulu)kuuseraiet.

Sarnaselt eelmise aastaga suunab RMK kuuskede müügist saadud 600 000 krooni loodus- ja metsateadlikkuse tõstmisse. Möödunud aastal valmis kuusekampaania raha eest eelkooliealistele lastele mõeldud raamat Metsaelu aabits, mille enam kui 700 eesti- ja venekeelset eksemplari kingiti lasteaedadele üle kogu Eesti.

Teist aastat toimunud kampaania raames korraldas RMK detsembris juhendatud metsaretki 16 kohas üle Eesti, neist viies kohas pakuti ka venekeelset programmi. Lisaks eestikeelsele kampaania kodulehele oli tänavu esmakordselt avatud ka venekeelne leht. Kuuseostjate küsimustele vastamiseks töötas spetsiaalne kuuseabi telefon.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Mahetoidubränd I Love Eco RIMIs

Rimi Eesti Food AS pressiteade 20.01.10

Rimi tõi Eesti turule uue mahetoidubrändi

Rimi hüpermarketites on jaanuarist müügil loodussõbralik tootesari I Love
Eco, kuhu kuuluvad 40 toodet on viljeldud, töödeldud ja transporditud
vastavalt Euroopa Liidu mahetoodete nõuetele. Tootesarja töötas välja
Rootsi päritolu Rimi omanikfirma ICA AB.

Rimi Eesti Food turundus- ja kommunikatsioonijuhi Evelin Mägioja sõnul on
täna klientide huvi mahetoodete järele kõrgem kui kunagi varem ja
jätkusuutlikul kaupmehel on oluline käia ajaga kaasas ning kujundada oma
tootevalikut vastavalt nõudlusele ja turutrendidele. „Aasta-aastalt on
suurenenud teadlike tarbijate hulk, kes eelistavad toiduaineid, mis on
vabad sünteetiliste väetiste jääkidest või geneetiliselt muundatud
organismidest,“ ütles Mägioja. „Rimi kindel huvi on seda teadlikust veelgi
laiendada ning ka mahetoodangut pakkuda.“

I Love Eco brändijuhi Ariella Rotsteini sõnul on mahetoidubrändi eesmärk
olla läbi ja lõhki ökoloogiline. I Love Eco tooraine ostetakse valdavalt
Rootsi põllumeestelt, kaugemalt tuuakse toorained, mis põhjamail ei kasva
nagu kohv ja kakao. „Sageli peetakse ökoloogilist ja kodumaist päritolu
toitu üheks ja samaks, kui tegelikult ei pruugi kodukandis kasvatatud toit
olla viljeldud ökoloogiliste reeglite järgi,“ ütles Rotstein.

Rotsteini sõnul on ökoloogiliselt puhta toidu hinnad natuke kõrgemad kui
masstoodanguna valmistatud toodete omad. „Teadlikele tarbijatele on aga
toidu tervislikkus ja loodussäästlik kasvatusviis oluliselt kaalukamad
argumendid kui hind,“ ütles Rotstein. Ta lisas, et need kes on mahetoitu
proovinud, eelistavad seda ka juba parema maitse pärast.

Mägioja lisas, et Rimi teeb jätkuvalt koostööd ka kohalike mahetootjatega.
Möödunud suvel laiendati Rimi hüpermarketites mahepõllumajanduses
kasvatatud köögi- ja puuviljade valikut. „Lisaks müüme Vändra maheleiba,
Sildesti ökosarja pähkleid ja kuivatatud puuvilju ning Saidafarmi
mahejuuste ja -kohupiimasid,“ loetles turundusjuht populaarsemaid
eestimaiseid mahetooteid. „I Love Eco mahetoidubränd on esimene suurema
valikuga meie sortimendis ja paistab seetõttu ka riiulitelt paremini välja,
ainuüksi see aitab juba mahetoodangule suuremat tähelepanu tõmmata,“ lausus
Mägioja.

Mahetoodang on ökoloogiliselt puhas ja tarbijale tervislik, sest
mahepõllunduses ei kasutata sünteetilisi väetiseid ega
taimekaitsevahendeid. I Love Eco tooted on müügil ainult Rimi kauplustes.

Rimi Food Eestis AS kauplused kuuluvad Rootsi kapitalil põhineva Rimi
Baltic AB kaupluste hulka, mille ainuomanikuks on ICA Groupile kuuluv ICA
Baltic AB. Kokku on Rimi Baltic AB-l kolmes Balti riigis 244 kauplust,
sealhulgas 35 hüpermarketit (neist 10 Eestis), 69 supermarketit (neist 10
Eestis), 139 odavmüügikauplust (neist 58 Säästumarketit Eestis) ja 1
hulgiladu Eestis.

Küla Karla: Kinnele müsune alkumeeter?

Kinnele müsune alkumeeter?

Ühe peeva sii televiisuris reglaamis neid vad alkumeetrid ning seel panti kangesti südame peele, et ühed oo amatööride jäuks, teised jälle pruhvessjunaalidele.
Na, ma nüid mette aru äi saa, müs moodi sii vahet peeb tegema?
Kas seda prohvessjunaaltsust vöödakse politsei poole peeld, et kui poiss oo jüst alles mundri selga saand, siiss prohviriista ta käde veel äi usaldada mette, ta peeb amatööri jäuks mööldud alkumeetri vetma.
Vai peedakse sii oopis autujuhti silmas?
Et kui sa pole ennem joond peega vahele jeend, siiss sa puhud amatööri alkumeetrise, a kui sa oled rooli taga jüba prohvessjunaalne viina vetja, siiss peed ka prohvi aparaati puhuma.
Vai tuleb see oopis tükkis alkumeetrist?
Et kui juhi juures oo ainuld löhna tunda, siiss leheb käiku amatööri alkumeeter, mes üle ühe promilli äi näida, a kui oo selge, et autujüht jüba ühna köigub ja lolli jüttu aeb, siiss oo tösisemad aparaati taris.
Veta nüid kinne?
Neh, sedas ma mötle, et jo see ilmaelu sii ültse üks suur reglaam oo ja kuigid sa keikidest asjadest mette aru äi saa, vehemald mötlem paneb ta so ikka.

Turismi mõju Kõpu poolsaare rannikule

Keskkonnaameti pressiteade 19.01.2010

Looduskülastuse planeerimine aitab loodust hoida

Eelmisel aastal Keskkonnaameti poolt tellitud uuringus „Turismi mõju
Kõpu poolsaare rannikule” analüüsiti aastatel 2005-2007 rajatud
külastust suunava infrastruktuuri mõju külastajate käitumisele
looduses. Külastuse suunamine on aidanud vähendada planeerimata
lõkkeasemete arvu ja olmeprügi hulka. Endiselt on probleemiks
mootrosõidukitega liikumine rannaalal.

Inimtegevuse jälgi kaardistati 40 kilomeetri pikkusel rannikulõigul
alates Luidja lahest kuni Mustana oja suudmeni. Uurimistulemusi
võrreldi 2003. aastal läbiviidud inventuuri andmetega. Selgus, et
lõkkeasemete arv on tänu ametlikele telkimisaladele vähenenud ja
enamus rannas vedelevat prahti pärineb merest. Puhkajatelt pärinevat
olmeprahti leiti vaid mõne lõkkekoha juurest, mis on pigem erand kui
reegel.

Seevastu sõidetakse mootorsõidukitega endiselt aastaringselt kogu
ranniku ulatuses piki randa, mis on kahjustanud loodust eriti Ristna
põhjaninas surfiparadiisi ümbruses. Kahtlemata on viimastel aastatel
suurenenud ATV-de hulk, mis tähendab ka nende koosluste kahjustamist,
kuhu varem sõiduautoga ei pääsenud.

Peadirektori asetäitja Leelo Kukk peab looduskülastuse planeerimist ja
selle järgimist looduskaitses sama kriitiliseks kui teisi looduse
kaitseks läbiviidavaid tegevusi (elupaikade taastamine, liigikaitselised
tööd jmt): „Pole võimalik ainult keeldude ja piirangutega loodust
kaitsta. Me ei taha ka, et meie inimesed võõranduks loodusest - see
oleks tupiktee. Parim lahendus on planeerida külastust selliselt, et
mõju loodusele oleks võimalikult väike ja kaitsealade väärtused
säiliks. ”

Uuringu tulemusel tuleks piirata liiklust rannaga paralleelselt
kulgeval piirivalveteel, varustada tee keelumärkidega ning paigaladada
piirdeid piirivalveteest mere poole, vältimaks risti-rästi üle luidete
sõitmist.

Kõpu poolsaare rannik on atraktiivne puhkepiirkond, kus meelsasti lõket
tehakse ja telgitakse. Kõpule on iseloomulikud luited, kliburannad ja
rannikumadalad, mis on Euroopa Liidus väärtustatud elupiagatüübid.

Keskkonnaamet asutati 1. veebruaril 2009. Keskkonnameti ülesanne on
ellu viia riigi keskkonnakasutamise ja looduskaitse poliitikat.
Keskkonnaamet suunab keskkonnakasutust, väljastades selleks erinevaid
lube ja litsentse, teostab mitmesugusid seiretoiminguid, osaleb
uurimistöödes ja keskkonnamõjude hindamises ning korraldab
loodusele tekitatud kahju likvideerimist. Ametil on roll ka
looduskülastuse suunamisel ja vastavate regionaalsete planeeringute
väljatöötamisel.

Jõevähki tagasihoidlikult

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
15. jaanuar 2010

Jõevähi varude seis Eestis on tagasihoidlik

Keskkonnaministeeriumi tellimusel on uuritud 2009. aastal jõevähi
varude seisundit ning selle muutuseid, mille tulemusena võimaldatakse
2010. aastal püüki võrreldes eelmise aastaga veidi suuremas mahus.

Uuringu käigus seirati Pärnumaa, Raplamaa ja Järvamaa jõevähi
veekogusid ning koostati nende maakondade jaoks tegevuskavad jõevähi
kaitseks, varude taastamiseks ja kasutamiseks järgmiseks viieks aastaks.
Antud tööga lõppes maakondlike majandamiskavade koostamise protsess ja
nüüdseks on kõikide Eesti maakondade jaoks erinevatel aegadel
valminud tegevuskavad jõevähi kaitseks ja kasutamiseks.

Tegevuskavade alusel toimib jõevähivarude edasine seire, kaitse ja
kasutamine, mida maakondades kohapeal korraldab rakendava asutusena
Keskkonnaamet. Järelevalvet jõevähi varude kasutamise osas teeb
Keskkonnainspektsioon.

Täiendatud uuringuandmetele tuginedes võimaldatakse 2010. aastal
jõevähipüüki Hiiu, Ida-Viru, Järva ja Pärnu maakonnas ning
suurendatakse vähipüügivõimalusi Harju, Saare ja Valga maakonnas.

Harrastuslikul vähipüügil püüti 2009. aastal kokku ligi 15 000
jõevähki, millest üle poole olid mõõdulised vähid ja ülejäänud
alamõõdulised, mis vabastati püügil. Võrdlusena võib välja tuua, et
2007. ja 2008. aastal püüti kõigest 4000 ja 5500 vähki, millest
mõõdulisi oli vastavalt 1500 ja 2600. Eelnevate aastate väikest
saaki saab suures osas põhjendada vähipüügikeeluga Saaremaal, mis on
parim vähipüügipiirkond Eestis. Vähipüügikeeld Saaremaal oli tingitud
vähikatku leviku suurest ohust väljapoole katkukollet, mis asus
Põduste jõe ja Laugi peakraavi süsteemis.

Arvestades jõevähi varude seisu ja püügivõimaluste suurenemist saab
2010. aasta vähisaak olema hinnanguliselt veidi suurem kui 2009. aastal.
Vähipüük 2010. aastal on lubatud kalastuskaardi alusel vaid
augustikuus.

Vähivarude taastamise eesmärgil ja vastavalt jõevähi kaitse ja kasutuse
maakondlikele tegevuskavadele korraldab Keskkonnaamet
Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel ca 25 000 ühe- ja kaheaastase
jõevähi asustamise mitmetesse vähiveekogusse üle Eesti.

Ehkki viimastel aastatel on siin seal täheldada vähi arvukuse kasvu, on
vähivarud üldiselt
Eestis siiski madalseisus. Suurimaks ohuks jõevähi varudele Eestis pole
mitte vähi ülepüük, vaid eelkõige vähikatkust tingitud jõevähkide
massilised suremised. Tõsiseks ohuks jõevähi eksistentsile kujutab ka
võõrvähiliikide asurkondade tekkimine Eestis, mida tuleks
kindlasti vältida.

Maakondlikud tegevuskavad ja kalavarude uuringuga saab tutvuda siin:
http://www.envir.ee/trykised/files/1275.pdf

Korruptsioonioht omavalitsustes

Riigikontroll: omavalitsused ei teadvusta piisavalt korruptsiooniohtu
5. jaanuar 2010

Riigikontrolli hinnangul ei tegele omavalitsused süsteemselt korruptsiooni vältiva töökorralduse kujundamisega, mitmes auditeeritud omavalitsuses on rikutud ametiisikule kehtivaid piiranguid, mille tulemusena on tekkinud korruptsioonioht.

Korruptsiooni ennetamiseks on esmatähtis läbipaistvalt ja avatult valitseda, kuid Riigikontrolli hinnangul auditeeritud omavalitsustes valdavalt ei tegeletud ametiisikute tegevuse kontrollimisega korruptsiooni ennetamise eesmärgil. Sageli põhjendati seda veendumusega, et korruptiivsed teod välistab ametnike hea ülevaade üksteise tegemistest. Auditiga tuvastatud olukord sellise arvamuse põhjendatust ei kinnitanud. Auditi valimis oli 15 eri suuruses ja eri paigus asuvast omavalitsusest, mis võimaldab teha üldistusi süsteemsete probleemide kohta.

Paljud auditeeritud ei olnud sisuliselt hinnanudki, millistele ametnikele korruptsioonivastasest seadusest tulenevad kohustused laienevad. Riigikontroll leidis, et kuues auditeeritud omavalitsuses oli rikutud keeldu osaleda tehingus äri- või muu iseendaga seotud ühinguga. Igas kolmandas auditeeritud omavalitsuses oli ametiisik rikkunud keeldu tegeleda ametikohaväliste kõrvaltegevustega. Ametiisiku huvide konflikti vältimiseks mõeldud protseduurireegleid ei järgitud 2/3 omavalitsustes. Teiselt poolt saab siiski tuua ka mitmeid positiivseid näiteid, kus ametiisiku taandumist sellistest otsustest kajastas omavalitsusorgani protokoll.

Info avaldamisega avalikkusele suunatud kontrollivõimalusi ei taganud nõutud ulatuses 4/5 auditeeritutest. Märkimist väärib fakt, et kõik auditeeritud omavalitsused olid teinud tehinguid ühingutega, millega olid seotud volikogu või valitsuse liikmed.



Riigikontrolli analüüs näitas, et Eesti omavalitsuste volikogu ja valitsuse liikmete ning ametnike hulgas on märkimisväärsel arvul neid, kes on seotud mõne eraõigusliku ühingu tegevusega, olles ühingu juhatuse või nõukogu liige või aktsionär/osanik. Kirjeldatud seos oli ca 2800 omavalitsuses hõivatud isiku ja ca 4500 ühingu vahel. Kuigi analüüs on tehtud enne 2009. aasta kohalikke valimisi, on see hulk Riigikontrolli hinnangul samas suurusjärgus ka pärast oktoobrikuiseid valimisi, sest omavalitsustega seotud tegelaskond on suurelt jaolt sama. Riigikontrolli analüüs hõlmas kõiki toonaseid volikogude ja vallavalitsuste/linnavalitsuste liikmeid ning ametnikke, keda on ligi 8500.

Riigikontroll peab äärmiselt rõõmustavaks, et inimesed on aktiivsed ettevõtluses, kuid juhib samas tähelepanu asjaolule, et omavalitsusjuhtide ja ametnike kõrvaltegevused ja sagedane osalemine eraõiguslike ühingute tegevuses on asjaolu, mida ei saa korruptsiooni ennetamisel omavalitsustes jätta arvestamata.

Ametiisiku seotus mõne eraõigusliku ühingu tegevusega ei ole iseenesest probleem, kuid võib probleemiks muutuda, kui ei teadvustata ametiisikule pandud kohustust hoiduda keelatud tehingutest. Risk selleks on seda suurem, mida sagedamini selline ühing on oma majandustegevuse kaudu omavalitsuse partneriks. Riigikontrolli hinnangul nõuab see, et omavalitsustes töötavad inimesed peavad väga hästi teadma teenistusväliste tegevustega kaasnevaid ohte ja korruptsiooni ennetamise meetmeid.

Taustaks:
Riigikontroll auditeeris, kas omavalitsused kasutavad korruptsiooni ennetamiseks seadustega ettenähtud vahendeid ning seda, kas omavalitsuse ametiisikud on järginud kohustust hoiduda korruptsiooniohtlikest tegudest ja suhetest.
Aruande täisteksti saab kätte aadressilt www.riigikontroll.ee/upload/failid/ka_50034_korruptsioonivastane_22.12.2009.pdf

Puudusmistõendi kirjutab vanem

Eesti Perearstide selts
PRESSITEADE 5. jaanuar 2010

Muutus laste puudumistõendite väljastamise kord

Alates 1. jaanuarist ei kirjuta perearstid enam lasteaedadele ja koolidele puudumistõendeid. Puudumistõendite väljastamise lõpetamine ei tähenda mingil juhul seda, et lapsele ei osutataks vajalikku meditsiinilist abi.

Õppetööst saab lapse vabastada ainult lapsevanem arsti soovitusel. Koolikohustuse täitmist takistavate tervisprobleemide tuvastamisel annab perearst lapsele ja lapsevanemale vastava soovituse, kuidas kooliskäimist ja tundides osalemist reguleerida. Puudumistõendi (ka vabastuse kehalisest kasvatusest) kirjutab edaspidi lapsevanem, sõltumata sellest, milline on konkreetse puudumise põhjus ja kestvus.

Puudumistõendite kirjutamine ei ole arstlik ega õendusalane tegevus ning Euroopa Liidus vastavat tõendit ei tunta. Kuni 18. aastase lapse koolikohustuse täitmise ja mittetäitmise (ehk puudumise) jälgimine on lapsevanema kohustus ja vastutus.

Muudatus hoiab kokku nii arsti kui lapsevanema aega. “Tõendite kirjutamine arstide poolt kulutab kallist ravile mõeldud aega. Tegemist on sisult formaalse tegevusega. Säästame aega patsiendi terviseprobleemide jaoks”, ütles EPS juhatuse esimees Ruth Kalda.

ID-kaardi tarkvara uuenes

PRESSITEADE
5. jaanuar 2009
AS Sertifitseerimiskeskus

Sertifitseerimiskeskus palub uuendada DigiDoc Client tarkvara

Seoses muudatustega kehtivuskinnituse teenuses peavad kõik DigiDoc Client programmi kasutajad oma arvutisse paigaldama uue DigiDoc Client versiooni (ver 2.6.12). Uus versioon on vajalik failide digitaalseks allkirjastamiseks ID-kaardi või Mobiil-ID-ga alates 6. jaanuarist 2010. Uus versioon on vajalik ka pärast seda allkirjastatud failide kehtivuse kontrolliks.

Tarkvara uuendamine ei ole vajalik juhul, kui ID-kaarti või Mobiil-ID-d kasutatakse ainult e-teenustesse sisenemiseks ning pangamaksete allkirjastamiseks.

Kõige mugavam viis viimase DigiDoc Client versiooni paigaldamiseks on veebilehelt, mis asub aadressil https://installer.id.ee/clientupdate.htm. Kõik vajalikud uued teenuse komponendid paigaldatakse programmi uuendamise käigus kasutaja arvutisse automaatselt.

Kui teil tekib probleeme tarkvara uuendamisel, ID-kaardi või Mobiil-ID-ga digiallkirja andmisel või ka erinevatesse e-teenustesse sisenemisel, võtke palun ühendust ID-kaardi abiliini telefonil 1777 või saatke e-kiri aadressile abi@id.ee, juhiseid leiab ka ID-kaardi abikeskuse veebilehelt http://support.sk.ee.

Loodi PPA

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET
Pressiteade nr 1
01.01.2010

1. jaanuaril alustas tööd Politsei- ja Piirivalveamet, mis toob kaasa uued politseiametnike ametitõendid ja uue kliendiinfo numbri. Samuti laieneb karistusregistri kättesaadavus.
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) politseiametnike uued ametitõendid on plastikkaardid, mis meenutavad mõõtmetelt ID-kaarti. Ametitõendile on trükitud turvamuster ja politseiniku andmed. Lisaks 1. jaanuarist kehtima hakkavatele uutele ametitõenditele jäävad esialgu kasutusele ka politseiametnike senised žetoonid. Uued žetoonid võetakse kasutusele aasta esimeses pooles. Tänased ametitõendid on dokumendiks politseiametniku identifitseerimisel.
Tööd alustab üle-Eestiline PPA kliendiinfo telefon 612 3000, kust saab teavet PPA teenuste, kampaaniate, taotlusankeetide, dokumentide, struktuuriüksuste asukohtade ja lahtiolekuaegade ning ametnike kontaktandmete kohta. Kliendiinfo telefon töötab tööpäeviti kella 8.00-18.00. Hädaabinumber on endiselt 110.
1. jaanuarist laieneb oluliselt karistusregistri kättesaadavus. Senine karistusregistri klienditeenindus Tallinnas Pärnu mnt 139 suletakse ning avalduste vastuvõtmine hakkab toimuma kõikides PPA prefektuuride kodakondsus- ja migratsiooniametibüroode klienditeenindustes üle Eesti. Klienditeeninduste aadressid ja kontaktid on saadaval PPA kodulehel www.politsei.ee. Karistusregistri andmete väljastamine toimub uuel aastal üksnes posti teel.
PPA loodi Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, politseiprefektuuride, Piirivalveameti, Piirivalve Lennusalga, piirivalvepiirkondade ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamisel. PPA tasandil on neli põhitöö osakonda: piirivalveosakond, korrakaitsepolitseiosakond, kriminaalpolitseiosakond ning kodakondsuse- ja migratsiooniosakond. PPA-l on neli regionaalset asutust: Ida Prefektuur, Lääne Prefektuur, Lõuna Prefektuur ja Põhja Prefektuur, kus täidetakse kõigi nelja põhivaldkonna ülesandeid. Prefektuuride haldusterritooriumid on sarnased endiste politseiprefektuuridega. PPA-s on umbes 7000 ametikohta, millest 6000 on põhitöö valdkonnas. PPA põhiülesanneteks on Euroopa välispiiri tagamine; kodakondsuse määratlemine, dokumentide väljastamine; turvalisus ja avalik kord riigi sees ning kuritegude menetlemine ja ennetamine.