Omavalitsuste laenupidur

1. märtsist jõustusid piirangud kohalike omavalitsuste laenamisele

Alates 1. märtsist kehtib uus piirang kohalike omavalitsuste ja nendega seotud ettevõtetele laenude ning muude kohustuste võtmisele. Uute kohustuste võtmine on lubatud ainult rahandusministeeriumiga kooskõlastamise järel ning välisabi kasutamise eesmärgil.
Piirang kehtib 2011. aasta lõpuni.

Seaduse järgi võivad omavalitsused ning nendest sõltuvad isikud võtta laenu või muid kohustusi ainult Euroopa Liidu struktuurifondide projektide või muu välisabi projektide omafinantseeringu katteks. Lisakohustuste võtmine muudel eesmärkidel lubatud ei ole.

Kõik välisabi projektide omafinantseeringuga seotud laenude ja muude kohustuste võtmise taotlused tuleb kooskõlastada rahandusministeeriumiga. Seejärel hindab rahandusministeerium, kas omafinantseeringut on võimalik rahastada osaliselt ka oma vahenditest.

Omavalitsusest sõltuvad isikud on sellised ettevõtted, kes saavad üle poole tulust omavalitsuselt või riigilt. Piirang on tingitud eelarvekärbetest, mis on vajalikud majanduse stabiliseerimiseks ja omavalitsuste võimalike finantsraskuste ennetamiseks.

Kohustuste võtmise kooskõlastamise korda täpsustava määruse eelnõu ja taotlusvormid on plaanis jõustada lähiajal. Määruse eelnõu ja taotlusvormide kooskõlastamine algas täna, materjalidega saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel: http://www.fin.ee/?id=81762

Kontoritöötaja terviserisk

Tarkvara nimega OTT hakkab hindama kontoritöötajate terviseriske

Alates 4. märtsist on Tööinspektsiooni kodulehel www.ti.ee võimalik kõigil kontoritöötajatel hinnata oma töökeskkonna terviseriske, kasutades selleks Eesti töötervishoiu spetsialistide poolt loodud internetipõhist tarkvara nimega OTT (ohutu tööelu tarkvara).

Sotsiaalministeeriumi ja Tööinspektsiooni koostöös valminud online-töövahendi avalik testversioon on loodud selleks, et muuta igas kontoris kohustusliku töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine võimalikult mugavaks ja lihtsaks. Juhendeid, enesehindamise küsimustikke ja riskikalkulaatoreid sisaldav tarkvara annab nii tööandjatele kui töötajatele ülevaate, millised ohutegurid võivad peituda nende igapäevases tööruumis.

„OTTi kasutades on nüüd ettevõtetel võimalik teha kontori töökeskkonna riskianalüüs tasuta tarkvara abil, mis ei nõua mingeid erioskusi, vaid lihtsalt veidi süvenemist,“ kommenteerib tööelu arengu osakonna peaspetsialisti Mari Tupits, lisades et valminud tarkvara on oluline, sest paljudes ettevõtetes on kohustuslik töökeskkonna riskianalüüs siiani tegemata.

Samas näitab mitmete Eesti ettevõtjate senine kogemus, et riskianalüüsi läbiviimine omab nii tööandja kui töövõtja jaoks ühest positiivset mõju. Paraneb töötajate füüsiline tervis, suureneb rõõm tehtavast tööst ning vähemtähtis pole ka tõsiasi, et stressivabas keskkonnas tehtav töö on märkimisväärselt tulemuslikum.

Alates tänasest oodatakse kõiki ettevõtjaid kasutama OTTi oma kontoris riskianalüüsi läbiviimisel. Ettevõtjate ja kontoritöötajate kommentaarid ning tagasiside ohutu tööelu tarkvara kontoritöö testversiooni kasutamise kohta on teretulnud e-maili aadressil ott@ti.ee.

Tarkvara valmimist on rahastanud Euroopa Sotsiaalfond. Tarkvara kasutamise turvalisus on kontrollitud ning selle abil läbiviidud riskianalüüsi tulemused on nähtavad ainult kasutajale.

Tarkvaraga saab tutvuda http://www.ti.ee/ott/

Haldusreformi ajaveeb

Siseministeerium 10. märts 2009
Siseministeerium avas haldusreformi ajaveebi

Alates teisipäevast, 10. märtsist saab haldusreformi alase infoga tutvuda siseministeeriumi poolt hallatavas ajaveebis http://haldusreform2009.wordpress.com/ .
Ajaveebi eesmärk on anda selge ja põhjalik ülevaade haldusreformi kavast ning kommenteerida avalikkuses tõusetunud ja lugejate poolt esitatud küsimusi.
„On selge, et haldusreformi kava vajab üksikasjalikku selgitamist ning inimestel on sellega seoses palju olulisi küsimusi,“ ütles siseministeeriumi rahvastiku- ja regionaalala asekantsler Karl Laas.
„Ajaveeb ongi koostatud selleks, et nii kohalikud elanikud, omavalitsuste töötajad kui ajakirjanikud saaksid vajaliku info kiirelt ja mugavalt usaldusväärsest allikast,“ selgitas Laas.
Avatud keskkond loob ülevaate haldusreformiga seotud taustainfost, uuringutest ning meediakajastustest. Samas saavad küsimused asjatundliku vastuse otse siseministeeriumi ametnikelt.
Siseministeerium kutsub kõiki huvilisi ajaveebi haldusreformiga põhjalikumalt tutvuma ning sel teemal kaasa rääkima.

Terviklik koolivõrgu kava

Lukas avalikustab tervikliku kava koolivõrgu kujundamiseks

Haridusminister Tõnis Lukas toob järgmisel esmaspäeval, 16. märtsil Tallinnas
Rahvusraamatukogus toimuval IRLi hariduskonverentsil "Tarkus toob tõusu!"
esmakordselt avalikkuse ette kava tervikliku koolivõrgu kujundamiseks.

„Selle aluseks on igas haridusastmes õpilastele parimate arenguvõimaluste
andmine, sest kool ei ole ainult õppeasutus, vaid ka kasvukeskkond, kus on
oluline roll eeskujudel ja turvalisusel,“ sõnas Lukas.

12:00-12:15 KONVERENTSI AVAMINE: Tunne KELAM, Euroopa Parlamendi liige
12:15-12:50 Tõnis LUKAS, haridusminister: Võimalikest parima õppesisu ja koolivõrguni jõudmine
12:50-13:25 Peeter SAARI, akadeemik: Reaal- ja loodusteaduslik haridus kui eesti keele elujõu tagaja
13:25-14:00 KOHVIPAUS
14:00-14:35 Marju LAURISTIN, poliitik, sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor: Teadmusühiskond ja kool
14:35-15:10 Peeter TULVISTE, akadeemik, Riigikogu liige: Aimates hariduse tulevikku
15:10-15.30 KOKKUVÕTTED ja LÕPETAMINE

Lisateave ja registreerimine:
Kaja Villem
Koolituskeskus Pro Patria tegevjuht
Tel.: 5345 8901 ja 7734 201; e-post: kaja.villem@irl.ee

tulekul metsanduse arengukava

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
12. märts 2009

Keskkonnaministeerium hakkab koostama metsanduse arengukava

Täna, 12. märtsil kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti metsanduse
arengukava aastani 2020 koostamise ettepaneku ja määras kava koostamise
eest vastutavaks Keskkonnaministeeriumi.

Vajadus metsanduse arengukava koostamiseks tuleneb metsaseadusest ja
säästva arengu seadusest. Metsaseaduse kohaselt tuleb iga kümne
aasta jaoks koostada metsanduse suunamiseks arengukava, kus määratakse
metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks
vajalikke meetmeid ja vahendeid. Senine, Riigikogus kinnitatud
metsanduse arengukava on koostatud aastateks 2001-2010. Nüüd tuleb
hakata koostama kava aastateks 2011-2020.

Eesti metsanduses on viimase kümnendi jooksul toimunud olulised
muutused. Jätkunud on metsatööstuse areng, riigi
metsandusadministratsiooni on tugevdatud, metsade kaitse, metsade
uuendamine ja õigusnormide järgimine on oluliselt tõhustunud, samuti on
kasvanud toetused erametsaomanikele.

Koostatava arengukava peamisteks eesmärkideks on tasakaalustada metsa
kasutamist ja kasvatamist, tagada metsanduse pikaajaline
konkurentsivõime ning korraldada metsade tulemuslik kaitse.

Enne valitsusele esitamist kiitis metsanduse arengukava lähteülesande
heaks keskkonnaministri metsandusnõukogu, kuhu kuuluvad Eesti
Maaülikooli, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse, Eesti
Erametsaliidu, Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Metsatööstuse Liidu,
Riigimetsa Majandamise Keskuse, Riikliku Looduskaitsekeskuse,
Erametsakeskuse, Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaministeeriumi
esindajad.

Arengukava koostamisse kaasatakse asjaomaste riigiasutuste ja
ettevõtete, organisatsioonide, siht- ja riigitulundusasutuse ning
mittetulundusühingute esindajad jt huvitatud isikud. Arengukava
koostamist koordineerib Keskkonnaministeerium ja see töötatakse välja
koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Põllumajandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning
Rahandusministeeriumiga. Lisaks kaasatakse parema oskusteabe saamiseks
ning arengustsenaariumite väljatöötamiseks huvigruppide esindajaid ja
eksperte.

Arengukava viiakse ellu rakendusplaani alusel, mis koostatakse esialgu
aastateks 2011-2013 ning seejärel aastateks 2014-2016 ja 2017-2020.
Metsanduse arengukava aastateks 2011-2020 koos rakendusplaaniga on kavas
valitsusele esitada hiljemalt septembris 2010.

Mets katab üle poole (51%) Eesti maismaast ja on üks meie suuremaid
looduslikke ja majanduslikke rikkusi. 70% ehk 1,5 miljonit hektarit
Eesti metsadest on tulundusmetsad, ülejäänud hoiu- ja kaitsemetsad.
Metsasuse poolest on Eesti Euroopas 4. kohal, jäädes tahapoole vaid
Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on
Eestis 1,7 hektarit ja kasvava metsa tagavara ühe elaniku kohta ulatub
337 tihumeetrini.

Lisainfo:
Marku Lamp,
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja
626 2920

Kalapüügiseaduse muudatus

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
5. märts 2009
________________________________________________________________________________

Valitsus kiitis heaks kalapüügi-ja keskkonnatasude seaduse muudatused

Täna, 5. märtsil kiitis Vabariigi Valitsus heaks keskkonnatasude
seaduse ja kalapüügiseaduse eelnõude muudatused, millega täpsustuvad
jäätmete ladestamise saastetasu laekumine ja selle rakendamine,
maavarade kaevandamisõiguse tasu ja kalapüügiõiguse tasu arvestamise ja
maksmise kord.

Keskkonnatasude määrasid eelnõuga ei tõsteta, tegemist on igapäeva töös
tekkinud vajadusest seadust täpsustada ja täiendada.

Eelnõu kohaselt lisandub keskkonnatasude seadusesse 2010. aasta 1.
jaanuaril jõustuv säte, mis seob kohaliku omavalitsuse eelarvesse
saastetasu laekumise kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveo
organiseerimisega. Kuigi jäätmeseaduse kohaselt pidi korraldatud
jäätmevedu toimuma alates 2005. aasta 1. jaanuarist, ei ole enam
kui pooled omavalitsused seadusest tulenevat nõuet veel täitnud. Selle
sätte eesmärk on aga majanduslikult motiveerida kohalikke
omavalitsusi täitma jäätmeseadusest tulenevat kohustust, et seega ära
hoida riigi territooriumi jäätmetega risustamist.

Seaduseelnõu kohaselt alaneb asbesti sisaldavate ehitus- ja
lammutusjäätmete ladestamise saastetasumäär kümnele kroonile tonni
kohta. Varem oli see võrdne tavajäätmete tasumääraga (käesoleval aastal
156 kr/t), mis oli liiga kõrge, et motiveerida asbestijäätmeid
prügilasse viima ja võis seega põhjustada nende ohtlike jäätmete
illegaalset ladestamist. Samuti sätestab eelnõu, et asbestijäätmete
ladestamisel nõuetele mittevastavas prügilas tuleb maksta 15-kordset
saastetasumäära ja ilma loata ladestamisel 1000 korda suuremat tasu.
Lubatud koguste ületamisel rakendatakse 500-kordset saastetasumäära.

Keskkonnatasude seadusest kaob CO2 saastetasu maksmise vabastus turba,
biomassi ja jäätmete põletamisel. Turba ja jäätmete CO2 heitmete
vabastamist saastetasu maksmisest käsitletakse riigiabina, mis ei ole
Euroopa Liidu riigiabi reeglite kohaselt abikõlblik. Keskkonnaministri
2004. aasta 16. juuli määruse “Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi
heitkoguse määramismeetod” kohaselt loetakse biokütuse põletamisel
tekkiv CO2 kogus nulliks. Seega pole biokütuse seisukohast saastetasu
nimetatud erand seaduses vajalik.

Seaduseelnõu kohaselt antakse Keskkonnaametile lisaks kohalike
tähtsusega maardlatele volitus kontrollida ja pidada arvestust ka
üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandusõiguse tasude üle.
Keskkonnaameti töötajad omavad kaevandamisõiguse tasu arvutuse
kontrollimise ning makseteatiste väljastamise kogemust, sest ka enne
keskkonnatasude seaduse kehtima hakkamist kuulus tasu arvestamine
maavara kasutamise eest nende pädevusse.

Kalapüügiseaduse muudatuse eesmärk on tagada riigile eraldatud
püügivõimaluste parem kasutamine ja püügiõiguse tasu laekumine.
Kehtiva seaduse kohaselt tuleb püügiõiguse eest teine pool tasust maksta
alles siis, kui loale kantud püügivõimalustest on kasutatud 50%. Selle
tõttu on jäänud varasematel aastatel kasutamata püügivõimalused. Et
sellist olukorda vältida, sätestatakse, et 1. juuliks peab olema tasutud
kõikide püügivõimaluste eest, mis loa alusel välja võetakse. Selleks
ajaks maksmata püügiõigused saab jagada teistele püüdjatele. Samuti
annab uus eelnõu riigile võimaluse kvooti vahetada teiste riikidega.

Keskkonnatasude seadust on samuti muudetud, et paremini ära kasutada
kalapüügivõimalusi. Samuti täpsustatakse, millisel juhul kehtestab
keskkonnaminister eripüügiõiguse tasu. Püügiõiguse tasu kehtestatakse,
kui eripüügiloa alusel püütakse sugukalu, et võtta kalamarja või koguda
hüpofüüsi kalade edasiseks kalakasvandustes kasvatamiseks ärilisel
eesmärgil. Keskkonnatasude seaduse selle sätte eesmärk on välistada
eripüügiloa saan
ud isikul eripüügil püütud kalast majandusliku kasu
saamine.

Lõpliku sõna seadusemuudatuste osas ütleb Riigikogu.

Harivesiliku kaitsest

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
10. märts 2009
________________________________________________________________________________

Läänemere riikide harivesiliku kaitse projekt on lõppenud edukalt

Lõppenud harivesiliku kaitse projekti käigus on Kagu-Eestis taastatud
üle 240 väikeveekogu, mis parandas oluliselt ohustatud harivesiliku,
mudakonna ning ka kõikide teiste piirkonnas esinevate kahepaiksete
elutingimusi.

Harivesilik on paljudes Läänemere-äärsetes riikides haruldane ja
ohustatud kahepaikne. Selle liigi kaitseks käivitasid Eesti, Soome ja
Taani kahepaiksete uurijad LIFE-Nature projekti „Harivesiliku kaitse
korraldamine Läänemere-äärsetes riikides“. Nelja aastase projekti
eesmärk oli tagada harivesilikule soodne seisund ehk luua tingimused
liigi säilimiseks elujõuliste populatsioonidena kõigis kolmes projektis
osalenud riigis. Lisaks harivesilikule parandati ka teise haruldase
kahepaikseliigi, mudakonna elupaikade tingimusi.

„Projekti käigus tegime korda need väikeveekogud, mis olid sobilikud
just harivesilikule ja mudakonnale,“ ütles Keskkonnaministeeriumi
looduskaitseosakonna nõunik Voldemar Rannap. 2008. aasta suveks oli
harivesilike poolt asustatud 69% ja mudakonna poolt 16% projekti käigus
taastatud või rajatud veekogudest. Lisaks oli positiivne seegi, et
projektist said kasu peale kahe sihtliigi ka teised piirkonna
kahepaiksed. Nimelt on viimase nelja aasta jooksul taastatud tiikides
kõikide kahepaiksete esinemine kordades sagenenud.

Projekti tegevused toimusid 19 Natura 2000 võrgustikku kuuluval alal
kolmes riigis. Eestist valiti välja 12 ala Kagu-ja Lõuna-Eestis,
kogupindalaga 40 262 ha, mis hõlmasid üle 80% projekti alguseks teada
olnud harivesiliku kui ka mudakonna asurkondadest. Suurimateks
projektialadeks olid Haanja ja Otepää looduspargid.

Lisaks projektipõhistele tegevustele korraldati veekogude ja nende
ümbruse võsast puhastamiseks mitmed talgud, kus osalesid ka
maaomanikud ise. „Projektist kasusaajateks võib pidada ka inimesi, kes
oma kinnikasvanud tiigid korda said,“ märkis Rannap lisades, et samuti
on tõusnud inimeste teadlikkus nende haruldaste ja ohustatud liikide
kaitse osas.

Projekti juhtis Keskkonnaministeerium, partneriteks olid Riiklik
Looduskaitsekeskus, Haanja ja Rõuge vald, Põhja-Karjala Regionaalne
Keskkonnakeskus Soomest ning Århusi Keskkonnakeskus Taanist. Kaasatud on
ka Võrumaa ja Põlvamaa Keskkonnateenistus ning Taanis kahepaiksete
kaitsega tegelev erafirma Amphi Consult. Lisaks tehti koostööd Läti ja
Leedu ekspertidega kahepaiksete alal.

Projekti maksumuseks kujunes 11,5 miljonit Eesti krooni. Poole summast
rahastas Euroopa Liidu Life fond, teine pool oli osalejate omapanus.
Osaliselt toetas projekti ka SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vaata lisaks projekti kohta: http://www.envir.ee/92948.

RMK pärandkultuuri inventeerimisest

PRESSITEADE
22. jaanuar 2009

RMK jätkab pärandkultuuri inventeerimist

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) jätkab pärandkultuuri objektide inventeerimist sel aastal Ida- ja Lääne-Virumaal, Pärnu-, Saare- ja Hiiumaal. Projekti maht on ligi 1 miljon eurot, millest 85% kaetakse Euroopa struktuurifondidest.

„Esitasime möödunud sügisel pärandkultuuri inventeerimise jätkamiseks taotluse INTERREG IVA programmile, millele tuli 14. jaanuaril ametlik kinnitus, et meie taotlus kiideti heaks,“ ütles RMK planeeringute spetsialist Vaike Pommer.

Esimese sammuna hakatakse otsima inventeerijaid. Esimesed projekti tutvustavad infopäevad toimuvad Ida-Viru Maavalitsuse saalis reedel, 6. veebruaril algusega kell 11 ja Lääne-Viru Maavalitsuse saalis neljapäeval, 12. veebruaril kell 10. Oodatud on kõik, kes Eesti kultuuripärandi säilitamisel kaasa lüüa tahavad.

„2005. aastal, pärandkultuuri teemaga tegelema hakkamise alguses, seadsime eesmärgiks kaardistada kogu Eestimaa pärandkultuur sõltumata maa või metsa omandist,“ ütles Vaike Pommer.

Euroopa struktuurifondide INTERREG IIIA programmi toel 2005-2007 läbiviidud projektides oli RMK juhtpartner, koostööpartneriteks olid Metsamajanduse Arenduskeskus Tapio ja keskkonnaministeerium. Projektis osalenud enam kui 40 inimese tööna inventeeriti pärandkultuur Harju-, Järva-, Lääne- ja Raplamaal. Trükist ilmusid Harju- ja Järvamaa pärandkultuuri maakonnaraamatud. Projekt valiti programmiperioodi 5 tähelepanuväärseima pojekti hulka.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. Lisaks loob RMK metsapuhkuse veetmise võimalusi Eesti riigimetsas ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Pärandkultuuri objektide kaardirakendus: http://xgis.maaamet.ee

Pärandkultuurist: http://www.metsaselts.ee/index.php/index.php?sisu=tekst&mid=204&lang=est&metsaselts=uohj0iIQ5oOh4mXI-7dL0D402l9

Uuring kutsehariduse mainest

Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse Innove
PRESSITEADE
17.02.2009

VALMINUD ON UURING KUTSEHARIDUSE MAINEST EESTIS


Käesoleva aasta alguses sai valmis uuring “Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine”. Kutsehariduse maineuuringu viis Eesti elanikkonna seas läbi turu-uuringufirma Saar Poll OÜ 2008. aasta sügisel SA Innove tellimusel. Küsitleti kolme sihtgruppi: elanikkond vanuses 15 – 50 eluaastat, põhikooli lõpuklasside õpilased ja abituriendid.

Uuringust selgub, et mida teadlikum on inimene kutsehariduses toimuvast, seda kõrgemalt hindab ta kutseõppe mainet ja kutsekooli astuvat noort. Inimesed, kes peavad end paremini informeerituks, on saanud rohkem teavet just formaalsetest allikatest (koolide kodulehed, ajakirjandus, teatmikud), kutseharidusega mitte kuigi hästi kursis olevad inimesed saavad peamise info sõpradelt ja tuttavatelt. Ligi pooled põhikooli lõpetajatest ja abiturientidest hindavad oma teadmisi kutseõppevõimalustest ebapiisavaks.

Tähelepanuväärne on, et kutseharidust hindavad võrreldes teiste elanikkonna gruppidega kõrgemalt ettevõtjad/juhid. Enamik küsitletuist leiab, et kutseõppeasutuses saadud haridus pakub tulevikuks eelkõige kindlat sissetulekut, püsivat töökohta ja võimalust töötada ükskõik millises riigis, kutsehariduse baasil saadud ametid võimaldavad ka keskmisest paremini tööturul hakkama saada.

Kriitilisemalt hinnatakse kutseõppeasutuste majutustingimusi ja materiaalseid võimalusi - küsitletud ei teadnud, kas praktikabaasid ja õpperuumid vastavad tänapäevastele nõuetele. Uuringule toetudes võib tõdeda, et kahjuks ei ole suur osa Eesti elanikkonnast kursis mahukate investeeringutega kutseõppeasutuste õppeklassidesse ja õpilaskodudesse, millest olulise osa moodustab Euroopa Liidu struktuuritoetus. Näiteks aastatel 2005 – 2008 investeeriti Eesti kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamisse kokku 726 miljonit krooni. 2008. aastal kinnitatud „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise” investeeringute kava kohaselt suunatakse täiendavalt kutseõppeasutustesse kokku kuni 3,6 miljardit krooni.

Iga teine abiturient ja põhikoolilõpetaja on mõelnud kutseõppeasutusse astumise peale, ent suurem osa abituriente (55 %) soovib siiski jätkata kõrgkoolis ning põhikoolilõpetajaid (65 %) gümnaasiumis. Põhikoolilõpetajate vanemad soovitavad oma lastel enamasti õpinguid jätkata gümnaasiumis, abiturientide vanemad aga ülikoolis. Kutsekooli on soovitanud õppima minna vaid 9% põhikoolilõpetajate ning 2% abiturientide vanematest. Enamik noori soovib tulevikus töötada tippspetsialistide või juhtidena ning sellest tulenevalt peetakse konkurentsivõime tagajaks eelkõige ülikooliharidust. Eesti noorte karjäärisihid ei ole paraku kooskõlas tööturul valitseva olukorraga. Hiljuti valminud Euroopa tööjõuvajaduse prognoosist selgub, et kõrgharidusega spetsialiste on järgmise kümnekonna aasta jooksul vaja vaid 30 % kõigist töötajatest („Oskuste vajadus Euroopa tööturul aastani 2020. Keskpikk prognoos ja muutused sektorites“. SA Innove trükis, 2008).
Andrus Saar uuringufirmast Saar Poll OÜ kommenteerib ülaltoodud küsitlustulemusi järgmiselt: „Eesti ühiskond on väga tugevalt ja kaua aega kultiveerinud eelkõige kõrgharidust ning pehmeid loovaid väärtusi, kuid mitte oskusi. Läbi ajaloo on vanemad nõus olnud panustama laste kõrgemasse haridusse, sest see toob reeglina kõrgema sissetuleku, kindlustunde. Eesti uuemal ajal propageeritakse aga valdavalt nö puhtaid ameteid. Oskustööline ei ole tänapäeva ajakirjanduses kangelaseks. Kutsehariduse problemaatika esineb harva meedias ning valdavalt on selle esile tõstnud ettevõtjad, vähem poliitikud ja haridustegelased. Kutseharidus on tänapäevases kontekstis korralikult väärtustamata.“
Uuringu “Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine” tutvustus toimub kolmapäeval, 18. veebruaril Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Tutvustus on suunatud eelkõige valdkonna spetsialistidele - kutseõppeasutuste juhid ja infotöötajad ning haridusametnikud. Laiem avalikkus saab uuringuga tutvuda alates neljapäevast, 19. veebruarist SA Innove kodulehel.

Uuring on läbi viidud kutsehariduse populariseerimise programmi raames, mida toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Rahvusmustritega tennised

18. veebruar, 2009
Eesti rahvusmustrid murravad piire

Innovatsiooniaasta kutsub kõiki teistmoodi mõtlema ja oma mõtteid ellu viima. Esimese pääsukesena on vabariigi aastapäevaks valmimas rahvusmustritega tennised. Mustrid on inspireeritud Eesti rahvarõivamustritest ning loodud mõeldes laulupeo 140. juubeliaastale. Esimeste mustrite seas jõuavad meieni Mulgi, Muhu ja Hargla mustrites jalavarjud (pildid allpool).

Suure tõenäosusega on Eesti esimene riik maailmas, kus kogu rahvas saab soovi korral kanda rahvusmustrites tenniseid.

Tenniste idee autoriks on Indrek Kaing, kes on 14 aastat olnud rahvatantsurühma Lee liige: „Olen pidevalt rahvarõivaste keskel ja olgem ausad, need on maailma ilusamad rahvarõivad! Ega kõik ei peagi rahvatantsu või koorilaulu vastu otseselt huvi tundma, see on normaalne. Paraku naljalt neid mustreid muus kontekstis aga meil tänapäeval ju ei näe. Tuli hetk, mil tekkis tunne, et need mustrid tuleb tuua rahvani rahvale meeldival moel.“

Ühe tennisepaari hinnaks kujuneb 350-400 krooni, müük toimub veebis ja hinnale lisandub postikulu. Projekti toetajateks on Eesti Rahva Muuseum, Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutus ja Innovatsiooniaasta. Iga müüdud tennisepaari pealt läheb 5 krooni Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse fondile nende tegevuse toetuseks.

Innovaatiliste tenniste eelmüük algab veebis www.rahvusmeened.ee 23. veebruaril ning esimene partii jõuab Eestisse aprilli keskpaiku. Seega Innovatsiooniaasta kevade saabumist saab tervitada juba rahvusmustrites tennistes!

Projekti eesmärk on tuua rahvusmustrid tänavatele uues innovaatilises võtmes, tehes seda kahjustamata tänaste rahvarõivameistrite tööd st. kasutatakse küll rahvariide motiive kuid ei kopeerita neid otseselt.

Kõhutants ja jooga rasedatele

Amira tuliuus kauaoodatud “Amira’s Belly Dance and Yoga for pregnancy” DVD on nyyd joudnud Eestisse.
Tervelt 3,5 tundi pikk DVD sisaldab jooga harjutusi ja spetsiaalselt rasedatele moeldud kohutantsu liigutusi.
Ei puudu ka tugevust treenivad ja harjutused mida saab teha otse eelsynnitus faasis.
Samutid sisaldab DVD yle 1 tunni intervjuusid ammaemanda, kiropraktiku ja 6 kohutansijast emmega.
Boonuseks ka 2 Amira esinemist rasedana ja valjajaetud klipid.

DVD on inglise keelne!

DVD’d saab kauplusest Arabesque, mis asub Tallinna sadama piirkonnas, kaubanduskeskuses Sadamarket (C-korpuse esimesel korrusel), aadressiga Sadama tn 6/8, Tallinn, Eesti.
web-leht: www.dahab-group.ee
e-mail: arabesque@dahab-group.eu
telef: +372 5112244

vaata ka siia
www.pregnantbellydance.com

Google Earth kaardiprogramm

Google näitab nüüd ka maa-ameti kaarte
Alo Lõhmus

Populaarse kaardiprogrammi Google Earth kasutajad saavad nüüdsest lihtsa hiireliigutuse abil vaadata ka maa-ameti hea resolutsiooniga ortofotosid.

Google Earth on kaardiprogramm, mis võimaldab uurida meie planeedi mis tahes punktist tehtud satelliidifotosid. Eesti ala on siiani fotodega kaetud suhteliselt ebaühtlaselt: kui mõnest piirkonnast tehtud piltidel on näha isegi inimesed tänavail, siis teisal pole võimalik eristada hooneidki.

Selle vea saab nüüd hõlpsasti parandada, kasutades uut teenust, mis ühendab Google Earthi programmi ning maa-ameti heatasemelisi ortofotosid (ortofoto on aerofoto, millelt on kõrvaldatud maapinna reljeefist, kaamera kaldest jms tingitud moonutused).

Selleks tuleb leheküljelt www.maaamet.ee alla laadida vastav fail ning järgida samas toodud üksikasjalikke juhendeid. Kogu protseduur ja kaar­tide kasutamine on tasuta.

Maa-ameti geoinformaatika osakonna juhataja Kristian Teiter ütles, et kaarte saab lisaks Google Earthile kasutada kõigi programmidega, mis tulevad toime WMS-standardi teenuste käitlemisega.

Maa-ameti kaarte saab endiselt vaadata ka ameti veebilehel asuva kaardiserveri kaudu ning kasutada sealseid lisavõimalusi katastriüksuste piiride uurimiseks, muinsuskaitseobjektide otsimiseks, ajalooliste kaartide vaatamiseks ja muuks sääraseks.

«Veel mõni aasta tagasi oli Eesti maa-amet üks väheseid, kui mitte ainus riiklik kaardistusagentuur Euroopas, kes sellist kaardiserveri kasutamist tasuta võimaldas,» lausus Teiter. «Praegu oleme üks esimesi maa-ameteid, kelle katastrikaardid on vaadatavad Google Earthis.»

Maa-amet uuendab Eesti aerofotosid oma lennuki abil, hiljuti lisandusid värsked pildid Hiiu- ja Saaremaast.

Ajajuhtimisveeb

PRESSITEADE
10. veebruar 2009

Alustas tööd uus veeb ajajuhtimine.ee

Täna alustas tööd uus veeb ajajuhtimine.ee, mis on Eestis esimene ainult ajajuhtimisele pühenduv veebikeskkond. Veeb sisaldab ajajuhtimisspetsialisti Ardo Reinsalu poolt kogutud teoreetilisi ja praktilisi nõuandeid. Lisaks on olulisel kohal Eesti tippjuhtide ja spetsialistide poolt veebis avaldatud näited praktilistest kogemustest.

„Olen aastaid tundnud huvi ajajuhtimisega seotud teemade järele,“ räägib veebi autor Ardo Reinsalu. „Koolituste ja inimestelt saadud tagasiside veenis mind, et Eestis oleks vaja omakeelset ja mugavat allikat, kust igapäevaste olukordadega paremaks lahendamiseks asjalikke nõuandeid ammutada. Sellest sündiski ajajuhtimine.ee.“

Ajajuhtimine on tänases majandusolukorras muutumas aina olulisemaks. Mitmed organisatsioonid on 2009. a. alguses tellinud ajajuhtimise koolitusi vajadusega õppida oma ressurssi säästlikumalt kasutama ja teha seetõttu samade inimestega ära rohkem tööd. Ajajuhtimise veebist saab näpunäiteid nii algaja kui kogenud aja juht. Teemad on nii päeva planeerimisest, telefoni- ja emaili kasutamisest kuni ajurünnakute ja muude efektiivsust toetavate töövõteteni välja. Ei puudu ka viited inglisekeelsest veebist kättesaadavatele ajajuhtimisele pühendatud allikatele, mida tõsisem huviline saab omal käel edasi uurida.

„Me kõik teeme oma aega juhtides tüüpilisi vigu, kuna ajajuhtimist ei õpetata meile ei koolis ega organisatsoonides,“ selgitab Reinsalu. „Õnneks on olemas lihtsad näpunäited ja nõuanded, kuidas teatud tüüpsituatsioonides oleks õigem käituda ja nende soovituste edastamine ongi ajajuhtimine.ee veebi eesmärk.“

Ardo Reinsalu on ajajuhtimisspetsialist, on olnud seotud erinevate ettevõtete ja rahvusvaheliste suurprojektide juhtimisega, mille käigus saadud kogemused on andnud just hästi praktilise vaatenurga. Ardo on 2007. a. ilmunud raamatu „Praktiline ajajuhtimine“ autor, tegelenud aastaid koolitamisega ja avaldanud artikleid ajajuhtimise teemadel.

Täiendavat teavet leiab aadressilt www.ajajuhtimine.ee või veebi autorilt aadressil ardo@ajajuhtimine.ee.

Ardo Reinsalu
autor

Elektroonilised eksamid

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
26.01.2009
Pressiteade

Programm ÕKVA loob võimalused eksamite elektrooniliseks läbiviimiseks

Kolmapäeval, 28. jaanuaril 2009 toimub Tartus Dorpati Konverentsikeskuses (Turu 2) üldhariduse õppe kvaliteedi parendamisele suunatud programmi ÕKVA avaüritus.

Programmi "Õppe kvaliteedi parendamine õppeasutustes sise- ja õpitulemuste välishindamissüsteemi ning seadusloome arendamise kaudu" (ÕKVA) eesmärk on õppeasutuste sisehindamise rakendamise toetamine, üldharidusasutuste tunnustussüsteemi väljatöötamine, välishindamisel kasutatavate testide kaasajastamine ning võimaluste loomine eksamite elektrooniliseks läbiviimiseks. ÕKVA programmi toel saavad õppeasutuste juhid, pedagoogid ja kooli pidaja esindajad tõsta teadmisi ning praktilisi oskusi õppeasutuste välis- ja sisehindamisest, samuti arendatakse valdkonna seadusloomet. Programmi kogumaksumus on 26,5 miljonit krooni ning programm kestab viis aastat.

ÕKVA programmi avaüritusele on registreerunud ligi kakssada õpetajat ning õppeasutuse juhti nii üldhariduskoolidest kui lasteaedadest, osalejate seas on ka õppeasutuste pidajate esindajaid ning haridusspetsialiste kohalikest omavalitsustest.

Ürituse avab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, pikema ettekande "Õppijad ja õpetajad infoühiskonnas" teeb Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, Talinna Ülikooli professor Mare Pork kõneleb teemal "Muudatuste juhtimise psühholoogilised mõjurid ja juhtide osa neis". Töötubades arutletakse e-õppe ning õppe- ja kasvatustöö hindamise teemadel. Avaüritus algab kell 10.30, täpne kava on manuses.

ÕKVA programmi rahastavad Eesti riik ning Euroopa Sotsiaalfond. Programmi viib ellu Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

Lisainfo http://www.ekk.edu.ee/programmid/programm-oppe-kvaliteedi-parendamine-oppeasutustes või programmijuht Liisa Mäemets, tel 7350 716, liisa.maemets@ekk.edu.ee

Omavalitsusreform - teeme ära!

Ergma kutsus üles omavalitsuskorralduse reformi ära tegema

Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna kõnega Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse korraldatud kohtumisel Tallinna Tehnikaülikooli Sotsiaalteaduskonnas.

Ergma rõhutas arutusel olevate teemade tähtsust: „Räägite riigi ja omavalitsuste suhetest, järelevalvest ja rahastamisest – ehk neist asjust, mis paljuski sõltuvad riigipoolsetest otsustest,“ ütles Riigikogu esimees.

Ergma andis arutelu laiemaks sisendiks mõned mõtted. Ta märkis, et Eesti riigi kõige olulisem omavalitsuste haldussuutlikkust mõjutav otsus, ja tegelikult ka kõige olulisem regionaalpoliitiline otsus, on olnud see, et Eestis on siiamaani tublisti üle kahesaja (227) omavalitsuse. Eesti omavalitsuskorraldus on paljuski üles ehitatud koostöö mudelile. Nende asjade mõju, millega omavalitsused tegelevad, ulatub tihti üle vallapiiride ja need vajavad ühiseid otsuseid. Samas on võim ühe piirkonna omavalitsustes killustunud erinevate poliitiliste jõudude vahel, mis võib takistada mõistlikku koostööd ja strateegiliste otsuste sündi ja ajale vastupidamist. Naabervalla sõna peale ei saa võimu vahetudes sugugi kindel olla. „Tihtipeale ei toimi koostöö ka omavalitsusliitudes, kus jõujooned jooksevad poliitilisi liine pidi. Seepärast püüavad omavalitsused liiga tihti elada nii, nagu naabreid polekski. Kuid omavalitsussüsteem on loodud selleks, et see teeniks kõiki Eesti inimesi, mitte ei kisuks nappi tekki kord ühe, kord teise valla suunas. See pole kindlasti üksnes Eesti probleem,“ nentis Ergma.

Lugedes riigikontrolöri auditeid, kes on kindlasti erapooletu hindaja, saab üha selgemaks, et aitab vaid omavalitsuskorralduse reform. Riigi ja omavalitsuste rahakott on üks tervik. Kui ühe osa kasvab, siis teise osa kahaneb. Kui mõlema osa kasvab siis tühjeneb maksumaksja rahakott. „Eestil on ees rasked ajad. Lähematel aastatel kulutame me riigi toimimisele ja abivajajate aitamisele ilmselt enam, kui riigile maksutulu laekub. Meie reservid on piiratud ja laenuraha eest küsitakse täna isegi riigilt juba ligi 10% intressi,“ tunnistas Ergma. „Kui te siin aru peate, siis mõelge ka sellele, kuidas on võimalik samad asjad, mida täna riik ja omavalitsused kohapeal teevad, teha ära vähema kuluga. Selliseid ettepanekuid ootame Riigikogus kikkiskõrvu,“ ütles Ergma. Riigikontrolör kirjutab, et ei ole olemuslikult võimalik, et väikesed vallad suudavad neile pandud ülesandeid täita. „Olen temaga nõus. Siin ei aita ei mingi järelevalve ega ka rahastamise parandamine ega suurendamine,“ märkis Riigikogu esimees.

Ergma sõnul on ta viimastel aegadel sageli mõelnud looduse poolt loodud süsteemile, mis on perfektne võrreldes sellega, mida suudab teha inimene. Loodusseadused on kehtinud miljardeid aastaid ja kehtivad veel miljardeid aastaid. Neid ei saa tõlgendada, see on täius. „Minu enda erialal astrofüüsikas saab täht moodustuda ainult siis, kui on olemas kriitiline mass tähes toimuvateks termotuumareaktsioonideks. Ja ainult selline täht võib anda oma energiat planeetidele, kus võiks tekkida elu,“ tõi Ergma näite teadusevallast.

Riigikogu esimees kutsus üles omavalitsuste reformi ükskord juba ära tegema. “Siis on kõigil lihtsam,“ rõhutas Ergma.

Riigikogu pressitalitus
26. jaanuar 2009

Veokitele lisa-tagupeeglid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade

26.01.2009

Veoautodele tuleb paigaldada täiendavad tahavaatepeeglid

Euroopa Liidu direktiiv kohustab varustama veoautod täiendavate tahavaatepeeglitega hiljemalt tänavu 31. märtsiks.

Kõik veoautod N2 (täismass 3,5 kuni 12 tonni) ja N3 kategooriates (täismass üle 12 tonni), mis on esmakasutuses alates 1. jaanuarist 2000, peavad hiljemalt 31. märtsiks paigaldama sõitjapoolsele küljele lainurkpeegli (IV klass) ja lähivaatepeegli (V klass). Viimastel aastatel ehitatud veokitel on see nõue õnneks juba täidetud.

Nõue ei ole kohustuslik N2 kategooria sõidukitele, mille täismass ei ületa 7,5 tonni, kui neile ei ole võimalik paigaldada lähivaatepeeglit viisil, mis vastaks järgmistele nõuetele:

- ükski peegli osa ei ole madalamal kui 200-210 sentimeetri kõrgusel maapinnast, olenemata reguleerimisasendist siis, kui sõiduk on koormatud täismassini;

- peegel on juhi kohalt täielikult nähtav.

Euroopa Komisjoni ning liiklusohutusealaste töögruppide analüüsi tulemusena selgus, et raskeveokite juhid, kes ei näe oma sõiduki kõrval või vahetus läheduses külgmises pimealas viibivaid teisi liiklejaid, põhjustavad ülesõitudel ja ristmikel palju liiklusõnnetusi. 11. juulil 2007 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2007/38/EÜ, millega kehtestati nõuded Euroopa Liidus registreeritud raskeveokitele peeglite paigaldamise kohta.

Eelkõige on otsus suunatud jalakäijate, jalgratturite ja mootorratturite kaitsmisele, keda ohustavad kõige enam veoautode sõitjapoolsel küljel asuvast külgmisest pimealast tingitud ohud. Selliste õnnetuste kõige sagedasem põhjus on selles, et raskeveoki juht ei märka parempööret sooritades jalakäijat või jalgratturit. Analüüside põhjal hukkub Euroopas hinnanguliselt igal aastal ligi 400 inimest, kuna raskeveokite juhid ei näe oma sõiduki kõrval või vahetus läheduses viibivaid teisi liiklejaid.

Toetus maakodusse elektri saamiseks

Siseministeerium
20. jaanuar 2009

Elektrita maakodud saavad vooluvõrguga liitumiseks toetust taotleda

Selle aasta 22. jaanuaril jõustuv elektrituruseaduse täiendamise seadus annab hajaasustusega aladel elavatele inimestele võimaluse taotleda riigilt elektrivõrguga liitumiseks toetust.

Liitumistasu toetus on suunatud inimestele, kelle majapidamises on elektriühendus neist olenemata põhjustel enne 2001. aasta 17. maid katkenud ja nendele, kellel ei ole elektriühendust kunagi olnud.

Kõige enam vajavad toetust ligikaudu sada hajaasustusega piirkondades elavat peret üle Eesti. Selliste perede toetuseks on sel aastal kavandatud 27 miljonit krooni.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul eelistatakse toetuste määramisel peresid, kus elab taotlejaga koos vähemalt üks alla 18-aastane laps.

„Järgmisel aastal toetatakse võrdsete taotluste puhul eelisjärjekorras pikaajalisi elanikke ning peresid, kus on rohkem kuni 18-aastaseid lapsi,“ ütles Kiisler.

Minister rõhutas, et taotlemise tingimused on seatud nii, et abi jõuaks nendeni, kes seda kõige enam vajavad. „Seadus välistab võimaluse, et elektrivõrguga ühinemise toetust võiksid saada näiteks kinnisvaraarendajad. Samuti ei maksta seda suvilatesse elektri viimiseks, toetust on õigus saada ainult sellistele elamutele, kus elatakse aastaringselt. See tähendab, et abisaajate grupp on väga selgelt piiritletud.“

Üks olulisi taotlustingimusi on see, et elektrivarustuseta elamu aadress peab olema taotleja elukohana kindlasti ka rahvastikuregistris kehtiv ja seda hiljemalt 2008. aasta 1. jaanuarist. Samuti tuleb arvestada, et toetust saab taotleda üksnes 1995. aasta 1. oktoobril ja varem valminud elamu elektrivõrku ühendmiseks. Liitumistasu toetust võib taotleda nii elamu omanik kui ka valdaja. Üürilepingu korral tuleb liitumistasu toetuse taotlemisel esitada elamu omaniku kirjalik nõusolek.

Taotleja poolne omafinantseering on 10% liitumistasu osalt, mis jääb alla 200 000 krooni ja 1% liitumistasu osalt, mis ületab 200 000 krooni. Minimaalne omafinantseeringu summa on 10 000 krooni. Omafinantseeringu arvestuse aluseks on elektrivõrgu liitumistasu koos käibemaksu ja liitumise menetlustasuga.

Liitumistasu toetuse saamiseks saab sel aastal taotlusi esitada kahes voorus – 1. aprillini ja 15. oktoobrini. Aastal 2010 tuleb taotlus esitada valla- või linnavalitsusele 1. aprilliks. Pärast 1. aprilli 2010 liitumistasu toetuse saamise taotlusi enam vastu ei võeta.

Eelnevalt tuleb vähemalt 30 päeva enne nimetatud tähtaegu esitada võrguettevõtjale liitumistaotlus. See tähendab, et esmalt tuleb võrguettevõtjalt küsida liitumispakkumine, milles on võrgu tehniline kirjeldus, väljaehitamise maksumus ning valmimise tähtaeg.

Toetuse taotlus tuleb esitada ettenähtud vormil koos võrguettevõtjale esitatud liitumistaotluse ja võrguettevõtjalt saadud liitumispakkumisega elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Taotluse võib esitada posti teel, digitaalselt allkirjastatuna e-postiga ning omavalitsuses kohapeal.

Liitumistasu makstakse võrguettevõtjale välja pärast elamu elektrivõrguga ühendamist. Tulenevalt elektriohutusseadusest on taotlejal kohustus ehitada välja majasisene elektrivõrk ning esitada võrguettevõtjale elektripaigaldise nõuetekohasust kinnitav teatis. Majasisese elektrivõrgu väljaehitamise kulud tuleb tasuda isikul endal. Neid kulusid liitumistasu toetusega ei kaeta.

Elektrituru täiendamise seaduse on välja töötanud siseministeerium koostöös võrguettevõtjatega OÜ Jaotusvõrk ja AS Fortum Elekter. Samuti osalesid seaduse koostamisel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Toetuse andmise alused ning täpne taotlus- ja menetluskord on sätestatud regionaalministri määrusega, mis jõustub seadusega samaaegselt 22. jaanuaril 2009.

Lähem teave: http://www.siseministeerium.ee/index.php?id=42660

Lisainfo:
Kaie Masing
Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna nõunik
Telefon: 612 5143

Uus päevalüpsi rekord 82,1 kg

Jõudluskontrolli Keskus
Pressiteade, 12.01.2009

Uus päevalüpsi rekord

Uue aasta esimesed päevad tõid päevalüpsi rekordi. Kehtna Mõisa OÜ lehm Trilla lüpsis 5. jaanuaril 82,1 kg piima kolmekordsel lüpsil. Senikehtinud rekord 80,7 kg oli Põlva Agro OÜ lehm Semu nimel 2. juulist 2008. a.

Jõudluskontrolli Keskus
738 7743

Tihedamalt pakendikonteinereid

MTÜ Eesti Pakendiringlus pressiteade
12. jaanuar 2009

Uued nõuded suurendavad pakendite taaskasutamist

Aasta alguses jõustunud pakendiseaduse muudatus nõuab, et maapiirkonnas peab olema üks avalik pakendikonteiner 500 elaniku kohta ning linnas olenevalt asustustihedusest üks punkt 500 või 1000 meetri raadiuses.

Pakendiseaduse muudatused tõstsid ka keskmise taaskasutusmäära seniselt 50 protsendilt 60 protsendile. Nimetatud määr sõltub materjalist ning puidul on see 45, plastpakendil 55, metallpakendil 60 ning paber-ja klaaspakendil 70 protsenti turuletoodud pakendite mahust.

„Tihedam kogumisvõrk ning tarbijate teadlikkus annab hea aluse pakendimaterjali taaskasutamiseks nõutud koguses. Aasta eest kehtima hakanud sorteerimisnõue on suurendanud avalike pakendikonteinerite kasutamist ning Pakendiringlus on omalt poolt teinud jõupingutusi, et rahuldada tarbijate vajadusi avalike pakendikonteinerite osas,“ ütles MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse esimees Aivo Kangus.

Tema sõnul vastab Pakendiringluse kogumisvõrk pakendiseaduse nõuetele, mõni omavalitsus ei ole veel otsustanud konteinerite asukohta, kuigi Pakendiringlusel on valmidus sinna konteinerid paigutada. Pakendiringlus paigaldab kõikjale Eestisse ligikaudu 500 uut pakendikonteinerit, mis võimaldavad efektiivsemalt tagatisrahata pakendeid koguda ning neid taaskasutusse suunata.

Taaskasutusorganisatsioonidega mitteliitunud pakendiettevõtjad peavad vastavalt pakendiseadusele korraldama oma kauba pakendite kogumise igas oma kauba müügikohas, informeerima tarbijaid võimalusest tagastada pakendijäätmed müügikohta, pidama arvestust oma kauba pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise osas iga müügikoha kohta eraldi.

Pakendiringlus vastutab hetkel kokku ligi 1800 ettevõtte pakendite kogumise eest. Pakendiringlus andis 2007. aastal taaskasutusse ligi 42 000 tonni pakendeid ehk 15 protsenti enam kui nõutud.

Parem kogumisvõrgu huvides sõlmisid taaskasutusorganisatsioonid MTÜ Eesti Pakendiringlus ja MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) oktoobris 2008 koostööleppe. Hetkel on kahel taaskasutusorganisatsioonil kokku ligi 5000 konteinerit ligi 1500 kogumispunktis üle Eesti. Konteinerite arvu suurendatakse plaanipäraselt.

Taaskasutusorganisatsioonid on asutatud pakendiseaduse alusel ning nende eesmärk on korraldada pakendite kogumist ja taaskasutamist. Taaskasutusorganisatsioonide tegevust finantseeritakse pakendiettevõtjate teenustasudest.

Pakendiringluse kogumisvõrgu leiab aadressilt www.pakendiringlus.ee.

Lisainfo
Aivo Kangus
MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse esimees
507 9315

Riigieksami valik 20. jaanuariks

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
13.01.2009 Presstiteade

Riigieksamite valiku tähtaeg läheneb

Gümnaasiumiõpilased peavad hiljemalt 20. jaanuariks 2009 teatama kooli juhtkonnale õppeained, milles soovivad tänavu riigieksameid teha. Samaks kuupäevaks peavad oma valiku tegema ka kutseõppeasutuste õpilased, kui nad soovivad riigieksameid sooritada. Gümnaasiumi varemlõpetanud saavad riigieksamitele registreeruda riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonna vahendusel või tuleb täita avaldus, mille vormi leiab eksamikeskuse kodulehelt www.ekk.edu.ee . Ka varemlõpetanutele on riigieksamitele registreerumise tähtaeg 20. jaanuar.

Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada viis lõpueksamit, neist vähemalt kolm peavad olema riigieksamid. Erand on tehtud eesti keelest erineva õppekeelega koolide õpilastele, kellele on väljastatud eesti keele kõrgtaseme või eesti keele C1-taseme tunnistus. Kui õpilane esitab vastava tunnistuse koolile 20. jaanuariks, siis ei pea ta sooritama eesti keele kui teise keele riigieksamit. Sellisel juhul tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada neli lõpueksamit, millest vähemalt kaks on riigieksamid.

Riigi- ja koolieksamite valikut õpilane samal aastal muuta ei saa, st eksameid ei saa lisada, vahetada ega valitud eksamist loobuda. Eriti tuleks meeles pidada, et käesolevast õppeaastast saab kool lõputunnistuse väljastada 12. klassi õpilasele, kellel on kõikide õppeainete kooliastmehinded vähemalt rahuldavad ja kes on kõik valitud lõpueksamid (nii kooli- kui ka riigieksamid) sooritanud positiivselt. Kui õpilane puudub riigieksamilt ning ta ei soorita ka lisaeksamit, siis jooksval õppeaastal ta kooli lõpetada ei saa. Samuti saab kooli lõpetamisel takistuseks näiteks 11. klassis valitud ja sellelt puudutud keemiaeksam.

Eesti õppekeelega koolides on kohustuslik eesti keele ning vene õppekeelega koolides vene keele riigieksam (kirjand). Vene või muu õppekeelega koolis on kohustuslik ka eesti keele kui teise keele eksam. Selle edukal sooritamisel (vähemalt 60% maksimaalsest tulemusest) väljastatakse eksamikeskuse poolt lisaks riigieksamitunnistusele ka eesti keele B2-taseme tunnistus.

Ka koolieksamite valik tuleb teha 20. jaanuariks. Uudne on see, et ühe koolieksami võib õpilane teha praktilise tööna.

2009.a riigieksamiperiood algab 16. aprillil eesti keele kui teise keele kirjaliku osaga ja lõpeb 10. juunil füüsika riigieksamiga.

Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamine ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord on sätestatud haridus- ja teadusministri määrusega nr 70 3.detsembrist 2008.

Lähem teave eksamikeskuse kodulehelt www.ekk.edu.ee

Lisainfo: Andres Ääremaa, eksamikorralduse osakonna juhataja, tel 7350 560