Eestikeelse õppe võimalused Soomes

Eestikeelse õppe võimalused Soomes laienevad

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas külastas kolmapäeval, 19. augustil Helsingis Latokartano kooli, kuhu on koondunud Helsingi linna poolt pakutav eesti-soome kakskeelne õpe.

Käesoleval õppeaastal avati Latokartanos uus põhikool, kus tegutseb viis eesti klassi. Eestist pärit õpilaste arv on juba üle saja. Esmakordselt hõlmab kakskeelsete klasside süsteem ka põhikooli 7. ja 8. klasse, kus õppekeelteks on eesti ja soome keel. Eestikeelse õppe maht sõltub sellest, kas perel on plaanis naasta Eestisse või jätkab õpilane kooliteed Soomes.

Minister Lukase sõnul ootab kodumaa iga õpilast tagasi õppima Eesti õppeasutustes. Emakeele õppimine piiri taga on aluseks sellele, et kontakt Eesti kultuuri ja ühiskonnaga ei katke ja Eestis õpingute jätkamine on tunduvalt lihtsam.

Lisateave:
Mika Keränen
välissuhete talituse nõunik
505 8953
mika.keranen@hm.ee

Maavanema ametikoht omavalitsuslikuks

Kajar Lember: maavanema ametikoht tuleb muuta omavalitsuslikuks

26. augustil Pärnumaa Omavalitsusliidu debatil märkis Rahvaliidu aseesimees Kajar Lember, et senised riiklikud maavanemad tuleb asendada omavalitsuste poolt valitavate maavanematega.

„Maakonnas tuleb senise riikliku maavalitsuse asemel luua omavalitsuslik maakondlik juhtimistasand,” märkis Lember. Ta lisas, et senised riiklikud maavanemad tuleb asendada omavalitsuste poolt valitavate maavanematega.

Lember rõhutas, et maakondlik juhtimine peab olema parteipoliitikast lahus: „Maakondliku juhtimise ülepolitiseerimine halvab riigi ja kohalike omavalitsuste normaalset koostööd.”

Pärnumaal peetud arutelul avaldas Lember ka seisukoha, et valdade ja linnade lihtviisil liitmine haldusprobleeme ei lahenda ega anna loodetud kokkuhoidu. „Valdade liitmine ei suurenda raha hulka ühe ruutkilomeetri kohta,” sõnas ta.

Lemberi hinnangul vajab riik halduskorralduse ümberkujundamisel terviklikku, sisulist ning ühtset haldusreformi nii maakonna kui ka omavalitsuse tasandil. Väikeste omavalitsuste probleemide lahendamiseks pole Lemberi arvates vaja likvideerida suuremaid, kvaliteetset avalikku teenust pakkuvaid omavalitsusi, sealhulgas sajanditepikkuse identiteediga maakonnalinnu.

Rahvaliit toetab haldusreformi, mille tulemusel tugevneb maakonnatasand ja kohalik demokraatia kindlustab inimestele võimaluse osaleda oma kodukoha elu arendamisel.

Hoonete energiatõhususe tõendamisest

Hoonete energiatõhususe tõendamine muutub lihtsamaks

Valitsus kinnitas täna energiatõhususe miinimumnõuete määruse muudatuse, mille olulistemaks eesmärkideks on lihtsustada hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamist ning seada sisse alates 2010. aasta juulist uutes ja oluliselt rekonstrueeritavates hoonetes küttekulude individuaalset arvestust.

Eelnõu näeb väikeelamute puhul ette võimaluse, et kui hoone projekteerija arvestab määruses nimetatud nõudeid hoone piiretele ja tehnosüsteemidele, siis ei ole vaja hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendada energiaarvutusega. Samuti täpsustatakse maksimaalse lubatava energiatõhususarvu määramist hoonetele, mida kasutatakse mitmel otstarbel.

Alates 1. juulist 2010 peab eelnõu kohaselt uutes ja oluliselt rekonstrueeritavates hoonetes kasutama seadmeid, mis võimaldaksid hoones küttekulude jaotamist hoone osade kaupa vastavalt tarbimisele. Selle nõude täitmiseks tuleb hoone küttesüsteemi rajamisel paigaldada radiaatoritele lisaseadmed – allokaatorid - nende soojusväljastuse hindamiseks või mõõta hoone osas paigaldatud radiaatorite soojusväljastust.

Ehitusseaduse järgi on tegemist olulise rekonstrueerimisega siis, kui selle maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehituse samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest. Juhul, kui olemasolevas hoones rekonstrueeritakse ainult küttesüsteemi, nõue paigaldada mõõtureid või allokaatoreid veel ei rakendu.

Eestis on tehnilisi lahendusi küttekulude jaotamiseks vastavalt tegelikule tarbimisele rakendatud, ning nende kasutuselevõtu kogemused on näidanud, et tarbijad kasutavad energiat palju säästlikumalt, kui nende energiaarve koostamise aluseks on tegelik energiatarbimine.

Määruse „Energiatõhususe miinimumnõuded“ muudatus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Täiendavad materjalid hoonete energiatõhususe miinimumnõuete arendamise kohta ning abimaterjalid projekteerijatele ja arhitektidele on avaldatud MKM kodulehel: http://www.mkm.ee/index.php?id=351313 või www.mkm.ee/hoonete-mn.

Avalike loengute sari

Rektor Rein Raud avab avalike loengute sarja diskussiooniga teadmise tuleviku üle

Uuel õppeaastal stardib Tallinna Ülikoolis taas Studia Generalia loengutesari. Edaspidi hakkavad regulaarselt kaks korda kuus toimuma avatud loengud, kus laiemale huviliste ringile tutvustavad oma uurimisteemasid erinevate teadusvaldkondadega tegelevad professorid ja tippteadlased. Tallinna Ülikooli professoritega vaheldumisi astuvad kuulajate ette ka rahvusvaheliselt tuntud oma ala spetsialistid. Studia Generalia sügissemestri avab neljapäeval, 3. septembril kell 12.00 Tallinna Ülikooli rektor prof Rein Raud loenguga „Teadmine“. Loeng toimub Mare õppehoone Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, M-218).

„Mõeldes, et meie peades olev korrastatud pilt maailmast peegeldabki tegelikkust täpselt ja adekvaatselt, eksime rohkem kui seda vaid meie jaoks parimal võimalikul viisil kujundatud ver­siooniks pidades. Aga see oma­korda ei tähenda, et kui meie pilt pole tõde, siis peab ta tingimata olema vale - ja et kui kellelgi po­le lõplikult õigus, siis on õigus igaühel. Juba Konfutsius on öel­nud, et tegelik teadmine seisneb oskuses teha vahet sellel, mida sa tead, ja sellel, mida sa ei tea. Kui aga vaatame, mis toimub meie praeguses tegelikkuses ja viisides, kuidas inimesi sellega toime tulemiseks ette valmista­takse, siis näib, et kõigi maailma haridussüsteemide juhid ja ku­jundajad küll sellest imeliselt täpsest maksiimist ei juhindu,“ tutvustab loengut Rein Raud. Loe samal teemal ka Rein Raua arvamusartiklit siit.

Rein Raud on Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja Aasia kultuuriloo professor ning alates 2006. aastast on ta Tallinna Ülikooli rektor. Ta on lõpetanud Leningradi Riikliku Ülikooli jaapani filoloogia erialal ning kaitsnud doktorikraadi Helsingi Ülikoolis. Alates 1995. aastast on ta Helsingi Ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor, 2007. aastal valiti ta Läti Ülikooli audoktoriks. Rein Raud on Euroopa Jaapani-uurijate Assotsiatsiooni juhatuse liige, Soome Akadeemilise Jaapani-uuringute seltsi esimees ning mitmete teadusajakirjade kolleegiumi liige. 2009. aastal tunnustati Rein Rauda haridus- ja kultuurialase koostöö edendamise eest Leedu Vabariigi teenetemärgiga. End siiski ennekõike kirjanikuna nägev Rein Raud on avaldanud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid, tema sulest on ilmunud neli luulekogu ja neli romaani. Tema romaan "Hector ja Bernard" võitis 2004. aastal Eesti kultuurkapitali aastapreemia ning 2009. aastal autasustati teda Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinnaga. Viimati ilmus Rein Raua sulest romaan “Vend“.

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida.

Studia Generalia loengud toimuvad kaks korda kuus neljapäeviti. Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised nii Tallinna Ülikoolist kui ka väljastpoolt. Loengusarja läbimisel on võimalik teenida 2 ainepunkti, loengutes osalemine on tasuta. Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna Virtuaalses Ülikoolis.

Tallinna Ülikooli Studia Generalia – avaram pilt maailmast!

Lisainformatsioon:
Kaie Lepik
Studia Generalia projektijuht
telefon: 6409450, 5115573
e-post: studia@tlu.ee
www.tlu.ee/studiageneralia

Keskkonnasäästlikud sõiduvõtted

Renault avas keskkonnasäästlikke sõiduvõtteid tutvustava veebilehe

Aadressilt www.renault-eco2.ee leiab mitmeid autojuhtimist keskkonnasõbralikumaks ja ökonoomsemaks muutvaid näpunäiteid, mille abil on võimalik auto CO₂ heitmekogust ja kütusekulu vähendada üle 15%. Samuti saab tutvuda Renault´ edusammudega sõidukite tootmisprotsessi keskkonnasäästlikumaks muutmisel.

Alates 2007. aastast on eco² logoga märgistatud Renault kõige keskkonnasäästlikumad sõidukuid, mis paiskavad õhku vähem kui 140g CO₂ ühe kilomeetri kohta. Pärast sõiduki kasutusest kõrvaldamist on 95% selle massist taaskasutatav ja vähemalt 5% selle plastmassist on ümbertöödeldud.

Renault eco² logo märgib seda, et keskkonnaga on arvestatud nii sõiduki loomise, kasutuse kui utiliseerimise staadiumis.

Eesti parkide almanahhi II osa

Valminud on “Eesti parkide almanahhi” teine osa

Keskkonnaministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös on valminud
"Eesti parkide almanahhi” teine osa, milles eri alade spetsialistid
käsitlevad parkidega seotud temaatikat ning probleeme nii Eestis kui
ka välismaal.

"Eesti parkide almanahhi" eesmärk on väärtustada Eesti maastike
erinevaid aspekte, tõsta inimeste keskkonnateadlikkust ning aidata kaasa
Eesti parkide ja seeläbi kultuuri ja looduspärandi säilimisele. Kogumik
kätkeb endas pikemaid ja lühemaid pargiteemalisi artikleid oma ala
asjatundjatelt. Käsitletakse parkide looduskaitselisi,
muinsuskaitselisi, kultuurilisi, ajaloolisi ning kaasaegseid probleeme
ja lahendusi. Tegu on perioodilise trükisega, mille esimene number ilmus
2007. aastal.

“Eesti parkide almanahhi” teine number tutvustab laiemale
lugejaskonnale ajaloolisi ning nüüdisaegseid parke, linnahaljastuse
probleeme ja lahendusi, samuti parkide hoolduse ja korrastamisega seotud
küsimusi. Trükis on mõeldud nii maastikuarhitektidele, ajaloolastele,
loodus- ja keskkonnakaitsega tegelevatele inimestele kui ka kõigile
teistele pargihuvilistele. Väljaannet saab osta suurematest
raamatupoodidest ning Muinsuskaitseameti raamatukogust.

Almanahhi toimetajaks on Tiina Tammet. Toimetuskolleegiumisse kuulusid
Anneli Randla, Urve Sinijärv, Piret Palm ja Tiina Tammet. Väljaandmist
toetasid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaministeerium ja
Muinsuskaitseamet.

Lisainfo:
Anneli Randla,
Muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja teaduse alal
507 4131

Üleminek 0,5 promillisele alkoholi piirmäärale

Eesti võiks kaaluda üleminekut 0,5 promillisele alkoholi piirmäärale

Justiitsministeeriumi saadetud kirjas tehti ettepanek kaaluda alkoholi lubatud piirmäära tõstmist eelkõige normide ühtlustamise mõttes, võttes samas arvesse läbiviidud joobes juhtide uuringut ning Riigikohtu otsust. MKMi eelnõu jäeti siiski kooskõlastamata õiguslikel põhjustel.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Einar Hillepi sõnul on üsna loomulik, et kui Euroopas on üldiselt võetud suund 0,5 promillisele lubatud piirmäärale, siis võiks seda ühtlustamise huvides kaaluda ka Eesti.

„Põhjuseks on ikka see, et Euroopa Liidu riikides kehtiksid võimalikult sarnased normid, mis muudaksid seaduste järgimise inimeste jaoks lihtsamaks,“ selgitas Hillep.

Ta lisas, et tänases piirideta Euroopas sõidavad inimesed vabalt ühest riigist teise. „Nii võib näiteks mõnest muust Euroopa riigist 0,4 promillise alkoholi tarvitamise tunnusega Eestisse sõitev juht sattuda siin pahaaimamatult süütegijaks.“

Hillepi sõnul toetab soovituse kaalumist ka Riigikohtu otsus, mille kohaselt ei loeta 0,5 promilli alkoholi veres mitte joobeks, vaid alkoholi tarvitamise tunnuseks, millel pole mingit seost isiku füüsilise seisundiga, mis oleks takistuseks auto juhtimisele.

„Kindlasti tuleb rõhutada ka seda, et justiitsministeerium esitas selle ettepaneku majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile vaid kaalumiseks,“ ütles Hillep. „Vastav eelnõu on Riigikogu menetluses ning ettepanekuid saab sinna teha vaid MKM. Kui MKM leiab, et meie soovitus ei vääri kaalumist, siis ei sunni meie kiri mingil määral neid seda ettepanekut esitama.“

2006. aastal valmis justiitsministeeriumil uuring, mille raames uuriti Eestis esmakordselt sõidukijuhi joobeastme ja liiklusõnnetuse riski seoseid. Uuringu tulemustest selgus, et oht liiklusõnnetusse sattuda tõuseb järsult alates 1,5 promillist. Selle tulemusel jõustus käesoleva aasta juulist ka seadusemuudatus, mille kohaselt on 1,5 promillises joobes sõiduki juhtimine kuritegu juba esimesest korrast.



Uuringust selgus ühtlasi, et nii 0,2 kui 0,5 promillise vere alkoholisisalduse mõju liiklusohutusele on praktiliselt samaväärne.

Enamikus EL liikmesriikides on lubatud vere alkoholisisaldus kuni 0,5 promilli, mis vastab Euroopa Komisjoni soovitusele. Neljas liikmesriigis (Iirimaa, Luksemburg, Malta, Suurbritannia) on lubatud kuni 0,8 promilli.

Joobes juhtide uuringuga saab tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel: http://www.just.ee/39378

Kõnealuse eelnõu jättis justiitsministeerium siiski kooskõlastamata põhjusel, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei olnud järginud välislepingute ratifitseerimiseks ette nähtud korda.

El Niño mõju Euroopas

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
21. august 2009
______________________________________

Alanud El Niño võib mõjutada ilma ka Euroopas

Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) andmetel tugevneb
lähinädalatel ilmastikunähtus El Niño, mis võib kaudselt mõjutada
ka Euroopa kliimat.

El Niño on ebaregulaarselt korduv ilmastikunähtus, mis mõjutab ilma
eeskätt Vaiksel ookeanil. El Niño tõttu muutuvad mitmeks kuuks või
koguni poolteiseks aastaks valitsevad tuulte ning hoovuste suunad,
samuti soojeneb Lõuna-Ameerika läänerannikul ookeani vesi. See kõik toob
kaasa ilmastikumuutused väga laialdasel alal. Neil kuudel hakkab sadama
seal, kus tavaliselt on kuiv, põuaaeg seevastu saabub niisketele
aladele.

„El Niño ilmingud on seoses ookeani pinnavee temperatuuri tõusuga
Lõuna-Ameerika läänerannikul juba alanud,” märkis EMHI klimatoloog
Ain Kallis.“Seega jälgivad paljude riikide ilmateenistused põnevusega
sündmuste arengut. Mõningate mudelite alusel võib arvata, et kaugel
Vaiksel ookeanil toimuv mõjutab isegi Euroopa kliimat.”

Kallise sõnul pole esialgsetel hinnangutel meil siiski põhjust karta
midagi erakorralist - ilmamudelite põhjal oleks sellest juba hoiatatud.

WMO teatel on oodata El Niño nähtuse mõningat tugevnemist juba
lähikuudel ja see võib jätkuda ka 2010. aasta esimeses kvartalis.
Momendil on Vaikse ookeani idaosas pinnavee temperatuur tõusnud 0,5 kuni
1 C võrra.

El Niño tugevaid mõjusid on tunda saanud mitmed piirkonnad peale Vaikse
ookeani. Näiteks eriti tugevate El Niñode esinemise aastail (1982-1983
ja 1997-1998) said põudade tõttu kahjustada Aafrika ning Põhja-Ameerika
riikide majandus. Samuti on esinenud paduvihmasid California kõrbetes,
Brasiilia ja Indoneesia vihmametsad aga on kannatanud kuivuse all,
Hindustani poolsaarel on hilinenud või nõrgenenud mussoonid jne.

Keskmiselt korduvad El Niño nähtused 4 kuni 5 aasta tagant, seejärel
võib saabuda tema vastasfaas, nn La Niña, kui Vaikse ookeani idaosa
veed muutuvad keskmisest külmemaks. La Niñade aegu tugevneb näiteks
orkaanide sagedus ja tugevus Atlandil.


Lisainfo:
Ain Kallis,
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi klimatoloog
511 8679

Muinastulede öö Eestis 2009

29. augustil süüdatakse muinastuled

Veebiportaal Mereblog ja Rannarahva Koda kutsuvad kõiki eestimaalasi
laupäeval, 29. augustil õhtul mere äärde, et süüdata küünal, tõrvik või lõke
ja üheskoos tähistada Muinastulede ööd. Muinastuled palutakse süüdata õhtul
kell 21.30 kõikjal Läänemere ääres.

Muinastulede öö traditsiooni eestvedajad on seadnud eesmärgiks, et tulesid
süüdataks nii palju, et igas mereäärses kohas oleks näha vähemalt kahte
tuld.

Muinastulede öö traditsiooni Eestis õhutav Mairold Vaik loodab, et tuled
aitavad inimestel paremini mõista enese ja mere seost. „Eestil on unikaalne
positsioon, meil on sadu ja sadu kilomeetreid rannajoont. Me oleme igas
mõistes mereriik, kuid ometi pole enamik inimesi isegi paadiga merel käinud.
Muinastulede ööga loodame kõigile meelde tuletada, et oleme rannarahvas ja
tunneme koos uhkust selle üle,” lisas Vaik.

Märgutulesid kasutati muistsel ajal kodutee näitamiseks neile, kes merel kui
ka sõnumite edastamiseks. Vanimad kirjalikud andmed tuledega teadete
edastamisest Läänemere regioonis pärinevad viikingite ajast. Siis toimis
Eesti, Rootsi ja Soome ranniku laevateede ääres ühtne, ulgumerelt sisemaani
ulatuv sõnumite edastamise süsteem.

Muistsete märgutulede taaselustamine algas Soome rannikul 1992. aastal.
Muinastulede Ööga soovitakse tugevdada Läänemere ranna- ja maarahva ühtsust,
säilitada mere-äärset kultuuripärandit ja taaselustada rannarahvaste
traditsioonid.

Tänaseks on Muinatulede Ööga liitunud juba kõik Läänemere-äärsed rahvad.
Igal aastal augusti viimase laupäeva õhtul kell 21.30 süüdatakse tuled
Soomes, Ahvenamaal, Rootsis, Taanis, Poolas, Leedus, Lätis ja ka Eestis.
Lisaks randadele süüdatakse tuled ka siseveekogude kallastel.

Korraldajad ootavad infot Muinastulede ööst osavõtjate ja kõikide
planeeritud muinastulede kohta veebilehel www.rannarahvakoda.ee. Korraldajad
paluvad samuti eelnevalt tutvuda lahtise tule tegemise reeglitega samal
veebilehel või infotelefonil 1524.

Rannarahva Koda on 1. mai mõttetalgutest alguse saanud seltsing, mille
liikmete sooviks on kaasa aidata erinevate merega seotud organisatsioonide,
merenduse spetsialistide, mere-ja rannakultuurist huvitatud inimeste ja
teiste huvigruppide võrgustumisele. Koja liikmete eesmärgiks on väärtustada
Eestimaa unikaalset mere-äärset asukohta ja aidata kaasa Eestimaa muutumist
mereäärsest riigist taas tõeliseks mereriigiks. Vaata www.rannarahvakoda.ee

Mereblog.com on veebiportaal, mis vahendab merendusalast infot, uudiseid,
arvamus- ja merelugusid. Portaali tegijate eesmärgiks on propageerida
merendust ja merenduse taaselustamise vajadust ning leida koostöös
merendusringkondade ja kodanikeühendustega selleks võimalusi.

Lisainfo:
Mereblog: Mairold Vaik, mairold@mereblog.com, 5219785
Rannarahva Koda: Riina Aasma, riina@viimsivald.ee, 5094272
Minu Eesti: Anneli Ohvril, anneli@minueesti.ee, 5297557

Haridusteemaline töötuba

Sobiv aeg mõtteviisi muutuseks hariduses

Laupäeval, 22. augustil toimus Tallinnas Minu Eesti haridusteemaline
töötuba, kus erinevates ringides arutati õpetaja staatust ja rolli koolis,
probleeme täiskasvanute koolituses, loovuse avaldumist võimaldava keskkonna
ja jagatud arusaama saavutamise vajaduse ja võimaluse üle hariduse
valdkonnas. Samuti oli kõne all süsteemsemalt kasutusele võtta
abivahenditena internet ja digitelevisioon, et anda õpetajatele rohkem aega
pühendumiseks igale õpilasele.

Jüri Tallinn tegi ettepaneku arendada välja televisiooni- ja
internetikanal, mis tekitaks haridussõbraliku ja humanistlikele väärtustele
orienteeritud meediakeskkonna ja annaks väljundi koolitusega ja
haridusküsimustega tegelevatele organisatsioonidele. See oleks huvilistele
täiendavaks õppematerjalide allikaks ning toetaks praktiliselt nii õppijat
kui õpetajat, lapsevanemaid ja koolijuhte. Leiti, et mõttetalgud on
efektiivne viis aidata kaasa isereguleeruvate arutelude tekkeks ning tuli
ettepanek luua mõttetalgute kool mõttetalgujuhtide väljakoolitamiseks.
Samuti arutati õpilaste kaasamise võimalust hariduseteemalistele
mõttetalgutele.

Arutelu käigus tehti Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanek moodustada
regulaarselt töötav mõttekoda. „Kui inimesed osalevad muutuste
ettevalmistamisel, siis nad otsivad võimalusi nende elluviimiseks. Kui aga
inimesed seatakse fakti ette, siis hakkavad nad kritiseerima ja otsima
õigustusi ja võimalusi muutuseid ignoreerida,“ kinnitas arutelu juht Jüri
Ginter. Sel juhul laieneb ka isikute ring, kelle poole saab pöörduda, kui
soovid teada, mis suunas me liigume.

Viimase arutelude tulemused on avaldatud foorumil

Nagu esialgu oligi kavandatud, jäävad Tartus ja Tallinnas sellisel kujul
toimunud arutelud viimasteks. Edasine tegevus toimub klubilises vormis,
seminaridena ja internetifoorumis. Klubi otstarve on eelkõige üksteisega ja
kogemustega tutvumine ning kohtumistel tekivad teemad vastavalt kohaletulnud
inimeste baasil. Esimesel klubiõhtul on kavas ajurünnak teemal „21. sajandi
väljakutsed haridusele“. Seminari esimeste teemadena on kavas refleksiooni,
eneseanalüüsi ja tagasiside seosed ning rahvusvaheline õpetajateuuring ja
selle tulemused.

6.-8. novembrini toimuvad Tartus mõttetalgud teemal „21. sajandi väljakutsed
haridusele“. Arutelud toimuvad nii eesti kui vene keeles. Mõttetalgute
ettevalmistamiseks on avatud kodulehekülg www.talgujad.tartu.ee ning
registreerimiseks foorum


Lähem info:
Jüri Ginter, jyri.ginter@gmail.com
Anneli Ohvril, anneli@minueesti.ee, 529 7557

Väike-laukhane kaitse tegevuskava

Väike-laukhani sai kaitseks tegevuskava

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas tegevuskava väike-laukhane (Anser erythropus) kaitse korraldamiseks Eestis eesmärgiga tagada rannaniitude säilimine, kus hanedel on võimalik rändeteel puhata, süüa ja ööbida.

Eestis väike-laukhaned ei pesitse, aga tähelepanuväärne osa Euroopa asurkonnast rändab siit kevaditi läbi ja peatub eeskätt Lääne-Eesti rannaniitudel ja põldudel (Matsalu rahvuspark, Silma looduskaitseala). Eestis kuuluvad väike-laukhaned kõige rangemalt kaitstud liikide hulka. Nende kaitse tagamisel on esmajärjekorras vajalik suurte rannaniitude säilitamine, taastamine ning järjepidev hooldamine, et haned saaksid seal puhata, süüa ja ööbida. Rändepeatuskohtade kvaliteet mõjutab oluliselt lindude pesitsusedukust ja asurkonna säilimist.

Ülemaailmselt on väike-laukhani samuti ohustatud ning kaitstud haneliik, kelle levikuala ja arvukus on alates 20. sajandi algusest suuresti kahanenud. Kui 1960. aastatel hinnati koguarvuks ligi 100 000 isendit, siis praegu elab maailmas veidi üle 25 000 väike-laukhane. Euroopas on väike-laukhani eriti ohustatud liik, kelle arvukus on alla 100 paari ning pesitsusalad on kahanenud vaid väikesteks laikudeks. Nad pesitsevad arktilises tundras Põhja-Norras, Koola poolsaarel ja Rootsis.



Väike-laukhanede seire ja kaitsega on Eestis tegeldud viimased kümmekond aastat koos Soome Looduse Fondiga. Aastatel 2005–2008 osales Eesti Euroopa Liidu rahastatud Life-Natura projektis ”Väike-laukhanede kaitse Euroopa rändeteel”, mille eesmärk oli leida ja rakendada võimalikult tõhusaid kaitseabinõusid kogu teadaoleva rändetee ulatuses ning selgitada välja uued võimalikud peatus-, pesitsus- ja talvitusalad. Life-projekti käigus taastati ja hooldati niidualad Matsalu lahe kahel saarel väike-laukhanede peatuskoha vahetus läheduses, et laiendada lindudele sobivat toitumis- ja ööbimisala. Life-projekti ühe osana valmis ka käesolev tegevuskava väike-laukhane kaitse korraldamiseks.

Tegevuskava on koostatud aastateks 2009–2013 ja peamise eesmärgina näeb see jätkuvalt ette rändepeatuspaikadeks olevate rannaniitude hooldust ja taastamist. Lisaks jätkub seire Eestis peatuvate lindude arvukuse hindamiseks; ka korraldatakse jahimeestele koolitusi, et tutvustada väike-laukhanesid ja nende kaitsega seotud küsimusi.

Kuna enamus rändeaegsetest ohtudest varitseb väike-laukhanesid väljaspool Eestit, siis on liigi säilimiseks väga oluline jätkuv rahvusvaheline koostöö, milles Eesti osaleb.

Väike-laukhane kaitsekorralduskava on Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel http://www.envir.ee/1688. Vaata ka Life-projekti kodulehekülge (www.wwf.fi/lwfg) ja väike-laukhane lehekülge (www.piskulka.net).

Eesti punase raamatu uuendatud nimekiri

Keskkonnaminister kinnitas Eesti punase raamatu uuendatud nimekirja

Uuenenud on Eesti punase raamatu liiginimestik, mis on aluseks liikide kaitse korraldamisel ja kaitsemeetmete kavandamisel.

Punase raamatu eesmärgiks on anda ülevaade erinevate liikide haruldusest ning liikide väljasuremisele viivatest ohtudest, seega on raamat mõeldud töövahendiks eelkõige teadlastele ja looduskaitsjatele.

Uuendatud Eesti punane raamat on koostatud Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni koordineerimisel, toimkonna töös osales ligi 30 erinevate liigirühmade asjatundjat meie ülikoolidest ja vabaühendustest.


Erinevalt varasematest punastest raamatutest on seekordse punase raamatu liikide ohustatuse kategooriad muutunud. Uute kategooriate aluseks võeti Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) punase raamatu nimestiku viimane, 2003. a. täiendatud versioon.

Uues punases raamatus on kasutusel kategooriad nagu regionaalselt välja surnud (RE), äärmiselt ohustatud (CR), eriti ohustatud (EN), ohualtid (VU), ohulähedased (NT) ja puuduliku andmestikuga liigid (DD). Lisaks on kasutusel tavaliste liikide puhul tähis (LC), võõrliikidel tähis (NA) ja (NE) nende liikide puhul, kelle haruldust ei ole hinnatud.

Eesti punases raamatus on äärmiselt ohustatud liikidena välja toodud näiteks järvekaur, merivart, must-harksaba ja tuttlõoke. Samuti on eriti ohustatud liikideks nimetatud viigerhüljest, rabapüüd, tutkast, roherähni, ohualtiks peetakse ka lendoravat.

Mitmete Eesti liikide ohustatuse aste on võrreldes eelmise punase raamatuga muutunud. Kui 1998. aastal hinnati näiteks liike rohe-kärnkonn, harivesilik ja kivisisalik haruldaseks, siis nüüd on rohe-kärnkonn äärmiselt ohustatud ja harivesilik ning kivisisalik ohualtid. Samas on ka positiivseid trende: võrreldes 1998. aasta seisuga on meie samblaliikidest ohustatute kategooriast välja arvatud ning tavaliste liikide kategooriasse viidud 20 liiki (6 helviksammalt ja 14 lehtsammalt), ka on näiteks linnuliik põldvutt kategooriast ohualtid liikunud leebemasse kategooriasse ohulähedased.

Varasemalt on Eestis Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni eestvedamisel punane raamat kokku pandud kolmel korral - aastail 1979, 1988 ja 1998. 1982 aastal on punasest raamatust välja antud ka nn rahvaväljaanne, kuhu on lisatud liigikirjeldused, mis aitavad liike looduses paremini ära tunda.

Kokkuvõtet Eesti uuest punasest raamatust saab lugeda siit: Eesti punane raamat 2008

Koostöö elustiku mitmekesisuse säilitamiseks

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
25.06.2009
______________________________________________________________
Keskkonnanõukogu tõhustab EL koostööd elustiku mitmekesisuse
säilitamiseks

Täna, 25. juunil osaleb keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Luxemburgis
Euroopa Liidu Keskkonnanõukogu istungil, kus arutatakse riikidevahelise
koostöö tõhustamist, et ühiselt välja töötada meetmeid elustiku
mitmekesisuse säilimiseks ja invasiivsete võõrliikide leviku
tõkestamiseks ning kliimamuutustega kohanemiseks.

Nõukogu istungil on plaanis teha vahekokkuvõte Euroopa Liidu
bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava rakendamiseks ja võõrliike
käsitleva strateegia väljatöötamiseks. Eesti toetab elustiku
mitmekesisuse säilimiseks tehtavaid samme, kuna võõrliikide
sissetoomisega on otseselt seotud kohalike liikide väljasuremine. See on
praegu väga aktuaalne teema kogu Euroopa Liidus, mistõttu tuleks
suurendada ka sissetungivate liikide tõrjeks ja kontrollimiseks
eraldatavaid EL toetusi.

Olulise päevakorrapunktina arutatakse istungil ka biojäätmete
käitlusega seotud küsimusi, sest biolagunevad jäätmed moodustavad
sageli rohkem kui poole tekkivatest olmejäätmetest. Seepärast on EL
Keskkonnanõukogu teinud Euroopa Komisjonile ülesandeks analüüsida ja
vajadusel koostada hiljemalt 2010. aastaks üle-euroopaline õigusakt
biolagunevate jäätmete kohta eesmärgiga muuta biojäätmete käitlust
puudutav õiguslik regulatsioon Euroopa Liidus ühtlasemaks.

Eesti toetab Euroopa Liidu püüdlusi leidmaks biojäätmetele rakendust
nii säästliku jäätmekäitluse kui ka taastuvenergia eesmärkide
saavutamiseks, kuna see võimaldab EL liikmesmaadel oma ressursse
säästvamalt kasutada ja prügilates ladestatavate jäätmete koguse
vähenemine aitab ka tõhusamalt võidelda kliimasoojenemisega.

Samuti arutab keskkonnanõukogu kogu Euroopa mulla hea seisundi ja
kaitse tagamise küsimusi; ka peaks saavutatama kokkulepe
tööstussaasteheitmete direktiivi osas.

Lisainfo:
Rando Härginen,
Keskkonnaministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna spetsialist
626 2914

Perekonnaseadus ei läinud läbi

On selge, et perekonnaseadus ei ole ega peakski olema kindlasti mingi imerohi, mis paneks inimesi armuma, armastama ja abielluma või mis tagaks kõigile peredele püsivalt õnneliku elu. Küll aga on seadusandja võimuses luua hea ja kaasaegse perekonnaseadusega selline õiguslik raamistik, mis oma paindlikkuse või karmusega looks niisuguseid tingimused, kus üha enam soovitakse astuda seaduslikku abiellu ning kus perekondades on tagatud kõigi pereliikmete õigused. Ma julgen kinnitada, et uus perekonnaseadus neid eesmärke igati täidab. Samas ei tähenda see kinnitus, nagu meil ei oleks üleval lahendamata probleeme väljaspool seda seadust. Neid loomulikult on, olgu see näiteks elatiste väljamõistmise ja tasumise probleemid või kohtumenetluste aeglus ning nende probleemide lahendamist peame me mõistagi jätkama.
(Väljavõte stenogrammist)

Valitsuse algatatud perekonnaseadus (55 SE) jäi Riigikogus 21. mail vastu võtmata, kuna ei saavutanud vajalikku Riigikogu koosseisu häälteenamust (51 häält). Seaduse poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu ei olnud ega erapooletuks jäänud keegi.

Õiguskomisjon otsustas oma 21. mai istungil algatada uuesti perekonnaseaduse eelnõu, mis jäi Riigikogus piisava toetuseta ja langes menetlusest välja. Õiguskomisjon esitab eelnõu Riigikogu menetlusse 1. juunil sellisena nagu see oli tänasel lõpphääletusel.

Võrreldes kehtiva seadusega on eelnõus oluliselt täiustatud mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone, eeskätt hooldusõigust ja lapsendamist puudutavates küsimustes ning rohkem on arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat.

Eelnõu annab võimaluse valida kolme varasuhte – varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus ja lahusvara – vahel. Säilib ka võimalus sõlmida abieluvara leping. Teiste varasuhetega võrreldes on mõnevõrra eelistatum varaühisus, mille osas eelnõu näeb ette, et kui abikaasad ei ole muud varasuhet valinud, siis kohaldub varaühisuse regulatsioon sarnaselt praegu kehtiva seadusega.

Kokkuvõttes on eelnõu eesmärgiks kaasaegsetele peresuhetele kohase tervikregulatsiooni loomine, millega kehtestatakse abikaasade õigustes ja kohustustes oluliselt selgemad kriteeriumid, mis peaksid perekonnaliikmete omavahelistes suhetes ning nende suhetes kolmandate isikutega ära hoidma hulga vaidlusi.

Padar, Pihl, Palo

Peaminister Andrus Ansipi avaldus
21.05.09

Esitasin Vabariigi Presidendile avaldused vabastada oma ametist rahandusminister Ivari Padar, siseminister Jüri Pihl ja portfellita rahvastikuminister Urve Palo.

Riik vajab teovõimelist valitsust, paraku on Reformierakonna ja IRLi koostöö Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga ummikusse jooksnud. 3%lise eelarvedefitsiidi raamidesse mahtumiseks peab valitsus kiiremas korras parandama eelarvepositsiooni 6 miljardi krooni võrra. Sotsiaaldemokraatidega oleme valitsusliidus suutnud leida ühisosa eelarvepositsiooni parandamise osas paraku vaid 3,4 miljardi krooni võrra. 2,6 miljardi krooni osas jäi see ühisosa hoolimata pikkadest ja pingelistest läbirääkimistest leidmata.

Me ei saa siin pidama jääda ja pole ka aega rohkem oodata. Tuleb minna edasi, et leida võimalused eelarvedefitsiidi hoidmiseks väiksemana kui 3% SKTst. Me peame seda tegema mitte euro nimel, vaid riigi rahanduse usaldusväärsuse nimel, millest sõltub Eesti kodanike kodulaenude intress ja ettevõtjatele hädavajaliku kapitali odavus ja kättesaadavus. Euro on boonus, mille saame, kui suudame hoida Eesti rahanduse usaldusväärsena... (jätkub)

Invasiivsed võõrliigid

Rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse päev keskendub võõrliikidele
KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
21. mai 2009

Homme, 22. mail tähistatakse rahvusvahelist bioloogilise mitmekesisuse
päeva, mille tänavuseks teemaks on invasiivsed võõrliigid.

Võõrliigiks peetakse sellist liiki, mis satub uude keskkonda inimese
tahtlikul või tahtmatul kaasabil. Seoses kaubanduse, reisimise ja
turismi arenguga saavad levida nii taimed, loomad, mikroorganismid kui
ka viirused kohtadesse, kuhu nad inimese kaasabita poleks ilmselt kunagi
jõudnud.

Eestis loetakse võõrliikideks kokkuleppeliselt selliseid liike, mis on
siia jõudnud 19. sajandi lõpul ja hiljem, taimede puhul on selleks
piiriks 18. sajandi keskpaik.

Elustiku mitmekesisuse päev keskendub eeskätt invasiivsetele
võõrliikidele, mis levides uutele aladele võivad ohustada
ökosüsteeme, elupaiku või liike. „Invasiivsed võõrliigid muudavad
oma kohaloluga kohalikku loodust, sest konkureerides toidu ja elupaikade
pärast ohustavad nad suuremal või vähemal määral kodumaiseid liike ja
ökosüsteeme,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna
peaspetsialist Merike Linnamägi. „Sageli on neil ka mõju majandusele või
inim- ja loomatervisele,“ lisas ta.

Võõrliike on loodusest eemaldada väga raske, sellepärast on oluline
nende loodusesse sattumist ennetada. „Inimesed võiksid enne võõramaise
elusolendi Eestisse toomist põhjalikult mõelda,“ märkis Linnamägi,
täpsustades, et mitmete liikide puhul on võimalik välismaisele
liigile leida kodumaine alternatiiv, mis muuhulgas on sageli ka meie
kliimas vastupidavam. Meeles tuleb pidada, et võõramaine loom võib elada
näiteks kodus puuris või akvaariumis, kuid teda ei tohi lasta
loodusesse. Samuti võib taimi kasvatada toas või aias, aga peab jälgima,
et taim sealt loodusesse ei leviks.

Kuigi looduskaitseseaduse järgi on keelatud võõrliikide loodusesse
laskmine, on paljude liikide puhul nende invasiivsust nähtud juba nii
Eestis kui ka naabermaades. Viimase aja halvim näide on Tartumaal ja
mujalgi leitud ohtlikuks võõrliigiks peetav hispaania teetigu. Kiiresti
paljunev teetigu sööb taimi, teisi teoliike ja võib süüa isegi omaenese
liigikaaslasi. Lisaks leiti eelmisel aastal Eesti loodusest esimene
signaalvähi isend, kes võib levitada meie vähiliikidele surmavaid
haigusi, jäädes ise terveks.

Kõige ohtlikumate liikide sissetoomine Eestisse on keelatud
keskkonnaministri määrusega, kuhu on kantud 13 taimeliiki ja -hübriidi,
11 liiki imetajaid, üks linnuliik, 11 liiki kalu ja 7 liiki selgrootuid
(sh 3 liiki vähke).

„Selles nimekirjas on neid liike, mis ohustavad meie loodust, aga ka
neid, mis lisaks loodusele ohustavad meid endid,“ selgitas Linnamägi.
Näiteks põhjustab hiid- ja Sosnovski-karuputke mahl nahale sattudes
põletust, ambroosia on väga tugev õietolmu allergeen, kährikkoer levitab
parasiite ja marutõbe.

Mõiste “bioloogiline mitmekesisus” hõlmab looduse mitmekesisust
geeni, raku, liigi, populatsiooni ja ökosüsteemi tasandil. Mitmekesisuse
kaitseks loodi 1992. aastal bioloogilise mitmekesisuse konventsioon,
millega on ühinenud 191 riiki. Eesti ühines konventsiooniga 1994.
aastal.

Võõrliikidest maailmas ja Eestis saab täpsemalt lugeda hiljuti ilmunud
raamatus “Maismaa võõrliikide käsiraamat”, mille on koostanud Liina
Eek ja Toomas Kukk ja mida näeb Keskkonnaministeeriumi kodulehel:
http://www.envir.ee/1096898.
Loe lisaks võõrliikide kohta ka Keskkonnaministeeriumi kodulehelt:
http://www.envir.ee/95541.

Lisainfo:
Merike Linnamägi,
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist
626 2968

Seminar maastikupärandi väärtustamisest

Seminar maastikupärandi väärtustamisest

Neljapäeval, 21. mail korraldab Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskus Kultuuriteooria tippkeskuse raames Eesti kultuuripärandi vääristamise alase seminari. Seminar toimub Tallinna Ülikooli Uus-Sadama 5 õppehoone ruumis U-134.

Viimasel aastakümnel on Euroopas üha enam uuritud ja esile tõstetud maastiku osa kultuurimälu pärandi ja rahvusliku identiteedi loomisel. Selle näiteks on Euroopa maastiku konventsioon, mille on ratifitseerinud kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid, välja arvatud Saksamaa, Austria ja Eesti. Maastiku ja kultuuri keskuse poolt korraldatava seminari eesmärgiks on tõsta tähelepanu keskmesse maastiku kui elava kultuuripärandi väärtustamise vajalikkus Eestis. Ettekannetes ning neile järgnevas arutelus keskendutakse maastiku kui kultuuripärandi poliitika mõtestamisele riiklikul ja üksikisiku tasandil, kõrvutades seda maastiku kui looduspärandi kaitsega Eestis ja Euroopas.

Seminari ajakava:
10.00 avasõnad - Helen Sooväli, TLÜ maastiku ja kultuuri keskus
Seminari I osa: modereerib Helen Sooväli
10.10 prof Hannes Palang, TLÜ maastiku ja kultuuri keskus - „Loodus- ja kultuuripärandist, nende kaitsmise arengujooni ja väärtustamisest maastikes Eestis ja Euroopas“
10.30 prof Kalev Sepp, EMÜ Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut - „Maastiku konventsioon Eestis ja Euroopas“
10.50 Urve Sinijärv, Keskkonnaministeerium „Loodus- ja muinsuskaitse: pargid“
11.10 Leele Välja, EKA - „Pärandi säilitamine linnaruumis. Majad ja asumid“
11.30 Taavi Pae, TÜ geograafia osakond - „Kodumaa tundmine, kodu-uurimine ja pärand“
11.50 Lõunapaus
Seminari II osa: modereerib Marju Kõivupuu
12.30 Heiki Pärdi, Eesti Vabaõhumuuseum – „Eesti maa-arhitektuuri ja maastiku riiklik programm. Maastiku vääristamine riiklikul tasandil“
12.50 Jürgen Kusmin, Riigimetsa Majandamise Keskus - „Pärandkultuur. RMK kaardistamas pärandkultuuri“
13.10 Marju Kõivupuu, TLÜ maastiku ja kultuuri keskus „Inventeerimisest identiteediotsinguteni. Etnokultuurilised välitööd Lahemaa rahvuspargis 2007-2009“
13.30 Ümarlaud: modereerib Helen Sooväli. Kõneisikud: prof Hannes Palang, maastiku ja kultuuri keskus; Mart Johanson SA Rebala Fond; Anton Pärn, Kultuuriministeerium

Lisainformatsioon:
Helen Sooväli
Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskuse teadur
Telefon: 6199 560
e-post: helen.soovali@tlu.ee

Metsanduse arengukava koostamine

Koguneb metsanduse arengukava koostamise komisjon
KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE

Täna, 20. mail koguneb Keskkonnaministeeriumis keskkonnaministri
moodustatud komisjon eesmärgiga alustada Eesti metsanduse arengukava
kuni aastani 2020 koostamist.

„Metsanduse arengukava koostamise käigus hinnatakse metsanduses
toimunut, kavandatakse metsade kasutamise võimalusi, seatakse
konkreetsed eesmärgid ning planeeritakse tegevusi eesmärkide
saavutamiseks,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja
metsanduse asekantsleri kt Andres Talijärv, kes on ühtlasi arengukava
koostamise komisjoni esimees.

Metsanduse arengukava koostamise nõue tuleneb metsaseadusest ja säästva
arengu seadusest.

Metsandus on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mille
all mõistetakse metsade kasvatamist, kasutamist, kaitset, puidu
transporti ja -töötlemist ning neid toetavaid metsanduslikku haridust,
metsateadust ja kommunikatsiooni. Riigikogus 2002. aastal heaks kiidetud
ja kuni 2010. aastani kehtiv metsanduse arengukava on aidanud lahendada
mitmeid olulisi probleeme. „Oluliselt on tõhustunud metsade kaitse ja
riigi metsanduse korraldus, praktiliselt olematuks on muutunud
metsavargused ja muu illegaalne tegevus metsades,“ märkis Talijärv.
„Samuti on oluliselt kasvanud meie erametsaomanike teadlikkus
sellest, kuidas metsaga ümber käia ja nii on tagatud metsade korrashoid,
uuenemine ja seega kogu valdkonna jätkusuutlikkus.“

Samas vaevavad praegu Eesti metsandust mitmed probleemid. “Näiteks
toormepuudus, mis on osaliselt tingitud metsaressursi vähesest
kasutamisest ja millega on kaasnenud tootmismahtude vähenemine,” tõi
Talijärv näite. Takistavate teguritena märgivad metsamehed ka
erametsaomanike vähest ühistegevust, erametsaomanike ebasoodsat
maksukoormust, piiranguid raskeveokitega puidu veol ja jätkuvalt riigi
omandis olevate metsamaade kasutusest väljasolekut.

“Metsasektori rolli ja olulisust riigi majanduses ja
sotsiaalvaldkonnas ei teadvustata sageli piisavalt, kuigi metsandus on
töötleva tööstuse üks põhivaldkondi, tasakaalustades meie
väliskaubanduse bilanssi ja andes paljudele tööd,” tõdes Andres
Talijärv.

Arengukava põhieesmärgiks ongi saavutada metsade hea tootlikkus ja
elujõulisus ning mitmekesine ja tõhus kasutamine ning tulemuslik
kaitse. Metsanduse arengukava koostamine on avalik, seda koordineerib
Keskkonnaministeerium. Koostamisse on kaasatud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Põllumajandusministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium ning Rahandusministeerium, lisaks paljude
huvigruppide esindajad ja eksperdid, riigiasutuste ja ettevõtete,
organisatsioonide, siht- ja riigitulundusasutuse ning
mittetulundusühingute esindajad jt huvitatud isikud.

Metsanduse arengukava koostatakse aastateks 2011-2020. Arengukava
eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele 2010. aasta septembris.

Vaata lisaks metsanduse arengukava 2011-2020 kohta siit:
http://www.envir.ee/1095033.

Mets katab üle poole (51%) Eesti maismaast ja on üks meie suuremaid
looduslikke ja majanduslikke rikkusi. 70% ehk 1,5 miljonit hektarit
Eesti metsadest on tulundusmetsad, ülejäänud hoiu- ja kaitsemetsad.
Metsasuse poolest on Eesti Euroopas 4. kohal, jäädes tahapoole vaid
Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on
Eestis 1,7 hektarit ja kasvava metsa tagavara ühe elaniku kohta ulatub
337 tihumeetrini.

Lisainfo:
Andres Talijärv,
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsler kt
626 2913

Google raamatukogu probleem

Valitsuse 21.05.2009 istung

18. Ülevaade Euroopa Liidu haridus-, noorte- ja kultuurinõukogu 11. ja 12. mai 2009. a istungist
Esitajad: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kultuuriminister Laine Jänes
Tüüp: Ülevaade

Ülevaate esitavad kultuuriminister ja haridus- ja teadusminister. Nõukogus kinnitati 2012. aasta Euroopa kultuuripealinnadeks Portugalist Guimarães ja Sloveeniast Maribor. 2013. aasta Euroopa kultuuripealinnadeks kinnitati Prantsusmaalt Marseille ja Slovakkiast Košice.

Saksama tõstatas infopunktina Google’i raamatute küsimuse. Alates 2004. aastast on Google oma nn raamatukogu projekti raames digiteerinud ligi 7 miljonit USA raamatukogudes olevat raamatut, loomulikult ka paljude Euroopa autorite omi. Loodud on suured andmebaasid ilma autoritelt eelnevalt nõusolekut saamata. Google viitab USA autoriõiguse seaduses olevale õiglase kasutuse doktriinile. Selle kohaselt on õigus avaldada teoseid hariduslikel eesmärkidel ilma selge volituseta. Teema on oluline ja mõjutab EL kultuuripärandi digiteerimise õiguslikke küsimusi.

Saksamaa soovis pöörata liikmesriikide tähelepanu sellise tegevusega seonduvatele riskidele ja võimalustele ning algatada Euroopa Liidu tasandil põhjalik arutelu. Küsimuse olulisust tunnistasid Prantsusmaa, Austria ja Holland ja soovisid samuti selle põhjalikku käsitlemist EL tasandil. Volinik V. Reding märkis kokkuvõtteks, et komisjon on antud teemast täielikult teadlik ja on kutsunud kokku suure esindajate ringi, kus kõrvuti ELiga osalevad ka Google’i esindajad. Samuti ollakse teadlikud sellest, et USA ja ELi seadusi ei saa üksteisele üle kanda. Seeparast, rõhutas ta, on väga oluline, et liikmesriigid toetaksid Euroopa digitaalraamatukogu algatust Europeanat ja oleksid valmis kaasama kirjastajaid infosisu digiteerimisel.

23. august stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäev

Valitsuse 21.05.2009 istungil
"Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse" eelnõu
Esitaja: justiitsminister Rein Lang

Eelnõu järgi muutub 23. august stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevaks.

Totalitaarsete süsteemide pärandi likvideerimise eelduseks avalikkuse teadlikkus ajaloosündmustest, samuti selliste režiimide kuritegudele moraalse hinnangu andmine ning nende hukkamõistmine. Mälestuspäev on selge seisukohavõtt, et praegused ja tulevased põlvkonnad tunnetavad nii stalinismi kui natsismi totalitaarse režiimi kuritegelikku olemust.

Mälestuspäeva eesmärgiks on samuti moraalselt toetada totalitaarsete režiimide kuritegude ohvreid ning nende perekondi. Mälestuspäevaga tunnustatakse stalinismi ja natsismi tekitatud kannatusi ning mõistetakse tingimusteta hukka toimepandud ulatuslikud inimõiguste rikkumised.

23. augustil 1939 allkirjastati Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salaprotokollide kohaselt jäi Eesti Nõukogude Liidu mõjusfääri. Pakti sõlmimine lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime stalinismi ja natsismi kuritegusid.

23. august mälestuspäevana aitab stalinismi ja natsismi kuritegude ohvreid ning nende perekondi moraalselt toetada, mõista ja nende kannatusi tunnustada. Samuti suurendatakse avalikkuse teadlikkust totalitaarsete režiimide aegumatutest inimõiguste vastastest kuritegudest ning soodustatakse ühtse rahvusvahelise seisukoha kujundamist.