SAARE MAAVALITSUS Pressiteade 10. veebruar 2010
Tuuleenergeetika teemaplaneeringute koostamine Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnas
Täna, 10. veebruaril kirjutasid Saare maavanem Toomas Kasemaa ja OÜ Hendrikson&Ko juhatuse liige Kuido Kartau alla lepingule, mille tulemusena viiakse ellu projekt “Tuuleenergeetika teemaplaneeringute koostamine Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnas”.
„Energeetika on valdkond, mis puudutab meist igaüht peamiselt kui tarbijat. Kuid oluline on teadvustada ja määratleda energia tootmise võimalused lisaks taastumatule Ida-Virumaa põlevkivienergiale ka Lääne-Eesti taastuvast tuuleressursist“ ütles maavanem Toomas Kasemaa.
Projekti eesmärgiks on koostada Saare-, Hiiu-, Lääne-, ja Pärnu maakonna territooriumite kohta maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering koos keskkonnamõjude strateegilise hindamisega. Teemaplaneeringute koostamise tulemusena selguvad potentsiaalsed alad, kuhu on võimalik tuuleparke reaalselt ehitada. Teemaplaneeringud on omakorda aluseks omavalitsuste üld- ja detailplaneeringute koostamisele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele tuuleparkide rajamiseks.
Teemaplaneeringuid on vaja, kuna täna ei kajasta Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnu maakonnaplaneeringud võimalikke maa-alasid, kuhu oleks võimalik rajada tuuleparke ja nende võrku ühendamiseks ülekandeliine. Samas on tuuleparkide loomise vajadus olemas ja see on kajastatud ka nii üleriigilises planeeringus “Eesti 2010” kui ka erinevates energeetika arengukavades. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 ja Eesti elektrimajanduse arengukava 2008-2018 näevad meetmetena ette uute ühenduste ehitamist ja energiabilansis energiaallikate ühtlasema jaotuse saavutamist sh taastuvelektri osakaalu tõusu aastaks 2010 vähemalt 5,1% ja aastaks 2015 vähemalt 8%. Üleriigilises planeeringus “Eesti 2010” on aga tuuleenergia tootmise võimalusena nähtud just nelja läänepoolse maakonna territooriumeid.
Projekti kogumaksumus on 1 132 800 krooni ja seda rahastatakse 85% ulatuses Norra-EMP regionaalarengu toetusskeemist.
Teemaplaneering on kavas vastu võtta hiljemalt 01.02.2011 ning kehtestada hiljemalt 01.01.2012.
reede, 12. märts 2010
Tuuleenergeetika teemaplaneering Lääne regioonis
Mis on HELCOM
Helsingi komisjon ehk Läänemere (mere)keskkonnakaitse komisjon (HELCOM) on
valitsustevaheline organ, mis ühendab kõiki üheksat Läänemereriiki (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi) ja Euroopa Liitu.
HELCOM on Helsingi konventsiooni ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse
konventsiooni juhtorgan. HELCOMi eesmärgiks on töötada välja riikide ühist poliitikat
Läänemere kaitseks, vahetada keskkonnaalast informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides.
HELCOMi valupunktid ehk reostuse seisukohalt erilise tähelepanu piirkondi on Eestisse
jäänud 5. Neis on peamiseks probleemiks reovete HELCOMi soovitusi ületavad
saastekontsentratsioonid: 1) Narva põlevkivijaamad, 2) Kohtla-Järve, 3) Kehra telluloosi- ja paberivabrik, 4) Haapsalu, 5) Matsalu laht.
7 asja Läänemere kaitseks
Eestimaa Looduse Fond pressiteade 9. veebruar 2010
WWF: seitse lihtsat asja Läänemere kaitseks
Maailma Looduse Fond (WWF) saatis täna Läänemeremaade peaministritele kirjad, soovitades seitset lihtsat asja, mida riikide valitsused saaksid Läänemere seisundi parandamiseks kohe teha. Kiri saadeti seoses 10. veebruaril toimuva Läänemere regiooni tegevuskonverentsiga Helsinkis, kus Läänemere riikide juhid loovad ühisplatvormi Läänemere kaitsel.
Need seitse lihtsat asja on järgmised:
1.Keelustada pesuvahendites fosfaadid
2.Maksustada mineraalväetistes lämmastik ja fosfor
3.Keelustada angerjapüük nende varude taastumiseni ning taastada nende rändeteed sisemail
4.Ratifitseerida Ballastvete Konventsioon
5.Likvideerida HELCOM-i poolt väljatoodud suured reostusallikad ehk nn valupunktid (hotspots)
6.Rajada sadamatesse kruiisilaevade reovete tasuta käitlemiseks asjakohased infrastruktuurid
7.Rajada kaitstavate merealade võrgustik.
„Enamikud WWF-i nõuetest kehtivad täna ka Eesti valitsuse kohta,“ kommenteeris WWF-i nimekirja Kristjan Piirimäe, Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eutrofeerumisekspert. „Eesti valitsuse kõige suurem eksimus on, et erinevalt teistest Läänemeremaadest pole suudetud fosfaatide kaotamiseks pesuvahenditest isegi vastavat eeluuringut algatada. Sellega rikub Eesti oma HELCOM-i Läänemere tegevuskavas võetud kohustust.
WWFi partnerorganisatsiooni Eestimaa Looduse Fondi arvates saaks Eesti Valitsus teha Läänemere kaitseks veel kolm lihtsat asja: luua õlireostuse likvideerimiseks spetsiaalne õlifond, toetada Euroopa Komisjoni ettepanekuid Ühise Põllumajanduspoliitika muutmiseks keskkonnasõbralikumaks ning töötada välja keskkonnasäästlik merealade kasutamise strateegia, sh viia läbi koalitsioonilepingus juba 2008. aastal algatada lubatud taastuvenergeetika teemaplaneering.
Veekogud võivad jääda ummuksisse
Keskkonnaamet Pressiteade 09.02.2010
Karmi talvega võib kaasneda veekogude ummuksisse jäämine
Viimasel ajal on tulnud üksikuid teateid veekogude ummuksisse ehk
hapnikuvaegusesse jäämisest, veebruari lõpul ja märtsi algul võivad
sellised juhtumid sageneda. Talvine veekogude ummuksisse jäämine on
paraku üks looduslikke protsesse, mis kordub karmidel talvedel
regulaarselt.
Mõnevõrra aitab ummuksisse jäämist leevendada jää lumest puhastamine,
veidi ka aukude raiumine jäässe.
„Jää puhastamine lumest suurendab läbi jää vette tungivat valguse hulka
ning võib panna vees olevad mikrovetikad fotosünteesima ja hapnikku
tootma. Auke raiuda on mõtet vaid sissevoolude lähedal, kus vee
liikumine kannab hapniku järve laiali. Siiski on see suhteliselt
väheefektiivne meetod, kuna avada suudetakse tühine osa veepinnast ja
augud külmuvad kiiresti kinni,“ ütles Keskkonnaameti vee-elustiku
spetsialist Aimar Rakko.
Võimalik on veel ka kunstlik aereerimine, kuid see on mõistlik ainult
väikejärvedes ning võimalik juhul, kui selleks leitakse ressursse.
Õhu otsene pumpamine jää alla on võrdlemisi ebaefektiivne ja siiski
vaid üsna lokaalse mõjuga.
Varasemale kogemusele toetudes on need abinõud osutunud vähetõhusaks
ning kalade suremist täielikult vältida ei õnnestu. Elustiku päästmine
talvisest hapnikuvaegusest on rohkem humaanne tegevus ja majanduslikku
tulu sellisest tegevusest on raske loota.
Ummuksisse jäämisel on mitmeid põhjusi. Kui hapnikuvahetust takistab
jääkate, veevahetus jõgede kaudu on soikunud ja vetikate
fotosünteesi takistab jääl olev paks lumikate, siis jäävad järgi vaid
hapnikku tarbivad protsessid - orgaanilise aine lagunemine,
anorgaaniliste ainete oksüdeerumine ja veeorganismide hingamine. Eesti
veekogudest on kõige ohtlikumas olukorras rohketoitelised, aeglase
veevahetusega madalad järved. Ühe potentsiaalse rühma moodustavad paljud
Lääne-Eesti rannikul ja saartel paiknevad madalad (sügavus alla 1 m)
rannajärved, kuna talveks nende ühendus merega enamasti katkeb ja
põhjamudas tekib rohkelt mürgist väävelvesinikku.
Nagu mitmed teadlaste läbiviidud uuringud on näidanud, ei hukku
tavaliselt kogu ummuksis järve kalastik. Koger ja linask taluvad
hapnikupuudust hästi ning elavad sellised tingimused edukalt üle.
Peamiselt hukkub ummuksisse jäänud järves peenkala: särg ja väike ahven,
mis suurendab jäävabal perioodil oluliselt nende kalade peamise toidu,
zooplanktoni hulk järves. Selle tulemusel omakorda vähenevad
mikrovetikad, kes on zooplanktoni peamine toit. Sellisel juhul on
veekogu umuksisse jäämine isepuhastumise mõttes isegi kasulik:
tulemuseks on vee läbipaistvuse suurenemine ning järve üldise seisundi
paranemine. Kui aga nende muutuste järel ei jää järve piisav hulk
röövkalu (haug, koha), siis saab neid juurde asustada.
Veekogu ummuksisse jäämisest oleks soovitav teavitada ka
Keskkonnaametit, kes hindab veekogu olukorda ja vastavalt sellele
kavandab edasise tegevuse.
Välisvahendite kasutamine Hiiumaal 2009. aastal
Rahandusministeerium 9. veebruar
Hiiumaa suunati 2009. aastal enim välisvahendeid avalike teenuste arendamiseks
Kohalikku elu mõjutab märkimisväärselt välistoetuste kasutamine. 2009. aastal on välistoetuste kasutamise maht võrreldes eelnevate aastatega kasvanud ligi kaks korda. Toetatavaid valdkondi on palju, aga olulisematest võib välja tuua hariduse, põllumajanduse, veemajanduse, ettevõtluse ning regionaalse arengu. 2009. aastal oli välisvahendite väljamaksete maht toetuse saajatele ligi 11 miljardit krooni. Aasta jooksul on mitmel moel toetuste andmise korda lihtsustatud, mis peaks toetuse saamise ja kasutamise tegema kättesaadavamaks ning vähem ajamahukaks.
Hiiumaa toetuse saajatele on 2009. aastal välja makstud 21,6 miljonit krooni struktuuritoetusi ja kohustusi võetud perioodi algusest 58,3 miljoni krooni ulatuses - et projekte on selle summa ulatuses heaks kiidetud.. Hiiu maakonnas on enim välisvahendeid plaanitud suunata kohalike avalike teenuste arendamiseks (21,2 miljonit krooni). Suuremad välisvahendite summad on kavas veel suunata tööstusettevõtjate tehnoloogiainvesteeringute toetuseks (16,5 miljonit krooni) ja ka avatud noortekeskuste ning teavitamis- ja nõustamiskeskuste arendamiseks (14,4 miljonit krooni).
Hiiumaal elluviidavad projektid on näiteks Käina Gümnaasiumi rekonstrueerimine (16,4 miljonit krooni), Emmaste Avatud Noortekeskuse renoveerimine ja sisustamine (7,9 miljonit krooni) ning Pühalepa valla Kultuuri- ja Noortekeskuse laiendamine ja köögi renoveerimine ( 6,5 miljonit krooni). Samuti aitavad saare kohalikule arengule kaasa kaks Kärdla lennujaama projekti, millega tagatakse ohutum lennundustegevus ja kaasaegsem infrastruktuur (kokku ligi 7,6 miljonit krooni).
Toetuse saajate nimekiri on avalik ning sellega saab tutvuda kodulehel www.struktuurifondid.ee.
Mahetooted saavad uue logo
EUROOPA KOMISJONI PRESSITEADE Brüssel, 08. veebruar 2010
Euroopa Liidu mahetooted saavad uue logo
Euroopa Komisjon avalikustas täna ELi mahelogo konkursi võidutöö, mis selgus ligi 130 000 osalejaga e-hääletusel. Võidutöö kujundas Saksamaal õppiv Dusan Milenkovic, kelle loodust ja Euroopat sümboliseeriv logo sai 63% kõigist häältest.
Alates 1. juulist 2010 peavad ELi mahelogo kandma kõik pakendatud mahetooted, mis on toodetud ELi liikmesriikides. Imporditud mahetoodetele on logo lisamine vabatahtlik. Samuti võivad mahetooted lisaks ELi logole kanda muid piirkondlikke või riigisiseseid logosid.
Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku Mariann Fischer Boeli sõnul muutis konkurss mahetoidu tuntumaks. „Ootan huviga võimalust osta tooteid, mis alates käesoleva aasta juulist uut logo kannavad,” rõõmustas ta uue logo üle.
Võidulogo valimiseks korraldati konkurss disaini- ja kunstitudengite seas. Sellele laekus peaaegu 3500 kavandit, mida hindas rahvusvaheliselt tunnustatud žürii. Kolme parima kavandi hulgast valiti võitja avaliku e-hääletuse teel.
Eurolehekest kujutaval kavandil moodustavad ELi tähed lehe kuju rohelisel taustal. Selle lihtsa kujunduse sõnum on selge: loodus ja Euroopa.
Kärdla kooli vilistlaste kokkutulek 22. oktoober 2010
Kärdla Ühisgümnaasiumi 180. aastapäeva korraldamise komisjoni otsusel
toimub vilistlaste kokkutulek 22.oktoobril 2010.
Ootame kokku tulema endisi kooli ansambleid, pidu sisustama vilistlastest diskoreid ning kunstnikke, fotograafe, käsitöölisi osalema näitusmüügil.
Kui on säilinud fotosid kooliajast, siis palume tuua või saata need hiljemalt
14. maiks kooli huvijuhile. Pildid skanneeritakse ja tagastatakse.
Teretulnud on annetused Kärdla Ühisgümnaasiumi arveldusarve numbrile
221016124746, märksõnaga "kokkutulek."
Täpsem info:
Kärdla Ühisgümnaasiumi kodulehelt www.dako.edu.ee
Huvijuhi e- maililt barinov1@gmail.com
Telefonil 463 2207
Üle 85% pudeliteast taaskasutusse
OÜ Eesti Pandipakend Pressiteade 8. veebruar 2010
Möödunud aastal jõudis taaskasutusse üle 85 protsendi pudelitest
2009. aastal kogus Eesti Pandipakend ja suunas taaskasutusse 109 miljonit plast- ja 16 miljonit klaaspudelit ning 63 miljonit alumiiniumpurki – kokku 188 miljonit pandipakendit.
Materjaliliigiti koguti möödunud aastal joogipakendeid kokku rohkem, kui kehtiv pakendiseadus kohustas. Aasta jooksul müüki pandud klaaspudelitest võeti tagasi 85 protsenti (pakendiaktsiisi seadusest tulenev kohustuslik määr on 75 protsenti), plastikpudelitest 89 protsenti (kohustuslik on 75 protsenti) ja alumiiniumpurkidest 55 protsenti (kohustuslik on 40 protsenti).
Euroopa Liidu direktiive arvestava Eestis kohalduva pakendiaktsiisiseaduse kohaselt tõusevad pakendijäätmete taaskasutamise määrad alates 2012. aasta 1. jaanuarist klaas- ja plastpakendi puhul seniselt 75 protsendilt 85 protsendile. Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist metallpakendi vastavad taaskasutusmäärad juba tõusid seniselt 40 protsendilt 50 protsendile.
OÜ Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Peeter Raali sõnul ollakse kõrgemateks piirmääradeks valmis ja juba täna kogutakse tarbijatelt kokku rohkem joogipakendeid, kui pakendiaktsiisiseaduses kehtestatud ja kahe aasta pärast kehtima hakkavad uued miinimummäärad seda nõuavad.
Harjumaal, Jõelähtmel tegutsev OÜ Eesti Pandipakend andis 2009. aastal tööd 60 inimesele. Eesti Pandipakendiga on liitunud 140 tootjat ja importööri ning ligi 1200 tagastuskohta, millest 470 võtab pandipakendeid vastu taaraautomaadiga. Eesti Pandipakendi pakendiregistris on registreeritud 4000 tootepakendit.
Eesti Pandipakend on 2005. aastal tootjate ja importööride ning kaupmeeste poolt Pakendiseaduse alusel loodud pakendi taaskasutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestiliselt tagatisrahaga koormatud pakendite kogumist, transporti, sorteerimist, loendamist ja taaskasutamist. Vastavalt pakendiseadusele hõlmab see vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastmass-, klaas- ja metallpakendit.
2010 on elurikkuse aasta
KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 5. veebruar 2010
2010 on rahvusvahelise elurikkuse aasta
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon nimetas 2010. aasta rahvusvaheliseks
bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse aastaks, et suurendada
inimeste teadlikkust elurikkuse olulisusest. Seega toimub tänavu palju
nii rahvusvahelisi kui ka kohaliku tähtsusega üritusi, kus keskseks
teemaks on loodus ja selle rikkuste kaitsmine.
Täna, 5. veebruaril lõppes Norras Trondheimis ülemaailmne konverents
"2010. aasta seab uusi elurikkuse eesmärke". Üle maailma kokku kogunenud
eksperdid tegid kokkuvõtteid senisest tööst elurikkuse kaitsel.
Eestist osales konverentsil Lauri Klein, kes on Keskkonnaministeeriumi
Info- ja Tehnokeskuse bioloogilise mitmekesisuse nõunik. “Konverentsil
tõdeti, et riigid ja rahvad on pingutanud elurikkuse säilitamise ja
taastamise nimel. Paraku ei ole soovitud tulemusi saavutatud. Peamised
ohud elurikkusele on elupaikade hävimine ja killustumine,
maakasutusmuutused, loodusvarade ületarbimine, mittesäästlikud
looduskasutusviisid (nt kalavarude ülepüüdmine), võõrliigid, reostus
ning kliimamuutused,” loetles Klein.
Norras toimunud konverentsil püüti leida lahendusi, kuidas vähendada ja
peatada loodusele tehtavat kahju veel enne, kui paljud ökosüsteemid on
pöördumatult muutunud. “Konverentsil osalejad rõhutasid
elurikkuse olulisust nii majandus- kui ka kliimamuutustega seotud
küsimuste lahendamisel,” ütles Klein. Näiteks pakuti ühe
lahendusena seda, et elurikkuse säilitamine oleks üks olulisemaid
tingimusi, mida tuleb järgida põllumajanduses, kalanduses, energeetikas,
transpordis jne. Kiiresti tuleb tegutseda metsade hävimise, loodusvarude
vähenemise ja võõrliikide sissetungi vastu, kusjuures toonitati, et
loodusväärtused peavad saama hinnatud ka majanduslikult.
Sama teemat käsitleti ka tänavu jaanuari lõpus Madridis toimunud
konverentsil, mis keskendus kaitsealadele ja rohevõrgustikele. Seal
kuulutas Hispaania Euroopa Liidu eesistujana elurikkuse aasta pidulikult
avatuks, tutvustades ühtlasi Euroopa eesmärke elurikkuse kaitsel.
Näiteks on 2020. aastaks kavas saavutada üle-euroopalise tähtsusega
liikide ja elupaikade hea loodukaitseline seisund. Eestist osales
konverentsil Maaülikooli professor Mart Külvik.
Elurikkuse aasta tähtsündmus on oktoobris toimuv bioloogilise
mitmekesisuse konventsiooni osapoolte 10. konverents Nagoyas Jaapanis.
Sellel konverentsil määratakse elurikkuse poliitika üleilmsed põhisuunad
pärast 2010. aastat.
Eesti ühines bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga 1994. aastal ja
tähistab koos muu maailmaga rahvusvahelist elurikkuse aastat. Tänavune
aasta on Eesti looduskaitsele eriline sellegi poolest, et täitub sada
aastat esimese kaitseala loomisest. Seega on aasta 2010 Eestis
looduskaitseaasta ja Keskkonnaministeerium kutsub kõiki hindama ning
väärtustama elurikkust meie ümber. Loe lisaks
http://www.envir.ee/1111672.
Elurikkuse aasta ametlik koduleht: http://www.cbd.int/2010/welcome/
Eesti bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik: http://btv.eelis.ee
Hispaania konverentsi koduleht:
http://www.fundacion-biodiversidad.es/europeanconference2010
Trondheimi konverentsi koduleht: www.trondheimconference.org.
Looduskaitse 100 koduleht: www.keskkonnaamet.ee/lk100
Võlaandmete avaldamine lubatud
Andmekaitse Inspektsioon Pressiteade 03.02.2010
Maksehäireandmeid võib avaldada ka võlgniku nõusolekuta
Andmekaitse Inspektsioon koostas maksehäireandmete avaldamise kohta selgitava juhise, mille kohaselt on võlaandmete avaldamine lubatud ilma inimese nõusolekuta, kuna teiste isikute kaitse halbade tehingute eest on olulisem kui võlgniku eraelu riive.
Samas kehtivad maksehäireandmete avaldamisel ka võlgnikku kaitsvad piirangud. Näiteks ajalised kitsendused – vanu võlaandmeid ei saa avaldada lõputult. Korralikult käitunud võlgnik peab oma äramaksutud võlgnevuste ajaloost vabanema.
Ka on püütud vähendada võlaandmete väärkasutuse riske. Inimesel on õigus teada saada, milliseid andmeid on tema kohta kogutud ning kes ja miks on tema kohta päringuid teinud.
Juhis koostati kõikide osapooltega põhjalikult konsulteerides ning sellega on võimalik tutvuda inspektsiooni veebilehel.
Liikluskindlustuse ajalugu veebis
Eesti Liikluskindlustuse Fond 4. veebruar 2010
Veebis saab vaadata oma liikluskindlustuse ajaloo andmeid
Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) tegi veebis klientidele kättesaadavaks andmed igaühe liikluskindlustuse ajaloo kohta.
Igaüks saab enda kindlustus- ja kahjuajalooga tutvuda LKFi veebilehel (www.lkf.ee
LKFi teenindusjuhi Lauri Potsepa sõnul muudab uus teenus kliendi jaoks läbipaistvamaks kindlustusmakse arvutamise ühe teguri alusandmed. "Kõik kindlustusseltsid võtavad liikluskindlustuse makse arvutamisel arvesse kliendiga seotud kindlustusriski kahju- ja kindlustusajalugu, kuid iga kindlustusandja arvestab seda oma metoodika alusel," selgitas Potsepp. "Nüüd on kliendil hea võimalus oma kindlustusandjalt uurida, mil määral mõjutavad need andmed tema kindlustusmakse suurust. Uus teenus on osutunud populaarseks - esimese paari nädalaga on oma kahju- ja kindlustusajalugu vaadanud juba üle 2500 kliendi."
Teabekeskuse vahendusel kuvatakse neid andmeid kindlustuskaitse ja põhjustatud liikluskahjude kohta, mis kindlustusseltsid LKFi hallatavasse liikluskindlustuse registrisse on kandnud. Kui kuvatavad andmed põhjustatud kahjude ja kindlustuskaitse ajaloo kohta on ebatäpsed, tuleb andmete parandamiseks pöörduda oma kindlustusandja poole.
LKF on liikluskindlustuse seaduse nõudel kindlustusandjate poolt asutatud ühing, mille peamiseks ülesandeks on täita garantiifondi rolli ning hallata liikluskindlustuse registrit. Garantiifond hüvitab kindlustamata või tundmatuks jäänud sõidukite poolt põhjustatud kahjud. Samuti kogutakse vahendeid olukordadeks, kui kindlustusandja ei ole võimeline kannatanute nõudeid rahuldama maksejõuetuse tõttu. LKF on lüli liikluskindlustuse rahvusvahelises võrgustikus, täites nii Euroopa Liidu nõuetest tulenevat teabekeskuse ja kompensatsiooniorgani rolli kui ka rahvusliku büroo rolli Rohelise Kaardi süsteemis. LKF toetab kindlustuse vaidluskomisjoni tegevust ning arendab kahjuennetustegevust.
2010 on looduskaitseaasta
KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 3. veebruar 2010
2010. aasta on looduskaitseaasta
Sel aastal tähistatakse Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel Eesti
looduskaitse 100. juubeliaastat, mille raames toimuvate ürituste kaudu
tutvustatakse laiemalt nii looduskaitse ajalugu, hetkeseisu kui ka
tulevikku.
14. augustil 2010. möödub sada aastat päevast, mil Riia Loodusuurijate
Selts rentis Vilsandi saare majakavahi, suure linnusõbra Artur Toomi
eestvedamisel Kihelkonna pastoraadile kuuluvad Vaika linnusaared.
Eesmärgiks oli tagada sealsetele lindudele turvalised
pesitsusvõimalused ja takistada pesadest munade korjamist. 14.
augustit 1910 peetaksegi Baltimaade vanima kaitseala, Vaika
linnukaitseala asutamispäevaks.
„Hoolimata aegade heitlikkusest on Eesti looduskaitse korraldus olnud
järjepidev,“ ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. „Tänu
saja-aastasele looduskaitsele on Eesti loodus hästi säilinud - meil
leidub nii puutumata loodust, haruldaste liikide elupaiku kui ka kauneid
maastikke,“ märkis minister.
Ministri sõnul on looduskaitseaasta mõte tuua Eesti loodust meile
kõigile lähemale, võimaldades seda hõlpsamalt tundma õppida ja
mõistma. „Eesmärk on tugevdada ja hoida inimeste sidet loodusega.
Oluline on meeles pidada, et elurikkus ei piirdu ainult kaitsealadega,
vaid asub kõikajal meie ümber,“ rõhutas Tamkivi.
Looduskaitseaasta tähistamiseks korraldatakse 2010. aastal mitmeid
üritusi, mille eesmärk on tutvustada Eesti looduskaitse ajalugu,
väärtustada ning selgitada laiemalt tänapäevaseid
looduskaitsetegevusi. Aastaringselt on kavas loodusmatkad, liikidele ja
iseloomulikele kooslustele pühendatud teemapäevad, temaatilised töökojad
ning talgud, mille kaudu saavad kõik huvilised lähemalt tutvuda ka Eesti
kaitsealadega.
Looduskaitsekuul mais toimub Tallinnas kolmepäevaline rahvusvaheline
teaduskonverents, mille peateema on „Looduskaitse uued uurimissuunad“.
Augustis korraldatakse Saaremaal tagasivaatav looduskaitse ajaloole
pühendatud konverents.
Muuhulgas on sel aastal kavas hakata uuesti välja andma looduskaitse
teenetemärki ning koostöös Eesti Looduskaitse Seltsi ning Tallinna
Looduskaitse Seltsiga mälestada tuntuid looduskaitsjaid. Lisaks on kavas
välja anda looduskaitselisi trükiseid, näiteks koostatakse koolidele
mõeldud looduskaitse mapp ning ilmub juubeliaastale pühendatud Eesti
Looduse erinumber. Keskkonnaameti ning ajakirja Eesti Loodus koostöös on
käivitunud viktoriinisari „Eesti looduskaitse 100“
(http://www.keskkonnaamet.ee/lk100/index.php?id=10583).
Täpsemat infot looduskaitse ajaloost ning juubeliaastal toimuvatest
üritustest leiab kodulehelt aadressil: www.keskkonnaamet.ee/lk100.
2010. aastal tähistab Eesti looduskaitse aastat - täitub 100 aastat
elurikkuse kaitset Eestis!
Massirepressioonide suurteos
Eesti Muinsuskaitse Selts 2. veebruar 2010
Ilmus massirepressioonide teemaline suurteos
Ilmunud on üks viimase aja tähelepanuväärsemaid Eesti lähiajalugu käsitlevaid teoseid – „1941. aasta küüditamine Eestis. Katse selgitada lünka Rootsi ja Norra kooliõpikutes“.
Raamatu autor Olev Ott on kasvanud üles Rootsis. Erialalt rootsi keele filoloog, on Olev Ott töötanud enam kui 30 aastat Rootsis gümnaasiumiõpetajana. Pedagoogi tööd ühes Götebörgi gümnaasiumis jätkab ta praegugi, unustamata ennast ka jätkuvalt täiendamast. Hetkel on Olev Ott õpetaja ameti kõrvalt ühtlasi Tartu Ülikooli doktorant.
Kõnealune raamat ilmus esmakordselt 2007. aastal Rootsis rootsi keeles. Nüüd on see esinduslik teos lugejaile kättesaadav ka eesti keeles.
Lisaks massirepressioonide käsitlemise analüüsile Skandinaavia kooliõpikutes toob autor, lisaks muudele teemalaiendustele ära ka mitmeid huvitavaid intervjuusid. Vahest märkimisväärseim neist on pikk intervjuu Hiiumaalt inimesi küüditanud Arnold Meriga, tehtud vaid vahetult enne tema surma. Oma seisukohti laseb autor välja öelda ka mitmetel kunagistel repressioonide all kannatanutel. Neist nimekamad on Eesti teeneline arst, Haapsalu linna aukodanik dr Heino Noor ja vabadusvõitleja ning pedagoog Mart Niklus.
Olev Ott on saanud maha ühtaegu mahuka ning samas sisuka uurimistööga, mis kirjutab analüütilises võtmes lahti Eesti ajalugu. See on raamat, mis peaks kindlasti seisma iga kooli ajalooõpetaja raamaturiiulis.
Olev Ott analüüsib oma raamatus küüditamise ja massirepressioonide teemat Eestis kõige laiemas tähenduses. Erakordselt mahuka allikmaterjali läbitöötamine on võimaldanud autoril teha põhjapanevaid järeldusi ja esitada uusi sisulisi ettepanekuid, mis on ühtlasi heaks eeskujuks ka Eesti koolide õppekavade täiendamiseks.
Teosele annavad lisaväärtust ajaloolised fotod ja allikate ning viidete register.
„Möödunud aastal muutusid väitlused nii Eestis kui ka Rootsis põnevaks, kui kõne alla tuli kommunismi kuritegude õppekavasse võtmine koolis. Inimõiguste seisukohast on loomulik, et igasugune vägivald ja massimõrvad tuleb avalikustada ja järeltulevatele põlvedele teatavaks teha. See on enesestmõistetav demokraatlik suunitlus Euroopa riikide õppekavades, et räägime lastele ka 20. sajandi inimsusevastastest kuritegudest. Kui Euroopa demokraatlikud riigid kasvavad ühiselt järjest kiirenevas interaktiivses meediamaailmas, mille osaks on näiteks Internet, siis on tähtis pakkuda Euroopa koolide õpilastele tõepärast ajalookirjeldust, mis tugineb selgelt demokraatlikul seisukohavõtul.
See raamat üritab käivitada laiema arutelu kooliõpikute nüüdisaegsest tähtsusest seisukohtade kujundajana ja kompassina kiiresti muutuvas maailmas. Paljud selles raamatus kirjeldatud lapsed võisid vanast heast ajalooõpikust vaid unistada. Nende elu hukutas mõttetuse ja tühjuse ajastu. See raamat on suunatud ajaloolise lodevuse ja tühjuse vastu, mis 1941. aastal lõhkus miljonite inimeste elud. See raamat on suunatud ajaloovõltsingute vastu, mis on aastakümneid laiutanud nii ida kui lääne õpikutes.“ (Autori eessõnast)
9 uut kompetentsikeskust
EAS 1. veebruar 2010
Väljaspool Harju- ja Tartumaad hakatakse looma kompetentsikeskusi
EASi juhatus tegi 28. jaanuaril otsuse heaks kiita 9 piirkondliku kompetentsikeskuse arendamise ideekavandit. Väljapoole Harju- ja Tartumaad rajatavates kompetentsikeskustes hakatakse ettevõtjate ja teadlaste koostöös välja töötama rahvusvahelise konkurentsivõimega uuendusi piirkonnale omastes valdkondades.
"Mul on hea meel, et mitmed väiksemate linnade ettevõtted, haridusasutused ja omavalitsused on tänaseks suutnud välja valida ja kokku leppida just selle oma valdkonna, kuhu investeerides saab kogu piirkonna ettevõtlus hoogu juurde," ütles regionaalminister Siim Kiisler. "Me ei taha toetada betoonkarpide ehitamist. Toetame tegevusi, mis aitavad reaalselt parandada meie inimeste teadmisi ja oskusi ning seeläbi pakuvad ettevõtetele püsivat tuge uute teenuste ja toodete väljatöötamiseks. Nii tekib piirkondadesse ka uusi tasuvaid töökohti," lisas Kiisler.
EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori Monica Hankovi sõnul on edasiarendamiseks rohelise tule saanud ideede hulgas nii neid, mis käsitlevad arendusi Eesti traditsioonilistes ettevõtlusvaldkondades, kui ka uuemaid tegevussuundi. „Traditsioonilisematest valdkondadest on esindatud ideed puidu- ja põlevkivitööstuse ning logistika vallas, taastekkinud piirkondliku traditsiooni arendamisega on seotud väikelaevaehitus, uuematest valdkondadest võib nimetada innovatsiooni pärandkultuuri valdkonna ettevõtluses, samuti energiatõhusate hoonete rajamisel ja säästliku elukeskkonna loomisel.“
Olemasolevale kohalikule ettevõtlustraditsioonile toetudes kavandatakse näiteks väikelaevaehituse kompetentsikeskuse loomist Saaremaale ning puidutöötlemise tehnoloogia ja tootearenduse kompetentsikeskust Võrumaale. Mõlemas piirkonnas on valdkonna arendamise taga nii ettevõtjad, kohapealsed õppeasutused kui ka muu avalik sektor.
9 kavandit valis EAS 18 esitatud kavandi seast, lähtudes kompetentsi prioriteetsusest piirkonnas, kavandatud tegevuste asjakohasusest ja vastavusest toetuse mõjueesmärkidele. Lisaks andsid valdkondlikud eksperdid soovitusi ideede edasiarendamiseks. Heaks kiidetud ideekavandite esitajatel on nüüd võimalik taotleda toetust piirkondlike kompetentsikeskuste väljaarendamiseks – ettevalmistavateks tegevusteks kuni 0,5 miljonit ja ellurakendamiseks kuni 50 miljonit krooni kompetentsikeskuse kohta.
Heaks kiideti järgmised kompetentsikeskuste ideekavandid:
· „Väikelaevaehituse kompetentsikeskus“ – esitaja TTÜ Kuressaare Kolledž, kavandatud asukoht Kuressaare;
· „Põlevkivi kompetentsikeskus“ – esitaja TTÜ, kavandatud asukoht Kohtla-Järve;
· „Terviseedenduse ja taastusravi kompetentsikeskus“ – esitaja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, kavandatud asukoht Haapsalu;
· „Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus“ – esitaja Eesti Maaülikool, kavandatud asukoht Polli (Viljandi maakond);
· „Puidutöötlemise tehnoloogia ja tootearenduse kompetentsikeskus“ – esitaja Võrumaa Kutsehariduskeskus, kavandatud asukoht Väimela (Võru maakond);
· „Viljandimaa regionaalne kompetentsikeskus ehk Sakala keskus“ – esitaja Tartu Ülikool, kavandatud asukoht Viljandi maakond, Viljandi;
· „SolarBase – innovatiivse hoone ja elukeskkonna kompetentsikeskus“ – esitaja Innovatiivse Hoone ja Elukeskkonna Kompetentsikeskuse SA, kavandatud asukoht Vidrike (Valga maakond);
· „Valga energiatõhusa logistika kompetentsikeskus“ – esitaja Valgamaa Kutseõppekeskus, kavandatud asukoht Valga;
· „Targa Maja kompetentsikeskus“ – esitaja Virumaa Kompetentsikeskus SA, kavandatud asukoht Rakvere.
Kompetentsikeskuste arendamist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Lisainfo:
http://www.eas.ee/index.php/avalikule-ja-mittetulundussektorile/kuelastuskeskkond/kompetentsikeskuste-arendamise-programm/ueldist
Raha kirjaga ei saadeta
Eesti Post 31. jaanuar 2010
Raha kirjaga ei saadeta
Eesti Post tuletab meelde, et kirja teel ei ole lubatud raha edastada.
„Oleme sellest küll inimesi informeerinud, aga ikkagi oleme kokku puutunud kaebustega, kus inimesed on raha saatnud, aga adressaadini see jõudnud ei ole. Panen kõigile siinkohal südamele, et raha tuleb ikka saata rahakaardiga. Eesti Post ja ka teiste riikide postiasutused ei vastuta kirjale lisatud raha eest ning selline tegevus on keelatud,” ütles postiteenuste divisjoni juht Jaan Vainult.
Raha on võimalik saata nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt (kümnesse riiki) rahakaartidega, kuhu saab soovi korral tasuta lisada ka lühikese sõnumi, näiteks sünnipäevatervituse. Rahvusvaheliselt saadetava sõnumi pikkus on kuni 50 tähemärki. Rahakaart toimetatakse Eesti piires adressaadini selle vastuvõtmisele järgneva kahe tööpäeva jooksul, rahvusvaheline rahakaart väljub Eestist vastuvõtmisele järgneval tööpäeval. Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga toimub rahakaartide saatmine elektroonselt, see tähendab järgneval tööpäeval on meie poolt vastu võetud rahakaartide info juba ka sihtriigis.
Rahvusvaheliselt on võimalik raha saata Western Unioni vahendusel. Selle teenuse eeliseks on kiirus – raha on võimalik sihtriigis välja maksta kümme minutit pärast raha saatmistehingu sooritamist. Raha saamine pole seotud konkreetse agendiga – sihtriigis võib valida raha saaja endale sobiva postkontori, pangakontori või mõne muu agendi, kuhu rahale järele minna. Western Union omab 245 000 teeninduspunkti ligemale 200 riigis.
Nii rahakaartide kui Western Unioni oluline eelis on ka see, et klientidel pole vaja teada keerulisi pangarekvisiite, piisab vaid raha saaja nimest ja aadressist.
Lukas loobus kooliastmete lahutamisest
Haridus- ja Teadusministeerium 29.01.2010
Lukas: Loobun kooliastmete tsentraliseeritud lahutamisest, et päästa kogu ülejäänud haridusuuendus
Väljavõte haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase ettekandest Haridusportaali konverentsil täna, 29. jaanuaril Tartus.
Õppekavade uuendus on heaks kiidetud. See rakendub 2011.aastast. Mõnevõrra Riigikogu sellega veel tegeleb, kuid suurt huvi muudatusettepanekuid Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse õppekavaossa esitada pole eelmisel kahel aruteluringil suures saalis olnud – tõsi kolmandas ringis on tulnud senise vaikuse foonil üllatavalt palju ettepanekuid – kuni õpilastele koduste ülesannete andmise sisulise ärakeelamise ettepanekuni välja.
Õppekavaarendus on järjepidev protsess ja see jätkub. Jätkuvalt tuleb arutada ka riigieksamite süsteemi muutmise täiendavaid ettepanekuid.
Kui riigieksamite arutelu mingeid muudatusi toob, siis saab neid teha, sest õppekavade järgi toimuvad uued eksamid 2014. aastal ja eksamikord peab olema paigas 2011.a. sügiseks – seega selle arutamine ei takista sugugi uute õppekavade rakendumist. Ka vahepeal pisut üle räägitud matemaatika riigieksam on koos emakeele ja võõrkeelega seaduses kirjas – nii et kui see diferentseeritakse õpilaseti vastavalt kitsa ja laia õppekava järgi tehtuks, siis see on vaid korralduslik küsimus. Iga õpilane teeb ju ikka ühe matemaatika riigieksami ja nii see seisab õppekavas ka kirjas.
Gümnaasiumiosa lahutamine põhikoolist on olnud selgelt domineerivaim teema seoses uue PGS-iga. See on niiviisi kujunenud, sest see on tõotanud suurele osale koolidest selgelt käegakatsutavaid muutusi – samal ajal kui õppesisu puudutavad muudatused on vähemalt laiema avalikkuse jaoks abstraktsemat laadi. Ometi ei ole kooliastmete lahutamine omaette kandev teema selles seaduses. Kandvaks on õppekavade lahutamine eraldi põhikooli ja gümnaasiumi õppekavadeks tulenevalt nende erinevast eesmärgistusest. Kandev teema on koolide iseotsustamisõiguse suurendamine õppeprotsessi kujundamisel (nii õppekava koostamisel, hindamissüsteemi kasutamisel kui erinevate metoodikate valikul).
Kandev teema on õpetaja staatuse tõstmine kooli siseelus ja muidugi kooli muutmine õpetamiskesksemalt lähenemiselt õppimiskesksemale, mis tähendab, et õpilasi püütakse kaasata, et nad saaksid aru, et ei õpi õpetajale, vaid ikka iseendale. Põhjalikult peatutakse seaduseelnõus õpilase koolikohustuse täitmise temaatikal. Juba esmasele põhjuseta puudumisele peavad reageerima kool, vanemad ja omavalitsus. Esmakordselt nähakse ette reaalne sanktsioon (rahatrahv, ühiskondlik töö) vanematele, kes ei kindlusta oma lapse koolikohustuse täitmist.
Hariduslike erivajaduste teema on seaduses leidnud samuti pikalt kajastamist, kusjuures esimest korda on haridusliku erivajadusena nimetatud ära andekus. Nii et individuaalset lähenemist ei vaja üksnes nn. mahajääjad, vaid ka need, kes on keskmisest nutikamad ja kelle huvi tuleb pidevalt toita, et nad tegevusetusse ja igavusse ei manduks.
Senisest oluliselt rohkem käsitletakse kooliturvalisust, kuni käitumiseni võimaliku ründe korral.
Niisiis on seaduses palju sellist, mida ootate nii Teie, koolijuhid, kui ootab ka laiem haridusüldsus. Kuna soove ja lähenemisi on palju, nii erinevate osapoolte esindusorganisatsioonidel kui kõigil üksikult, on aastatega kokku kogutud ettepanekuid arutatud, kuni paljudel juhtudel on saavutatud ka ühine vaatenurk ja lepitud kokku tee edasiliikumiseks.
Ka opositsioonilised rahvasaadikud, kelle read on võrreldes aastatagusega kasvanud, leiavad enamasti siiski, et suur osa seaduseelnõus ette pandust on neile sümpaatne ja tuleks rakendada. On vaid üks teema, mis segab seda sulnist üksmeelt, see olevat gümnaasiumi lahutamine põhikoolist. Kuigi jah – ka sellest on aastaid räägitud nii kohtadel kui üleriigilistel Haridusfoorumeil, seda on taotlenud presidendi kantselei juures tegutsev Eesti Koostöö Kogu ja kinnitanud Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ning Isamaa ja Res Publica Liidu ministritest koosnenud Vabariigi Valitsus.
Kuni asi oli pigem teoreetiline, tundus idee paljudele kiiduväärsena. Kui asi läks tegelikuks, tulid hirmud. Ma mõistan seda.
Tuletan meelde, et gümnaasiumi lahutamist põhikooliosast on põhjendatud sellega, et eri kooliastmetes on õpe oluliselt erineva eesmärgiga ning nii õpetajate ettevalmistuse, koormuse jaotuse kui ka õppetöö rahastamise poolest tuleb neil koolidel vahet teha. Lisaks on olnud oluliseks vahe tegemise argumendiks ka õpilaste, eriti gümnaasiumiõpilaste arvu langus lähiaastatel, mis toob kaasa niikuinii mitmete väga väikseks jäänud gümnaasiumiosade sulgemise omavalitsuste poolt. Olukorras, kus maakonnalinnade ümbruskonnas on noorte vähesuse tõttu tulevikus peamiselt põhikoolid, pumpab nn. täistsüklikool tegelikult üha rohkem põhikooliõpilasi ümbritsevatest koolidest linna. Vanemad kardavad kaotada oma laste šanssi gümnaasiumi pääsemiseks, juhul kui ei kiirusta, seitsmeaastane laps käekõrval, suure kooli gümnaasiumijärjekorda.
Korralike maakoolide tühjenemiseni viib just see, kui linnad oma koolivõrgus muudatusi ei tee ning loodavad vajadusel õpilasi juurde saada mujalt. Õpilasrände näitajad on halastamatud ja selge on, et koolivõrku isevoolu teed lastes on karta selle võrgu katkemist mõnes piirkonnas. See tähendaks ka väikestele lastele liig pikka kooliteed või siis vahepealset õppekvaliteedi langust, kuni lõpuks otsuseid hädaga tegema hakatakse. Selliste ohtude puhul peab riik sekkuma.
Meil kõigil on oma roll – koolijuhil oma, vallavanemal ja linnapeal oma. Ministrina pean ma pikemalt ette nägema ja vaatama kogu Eesti pilti ja huvisid.
Samas ei saa suuri asju teha vägisi.
Ka Vabadussõjas ei õnnestunud sundmobilisatsioon, võit tuli alles siis, kui rahvas hakkas ettevõtmise väärtusesse ka ise uskuma. Olen alati öelnud, et koolis on asjad hästi siis, kui õpetajad usuvad oma eesmärkidesse ja on piisavalt motiveeritud. Seepärast olen seisnud õpetajate palga eest ja olen ka kõiksugu töökorralduslikke muudatusi hoolsalt õpetajatega arutanud. Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamises pole arvatud üksmeelt saavutatud. Kas selles on mingi roll ka tõsise asja liigses valimiste-eelses politiseerimises, näitab aeg.
Kuid tsentraliseeritud põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist igal pool ja ühtemoodi niisuguses olukorras läbi viia ei saa! Ei kavatsetud 3-6 aasta pärast ega vististi ka tulevikus, sest tingimused selle süsteemseks läbiviimiseks on mitme protsessi (õppekavaarendus, õpilaste arvu langus, venekeelse gümnaasiumi eesti õppekeelele üleminek – viimase suhtes on Keskerakond teinud küll seadusemuudatuse eesmärgiga see ära jätta) ajalisel kokkulangevusel just lähiajal olemas. Edaspidi neid tingimusi sellisel kujul enam pole.
Olen palju suhelnud ja asju arutanud nii maakondades, kui ka poliitilistes debattides. Minu asi on arvamusi arvesse võtta. Loobun seaduseelnõus esitatud ettepanekust tsentraliseeritud kooliastmete lahutamise läbiviimiseks. Seda lootuses, et see loobumine kõrvaldab viimase takistuse kogu haridusuuenduse jaoks olulise Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse Riigikogus vastuvõtmise teelt. Seda seadust on varsti vaja.
Uues olukorras tuleb mõelda, kuidas ilma gümnaasiumi põhikoolist lahutamiseta tagada kõigis piirkondades elujõuliste põhikoolide areng. Mitmed viimase aasta kohalikud otsused on näidanud, et linnad sulgevad eelistatult väiksemaid ajaloolisi põhikoole, suunates sealt õpilased suurtesse täistsüklikoolidesse ümber. Kuidas kaitsta siis maakoole?
Kindlasti ei saa me rääkida enam ka suurusepiirangutest gümnaasiumipidamisel, sest niiviisi tekitaksime maal ebavõrdse seisundi koolipidamisel linnadega võrreldes. Muide, 120 õpilase ehk 6 klassikomplekti nõuet tervele gümnaasiumiosale pole seaduses kunagi olnud, kuigi mõnigi fraktsioon võitles avalikkuse ees „ennastsalgavalt“ selle olematu sätte justkui seadusest välja võtmise eest.
Kuidas minna edasi?
Edasi läheme koostöös. Nii nagu seaduseelnõus on olnud algusest peale põhimõte, et lõplik gümnaasiumivõrk kujuneb läbirääkimistes ja koostöös omavalitsuste vahel, loodan ma ka edaspidi piirkonna otsustajate koostööle. Õpilaste arvu vähenemine sunnib omavalitsusi koostööle, olenemata Teid häirinud seadusesätte ärajäämisest.
Soovitan ka edaspidi puhtaid gümnaasiume luua, nii selleks et hoida elus ümbritsevad põhikoolid, kui ka selleks, et õpilased ei voolaks maakonnast välja juba gümnaasiumiealistena ainult Tartusse ja Tallinnasse. Korralik kõiki suundi pakkuv puhas gümnaasium võib olla maakonnas samasugune majakas, kui kogu Eestis on Hugo Treffneri Gümnaasium, aga miks mitte ka näiteks Nõo Reaalgümnaasium. Pakun Haridus- ja Teadusministeeriumi abi nii sisuliste kui ka juriidiliste küsimuste, võimalik, et ka finantsiliste probleemide lahendamiseks. Kui mõnel maakonnakeskusel on näiteks huvi ja tunnetatud vajadus gümnaasiumi riigistamise kaudu puhta ühisgümnaasiumi loomiseks riigigümnaasiumina – Haridus- ja Teadusministeerium asub hea meelega läbirääkimistesse.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse esialgsed ettepanekud on algatanud koolivõrgu olulise muutmise arutelud ja tinginud või tingivad lähiajal ka juba otsuseid nii Tallinnas, Tartus, mitmetes maakonnalinnades ja ka maakondade eri osades. Need diskussioonid jätkuvad ja toovad kasu nii õpilastele kui kogu Eesti ühiskonnale.
Noorsootöö subjektiks on 7-26aastane
Riigikogu pressitalitus 28. jaanuar 2010
Menetlusse võeti eelnõu noorsootöö korraldamiseks
Valitsuse 28. jaanuaril algatatud noorsootöö seaduse eelnõu (675 SE) eesmärgiks on reguleerida noorsootöö korraldust Eestis. Noorsootöö subjektiks on 7-26-aastane ühiskonnaliige. Eelnõu aitab kaasa „Noorsootöö strateegia 2006-2013” eesmärkide elluviimisele. Eelnõuga tehtavate muudatuste mõju on eelkõige noorsootöö korralduse ja finantseerimise täpsem kirjeldamine. Eelnõuga määratletakse seaduse tasandil noorsootöö sisulised alused ning defineeritakse mitmed olulised noorsootöö struktuurid. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Eesti Energia rikkekaart
Eesti Energia Pressiteade 27.01.2010
Tuule tugevnemine võib põhjustada elektrikatkestusi
Tänaseks õhtuks ja homseks ennustatav tugev tuul võib põhjustada puude ja okste murdumist elektriliinidele, mille tõttu võib suureneda elektrikatkestuste arv.
Suurem elektrikatkestuste oht on rannikualadel ja saartel, samuti piirkondades, kus õhuliinid paiknevad metsatrassidel.
Eesti Energia Jaotusvõrgu rikkebrigaadid on seoses võimaliku rikete arvu suurenemisega viidud kõrgendatud valmisolekusse. Mõnede juhtumite puhul võib elektrikatkestuse likvideerimine võtta aega, kuna liinide parandamine sõltub ligipääsuvõimalustest ja teedele langenud puude eemaldamisest. Seoses sellega palume katkestuste puhul mõistvat suhtumist ja kannatlikkust.
Soovitame inimestel varuda alternatiivseid valgustusvahendeid. Samuti tuleks jälgida, et mobiiltelefoni aku oleks laetud. Inimestel, kelle maja veevarustus sõltub elektrist, soovitame varuda joogivett. Katkestuse korral on soovitatav elektriseadmed välja lülitada, et vältida nende kahjustumist.
Katkenud elektriliinidele ei tohi läheneda ega puudutada, kuna juhtmed võivad olla pinge all ning anda eluohtliku elektrilöögi. Elektririketest, katkenud elektriliinidest või liinidele vajunud puudest ja puude okstest palume teatada Eesti Energia rikketelefonile 1343.
Vastavalt tänasele ilmaennustusele tugevneb lõuna- ja kagutuul 6-12, saartel ja rannikul 10-15 m/s, õhtul ja öösel puhanguti 18-22 m/s.
Elektririkete seisu reaalajas saab jälgida Eesti Energia veebilehel.
http://www.energia.ee/index.php?id=2459&no_cache=1
RMK inventeerib Hiiumaal
RMK PRESSITEADE 27. jaanuar 2010
RMK jätkab pärandkultuuri inventeerimist
2010. aastal inventeerib RMK pärandkultuuri Pärnu-, Viljandi-, Saare- ja Hiiumaal. Eelmisel aastal Virumaal läbiviidud projekt andis tööd kolmekümnele inimesele. Projekti (2009-2011) kogumaht on ligi 1 miljon eurot, millest 85% kaetakse Euroopa struktuurifondidest.
„2005. aastal, pärandkultuuri kaardistamise esimese projektiga alustades, seadsime eesmärgiks kaardistada kogu Eestimaa pärandkultuur sõltumata maa või metsa omandist,“ ütles Vaike Pommer.
Esimese sammuna hakatakse otsima inventeerijaid. Projekti tutvustavad infopäevad toimuvad 3. veebruaril algusega kell 14 Viljandi Kultuurimaja saalis (Tallinna tn 5) ning 22. veebruaril algusega kell 15 Pärnu Keskraamatukogu I korruse saalis (Akadeemia 3). Oodatud on kõik, kes tahavad Eesti kultuuripärandi säilitamisel kaasa lüüa.
Euroopa territoriaalse koostöö INTERREG IVA Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome ja Eesti alamprogrammi piiriülese koostööprojekti „Metsanduslik pärandkultuur – ühise kultuuriruumi avardaja“ partnerid on Soome Metsamajanduse Arenduskeskus Tapio ja Soome Töö Efektiivsuse Instituut.
Tegemist on jätkuprojektiga. 2009.a toimusid Eestis tööd Virumaal ja Soome partnerid tegid valdavalt ettevalmistustöid. Sel aastal alustatakse reaalse pärandkultuuri inventeerimisega ka Soomes.
Eelnevalt on INTERREG IIIA programmi toel 2005-2007 pärandkultuur kaardistatud Harju-, Järva-, Lääne- ja Raplamaal. Trükist ilmusid Harju- ja Järvamaa pärandkultuuri maakonnaraamatud. Projekt valiti programmiperioodi 5 tähelepanuväärseima projekti hulka.
RMK inventeerib pärandkultuuri koos Lätiga
RMK PRESSITEADE 26. jaanuar 2010
RMK jätkab pärandkultuuri inventeerimisel koostööd Lätiga
RMK jätkab pärandkultuuri inventeerimist koos Läti riigimetsa haldajate ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooniga. 2009. aasta oli Eesti-Läti piiriülese koostööprogrammi projekti „Pärandkultuuri väärtused ühise keskkonna- ja kultuuriruumi osaks“ algusaasta, mil projekti raames sai tööd ligi 30 inimest. Projekti üldeesmärk on teadvustada ja hoida pärandkultuuri.
Koostöös kaardistatakse ühtsel metoodikal Lõuna-Eesti maakondade ja Läti põhjapoolsete regioonide pärandkultuur, luuakse selle teadvustamiseks andmebaas ning piiriülene hooldamis- ja hoiuala, kus propageeritakse metsade säästvat ja mitmekülgset kasutust ning käivitatakse koostööprojektid Eesti ja Läti metsaomanike ja ettevõtjate vahel.
RMK projektijuhi Vaike Pommeri sõnul on Eestil ja Lätil suhteliselt sarnane kultuuriruum, kõrge metsasus ja metsanduse suur osatähtsus regiooni majanduses ja ettevõtluses. ”Projekti algusaasta aga ei olnud meil Lätiga sugugi sarnane. Majanduskriis on lätlasi karmimalt tabanud ja projekti rahastamine algas neil pea poole aastase hilinemisega. Püüame oma kogemustega partnereid igati toetada, sest tegemist on ikkagi piiriülese koostööprojektiga, kus ainult Eesti edu keegi ei rahasta. Hea on siiski teada, et ka tänastes äärmiselt kitsastes oludes on RMK leidnud võimaluse kavandatud projektitegevusi rahastada,“ selgitas Vaike Pommer.
Esimese sammuna hakatakse otsima inventeerijaid. Projekti tutvustavad infopäevad toimuvad 4. veebruaril algusega kell 10 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse salongis (Kesk 15) ning Tartus, Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartu vald) algusega kell 15.
Aastatel 2005-2007. kaardistati pärandkultuur - rahva igapäevase elukultuuri märgid Harju-, Järva-, Lääne- ja Raplamaad. ”Praktika näitab, et pärandkultuuri objektid on kaitsmata just teadmatusest tuleneva hävimise suhtes,” lisas Vaike Pommer. 2009. aastal toimus kaardistamine Valga- ja Võru maakonnas, mille tulemused kantakse Maa-ameti kodulehel paiknevasse elektroonsesse GIS-andmebaasi http://geoportaal.maaamet.ee/
Projekti eesmärk lähtub INTERREG IVA Eesti-Läti programmi meetmest soodustada piiriregioonide omavahelist sidusust ja vastab programmi keskkonnakaitse eesmärkidele. Tulemusena tõuseb omavalitsuste, turismiettevõtjate, metsaomanike ja avalikkuse teadlikkus säästva ning mitmekülgse metsakasutuse võimalustest, kuna projekti käigus plaanitakse välja töötada koolitusprogramm, juhendmaterjalid ja läbi viia ühiskoolitused ettevõtjatele, metsaomanikele ning metsaomanike ühenduste liikmetele.
