Paldiskis uus traalpüügi külmladu

Põllumajandusministeerium Pressiteade 25. august 2010

Uus külmladu aitab suurendada kalurite sissetulekut

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avab täna Paldiskis Eesti Traalpüügi Ühistu suure külmlao, mis on saanud Põllumajandusministeeriumi vahendusel 45 miljonit krooni toetust. Uues külmlaos majandamine aitab püüdjatel tulevikus oma kala eest kõrgemat hinda küsida.

„Kalapüüdjate majanduslik edu on tihti kinni selles, kui paindlikult saavad nad oma saagi müügiaega planeerida,” nentis põllumajandusminister. „Uus suur külmladu annab viiele ühistusse koondunud ettevõttele selleks hea võimaluse.”

Täna Paldiskis avatav külmladu on esimene kolmest eeloleva aasta jooksul Eestis avatavast laost, mille rajamist toetatakse Euroopa Kalandusfondi toetusmeetmest. Iga lao rajab erinev kalurite ühendus ning kokku kasutavad nendesse koondunud 19 ettevõtet 90 protsenti Eestis traalidega püütavast kilu ja räime kvoodist.

Teised kaks külmladu rajavad Eesti Kalapüügiühistu ja Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu ning iga projekti toetatakse 45 miljoni krooniga, millele peavad firmad omaltpoolt lisama vähemalt 15 miljonit krooni.

“Kalapüük on Eestis elujõuline valdkond, mille tegemisi tuleb toetada just läbi ühistulise tegevuse arendamise ja püügivahendite parendamise,” rääkis Seeder. “Nendele aspektidele pannakse palju rõhku terves Euroopas, sest kalavarud vajavad mõistlikku majandamist ning selleks on kehtestatud üksjagu reegleid.”

Pensioniiga alates 2026-aastast 65

VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI PRESSITEADE 27. aprillil 2010

Riigipea: pensioniea tõusuga piirdumine ei lahenda tööjõuprobleemi

President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna välja seaduse, millega tõstetakse pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani. Koos otsusega tegi riigipea avalduse, milles ta kutsub Riigikogu ja valitsust astuma lähiaastatel astuma kõiki vajalikke samme selleks, et lahendada edukalt elanikkonna vältimatu vananemisega seotud probleeme.

Vabariigi Presidendi hinnangul peab Eesti vastu võtma seadused ja kiitma heaks poliitikad, “mis käsitlevad elukestvat õpet; 60-aastaste ja vanemate inimeste paindlikku töökorraldust; erinevaid, töö spetsiifikat arvestavaid kindlustusmehhanisme; Eesti ühiskonna pikaajalisi huve arvestavat immigratsioonipoliitikat ja tervisekäitumist, mil on otsene mõju elueale, töövõimele ja elukvaliteedile,” seisab avalduses.

Riigipea sõnul on pensioniea tõus Eesti demograafilist seisu ja tulevase vanaduspensioni soovitavat suurust arvestades paratamatu, sest kui praegu on Eestis iga pensionäri kohta 4 tööealist inimest, siis 20 aasta pärast kahaneb see suhtarv kolmele ja 40 aasta pärast 1,8-le. Ometi on pensioniea tõstmine president Ilvese hinnangul vaid üks, tehniliselt ilmselt kõige lihtsam osa Eesti ees seisvast ülesandest.

“Me ei tohi end petta usuga, et see konkreetne otsus lahendab kõik homsed probleemid. Enesepett viib meid juba mõne aasta pärast sundseisu, kus tuleb hakata pensioniiga uuesti tõstma, kas 67. või koguni 70. eluaastani,” ütles president Ilves.

Riigipea juhib oma avalduses tähelepanu ka asjaolule, et kõnealust seadust menetledes ei järginud parlamendi enamus Riigikogu varasema praktika parimaid tavasid. Ometi ei rikutud seejuures ei põhiseadust ega ka teisi õigusakte, leiab Vabariigi President.

Avalduse täistekst:

Vabariigi Presidendi avaldus Kadriorus, 27. aprillil 2010

Kirjutasin täna alla otsusele kuulutada välja Riigikogus 7. aprillil 2010 vastu võetud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus, mis tõstab pensioniea 2026. aastaks 65 eluaastani.

Olen Riigikogu lõpphääletuse järel saanud parlamendifraktsioonidelt, kohalikelt omavalitsustelt, mittetulundusühingutelt ja kaaskodanikelt kirjalikke ettepanekuid jätta kõnealune seadus välja kuulutamata, sest eelnõu menetlemise käigus rikuti väidetavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadust.

Menetluse õiguslikust analüüsist selgub, et kuigi seaduse menetlemise käigus korraldatud Riigikogu täiendava istungi kokkukutsumine ei vastanud Riigikogu senise praktika parimatele tavadele, ei rikutud eelnõu menetlemisel Eesti Vabariigi põhiseadust ega teisi õigusakte.

Siiski juhin Riigikogu ja selle juhatuse tähelepanu asjaolule, et iga seesugune juhtum kujundab Eesti poliitilist kultuuri. Riigikogu juhatus vastutab otseselt meie parlamendi töövõime, maine ning seal vastu võetavate otsuste legitiimsuse eest.

Panen Riigikogu praegusele ja tulevastele koosseisudele, samuti valitsusele ja vastutavatele ministeeriumidele südamele, et stabiilne ja toimiv pensionisüsteem on kodaniku ja riigi usaldusliku partnerluse üks aluseid. Seepärast ei saa mistahes majanduslik, demograafiline või poliitiline paratamatus ega otsustamise väidetav kiireloomulisus selles valdkonnas õigustada sisuka väitluse ja selgituste nappust. Igale kehtivat pensionisüsteemi sisuliselt muutvale otsusele peab eelnema arutelu, mis informeerib nii parlamendi liikmeid kui ka avalikkust otsuse kõigist otsestest ja kaudsetest mõjudest.

Tänaste ja tulevaste pensionäride heaolu kujundavatesse otsustesse tuleb suhtuda ülima vastutustundega, hoidudes seejuures populistlikest, avalikkust eksitavatest ja Eesti tegelikke vajadusi eiravatest lubadustest.

Olen seisukohal, et pensioniea tõus on Eesti, aga laiemalt pea kõigi Euroopa Liidu riikide demograafilist olukorda arvestades paratamatu ning kõnealune seadusemuudatus jõustub piisava ajavaruga. Aga seejuures mõistkem, et pensioniea tõstmine on vaid üks, tehniliselt ilmselt kõige lihtsam osa meie ees seisvast ülesandest. Me ei tohi end petta usuga, et see konkreetne otsus lahendab kõik homsed probleemid. Enesepett viib meid juba mõne aasta pärast sundseisu, kus tuleb hakata pensioniiga uuesti tõstma, kas 67. või koguni 70. eluaastani.

Kutsun parlamenti ja valitsust astuma lähiaastatel kõiki teisi vajalikke samme, mis tagaksid koos väärika vanaduspensioniga ka majandusruumi ja pensionisüsteemi stabiilsuse järgmisteks kümnenditeks. Selleks tuleb meil seada Eesti keskseks ülesandeks oma kaaskodanike tervelt ja tööjõuliselt elatud aastate hulga kasv. Lisaks tuleb riigi, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori ühise tööga luua eakatele võimalused teha oskustele vastavat tööd, kuni selleks jätkub tervist ja tahet.

Olen veendunud, et lähiaastatel tuleb võtta vastu seadused ja kiita heaks poliitikad, mis käsitlevad elukestvat õpet; 60-aastaste ja vanemate inimeste paindlikku töökorraldust; erinevaid, töö spetsiifikat arvestavaid kindlustusmehhanisme; Eesti ühiskonna pikaajalisi huve arvestavat immigratsioonipoliitikat ja tervisekäitumist, mil on otsene mõju elueale, töövõimele ja elukvaliteedile.

Oma tulevasi vajadusi täpselt prognoosides ning kainelt ja asjatundlikult küsimustele vastuseid leides tuleme elanikkonna vältimatu vananemisega seotud probleemidega edukalt toime.

Toomas Hendrik Ilves,
Eesti Vabariigi president

VOLIS kasutusvalmis

SISEMINISTEERIUM – REGIONAALMINISTER Pressiteade 11. juuni 2010

Omavalitsuste infosüsteem VOLIS on kasutusvalmis

Täna, 11. juunil toimus Jõgeva Linnavolikogus kohaliku omavalitsuse internetipõhise infosüsteemi VOLIS pilootprojekti avaüritus. Süsteem valmis Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toel.

VOLIS järgib e-valitsemise parimaid tavasid ning aitab kaasa lihtsamale ja kiiremale asjaajamisele kohalikes omavalitsustes. Süsteemi tarkvara saavad kasutada kõik Eesti omavalitsused.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul toetab VOLISe kasutuselevõtt osalusdemokraatiat ning muudab omavalitsuse otsustusprotsessi avatumaks.

„Linna- ja vallavalitsuste ning volikogude uus infosüsteem võimaldab kodanikel jälgida reaalajas omavalitsuste istungeid. See on suur samm kohalike e-teenuste arengus,“ ütles regionaalminister.

Infosüsteem on avatud lähtekoodiga ning kasutuslitsentsi omanik on riik, mis võimaldab VOLISt edasi arendada. „Kuigi riikide omavalitsussüsteemid on erinevad, võib tulevikus osutuda võimalikuks tarkvara rakendamine ka välisriikides,“ lisas Kiisler.

Kiisleri sõnul võimaldab uus avalik teenus senisest enam kaasata omavalitsuse tegemistesse kohalikku elanikkonda. „VOLIS loob oma töökeskkonna volikogude ja kohalike omavalitsuste liikmetele ning näitab interneti vahendusel istungisaalis toimuvat koos päevakorra materjalidega ka avalikkusele. Lisaks saab reaalajas jälgida istungi protokolli valmimist,“ selgitas Kiisler.

VOLISe projektijuht Henri Pook sõnas, et e-riigi võimalusi täiustava VOLISe pilootprojekt Jõgevamaal tekitas suurt huvi infosüsteemi vastu. „Valmisolekut VOLISe kasutuselevõtmiseks on väljendanud kõik Jõgevamaa omavalitsused ehk kolm linna ja kümme valda. Samuti on ka teised Eesti omavalitsused huvi üles näidanud.“

VOLISt saavad kasutada registreeritud kasutajad ID-kaardi või mobiil-ID abil. „Süsteemi registreeritud kasutajateks saavad VOLISega liitunud omavalitsuste volikogude ja juhtorganite liikmed ning ametnikud. Kodanikel pole istungi jälgimiseks ja materjalide lugemiseks vaja ennast sisse logida,“ lisas Pook.

VOLIS valmis regionaalministri valitsemisalas ning tarkvara arendajaks oli riigihankega valitud ettevõte Smartlink OÜ. Tarkvara funktsionaalsus- ja turvaauditi viis läbi Cybernetica AS ning projekti õigusnõustaja oli Auksmaa, Madal ja Partnerid OÜ.

Muudatused rahvastikuregistris

SISEMINISTEERIUM Pressiteade 30. juuni 2010
Perekonnaseaduse jõustumisega kaasnevad muudatused rahvastikuregistris

1. juulist jõustub uus perekonnaseadus ja perekonnatoimingute seadus. Samaaegselt toimub üleminek rahvastikuregistri täiendatud infosüsteemile. Uue töövahendi saab ligi 700 perekonnaseisutoiminguid teostavat ametnikku, notarit ja vaimulikku.

Jõustuv perekonnaseadus ja perekonnaseisutoimingute seadus toovad mitmeid muudatusi perekonnasündmuste registreerimisel. Näiteks valitakse abielu registreerimisel varasuhe, sünni registreerimisel määratakse hooldusõigus ning seniste perekonnaseisutunnistuste asemel väljastatakse tõendeid.

Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungase sõnul on uue seaduse rakendamisel ja tarkvara kasutuselevõtul esmatähtis, et inimeste teenindamine oleks tagatud. „Juhul, kui ülemineku ajal peaks tekkima ajutisi tehnilisi tõrkeid, on selleks ette nähtud võimalus teostada toiminguid ka paberblankettidel,“ selgitas Pungas.

Paralleelselt infosüsteemiga on kõikidel perekonnaseisuametnikel olemas sünni, surma, abielu ja lahutuse registreerimiseks paberavaldused, paberkanded ja -tõendid. Ajutise tehnilise tõrke korral võtab ametnik inimeselt avalduse vastu ja teostab toimingu paberil ning annab inimesele ka tõendi.

Rahvastikuregister on riigi põhiregister, kus hoitakse kõikide Eesti kodanike ja Eestis elavate välismaalaste isikuandmeid nagu näiteks sünniaeg ja -koht, nimed, sugu, kodakondsus, elukoht, perekonnaseisu ja isikut tõendavad dokumendid ning andmed ema, isa, lapse ja abikaasa kohta.

Eestis registreeritakse kuus keskmiselt 1400 sündi, 1350 surma, 300 abielu ning 4000 elukohta.

Rahvastikuregistriga on X-tee kaudu seotud pea kõik riigi infosüsteemid ja selle päringute maht kasvab kiiresti. Kui 2009. aastal teostati sinna üle 20 miljoni päringu, siis 2010. aastal on neid eeldatavalt juba 30 miljonit.

Perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse on välja töötanud justiitsministeerium. Perekonnaseisutoimingute seaduse rakendusasutus on siseministeerium.

Projekteerimistoetus korteriühistutele

Kliima- ja Energiaagentuur PRESSITEADE 26.08.2010

Kliima- ja Energiaagentuuri projekteerimistoetus korteriühistutele

Kliima- ja Energiaagentuur asub toetama kortermajade energiatõhusat renoveerimist. Uue toetusmeetmega katab agentuur kuni 90% kortermaja renoveerimisprojekti koostamisega kaasnevatest kuludest.

60 miljoni kroonise mahuga meetmega toetatakse kortermajade renoveerimisprojekti koostamist ja selleks vajalike eeltöid, samuti hilisemat ehitustööde järelvalvet. 2010. aastal on toetuse kogumahuks 30 miljonit krooni. 2011. aastal lisandub sellele täiendavalt 30 miljonit.
Kliima- ja Energiaagentuuri juhi Kristiina Rebase sõnul aitab projekteerimistoetus ühistutel julgemalt asuda hooneid renoveerima ja teha seda parimal võimalikul viisil. „Toetus katab 90% renoveerimisprojekti ja selleks vajalike eeltööde kuludest, ja mis veelgi olulisem, ühistud saavad selle raha kasutamiseks kohe, mitte tagantjärele, nagu paljude toetusmeetmete puhul tavaks on,“ rääkis Rebane.
Agentuuri hoonete energiatõhususe projektijuhi Kalle Kuuse sõnul on projekteerimistoetuse abil korteriühistutel võimalik saada parim renoveerimisprojekt ning ehitusjärelvalve, mis tagab ka sisuliselt renoveerimiseks kulutatud raha otstarbeka kasutamise. „Oskamatult või pealiskaudselt renoveeritud hoone tekitab selle elanikele tavaliselt vaid lisakulusid. Tippspetsialistide tehtud kvaliteetne projekt ning asjakohane järelevalveteenus aitavad aga probleeme vältida,“ selgitas Kuusk.
Planeeritavatele projekteerimistöödele seab Kliima- ja Energiaagentuur tingimuseks läbimõeldud energiatõhususe lahenduse:
Projekteerimistöö peab pakkuma terviklahendust kogu hoone renoveerimiseks. Renoveerimise järgselt ei tohi hoone energiakulu ületada 150 kWh ruutmeetri kohta aastas.
Hoone sisekliima peab renoveerimise järel vastama sisekliima standardi EVS-EN 15251:2007 II klassi nõuetele.
Lisaks koostab agentuur toetuse taotlejale põhjaliku projekteerimistööde lähteülesande ja koostöös projekteerijaga järelevalvetööde tegemise kohustusliku juhendi. Samuti kontrollib agentuur jooksvalt tööde vastavust meetme tehnilistele tingimustele.
2010. aastal esitatud taotluste puhul on korteriühistu omafinantseering vaid 10%. 2011. aastal tõuseb omafinantseeringu määr 25%-ni tehtavate tööde maksumusest.
KENA toetuse abil tehtud ehitusprojekt on ühtlasi aluseks Kredexi jagatava renoveerimistoetuse taotlemisele.

Toetusskeemi tingimused ja selle juurde kuuluvad dokumendid ilmuvad KENA kodulehel www.kena.ee järgmisel nädalal.

RMK-lt muusikaplaat

Muusikud tegid kummarduse Eesti loodusele

Varem linnulaulu ja loodushääli plaadile püüdnud RMK on Eesti looduskaitse 100. juubeli tähistamiseks välja andnud muusikaplaadi, millel esitavad loodusest ja metsast inspireeritud laule armastatud Eesti muusikud Riho Sibul, Jaak Tuksam ja Bonzo.

Plaadile “Mets on rohkem, kui mõistame mõõta” on jõudnud 14 loodusteemalist lugu, mille seas leiab nii uude seadesse pandud vanu ja tuntud palu kui ka värskelt sündinud muusikalisi mõtisklusi Vladislav Koržetsi, Heiti Talviku, Jaan Kaplinski jt sõnadele.

Esialgu saab uut ja unikaalset plaati soetada RMK teabepunktidest ja looduskeskustest üle Eesti, peagi lisandub selle tellimise võimalus ka RMK kodulehe kaudu. Plaat maksab 180 krooni.

Plaadi ühe koostaja Aleksei Saksa sõnul kõlab Riho Sibul uuel plaadil talle omaselt mõtlikult, sügavalt ja pehmelt, Bonzo „ootab saatmata ununend kirju“ ning Jaak Tuksam rõõmustab kõiki tema loomingu helisalvestusi oodanud fänne – lõpuks ometi on eesti loodusluule pikkamisi küpsenud vahendaja looming taas plaadile püütud. Oma jooni lisab plaadile ka UMA (Robert Jürjendal ja Aleksei Saks) – koosseis, kes omaette võetuna viljeleb ambient stiilis vaba improvisatsiooni, sellele plaadile lisab aga helilist mitmekesisust ja sügavust.

Plaadil astuvad üles Riho Sibul (laul, kitarr), Jaak Tuksam (laul, kitarr), Bonzo (laul, kitarr), Robert Jürjendal (kitarr), Aleksei Saks (trompet, corno da caccia) ja Arvo Urb (löökpillid).

Riho Sibula ja tema sõprade musitseerimist saab kuulata ka järgmistel RMK matka- ja muusikaüritustel 18. septembril Lahemaa rahvuspargis ja 28. novembril Karula rahvuspargis. Mõlemal kontserdil esinevad Riho Sibul, Jaak Tuksam ja UMA, külalistena Lahemaal Bonzo ning Karulas Tõnis Mägi.

RMK poolt välja antud loodus- ja metsalaulude plaat on osa kampaaniast “Loodusega koos”, millega tähistatakse tänavu Eesti looduskaitse 100. sünnipäeva. Sünnipäevapidustuste osa on ka matka- ja muusikaürituste sari viies Eesti rahvuspargis.

Kuula kolme plaadi lugu siit:

Sügiselaul, Jaak Tuksam (sõnad H. Talvik, viis J. Tuksam) http://www.youtube.com/watch?v=gHui8gCKvYU&feature=search

Nõmme pääl, Riho Sibul (sõnad E. Enno, viis R. Sibul)
http://www.youtube.com/watch?v=YQdZcXeukLE&feature=related

Oodates õhtutes, Bonzo (sõnad K. Teksler, viis Bonzo)
http://www.youtube.com/watch?v=cAtZg8X_S2g&feature=search

Metsakuivenduse 60. aastapäev

Iisakul tähistati 60 aasta möödumist mehhaniseeritud metsakuivenduse algusest

19. augustil kogunes ligi poolsada huvilist Iisaku rahvamajja, et osaleda nõupäeval „60 aastat mehhaniseeritud metsakuivendust ja metsateede ehitust“, kus lisaks teemakohastele ettekannetele käidi metsas tutvumas ja esitleti uut samanimelist raamatut.

Nõupäeva korraldati tähistamaks 60 aasta möödumist mehhaniseeritud metsakuivenduse algusest ehk ajast, mil asuti metsa päästma liigniiskuse ja veeuputuse käest masinatega. Meie kliimavööndis on parema metsakasutuse eelduseks tihtipeale niiskusrežiimi reguleerimine. Metsakuivenduse eesmärk on parandada metsade liigniiskuses tingitud seisundit ja tuleohutust. Kuivendamine aitab kaasa ka metsade paremale kasutamisele marjade ja seente korjamiseks ning jahipidamiseks.

Eestis on metsi kuivendatud juba vähemalt alates üle-eelmisest sajandist, kui leiti, et liigniiskusest tingitud soostumise pidurdamiseks on ainuke võimalus rajada kraave liigse vee ärajuhtimiseks. „Tänavu möödus 60 aastat, mil metsa asuti liigniiskuse ja veeuputuse käest päästma masinatega. Senini oli see toimunud „kraavihallide“ labida ja musklirammuga, edaspidi hakkasid metsa tulema juba masinad, mis olid algul kohmakad ja nende rajatud kraave ei saanud võrrelda „kraavihallide“ puhta ja kauni tööga, kuid aja möödudes muutusid nad tegusateks ja nende töö väga viljakaks,“ kommenteeris nõupäeva eestvedaja, Eesti Metsaseltsi auliige Kaupo Ilmet.

Tänaseks on Eestis rajatud metsamaadele kuivendussüsteeme ligikaudu 560 000 hektaril. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi on ma pöördumises uhiuues raamatus kirjutanud, et metsakuivenduse mõju kasvutingimuste paranemisele avaldub tavaliselt juba esimestel aastatel ning saavutab maksimumi umbes 15 aasta pärast kuivendamist. Kuivendatud metsad annavad täiendavalt ligikaudu 1 miljon tihumeetrit puitu aastas, kuivendussüsteemide rajamise käigus ehitatud teedevõrgustik on muutnud puiduressursi kättesaadavamaks.

Ettekanded (on esmaspäeval Eesti Metsaseltsi kodulehel allalaaditavad):

Metsakuivendus – probleem ja väljapääs – Andres Talijärv, Keskkonnaministeeriumi asekantsler

RMK metsaparandus ja tegevus selles – Tiit Timberg, RMK juhatuse liige

Metsakuivendus – projekteerijate nägemus – Peeter Lond

Metsakuivenduse mõju keskkonnale – Kaupo Kohv, ELF-i esindaja

Metsaparanduse vajalikkus – Aadu Koll, Erumetsateenijate Ühingu esimees

Metsaparanduse töödest Alutaguse mail – Koidu Simson, RMK Alutaguse metskonna metsaülem

Soovitused suviseks õllejoomiseks

Soovitused suviseks õllejoomiseks

Eesti esimene koolitatud õllemeister Enn Kärblane, kell käe all pruulitakse kõik Saku õlled, annab soovitusi ning praktilisi näpunäited suviseks õllejoomiseks.

Õllemeister rõhutab, et maailmas on piisavalt õlut ja meil piisavalt aega, et seda nautida. „Õlut tuleb juua rahulikult, mitte kiirustades. Juua tuleks naudinguks, mitte alkoholist joobumiseks. Juues on vaja meeles pidada mõõdukust,“ räägib Kärblane.

Tema soovitused suviseks õllejoomiseks:

· Pea lugu sellest mida jood – seega, ära lihtsalt joo õlut, vaid naudi selle väljanägemist, aroome ja maitseid. Kasuta selleks õiget õlleklaasi.

· Vala õlut klaasi õigesti, nii et selle pinda kataks vahukroon, mis on silmale ilus vaadata ja mis kaitseb ka õlle maitseid ja aroome. Vala õlut rahulikult, mitte loksutades ja tormakalt, sest viimasel juhul vabaneb õlles olev süsihappegaas liiga kiiresti, mistõttu saad klaasi vaid vahu ja õlu võib muutuda lamedaks.

· Joo õlut värskena ja õigel temperatuuril, siis tulevad selle maitsed ja aroomid kõige paremini esile. Kaua klaasis seisnud õlu soojeneb, selle süsihappegaasi sisaldus alaneb, mille tulemusena õlu muutub lamedaks ja ei ole enam värskendav. Klaasilt kaob vaht, mis õlle aroome ja maitset kaitseb.

· Õlut ostes vali see pigem külmikust ja jälgi, et õlut ei oleks hoitud päikese käes. Kõrge temperatuuri ja päikesevalguse mõjul muudab õlu oma maitset väga kiiresti.

· Joo paremini – joo vähem. Proovi erinevaid õllesid ja jäta meelde nende iseärasusi. Võid avastada uusi lemmikuid. Jaga oma kogemusi sõpradega.

· Austa ÕLUT – joo seda naudingu saamiseks ning janu kustutamiseks, mitte alkoholist joobumiseks.

· Joo vastustustundlikult – õlu on alkohoolne jook ja ka väike kogus alkoholi võib mõjutada sinu otsustamis- ning tegutsemisvõimet. Seega ära pane ennast olukorda, kus sa võid teha kahju iseendale, teistele või muuta ennast naeruväärseks.

· Joo vett ja söö. Akoholi tarbimisel aitab vee joomine mürgistust vähendada ja neutraliseerib alkoholi omadust vedelikku organismist välja viia. Söömine taastab organismi, alandab alkoholitarbimise astet ja aitab alkoholi adsorbeerida. Samas tuleb meeles pidada, et söömine, leevendades purjunemist, ei peata alkoholi mõju.

· Tea ja arvesta joodava õlle kangust. Õlled võivad olla salakavalad, sest nende magusus, maitse ja aroom varjavad alkoholi väga hästi. Seetõttu ei pruugi sa arugi saada, kui tegemist on väga kange õllega.

Jõustub uus perekonnaseadus

Justiitsministeerium Pressiteade 30.06.2010

Jõustub uus perekonnaseadus

1.juulil jõustub uus perekonnaseadus, mis lahendab senise seaduse rakendamisel kerkinud probleeme ning toob selguse küsimustesse, mis on siiani olnud puudulikult sätestatud või üldse käsitlemata.

Tähtsamaid muudatusi on uues seaduses kolm: abikaasade varaliste suhete täpsem korraldus, hooldusõiguse uuendamine laste ja vanemate suhetes ning eestkostesüsteemi parandamine.

Uue perekonnaseadusega kaasnevatest peamistest muudatustest saate ülevaate siit:

Lisaks saavad alates homsest abielu sõlmida ja lahutada ka notarid.

Haapsalu-Noarootsi märgala

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 1. juuli 2010

Eesti esitab rahvusvahelisse märgalade nimekirja veel ühe ala

Täna, 1. juulil kiitis Vabariigi Valitsus heaks Haapsalu-Noarootsi ala
esitamise rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse.

Haapsalu-Noarootsi ala puhul on tegu Haapsalu Tagalahe ning Noarootsi
jäänukjärvede piirkonnaga, mis moodustavad ühtse süsteemi
Osmussaare ja Nõva piirkonna rannikumärgaladega. Selleks, et esitada
kogu see märgalakompleks rahvusvahelisse nimekirja, tuli Vabariigi
Valitsusel määrata Ramsari aladeks sellesse piirkonda kuuluvad Silma
looduskaitseala, Osmussaare maastikukaitseala ning Nõva-Osmussaare
hoiuala.

Märgaladel on suur ökoloogiline tähtsus just veelindude rände-, puhke-
ja pesitsuspaikadena. Paraku on nende alade pindala hakanud vähenema
kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Selleks,
et kaitsta kogu maailma märgalasid, sõlmiti 1971. a Iraani linnas
Ramsaris riikidevaheline kokkulepe märgalade kaitseks - Ramsari
konventsioon, millega on liitunud ka Eesti.

Kõik konventsiooni osapooled peavad astuma samme märgalade kaitseks,
muuhulgas nimetama neid rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse.
Värskelt nimekirja esitatud Haapsalu-Noarootsi märgala hõlmab haruldasi
või ainulaadseid märgalatüüpe, näiteks esineb seal erilist kaitset
väärivaid rannikulõukaid, rannaniitusid ja veealuseid karisid. Ka
on see ala ohustatud väike-laukhane rändepeatuspaik ning seal pesitseb
Läänemere piirkonnas kiiresti kahaneva arvukusega niidurüdi.
Haapsalu-Noarootsi ala on üks aulide tähtsamaid talvitusalasid Läänemere
põhjaosas, kus talvitub kuni 50 000 auli ja seal peatub pidevalt rohkem
kui 20 000 veelindu.

Eestist kuulub Ramsari nimekirja 12 ala, koos selle aasta algul
esitatud 4 ala vastuvõtmisega oleks Haapsalu-Noarootsi meie 17-s Ramsari
ala.

Uus noorsootöö seadus

Haridus- ja Teadusministeerium 01.07.2010

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas eile Kadriorus alla otsusele kuulutada välja noorsootöö seadus

President kirjutas eile, 30. juunil alla 17. juunil Riigikogu poolt vastu võetud noorsootöö seadusele, mis jõustub käesoleva aasta 1. septembrist.

Uus seadus kaasajastab noorsootöö korralduse õiguslikke aluseid ning tagab paremate tingimuste loomise Eesti noorte mitmekülgseks arenguks. Samuti annab uus seadus meie noortele suuremad võimalused sisukaks tegevuseks väljaspool peret, kooli ja tööd ning avab neile seejuures tee aktiivseks osaluseks kohaliku tasandi otsustusprotsessides.

Uues seaduses on esmakordselt defineeritud noortevolikogu, mis on valla- või linnavolikogu juures tegutsev noortest koosnev nõuandva õigusega osaluskogu. Samuti on uute mõistetena fikseeritud noorsootööühing, noorte püsilaager, noorteühing ja noorteühingute liit. Kaotatud on noorteühingute register, täiendatud on noorsootöö mõistet ning põhimõtteid.

Vastuvõetud seadus muudab ka noorsootöö rahastamise aluseid, täpsustades muu hulgas noorteühingute aastatoetuse taotlemise ja eraldamise regulatsiooni ning andes taotlemisõiguse ka noorteühingute, õpilasesinduste ja üliõpilaskondade katusorganisatsioonidele.

Noorsootöö seadus täpsustab ka Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema ja kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeid noorsootöö korraldamisel ning noorte püsilaagrite ja projektlaagrite pidamise ning järelevalve aluseid. Samuti tagab seadus ühtsetest põhimõtetest lähtumise noorte kaasamisel otsustesse, sätestades noortevolikogu eesmärgi ning selle moodustamise, tegutsemise ja toetamise alused.

Seni kehtiv olnud Eesti Vabariigi noorsootöö seadus pärines 1999. aastast ning ei vastanud enam noorsootöö valdkonna sisulistele vajadustele, mistõttu on uue noorsootöö seaduse vastuvõtmine oluliseks noorsootöö valdkonna edasiarendajaks.

ERMis alustab tööd omakultuuride osakond

Eesti Rahva Muuseumi pressiteade, 2. juuli 2010

Eesti Rahva Muuseumi omakultuuride osakond

1. juulist jõustus ERMi põhimääruse muudatus ja ERMis alustab tööd uus osakond - omakultuuride osakond. ERM leiab, et tänased maakonnamuuseumid on kohaliku etnograafilise ajaloo kõige kompetentsemad esindajad ning ühendades oma jõud ERMiga, suudetakse koos katta kogu Eesti nii teadus- kui ka kultuuriloolises kogumistöös.

ERMi omakultuuride osakond koordineerib Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi, Harjumaa Muuseumi, Hiiumaa Muuseumi, Iisaku Muuseumi, Järvamaa Muuseumi, Läänemaa Muuseumi, Mahtra Talurahvamuuseumi, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi, Põlva Talurahvamuuseumi, Pärnu Muuseumi, Rannarootsi Muuseumi, Saaremaa Muuseumi, Tartumaa Muuseumi, Valga Muuseumi ja Viljandi Muuseumi. Krista Aru: „ERMi soov on kaasata muuseumid sisulise tööga. Eesmärgiks on maakondlike muuseumide abil koguda, uurida ja säilitada rahvuslikku kultuuri kui tervikut, arvestades paikkondlikke eripärasid ja iseärasusi.“

Omakultuuri osakonna loomisele eelnenud diskussioonidel olid muuseumid ja ERM üksmeelel, et ühendatud muuseumidel on parem võimalus Eesti muuseumide kui kultuurikeskkonna rakendamiseks ühiskonna teenistusse. Ühine näitustepoliitika, omavahel koordineeritud kogumis-, teadus- ja säilitustöö peaksid tagama nii jõudude otstarbekama kasutuse kui ka parema tulemuse.

Maakonnamuuseume koordineeriv omakultuuride osakonna loomine kinnitati kultuuriminister Laine Jänese määrusega 2 (27.05.2010), mis sätestas ERMi põhimääruse muudatuse. Osakonna eesmärgiks on toetada maakonnamuuseumite arengut ja koordineerida nendevahelist koostööd, töötades välja (§ 6 lõiget 1 punkt 41 ) „muuseumide finants- ja tegevusanalüüsi läbiviimise metoodika ning koostab vastavad analüüsid, koordineerib koostööl põhinevaid arendusprojekte ning muuseumide arengukavade, näituste-, turunduse, muuseumiõppe ja kommunikatsioonistrateegiate koostamist.“
Muudetud põhimäärus veebis http://www.erm.ee/?lang=EST&node=1433

Sama määrusega kinnitati ka 2009. aastal ERMi 100. juubeli puhul Anu Raua poolt Eesti riigile kingitud Heimtali muuseumi lõplikult ERMi struktuuriüksuseks muutmine. Muudatus jõustus 1. juunil 2010.

Üleminek digilevile

Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjon PRESSITEADE 2. juuli 2010

Valitsuskomisjon: üleminek digilevile möödus ilma suuremate probleemideta

Analoogtelevisiooni saatjate väljalülitamine küll suurendas digilevi abitelefonile 17101 tulnud kõnede arvu, kuid digilevi valituskomisjoni hinnangul möödus digipööre ise ilma suuremate probleemideta.

Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul näitas digilevi abitelefonile tulnud kõnede arv juba pikalt aeglast tõusutrendi vastavalt sellele, mida lähemale üleminek jõudis. „Kui juunis oli helistajad päevas keskmiselt 100-150, siis eilse päevaga tuli abitelefonile ühtekokku 1500 kõnet,“ ütles Pihel. „Eilne kõnede arv kinnitab varasemat hinnangut, et 1. juuliks oli 570 000st Eesti teleperekonnast digipöördeks valmis ligi 553 000 kodu ning vana analoogtelevisiooni võttis tavalise katuseantenni kaudu vastu vaid 3% peredest. Kuid nii nagu teistes enne meid digilevile üle läinud riikides, jättis ka Eestis osa vana analoog-tv vaatajaid digiboksi või digiteleri soetamise täiesti viimasele minutile.“

Digilevi valitsuskomisjoni juht rääkis, et eilse päevaga muutus oluliselt abitelefonile tulnud kõnede sisu. „Varem uuriti meilt digibokside ja digitelerite seadistamise ning antennide ja kaablite paigaldamise tehnilisi peensusi,“ kirjeldas ta. „Eile puudutas aga enamik murekõnesid väga üldisi digipöördega seotud küsimusi: miks teleris enam pilti pole, kas ma pean nüüd tõesti digiboksi muretsema ning kust neid seadmeid soetada saab.“

Abitelefoni 17101 meeskond oli kasvava kõnekoormusega arvestanud, kuid vaatamata suuremale vastajate arvule võivad ootejärjekorrad olla tavapärasest pikemad. Valitsuskomisjon palub helistajatel varuda kannatust.

Siiski oli ka eile neid, kes kurtsid leviprobleemide üle. „Ka siis, kui digiboks kuvab teleriekraanile teksti „halb levi“ või "signaal puudub", peitub põhjus enamasti vähevõimekas või valet tüüpi antennis, vanas kaablis või viletsates pistikutes, mistõttu piisava tugevusega signaal ei jõua digiboksi,“ võttis Jüri Pihel kokku eile e-posti aadressile digilevi@mkm.ee saabunud kirjad. „Sama kehtib ka siis, kui telepilt katkeb või jääb seisma või ekraan muutub aeg-ajalt ruuduliseks või päris mustaks. Kui vastuvõtukoht ei jää just telesaatjate leviala piirile, soovitame esimese asjana üle vaadata vastuvõtusüsteem või muuta antenni suunda või kõrgust. Digilevi signaali vastuvõtutingimuste lihtsustamine jätkub ka pärast analoogtelevisiooni saatjate väljalülitamist, kuid ainuüksi sellele lootma jääda ei tasu.“

Põhjalik juhend antennide paigaldamise ning vastuvõtusüsteemi häälestamise kohta on eestikeelsena kättesaadav aadressilt http://www.digilevi.ee/digilevi_booklet_A5+3mm.pdf, venekeelne juhend asub http://www.digilevi.ee/digilevi_booklet_A5+3mm_ru.pdf. Kui probleemid püsivad, tuleks abi paluda mõnelt professionaalselt antennipaigaldajalt, kelle kontaktid leiab veebilehelt http://www.digilevi.ee/?maksab=paigaldus

Alates 1. juulist näeb teleprogramme tavaantenni kaudu ainult digitaalsena. Kõik need, kes võtsid telepilti vastu tavaantenniga ning nägid seni vaid kolme Eesti telekanalit, peavad nüüd endale soetama digiboksi või soovi korral uue digiteleri. Tasuta Eesti telekanalite (ETV, Kanal 2, TV3, ETV2, Kanal 11) digitaalseks vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga. Kui soovitakse lisaks vaadata rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid, võib liituda sama katuseantenni kaudu vastuvõetava tasulise digilevi paketi või mõne kaabel- või satelliittelevisiooni teenusega. Juba varem mõne teenusepakkujaga liitunud televaatajaid Eesti üleminek digilevile tehnilises mõttes ei puuduta.

Digilevile ülemineku kohta saab lisainfot infotelefonilt 17101 või veebilehelt www.digilevi.ee, samas on kättesaadavad ka levikaart, telesaatjate andmed, täpsemad juhendid ning antennipaigaldajate kontaktid. Leviprobleemide korral tasub saata kiri digilevi valitsuskomisjoni meiliaadressil digilevi@mkm.ee või pöörduda Tehnilise Järelevalve Ameti poole aadressil info@tja.ee

Kinnistustoimiku dokumendid veebis

Justiitsministeerium Pressiteade 05.07.2010

Kinnistustoimiku dokumentidega nüüd võimalik tutvuda ka veebis

E-kinnistusraamatu kõige uuemad arendused võimaldavad inimestel nüüdsest tutvuda kõigi kinnistustoimikusse kuuluvate dokumentidega kodunt lahkumata.

Tänaseks on registrite ja infosüsteemide keskusel valminud kaks uut e-kinnistusraamatu infosüsteemi arendust – kinnistustoimikute digitaliseerimise rakendus ning kinnistusraamatu ja maakatastri liidestuste täiendused.

Esimene rakendus võimaldab alustada kogu kinnistusosakondade paberarhiivi digitaliseerimist. See tähendab, et edaspidi on võimalik läbi kinnistusraamatu päringusüsteemi või kinnistu omanikel lisaks läbi kodanikuportaali tellida paberkandjal dokumentide muutmist elektrooniliseks ja nendega kodunt lahkumata tutvuda.

Dokumentidega, mis on juba elektroonilised, saavad omanikud tutvuda eelnimetatud võimalusi kasutades digitaliseerimistellimust esitamata.

Teised isikud peavad dokumentidega tutvumiseks esitama tutvumistellimuse, tõendades oma õigustatud huvi. Elektroonilise kinnistusraamatu ja kinnistustoimiku koosseisu kuuluvate dokumentidega on endiselt võimalus tutvuda kinnistusosakonnas kohapeal kasutades selleks spetsiaalseid arvuteid ja alates 1. augustist ka notaribüroos. Kes ei soovi kasutada tutvumiseks arvutit, saab tutvuda elektroonilise kinnistusraamatu väljatrükiga.

Kinnistusraamatu ja maakatastri liidestuste täiendamine tagab, et kogu kinnistusraamatu pidamiseks vajalik plaani- ja kaardimaterjal jõuab edaspidi kinnistusosakonda infosüsteemide vahelise elektroonilise andmevahetuse kaudu, mis tähendab, et neid ei ole vaja enam tulevikus paberkandjal kinnistusosakonnale esitada.

Projektid on rahastatud Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Kinnistusraamatu päringusüsteem asub siin: kinnistusraamat.rik.ee ning kodanikuportaal siin: www.eesti.ee.

Täpsemat infot tutvumistellimuse esitamise kohta leiab aadressil: http://www.just.ee/4267

Venemaa tunnistas setod rahvuseks

Venemaa tunnistas setod rahvuseks SI-181

17. juunil 2010 tehti Vene Föderatsiooni valitsuse otsusega Venemaa väikesearvuliste rahvuste nimekirja muudatus ning sinna kanti 46. rahvusena ka setod.

Vastava palvega pöördus Petseri setode kogukond, kes sai selliseks sammuks toetust ka Eesti Vabariigis elavatelt setodelt, Pihkva oblasti kuberneri Andrei Turtšaki poole. Vastava otsuse taga on Andrei Turtšaki poolt 2009. aastal peaminister Vladimir Putinile ja regionaalarengu ministrile Viktor Basarginile saadetud ametlik kiri.

Pihkva oblasti juhtkond pöörab setodele ka tegelikku tähelepanu, Andrei Turtšaki initsiatiivil on välja töötatud setode kui unikaalse rahvakillu säilitamise programm kuni 2014. aastani, mis hõlmab turismi, ettevõtluse, külamajanduse ja teedevõrgu arendamist ning haridust ja kultuuri. Petseri rajoonis Sigovo (Radaja) külas on rajatud ka setode muuseum, kus külalised saavad tutvuda setode talukultuuriga ja maitsta rahvustoite.

2002. aasta rahvaloenduse andmeil määratles Venemaal end setona 197 inimest. Eestis 2000. aastal toimunud rahvaloendusel polnud setodel ennast võimalik rahvusena määratleda.

Allikas: Fenno-Ugria Asutus
Kontakt: info@fennougria.ee

Nõuded ehitusprojektidele muutuvad

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade 06.07.2010

Nõuded ehitusprojektidele muutuvad lihtsamini mõistetavaks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis valminud ehitusprojektide nõudeid käsitlev määrus sätestab üheselt ja arusaadavalt nõuded ehitusprojektide sisule ja vormile, mis toob kaasa vaidluste vähenemise ehitussektoris ja aitab kaasa ehituskvaliteedi üldisele paranemisele.

Seni olid vastavad nõuded määratletud vaid standardite tasandil.

Samuti sätestab määrus nõuded erinevatele ehitamisega kaasnevatele dokumentidele nagu ehitise eskiis, ehituse organiseerimise kava, tootejoonised jms.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmeti sõnul on nõuded ehitusprojektile üks esimesi samme nö uue põlvkonna ehitusvaldkonna seadusandlusest, mille koostamisel on igal sammul püütud arvestada valdkonnas praktiseerivate tippspetsialistide seisukohtadega.

„Loodetavasti aitab seadusandluse kaasajastamine kaasa ka valdkonna enda korrastamisele, tõstes ehitajate, arhitektide ja inseneride mainet ning kutse-eetikat,“ lisas ta.

Määrus jõustub tõenäoliselt sügisel 2010, kui rakendussätetega nähakse ette üleminekuperiood vana määruse alusel alustatud ehitusprojektidele ehitusloa saamiseks.

Uue korra väljatöötamise tingis vajadus ühtlustada erinevaid ehitamisega seotud dokumentide sisu, vähendamaks osapooltevahelisi vaidlusi ja vääritimõistmisi ning aitamaks kaasa ehituskvaliteedi üldisele tõstmisele.

Määruse ettevalmistamisesse kaasas ministeerium enamiku ehitusvaldkonnas tegutsevaid erialaliite.

Kuhu võib ja kuhu ei või parkida?

Millele tähelepanu pöörata sõiduki parkimisel?

Suvisel ajal on inimesed väga mobiilsed ja asutavad end sõitma randa ja looduskaunitesse kohtadesse. On üsna loomulik, et suve, päikest ja merd tahetakse nautida täiel rinnal, kuid kahjuks sõiduk, millega püütakse oma lemmikpaigale ligi pääseda, jäetakse maha lohakalt või sootuks seadusevastaselt. Pargitakse suvaliselt, mõtlemata oma sõiduki parkimisega tekkivaid tagajärgi, milleks võib olla näiteks teise inimese auto kinni parkimine, samuti bussipeatuses parkimine, mis takistab bussil ohutult inimestel bussi siseneda ja sealt väljuda ning ka kõik haljasalad ei ole parkimiseks mõeldud.

Liikluseeskiri räägib sellest, et asulateel tuleb sõiduk parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,75 m laiune käiguriba. Sama korra kohaselt tohib asulas sõidukit parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on alla 9 m lai, arvestamata sõiduteelaiendina ehitatud parklat.

Asula sõiduteel tohib sõidukeid parkida ühes reas, haagiseta kaherattalisi mootorrattaid, jalgrattaid ja mopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 m sõiduteeäärest.

Asulavälisel teel tuleb sõiduk parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab sõiduk asuma teel võimalikult paremal. Sõidukeid tohib peatada ja parkida ainult ühes reas, sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega.

Kui parkimiskohad pole tähistatud, tuleb sõiduk parkida nii, et põhjendamatult ei vähendataks parkimiskohtade arvu.

Parkida ei tohi:
- kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda;
- raudteeülesõidukohale lähemal kui 50 m;
- teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval;
- väljaspool asulat eesõigusmärgiga «Peatee» tähistatud tee sõiduteel;
- aeglustus- ja kiirendusrajal;
- kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt.

Liiklusseaduse kohaselt tuleb parkimine korraldada selliselt, et see ei häiri ega ohusta liiklust ega põhjusta elamupiirkonnas inimeste häirimist mootorsõidukite heitgaasi ja müraga. Liiklust häirivalt või ohustavalt pargitud sõiduki võib parkimist korraldav teeomanik või teehoiu eest vastutav isik lasta ümber paigutada valvega hoiukohta seadusega ettenähtud korras. Ümberpaigutamis- ja hoidmiskulud tasub sõiduki kasutaja. Parkimist korraldab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise.

Head inimesed, olge tähelepanelikud parkimisel ning järgige liikluskorraldusvahendeid, ja kui liikluskorralduse vahendid puuduvad, siis järgige oma sõiduki parkimisel tervet mõistust ja näidake üles austust kaasliiklejate vastu.

Mehis Mets
Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo politseikapten

Keskkonnamõju strateegiline hindamine

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 9. juuli 2010

Jõustub rahvusvaheline keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll

Pühapäeval, 11. juulil jõustub piiriülese keskkonnamõju hindamise
konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll, mis
käsitleb kavade, programmide, poliitika ja õigusaktide eelnõude
keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

Protokolli eesmärgiks on kindlustada keskkonnakaitse, sealhulgas
tervisekaitse kõrge tase. Protokolli vastuvõtmisega järgivad riigid, sh
Eesti, rahvusvahelist keskkonnapoliitikat ning annavad oma panuse
konventsiooni eesmärkide saavutamisse.

Protokoll põhineb direktiivil, mis reguleerib teatavate kavade ja
programmide keskkonnamõju hindamist (nn KSH direktiiv). Sellest
tulenevalt lähtutakse ka protokolli rakendamisel üldtunnustatud
põhimõtetest nagu laiaulatuslik avalikkuse kaasamine, asjaomaste
asutustega konsulteerimine, aruande koostamine, tulemuste integreerimine
dokumentide koostamisesse jmt.

Eesti allkirjastas protokolli 21. mail 2003 Kiievis toimunud ÜRO
Euroopa Majanduskomisjoni viiendal ministrite konverentsil ning arvestas
protokolli sätetega 3. aprillil 2005 jõustunud keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse koostamisel. Selle aasta alguses
võttis Riigikogu vastu piiriülese keskkonnamõju hindamise
konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
protokolli ratifitseerimise seaduse.

Protokoll jõustub üheksakümnendal päeval pärast selle ratifitseerimist
16. osalisriigi poolt. Eesti oli 16. riik, kes protokolli ratifitseeris.
Eelnevalt oli protokolli ratifitseerinud 11 Euroopa Liidu liikmesriiki,
Euroopa Ühendus organisatsioonina, samuti Albaania, Horvaatia,
Montenegro ja Norra. Praeguseks on protokolli ratifitseerinud ka
Sloveenia.

Täiendavat informatsiooni protokolli kohta on võimalik leida piiriülese
keskkonnamõju hindamise konventsiooni (nn Espoo konventsiooni)
koduleheküljel (http://www.unece.org/env/eia) ning
Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel keskkonnakorralduse valdkonna
rubriigis www.envir.ee/92016.

EL aitab rahvusvahelisi abielupaare

EUROOPA KOMISJONI PRESSITEADE Brüssel, 12. juuli 2010

Euroopa Liit aitab rahvusvahelisi abielupaare

ELi riikide valitsused kiitsid heaks 14 ELi riigi taotluse arendada edasi eeskirju, mille kohaselt saavad rahvusvahelised abielupaarid lahutuse korral valida, millise riigi õigust kohaldada. Uute eeskirjadega, mis tuleb jõustamiseks veel heaks kiita, saaks ära hoida emotsionaalselt keerulise ja rahaliselt kuluka menetluse. Tõhustatud koostöö mehhanismi, mille kohaselt võivad vähemalt 9 liikmesriiki ühiselt võtta meetmeid, kui kõik 27 liikmesriiki ei ole suutnud kokkulepet saavutada, kasutatakse ELi ajaloos esimest korda. Praegu osalevad tõhustatud koostöös 14 ELi riiki, kuid ülejäänud võivad sellega igal ajal ühineda.

Komisjoni asepresidendi ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku Viviane Redingi sõnul on täna toimunud hääletus ajaloolise tähtsusega. „Ma olen uhke, et nõukogu võttis vastu julge otsuse kasutada esimest korda tõhustatud koostööd, mis võimaldab leevendada rahvusvaheliste abielupaaride ja nende laste jaoks lahutusega kaasnevat valusat kogemust. See ajalooline samm näitab, et EL suudab tõeliselt inimlikele probleemidele kiiresti reageerida. Kui teeme koostööd, siis suudame pakkuda rahvusvahelistele abielupaaridele tuge ja suurendada nende õiguskindlust keerulistes olukordades. 14 liikmesriiki hõlmav koostöö on hea algus ja ma loodan, et sellega ühinevad ka kõik ülejäänud riigid, et suurendada sellisest algatusest kasu saavate kodanike hulka.”

Tõhustatud koostöö võib käivitada viivitamata. 14 tõhustatud koostöös osalevat liikmesriiki (Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Itaalia, Luksemburg, Läti, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia ja Ungari) hakkavad pidama läbirääkimisi ja seejärel hääletavad komisjoni määruse ettepaneku üle, mis sisaldab rahvusvaheliste lahutuste suhtes kohaldatavaid üksikasjalikke eeskirju. 14 liikmesriiki peavad enne määruse jõustumist eeskirjad ühehäälselt heaks kiitma ja konsulteerima Euroopa Parlamendiga.

Ettepaneku eesmärk on kaitsta lahutusmenetluse ajal nõrgemat partnerit. Rahvusvahelistele abielupaaridele antakse võimalus valida, millist õigust oma lahutuse või lahuselu suhtes kohaldada. Kui abielupaar ei jõua kohaldatava õiguse valikul kokkuleppele, otsustaks kohtunik ühise korra alusel, millise riigi õigust oleks kõige asjakohasem kohaldada. See tagaks abielupaaridele senisest suurema õiguskindluse, prognoositavuse ja paindlikkuse. Samuti aitaks see kaitsta abikaasasid ja lapsi keeruka, aeganõudva ja raske menetluse eest.

Uued eeskirjad aitavad abielupaare, kes on eri kodakondsusest või kes elavad eri riikides või koos väljaspool koduriiki. Kuna 2007. aastal toimus 27 liikmesriigis üle ühe miljoni lahutuse, millest 140 000 (13 %) olid rahvusvahelise mõõtmega, on vajadus ELi meetme järele ilmne.

Euroopa Parlament andis oma nõusoleku tõhustatud koostööd lubavale meetmele 16. juunil 2010 (IP/10/747) ja ELi justiitsministrid kiitsid selle heaks 4. juunil 2010 (MEMO/10/236).

9 liikmesriiki (sealhulgas Kreeka, kes hiljem võttis oma taotluse tagasi), kes soovisid edasi arendada komisjoni 2006. aasta ettepanekut, mida nõukogu heaks ei kiitnud, esitasid komisjonile taotluse, mille alusel tegi komisjon 24. märtsil 2010 ettepaneku meetme võtmiseks (IP/10/347). Hiljem taotlesid ELi meetmega ühinemist veel viis riiki – Saksamaa, Belgia, Läti, Malta ja Portugal (IP/10/628).

Ka ülejäänud riigid võivad soovi korral tõhustatud koostööga igal ajal ühineda. Lissaboni lepingu kohaselt peavad nad esmalt teatama oma soovist nõukogule ja komisjonile.

Taustteave
ELi aluslepingute kohaselt võivad üheksa või enam riiki arendada tõhustatud koostöö raames edasi meedet, mis on oluline, kuid mille väljatöötamine on väikese osa liikmesriikide survel peatatud. Ülejäänud ELi riikidele jääb õigus igal ajal koostööga ühineda (ELi toimimise lepingu artikkel 331).

Esmakordselt tegi komisjon ettepaneku rahvusvahelisi abielupaare aidata 2006. aastal, kuid tema kava ei saanud ELi riikide valitsustelt nõutavat ühehäälset toetust. Kavandatud määrusel ei ole mingit mõju liikmesriikide perekonnaõigusele.

Täiendav teave
MEMO/10/100

Komisjoni ettepanekutega saab tutvuda justiits- ja siseküsimuste veebisaidil:

http://ec.europa.eu/justice_home/news/intro/doc/com_2010_105_en.pdf

Euroopa Komisjoni asepresidendi ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/reding/index_en.htm

Fotokonkurss vabadusest 1. septembrini

Avatud Eesti Fond pressiteade, 13. juuli 2010

Avatud Eesti Fond kutsub jäädvustama vabadust

Avatud Eesti Fond kuulutab täna välja fotokonkursi „Vabadus meie õuel“, millel on oodatud osalema kõik Eesti inimesed igas vanuses ja igalt elualalt, fotograafidest asjaarmastajateni. Fondi 20. aastapäevale pühendatud konkursile oodatakse isikupäraseid fotonägemusi sündmustest, nähtustest, inimestest ja asjadest, mis tähistavad pildistaja jaoks vabadust tänases Eestis.

„Vabadust on lihtne väärtustada siis, kui seda ei ole,“ selgitab Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam konkursi ideed. „Veel 20 aastat tagasi olid paljud valmis vabaduse nimel kartulikoori sööma, aga kui palju oskame märgata vabadust ohustavaid märke, elades vabas ühiskonnas?“ Hellami sõnul kutsub fond inimesi üles mõtlema sellele, mida tähendab vabadus tänases maailmas ning millised on vabaduse ja kodanikuõiguste erinevad näod.

Fotosid saab saata kuni 1. septembrini ja viis huvitavamat saavad auhinnaks 3000-kroonise stipendiumi. Täpsemat infot konkursi kohta leiab veebilehelt www.oef.org.ee/foto.

Konkursile saadetud fotodest paneb Avatud Eesti Fond septembris kokku ühisnäituse ameeriklanna Mary Frances Lindströmi fotonäitusega „Impeeriumi varjud“, mis toob vaatajani pildikesi endise Nõukogude Liidu varemetest nii tänases Eestis kui mujal Kesk- ja Ida-Euroopas.