Riigikuusk 3, 8 ja 13€

Kuusk riigimetsast kuni 1m 3€, 1-2m 8€ ja 2-3m 13€. Helista 900 10 ja vastavalt kuuse pikkusele lõpunumbrid 03, 08 või 13. Oota vastussõnumit ja asu saagima, säilita SMS!

Eestlased tahavad lapsi

„Eestis suur potentsiaal on, et meil veel soovitakse palju lapsi saada,“ ütles Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi vanemteadur Marge Unt.

Nabid pürgivad pealinna parimaks

Heiki Nabi ja Egle Eller-Nabi kandideerivad Tallinna aasta parima sportlase tiitlile - hääletada saab kuni 17. detsembrini siin www.tallinn.ee/sport

EALL valib sõbra ja vaenlase

Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) liikmeslehtede peatoimetajad ja väljaandjad valivad 11. detsembril Tallinna aastakoosolekul tänavuse pressisõbra ja –vaenlase.

Autode käibemaks luubi all

Käibemaksuseaduse muutmise eelnõuga (493 SE) tahetakse piiratakse firmaautode ostmisel ja kasutuslepingu alusel kasutamisel (nt rentimisel, liisimisel) ning autode tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel (nt kütus, remont, hooldus) tasutud käibemaksu mahaarvamist.

Mis on SLO?

Valguspannoo kirjaga SLO Kärdlas Vabaduse 4a seinal tähistab ettevõtet, mis on juhtiv elektri- ja telematerjalide hulgimüüja Eestis.

Hiiumaa spordielu edendaja 2013 on Toivo Pruul

Eestimaa Spordiliidu konkursil sai kohaliku spordielu edendajaks 2013 Hiiumaal Toivo Pruul ja piirkondlikuks spordisündmuseks XII Kärdla Ratsupäevad.

Omavalitsuste talimängud 1.-2. märtsil

30. Eesti linnade talimängud toimuvad 1.-2. märtsil 2014. a Rakveres ja 22. Eesti valdade talimängud samal ajal Jõhvis.

Kutseõppur saab töötuks

Riigikogu menetluses on seaduse eelnõu (517 SE), millega antakse 1. septembrist 2013 kutseõppe statsionaarses õppevormis õpinguid alustanutel võimalus end õppides töötuna arvele võtta.

Vilnius tahab Rail Balticusse

Arendatav Rail Baltic on 1435 millimeetrise rööpme laiusega (nn Euroopa laius) moodne ja kiire elektrifitseeritud raudteeühendus, mis kulgeb Tallinnast Riia ja Kaunase kaudu Varssavisse. Sel nädalal tuli Leedu välja aga uue seisukohaga, et Vilnius peab olema RB lahutamatu osa.

Parim õpilasleiutis on Pulsic

Johanna Adojaani leiutise „Pulsic“ abil mõõdetakse jooksja pulssi ning vastavalt sellele, kas pulss on liiga kiire või paraja kiirusega, otsib tarkvara playlistist sobiva tempoga laulu.

Noorsootöönädal 9.-15. detsembrini

Eestis kestab noorsootöönädal, mida koordineerib Kaisa Orunuk ENTK-st. Vaata lähemalt http://www.entk.ee/kalender/

Napp vabatahtlike esitus

Vabatahtlike tunnustamiseks esitati Hiiumaalt Heli Tuisk ja Velli Barinov, kumbki kahjuks aumärki ei saanud.

Liiklusregistri riigilõivud odavnevad

Liiklusregistri toimingute riigilõiv 2014. aastal e-teeninduses väheneb 20%, büroodes tõuseb 5%.

Mänd tagasi riigikogus

Tarmo Mänd 5. detsembrist tagasi riigikogus kultuuriministriks tõusnud Urve Tiiduse asemel ja rahanduskomisjoni liige.

Pensioni II sammas - tee avaldus

7. mai 2013 11:49 Pensioni II samba sissemaksete suurendamiseks tuleb üldjuhul esitada avaldus 15. maist kuni 15. septembrini 2013 saab esitada avaldusi kohustusliku kogumispensioni ehk II samba sissemaksete suurendamiseks aastatel 2014–2017. Vastavalt sotsiaalmaksuseadusele riik külmutas omapoolsed sissemaksed pensionifondidesse 2009. aasta juunist kuni 2010. aasta lõpuni*; vähendas 2011. aasta makseid*; suurendab makseid aastatel 2014–2017 isikutel, kes on esitanud pensioni II samba sissemaksete jätkamise avalduse 2009. aastal või kes esitavad sissemaksete ajutise suurendamise avalduse ajavahemikus 15. maist 15. septembrini 2013*. Kogumispensioniga liitunud jagunevad kõrgendatud sissemakse määra kasutamise võimaluste järgi kolme gruppi. Isikud, kes on sündinud aastal 1955 või hiljem ja kes 2009. aastal maksete jätkamise avaldust ei esitanud: − selline isik saab esitada avalduse 1% võrra suurema (2% asemel 3% brutopalgast) sissemakse tegemiseks pensioni II sambasse. Sel juhul lisab riik tema II sambasse 4% asemel 6%; − kui avaldust ei esitata, siis on II samba sissemakse suurus tavapärane: 2% brutopalgast + 4% riigi poolt. Isikud, kes on sündinud aastal 1955 või hiljem ja kes 2009. aastal maksete jätkamise avalduse esitasid: − selline isik saab esitada avalduse 1% võrra suurema (2% asemel 3% brutopalgast) sissemakse tegemiseks pensioni II sambasse. Riik lisab tema II sambasse 6% hoolimata sellest, kas isik on sissemaksete ajutise suurendamise avalduse teinud või mitte; − kui avaldust ei esitata, siis on II samba sissemaksed järgmised: 2% brutopalgast + 6% riigi poolt. Isikud, kes on sündinud aastatel 1942–1954 ja kes 2009. aastal maksete jätkamise avaldust ei esitanud: − selline isik saab esitada avalduse 1% võrra suurema (2% asemel 3% brutopalgast) sissemakse tegemiseks pensioni II sambasse. Sel juhul lisab riik tema II sambasse 4% asemel 6%; − kui avaldust ei esitata, siis on II samba sissemakse suurus tavapärane: 2% brutopalgast + 4% riigi poolt. Aastatel 1942–1954 sündinud isikutel, kes 2009. aastal maksete jätkamise avalduse esitasid, on 2010. aastast alates toimunud sissemaksed pensioni II sambasse skeemi „2% brutopalgast + 4% riigi poolt” järgi. Nimetatud isikutel ei ole riik omapoolseid II samba sissemakseid külmutanud ega neid 2011. aastal vähendanud. Seetõttu ei saa nad sel aastal kõrgendatud maksemäära avaldust esitada. Vaata ka skemaatilist joonist Avaldusi saab esitada alates 15. maist nii pangakontoris kui ka internetipangas. Avalduse esitamine on tasuta ja toimub samamoodi nagu teiste pensioni II samba avalduste puhul, st avaldusi saab esitada alates 15. maist 2013 oma pensioni II samba kontohaldurile või otse Eesti väärtpaberite keskregistrile. Kõige mugavam on edastada oma avaldus meie internetipanga kaudu. Küsimuste korral helista telefonil 665 5100, võta ühendust e-posti aadressil klienditugi@seb.ee või registreeru tasuta nõustamisele aadressil www.seb.ee/kutse. *Erandiks on aastatel 1942–1954 sündinud isikud, kes esitasid 2009. aastal sissemaksete jätkamise avalduse. Nendel on 2010. aastast alates läinud pensioni II sambasse sissemakseid 2% brutopalgast + 4% riigi poolt.

Metsaandide tordikonkurss

2010: Metsaandide tordikonkursil võidutses kukeseene Napoleoni kook

RMK poolt korraldatud tordikonkursi “100 tordiretsepti” maitsvaimaks tööks kuulutati Alla Metsmaa poolt välja pakutud kukeseene Napoleoni kook. Hõrku küpsetist saab looduskaitse 100. sünnipäeval 14. augustil maitsta kõikides RMK looduskeskustes üle Eesti.

Eestimaiste metsasaaduste kasutamist propageerinud tordiretseptide konkursil tuli teiseks muraka-männi pruunjuustu tort (Nils Õun) ning kolmandaks jäine mustikatort kuusekasvu siirupiga (Alla Metsmaa). Eripreemiaga nutika ja leidliku serveerimise eest tunnustati Marje Tamme “Umbrohupotti”, kus šokolaadine koogipõhi pistetud lillepotti, kaunistuseks merekivikesed ning melissioks.

Kokku laekus võistlusele 50 originaalset retsepti, lisaks eelpoolmainitud auhinnatud tortidele jõudsid finaaliheitlusesse ka väike hapuoblikatort (Kaare Kangro), tõsine metsamehe tort (Liina Järvekülg) ja võileivatort “Raiesmik” (Valli Järve).

Torte hindas žürii koosseisus Roman Zaštšerinski, Allan Kuning, Vladislav Koržets, Andres Olesk ja Mari-Liis Mälberg. Arvesse võeti esitatud retsepti originaalsust, koostist, teostatavust, looduse ja metsa komponentide kasutamist. Oluline oli uute huvitavate maitsete kombineerimise julgus. Isuäratavate retseptide kõrval võlusid žüriid ka tortidele pandud nimed – teiste seas nt “Notsu maitseb jõhvikaid”, “Siil tuli metsast”, “Metsavahi auto” või “Metshaldja kroon”.

Parima tordiretsepti autor Alla Metsmaa saab nautida õhtusööki kahele Roman Zaštšerinski kohvikus Moon, lisaks ootab teda küpsetusvormide komplekt ning 25 eksemplari autoriraamatut, kus on ära toodud konkursile laekunud 10 parimat tööd. Auhinnad on välja pandud ka teistele esiletoodud retseptide autoritele.

RMK poolt läbi viidud konkursiga “100 tordiretsepti” propageeriti eestimaiste metsasaaduste kasutamist küpsetistes. Oodatud olid pildid ja retseptid nii soolastest kui magusatest tortidest. Lisaks tordiretseptide konkursile tähistab RMK Eesti looduskaitse 100. juubelit matka- ja muusikaürituste sarja ning mitmete teiste konkurssidega.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK hoole all on 38% Eesti metsadest.

Võidutööde retseptid leiad:

Kukeseene Napoleoni tort (autor Alla Metsmaa) http://www.rmk.ee/loodusegakoos/konkursid/100-tordiretsepti/sonum#2-461

Muraka-männi pruunjuustu tort (autor Nils Õun)
http://www.rmk.ee/loodusegakoos/konkursid/100-tordiretsepti/sonum#2-474

Jäine mustikatort kuusekasvu siirupiga (autor Alla Metsmaa)
http://www.rmk.ee/loodusegakoos/konkursid/100-tordiretsepti/sonum#2-442

Umbrohupott (autor Marje Tamm)
http://www.rmk.ee/loodusegakoos/konkursid/100-tordiretsepti/sonum#2-167

Kõik teised konkursile laekunud retseptid
http://www.rmk.ee/loodusegakoos/konkursid/100-tordiretsepti

Arvuti mõju lülisambale

Tiit Ilvese Taastusravi

http://www.tiitilves.ee/arvutijalulisamm/index.html

Polüfosfaatide kasutamine pesuvahendites lõpetatakse 2015. aastal

Polüfosfaatide kasutamine pesuvahendites lõpetatakse 2015. aastal

20. mail 2010 Moskvas toimunud HELCOMi Läänemereriikide tippkohtumisel
leppisid HELCOMi riigid kokku, et polüfosfaadid pesuvahendites
asendatakse hiljemalt 2015. aastal.

“Seega on väär väita, nagu oleks juba Krakovis 2007. aastal HELCOMi
liikmesriikide keskkonnaministrid Läänemere Tegevuskavas kokku leppinud,
et pesuvahendeis tuleb kohe hakata polüfosfaate asendama,” ütles
keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. “Krakovis võtsid liikmesriigid vastu
hoopis sellise otsuse, et polüfosfaatide asendamise ajakava esitatakse
ja lepitakse kokku 2010. aastal Moskvas toimuval kohtumisel.”

Eesti tegutseb täna sõlmitud kokkuleppe täitmisel koos Euroopa Liidu
teiste liikmesriikidega. EL hakkab ette valmistama polüfosfaate
asendavate ainete pesuvahendites kasutamise keskkonna- ja turumõjude
uuringut. Selle uurimuse tulemuste selgumiseni on HELCOMi liikmesmaad
oma deklaratsioonis sätestanud, et nad propageerivad vabatahtlikku
polüfosfaadivabade pesuvahendite kasutamist.

Eesti on Euroopa Liidu ja HELCOMi liikmesmaa. Keskkonnaministeerium ja
Sotsiaalministeerium on juba koos alustanud vajalikke ettevalmistusi, et
lähtuvalt EL uurimuse tulemusest ja täna Moskvas allkirjastatud
ministrite kohtumise deklaratsioonist hakata pesuvahendites sisalduvaid
polüfosfaate asendama ainega, mis tekitab (mere)keskkonnale kõige
väiksemat kahju.

HELCOMi Läänemere Tegevuskava on Läänemere merekeskkonna kaitseks
koostatud meetmete programm.

Telefonide positsioneerimisest

Mobiiltelefoni asukoht on omaniku taskus

Suvised üritusterohked päevad ja kuumalained on tekitanud olukorra, kus inimesed kaotavad asju või unustavad neid kohtadesse, mida nad ei suuda hiljem tuvastada. Sellest tulenevalt on sagenenud inimeste pöördumised politseisse palvega positsioneerida kadumaläinud mobiiltelefoni asukohta. Paljudel juhtudel on sellise pöördumise taustaks mobiilsideoperaatori müügiesinduse klienditeenindaja soovitus.

Totalitaarrežiimist väljudes valisime demokraatliku režiimi, kus inimeste õigusi kaitsevad seadused ning neid järgib ka politsei. Sellest tulenevalt ei ole politseil õigust igal ajal ja iga telefoni asukohta positsioneerida ehk selle asukohta kindlaks määrata.
Kui telefon on seotud kuriteoga või kurjategijaga, siis on politseil võimalik kriminaalasja raames seadusest tulenevaid tegevusi teha. Positsioneerimine on jälitustoiming ning loa selle läbiviimiseks annab prokuratuur.
Muul juhul reguleerib telefoni positsioneerimist elektroonilise side seaduse § 88. Vastava paragrahvi lõike 3 järgi peab sideettevõtja riigisisestele hädaabinumbritele, Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 ja julgeolekuasutuse ühele lühinumbrile helistamise korral tegema riigisisesele hädaabiteenistusele, häirekeskusele ning julgeolekuasutusele tasuta kättesaadavaks helistaja telefoninumbri ning teabe helistaja asukoha kohta. Ehk telefoni asukoha kindlaksmääramine on võimalik siis, kui hädasolija ise helistab ja soovib abi.
Kolmas võimalus on inimese asukoha kindlakstegemiseks olukord, kui inimene on maastikul kadunud ja politseil on alust arvata, et tema elu on ohus sellisel määral, mis ei võimalda eksinul helistada. Samuti olukord, kus ilmastikuolud (näiteks külm) võivad mõjuda ajakriitiliselt eksinu tervislikule seisundile.
Need loetletud variandid on ainuvõimalikud, kus saame positsioneerida telefoni asukohta, et saaksime abi osutada helistajale. Muud juhud telefoni positsioneerimiseks on politsei poolt välistatud.
Head inimesed, hoidke oma varal silm peal. See on parim kaitse teie sidevahenditele ning säästab teid ka ebameeldivatest sekeldustest.

Olev Naarits
Lääne Prefektuuri juhtimiskeskuse juht