Võidupühaeelne tööpäev

Võidupühale eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem.

23. juunile eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud lühendama kolme tunni võrra. Kui ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt. Neile, kes töötavad tööajakava alusel, tähendab see seda, et tööandja peab juba ajakava koostamisel lühendatud tööpäeva osas töötajatelt nõusoleku saama. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.

Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks. Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5- kordse tasuna.

Juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka võidupühal või jaanipäeval, eeldab seadus, et töötajale makstakse kahekordset tasu. Kokkuleppel võib riigipühal töötamise hüvitada ka tasulise vaba ajaga.

Eesti Vabariigi rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse on: uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev.

Tööinspektsioon soovib kõigile ilusat võidupüha ja päikeselist jaaniõhtut!

Rõdukastides ja lillepottides tuleks mulda vahetada igal aastal

TTÜ lühiintervjuu

29.4.2016

Rõdukastides ja lillepottides tuleks mulda vahetada igal aastal

Kevadistest aiatöödest ning mulla tervisest räägib TTÜ Tartu Kolledži keskkonnakaitse professor Mari Ivask.

Kas kevadiste aiatöödega või potipõllundusega võib juba alustada?

Tänavune kevad ei ole potipõllumehele helde olnud – sooja ja päikest on napilt ja aiatööd ei ole õiget hoogu sisse saanud. Ilmajaamad lubavad lähiajal peatset soojakraadide lisa, mis tähendab, et aiatööde kõrghooaeg on kohe-kohe käes. Muidugi on aias tööd juba praegu – praeguseks peaks talvekatted olema eemaldatud, puude ja põõsaste oksad lõigatud, sügisene ja talvine risu koristatud. Vanad lehed, talvine kattematerjal, eelmise aasta lillevarred sobivad hästi komposteerimiseks. Öökülmaoht aga veel püsib ja sellega tuleb arvestada, kui aias kasvatatakse külmaõrnu taimi. 

Kuidas turgutada mulda?

Rõdukastides ja lillepottides tuleks mulda vahetada igal aastal, enne uute taimede istutamist. Potipõllumees ja aiapidaja leiab aiapoodidest ja -osakondadest kõikvõimalikke mullasegusid igasugusteks juhtudeks: külvi-ja pikeerimismuld, istiku-, toataimede, lille-, ürdimuld, aga ka kestvus- ja päikesemuld.

Mullasegud on koostatud selliselt, et seal on vajalikud toitained õiges vahekorras, ja kui neid kasutada vastavalt sihtotstarbele, on tulemus väga hea.

Soovitan valida võimaluse korral kompostmullasegusid, milles lisaks taimetoitainetele sisaldub ka kasulikke mikroorganisme, ensüüme ja muid mullatervise seisukohalt olulisi koostisosi. Muidugi sobib hästi ka oma aia kompost.

Viimastel aastatel on Eestis hoo sisse saanud vihmausskomposti ja selle segude tootmine, mille kasulikkus mullale on eriti suur. Vermikompost on 100% looduslik vihmausside poolt lagundatud materjal, mis ei sisalda kemikaale ning mis lisaks mulda parandavatele omadustele tõstab taimede vastupidavust kahjurite ning taimehaiguste suhtes.

Miks on vajalikud mullaloomad – vihmaussid, mardikad, kas ka mutid?

Kevadel, kui külmunud maa üles sulab, muutub ka mullaelustik aktiivseks. Kevadiste aiatööde kõrghooajal on elusorganismide aktiivsus kõrge. TTÜ Tartu Kolledžis oleme viimastel aastatel koos keskkonnajuhtimise ja tööstusökoloogia üliõpilastega uurinud mullaelustikukooslusi seal, kus neid on mõjutanud inimtegevus (rekultiveeritud kaevandusalad, erinev põllumajanduslik tegevus, jäätmete ladestusalad, soolatud teeservad) või mõni looduslik tegur, näiteks üleujutused Matsalu luhtadel. Päris mitu bakalaureusetööd keskkonnajuhtimise erialal ning magistritööd tööstusökoloogia erialal on koostatud ja kaitstud vermikompostist.

Taim(kõdu)toidulised ja loomtoidulised mullaloomad viivad läbi lagunemisprotsesse, mille tulemusena vabanevad taimetoitained. Kiskjad (ämblikud ja mõned mardikad) jahivad ja söövad teisi selgrootuid ja selle protsessi käigus hävitavad nad hulga taimekahjureid. Vihmaussid uuristavad mulda vertikaalseid ja horisontaalseid käike, mis muudavad mulla kobedamaks, parandavad mulla õhuga varustatust ning soodustavad vee liikumist mullas. Lisaks on vihmausside väljaheited (nende seedekulglast läbi käinud muld, mis on rikastatud mikroorganismide ja ensüümidega) heaks elupaigaks mulla mikroorganismidele, kes soodsates tingimustes kiiresti paljunevad. Mutid toituvad vihmaussidest ja nende jahil nad uuristavad käike ning tekitavad mullakuhilaid maapinnale. Nad on enamasti aiapidajatele nuhtluseks, kuid mõistlikult neid tõrjudes on võimalik, et nad väldivad alasid, kus neid ei soovita näha. 

Teadlik aiapidaja teab ka, et mullas elab mikroobikooslus – bakterid ja seened, kes osalevad kõigis mullas toimuvates protsessides: lagundavad orgaanilist ainet, kujundavad ja säilitavad mulla struktuuri, puhastavad mulda saasteainetest. Kuidas mullaelustikku kaitsta? Mullaorganismid elavad, tunnevad end hästi ja on aktiivsed mullas, kus on piisavalt vett, õhuhapnikku ja toitaineid.

Mullaelustikukooslust on võrreldud sümfooniaorkestriga – selle koostöö on suurepärane, kuid vaid ühe instrumendi – ühe häiritud organismirühma vale toon rikub ära kogu tulemuse. Hästi õhustatud, parajalt niiskes toitaineterikkas mullas tunneb mullaelustik end hästi ning talitleb normaalselt. Muld on elus ja toimib hästi seni, kuni on elus ja aktiivne mullas elav elustikukooslus. Seega, kaitstes oma mulda, kaitseme ka mullaelustikku.

Küsis Krõõt Nõges, TTÜ pressiesindaja

Päästjaid on oodata 16 000 koduukse taha

PÄÄSTEAMET
12. mai 2016
Pressiteade

Päästjaid on oodata 16 000 koduukse taha

Tõsiste tuleõnnetuste jada ei taha kuidagi lõppeda ja tules hukkunute arv kahaneda. Sellel aastal on tulekahjude tagajärjel hukkunud juba 21 inimest, nende hulgas kaks last! Kõik hukkunud viibisid oma kodus. Ühe nädalaga jättis elu tulle lausa kuus inimest! 13 hukkunul puudus kodus elupäästev suitsuandur! Eelmise aasta jooksul hukkus tules 50 inimest. Suitsuandur puudus 20 hukkunu majapidamises, 11 juhul oli suitsuandur küll olemas, kuid ei olnud nõuetekohaselt paigaldatud.

Sellel aastal koputavad päästjad ligi 16 000 kodu uksele üle Eesti. Ja loomulikult mitte niisama, vaid eesmärgiga anda inimestele väärt nõu, kuidas oma elu tuleohutult elada. 

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu sõnul on kodukülastuste eesmärgiks aidata inimestel mõista, kui oluline on tuleohutus ning kuidas sellele tähelepanu pööramine võib tõsta inimese elukvaliteeti ja samas, kuidas selle eiramine võib elu jäädavalt muuta. „Suurem osa traagiliselt lõppenud tulekahjusid leiab aset just kodudes, sest inimesed sageli ei märkagi enda tuleohtlikke käitumisharjumusi ja ei oska õnnetusi ära hoida. Päästjad on aga omaala spetsialistid, kes oskavad kodu tuleohutusalaseid ohte märgata ja teie tähelepanu sellele pöörata. Lubage ennast vaid aidata,“ julgustab Tammsalu päästjaid oma kodudesse ootama ja kutsuma.

Tammsalu valgustab lühidalt, mis kodunõustamiste käigus toimub: „Kodunõustamisel vaadatakse näiteks üheskoos teiega üle küttekolded ja elektrisüsteemid, suitsuanduri õige asukoht ning testitakse suitsuanduri korrasolekut. Nõustatakse, kuidas on kõige ohutum, teile endale, ladustada näiteks küttematerjali. Need on põhilised ohukohad tuleohutuse seisukohalt, millele koos koduomanikuga lahendusi püütakse leida.“ „Eraldi tahame rõhutada, et kodukülastuse käigus ei trahvita kedagi, pigem on selle eesmärk siiski vähendada üheskoos tulekahju tekkimise tõenäosust ja seeläbi muuta just teie kodu ohutuks,“ selgitab Alo Tammsalu.

Kodust tuleohutust aitavad hinnata teie kodule lähima komando kutselised või vabatahtlikud päästjad ning regiooni päästeteenistujad. Nõustamisi viiakse läbi kuni käesoleva aasta lõpuni. Kodukülastuse läbiviijad tunneb ära Päästeameti eraldusmärkidega riietuse ning esitatava töötõendi järgi, mille õigsust on võimalik kontrollida helistades päästeala infotelefonile 1524.

„Kodukülastajad võivad sattuda kõigi ukse taha, aga teeme tihedat koostööd kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega, et jõuda kõige rohkem abi vajavate inimesteni. Paha ei tee seegi, kui teie ise annate päästeala infotelefonile 1524 või kohalikule omavalitsusele teada abivajavast kodust. Kindlasti ei tohi ilmselgeid ohumärke – napsitamine ja toas suitsetamine, katkised küttekolded, elektri või suitsuanduri puudumine- ignoreerida. Ohust teatamisega näitate, et hoolite nii endast kui ka oma kogukonnast,“ selgitab Päästeameti peadirektori asetäitja Tammsalu, kuidas omalt poolt kaasa aidata.

„Kodu Tuleohutuks!“ on Päästeameti poolt 2007. aastal ellu kutsutud tegevus, eesmärgiga muuta Eestimaa kodud tuleohutuks andes nõu, kuidas elada nii, et tuleõnnetusi ei juhtuks.

Soovitused vererõhu korrektseks mõõtmiseks

Eesti Hüpertensiooni Ühing

Eesti Kardioloogide Selts

Pressiteade,

16. mai 2016

Liiga kõrge vererõhk kimbutab enam kui kolmandikku elanikkonnast

Homme, 17. mail tähistatakse kogu maailmas hüpertensioonipäeva. Teema on aktuaalne ka Eestis, sest kõrgvererõhktõbi on enim levinud südame –ja veresoonkonnahaigus.

Ülemaailmse hüpertensioonipäeva teema rõhutab, et igaüks peaks oma vererõhu väärtust teadma. Perearst ja Eesti Hüpertensiooniühingu president dr Signe Alliksoo sõnul ei tea inimesed sageli, et neil on kõrgenenud vererõhk, kuna  tihti kindlaid kaebuseid ja sümptome ei esine.

„Kõrgenenud vererõhk on üks peamisi südamehaiguste kujunemise riskifaktoreid. See põhjustab näiteks südame isheemiatõbe (mis võib ilmneda rinnaangiini ehk stenokardiana, südameinfarktina, äkksurmana), südamepuudulikkust, neerupuudulikkust või ajuinsulti,“ toob arst välja.

Kardioloog dr Margus Viigimaa sõnul on kõrgvererõhktõbi maailmas kõige enam suremust ja invaliidistumist põhjustav haigus. „Eriti tihe on hüpertensiooni seos ajuinsuldiga. Kõrgenenud vererõhk põhjustab südame kroonilise ülekoormuse, mis viib ägedate südamehaiguste ja südamepuudulikkuse tekkeni,“ selgitas ta.

Kõrgvererõhutõve ennetamiseks ja juba diagnoositud haiguse esinemisel on oluline vaadata üle oma eluviisid. Näiteks tuleb tähelepanu pöörata liikumisele, jälgida toitumist ning loobuda suitsetamisest. Juba diagnoositud haiguse korral on oluline võtta ravimeid vastavalt arsti ettekirjutusele.

Perearst soovitab vererõhku kontrollida vähemalt korra aastas: „Eriti hoolikalt tasub vererõhku kontrollida, kui suguvõsas on kõrge vererõhuga inimesi või kui varem mõõdetud vererõhu väärtused on olnud piiripealsed.“  Kindlasti on oluline järgida juhiseid ja soovitusi vererõhu õigeks mõõtmiseks.

Südameapteekides üle Eesti on võimalik mõõta oma vererõhku tasuta. Lisaks vererõhu mõõtmisele on soovi korral võimalik tasu eest määrata veresuhkrut, hemoglobiini, kolesterooli ja kehakoostist.

Apteekide nimekirja, kus on võimalik tervisenäitajaid mõõta, leiate siit: https://www.sudameapteek.ee/apteegid/kiirvalik/N%C3%B5ustamiskabinettidega%20apteegid.

Soovitused vererõhu korrektseks mõõtmiseks

• Koju soovitatakse osta  ainult õlavarrelt mõõtvat vererõhuaparaati, mitte  randmelt mõõtvaid aparaate, mis kipuvad valesid tulemusi andma

• Kasutage alati ainult tehniliselt korras aparaati.

• Vererõhu täpse mõõtmistulemuse saab siis, kui manseti suurus on õige. Mansett peab katma vähemalt 2/3 õlavarrest. Manseti õige suuruse saate selgitada järgmiselt: - õlavarre ümbermõõt 26-32 cm: kasutage standardmõõtmetega mansetti (pikkusega 12–13 cm ja laiusega 35 cm); - õlavarre ümbermõõt kuni 26 cm: kasutage väiksemat mansetti; - õlavarre ümbermõõt üle 33 cm: kasutage suuremat mansetti.

• Vererõhu mõõtmisel on oluline:

1. Enne mõõtmist istuge 5-10 minutit rahulikult.

2. Pool tundi enne

mõõtmist vältige kohvi joomist, suitsetamist ning rasket füüsilist pingutust.

3. Mõõtmiseks toetage

käsi alusele, mis on südamega samal kõrgusel.

4. Manseti alla ei tohi jääda mõõtmist segavaid, pigistavaid riideid.

Mõõtke kodus vererõhku kindlatel kellaaegadel 1–2 korda päevas, vähemalt kaks korda järjest, 1–2

minutiliste vahedega. Mitmekordne mõõtmine tagab vererõhu väärtuste korrektse hindamise.

Korrake mõõtmist, kui vererõhu mõõtmise tulemused üksteisest tugevasti erinevad.

• Mõõtke vererõhku esialgu mõlemal käel, sest mõõtmistulemused võivad olla erinevad. Edaspidi mõõtke kodus vererõhku sellel käel, millelt olete saanud kõrgemad vererõhu väärtused.

• Ebaregulaarse südametegevuse korral (nt südame rütmihäirete esinemisel) võib vererõhu mõõtmine olla häiritud ja sel juhul tuleb mõõtmist korrata. Automaatne aparaat ei anna alati õigeid tulemusi.

• Märkige mõõdetud vererõhu väärtused ja ka pulsisagedus vererõhupäevikusse. See annab ülevaate teie vererõhu ja pulsisageduse väärtustest ning võimaldab arstil muuta vajadusel ravi. Võtke

vererõhupäevik arsti või õe vastuvõtule alati kaasa.

• Vajadusel paluge, et perearst, pereõde või apteeker õpetaksid teid õigesti vererõhku mõõtma. Kui teie vererõhu väärtused on normist kõrgemad (optimaalne vererõhk täiskasvanul on 120/80 mmHg), pöörduge kindlasti oma perearsti või pereõe poole.

Lisainformatsioon:

Eesti Hüpertensiooniühing www.ehy.ee

Täiskasvanute kõrgvererõhktõve patsiendijuhend www.ravijuhend.ee

Algavad tee-ehitustööd Hiiumaal

 MAANTEEAMETI PRESSITEADE

23.05.2016

Sellest nädalast algavad esimesed tee-ehitustööd Hiiumaal

2016. aastal on Hiiumaal ette nähtud suuremahulisemad teetööd olemasolevate amortiseerunud teelõikude rekonstrueerimiseks  ja liiklusohtlike teelõikude ümberehitamiseks. Olulised ehitustööd toimuvad neljal teelõigul.

Täna algavad tee-ehitustööd Kärdla–Käina maanteel  Tammela–Ristivälja 5,4-kilomeetrisel lõigul (km 11,4-16,8), mille käigus rekonstrueeritakse suures mahus maanteed. Tööde käigus toimub olemasoleva metsa raadamine, teekatendi freesimine, truupide ehitus, muldkeha remont ning kogu teelõigule rajatakse kompleksstabiliseeritud alusele uus asfaltbetoonkate, samuti uuendatakse liikluskorraldusvahendeid. Tööd algavad metsa ja võsa raadamisega ja alates  6. juunist 2016 alustatakse katendi freesimis- ja mullatöödega. Objekt valmib augusti lõpuks.

Ehitustöödega on hõlmatud veel kolm teelõiku:

- riigitee nr 80 Heltermaa - Kärdla - Luidja km 22,380-22,630 Lennujaama tee ristmiku ümberehitus;

- riigitee nr 12136 Puski - Kõpu - Ristna km 10,300-10,500 Annomäe ristmiku  ümberehitus;

- riigitee nr 12136 Puski – Kõpu - Ristna km 7,150-10,300 katte taastusremont.

Neil teelõikudel algavad teetööd hiljem ning sellest antakse täiendavalt teada enne ehitustööde algust. Eeldatavalt algavad järgmiste objektide tööd juulis.

Tööde tsoonis kehtestatakse liikumiskiiruseks 30–50 km/h,  objekti läbimiseks tuleks liiklejatel arvestada sõiduaja pikenemisega tavapärasele lisaks kuni 10 minutit.  Kõigi tööde puhul, kus pole tagatud vähemalt 1+1 sõiduraja olemasolu kasutatakse  tipptundidel liikluse reguleerijaid, muudel aegadel kasutatakse liikluse reguleerimiseks foore. Jaanipäeva-aegsel perioodil, 22.06–26.06 ei teostata teetöid liikluse sujuvamaks kulgemiseks.

Hiiu maakonna riigiteede ehitustöid teostab Nordecon AS ja Hiiu Teed OÜ. Ehitustööde omanikujärelevalvet teostab Teede Tehnokeskus AS. Lepingu maksumus koos käibemaksuga on kuni 2 035 660,80 eurot ning töid rahastatakse riigieelarvest.

2015. a parimad lasteraamatud

MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2015. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast juba seitsmendat aastat järjest välja Head lasteraamatud. 2015. aastal parimateks valitud raamatud kuulutati pidulikult välja 3. märtsil  Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud lastekirjanduse aastakoosolekul.

Lasteraamatuid ilmub õnneks palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma „Hea lasteraamatu” märki, mis aitab lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel uudiskirjanduses orienteeruda.

Lugemisel on otsene seos keele, kultuuriidentideedi ja elukoha rahvuslike väärtuste edasikandmisel ja säilimisel. Ka teiste kultuuride austamine ja mõistmine toimub suures osas lugemise kaudu. Seetõttu kogunevad ja hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kord aastas lastele mõeldud uudiskirjandust. Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing  ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Nõu ja jõuga aitas kaasa ka Rahva Raamat.

Erilise hoolega valis žürii raamatuid 8-12 aastastele lugejatele, sest õige raamat õigel hetkel viib lugeja alati edasi uute põnevate raamatute juurde, ütleb žürii liige Anne Kõrge. „Žürii valis välja 13 raamatut. Nende seas oli nii väikelaste pildiraamatuid kui ka raamatuid lastele iseseisva lugemise alustamiseks. Hea lasteraamat ei sea kunagi ealisi piiranguid ja seega sobib hea lasteraamat alati ka täiskasvanute lugemislauale,“ sõnas Kõrge.

Lastekaitse Liidu president, kirjanik Loone Ots leiab, et Hea Lasteraamatu väljaandmine on traditsioon, mis on oma väärtust juba tõestanud. „Huvi Hea lasteraamatu tunnustuse vastu näitab, et see juba täidab oma eesmärki -  laste lugemisele ja lugemusele, kui lapse arengu seisukohast olulisele tegevusele, positiivse maine loomine. See kindlustab, et meil on ka tulevikus lugevaid lapsi. “

Kõik hea lasteraamatu tiitli saanud raamatud leiab siit: http://www.lastekaitseliit.ee/lapse6igused/laste-ja-noorte-kaasamine/hea-lasteraamat/2015-a-head-lasteraamatud/

2015.a. head lasteraamatud

Martin Baltscheit „Jänese kuld”

Contra „Kõik on kõige targemad”

Drew Daywalt „Rasvakriitide mäss”

Jennifer L. Holm „Kuldkala number 14”

Andrus Kivirähk „Oskar ja asjad”

Kairi Look „Piia Präänik kolib sisse”

Grigori Oster „Vallatu matemaatika”

Juhani Püttsepp „Gibraltari laevakoerte ühing”

Piret Raud „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist”

Chris Riddell „Ada Goot ja kummitushiir”

Anti Saar „Kojamees Urmas”

Kertu Sillaste „Ei ole nii!”

Edward van de Vendel „Koer nimega Sam”

1. märtsist jõustunud elatisvõlgnike piirangud

JUSTIITSMINISTEERIUM

01.03.2016

Reinsalu: tänasest jõustunud elatisvõlgnike piirangutele on ettevalmistamisel täiendavad meetmed

Täna jõustus seadusemuudatus, millega hakkavad oma lastele elatist mittemaksvatele vanematele kehtima mitmed piirangud nagu näiteks võimalik juhiloa peatamine või ettevõtlustoetuse maksmisest keeldumine. Lisaks on ministeeriumis väljatöötamisel veel mitmeid uusi meetmeid.

Maksmisest hoiduva võlglase puhul saab kohus õiguse peatada juhiloa, jahipidamisõiguse, relvaloa ja relva soetamise loa, väikelaeva juhtimisõiguse ning kalastuskaardi. „Siiski peab arvestama sellega, et kui auto juhtimise õigus on inimesel vajalik sissetuleku teenimiseks, siis sellisel juhul seda peatada ei tohiks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Kohtutäiturid saavad hakata arestima makseid, mida on makstud kolmandale isikule võlgniku eest. Näiteks olukordades, kus võlgniku autoliisingut või eluasemelaenu tasub keegi teine.

Riik võib keelduda maksmast elatisvõlglasele ettevõtluse alustamise toetust ja erametsaomanike toetusi.

Portaalis eesti.ee saab igaüks (näiteks tööandja või uus elukaaslane) võimaluse teise inimese isikukoodi või nime ja sünniaega teades kontrollida, kas huvipakkuva isiku osas on käimas elatisvõla nõude menetlus ning kui suur on tema elatisvõlg.

„Kindlasti aga ei piisa täna kehtima hakanud meetmetest veel täielikult, et elatisvõlgu paremini kätte saada. Seetõttu on justiitsministeerium välja töötamas veel täiendavaid meetmeid elatisvõlgnike elu kibedamaks muutmiseks,“ rõhutas Reinsalu.

„Mõnede näidetena võimalikest piirangutest saab välja tuua näiteks elatisvõlgniku välisriiki reisimise piiramise, kohtutäiturile elatisvõlgnike pangakontode vaatamiseks õiguse andmise ning kui on kahtlus, et võlgniku töötasu makstakse mustalt, siis on kohtutäituril võimalus hinnata, kui suur peaks olema õiglane töötasu ning seejärel saab ta selle võla katteks tööandjalt sisse nõuda,“ selgitas justiitsminister.

Eelnõu väljatöötamiskavatsus on plaanis saata kooskõlastusringile kevadel. 

1. märtsist 2. oktoobrini 2016 avatud aialinnupäevik

Suvine aialinnupäevik alustab taas!

Loodushuvilised on oodatud liituma Eesti Ornitoloogiaühingu harrastusteaduse projektiga Suvine aialinnupäevik, mis alustab täna oma kolmandat hooaega. Aialinnupäeviku eesmärk on üheskoos loodusvaatlejatega jälgida meie aedades pesitsevate linnuliikide leviku ja pesitsusedukuse muutusi ning saada teadmisi aialooduse kohta tervikuna.

Suvise aialinnupäeviku veebirakendusse www.eoy.ee/aed saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning muud juhuvaatlused selgroogsete, kimalaste ning fenoloogiliste tähelepanekute kohta: millal hakkasid õitsema taimed ja millal ilmusid välja esimesed putukad. Kaardirakenduse abil saab jälgida teiste osalevate aedade tulemusi ning salvestada ja välja printida enda päevikusse sisestatud andmed ja elamused.

Mullu osales Suvise aialinnupäeviku projektis üle 670 loodushuvilise, kelle kogutud andmed näitasid, et aias pesitsevatele lindudele oli 2015. aasta üle ootuste edukas. Pikalt jahe ja tuuline kevad tekitas kartuse nigelast pesitsusaastast, kuid tegelikkuses ei erinenud mullusuvised pesitsusnäitajad 2014. aasta suvest. Küll oli märgata, et linnud alustasid pesitsemist keskmiselt pisut hiljem ja suve jooksul mitmekordselt pesitsevad linnud kasutasid seda võimalust agaralt. Suvise aialinnupäeviku projektis osalejate aedades keskmiselt 6,6 pesitsusjuhtu ja pesitses keskmiselt 4,3 liiki linde. Eesti rahvuslinnul suitsupääsukesel oli aga mullu viimase viie aasta kõrgeim pesitsusedukus: keskmiselt 4,33 poega pesas, aasta varem vaid 3,87.

Suvine aialinnupäevik 2016 kestab 1. märtsist 2. oktoobrini. Suvist aialinnupäevikut toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Mõned huvitavad faktid Suvise aialinnupäeviku 2015. aasta tulemustest:

- Projektis osales 672 inimest, kes vaatlesid linde 391 aias üle Eesti.
- Osalenud aedades nähti ja kuuldi keskmiselt 32 liiki, ühtekokku aga 193 linnuliiki, mis on tunamullusega võrreldes 14 liiki rohkem.
- Kõige rohkem linnuliike kuuldi-nähti ühes Tartumaa aias – 134 liiki.
- Päevikupidajate aedades pesitses ühtekokku 80 liiki linde (2014. a – 64 liiki).
- Kuldnokk on meie aedades kõige sagedamini pesitsev haudelind, kellele järgnevad rasvatihane ja linavästrik.
- Pesitsusrekordeid: kõige rohkem pesitsusjuhtusid aias oli 64, kõige enam kindlaid pesitsemisi oli 57 ja kõige enam aias pesitsevaid linnuliike oli 32.

2015. aasta aruanne: http://www.eoy.ee/aed/content/materjalid/aialinnupaevik_2015.pdf

LKF: Käivitub sunduslik liikluskindlustus

Pressiteade

3. september 2015

  

Unustatud auto saab sundkindlustuse

Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) tuletab meelde, et 1. oktoobrist tekib ligi 40 000 liikluskindlustuseta sõidukile sundkindlustus. Sundkindlustuse ohus on liiklusregistris arvel olevad sõidukid ja haagised, millel ei ole olnud liikluskindlustust viimase aasta jooksul. Sundkindlustuse vältimiseks tuleb sõiduk ajutiselt või lõplikult liiklusregistrist kustutada või sõlmida liikluskindlustuse leping.

Igal liiklusregistris registreeritud mootorsõidukil või haagisel peab olema liikluskindlustuse leping. Seisva sõiduki suhtes ei pea lepingut olema, kui viimase lepingu lõpust ei ole aasta möödas. Kui lepingu sõlmimise kohustus on täitmata, rakendub sundkindlustus.

Sundkindlustus ei puuduta sõidukeid, mille kindlustuse ja ülevaatuse lõppemisest on möödunud üle kahe aasta. Nende sõidukite registrikanne on automaatselt peatunud. Samuti ei puuduta sundkindlustus vanasõidukeid ega võistlusautosid.

„Sundkindlustust on mõistlik vältida, sest kindlustusmakse on tavalisest liikluskindlustusest oluliselt suurem, lisaks rakendub kahju tekitajale 640 eurone omavastutus,“ selgitas LKF-i juhatuse liige Lauri Potsepp. „Sundkindlustatud sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal on kohustus tasuda kindlustusmakse LKF-ile. Kui makse jääb tasumata, esitab LKF kindlustusmakse nõude täitmiseks kohtutäiturile,“ lisas Potsepp.

Sundkindlustuse kindlustusmakse peab tasuma sõiduki vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isik või sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isik, kui liiklusregistrisse ei ole kantud sõiduki vastutavat kasutajat.

Sõiduki kindlustuskaiste kehtivust ja sundkindlustuse ohtu saab kontrollida LKF-i kodulehelt https://vs.lkf.ee/pls/xlk/!sysadm.ic_insurance_cover_pkt.show_form?p_purpose=DRIVE.

Sobivaima liikluskindlustuse leiab LKF-i kalkulaatoriga https://hermes.lkf.ee/.

Sõiduki registrist kustutamiseks tuleb pöörduda Maanteeameti teenindusbüroosse. Ajutiselt saab sõidukit kustutada ka e-teeninduses https://eteenindus.mnt.ee. Sõiduauto ja kuni 3500 kg täismassiga veoauto saab registrist lõplikult kustutada ainult nõuetekohase lammutustõendi alusel. Teised sõidukid kustutatakse omaniku taotluse alusel.

Üksikasjalikumalt vaata kindlustamata sõiduki sundkindlustusest LKF-i kodulehelt http://www.lkf.ee/et/sundkindlustus.

VL 1H: Hiiu Vallavolikogu koalitsioon tunnistab valla juhtimisel tehtud vigu

Valimisliit Üks Hiiumaa
04.09.15
PRESSITEADE: Hiiu Vallavolikogu koalitsioon tunnistab valla juhtimisel
tehtud vigu

Tänasel koalitsiooni nõupidamisel leiti, et Hiiu valla koolivõrgu
muudatuste ellukutsumisel tuleb aeg maha võtta ja Lauka Põhikooli direktor
Märt Rannast saab tööd jätkata. Järgnevate otsuste tegemisel ollakse
avatumad, kaasatakse otsuseid puudutavad huvirühmi ja seistakse senisest
tugevamini Kõrgessaare piirkonna eest.
VL Üks Hiiumaa ettepanekul kaaluti nii vallavolikogu esimehe Jaanus Valgu
kui ka vallavanema Georg Linkovi tagasiastumist, kuna allasutuste ühtse
juhtimise alla viimiseks kasutatud meetodid on tekitanud kogukonnas
vastuseisu.
IRLi ja VL Üks Hiiumaa koalitsioon leppis kokku, et valla elu rahumeelseks
edasiminekuks jätkatakse sama koalitsiooniga. Praegune volikogu esimees
Jaanus Valk asub täitma abivallavanema kohuseid Kõrgessaares, uueks
volikogu esimehe kandidaadiks seatakse üles Margit Kagadze kandidatuur VL
Üks Hiiumaast ja vallavanemana jätkab Georg Linkov, kes vallavolikogu
otsuste elluviimisel arvestab senisest enam demokraatliku juhtimise
põhimõtteid.
VL Üks Hiiumaa ja IRL fraktsioonid töötavad selle nimel, et taastada Hiiu
vallas kodurahu.

Aili Küttim, VL Üks Hiiumaa fraktsiooni esinaine
Annely Veevo, IRL fraktsiooni esinaine

EGeS 25 konverents 19. september 2015

Tuuleparkide planeerimiseks näeb uus planeerimisseadus ette täiesti uue otsustuskorra

SISEMINISTEERIUM

01.07.2015

Tänasest jõustub uus planeerimisseadus

Tänasest jõustub uus planeerimisseadus, mis aitab vältida planeeringu menetlusaja põhjendamatult pikaks venimist ja lihtsustab riiklikult oluliste ehitiste rajamist.

Kodaniku jaoks väheneb detailplaneeringute koostamise kohustus ja võrreldes kehtinud seadusega on sätestatud konkreetsed menetlustähtajad, mida kohalik omavalitsus peab järgima. Omavalitsus saab viivitada vaid väga põhjendatud juhtudel.

Siseministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Katri-Liis Ennoki sõnul peab arvestama, et uue regulatsiooniga harjumine võtab aega. „Et üleminek uuele seadusele oleks võimalikult sujuv, oleme koos justiitsministeeriumiga viinud erinevates maakondades läbi teabepäevi, kus maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste esindajad on oma küsimustele vastused saanud. Kindlasti plaanime teavitustööga jätkata,“ lisas Ennok. „Uue regulatsiooni peamine mõte on kaasa aidata kvaliteetsema ruumilise keskkonna loomisele, tehes seda kaasavalt, selgemalt ja mõistliku aja jooksul.“ Enne uue seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni lähtudes seni kehtinud seaduse nõuetest

Uues seaduses on selgelt välja toodud planeerimispõhimõtted. Seadusesse on lisaks seni kehtinud planeerimispõhimõtetele lisatud elukeskkonna parendamise põhimõte. See tähendab, et planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ning säilitamiseks.

Uues seaduses säilitati kõik peamised planeeringute liigid: üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. Olulise muudatusena lihtsustub riiklikult oluliste ehitiste rajamine. Uus planeeringuliik - riigi eriplaneering võimaldab planeerida rahvusvahelise või suure riikliku huviga ehitisi riigi tasemel. See tähendab tegeleda oluliste näiteks energeetikat, riiklikku julgeolekut või maavarade kaevandamist valdkonda puudutava ehitisega kogu Eestit silmas pidades ning teha seda ühes menetluses. Riigi eriplaneeringu algatamise saab otsustada Vabariigi Valitsus.

PRESSITEADE

19. juuni 2015

Keskkonnaõiguse Keskus

Juristid selgitavad 1. juulist jõustuvat planeerimisseadust

1. juulist jõustuva uue planeerimisseaduse selgitamiseks uuendas SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) veebijuhist „Oska osaleda”. Lisaks kodanike abistamisele planeeringute menetluses osalemisel selgitatakse juhistes ka samaaegselt jõustuvaid muudatusi keskkonnamõju hindamise reeglites.

Täiesti uued on tekstid mis puudutavad riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid. „Suurobjektide, nt kõrgepingeliinide, maanteede, tuuleparkide ja sadamate planeerimiseks näeb uus seadus ette täiesti uue otsustuskorra,” selgitab keskkonnajurist Siim Vahtrus. „Kuna tegemist on nii kohalike inimeste kui laiema avalikkuse jaoks oluliste otsustega, lisasime juhisesse selgitused, kuidas nende osas kaasa rääkida.”

Üleriigilise, maakonna-, üld- ja detailplaneeringutes kaasarääkimise võimalused on üldjoontes varasemaga sarnased, seetõttu on uuendatud juhises välja toodud vaid olulisemad muudatused. Samuti on juhises välja toodud avalikkuse osalemise seisukohalt olulisemad muudatused keskkonnamõju hindamise reeglites.

Lisaks muutunud seadustest tulenevatele täiendustele täiendasid KÕKi juristid osalusjuhiste tekste vastavalt üle Eesti viimase aasta jooksul toimunud osalusvõimalusi tutvustavatel infopäevadel kuuldule-nähtule. „Kohtumised kohalike kogukondadega andsid hea ülevaate sellest, millised küsimused inimestel keskkonnaasjades osaledes tegelikult tekivad,” leiab Siim Vahtrus. „Kuna soovime, et osalusjuhised aitaksid inimestel keerulistes menetlustes leida vastuseid just neid huvitavatele küsimustele, andsid kohtumised meile hindamatut tagasisidet.”

Veebijuhiste täiendamist ja infopäevade läbiviimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Veebijuhised on leitavad siin: http://k6k.ee/oskaosaleda

Droonipildil ei tohi inimesed olla tuvastatavad

Andmekaitse Inspektsioon täiendas kaamerate kasutamise juhendit droonide peatükiga
6. juuli 2015
Seoses viimasel ajal populaarsust kogunud ja tulevikus nähtavasti aina sageneva droonide lennutamisega pidas Andmekaitse Inspektsioon vajalikuks täiendada oma 2013. aastal koostatud kaamerate kasutamise juhendit mehitamata õhusõidukite ehk nn droonikaamerate peatükiga. Tuleb märkida, et mehitamata õhusõidukite all ei mõelda ainuüksi droone, vaid nt ka multirootoreid ja multikoptereid.


Õhus liikuvalt seadeldiselt filmimine ja pildistamine on isikuandmete töötlemine juhul, kui filmile jäävad inimesed on üheselt tuvastatavad. Õhusõidukilt filmimise või pildistamise kohta eraldi regulatsiooni ei ole, mistõttu kohaldub ka taolisele isikuandmete töötlemisele üldine regulatsioon.


Isikuandmete kaitse seadus kohustab avalikus kohas avalikustamise eesmärgil toimuvast pildistamisest või filmimisest inimesi teavitama. Kui tavakaameratega pildistamist ja filmimist on kaamera vaatevälja jäävatel inimestel kerge märgata, siis õhus liikuvate kaamerate märkamine on keeruline, samuti võib vaatevälja jääda suur ala. See raskendab filmijal teavitamiskohustuse täitmist ja filmitavatel on keeruline soovi korral eemalduda kaamera vaateväljast.


"Inspektsiooni soovitus on, et kui kaamera vaatevälja jääb ulatuslik paljukäidav ala, peaksid kaamera resolutsioon ja seade olema sellised, et vaatevälja jäävad inimesed ei oleks filmil tuvastatavad," ütles Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Raavo Palu.


Tuletame meelde, et ka mehitamata õhusõiduki kasutamine eeldab arvestamist lennunduslike nõuetega ning seetõttu on vaja sõltuvalt asukohast ning lennu kõrgusest Lennuameti luba. Luba ei anna aga automaatselt õigust taolise õhusõiduki kasutamiseks ürituste ja rahvakogunemiste kohal. Õhusõiduki kasutaja peab seisma hea selle eest, et tal on olemas ka ürituse korraldaja luba.


Kaamerate kasutamise juhendit täiendati samaaegselt veel mitmes muus peatükis. Täpsustus isikute või vara kaitseks kasutatavate isikuandmeid salvestavate jälgimisseadmete kasutamise, riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustes kaamerate kasutamise, aga ka andmete töötlemise turvameetmetega seonduv.

Juhendi muudetud tekst on leitav inspektsiooni veebilehel: http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Kaamerate%20kasutamise%20juhis.pdf

Valminud eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatud

SISEMINISTEERIUM
30.06.2015

Täna esitletakse eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatuid

Täna kell 15 esitletakse Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6, Tallinn) Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi raames valminud eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatut.

 

"Kuigi koostöö eestlaste ja lätlaste vahel on eri elualadel tihe, on omavahelises suhtluses harjutud kasutama pigem mõne suurema võõrkeele vahendust,“ märkis siseministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö büroo peaspetsialist Hannes Nagel. „Selle keelebarjääri ületamise üheks näiteks ongi Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi toetusel valminud sõnaraamatud, mis toovad loodetavasti juurde uusi läti keele huvilisi Eestis ja eesti keele huvilisi Lätis," lisas ta.

 

Eesti Keele Instituudis ja Läti Keele Agentuuris (Latviešu valodas aģentūra) valmis samaaegselt kaks sõnaraamatut, kummaski rohkem kui 40 000 märksõna. Lisaks sõnastike paberversioonidele on kõigile huvilistele tasuta kasutamiseks valminud ka  elektrooniline sõnaraamat aadressil www.ee-lv.lv.

Uued sõnaraamatud erinevad koostamismeetodi poolest mõneti teistest üldkeele sõnaraamatutest. "Sõnaraamatute koostamisel lähtuti põhimõttest, et kajastatud sõnavara oleks päevakohane ning et lisaks põhisõnavarale oleks esindatud ka sagedamini kasutatavad erialasõnad, kõnekeel ning släng," ütles Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets. Lätis tehtud eesti-läti sõnaraamat on koostatud traditsioonilisel viisil, toetudes eesti keele osas olulisel määral varem tehtud sõnaraamatutele. Eestis tehtud läti-eesti sõnaraamat on koostatud aga uudsel viisil. "Lähtepunktiks võeti mõlema keele paralleelsed tekstikorpused. Nii eesti kui läti keele laused või fraasid on pandud vastamisi ja sellise andmebaasi toel on hakatud neid vasteid sõnaraamatusse tõstma. Lähtutud on mõistest, ühest tähendusest, mida väljendavad teatavad sõnad läti ja eesti keeles ning mida selle sõnastiku piires käsitatakse sünonüümidena," täiendas Langemets. Sõnaraamatuid aitasid koostada Eesti poolelt Merle Madisson, Aive Mandel, Tauno Nõulik, Anita Tannenberg, Arvi Tavast ning Läti poolelt Valts Ernštreits, Marika Muzikante ja Maima Grīnberga.

Sõnaraamatud on mõeldud nii professionaalseile tõlkijaile kui ka neile, kes isiklikus või ärisuhtluses eelistaksid kõnelda otse, mitte mõne teise keele kaudu. Varasemais sõnastikes ilmunut kasutatud pole ning mitmed uudissõnad näevad esimest korda trükivalgust. Sõnaraamatute trükitiraaž on 2700 – 1350 eesti-läti sõnastikku ja 1350 läti-eesti sõnastikku.

 

Projekti kogueelarve oli 490 828 eurot, millest Eesti-Läti programmi 2007-2013 kaasrahastus moodustas 357 273 eurot. Eesti-Läti programmi viiakse ellu Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluva Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames ja seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

#eestiläti #sõnaraamat               

1. juulist uus kalapüügiseadus, osta otse kalurilt 30kg kala päevas

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 30. juuni 2015 Homsest hakkab kehtima uus kalapüügiseadus 1. juulil jõustuv seadus lihtsustab muu hulgas omatarbeks kala ostmise ja müümise võimalusi, laiendab harrastuspüügivahendite nimekirja, sätestab kalavarudele tekitatud kahju mõiste ning tõhustab rikkumiste tuvastamist ja nende eest vastutusele võtmist. Alates 1. juulist võib kutseline kalur müüa oma püütud kala ilma esmakokkuostukviitungit vormistamata füüsilisele isikule ja füüsiline isik osta enda tarbeks kala kuni 30 kilogrammi ööpäevas. Seni ei tohtinud oma tarbeks ostetava kalakoguse maksumus ületada päevas 19,2 eurot. Piirmäär oli aga liiga väike selliste vääriskalade nagu lõhe, forell, angerjas, rääbis, koha ja silm ostmiseks. Uues seaduses ei lähtuta enam kindlast rahasummast vaid kalakogusest, mis Euroopa Liidu määrusest tulenevalt võib olla kuni 30 kilogrammi ühe ostu-müügi tehingu kohta. Kala ostu ja müüki ei või teostada veekogudel, paadist kaldal olevale isikule kala müük ei ole keelatud. Lubatud harrastuspüügivahendite hulka lisatakse lõkspüünis kadiska, mille püügivõimsus ei ole suur ja millest on võimalik kalu elusana vette tagasi lasta. Kadiskaga püüki lubatakse alates 2016. aastast ajutiste püügivõimaluste määrusega kehtestavates veekogudes, püügivahendi täpsemad parameetrid kehtestatakse kalapüügieeskirjaga ning püük hakkab toimuma kalastuskaardi alusel. Kadiskapüük on lubatud väikematel veekogudel, kus nakkevõrgupüügi võimalusi ei ole ning veekogude kalavaru on üldjuhul alakasutatud. Kaluril tekib võimalus müüa kaaspüügil püütud mõõdulist kala, mis oli seni keelatud. Säte jõustub 1. jaanuaril 2016. Samuti on täiendatud alamõõdulise kala müügi võimalusi, lubades eripüügil ja Euroopa Liidu tagasiheitekeeluga kaetud alamõõdulist kala müüa vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele ehk mitteinimtoiduks (loomasööt, väetised, kosmeetikatööstus). Alamõõdulise kala müük inimtoiduks on Euroopa Liidus keelatud. Seadus keelab kilu, räime, tursa ja lõhe tagasiheitmise. Kilu ja räime ei tohi tagasi lasta mistahes kalapüünisest. Lõhet ja turska võib tagasi lasta vaid lõkspüünistest. Ülejäänud kalaliikide puhul jääb kehtima senine põhimõte ehk eluvõimetut kala ei või tagasi visata, eluvõimeline tuleb vabastada. Kilu, räime, tursa ja lõhe tagasiheitekeeld tuleneb Euroopa Liidu kohustusest. Alamõõduliste kalade püügi kontrolli alla saamiseks ei ole enam harrastuspüügil lubatud kala töödelda veekogul viisil, mis ei võimalda selle pikkuse tuvastamist. See kehtib liikide puhul, millele on kehtestatud alammõõt. Seni esines tihti olukordi, kus kala fileeriti juba veekogul, et varjata alamõõdulise kala püüdmist. Uuendusena lisandub seadusesse nõue, mille järgi peavad alates 1. septembrist 2015 kõik Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutselist kalapüüki teostavad või kutselisel püügil püütud kala pardal omavad mootoriga varustatud laevad olema varustatud GPS-jälgimissüsteemiga. Seni kehtis nõue vaid põhjanoodaga püüdvatele laevadele. Meede on vajalik tõhusama järelevalve teostamiseks ning rikkumiste avastamiseks. GPS seadmed tuleb paigaldada ca 350 laevale, nende paigaldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Lisaks sätestatakse seaduse tasandil kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju mõiste, mis seni on reguleeritud rakendusaktis. Muudatuse kohaselt põhjustab kala- või veetaimevarule kahju ilma nõutava püügiõiguseta püük, alamõõdulise kala püük, keelatud ajal, kohas ja liigi püük ning püügivahendile kehtestatud nõuete eiramine. Samuti nähakse uuendusena ette, et kalavarudele tekitatakse kahju ka siis, kui müüakse, ostetakse või käideldakse kala, mille päritolu ei ole tõendatud ning kui müüakse alamõõdulist kala. Juriidilisele isikule väärteo eest ette nähtud karistuse ülemmäär tõuseb 3200 eurolt 32 000 euroni. Senine karistusmäär on püsinud muutumatuna alates 2003. aastast ning ei täitnud enam oma eesmärki. Füüsiliste isikute karistusmäär ei muutu.

2014. a parimad lasteraamatud

Eksperdid tunnustasid kuuendat korda parimaid lasteraamatuid MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2014. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast juba kuuendat aastat välja parimad lasteraamatud. Lasteraamatuid ilmub õnneks palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma „Hea lasteraamatu” märki, mis aitab lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel uudiskirjanduses orienteeruda. Lugemisel on otsene seos keele, kultuuriidentideedi ja elukoha rahvuslike väärtuste edasikandmisel ja säilimisel. Ka teiste kultuuride austamine ja mõistmine toimub suures osas lugemise kaudu. Seetõttu kogunevad ja hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kord aastas lastele mõeldud uudiskirjandust. Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool ja lasteraamatukogude töötajad. Eesti Lastekirjanduse Keskuse deirektor Triin Soone ütleb: „ Lasteraamatuid ilmub meil rõõmustavalt palju. Et lugejad oskaksid sellest laiast valikust häid noppeid teha, on asjatundjate soovitused alati teretulnud. „Hea lasteraamatu“ tiitel just seda eesmärki täidabki ning on suunaviidaks otseteele suurepärase lugemisvara juurde.“ Lastekaitse Liidu juhataja Martin Medari sõnul on hea lasteraamatu valimine traditsioon, mis on tõestanud oma vajadust kultuuri edasikandmise kindlustamisel. Medar sõnab: „Hea lasteraamatu tunnustuse eesmärk on laste lugemisele ja lugemusele, kui lapse arengu seisukohast olulisele tegevusele, positiivse maine loomine. See kindlustab, et meil on ka tulevikus lugevaid lapsi.“ Sel aastal said „Hea lasteraamat“ märgi 12 lasteraamatut. 2014. aasta „Hea lasteraamat“ tiitli pälvisid: Väiksematele: Aino Pervik "Sinivant läheb lasteaeda" Katri Kirkkopelto "Molli" Kätlin Vainola "Kus on armastus?" Marina Moskvina "Mis juhtus krokodilliga?" Markus Saksatamm "Postiljon ja kanad" Ulf Nilsson "Maailma parim esineja" Ulf Stark "Vilista mulle, Johanna" Suurematele: Deborah Heiligman "Poiss, kes armastas matemaatikat : Paul Erdösi uskumatu elu" Rose Lagercrantz "Minu õnnelik elu" Kairi Look "Lennujaama lutikad ei anna alla" Liz Pichon "Tom Gatesi äge maailm" R. J. Palacio "Ime" MTÜ Lastekaitse Liit 27.02.2015

Laste heaolu hindamissüsteem

Sotsiaalministeerium korrastab laste heaolu ja abivajaduse hindamissüsteemi 27. veebruaril Tartus sotsiaalministeeriumi korraldatud seminaril tutvustatakse koostööpartneritele laste abivajaduse hindamisvahendite raportit. Valminud dokument ühtlustab esmatasandil töötavate tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna spetsialistide võimalusi lapse heaolu ja vaimse tervise hindamiseks, et tagada võimalikult varajane abivajaduse tuvastamine ja abi osutamine. Laste ja perede osakonna juhataja Anniki Lai sõnul on lapse abivajaduse süsteemne hindamine Eestis hetkel puudulik, samas omab see väga suurt tähtsust lastele ja peredele õigeaegse abi pakkumisel. „Järgmisest aastast jõustuv lastekaitseseadus paneb lastega töötavatele spetsialistidele kohustuse hinnata laste abivajadust, et osutada just sellele lapsele ja perele sobivat abi või teenust. Soovime pakkuda eri valdkondades töötavatele spetsialistidele toimivaid ja ühtseid hindamisvahendeid. Nii saavad kõik lastega töötavad spetsialistid rääkida tulevikus ühte keelt ning omada tõenduspõhiseid töövahendeid, millega hinnata abi või teenuse vajadust konkreetsele lapsele ja perele. Ühtlasi soovime korrastada terviklikult kogu laste vaimse tervise teenuste süsteemi,“ selgitas Lai. Mullu loodi Norra finantsmehhanismi 2009-2014 toetuste programmi „Rahvatervis“ eelnevalt kindlaksmääratud projekti „Integreeritud teenuste kontseptsiooni loomine laste vaimse tervise parandamiseks“ raames sotsiaalministeeriumis teadusasutuste esindajatest koosnev töörühm. Töörühma ülesandeks oli selgitada välja, milliseid hindamisvahendeid lastega töötavad spetsialistid oma töös kasutavad, ning korrastada laste heaolu hindamises toimuvat. Selle töö käigus selgus, et hetkel ei teostata süsteemset hindamist lapse heaolu ja arengu väljaselgitamiseks ega kasutata ühtseid hindamisvahendeid. Tänaseks on koostatud ülevaade rahvusvaheliselt kasutatavatest testidest, mille abil hinnata lapse heaolu ja vaimset tervist. Nende valikus lähtuti sellest, et hindamisvahendid oleksid universaalsed ja kulutõhusad ning arvestaksid laste ealiste arenguetappidega. Oluliseks valikukriteeriumiks oli samuti, et nad sobiksid tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna spetsialistidele ning nende kasutamine oleks lihtne ja nõuaks vähest ressurssi. Järgmise sammuna plaanitakse valitud hindamisvahendid kohandada Eestile ja muuta need kättesaadavaks lastega töötavatele spetsialistidele. Läbiproovitud ja kõigile ühetaolised hindamisvahendid aitavad mõista laste võimalike probleemide olemust ja tõsidust või välistada nende esinemist. Samuti saab hinnata, kas sekkumine on vajalik ning mis oleks selle mõju lapsele. Ühtsete standardite loomine aitab tulevikus kõikidel lastega töötavatel spetsialistidel koguda infot laste olukorra kohta ning soodustab koostööd erinevate spetsialistide vahel. Raporti on koostanud OÜ Kognitiivse ja Käitumisteraapia Keskus ning sellega saab tutvuda ministeeriumi kodulehel. Sotsiaalministeeriumi pressiteade 27. veebruar 2015

MAKi raha taotlused, Hiiumaalt 18

Väikesed põllumajandusettevõtted taotlevad toetusteks 10,9 miljoni eurot Uue maaelu arengukava 2014-2020 meetme „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus“ esimeses taotlusvoorus soovisid 743 väikeettevõtjat kokku 10,9 miljonit eurot. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) võttis väikestele põllumajandusettevõtjatele mõeldud toetuse taotlusi vastu 9.-23. veebruarini. Huvi uudse toetuse vastu oli ettearvatult suur. „Paljudele väiketalunikele on see esmakordne võimalus investeeringuteks toetust saada. See toetus aitab tõepoolest Eesti talupidamisele restardi teha,“ tõdeb PRIA peadirektor Jaan Kallas. Ta lisas, et lõppenud taotlusvooru 12 miljoni eurosest eelarvest jätkub kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks. Kõige rohkem esitati taotlusi Tartumaal (93) ja Pärnumaal (78) ning ka taotletud summa oli suurim neis kahes maakonnas. Kõige vähem taotlusi laekus Ida-Virumaalt – 15. Ligi 2/3 taotlejatest tegutsevad füüsilisest isikutest ettevõtjatena, enamik ülejäänuid osaühinguna. Kõige arvukamalt ja suurimas summas soovivad toetust väikeettevõtjad, kes tegutsevad nii taime- kui loomakasvatuse valdkonnas (117 taotlust summas 1,7 mln eurot); samaväärne on taimekasvatajate osalus (118 taotlust, 1,7 mln). Köögiviljakasvatajad esitasid 100 taotlust, puuvilja- ja marjakasvatajad 80, mesinikud 76. Esindatud on ka paljud teised tegevusvaldkonnad. Alanud programmperioodi jooksul võib üks väiketootja saada kõnealust toetust kuni 15 000 eurot ning kulutuste tegemisel ei nõuta temalt ohustuslikku omaosalust. Kokku taotlevad 743 väikeettevõtjat 10 900 859 eurot, seejuures esitati 691 taotlus maksimumsummale. Vahetult taotlusvooru järel näitasid esialgsed andmed, et taotlusi esitati koguni üle 900. Kõikide andmete detailsel sisestamisel selgus, et hulk dokumente oli PRIAsse saadetud dubleeritult mitme kanali kaudu või lisatud puudulikult vormistatud taotlusele dokumente uute taotlustena. Taotlusvooru õiged tulemused selgusid pärast korduste kõrvaldamist. PRIA kontrollib taotluste nõuetekohasust ja esitatud andmeid ning teeb taotluste rahuldamise või mitterahuldamise kohta otsused hiljemalt 6. juuliks. Seejärel maksab PRIA määratud summadest 75% välja. Nõudeid toetuse kasutamise, sellega seotud dokumentide esitamise, tähtaegade ning lõpliku makse kohta palume lugeda PRIA kodulehelt. Toetuste taotlemine maakondade lõikes Hiiumaa 12 FIE-t, 6 OÜ-d kokku 263 170 eurot PRESSITEADE Tartu, 9. märts 2015

Kuidas käituda pärast liiklusõnnetust välismaal?

Kuidas käituda pärast liiklusõnnetust välismaal? Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel põhjustasid Eesti sõidukijuhid möödunud aastal välismaal 2300 liiklusõnnetust, mis teeb üle kuue liiklusõnnetuse päevas. Toome siinkohal lihtsad juhised, kuidas käituda pärast liiklusõnnetust välismaal. Välisriigis liigeldes tuleb olla eriti tähelepanelik, kuna erinevad võivad olla nii liikluseeskirjad, politsei suhtumine kui ka liikluskindlustuse olemasolu kohustus. Lisaks muudab asjaajamise ning vastaspoolega kokkuleppe saamise veelgi keerulisemaks võimalik keelebarjäär. If Kindlustuse käsitlustoe grupijuhi Mari-Ly Halliku sõnul on liiklusõnnetusse sattudes kõige olulisem sündmuskoha jäädvustamine ning fikseerimine. „Autoga välismaale sõites soovitame kaasa võtta liiklusõnnetusest teatamise vormi, kuna võõras keeles blankett võib meie inimesele arusaamatuks jääda. Liiklusõnnetuse korral on oluline, et ei antaks kusagile allkirja enne, kui kõik on arusaadav ning selge. Õnnetuskoha fikseerimine on väga oluline – selleks oleks mõistlik lisaks blanketi täitmisele jäädvustada ka autode asukohad ning vigastused näiteks mobiiltelefoni kaameraga. Lisaks soovitame pilte teha ka teise osapoole juhiloast ja kindlustuspoliisist,“ lisas Hallik. Kuidas käituda, kui satud välisriigis liiklusõnnetusse? · Täida sündmuskohal vorm "Teade liiklusõnnetusest" või jäädvusta õnnetuspaik koos ütlustega nutitelefoniga või kirjuta paberile andmed liiklusõnnetuse ja osapoolte kohta. · Kui oled avarii põhjustamises süüdi, palu kannatanul pöörduda Ifi esindaja poole tema koduriigis või oma kindlustusandja poole. · Kui oled kannatanu, siis ära allkirjasta ühtegi paberit, kui Sa ei ole vastutuse osas kindel. Täida nii teise osapoole võõrkeelne kui ka eestikeelne verisoon "Teade liiklusõnnetusest". Küsi põhjustaja liikluskindlustuse poliis, märgi üles kindlustusseltsi nimi ja võimalusel tee poliisist pilt. · Kui tekib vaidlus vastutuse üle, kutsu politsei ja küsi tõend liiklusõnnetuse kohta. · Tee pilte nii oma sõidukist kui ka teise osapoole sõiduki vigastustest ja asukohast. · Teata esimesel võimalusel kahjujuhtumist oma kindlustusandjale. Juhime tähelepanu, et väljaspool Euroopa liidu riike kehtivad teised reeglid liiklusõnnetuse kahju hüvitamise osas ning juhiseid selliste olukordade tarvis leiab aadressilt www.if.ee. Oluline on, et nendesse riikidesse reisides peab kaasas olema kehtiv roheline kaart. If Kindlustuse pressiteade 3.03.2015

Eluasemelaenudele kolm uut nõuet

Eesti Pank kehtestas eluasemelaenude andmise kolm nõuet Sellest nädalast hakkasid kommertspankadele kehtima eluasemelaenude andmisel kolm nõuet. Eesti Panga nõuded vähendavad ennetava sammuna laenubuumi riski tulevikus. Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul aitab keskpanga tegevus ennetada laenubuumi riski tulevikus. “Need nõuded ei mõjuta hetkel märgatavalt laenuturgu, kuna kehtestasime nõuded selle taseme lähedal, mille juures pangad praegu laenu annavad. Nõuded hakkavad eesmärki täitma siis, kui konkureerivad pangad tahaks kiire laenukasvu ajal võtta liigselt riske.” Hansson tõi esile, et keskpanga nõuded kaitsevad ka laenuvõtjat, sest aitavad üle kuumenenud turul hoida ära tehinguid, mille puhul tekiks majanduslanguse korral laenumakse tasumise probleeme. Eluasemelaenude andmise esimene nõue on see, et laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest. Kui laenu käendab Kredex, siis võib laenu anda kuni 90 protsenti tagatise väärtusest. Teine nõue on, et laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Netosissetulek tähendab regulaarset sissetulekut, mis pärast maksude maksmist laekub pangaarvele. Kolmas nõue on, et eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks. Uued eluasemelaenude andmise nõuded on kehtestatud pankade praeguste laenustandardite lähedasel tasemel. Seega ei avalda need nõuded suurt mõju Eesti eluasemelaenuturul praegu pakutavatele tingimustele. Lisaks on pankadel lubatud teha seatud nõuetes erandeid 15 protsendi ulatuses kvartalis väljastatud eluasemelaenude mahust, mis tagab neile laenuotsuste tegemisel piisava paindlikkuse. Erandid on mõeldud näiteks juhuks, kui laenuvõtjal on väga hea maksevõime või väga hea tagatis. Eesti Panga nõuded kehtivad kõikidele Eestis tegutsevatele pankadele, sealhulgas välispankade Eestis tegutsevatele filiaalidele. Nõuded puudutavad eraisikule Eestis eluaseme ostmiseks, renoveerimiseks või ehitamiseks antud laene. Nõuete täitmist hakkab jälgima finantsinspektsioon. Eesti Pank küsis arvamust eluasemelaenude andmise nõuete kava kohta rahandusministeeriumilt, finantsinspektsioonilt ja kommertspankadelt. Eesti Pank on ühtlasi avaldanud oma veebilehel ka taustanalüüsi, mis selgitab eluasemelaenude nõuete eesmärki ja kirjeldab nõudeid täpsemalt. Eesti Pank Pressiteade 4. märts 2015