Magistritöö maakonnalehtedest

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis kaitstud magistritöö maakonnalehtedest.
Võrreldud on kõiki Eestis ilmuvaid maakonnalehti. Siiski ei olnud töö eesmärgiks anda hinnanguid ühele või teisele väljaandele eraldi, vaid pigem saate üldpildi hetkeolukorrast ja probleemidest.

Töö autor – Ave Schmidt, lõpetas cum laude kommunikatsioonijuhtimise eriala ja töötab osaajaga ajakirjanikuna.

Viide tööle
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18165/schmidt_ave.pdf?sequence=1

Pressifotograafid moodustasid ametiliidu

Eesti pressifotograafid moodustasid ametiliidu

Eesmärgiga ühendada riigi pressifotograafe ja edendada ametioskusi asutasid suuremate meediagruppide pressifotograafid ametiliidu Eesti Pressifotograafide Liit (EPFL).

“Ajakirjanduses töötavad fotograafid, kui suhteliselt väikesearvuline ja haruldast tööd tegev seltskond, vajavad liitu, mis aitaks neil omavahel paremini lävida ja vajadusel oma häält paremini kuuldavaks teha,” põhjendab liidu vajalikkust Raigo Pajula Postimehest.

„Ajakirjandus on ülemaailmselt suurte muutuste tuultes,“ lisab Äripäeva fotoreporter Erik Prozes: „Et sellel pöörasel mägiteel ellu jääda ja ka silmapaistvaid tulemusi saavutada, on vaja erialaliitu kui pressifotograafi tugiorganisatsiooni.”

Liidu tegevusest olulise osa hõlmab üldsuse teavitamine. “Kevadel tuleme välja Aasta Pressifoto näitusega, kavas on ka fotoraamatute kirjastamine,” ütleb Prozes. “Tahame hoida ja populariseerida pressifoto kõrgeid standardeid.”

Mittetulundusühing EPFL teostab oma eesmärke koostöös Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) ja teiste meediaorganisatsioonidega.
“Eesti Ajalehtede Liit on aastaid auhinnanud Eesti parimaid pressifotosid. Organiseerunud fotograafide suurem osalus ja vastutus žürii tegevuses peaks konkursil osalemist stimuleerima. Isiklikult ootan huviga ühingu panust ning loodan viljakat koostööd,” tervitab EALLi juhatuse esimees Mart Raudsaar EPFLi loomist.

Eestis on ligi 100 tegevpressifotograafi. EPFL ootab oma liikmeskonda koosseisulisi ja vabakutselisi fotograafe, kes teevad ajakirjandusväljaannetele regulaarset kaastööd.

EPFLi asutajad: Andres Putting (Delfi, EPFL juhatuse liige), Erik Prozes (Äripäev, EPFL juhatuse esimees), Kristjan Lepp (Ajakirjade Kirjastus, EPFL juhatuse liige), Marko Mumm (vabakutseline, EPFL juhatuse liige), Raigo Pajula (Postimees, EPFL juhatuse aseesimees), Raul Mee (Äripäev), Rauno Volmar (Eesti Päevaleht), Sven Arbet (Maaleht) ja Tairo Lutter (Õhtuleht).

Koduleht: epfl.ee

Ajalehtede liit 20

Eesti Ajalehtede Liit 20-aastaseks
Eesti ajalehtede koostööd edendav ja nende ühishuve esindav Eesti Ajalehtede Liit (EALL) sai 6. novembril 2010. a 20-aastaseks.

Üheks oluliseks EALLi tegevuseks möödunud aastate jooksul on olnud ajakirjanike töö stimuleerimine seminaride ja ajakirjandusauhindade väljaandmise abil. Teise olulise tegevusena on EALLi liikmed koostöös ringhäälinguga ja veebiajakirjandusega kutsunud ellu ajakirjanduse eneseregulatsiooniorgani, Pressinõukogu. Pressinõukogule on saanud kaevata need inimesed, kelle meelest on ajakirjandus nende tegevust kajastades eksinud ajakirjanduse hea tava ja eetikakoodeksi vastu.

"Ajakirjanikel endil on kohustus igapäevaselt seista ajakirjanduse kvaliteedi eest," ütles EALLi tegevdirektor Mart Raudsaar. "Kui ajakirjanduse tase langeb, on ühiskonnas lihtsam põhjendada ajakirjandusvabaduse kärpimist, mis viiks meid tagasi ühiskonda, kust algas meie teekond 20 aastat tagasi." Käesoleva aasta augustist EALLi tegevdirektori ülesandeid täitva Raudsaare sõnul on EALLi asutajad ja varasemad juhid aidanud alal hoida pressivabadust, üht Eesti demokraatia
nurgakivi.

EALLi asutasid 20 aasta eest 34 ajalehe peatoimetajad ja ajakirjanikud. Esimesel koosolekul loodi EALLi põhikirja koostamiseks töörühm, kuhu kuulusid Mart Kadastik, Toomas Leito, Ilmar Rattus, Ahto Kaljusaar ja Rein Sikk. EALLi põhikirja kinnitas 4. detsembril 1990. aastal toimunud esimene täiskogu. Praegu kuulub EALLi 39 ajalehte.
Tallinn, 5. november 2010.

Pressimuuseum Põltsamaal

Post Scriptum. Eesti ajalehe kujundus 1766. aastast tänapäevani

Tähistamaks eesti ajakirjanduse 244. sünnipäeva avati novembris 2010 Põltsamaa Muuseumis näitus “Post Scriptum. Eesti ajalehe kujundus 1766. aastast tänapäevani”. Näitus on üleval 31. jaanuarini 2011.

Väljapaneku näol on tegemist Pressimuuseumi olulisima ja mahukaima näitusega. Külastajatel on võimalik tutvuda eestikeelse ajalehe kujunemislooga selle hälliperioodist tänapäevani. Väljas on valik vanimaid eesti ajalehti. Filmiarhiivi abiga on võimalik vaadata kaadreid sellest, kuidas 1930ndatel valmis Postimees. Näha saab Maalehe poolt annetatud ajalehe küljenduslauda ja Äripäeva võidukarikat maailma ajalehekujunduse konkursilt.

Näitus püüab meelde tuletada tõika, et 1766. aasta hilissügisel hakkas just Põltsamaa külje all Kuningamäel ilmuma arstlikke nõuandeid jagav perioodiline trükis “Lühhike Öppetus”, mida peetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks.

Näituse koostasid Roosmarii Kurvits ja Raivo Suni ning kujundas OÜ Trikk. Väljapanekut toetas Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Ajalehenäidistega aitas Eesti Kirjandusmuuseum.

Pressimuuseum on 2009. aastal registreeritud eramuuseum, mis tegutseb eesti ajakirjanduse hällis Põltsamaal. Tegemist on esialgu nö projektimuuseumiga, mis püüab huvilistele pakkuda erinevaid ajakirjandusloolisi väljapanekuid. Infot muuseumi tegemiste kohta leiab selle kodulehel www.pressimuuseum.ee