Narva tuhaväljal 17 tuulikut

Eesti Energia 9 sept 2011

Põlevkivi tuhaväljale püstitati 17 tuulikut

Narva suletud tuhaväljale rajatava tuulikupargi tuulikud said külge labad ja on täisvarustuses püsti. Põlevkivituhal seisvad tuulikud kõrguvad nüüd ligi 200 meetri kõrgusel merepinnast ja on nähtavad Peterburi maanteelt, Narvast ja Sinimäelt.

Osa tuulikuid on testimiseks tööle lülitatud ja nende labad pöörlevad. Enne elektrivõrguga ühendamist testitakse igat tuulikut 300 tundi. Tuulikupargis algab kaablite ühendamine ja võrku peaks tuhaväljal keskkonnasõbralikult toodetud elekter jõudma novembris.

Tuhaväljale püstitatud tuulikute stabiilsuse tagamiseks on iga tuuliku vundament rajatud 14-le vaiale, mis ulatuvad läbi tuhakihi umbes 40 meetri sügavusele paepinnaseni. Kokku on Narva suletud tuhaväljale püstitatud 17 Enercon E82 tuulikut. Iga tuuliku võimsus on 2,3 MW ja kaal koos vaiade ja vundamendiga 2500 tonni.

Tuulikupargi koguvõimsus saab olema 39 MW ja aastane elektritoodang ca 90 GWh. Selle aastase elektritoodanguga on tulevikus võimalik katta ligi 35 000 keskmise tarbimisega Eesti pere elektrivajadus.

Eesti Energia ja Enercon sõlmisid tuulikupargi rajamiseks võtmed-kätte lepingu 2010. aasta sügisel. Narva tuhavälja tuulelektrijaam saab valmis aasta lõpus ja selle kogumaksumus on umbes 58 miljonit eurot.

Rajatav tuulikupark saab olema Eesti võimsuselt teine. Baltimaade võimsaim Eesti Energiale kuuluv Aulepa tuulepark (täiendatud võimsusega 48 MW) jääb jätkuvalt edetabeli tippu juhtima. Lisaks on Eesti Energial arendamisel tuulikuparkide projektid Vaivara vallas, Paldiskis ja Liivi lahes.

Ehitusmahud vähenesid kümnendiku

Statistikaameti tööstus-, ehitus- ja energiastatistika talitus
1. märts 2010

Ehitusmahud vähenesid mullu enam kui kümnendiku

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2010. aastal omal jõul Eestis ja välisriikides kokku 1,3 miljardi euro (20,1 miljardi krooni) eest, mis oli 13% vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. 2008. aastal alanud ehitusmahtude vähenemine jätkus ka 2010. aastal.

Hooneid ehitati 740 miljoni ja rajatisi 542 miljoni euro eest (vastavalt 12 ja 8 miljardi krooni eest). 2009. aastaga võrreldes vähenes hoonete ehitamine püsivhindades 17% ja rajatiste ehitamine 6%. Ehitustegevuse langus oli eelkõige tingitud elamuehitusmahtude vähenemisest kohalikul ehitusturul.

Vastupidiselt langustrendil liikuvale kohalikule ehitusturule, kasvas 2010. aastal välisturul tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht 12%. Kasv tulenes hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus on viimastel aastatel suurenenud, moodustades 2010. aastal 11% kogu ehitusmahust.

Ehitisregistri andmetel lubati 2010. aastal kasutusse 2324 uut eluruumi, s.o 702 eluruumi vähem kui aasta varem. Ka 2010. aastal asus suurem osa valminud eluruumidest korterelamutes ja iga teine neist oli kas kahe- või kolmetoaline. Samas on alates 2008. aastast korterelamutes asuvate eluruumide osatähtsus järjest vähenenud, mis on viinud kasvule ka eluruumi keskmise pinna. 2010. aastal valminud eluruumi suurus oli keskmiselt 102 ruutmeetrit, mis on viimase üheksa aasta kõrgeim näitaja. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartu maakond.

Positiivset ootust ehitusturule annab nõudluse kasv uute eluruumide järele. 2010. aastal väljastati ehitusluba 2600 eluruumi ehitamiseks, mis on ligi neljandiku võrra rohkem kui aasta varem.

2010. aastal lubati kasutusse 815 mitteelamut kasuliku pinnaga 425 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, büroo- ja tööstuspinda. Võrreldes 2009. aastaga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

2010. aasta III kvartalis väikest kasvu näidanud ehitusturg pöördus IV kvartalis taas langusesse. Ehitusettevõtted ehitasid IV kvartalis omal jõul 344 miljoni euro eest (5,4 miljardi krooni eest), mis oli 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes 5% vähem. Hooneehitustööde maht vähenes 4% ja rajatiste ehitusmaht 5%.