Fraseologismide alussõnastik

Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik. Koostanud Asta Õim,
Katre Õim. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2011
(http://www.folklore.ee/justkui/sonastik). ISBN 978-9949-446-81-0a

Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas on valminud Eesti
fraseologismide elektrooniline alussõnastik (FES). Tegemist on algupärase
mõistelise fraseoloogia alussõnaraamatuga, mille sarnased varasemad
sõnaraamatud eesti keeles puuduvad. FES sisaldab 20 749 eesti
fraseologismi, s.o leppekohast sõnaühendit, mille mõistmiseks ei piisa
ainult keele grammatikareeglite ja sõnavara tundmisest. FES-is antakse
fraseologismide terviklik semantiline, süntaktiline ja morfoloogiline
kirjeldus, mis võib olla lähtealuseks järgnevatele samasisulistele või
muudele fraseologisme käsitlevatele sõnaraamatutele. Veebis saab selles
elektronsõnastikus SQL päringu koostamisel, tulemuste järjestamisel ja
näitamisel valida väljade vahel, kus on info fraseologismi mõistelise
kuuluvuse, üldise tähenduse, lemma, leviku, kasutuse, süntaktilise
struktuuri, vormistiku ja vanasõnaseoste kohta. Sellest tesauruselaadsest
sõnastikust on fraseologisme lihtne leida ka siis, kui kasutaja ei tea,
millist konkreetset sõnaühendit või selle vormi otsida, kuid suudab
otsitavat seostada mõne mõistekategooriaga. Viimased on FES-is jagatud
hierarhiliselt mõisteklassideks, üldmõisteteks ja mõisteteks.
Makrotasandil ongi FES-i põhiüksused 1893 mõisteartiklit, mille keskmes on
metafoori sihtmõistega se¬mantiliselt või kognitiivselt seotud ja seega
suhteliselt lähedase tähendusega fraseologismid. FES on tervikuna
allalaaditav XML vormingus.

Kõik FES-i alusandmed (fraseologismid, nende leviku ala, kasutusnäited)
pärinevad Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasist, mis rajaneb
Eesti Rahvaluule Arhiivi kõnekäänukartoteegi keelematerjalil. See on
kogutud põhiliselt 20. sajandi esimesel poolel, uusimad andmed piirduvad
1980ndate aastatega.

Kirmus 28. juuli

Uued sõnad 2010. a sõnause võistluselt

Sõnaus andis meile uuteks sõnadeks ka taristu, toimeabi, penipaun ja tundetaip
VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI PRESSITEADE 2. detsember 2010

593 inimest 2123 sõnaettepanekuga osales president Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnavõistlusel.

23. augustil 2010 kuulutas Vabariigi President välja sõnavõistluse ehk sõnause riigi ja ühiskonnaga seotud uute mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles.

Sobivaid vasteid otsiti 11 mõistele, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna, või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus. Lisaks võisid osalejad esitada vasteid ka oma pakutud mõistetele.

2. detsembrist on sõnavõistluse tulemused ja pikem selgitus kättesaadavad koduleheküljel www.sonavoistlus.ee, samuti aadressil www.president.ee ja www.eki.ee ning Toomas Hendrik Ilvese Facebook’i lehel.

Sõnavõistluse võitjad:

1. AE-koostöö, vabamas keelepruugis averus, määrsõnana avera – PPP ehk public-private partnership’i asemel.
Neid sõnu pakkusid 7 osalejat (Silvi Jänes, Margus Konnula, Susanna Laan, Andres Luga, Endel Valdas, Indrek Viil, Riina Vällo).

2. avaõiguslik – kohmakama avalik-õigusliku asemel.
Selle vaste pakkusid 8 osalejat (Priit Kersen, Ants Kollo, Jaan-Matti Lillevälja, Matti Masing, Kristel Pohlak, Signe Siimann, Andres Valdre, Riina Vällo).

3. juhind – Euroopa Liidu direktiivi kõrval.
Sõna ettepanijaid oli 4 (Eero Kangor, Jüri Puust, Toomas Raba, Maria Talihärm).

4. kestlik – inglise sõna sustainable tõlkevastena.
Sõnal oli 7 esitajat (Helger Aaresild, Ivar Jung, Kalju Jõul, Mihkel Landebraun, Olev Remsu, Endel Valdas, Kullo Vende).

5. peavoolustamine – inglise sõna mainstreaming tõlkena.
Sõna esitas võistlusele Mait Talts, ent nagu näitas tekstiotsing Internetis, on ta juba varem kasutust leidnud.

6. taristu – võõrsõna infrastruktuur kõrvale.
Sõna esitas Andres Valdre.

7. teisestamine – inglise termini othering vastena.
Sõnal oli 8 esitajat (Sirje Ainsaar, Mika Keränen, Arne Merilai, Pille Petersoo, Saue gümnaasiumi 10.b klass, Mait Talts, Sven Varkel, Riina Vällo), kuid nagu näitas tekstiotsing Internetis, on ta juba mõnel pool kasutusel.

8. toimeabi – senise humanitaarabi kõrvale.
Sõnal oli 5 esitajat (Katrin De Bakker, Mihkel Mikkelsaar, Kaido Rannik, Jüri Ruut, Sirje Vaaro).

9. toimija – rahvusvahelises kontekstis esineva inglise termini actor või player tõlkena.
Sõnal oli 5 esitajat (Viljar Ansko, Eero Kangor, Matti Maasikas, Karina Tamm, Kaidi Toompalu).

10. vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond – senise kolmanda sektori asemel.
Neid sõnu esitas 12 osalejat (Marge Kohtla, Mario Luik, Matti Masing, Helle Mikk, Mihkel Mänd, Kaupo Palo, Indrek Raats, Seidi Reek, Jüri Ruut, Mait Talts, Kullo Vende, Riina Vällo).

11. poliitikale põhimõttelise tegevusplaani, mingi eluvaldkonna korraldamise eesmärkide, põhimõtete ja vahendite tähenduses sobivat vastet töörühm ei leidnud, kuigi paari ettepanekut peeti kaalumisväärseks.

Lisamõistete hulgast otsustas töörühm soovitada kasutusse:

12. kärgpere – tähenduses ’pere, kus on sinu-minu-meie lapsed’.
Ettepaneku esitas Kristel Kärner.

13. tundetaip – ühendi emotsionaalne intelligentsus omasõnalise vastena.
Ettepaneku esitas Rain Kooli.

Lisaks tõsteti esile sõna penipaun inglise sõna doggiebag leidliku tõlkevastena (esitaja Kaarel Kaas).

Sõnause üldvõitjaks tunnistati „taristu“ – esitaja Andres Valdre.