Keskkonnainspektsioonist saab uurimisasutus

Keskkonnainspektsioonist saab uurimisasutus

Keskkonnaminister Keit Pentus allkirjastas määruse, millega Keskkonnainspektsioon saab alates 1. septembrist uurimisasutuse volituse.

Praegu on inspektsioonil õigus menetleda keskkonnaalaseid väärtegusid, uurimisasutuse staatus lubab aga üle võtta ka keskkonnakuritegude menetlemise. Seni tegi Keskkonnainspektsioon keskkonnakuritegude puhul esmased uurimistoimingud, andes seejärel materjalid üle politseile, kes prokuratuuri juhtimisel asja lõpuni menetles.

„See muutus lubab tõsiste ja keeruliste keskkonnakuritegudega süvendatult tegeleda. Inspektsiooni suurenenud õigused tähendavad, et kuritööd menetleb algusest lõpuni sama asutus, kus on ühtlasi olemas vajalik keskkonnaalane kompetents. Loomulikult tähendab see ka senisest suuremat vastutust,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

Keskkonnaalased õigusrikkumised ja kriminaalasjad on pidevalt vähenenud. „Kui näiteks 2006. aastal oli rikkumisi kokku üle 8000, siis eelmisel aastal 5587. Algatatud kriminaalasjade arv langes samal ajal 149-lt 27-le. Kindlasti on tõhusal järevalvel selle rõõmustava trendi juures oluline roll,“ lisas minister.

Igas keskkonnainspektsiooni regionaalses üksuses, mida on kokku neli, saab olema üks uurija ja edaspidi ka üks vanemuurija. Inspektsiooni koosseis seejuures ei kasva, laienevad olemasolevate ametikohtade volitused.

Keskkonnamministeerium, 22. august 2011

2010. a oli niidurüdidele soodne

Aasta oli niidurüdidele soodne
Keskkonnaamet Pressiteade 30.11.2010

Tänavu läbiviidud niidurüdi loenduse kohaselt pesitses paare ligi
kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal.

Keskkonnaaamet loendab koostöös Läänemaa Linnuklubi ja Eesti
Ornitoloogiaühingu kahlajatöörühmaga igal aastal esimesse
kaitsekategooriasse kuuluva niidurüdi arvukust kõige olulisematel
pesitsusaladel. Mullu pesitses rannaniitudel rekordliselt väike arv
niidurüdisid, 90 paari, tänavu aga loendati pesitsevaid paare kokku ligi
118.

Lisaks hooldatavate rannaniitude pindala suurenemisele oli 2010. aasta
kevad ilmastiku poolest pesitsemiseks soodus - polnud ulatuslikke
üleujutusi ega pikka põuaperioodi.
Niidurüdi jaoks väga olulisi pesitsusalasid on rannaniitudel kaksteist.
Need paiknevad Läänemaal, Hiiumaal, Saaremaal ja Pärnumaal. Kõige rohkem
rüdisid pesitseb Matsalu rahvuspargis. Lisaks arvukuse loendustele
pööratakse üha enam tähelepanu liigi pesitsusedukuse
kindlaksmääramisele. 2010. aastal alustati koostööd Oulu
ülikooliga, et selgitada rüdide omavahelist sugulusastet. Kui
isendeid on liiga vähe, on sunnitud omavahel ristuma lähisugulased, mis
viib mitmesuguste geneetiliste probleemideni ja võib põhjustada liigi
väljasuremist.

Väikese kurvitsalise - niidurüdi - Läänemere populatsioon on levinud
vähestes riikides -Eestis, Taanis, Rootsis ja Soomes. Liigi arvukus
on kõikjal kiiresti langenud, ka Eestis, kuid meie populatsioon on
Läänemeremaade suurim. Arvukuse languse peamine põhjus on sobiva
elupaiga puudus - palju rannaniite on hooldamata (karjatamata, niitmata)
või kehvasti hooldatud, lisaks pakuvad sealsed kõrgemad rohu- ja
põõsatukad sobivat varjet väikekiskjatele. Parim pesitsusala rüdi
jaoks on madala rohustuga rannaniit, kus madalad mättakesed vahelduvad
vesiste lohkudega ja veepiiril ei kasva pilliroogu.

Euroopa naaritsa tegevuskava

Euroopa naarits sai kaitseks tegevuskava
KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 2. detsember 2010

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas tegevuskava I kaitsekategooria liigi euroopa naaritsa (Mustela lutreola borealis) kaitse korraldamiseks aastateks 2010-2014. Tegemist on kolmanda naaritsa kaitsele ja taastamisele pühendatud tegevuskavaga Eestis.

Tegevuskava annab ülevaate liigiökoloogiast, naaritsa kaitsest ja senistest elupaikadest. Lisaks tutvustab kava liigile omaseid ohutegureid, kaitse eesmärke ja tegevusi, eelarvet ning eeldatavat ajakava.

Tegevuskava jätkab varem algatatud tegevussuundi, milleks on naaritsa asurkondade taastamine ja tehisasurkonna alalhoidmine Tallinna Loomaaias. Töödest tõstab kava esile naaritsa kaitsetegevused tehistingimustes, mille eesmärgiks on säilitada küllaldasel määral liigile omast geneetilist mitmekesisust ning paljundada naaritsaid loodusesse laskmiseks nii Hiiumaal kui ka Saaremaal.

Euroopa naarits on üks euroopa ohustatumaid imetajaid. Eestil on Euroopa naaritsa kaitsmise lipuroll kogu maailmas. Tallinna loomaaed vastutab Euroopa naaritsate üle-euroopalise paljundusprogrammi eest ja koordineerib loomaaedade vahelist loomade vahetust.

Ameerika naaritsa ehk mingi Euroopa loodusesse sattumist peetakse Euroopa naaritsa kadumise peamiseks põhjuseks. Kuna mandri-Eestis on praktiliselt Euroopa naarits välja surnud, siis Eestis on naaritsa kaitseks asustatud Euroopa naaritsaid Hiiumaale, kust enne seda Ameerika päritolu mingid välja püüti. Aastatel 2000-2009 on Hiiumaal eri kohtades lahti lastud kokku 436 naaritsat ja loodetakse, et sinna tekib iseseisev naaritsa populatsioon. Elujõulise populatsiooni jaoks on seal aga elupaiku vähe, seetõttu on kavas planeeritud ka elupaikade taastamine. Eesti edukas naaritsa Hiiumaale taasasustamise projekt on ainulaadne kogu maailmas.

Naaritsat võib vaadelda kui võtmeliiki, kelle kaitse toob kaasa leevendust ka paljudele teistele liikidele ning aitab seega kaasa liigikaitse arendamisele Eestis. Näiteks on kava kohaselt plaanis korrastada vooluveekogud Hiiumaal. See tegevus parandab elupaiku mitte ainult naaritsale, vaid paljudele teistele vooluveest sõltuvatele liikidele ning korrastab tunduvalt ka saare maastikulist ilmet. Teiseks on Tallinna Loomaaia liigikaitse labori renoveerimine ja kaasajastamine. Kuigi ka see tegevus on näiliselt pelgalt ühele liigile suunatud, on tegelikkuses korraliku liigikaitselise labori ja eksperimentaalbaasi loomine aluseks ka paljude teiste ohustatud liikide rakendusteaduslikuks uurimiseks ja kaitseks. Seega võidab sellest tegevusest liigikaitse Eestis märksa laiemalt.

Euroopa naarits on väike poolveelise eluviisiga kiskja, kes kuulub kärplaste (Mustelidae) sugukonda ja perekonda kärp (Mustela). Naaritsa eelistatumad elupaigad on väikesed metsajõed ja -ojad, kus leidub kärestikke, mis talvel ei külmu, samuti suuremad jõed neis piirkondades, kuhu suubuvad väiksemad jõed või ojad.

Natura 2000 võrgustiku alad täpsustusid

Täpsustub Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri
KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 16. detsember 2010

Täna, 16. detsembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks Keskkonnaministeeriumi algatatud Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja muutmise.

Vabariigi Valitsuse korraldusega täiendati ja täpsustati Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Natura 2000 loodusalade kogupindala laieneb 16 900 ha võrra ning seda peamiselt 11 uue loodusala arvelt (16 200 ha). Nendest kõige suurem ala on Gretagrundi loodusala (14 650 ha), mis asub tervenisti meres. Ekspertide hinnangul on Gretagrundi mereala ainulaadne ning oluline koht Eesti loodusväärtuste seas. Natura 2000 võrgustikku on antud ala lisatud eelkõige veealuste liivamadalate ja karide kaitse eesmärgil.

Alade laiendused ning uued alad on välja valitud nende alade hulgast, mis Eesti keskkonnaorganisatsioonide andmetel peaksid täiendavalt kuuluma Natura 2000 võrgustikku. Uued kaitsealad, hoiualad ning olemasolevate kaitstavate alade laiendused on Natura 2000 alade nimekirja lisatud ainult juhul, kui maaomanikke on kaitsemeetmetest teavitatud.

Korraldusega laiendatakse olemaosolevaid alasid ning tehakse ka piiritäpsustusi 700 ha ulatuses. Uutest aladest või olemasolevate Natura 2000 alade laiendustest jääb maismaale 2200 ha, millest eramaid on 404 ha, riigimaid 1020 ha ja jätkuvalt riigiomandis olevaid maid 765 ha.

Natura 2000 alal tegutsevatel põllumajandustootjatel ja erametsaomanikel on Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) võimalik taotleda Natura toetust põllumajandusmaale, erametsamaale või poolloodusliku koosluse hooldamise toetust. Toetuse määr Natura 2000 piiranguvööndis või hoiualal asuva ühe hektari metsaala kohta on 940 krooni aastas ning sihtkaitsevööndis asuva ühe hektari metsaala kohta 1720 krooni aastas. Toetusi saab taotleda Erametsakeskuse kaudu. Ühe hektari puisniidu kohta on toetuse määr 3600 krooni aastas ning muu poolloodusliku koosluse ühe hektari kohta 2800 krooni aastas. Ühe hektari põllumajandusmaa toetuse määr on 502 krooni aastas. Põllumajandusmaaga seotud toetusi saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu. Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse saamiseks tuleb samuti esitada taotlus PRIAsse, olles esmalt kooskõlastanud toetusalused kooslused Keskkonnaametis.

Vastavalt täiendatud korraldusele kuulub Natura 2000 võrgustikku Eestis 66 linnuala kogupindalaga 1 259 200 ha ja 542 loodusala kogupindalaga 1 149 000 ha. Kuna loodusalad ja linnualad kattuvad osaliselt või täielikult, on kehtiva korralduse järgi Natura 2000 alade pindala kokku 1 475 200 ha, millest ligi pool jääb merealale. Natura 2000 alade detailsete kaartidega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis.

Uutele keskkonnaprojektidele 267 mln eurot

Euroopa Komisjon eraldab uutele keskkonnaprojektidele 267 miljonit eurot
Brüssel, 1. märts 2011

Euroopa Komisjon kuulutas välja oma iga-aastase projektikonkursi, mida rahastatakse Euroopa keskkonnaprogrammi LIFE+ raames. Projektiettepanekuid oodatakse kolmest valdkonnast: loodus ja bioloogiline mitmekesisus, keskkonnapoliitika ja juhtimistava ning teave ja teabevahetus.

LIFE+ programm koosneb kolmest osast:

* LIFE+ looduse ja bioloogilise mitmekesisuse projektid parandavad ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitset ning aitavad kaasa linnudirektiivi ja elupaigadirektiivi, samuti Natura 2000 võrgustiku rakendamisele ning ELi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisega seotud eesmärkide saavutamisele. Kaasrahastamise määr on tavaliselt 50%, kuid esmatähtsate liikide ja elupaikade puhul võib see olla maksimaalselt 75%.
* LIFE+ keskkonnapoliitika ja juhtimistava projektid on innovaatilised või katseprojektid, mis toetavad tegevuspõhimõtete, tehnoloogiate, meetodite ja vahendite väljatöötamist muu hulgas õhu- ja veekeskkonna, jäätmete, kliima, pinnase ja põllumajanduse valdkonnas. Projektid peavad tõhustama ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist, tugevdama keskkonnapoliitika teadmistebaasi või parandama keskkonnateabe kättesaadavust seire, sealhulgas metsaseire abil. Projektide kaasrahastamise määr on kuni 50%.
* LIFE+ teabe ja teabevahetuse projektid on seotud teavitustööga keskkonna, looduskaitse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise valdkonnas, samuti metsatulekahjude vältimisega (teavitamine, erikoolitused).

Kokku on toetuslepingute kaasrahastamiseks eraldatud 267 miljonit eurot. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 15. juuli 2011.

Üksikasjalik teave taotlemise kohta.

Kogu teave LIFE+ kohta.
Riigiasutuste kontaktandmed.
Pressiteate täistekst.

Lõhe ja meriforelli säästvam püügirežiim

Panuse lõhe ja meriforelli kaitseks annavad nii harrastajad kui ka kutselised kalurid

25. jaanuaril toimus Keskkonnaministeeriumis koosolek ohustatud kalaliikide - lõhe ja meriforelli - senisest säästvama püügirežiimi kehtestamiseks.

Koosolekul, mis oli ajendatud harrastuskalastajate, kutseliste kalurite, lõheteadlaste ja ministeeriumi ühisest murest ja eesmärkidest parandada meie lõhe ja meriforelli populatsioonide seisundit, tõdeti, et lõhe ja meriforelli varude madalseis on põhjustatud nii keskkonnateguritest merel, sigimis- ja elupaikade vähesusest jõgedes kui ka liialt suurest püügisurvest. Meetmetest, mis on kohe rakendatavad, on kõige kiirem ja efektiivsem tulemuse saavutamiseks paraku aga püügikoormuse vähendamine.

„Ühine mure on peamiselt selles, et Eestis pole saavutatud lõhe ja meriforelli varude seisundi osas sellist edasiminekut, mis võimaldaks kõigil huvigruppidel neid liike nii majanduslikult kui ka teistel eesmärkidel kasutada määral, mis kõiki rahuldaks ja oleks kooskõlas keskkonnaeesmärkidega,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus.

„Lõhevarude parandamiseks olid nii harrastuskalastajad kui ka kutselised kalamehed välja pakkunud esmajoones sügisese lõhe kudeaegse püügi piiramise, eeskätt jõgedes kudepesadelt kala püüdmise näol,“ märkis Tuus. Seetõttu keelatakse käesoleva aasta sügisel harrastuslik lõhepüük jõgedes ühe kuu vältel (15.10-15.11) ning rakendatakse sellele lisaks mõningaid tehnilisi meetmeid tragimise ehk ühe ebaseadusliku püügiviisi välistamiseks. Kuuajaline harrastuslik lõhepüügikeeld kehtestatakse Selja, Valgejõgi, Purtse, Pirita ja Vääna jões. Seevastu Narva ja Jägala jões lubatakse lõhet püüda senistel tingimustel, kuivõrd neis jõgedes puuduvad seni lõhe sigimiseks vajalikud tingimused.

Kompromisslahenduseks lõhevarude kaitseks merel lepiti kokku kudejõgede suudmealadel kehtivate püügikeelualade suurendamises lõhe kuderände ajaks septembris ja oktoobris seniselt 1000 meetrilt 1500 meetrile. „See meede peaks tagama piisava hulga kudekalade jõudmise sigimisaladele Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejões, Pirita, Vääna, Keila ja Vasalemma jões,“ täpsustas Tuus.

Probleemse alamõõdulise meriforelli püügi vältimiseks nakkevõrgupüügil Soome lahes peeti oluliseks meetmeks talvisel perioodil detsembrist aprillini minimaalse võrgusilmasuuruse määramist 100 millimeetrile madalamas vees kui 4 meetrit. „Selle piirangu kehtestamine tagab merisiia püügivõimalused sügavamas vees ning suurema silmasuurusega nakkevõrkudega püügi kaldaäärses vees,“ märkis ta.

Keskkonnaministeerium tänab nii kutselisi kalureid kui ka harrastajaid mõistlike kompromisside saavutamisel ühise eesmärgi nimel. „Kokkulepitud meetmed, koos jätkuva pingutusega taastada kalateid ja nende elupaikaiku, on kooskõlas Euroopa Komisjoni uue Läänemere lõhekava eesmärkidega,“ ütles Tuus, täpsustades, et need meetmed loovad kõik eeldused lõhe- ja meriforellivarude senisest kiiremaks taastumiseks, mis on oluline Soome lahe rannakalandusele ning ka harrastuspüügile.

Valmis Eesti märgalasid tutvustav esitlus

Keskkonnaamet koostas koolidele märgalasid tutvustava esitluse

2. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist märgalade päeva. Sel puhul koostas Keskkonnaamet koolidele esitluse ”Märgalad Eestis” , mis on mõeldud teema tutvustamiseks II ja III kooliastmes ning ka gümnaasiumis.

Õpetaja töö lihtsustamiseks mõeldud esitlus annab lühiülevaate Eesti märgaladest ja nende olulisusest. Esitlus tutvustab esmalt märgalasid kui tervikut, seejärel on loetelu kaitsealadest ja räägitakse neis asuvatest märgaladest lähemalt. Seega saab õpetaja valida teema lähedasemaks muutmiseks oma maakonnas asuvad kaitsealad.

Esitluse juurest olevast lisainfo failist leiab õpetaja põhjalikumat infot märgalade kujunemisest, tähtsusest, kasutamisest ja kaitsest, Eesti märgalade tutvustuse, rahvusvahelise märgaladeteemalise loodusharidusliku koostööprojekti „Tagasi loodusesse“ tutvustuse ning Keskkonnaameti pakutavate märgaladega seotud õppeprogrammide loetelu.

Esitluse koos õpetajale mõeldud lisainfoga leiab Keskkonnaameti kodulehel keskkonnahariduse valdkonna all olevast õppematerjalide kaustast http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=16800.

Eestis on 12 Ramsari tähtsusega märgala. Selle aasta märgalade päeva teema on “Metsad ja märgalad”.

Käesoleval aastal tähistatakse Ramsari konventsiooni 40. aastapäeva. Ramsari konventsioon on rahvusvaheline märgalade kaitset ja kasutamist reguleeriv kokkulepe, mis sõlmiti 1971. aastal Iraanis, Ramsari linnas. See on vanim looduskaitselepe, mis on ühtlasi ainus ühele kindlale ökosüsteemi tüübile suunatud lepe. Eestis ratifitseeris Riigikogu konventsiooni 20.oktoobril 1993.aastal.

Eestil puudulik merekaitse

Eestile, Kreekale, Soomele ja Maltale esitati hoiatus puuduliku merekaitse eest

Euroopa Komisjon kutsub Eestit, Kreekat, Soomet ja Maltat üles täitma ELi õigusakti, millega nõutakse merekaitse strateegia väljatöötamist. Nimetatud riigid ei ole komisjoni teavitanud merestrateegia raamdirektiivi ülevõtmisest. Direktiivi riiklikud ülevõtmismeetmed oleks tulnud kehtestada 15. juuliks 2010. Keskkonnavolinik Janez Potočniku soovitusel saadetud komisjoni nõue on esitatud ELi rikkumismenetluse alla kuuluva põhjendatud arvamusena. Kui kõnealused riigid ei teavita komisjoni kahe kuu jooksul meetmetest, mis nad on võtnud asjaomase ELi õigusakti ülevõtmiseks, võib komisjon pöörduda Euroopa Kohtu poole.

Euroopa on võtnud oma kohuseks mereökosüsteemide ja elurikkuse kaitsmise. Merendusalane tegevus, nagu näiteks kalapüük, turism ja huvitegevus, sõltub kvaliteetse vee olemasolust. Euroopa mereakvatooriumi (mis hõlmab Vahemerd, Läänemerd, Musta merd ja Atlandi ookeani kirdeosa, sh Assoori saarestikku, Madeirat ja Kanaari saari ümbritsevaid vesi) kaitstakse Euroopa keskse õigusakti, merestrateegia raamdirektiiviga 2008/56/EÜ, millega püütakse tagada, et Euroopa mered saavutaksid 2020. aastaks hea keskkonnaseisundi. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid koostama koordineeritud strateegiad Euroopa mereökosüsteemide kaitsmiseks ja taastamiseks ning tagama merekeskkonnaga seotud tegevuste ökoloogilise jätkusuutlikkuse. Viivitused direktiivi rakendamises vähendavad hea seisundi tähtaegse saavutamise võimalikkust ja võivad Euroopa merede kasutajatele tuua kaasa tõsised tagajärjed.

Liikmesriigid hindavad oma mereakvatooriumi ökoloogilist seisundit ja inimtegevuse mõju enne kõnealuste vete „hea keskkonnaseisundi” määramist, võttes aluseks elurikkuse, võõrliikide olemasolu, kalavarude terviseseisundi, toiduahela, eutrofeerumise, hüdroloogiliste tingimuste ja saasteainete kontsentratsiooni muutuste, mereprahi koguse ning veealuse müra tekitatud saastumisega seotud kriteeriumid. Määratud hea keskkonnaseisundi saavutamiseks kehtestatakse seejärel sihid ja näitajad ning eesmärkide saavutamiseks koostatakse meetmeprogramm.

Üldstatistika rikkumiste kohta on esitatud järgmisel aadressil:
http://ec.europa.eu/community_law/infringements/infringements_en.htm

Merekeskkonnapoliitika üksikasjad on esitatud järgmisel aadressil:
http://ec.europa.eu/environment/water/marine/index_en.htm

Kõre sai kaitseks tegevuskava

Kõre ehk juttselg-kärnkonn sai kaitseks tegevuskava

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas tegevuskava kõre (Bufo
calamita) kaitse korraldamiseks aastateks 2010-2015.

Kõre ehk juttselg-kärnkonn on üks meie väiksemaid kuid samas
valjuhäälsemaid kahepaikseid, kelle iseloomulik vali kõrin oli 20.
sajandi I poolel tavaliseks kevadhääleks Lääne-Eesti rannikualadel ja
saartel. Alates 60.-70. aastatest on kõre arvukus Eestis pidevalt
langenud, jõudes praeguseks seisu, kus liik on kadunud pea kogu
varasemalt levikualalt ning säilinud vaid 15 isoleeritud asurkonnana.
See tendents pole aga omane mitte üksnes Eestile, vaid esineb pea kõigis
kõre levilariikides. Seetõttu on kõre lisaks I kaitsekategooriale kantud
ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi IV lisasse.

Kõre hääbumise peamiseks põhjuseks võib pidada liigile sobivate
elupaikade kadumist. Tegemist on avamaastikku vajava liigiga, kes Eestis
on asustanud peamiselt avatud luitealasid, loopealseid ja majandatud
rannaniite. 20. sajandi II poolel metsastati aga suur osa luitealadest.
Samuti lõppes või vähenes rannaniitudel ja loopealsetel niitmine ning
karjatamine, mistõttu need alad võsastusid ja roostusid. Lisaks avaldas
kõre elupaikadele väga tugevat negatiivset mõju maaparandus ning
nõukogudeaegne kunstväetiste ja taimekaitsemürkide kasutamine.

Tegevuskava peamiseks eesmärgiks on tagada olemasolevate asurkondade
säilimine ning liigi arvukuse üldine tõus Eestis. Seda eesmärki
loodetakse saavutada eelkõige kõre elupaikade taastamise ja hooldamise
kaudu. See on aga võimalik vaid tihedas koostöös kohalike elanikega,
kellele antakse abi nii kariloomade soetamisel, karjaaedade ehitamisel
kui ka roo tõrjumisel.

Kuna elupaikade taastamine on aeganõudev tegevus, siis selleks, et
väikesearvulised säilinud kõreasurkonnad jõuaksid sobiva elupaiga
taastekkimise ära oodata, kindlustatakse nende iga-aastane järelkasv
toetava kudu ja kulleste üleskasvatamisega. Viimase edukaks
läbiviimiseks on ette nähtud spetsiaalse kasvatuskeskuse loomine
Matsalu rahvuspargi juurde, Penijõele.

Kõre tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel:
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1144763/KK_1512_tegevuskava.pdf

Tutkas sai kaitseks tegevuskava

Tutkas sai kaitseks tegevuskava

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas tegevuskava I
kaitsekategooria liigi tutka (Philomachus pugnax) kaitse korraldamiseks
aastateks 2010-2013.

Tutkas on maailma kahlajaliikidest üks arvukamaid, kuid selle
linnuliigi Euroopa parasvöötmes pesitseva asurkonna arvukus on viimastel
aastakümnetel katastroofiliselt kahanenud. Seetõttu on tutkas kantud
Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisasse ja kuulub Eestis I
kaitsekategooria liikide hulka. Eestis säilinud tutka asurkonna suurus
on 10–30 pesitsevat emaslindu. Liigi taandumise peamiseks põhjuseks
peetakse sobivalt majandatavate rohumaade kadumist, kuid mitme
potentsiaalselt kriitilise või suure tähtsusega teguri mõju on
teadmata.

Tutka tegevuskava eesmärk on liigi säilimine Eestis haudelinnuna. Kava
annab ülevaate tutka bioloogiast, levikust ja arvukusest ning seda
mõjutavatest ohuteguritest. Samuti kirjeldatakse selles liigi
kaitseks vajalikke töid aastatel 2010–2013 ning esitatakse nende
ajakava ja eelarve. Töödest tõstab kava esile tutka potentsiaalsete
elupaikade hoolduse, haudepopulatsiooni seisundi jälgimise, liigi
taandumise põhjuste uurimise ja rahvusvahelise koostöö aga ka avalikkuse
teavitamise. 2013. aastal tuleb hinnata seniste tutka kaitseks
rakendatud meetmete tõhusust ning planeerida edasine tegevus.

Tutkas on rändlind, kes pesitseb Euraasia tundravööndis ja parasvöötmes
ning talvitub Lääne-, Ida- ja Lõuna-Aafrikas ning Kagu- ja Lõuna-Aasias.
Eestis oli tutkas veel mõnikümmend aastat tagasi üsna laialt levinud,
asustades saari, mandri lääne- ja looderannikut ja ka suuremate
jõgede-äärseid luhtasid. Tutkas on tuntud oma pulmaturniiride,
tutkamängu, poolest.

Tutka tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel:
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1144766/tutkas+14102010.PDF

Karulas rajati 15 konnalompi

Karulas taastati ja rajati viisteist konnalompi

Karula rahvuspargis taastati ja rajati 2010. a oktoobris viisteist väikeveekogu
ehk konnalompi, et luua sobivaid sigimispaiku ohtu sattunud
kahepaiksetele (eriti mudakonnale), aga ka suur-rabakiilile,
tõmmu-ujurile ja teistele veeselgrootutele. Tegevuse üks eesmärk oli
ka kunagise maastikupildi osaline taastamine.

Kuigi inimene saab tänapäeval oma tarbevee kaevust ning lina
leotamiseks pole enam lompe vaja, on väikeveekogude maastikupildist
kadumine ja nende kaladega asustamine mõjunud väga rängalt mitmetele
kahepaiksetele, kelle arvukus on sajanditagusega võrreldes kümneid kordi
langenud (nt mudakonn) või on liik meie loodusest sootuks kadumas (nt
rohe-kärnkonn). Samuti on väikeveekogude nappus mõjutanud mitmete teiste
veega seotud liikide arvukust ja levikut.

Keskkonnaameti tellimusel puhastati Ähijärve külas kaks lompi kõrgest
taimestikust ning paju ja lepavõsast ja kaevati maastikus sobivasse
lohukohta ka üks päris uus. Mähkli külas puhastati võsast, süvendati ja
laiendati kuus täielikult kinnikasvanud lompi, nende hulgas ka kaks
endist linaleoauku. Päris uusi veekogusid rajati sinnakanti kolm.
Rebasemõisas puhastati ja kohandati kahepaiksetele sobivaks üks aiatiik.
Lisaks taastati piirkonnas veel kaks tiiki.

Töid aitas teha OÜ Kagumerk, kelle kaasabil on kahepaiksetele sobivaid
väikeveekogusid rajatud juba 2002. aastast alates. Konnalompide rajamine
ja taastamine õnnestus tänu kohalike elanike ja maaomanike
vastutulelikkusele ja mõistvale suhtumisele. Just kohalike abiga
puhastati mitu endist lombikohta enne kaevamise algust võsast.

Karula konnalompide kaevamist rahastati projektist DRAGONLIFE. Lompide
taastamist on Karula rahvuspargis järgmistel aastatel kindlasti kavas
jätkata.

Konnalompe ehk võru keeles kunnalumpe rajati Lõuna-Eesti maastikule
juba sajandeid tagasi nii loomade jootmiseks, lina leotamiseks, sauna-
ja pesuvee võtmiseks kui põllu- ja aiamaa kastmiseks. Lompidel oli oma
koht ja otstarve ning seetõttu hoiti neid kinni kasvamast. Lisaks
inimesele said väikestest veesilmadest kasu mitmed kahepaiksed ja teised
vees sigivad või elavad loomad (kiilid, vesimardikad, ujurid jne).
Praegusel ajal meenutavad maastikupildis vanu lombikohti sageli vaid
suured pajupuhmad või madalad lohud.

Karuputke tõrjuti 1173 hektaril

Karuputke tõrjuti 2010. a 1173 hektaril

2010. a tõrjuti Eestis karuputke võõrliike - sosnovski karuputke (Heracleum
sosnovskyi) ja hiid-karuputke (Heracleum mantegazzianum) 1173 hektaril.
Tõrjeks kuluks ligikaudu 4,8 miljonit krooni, mis tänavu saadi Euroopa
Regionaalaerngu Fondist.

Üle Eesti väljakuulutatud hanke tulemusel sõlmiti 35 töövõtulepingut
1253 hektari tõrjumiseks, kuid vastu võeti tõrjetööd 1173 hektaril.

„Ligikaudu 80 hektaril oli tõrje teostamata või teostatud ebapiisavalt
määral, mille tulemusel valmisid koloonias uued karuputkeseemned ning
Keskkonnaamet ei võtnud tööd vastu,“ ütles projekti koordineeriv
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Eike Vunk.

Kaks peamist eesmärki karuputke tõrjetöödel on vähendada mullas
leiduvat seemnepanka ning takistada uute seemnete teket. Kuna seemned
võivad idanemisvõimelisena püsida kuni 8 aastat ja üks taim suudab
toota kuni 10 000 seemet, siis ühel aastal ühe taime viljumine koloonias
võib tühistada varasema mitme aasta töö.

Tõrjetöödest teavitati avalikkust ning tänu Maa-ameti kaardirakenduse
abil avalikustatud levikuinfole laekus Keskkonnaametile hulganisti
teateid uute kolooniate asukohtade kohta.

Tõrjutud karuputke kolooniatest suurimad asusid Härjanurme külas
Jõgevamaal, Sigula ja Liivi külas Harjumaal, Viiratsi ja Polli vallas
Viljandimaal ning Haeska külas Saaremaal.

Karuputke tõrjuti juba kuuendat aastat. 2009. aastal kulus
878 hektari tõrjeks ca 4 miljonit krooni.