Laine (Lepla) Mägi - võruke Hiiumaal

Helen Kõmmus on kirjutanud vahva loo võru keelest ja Hiiumaalt leitud võrukesest Laine mägist. Ilmus veebiajakirajs Mäetagused. Loetav lingilt

http://www.folklore.ee/tagused/nr41/kommus.pdf

SEB uus mobiilipank

SEB avas internetipanga nuti- ja tavamobiilidele

SEB avas aprillis oma klientidele uue mobiilipanga, mille abil saab mobiiltelefonis lihtsalt ja mugavalt kasutada kõiki olulisemaid pangateenuseid kõikjal, kus on mobiililevi. Uut mobiilipanka saab kasutada nii moodsa nutitelefoni kui ka tavalise mobiiltelefoniga. Esimesena Eestis pakub SEB ka spetsiaalset internetipanga rakendust iPhone’ile, samuti on olemas spetsiaalne rakendus Androidi nutitelefonidele.

Mobiilipangas on võimalik on teha riigisiseseid makseid, vaadata oma konto ja krediitkaartide väljavõtet ning kontojääke. Samuti saab tutvuda isikliku Rahapäeviku, valuutakursside ja väärtpaberiportfelli hetkeseisuga. “Eelmise aasta lõpul välja tulnud SEB uus internetipank on klientide poolt väga hästi vastu võetud ning järgmise loogilise sammuna teeme pangateenused sama mugavalt kättesaadavaks mobiilsete seadmete kaudu. See on oluline samm SEB pikemast strateegiast olla parim pank internetis ja mobiilis,” rääkis SEB juhatuse esimees Riho Unt.

SEB mobiilipank on mobiilsete pangateenuste täislahendus, mis sisaldab mobiilibrauseri jaoks kohandatud internetipanka, vanematele telefonidele mõeldud WAP-teenust ning iPhone’i ja Androidi nutitelefonidele mõeldud rakendusi. Lisaks saavad kliendid jätkuvalt kasutada muid mobiiliteenuseid nagu mobiilimakse ja SMS-infopäringuteenus. Seega on SEB klientidel nüüdsest mobiili kaudu võimalik kasutada kõiki olulisemaid pangateenuseid ja seda kõikjal, kus on vähemalt mobiililevi.

“Mobiilsete seadmete võimalused arenevad väga kiirelt ja üha rohkem inimesi tarbib erinevaid teenuseid mobiiltelefoni kaudu. Seetõttu on üsna loomulik, et sinna liigub ka üha rohkem pangateenuseid. SEB tahab olla turuliidriks mobiilsete pangateenuste välja arendamisel. Seetõttu soovime kuulda oma klientide arvamust uue mobiilipanga kohta. Ootame kõikidelt klientidelt tagasisidet ja ettepanekuid, et saaksime uut keskkonda veelgi paremaks muuta,” ütles Riho Unt.

Uue mobiilipanga veebiversiooni leiad aadressilt m.seb.ee. Androidi ja iPhone’i kasutajad saavad tasuta alla laadida spetsiaalsed rakendused. Lisainfot leiab kodulehe aadressilt www.seb.ee/mobiilipank.

Veebipõhine toitumisprogramm

Nutridata toitumisprogramm pakub kasutajaile nüüdsest veelgi rohkem võimalusi

Tervise Arengu Instituudi veebipõhise toitumisprogrammi Nutridata (www.nutridata.ee/tap) kasutajaile on nüüdsest programmi lisandunud mitmeid olulisi uuendusi, mis muudavad oma menüü ja toitumisharjumuste hindamise veelgi täpsemaks ja võimalusterohkemaks.

Kui seni said kasutajad korraga hinnata vaid ühe päeva toitumist, siis nüüd on võimalik analüüsida korraga suurema hulga päevade keskmist toitumist ning võrrelda tulemust riiklike toitumissoovitustega.

Energia ja toitainete arvutustulemustele lisandus toiduainete saamine, mis annab ülevaate valitud ajavahemikul söödud toiduainete kogustest. „Toiduainete saamine“ all kuvatakse tulemused:

peatoidugruppide (nt köögiviljad),
alatoidugruppide (nt kapsad),
ja toiduainete kaupa (nt Hiina kapsas).

Uusi võimalusi on ka toitude lisamisel menüüsse. Toidu otsingusse lisandus valik "Minu lemmikud", kuhu salvestuvad road, mida sageli tarbitakse. Teine uuendus on võimalus muuta "Minu toidud" all loodud retsept valmistoiduks või toiduaineks ning määrata sellele tüüpiline portsjoni suurus. Portsjonite koguste määramist lihtsustavad nüüdsest ka pildid.

Lisandunud on tervisliku kehakaalu kalkulaator täiskasvanutele, mis aitab hinnata kehakaalu seisundit ning annab soovitusi terve kehakaalu saavutamiseks.

Elektrooniline toitumise andmekogu www.nutridata.ee avalikustati eelmise aasta juunis. Lisaks toitumise analüüsi programmile (http://tap.nutridata.ee/ ), millel on praeguseks üle 18 000 kasutaja, hõlmab andmekogu ka toidu koostise andmebaasi (http://tka.nutridata.ee/ ) ja toitumisuuringute andmebaasi (http://uab.nutridata.ee/ ). Toidu koostise andmebaas sisaldab andmeid ligi 2000 enimtarbitava toidu energia ja 57 toitaine sisalduse kohta. Toitumisuuringute andmebaas koondab aga Eestis teostatud toitumisuuringute andmeid.

Veebikonstaabel annab nõu

1. juunil alustas Eestis tööd veebikonstaabel. 23-aastane politseinik Andero hakkab nõu andma erinevates suhtlusvõrgustikes.

Tänasel pressikonverentsil Eestis veebikonstaabli rolli loomisest kõnelnud PPA peadirektor Raivo Küüt selgitas, et eeskätt lapsed ja noored vajavad ka internetis politsei abi ning nüüdsest saab seda paremini pakkuda. "Hoolida ja märgata ning luua võimalus politseiga järjest mugavamalt suhelda on põhilised märksõnad, miks veebikonstaabli roll sai Politsei- ja Piirivalveametisse loodud," sõnas peadirektor Küüt. "Veebikonstaabel pole vaid noortele partneriks, vaid kindlasti ka lapsevanematele ning kõikidele, kes politseilt internetis abi või hüva nõu tahavad."

Veebikonstaabel Andero Sepa sõnul on ettevalmistused kestnud praeguseks ligi kuu ning loodud on kontod näiteks Facebooki ja Rate portaali ning oma rubriik lapsemure.ee foorumisse. "Mis küsimustega ma peamiselt tegelema asun, selgub suuresti töö käigus," arvas veebikonstaabel. "Kindlasti on noortel ebamugavatel teemadel lihtsam politseiga suhelda internetikeskkonnas, kui tulla füüsiliselt kohale politseijaoskonda või otsida kontakti, kellele saata kasvõi e-mail." Veebikonstaabli sõnul on peamine, et kogu tegevus on avalik ja kõigile on arusaadav, kellega nad räägivad. " Kui inimene tahab, on loomulikult võimalik suhelda ka eraviisiliselt," kinnitas Andero Sepp.

Kui inimesega rääkides ilmnevad süüteo tunnused, kaasab veebikonstaabel kindlasti kolleegid erinevatest üksustest, kes vajadusel siis juba süüteo uurimistega tegelevad.

Pressikonverentsil rääkis Eestilegi eeskujuks olnud Soome politsei kogemusest sealne veebipolitseinik Marko "Fobba" Forss, kes alustas juba 2008a . Tänaseks töötab Soomes täistööajaga kolm veebipolitseinikku, lisaks on projekti raames osalise tööajaga kaasatud veel kaheksa politseinikku. Veebikonstaabli tööle asumist tervitas ka Malle Hallimäe Lastekaitse Liidust.

Vaata ka: http://www.politsei.ee/et/nouanded/veebikonstaabel/

Peretoetused 16a ja vanematele õpilastele

Peretoetuste maksmine 16-aastastele ja vanematele õppuritele

16aastastele ja vanematele lastele, kes lõpetavad tänavu põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, lõpetatakse peretoetuste maksmine alates kooli lõpetamisele järgnevast kuust.
Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastal niisuguses õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, siis makstakse suvekuudel saamata jäänud toetus välja tagantjärele ning jätkatakse igakuist maksmist kuni õppimise lõpetamise või 19aastaseks saamiseni.
Igal lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 16aastaseks saamiseni. Toetuse suurus pere esimesele ja teisele lapsele 2011. aastal on 19,18 eurot kuus ning pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele 57,54 eurot kuus.

Lapsel, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhihariduse baasil kutseõppeasutuses või kes on põhihariduseta ja õpib kutseõppeasutuses, on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel makstakse toetust õppeaasta lõpuni.
Kui laps pärast 16-aastaseks saamist ei õpi, siis ei ole tal ka õigust lapsetoetusele. Nii lõpetatakse lapsetoetuse maksmine alates juulikuust väga paljudele tänavu põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud 16aastastele ja vanematele lastele.
Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastal õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, siis pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist makstakse suvekuudel saamata jäänud toetus välja tagantjärele ning jätkatakse igakuist maksmist kuni õppimise lõpetamiseni või lapse 19-aastaseks saamiseni.

Kui 16-aastane laps asub õppima välisriiki, siis peretoetuse saamiseks peab lapse Eestis elav perekonnaliige esitama pensioniametile välisriigi vastava õppeasutuse tõendi, millest selguks, et laps jätkab õpinguid.

Krediidiandjad said kohustusi juurde

Alates 1. juulist peavad kõik tarbijatele laenuteenuseid pakkuvad ettevõtted esitama tarbijale teabelehe

Alates 1. Juulist peavad kõik ettevõtted, kes pakuvad tarbijale mingil määral krediiti sh mitte ainult pangad vaid ka sms-laenu andjad, kaupluste krediitkaarte pakkuvad ettevõtted (Stockmann, Kaubamaja jt) või järelemaksu pakkujad (sh kataloogi alusel müüjad sh Anttila jt), uste-akende ja mööbli valmistajad kes pakuvad tarbijale järelmaksu võimalust või siis ka need prügifirmad, kes annavad võimaluse soetada prügikonteiner järelmaksuga ning autopandi pakkujad jne, jne – hakkama väga põhjalikult uurima tarbija maksuvõimet, andma neile spetsiaalse teabelehe. Lisaks on kõikide eelnimetatud krediidiliikide puhul tarbijal õigus lepingust taganeda 14 päeva. Ja neid tarbijale olulisi nüansse on veelgi nt piiratakse seda, et kui tarbija soovib oma krediidi varem tagasi maksta siis seda ülemäära suure intressiga karistada ei saa.

Keset kuuma suve ehk 1.juulist 2011 hakkavad kehtima olulised muudatused tarbijate õiguse kaitsel ja see puudutab suurt hulka ettevõtteid ja nende tegevust. Nimelt, peavad kõik ettevõtted, kes pakuvad tarbijatele laenuteenuseid (järelmaksu, krediiti vms) hakkama senisest teravamalt tarbijate maksevõimet kontrollima. Samuti peab hakkama tarbijaid põhjalikumalt nõustama ehk selgitama kõiki laenuga seonduvaid üksikasju. Viimased peavad olema kirjas ka ettevõtte poolt tarbijale antaval spetsiaalsel teabelehel. Kirjaliku teabelehe eesmärk on anda tarbijatele detailne ülevaade oma olulisematest lepingutingimustest, sh laenu summa, tagasimakstav summa, kogu krediidi kulukuse määr jne.

Nimetatud muudatused ei puuduta üksnes pankade ning kiirlaenuandjate poolt väljastatavaid laenusid, vaid laieneb ka liisinglepingutele ja järelmaksudele (mööbel, riided, tehnika vms). See tähendab, et tarbija peab teabelehe saama ka siis, kui ostab järelmaksuga toote näiteks kataloogist, internetipoest või koduuksemüügi kaudu (tolmuimejad, veepuhastusseadmed) või siis uue telefoni mobiilioperaatorilt, sõlmib prügikonteineri järelmaksulepingu prügiveoettevõttega vms. Lihtsamalt öeldes puudutavad eel- ja allmainitud muudatused peaaegu kõiki laenu, krediidi või järelmaksuga tehtavat tehinguid. Ainult üksikute laenude, näiteks õppelaen või teatavat liiki arvelduskrediidi puhul, ei ole teabelehe andmine kohustuslik.

Peamised muudatused:
Suureneb oluliselt tarbijatele lepingueelselt antava teabe hulk, mis võimaldab tarbijal teha kaalutletud ja mõistlik otsus. Teavitamiseks tuleb ettevõtjal edaspidi kasutada tarbijakrediidi standardinfo teabelehte, mis on ühesugune terves Euroopas.
Laenuandjal on kohustus tarbijale selgitusi anda ja hoiatada, et viimane saaks hinnata, kas pakutav krediidileping vastab tema vajadustele ja võimalustele. Krediidiandja peab selgitama tarbijale lepingu põhilisi tingimusi ja mõju tema finantsolukorrale, samuti hoiatama võimalike tagajärgede eest makseraskustesse sattumisel.
Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust, kasutades selleks vajadusel avalikke andmekogusid (näiteks krediidiinfo, kinnisturegister, äriregister), oma andmebaase ja muid võimalusi (pangaväljavõtte küsimine, tõend tööandjalt vms).
Tarbija taganemisõigus pikeneb 7-lt päevalt 14-le. Koduukselepingutena ja sidevahendi abil sõlmitud krediidilepingutest taganemise korral kohalduvad tarbijakrediidi erisätted. Nimetatud lepingutest taganemine tähendab automaatselt taganemist ka sellega seotud müügilepingust.
Muutub ennetähtaegse tagasimaksmise kord.
Täpsustatakse krediidi kulukuse määra arvutamist.
Teabeleht
Eelnevalt oli põgusalt juba juttu tarbijatele antavast teabelehest. Tegemist on kirjalikus vormis (või kirjalikult taasesitatavas vormis) oleva dokumendiga, mis peab tarbijale kättesaadav olema enne laenulepingu sõlmimist. Kui laenutehing toimub kohapeal, peab tarbijal jääma piisavalt aega sellega tutvumiseks. Kui tarbija teeb tehingu interneti teel, tuleb tal endal dokumendiga tutvumiseks aega võtta.
Teabelehel peab kirjas olema selgelt välja toodud kõik lepingus olulisim sh:

Laenusumma suurus ja selle ülempiir ning lepingu kestus
Krediidi kättesaamise viis ja aeg
Tasumisele kuuluv igakuine makse suurus ja maksete koguarv
Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma
Tarbijalt nõutavad tagatised ja mis juhtub siis, kui tarbijal peaks tekkima makseraskus
Aastane intressimäär
Krediidi kulukuse määr ehk kogu laenu kulu ühes aastas sh intress, lepingu sõlmimise tasu, kohustuslikud kindlustusmaksed jm
Kõikvõimalikud võlgnevusega lisanduvad tasud
jm

Täidetud teabelehe vormi näidisega saab tarbija eelnevalt tutvuda ka Tarbijakaitseameti koduleheküljel http://www.tarbijakaitseamet.ee/public/Teabeleht_naidis_TKA_20_05_2011.pdf .
Teabeleht aitab tarbijal saada oluliselt rohkem informatsiooni konkreetse laenutoote kohta ning võrrelda erinevate krediidiandjate pakkumisi ning peab saama selge ülevaate sellest, mis võib juhtuda siis, kui peaks tekkima makseraskused.
Juhul, kui tarbijakrediidileping sõlmitakse sidevahendi abil (veebis, telefoni teel), tuleb teabeleht anda koos lepinguga.

Vastutustundliku laenamisega seotud küsimused/vastused
Kas leping peab olema kirjalik või võib olla ka suuline?
Lepingut ei pea sõlmima enam kirjalikult, piisab kirjalikult taasesitavast vormist (ehk võib olla internetis või e-maili teel sõlmitud, kui tingimustega saab hiljem tutvuda). Suuline ei saa krediidileping kindlasti olla, selline leping on algusest peale tühine.
Mida peab krediidiandja enne krediidi andmist kontrollima?
Krediidiandja peab enne lepingu sõlmimist avalikest andmekogudest (näiteks krediidiinfo, kinnisturegister, äriregister) ja oma andmebaasidest kontrollima, milline on tarbija eelnev maksekäitumine, kas tal on vara jms asjassepuutuvat.
Lisaks peab tarbija esitama krediidiandjale kõik andmed oma sissetulekute ja kohustuste kohta, et krediidiandja saaks adekvaatselt hinnata tarbija maksevõimelisust.
Kas intressile on seatud mingisugused piirangud?
Intressile ei ole seatud piiranguid.
Mis on krediidi kulukuse määr? Kuidas krediidikulukuse määra arvutatakse?
Krediidi kulukuse määr (KKM) lihtsalt selgitatuna on krediidist tulenevate kulude koormus ühes aastas. Väga keeruka valemi alusel, mille kehtestab rahandusminister, arvutatakse krediidi kulukuse määra hulka lisaks intressile näiteks ka lepingu sõlmimise tasu, kohustuslikud kindlustusmaksed, konto pidamise kulud.
KKM-i hulka ei arvestata viiviseid, leppetrahve, notaritasusid ja muid kulusid, mida ei ole võimalik laenulepingu sõlmimisel täpselt teada.

Kas krediidi kulukuse määrale on seatud mingid piirangud?

Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas nt siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab laenuvõtmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 16.06.2011 on määraks 29,9% ehk siis 89,7%
http://www.eestipank.info/dynamic/itp/itp_report.jsp?reference=152&className=EPSTAT&lang=et

Kõrgema krediidi kulukuse määraga leping ei ole automaatselt tühine, vaid tarbija saab selle vaidlustada kohtus kui heade kommetega vastuolus oleva lepingu.

Mis juhtub siis, kui krediidiandja jätab lepingusse märkimata olulise info (näiteks intress, krediidi kulukuse määr, tagasimaksete arv või kogusumma)?
Sellisel juhul on tarbijal õigus teha krediidiandjale avaldus intressimäära vähendamiseks seadusjärgse määrani (hetkel 8% aastas) või vajadusel pöörduda kohtusse

Mis juhtub siis, kui tarbijale ei anta teabelehte?

Juhul, kui krediidiandja ei täida vastutustundliku laenamise põhimõtet, sh ei esita kohustuslikku teabelehte, on tarbijal õigus nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist või lepingu üles öelda. Vastavat nõuet saab esitada ainult kohtu kaudu.

Tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks on Tarbijakaitseametil õigus teha ettekirjutus õigusrikkumise peatamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks. Samuti võib Tarbijakaitseamet pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga kohtusse ning nõuda kauplejalt tarbijate õiguste rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist. Viimasel ajal on nn patustanud ettevõtete nimede avalikustamine avaldanud mõju ettevõtete puuduste likvideerimise osas, mistõttu kindlasti arvestab ka nende rikkumiste puhul amet selle võimaluse kasutamisega.
Teabelehe ühepoolselt andmata jätmine või selle andmine samaaegselt lepinguga väljendab selgelt ettevõtja ebaeetilisust ja suhtumist tarbijasse. Ühtaegu peaks see olema tarbijale märguanne kõrgendatud valvsuseks. Kõikidest säärastest juhtumitest ootab Tarbijakaitseamet informatsiooni.


Kas tarbija saab lepingust taganeda? Kui jah, siis millise aja jooksul? Kas taganemisel on krediidiandjal õigus kinni pidada mingisuguseid kulusid, kui jah, siis millises ulatuses?
Tarbija taganemisõigus pikeneb 7 päevalt 14-le. Tähtaeg hakkab kulgema lepingu allkirjastamisest või päevast, mil tarbija saab reaalselt kätte lepingutingimused (võib olla sõlmimisest hilisem). Taganemisavalduse peab tarbija esitama kirjalikult.
Taganemisõiguse kasutamise korral peab tarbija viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul tagasi maksma krediidisumma ja intressi kasutatud päevade eest.
Krediidiandja ei või taganemise korral nõuda muid kulusid, välja arvatud krediidiandja poolt tasutud avalik-õigusliku suhte raames makstud tagastamatuid tasusid (näiteks riigilõiv).
Muutub ka see, et juhul kui tarbija taganeb müügilepingust, on tal õigus taganeda ka sellega seotud krediidilepingust ja vastupidi.
Kas tarbija võib enne tähtaega lepingusumma tagasi maksta? Kuidas sellest teavitada? Kas sellega kaasnevad ka täiendavad kohustused?
Tarbija võib lepingu ennetähtaegselt lõpetada osaliselt või täielikult.

Kui krediidi ennetähtaegne tagasimaksmine toimub fikseeritud intressimääraga perioodil, on krediidiandjal õigus nõuda üksnes mõistlikku hüvitist kahju eest, mis on otseselt seotud laenu ennetähtaegse tagastamisega. Nimetatud hüvitise suurus:
Juhul kui laenuperiood on alla aasta, siis on hüvitise suuruseks maksimaalselt 0,5 % protsenti ennetähtaegselt tagasimakstud krediidi summast. Kui laenuperiood on pikem kui üks aasta, siis on hüvitise suuruseks maksimaalselt 1 % ennetähtaegselt tagasimakstud krediidi summast.

Hüpoteegiga tagatud krediidi puhul on krediidiandjal õigus nõuda ka täiendavat kahjuhüvitist, kui krediidiandja on kandnud suuremat kahju. Hüpoteegiga tagatud, kuid fikseerimata intressiga laenulepingu puhul on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest (varem võis küsida ükskõik kui suurt sanktsiooni ennetähtaegse lõpetamise puhul).

Millised kohustused on laenu võtmisel tarbijal?
Kuigi laenuandjal on oluliselt suurem hoolsuskohustus tarbijate maksevõimet hinnata ja teavitada teda kaasnevatest riskidest, on tarbijatel endal kohustus:
Adekvaatselt hinnata oma maksevõimet, arvestades kõiki oma igakuiseid väljaminekuid ja teavitades neist ka laenuandjat;
Anda krediidiandjale kogu vajalik informatsioon oma sissetulekutest ja kohustustest;
Lugeda lepingutingimusi ning vajadusel täpsustada ebaselgeid sätteid;
Teha endale selgeks ja anda endale aru, millised on tagajärjed, kui laenu ei suudeta enam tagasi maksta;
Makseraskuste tekkimisel suhelda laenuandjaga, mitte vältida suhtlust ja peita ennast probleemi eest;
Vajadusel konsulteerida võlanõustajaga.

Magistritöö maakonnalehtedest

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis kaitstud magistritöö maakonnalehtedest.
Võrreldud on kõiki Eestis ilmuvaid maakonnalehti. Siiski ei olnud töö eesmärgiks anda hinnanguid ühele või teisele väljaandele eraldi, vaid pigem saate üldpildi hetkeolukorrast ja probleemidest.

Töö autor – Ave Schmidt, lõpetas cum laude kommunikatsioonijuhtimise eriala ja töötab osaajaga ajakirjanikuna.

Viide tööle
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18165/schmidt_ave.pdf?sequence=1

Reformierakondlasi juhib Valk

Hiiumaa reformierakondlaste juhiks sai Artur Valk

Reformierakonna Hiiumaa maakondliku organisatsiooni juhatuse esimeheks valiti Kõrgessaare Vaba Aja Keskuse juhataja Artur Valk.

Artur Valgu sõnul on Hiiumaa organisatsioon viimaste aastate jooksul kiiresti kasvanud ja ta peab oluliseks uute liikmete aktiivset kaasamist erakonna tegemistesse. „Samuti pean tähtsaks tugevate kohapealsete organisatsioonide säilitamist ning arendamist vajavate piirkondade tugevdamist eesmärgiga saavutada 2013. aasta kohalike omavalitsuse valimistel parim võimalik tulemus,“ selgitas Valk.

Reformierakonna Hiiumaa maakondlik organisatsioon moodustati 26. juulil 1999. aastal. Hiiumaa maakondliku juhatuse esimees valitakse kaheks aastaks. Varasemalt on juhatuse esimehe rolli täitnud Agu Kohari, Andres Onemar ja Ene Kaups.

Reformierakonnal on Hiiumaal 58 liige, kellest üks on ka omavalitsusjuht: volikogu esimees Üllar Padari Käinast. Lisaks on Hiiumaal reformierakondlasest maavanem Hannes Maasel.

Reformierakond, 5. juuli

Hiiumaa politsei uued telefoninumbrid

Politsei- ja Piirivalveameti telefoninumbrid Hiiumaal muutuvad

Telefoniside ümberseadistuste käigus muutub 5. juulil Hiiumaal asuvate Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) telefonide numeratsioon.

Teisipäeva, 5. juuli õhtul liidetakse PPA telefoniside Hiiumaal sealse piirivalve telefonijaamaga, seoses selle muudatusega muutub ka terve rida ametnike telefoninumbreid.

Olulisemad muutunud numbrid on:

Kärdla konstaablijuht Avo Kail 440 1401

Kärdla kriminaalteenistuse vanem Kaili Kiik 440 1406

Kärdla konstaablijaoskonna korrapidaja 440 1410

piirkonnapolitseinik Mihkel Karjamaa 440 1431

noorsoopolitseinik Kädu Aasma 440 1432

lubadeteenistus Jaan Valtna 440 1433

Kärdla kordoni juht Kaido Reede 440 1411

Kärdla teeninduse peaspetsialist Mirja Soop 440 1436

Kärdla konstaablijaoskonna faks on 440 1409.

Uuenenud kontaktid on peale muutumist kättesaadavad kõikidele soovijatele PPA kodulehel (http://politsei.ee/et/kontakt/kontaktid-otsing/).

Politsei hädaabinumber on endisel 110 ja kõikide muude küsimustega võite pöörduda kliendiinfo telefonil 612 3000.

Fraseologismide alussõnastik

Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik. Koostanud Asta Õim,
Katre Õim. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2011
(http://www.folklore.ee/justkui/sonastik). ISBN 978-9949-446-81-0a

Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas on valminud Eesti
fraseologismide elektrooniline alussõnastik (FES). Tegemist on algupärase
mõistelise fraseoloogia alussõnaraamatuga, mille sarnased varasemad
sõnaraamatud eesti keeles puuduvad. FES sisaldab 20 749 eesti
fraseologismi, s.o leppekohast sõnaühendit, mille mõistmiseks ei piisa
ainult keele grammatikareeglite ja sõnavara tundmisest. FES-is antakse
fraseologismide terviklik semantiline, süntaktiline ja morfoloogiline
kirjeldus, mis võib olla lähtealuseks järgnevatele samasisulistele või
muudele fraseologisme käsitlevatele sõnaraamatutele. Veebis saab selles
elektronsõnastikus SQL päringu koostamisel, tulemuste järjestamisel ja
näitamisel valida väljade vahel, kus on info fraseologismi mõistelise
kuuluvuse, üldise tähenduse, lemma, leviku, kasutuse, süntaktilise
struktuuri, vormistiku ja vanasõnaseoste kohta. Sellest tesauruselaadsest
sõnastikust on fraseologisme lihtne leida ka siis, kui kasutaja ei tea,
millist konkreetset sõnaühendit või selle vormi otsida, kuid suudab
otsitavat seostada mõne mõistekategooriaga. Viimased on FES-is jagatud
hierarhiliselt mõisteklassideks, üldmõisteteks ja mõisteteks.
Makrotasandil ongi FES-i põhiüksused 1893 mõisteartiklit, mille keskmes on
metafoori sihtmõistega se¬mantiliselt või kognitiivselt seotud ja seega
suhteliselt lähedase tähendusega fraseologismid. FES on tervikuna
allalaaditav XML vormingus.

Kõik FES-i alusandmed (fraseologismid, nende leviku ala, kasutusnäited)
pärinevad Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasist, mis rajaneb
Eesti Rahvaluule Arhiivi kõnekäänukartoteegi keelematerjalil. See on
kogutud põhiliselt 20. sajandi esimesel poolel, uusimad andmed piirduvad
1980ndate aastatega.

Kirmus 28. juuli

33 kala- ja vähikasvandust vesiviljelusmeetmest

PRIA toetuse abil soovitakse edendada 33 kala- ja vähikasvandust

Juunist augustini kestnud vesiviljelustoetuse taotlusvoorus laekus PRIAsse 33 taotlust kala- ja vähikasvanduste rajamiseks või rekonstrueerimiseks. Meetme eelarves jätkub raha umbes poolte projektide rahastamiseks.

„Euroopa Kalandusfondi vesiviljelusmeede on kalandustoetuste valdkonnas üks populaarsemaid,“ kinnitas PRIA kalandustoetuste büroo juhataja Piret Ilves. Ettevõtjate huvi oli sama suur ka eelmises taotlusvoorus 2009. aastal, kui toetus määrati 21 projekti rahastamiseks. Siis aga saabus masu-aeg ning praeguseks on napilt üle poolte ettevõtjatest oma projekti ellu viinud või lähiajal lõpetamas..

„Mitmel oleme kaheaastast tähtaega ka pikendanud, aga neil, kes tähtaja liginedes veel alustanudki polnud, soovitasime pigem esitada äsja lõppenud taotlusvooru uus taotlus. Esimesed taotlused laekusidki kohe vastuvõtuperioodi algul ja küllap on pikalt planeeritud töödega juba alustatud. Kuludokumente ei saa siiski enne esitada kui toetuse määramised käskkirjaga kinnitatud,“ ütles Ilves.

Tänavu soovitud toetuste summa ulatub ligi 11,7 miljoni euroni, planeeritavate investeeringute üldsumma on üle 34,3 mln euro. Taotlusvooru eelarves on aga 5,1 mln eurot.

„See tähendab, et toetuste määramiseks tuleb projektid pingeritta seada. Kriteeriumid selleks sätestab põllumajandusministri määrus,“ täpsustas Piret Ilves. Rohkem hindepunkte saavad need, kel on omaosalus kavandatud suuremana, kes rajavad suletud veeringlusega kasvanduse ning kes küsivad toetust karpkalaliste ja jõevähi kasvatuseks.

Kõige rohkem soovitakse aga kasvatada vikerforelli (18 projekti) ja jõevähki (6); karpkala soovivad toota kaks ettevõtjat. Kolm projekti esitati tuura, kaks angerja, üks siia ja üks koha kasvatamiseks.

Suurim on huvi vesiviljelusettevõtluse vastu Saaremaal, kust laekus 10 taotlust, järgneb Tartumaa seitsme projektiga.

Piret Ilvese kinnitusel on enamiku projektide sisuks uued ehitised ja rajatised ning paar rekonstrueerimist, kuid ainult seadmete soetamiseks ja paigaldamiseks esitati rahastamistaotlusi vähe.

PRIAs käib praegu taotluste menetlemine; projektidele tellitakse ka ekspertiise ning toimuvad kohapealsed eelkontrollid. Toetuste määramise tähtaeg on 5. detsember ning pärast seda on ettevõtjatel kaks aastat aega oma projektide elluviimiseks ja kuludokumentide esitamiseks. Lähiajal valmib ka e-teenus, mis võimaldab PRIAsse kõiki kuludokumente esitada elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel internetis.

Euroopa Kalandusfondi 2007-2011 arengukava eelarves on Eesti toetusteks kogu programmperioodil 112,8 miljonit eurot. 31. juuli 2011 seisuga oli PRIA vahendusel erinevaid toetusi määratud 60,5 mln eurot ja välja makstud 28,5 mln eurot.

PRIA 22. august

Keskkonnainspektsioonist saab uurimisasutus

Keskkonnainspektsioonist saab uurimisasutus

Keskkonnaminister Keit Pentus allkirjastas määruse, millega Keskkonnainspektsioon saab alates 1. septembrist uurimisasutuse volituse.

Praegu on inspektsioonil õigus menetleda keskkonnaalaseid väärtegusid, uurimisasutuse staatus lubab aga üle võtta ka keskkonnakuritegude menetlemise. Seni tegi Keskkonnainspektsioon keskkonnakuritegude puhul esmased uurimistoimingud, andes seejärel materjalid üle politseile, kes prokuratuuri juhtimisel asja lõpuni menetles.

„See muutus lubab tõsiste ja keeruliste keskkonnakuritegudega süvendatult tegeleda. Inspektsiooni suurenenud õigused tähendavad, et kuritööd menetleb algusest lõpuni sama asutus, kus on ühtlasi olemas vajalik keskkonnaalane kompetents. Loomulikult tähendab see ka senisest suuremat vastutust,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

Keskkonnaalased õigusrikkumised ja kriminaalasjad on pidevalt vähenenud. „Kui näiteks 2006. aastal oli rikkumisi kokku üle 8000, siis eelmisel aastal 5587. Algatatud kriminaalasjade arv langes samal ajal 149-lt 27-le. Kindlasti on tõhusal järevalvel selle rõõmustava trendi juures oluline roll,“ lisas minister.

Igas keskkonnainspektsiooni regionaalses üksuses, mida on kokku neli, saab olema üks uurija ja edaspidi ka üks vanemuurija. Inspektsiooni koosseis seejuures ei kasva, laienevad olemasolevate ametikohtade volitused.

Keskkonnamministeerium, 22. august 2011

Looduspuhkuse hooaeg saab hoo sisse

13. mai 2011

Alates pühapäevast saavad matkajad nõu RMK teabepunktidest

Pühapäeval saab ametliku hoo sisse looduspuhkuse hooaeg kui külastajatele avavad igapäevaselt uksed 27 RMK teabepunkti üle Eesti. Mullu külastati riigimetsa puhkealasid, rahvusparke ning looduskaitsealasid 1,57 miljonil korral.

RMK tegeleb külastuskorraldusega 13 riigimetsa puhkealal, 5 rahvuspargis ja ligi 40-l muul kaitsealal üle Eesti. “Hetkel on looduses liikujale välja ehitatud ligi 2000 km matkaradu, 309 kattega lõkkekohta ning 41 telkimisala,” tutvustas võimalusi RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo. Sellele lisaks pakub RMK ööbimisvõimalust 24 metsaonnis ning 18 metsamajas.

Looduses liikuja abistamiseks on 15. maist kuni 15. septembrini kõik RMK teabepunktid avatud igal nädalapäeval kella 10-18. Teabepunktides jagatakse nõuandeid ja infomaterjale elamusliku looduspuhkuse ettevalmistamiseks. Kokku on teabepunkte üle Eesti 27, viimase aastaga on neid juurde loodud 3 – Tallinna lähedal Viimsis, Jõgevamaal Toomal ning Otepääl.

Endale sobivat loodusretke aitab ette valmistada ka põhjalik otsisüsteem RMK kodulehel http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/voimaluste-otsing

Mullu külastati RMK teabepunkte ligi 60 000 korral. Igaüheõigusel tuginevate looduskasutuse võimaluste pakkumiseks ja elanikkonna loodusteadlikkuse edendamiseks kasutas RMK 2010. aastal 4,1 miljonit eurot. Tänavu on see summa 6,3 miljonit, millest 2 miljonit eurot tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK hoole all on 38% Eesti metsadest.

www.rmk.ee/loodusegakoos
www.facebook.com/riigimets

Riigikogu koalitsioon kaotab kodudelt maamaksu

Pressiteade 16.05.2011
IRL

Koalitsioon kaotab kodudelt maamaksu

IRLi ja Reformierakonna fraktsioonid andsid täna Riigikogu menetlusse koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu.

Eelnõu andis üle IRL-i fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu, kelle sõnul on selle seaduse vastuvõtmine üks osa IRL-i lepingust valijaga.

"Ebaõiglaselt kõrge kodualune maamaks asetab täna paljud koduomanikud sundvalikute ette, seda eriti Tallinna põisasumites. Selle eelnõuga kaotatakse maamaks linnas, alevis ja alevikus 1500 ruutmeetri ja hajaasustuses kuni kahe hektari ulatuses kodualuselt maalt, kui maksumaksja elukoht on maal asuvas elamus," ütles Reinsalu.

Eelnõu algatajad peavad vastavalt koalitsioonilepingule vajalikuks jõustada seadus 2013 aasta 1. jaanuarist. Reinsalu sõnul on selle eelnõuga maamaksu kaotamine oluline samm, et väärtustada kodu omanikuks olemist ja leevendada koduomanike rahalist koormust. Rahandusministeeriumi hinnangul võidaksid koduomanikud aastas selle seadusega 17 miljonit

Isekustuvad sigaretid

Euroopa Liit plaanib uute tuleohutumate sigarettide kasutuselevõttu
SISEMINISTEERIUM 26. november 2010

Sel kuul avaldas Euroopa Komisjon sigarettide tuleohutusnõuete standardi, mis loob eelduse isekustuvate sigarettide kasutuselevõtuks kõikides liikmesriikides. Siseministeerium peab tuleohutumatele sigarettidele üleminekut Eestis hädavajalikuks.

Selle aasta 17. novembril avaldatud standardi jõustumiseks peab see heakskiidu saama kahes Euroopa Komisjoni töörühmas ning Euroopa Parlamendis. Seejärel muutub standard toote ohutuse direktiivi alusel kõikides liikmesriikides kohustuslikuks alates järgmise aasta novembrist. See tähendab, et täpselt aasta pärast peab ka Eesti kiirelt kustuvatele sigarettidele üle minema.

Erinevalt tavapärastest sigarettidest ei suuda kiirelt kustuvad ehk isekustuvad sigaretid mahvimata põleda, mistõttu on need ka hooletusse jätmisel oluliselt tuleohutumad. „Tulesurmade kurba statistikat vaadates on selge, et isekustuvatele sigarettidele üleminek on lausa hädavajalik. Mul on väga hea meel, et Euroopa Komisjon on otsustanud sellise kohustuse kehtestada liikmesriikide üleselt, meie jaoks tähendaks see 10-15 säästetud inimelu aastas,“ ütles siseminister Marko Pomerants.

Hooletu suitsetamine on Eestis üks peamisi tulesurmade põhjuseid. Viimastel aastatel on hooletust suitsetamisest alguse saanud pea pooled surmaga lõppenud tuleõnnetused. Eelmisel aastal hukkus hooletu suitsetamise tagajärjel 43 inimest. Üle-eelmisel aastal kaotas hooletust suitsetamisest tekkinud tulekahjudes elu 39 inimest ning 2007. aastal 57 inimest. Esialgsetel andmetel on selle aasta kümne kuuga hooletu suitsetamise tagajärjel hukkunud 28 inimest.

Tulesurmade koguarv on viimastel aastatel küll oluliselt vähenenud, kuid hooletust suitsetamisest põhjustatud tulesurmade osakaal vähenemist ei näita. Sellest järeldub, et sigarettide tuleohutusnõudeid tuleks muuta, kuna vaatamata ennetustööle pole hooletust suitsetamisest tingitud tuleõnnetused vähenenud.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja Lauri Lugna sõnul aitaks isekustuvate sigarettide kasutusele võtmine ära hoida ligi 500 tulekahju aastas. „Lisaks inimelude säästmisele võimaldab ohutumatele sigarettidele üleminek vähendada ka tulekahjude tagajärjel hoonetes tekkivat varalist kahju hinnanguliselt 50 miljoni võrra aastas,“ selgitas Lugna.

Isekustuvate sigarettide puhul on muudetud nende põlemisomadusi. Selleks kasutatakse väiksema poorsusega ja spetsiaalsete takistusribadega paberit ning pakitakse tubakas senisest tihedamalt. „Suitsetajale jäävad need muudatused sigarettide kasutamisel märkamatuks. Pakenditele ei lisata ka mingisugust erimärgistust, kuna see võiks anda eksitavat informatsiooni suitsetamise ohutuse kohta,“ märkis Lugna.

Teiste riikide kogemuse põhjal ei kaasne selle muudatusega tubakatoodete hinnatõusu. Samuti ei ole uued sigaretid tervisele ohutumad ega ohtlikumad, kuna tõrva, nikotiini ja vingugaasi sisalduse nõuded sellega ei muutu.

Siseministeerium on isekustuvate sigarettide kasutuselvõtuks ettevalmistusi teinud juba varasemalt. „Oleme pidanud läbirääkimisi tubakatoodete maaletoojatega ning teavitanud ka tarbijakaitseametit, kelle ülesandeks jääb müügil olevate sigarettide üle järelevalve teostamine,“ lisas Lugna.

Praegu on isekustuvad sigaretid kasutusel juba Soomes, Kanadas, Austraalias ja USA-s.

Avaldatud standarditest saab rohkem teavet standardikeskuse kodulehelt www.evs.ee ning Euroopa standardiorganisatsiooni novembri väljaandest ftp://ftp.cen.eu/CEN/Sectors/SectorNews/November10.pdf

2010. a oli niidurüdidele soodne

Aasta oli niidurüdidele soodne
Keskkonnaamet Pressiteade 30.11.2010

Tänavu läbiviidud niidurüdi loenduse kohaselt pesitses paare ligi
kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal.

Keskkonnaaamet loendab koostöös Läänemaa Linnuklubi ja Eesti
Ornitoloogiaühingu kahlajatöörühmaga igal aastal esimesse
kaitsekategooriasse kuuluva niidurüdi arvukust kõige olulisematel
pesitsusaladel. Mullu pesitses rannaniitudel rekordliselt väike arv
niidurüdisid, 90 paari, tänavu aga loendati pesitsevaid paare kokku ligi
118.

Lisaks hooldatavate rannaniitude pindala suurenemisele oli 2010. aasta
kevad ilmastiku poolest pesitsemiseks soodus - polnud ulatuslikke
üleujutusi ega pikka põuaperioodi.
Niidurüdi jaoks väga olulisi pesitsusalasid on rannaniitudel kaksteist.
Need paiknevad Läänemaal, Hiiumaal, Saaremaal ja Pärnumaal. Kõige rohkem
rüdisid pesitseb Matsalu rahvuspargis. Lisaks arvukuse loendustele
pööratakse üha enam tähelepanu liigi pesitsusedukuse
kindlaksmääramisele. 2010. aastal alustati koostööd Oulu
ülikooliga, et selgitada rüdide omavahelist sugulusastet. Kui
isendeid on liiga vähe, on sunnitud omavahel ristuma lähisugulased, mis
viib mitmesuguste geneetiliste probleemideni ja võib põhjustada liigi
väljasuremist.

Väikese kurvitsalise - niidurüdi - Läänemere populatsioon on levinud
vähestes riikides -Eestis, Taanis, Rootsis ja Soomes. Liigi arvukus
on kõikjal kiiresti langenud, ka Eestis, kuid meie populatsioon on
Läänemeremaade suurim. Arvukuse languse peamine põhjus on sobiva
elupaiga puudus - palju rannaniite on hooldamata (karjatamata, niitmata)
või kehvasti hooldatud, lisaks pakuvad sealsed kõrgemad rohu- ja
põõsatukad sobivat varjet väikekiskjatele. Parim pesitsusala rüdi
jaoks on madala rohustuga rannaniit, kus madalad mättakesed vahelduvad
vesiste lohkudega ja veepiiril ei kasva pilliroogu.

Uued sõnad 2010. a sõnause võistluselt

Sõnaus andis meile uuteks sõnadeks ka taristu, toimeabi, penipaun ja tundetaip
VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI PRESSITEADE 2. detsember 2010

593 inimest 2123 sõnaettepanekuga osales president Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnavõistlusel.

23. augustil 2010 kuulutas Vabariigi President välja sõnavõistluse ehk sõnause riigi ja ühiskonnaga seotud uute mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles.

Sobivaid vasteid otsiti 11 mõistele, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna, või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus. Lisaks võisid osalejad esitada vasteid ka oma pakutud mõistetele.

2. detsembrist on sõnavõistluse tulemused ja pikem selgitus kättesaadavad koduleheküljel www.sonavoistlus.ee, samuti aadressil www.president.ee ja www.eki.ee ning Toomas Hendrik Ilvese Facebook’i lehel.

Sõnavõistluse võitjad:

1. AE-koostöö, vabamas keelepruugis averus, määrsõnana avera – PPP ehk public-private partnership’i asemel.
Neid sõnu pakkusid 7 osalejat (Silvi Jänes, Margus Konnula, Susanna Laan, Andres Luga, Endel Valdas, Indrek Viil, Riina Vällo).

2. avaõiguslik – kohmakama avalik-õigusliku asemel.
Selle vaste pakkusid 8 osalejat (Priit Kersen, Ants Kollo, Jaan-Matti Lillevälja, Matti Masing, Kristel Pohlak, Signe Siimann, Andres Valdre, Riina Vällo).

3. juhind – Euroopa Liidu direktiivi kõrval.
Sõna ettepanijaid oli 4 (Eero Kangor, Jüri Puust, Toomas Raba, Maria Talihärm).

4. kestlik – inglise sõna sustainable tõlkevastena.
Sõnal oli 7 esitajat (Helger Aaresild, Ivar Jung, Kalju Jõul, Mihkel Landebraun, Olev Remsu, Endel Valdas, Kullo Vende).

5. peavoolustamine – inglise sõna mainstreaming tõlkena.
Sõna esitas võistlusele Mait Talts, ent nagu näitas tekstiotsing Internetis, on ta juba varem kasutust leidnud.

6. taristu – võõrsõna infrastruktuur kõrvale.
Sõna esitas Andres Valdre.

7. teisestamine – inglise termini othering vastena.
Sõnal oli 8 esitajat (Sirje Ainsaar, Mika Keränen, Arne Merilai, Pille Petersoo, Saue gümnaasiumi 10.b klass, Mait Talts, Sven Varkel, Riina Vällo), kuid nagu näitas tekstiotsing Internetis, on ta juba mõnel pool kasutusel.

8. toimeabi – senise humanitaarabi kõrvale.
Sõnal oli 5 esitajat (Katrin De Bakker, Mihkel Mikkelsaar, Kaido Rannik, Jüri Ruut, Sirje Vaaro).

9. toimija – rahvusvahelises kontekstis esineva inglise termini actor või player tõlkena.
Sõnal oli 5 esitajat (Viljar Ansko, Eero Kangor, Matti Maasikas, Karina Tamm, Kaidi Toompalu).

10. vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond – senise kolmanda sektori asemel.
Neid sõnu esitas 12 osalejat (Marge Kohtla, Mario Luik, Matti Masing, Helle Mikk, Mihkel Mänd, Kaupo Palo, Indrek Raats, Seidi Reek, Jüri Ruut, Mait Talts, Kullo Vende, Riina Vällo).

11. poliitikale põhimõttelise tegevusplaani, mingi eluvaldkonna korraldamise eesmärkide, põhimõtete ja vahendite tähenduses sobivat vastet töörühm ei leidnud, kuigi paari ettepanekut peeti kaalumisväärseks.

Lisamõistete hulgast otsustas töörühm soovitada kasutusse:

12. kärgpere – tähenduses ’pere, kus on sinu-minu-meie lapsed’.
Ettepaneku esitas Kristel Kärner.

13. tundetaip – ühendi emotsionaalne intelligentsus omasõnalise vastena.
Ettepaneku esitas Rain Kooli.

Lisaks tõsteti esile sõna penipaun inglise sõna doggiebag leidliku tõlkevastena (esitaja Kaarel Kaas).

Sõnause üldvõitjaks tunnistati „taristu“ – esitaja Andres Valdre.

Euroopa naaritsa tegevuskava

Euroopa naarits sai kaitseks tegevuskava
KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 2. detsember 2010

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas tegevuskava I kaitsekategooria liigi euroopa naaritsa (Mustela lutreola borealis) kaitse korraldamiseks aastateks 2010-2014. Tegemist on kolmanda naaritsa kaitsele ja taastamisele pühendatud tegevuskavaga Eestis.

Tegevuskava annab ülevaate liigiökoloogiast, naaritsa kaitsest ja senistest elupaikadest. Lisaks tutvustab kava liigile omaseid ohutegureid, kaitse eesmärke ja tegevusi, eelarvet ning eeldatavat ajakava.

Tegevuskava jätkab varem algatatud tegevussuundi, milleks on naaritsa asurkondade taastamine ja tehisasurkonna alalhoidmine Tallinna Loomaaias. Töödest tõstab kava esile naaritsa kaitsetegevused tehistingimustes, mille eesmärgiks on säilitada küllaldasel määral liigile omast geneetilist mitmekesisust ning paljundada naaritsaid loodusesse laskmiseks nii Hiiumaal kui ka Saaremaal.

Euroopa naarits on üks euroopa ohustatumaid imetajaid. Eestil on Euroopa naaritsa kaitsmise lipuroll kogu maailmas. Tallinna loomaaed vastutab Euroopa naaritsate üle-euroopalise paljundusprogrammi eest ja koordineerib loomaaedade vahelist loomade vahetust.

Ameerika naaritsa ehk mingi Euroopa loodusesse sattumist peetakse Euroopa naaritsa kadumise peamiseks põhjuseks. Kuna mandri-Eestis on praktiliselt Euroopa naarits välja surnud, siis Eestis on naaritsa kaitseks asustatud Euroopa naaritsaid Hiiumaale, kust enne seda Ameerika päritolu mingid välja püüti. Aastatel 2000-2009 on Hiiumaal eri kohtades lahti lastud kokku 436 naaritsat ja loodetakse, et sinna tekib iseseisev naaritsa populatsioon. Elujõulise populatsiooni jaoks on seal aga elupaiku vähe, seetõttu on kavas planeeritud ka elupaikade taastamine. Eesti edukas naaritsa Hiiumaale taasasustamise projekt on ainulaadne kogu maailmas.

Naaritsat võib vaadelda kui võtmeliiki, kelle kaitse toob kaasa leevendust ka paljudele teistele liikidele ning aitab seega kaasa liigikaitse arendamisele Eestis. Näiteks on kava kohaselt plaanis korrastada vooluveekogud Hiiumaal. See tegevus parandab elupaiku mitte ainult naaritsale, vaid paljudele teistele vooluveest sõltuvatele liikidele ning korrastab tunduvalt ka saare maastikulist ilmet. Teiseks on Tallinna Loomaaia liigikaitse labori renoveerimine ja kaasajastamine. Kuigi ka see tegevus on näiliselt pelgalt ühele liigile suunatud, on tegelikkuses korraliku liigikaitselise labori ja eksperimentaalbaasi loomine aluseks ka paljude teiste ohustatud liikide rakendusteaduslikuks uurimiseks ja kaitseks. Seega võidab sellest tegevusest liigikaitse Eestis märksa laiemalt.

Euroopa naarits on väike poolveelise eluviisiga kiskja, kes kuulub kärplaste (Mustelidae) sugukonda ja perekonda kärp (Mustela). Naaritsa eelistatumad elupaigad on väikesed metsajõed ja -ojad, kus leidub kärestikke, mis talvel ei külmu, samuti suuremad jõed neis piirkondades, kuhu suubuvad väiksemad jõed või ojad.

Natura 2000 võrgustiku alad täpsustusid

Täpsustub Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri
KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 16. detsember 2010

Täna, 16. detsembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks Keskkonnaministeeriumi algatatud Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja muutmise.

Vabariigi Valitsuse korraldusega täiendati ja täpsustati Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Natura 2000 loodusalade kogupindala laieneb 16 900 ha võrra ning seda peamiselt 11 uue loodusala arvelt (16 200 ha). Nendest kõige suurem ala on Gretagrundi loodusala (14 650 ha), mis asub tervenisti meres. Ekspertide hinnangul on Gretagrundi mereala ainulaadne ning oluline koht Eesti loodusväärtuste seas. Natura 2000 võrgustikku on antud ala lisatud eelkõige veealuste liivamadalate ja karide kaitse eesmärgil.

Alade laiendused ning uued alad on välja valitud nende alade hulgast, mis Eesti keskkonnaorganisatsioonide andmetel peaksid täiendavalt kuuluma Natura 2000 võrgustikku. Uued kaitsealad, hoiualad ning olemasolevate kaitstavate alade laiendused on Natura 2000 alade nimekirja lisatud ainult juhul, kui maaomanikke on kaitsemeetmetest teavitatud.

Korraldusega laiendatakse olemaosolevaid alasid ning tehakse ka piiritäpsustusi 700 ha ulatuses. Uutest aladest või olemasolevate Natura 2000 alade laiendustest jääb maismaale 2200 ha, millest eramaid on 404 ha, riigimaid 1020 ha ja jätkuvalt riigiomandis olevaid maid 765 ha.

Natura 2000 alal tegutsevatel põllumajandustootjatel ja erametsaomanikel on Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) võimalik taotleda Natura toetust põllumajandusmaale, erametsamaale või poolloodusliku koosluse hooldamise toetust. Toetuse määr Natura 2000 piiranguvööndis või hoiualal asuva ühe hektari metsaala kohta on 940 krooni aastas ning sihtkaitsevööndis asuva ühe hektari metsaala kohta 1720 krooni aastas. Toetusi saab taotleda Erametsakeskuse kaudu. Ühe hektari puisniidu kohta on toetuse määr 3600 krooni aastas ning muu poolloodusliku koosluse ühe hektari kohta 2800 krooni aastas. Ühe hektari põllumajandusmaa toetuse määr on 502 krooni aastas. Põllumajandusmaaga seotud toetusi saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu. Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse saamiseks tuleb samuti esitada taotlus PRIAsse, olles esmalt kooskõlastanud toetusalused kooslused Keskkonnaametis.

Vastavalt täiendatud korraldusele kuulub Natura 2000 võrgustikku Eestis 66 linnuala kogupindalaga 1 259 200 ha ja 542 loodusala kogupindalaga 1 149 000 ha. Kuna loodusalad ja linnualad kattuvad osaliselt või täielikult, on kehtiva korralduse järgi Natura 2000 alade pindala kokku 1 475 200 ha, millest ligi pool jääb merealale. Natura 2000 alade detailsete kaartidega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis.

Ruhnlaste uus laev valmib 2012. kevadel

Ruhnlased saavad peagi uue reisilaeva
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade 21.12.2010

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas esmaspäeval lepingu uue katamaraantüüpi reisilaeva ehituseks Ruhnu liinile.

Ligi 3,2 miljonit eurot (50 miljonit krooni) maksvat laeva hakkab ehitama Baltic Workboats. Uus laev valmib 2012. aasta kevadel ning tuleb liinile kohe pärast laeva opereerimishanke läbiviimist.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul aitab laev ruhnlastele tagada eluliselt vajaliku kiire transpordiühenduse ning laiemalt on uus laev osa riigi eesmärgist parandada ühistransporti väikesaartega. „Laevaehitus aitab edendada kodumaist laevaehitustööstust ning mul on usku nende töö kvaliteeti,“ lisas ta.

Pärnu-Ringsu, Ringsu-Roomassaare ja Roomassaare-Pärnu liinil sõitev laev on alumiiniumkerega katamaraan-tüüpi parvlaev, kus on 60-kohaline reisijate salong. Peatekil on koht kahele sõiduautole või ühele mikrobussile või kaubaalusele.

Laeva pikkus on 23,9, laius 8 ja süvis 1,8 meetrit. Aluse maksimaalne kiirus on 23 sõlme ning töökiirus 20 sõlme. Meeskonda kuulub kolm inimest.

Ruhnu laeva ehitust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.