MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2015. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast juba seitsmendat aastat järjest välja Head lasteraamatud. 2015. aastal parimateks valitud raamatud kuulutati pidulikult välja 3. märtsil Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud lastekirjanduse aastakoosolekul.
Lasteraamatuid ilmub õnneks palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma „Hea lasteraamatu” märki, mis aitab lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel uudiskirjanduses orienteeruda.
Lugemisel on otsene seos keele, kultuuriidentideedi ja elukoha rahvuslike väärtuste edasikandmisel ja säilimisel. Ka teiste kultuuride austamine ja mõistmine toimub suures osas lugemise kaudu. Seetõttu kogunevad ja hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kord aastas lastele mõeldud uudiskirjandust. Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Nõu ja jõuga aitas kaasa ka Rahva Raamat.
Erilise hoolega valis žürii raamatuid 8-12 aastastele lugejatele, sest õige raamat õigel hetkel viib lugeja alati edasi uute põnevate raamatute juurde, ütleb žürii liige Anne Kõrge. „Žürii valis välja 13 raamatut. Nende seas oli nii väikelaste pildiraamatuid kui ka raamatuid lastele iseseisva lugemise alustamiseks. Hea lasteraamat ei sea kunagi ealisi piiranguid ja seega sobib hea lasteraamat alati ka täiskasvanute lugemislauale,“ sõnas Kõrge.
Lastekaitse Liidu president, kirjanik Loone Ots leiab, et Hea Lasteraamatu väljaandmine on traditsioon, mis on oma väärtust juba tõestanud. „Huvi Hea lasteraamatu tunnustuse vastu näitab, et see juba täidab oma eesmärki - laste lugemisele ja lugemusele, kui lapse arengu seisukohast olulisele tegevusele, positiivse maine loomine. See kindlustab, et meil on ka tulevikus lugevaid lapsi. “
Kõik hea lasteraamatu tiitli saanud raamatud leiab siit: http://www.lastekaitseliit.ee/lapse6igused/laste-ja-noorte-kaasamine/hea-lasteraamat/2015-a-head-lasteraamatud/
teisipäev, 8. märts 2016
2015. a parimad lasteraamatud
2015.a. head
lasteraamatud
Martin Baltscheit
„Jänese kuld”
Contra „Kõik on
kõige targemad”
Drew Daywalt
„Rasvakriitide mäss”
Jennifer L. Holm
„Kuldkala number 14”
Andrus Kivirähk
„Oskar ja asjad”
Kairi Look „Piia
Präänik kolib sisse”
Grigori Oster
„Vallatu matemaatika”
Juhani Püttsepp
„Gibraltari laevakoerte ühing”
Piret Raud „Lugu
Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist”
Chris Riddell „Ada
Goot ja kummitushiir”
Anti Saar „Kojamees
Urmas”
Kertu Sillaste „Ei
ole nii!”
Edward van de Vendel
„Koer nimega Sam”
kolmapäev, 2. märts 2016
1. märtsist jõustunud elatisvõlgnike piirangud
JUSTIITSMINISTEERIUM
01.03.2016
Reinsalu: tänasest jõustunud elatisvõlgnike piirangutele on ettevalmistamisel täiendavad meetmed
Täna jõustus seadusemuudatus, millega hakkavad
oma lastele elatist mittemaksvatele vanematele kehtima mitmed piirangud
nagu näiteks võimalik juhiloa peatamine või ettevõtlustoetuse maksmisest
keeldumine. Lisaks on ministeeriumis väljatöötamisel
veel mitmeid uusi meetmeid.
Maksmisest hoiduva võlglase puhul saab kohus õiguse
peatada juhiloa, jahipidamisõiguse, relvaloa ja relva soetamise loa,
väikelaeva juhtimisõiguse ning kalastuskaardi. „Siiski peab arvestama
sellega, et kui auto juhtimise õigus on inimesel
vajalik sissetuleku teenimiseks, siis sellisel juhul seda peatada ei
tohiks,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.
Kohtutäiturid saavad hakata arestima makseid, mida
on makstud kolmandale isikule võlgniku eest. Näiteks olukordades, kus
võlgniku autoliisingut või eluasemelaenu tasub keegi teine.
Riik võib keelduda maksmast elatisvõlglasele ettevõtluse alustamise toetust ja erametsaomanike toetusi.
Portaalis eesti.ee saab igaüks (näiteks tööandja
või uus elukaaslane) võimaluse teise inimese isikukoodi või nime ja
sünniaega teades kontrollida, kas huvipakkuva isiku osas on käimas
elatisvõla nõude menetlus ning kui suur on tema elatisvõlg.
„Kindlasti aga ei piisa täna kehtima hakanud
meetmetest veel täielikult, et elatisvõlgu paremini kätte saada.
Seetõttu on justiitsministeerium välja töötamas veel täiendavaid
meetmeid elatisvõlgnike elu kibedamaks muutmiseks,“ rõhutas Reinsalu.
„Mõnede näidetena võimalikest piirangutest saab
välja tuua näiteks elatisvõlgniku välisriiki reisimise piiramise,
kohtutäiturile elatisvõlgnike pangakontode vaatamiseks õiguse andmise
ning kui on kahtlus, et võlgniku töötasu makstakse mustalt,
siis on kohtutäituril võimalus hinnata, kui suur peaks olema õiglane
töötasu ning seejärel saab ta selle võla katteks tööandjalt sisse
nõuda,“ selgitas justiitsminister.
Eelnõu väljatöötamiskavatsus on plaanis saata kooskõlastusringile kevadel.
1. märtsist 2. oktoobrini 2016 avatud aialinnupäevik
Suvine aialinnupäevik alustab taas!
Loodushuvilised on oodatud liituma Eesti Ornitoloogiaühingu harrastusteaduse projektiga Suvine aialinnupäevik, mis alustab täna oma kolmandat hooaega. Aialinnupäeviku eesmärk on üheskoos loodusvaatlejatega jälgida meie aedades pesitsevate linnuliikide leviku ja pesitsusedukuse muutusi ning saada teadmisi aialooduse kohta tervikuna.
Suvise aialinnupäeviku veebirakendusse www.eoy.ee/aed saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning muud juhuvaatlused selgroogsete, kimalaste ning fenoloogiliste tähelepanekute kohta: millal hakkasid õitsema taimed ja millal ilmusid välja esimesed putukad. Kaardirakenduse abil saab jälgida teiste osalevate aedade tulemusi ning salvestada ja välja printida enda päevikusse sisestatud andmed ja elamused.
Mullu osales Suvise aialinnupäeviku projektis üle 670 loodushuvilise, kelle kogutud andmed näitasid, et aias pesitsevatele lindudele oli 2015. aasta üle ootuste edukas. Pikalt jahe ja tuuline kevad tekitas kartuse nigelast pesitsusaastast, kuid tegelikkuses ei erinenud mullusuvised pesitsusnäitajad 2014. aasta suvest. Küll oli märgata, et linnud alustasid pesitsemist keskmiselt pisut hiljem ja suve jooksul mitmekordselt pesitsevad linnud kasutasid seda võimalust agaralt. Suvise aialinnupäeviku projektis osalejate aedades keskmiselt 6,6 pesitsusjuhtu ja pesitses keskmiselt 4,3 liiki linde. Eesti rahvuslinnul suitsupääsukesel oli aga mullu viimase viie aasta kõrgeim pesitsusedukus: keskmiselt 4,33 poega pesas, aasta varem vaid 3,87.
Suvine aialinnupäevik 2016 kestab 1. märtsist 2. oktoobrini. Suvist aialinnupäevikut toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Mõned huvitavad faktid Suvise aialinnupäeviku 2015. aasta tulemustest:
- Projektis osales 672 inimest, kes vaatlesid linde 391 aias üle Eesti.
- Osalenud aedades nähti ja kuuldi keskmiselt 32 liiki, ühtekokku aga 193 linnuliiki, mis on tunamullusega võrreldes 14 liiki rohkem.
- Kõige rohkem linnuliike kuuldi-nähti ühes Tartumaa aias – 134 liiki.
- Päevikupidajate aedades pesitses ühtekokku 80 liiki linde (2014. a – 64 liiki).
- Kuldnokk on meie aedades kõige sagedamini pesitsev haudelind, kellele järgnevad rasvatihane ja linavästrik.
- Pesitsusrekordeid: kõige rohkem pesitsusjuhtusid aias oli 64, kõige enam kindlaid pesitsemisi oli 57 ja kõige enam aias pesitsevaid linnuliike oli 32.
2015. aasta aruanne: http://www.eoy.ee/aed/content/materjalid/aialinnupaevik_2015.pdf
Loodushuvilised on oodatud liituma Eesti Ornitoloogiaühingu harrastusteaduse projektiga Suvine aialinnupäevik, mis alustab täna oma kolmandat hooaega. Aialinnupäeviku eesmärk on üheskoos loodusvaatlejatega jälgida meie aedades pesitsevate linnuliikide leviku ja pesitsusedukuse muutusi ning saada teadmisi aialooduse kohta tervikuna.
Suvise aialinnupäeviku veebirakendusse www.eoy.ee/aed saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning muud juhuvaatlused selgroogsete, kimalaste ning fenoloogiliste tähelepanekute kohta: millal hakkasid õitsema taimed ja millal ilmusid välja esimesed putukad. Kaardirakenduse abil saab jälgida teiste osalevate aedade tulemusi ning salvestada ja välja printida enda päevikusse sisestatud andmed ja elamused.
Mullu osales Suvise aialinnupäeviku projektis üle 670 loodushuvilise, kelle kogutud andmed näitasid, et aias pesitsevatele lindudele oli 2015. aasta üle ootuste edukas. Pikalt jahe ja tuuline kevad tekitas kartuse nigelast pesitsusaastast, kuid tegelikkuses ei erinenud mullusuvised pesitsusnäitajad 2014. aasta suvest. Küll oli märgata, et linnud alustasid pesitsemist keskmiselt pisut hiljem ja suve jooksul mitmekordselt pesitsevad linnud kasutasid seda võimalust agaralt. Suvise aialinnupäeviku projektis osalejate aedades keskmiselt 6,6 pesitsusjuhtu ja pesitses keskmiselt 4,3 liiki linde. Eesti rahvuslinnul suitsupääsukesel oli aga mullu viimase viie aasta kõrgeim pesitsusedukus: keskmiselt 4,33 poega pesas, aasta varem vaid 3,87.
Suvine aialinnupäevik 2016 kestab 1. märtsist 2. oktoobrini. Suvist aialinnupäevikut toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Mõned huvitavad faktid Suvise aialinnupäeviku 2015. aasta tulemustest:
- Projektis osales 672 inimest, kes vaatlesid linde 391 aias üle Eesti.
- Osalenud aedades nähti ja kuuldi keskmiselt 32 liiki, ühtekokku aga 193 linnuliiki, mis on tunamullusega võrreldes 14 liiki rohkem.
- Kõige rohkem linnuliike kuuldi-nähti ühes Tartumaa aias – 134 liiki.
- Päevikupidajate aedades pesitses ühtekokku 80 liiki linde (2014. a – 64 liiki).
- Kuldnokk on meie aedades kõige sagedamini pesitsev haudelind, kellele järgnevad rasvatihane ja linavästrik.
- Pesitsusrekordeid: kõige rohkem pesitsusjuhtusid aias oli 64, kõige enam kindlaid pesitsemisi oli 57 ja kõige enam aias pesitsevaid linnuliike oli 32.
2015. aasta aruanne: http://www.eoy.ee/aed/content/materjalid/aialinnupaevik_2015.pdf
Tellimine:
Postitused (Atom)