teisipäev, 27. november 2007
Wiiralti pangakaart
SEB Eesti Ühispank väljastab alates 27. novembrist uusi pangakaarte, millel on kujutatud motiive Eduard Wiiralti teostest "Virve", "Berberi tüdruk kaameliga", "Kaameli pea", "Lamav tiiger", "Lapsed" ning "Põrgu".
„Valides Wiiralti pildikaardi, aitate restaureerida hävimisohus töid ja annate meie kunsti suurkujude tippteostele uue elu,” ütles SEB Eesti Ühispanga turundusdirektor Karl Multer. Tema sõnul on Eduard Wiiralt üks tuntumaid ja armastatumaid Eesti kunstnikke, kelle loodud maailmas ei võlu vaatajat mitte ainuüksi professionaalne kunstiline külg, vaid ka emotsioonid, mida tema pildid peegeldavad.
Pangakaardi omanik saab teha annetuse alates 10 kroonist ning soovi korral sõlmida püsikorralduse Eesti kunstiklassika restaureerimise regulaarseks toetamiseks. Kaardi eest ei pea klient maksma tavapärast 50-kroonist teenustasu.
Täpsemat infot uute pangakaartide kohta saab aadressilt www.seb.ee/wiiralt
Väikelaevad merehädas
2007. aasta navigatsioonihooajal päästsid Lääne Piirivalvepiirkonna piirivalvurid merehädast kakskümmend kaheksa väikelaevameeskonda, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kolme aluse võrra väiksem.
Hiiumaa lähedalt päästeti suve jooksul viie (5) aluse meeskonnad. Mootoririkke tõttu abistati kahe kaatri meeskonda, sõukruvi purunes ühel kaatril ning madalikule sõitsid kaks lõbusõidujahi meeskonda.
Tavaliselt on merehätta sattumise põhjused tingitud navigeerimisvigadest, aga viimastel aastatel tuleb merel tihti ette ka kaatrite või jahtide mootoririkke juhtumeid. Ilmselt tuleb see sellest, et välismaalt ostetakse sageli odav sõiduriist, mis seal on juba oma aja enam- vähem ära elanud ning vajaks kapitaalremonti. Meie heauskne ostja on aga õnnelik, et sai odavalt luksusliku meresõiduvahendi.
Samuti on väikelaevajuhte, kes ei tunne piisavalt hästi merel kehtivaid sõidureegleid. Siinkohal tasub meelde tuletada, et merele minnes kontrollige alati oma ujuvaluse tehnilist seisundit. Jälgige, et navigatsiooni- ja raadiosideseadmed oleksid töökorras, vajalikud merekaardid, pääste- ja pürotehnilised vahendid olemas ning kindlasti kandke kaasas mobiiltelefoni, mille aku on täidetud.
Meresõidualaseks täiendkoolituseks on soovitav külastada veebilehte http://www.nupuklubi.ee/images/VL/start.htm
3.-5. dets Maalehe raamatumüük Hiiumaal
Kirjastuse MAALEHE RAAMAT
RAAMATUTE TUTVUSTUS ja JÕULUMÜÜK
Esmaspäeval, 03.dets. 13-15 Suuremõisa Tehnikumis
Teisipäeval, 04.dets. 9-12 Emmaste Põhikoolis
13-16 Käina Gümnaasiumis
Kolmapäeval, 05.dets. 9-11 Lauka Põhikoolis
12-15 Kärdla ÜG Teabemajas
30. nov ja 1. dets Vetsi Tallis
pühapäev, 25. november 2007
Varahommikune buss, 1.dets
teisipäev, 20. november 2007
Konuvere kivisilla restaureerimistööd
Konuvere sild üle Vigala jõe valmis 1861. aastal. Aegade jooksul on sillal teostatud erinevas mahus remont- ja taastustöid. Praegune kaunis ilme on taastatud 1909.aasta remondiprojekti alusel. Lisatud on vaateplatvorm ja valgustus.
Sild on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all 1998.aastast.
Restaureerimistööd tellis Põhja-Regionaalne Maanteeamet. Tööd teostas AS Irbistero. Projekteerimistööd teostas SIA Tilts, järelevalve Teede Projektijuhtimise AS.
Tööde maksumus oli 37 477 774 krooni (sh käibemaks).
Pikkade aastate jooksul arutelude, kirjavahetuse ja asjaajamise rüütelkonna ning ametimeeste vahel viis lõpuks silla ehitamiseni.
Silla kujunduses on ilmselt aluseks olnud Liivimaa kubermangu arhitekt I. D. Bantelmanni kavand meie ajani säilinud akvarell.
Rahvusvaheline konverents kultuuriproblemaatikast võõrkeelte õpetamisel ja õppimisel
Tallinna Ülikool
Eelinfo
25. oktoober 2007
Rahvusvaheline konverents kultuuriproblemaatikast võõrkeelte õpetamisel ja õppimisel
8.-10. mail 2008 toimub Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline konverents „Kultuuriproblemaatika keelte ja kultuuride õpetamisel ja õppimisel ülemaailmastumise ja individualiseerimise ristumisteel: interdistsiplinaarne käsitlus“.
Konverentsi eesmärgiks on rääkida kultuuriproblemaatikast ajal, mil „kultuuridevaheline käsitlus”, mis viimased 30 aastat on olnud valdavaks suunaks keelte ja kultuuride õpetamise ja õppimise uurijate töödes, ei hakka mitte üksnes ilmutama oma piiratust, vaid ka varjutama valdkonna arenguvõimalusi ja nende erinevaid väljundeid.
Kuni 5. novembrini 2007 ootavad korraldajad ettepanekuid konverentsil peetavate kõnede teemade ja sisu kohta (pikkus maksimaalselt 250–300 sõna või 2500 tähemärki).
Konverentsi materjalid avaldatakse Prantsuse Keele kui Rahvusvahelise Keele Uurimisrühma teadusajakirjas „Synergies. Pays Riverains de la Baltique”.
Konverentsi korraldavad Tallinna Ülikooli germaani filoloogia osakonna prantsuse keele õppetool ning Tartu Ülikooli romanistika osakond. Toetavad Saint Etienne’i Ülikooli keelte ja kultuuride võrdleva didaktika uurimiskeskus, Prantsuse Keele kui Rahvusvahelise Keele Uurimisrühm, Euroopa Sotsiaalfond (meede 1.1), Prantsuse Kultuurikeskus Tallinnas ja Prantsuse Keele Õpetajate Ühing Eestis.
Konverentsi teaduskomisjoni liikmed on: Laura Abou Haidar (Marrakechi Prantsuse Instituut), Marie Berchoud (Dijoni Õpetajakoolituse Instituut ja Bourgogne’i Ülikool), Jacques Cortes (Rouen’i Ülikool), Fred Dervin (Turu Ülikool), Chantal Forestal (Aix-Marseille’ Ülikool), Gisèle Holtzer (Franche-Comté’i Ülikool), Tanel Lepsoo (Tartu Ülikool), Aleksandra Ljalikova (Tallinna Ülikool), Stefano Montes (Tallinna Ülikool), Daniele Monticelli (Tallinna Ülikool), Ülar Ploom (Tallinna Ülikool), Christian Puren (Tallinna Ülikool ja Saint-Etienne’i Ülikool), Jean-Jacques Richer (Bourgogne’i Ülikool), Claire Saillard (Prantsuse keele alase koostöö koordinaator, Prantsuse Saatkond Hiinas), Licia Taverna (Tallinna Ülikool), Anu Treikelder (Tartu Ülikool) ja Bérengère Voisin (Tartu Ülikool).
Konverentsi töökeeled on prantsuse ja eesti keel, sünkroontõlge mõlemasse keelde. Võimalik on esitada ka ingliskeelseid ettekandeid. Konverentsil osalemine on tasuta nii esinejatele kui ka kuulajatele. Registreerumine toimub konverentsi kodulehekülje kaudu.
"Ole nähtav - kanna helkurit! Sind oodatakse koju!"
MAANTEEAMETI PRESSITEADE
29.10.2007
Algas helkurikampaania " Ole nähtav - kanna helkurit! Sind oodatakse koju!"
29. oktoobril alustas Maanteeamet koostöös Politsei ning Eesti Riikliku Autoregistrikeskusega helkuri kandmise vajalikkust selgitava liiklusohutuskampaaniaga "Ole nähtav - kanna helkurit! Sind oodatakse koju!"Kampaania eesmärgiks on jätkuvalt inimestele südamele panna helkuri kasutamise olulisust ning sellega vähendada pimedas jalkäijate- ja jalgratturitega juhtuvate liiklusõnnetuste arvu.
Aastal 2006 hukkus pimeda ajal liigeldes kokku 35 ning sai vigastada 245 jalakäijat. Neist asulavälisel teel pimeda ajal liigeldes hukkus 28 ja sai vigastada 43 jalakäijat.
Käesoleva aasta 10 kuuga on pimeda ajal juhtunud juba 25 väga raskete tagajärgedega õnnetust, mis olid seotud märgatavust tagava varustuse mittekasutamisega.
Seekordne helkurikampaania on üles ehitatud lihtsale, kõiki puudutavale inimlikule sümbolile, mis kõneleb jalakäijatega arusaadavas keeles: Kui Sa helkurit ei kanna, võid põhjustada muret ja kannatusi ka oma lähedastele. Palun tuleta oma lähedastele meelde, et ka nemad kannaksid pimedal ajal helkurit!
Kampaania teavituskanalitena kasutatakse televisiooni, raadiot, välimeedia reklaamtahvleid, vallalehti, Elektriraudtee ronge, ETK ja Selveri kauplusi.
Kampaania on valminud Maanteeameti tellimusel ning Politsei, ARK ja Eesti Ringhäälingute Liidu toetusel. Meediakampaania ideelahendus ja kasutatavad materjalid on valminud reklaamibüroos AGE McCann. Erilahendused koostöös Ambient Marketing OÜ-ga.
Maanteeamet tuletab kõikidele jalakäijatele veelkord meelde, et Liikluseeskiri kohustab maanteel jalakäijat kõndima vasakpoolsel teepeenral ning pimedas alati kasutama helkurit.
Ole nähtav - kanna helkurit! Sind oodatakse koju!
If Eesti Kindlustus tõi turule uue koera ja kassi kindlustuse
If Eesti Kindlustus tõi turule uue koera ja kassi kindlustuse
If Eesti Kindlustus tõi turule Eestis uue ja unikaalse toote – koera ja kassi kindlustuse. Ifis saab koera ja kassi kindlustust sõlmida ka ilma tõupaberiteta lemmikloomale. Ainukesena Eestis saab Ifis kindlustada loomaomaniku reisitõrget, jahi- või teenistuskoera väärtuse vähenemist, looma leidmiseks tehtavaid kulutusi.
Kõige esimese lepingu oma koera kindlustamiseks sõlmis If Eesti Kindlustuse juhatuse liige ning Balti toote ja riskihindamise üksuse juht Mihkel Uibopuu. „Kuna minu koer on väga aktiivne, siis on ta mõnikord end vigastanud ning ravikulud on ulatunud mitme tuhande kroonini. Samuti reisin tihti ja reistõrke kaitse oli mulle atraktiivne. Oma koera kindlustamine oli mulle heaks lahenduseks ootamatute ravikulude katmisel, pealegi on igakuine kindlustusmakse üsna väike võrreldes koera söötmis- ka pidamiskuludega,“ kommenteeris Uibopuu oma lemmiklooma kindlustamise vajalikkust.
Koera ja kassi kindlustamiseks saab valida kolme paketi vahel, millest Ifi superpakett on kõige laiema kindlustuskaitsega lemmiklooma kindlustus Eestis. Superpakett koosneb järgmistest kaitsetest: hukkumine, vargus, röövimine, kadumine, kuulutamine ja leiutasu, jahi- või teenistuskoera väärtuse vähenemine, ravikulud, loomaomaniku reisitõrge, loomaomaniku vastutuskindlustus. Hukkumise, varguse ja kadumise kaitse kehtib lisaks Eestile ka Euroopa Liidus, Norras ja Šveitsis.
Looma ootamatu haigestumine või hukkumine toob endaga kaasa nii moraalse kui materiaalse kahju. Omades koera või kassi kindlustuslepingut, ei pea klient enam muretsema planeerimata väljaminekute pärast, mida looma kaotamine, otsimine või veterinaari külastamine tavaliselt endaga kaasa toob.
Täpsem informatsioon uue kindlustusvõimaluse kohta on kättesaadav Ifi kodulehelt aadressil www.if.ee. Mugavat vormistamisprotsessi pakub Ifi e-büroo, kus lepingut sõlmides on kindlustusmaksed 15% soodsamad. Lisainfot saab ka kõikidest Ifi büroodest üle Eesti või helistades kindlustustelefonil 1211.
GREEN CHRISTMAS 2007 - Festivali esinejate nimekiri läks lukku
ressiteade
02.11.2007
GREEN CHRISTMAS 2007 - Festivali esinejate nimekiri läks lukku
21. ja 22. detsembril Rakvere spordihallis aset leidev Eesti vanim rokifestival Green Christmas toob tänavu kokku 15 oma stiili parimat bändi kaheksast erinevast Euroopa riigist. Pea igal festivalil esineval bändil on hiljuti ilmunud uus album värske loominguga ning seega saab Green Christmasil kuulda, millised trendid praegu rokis ja metalis liiguvad.
Talve suursündmusele annavad aastal 2007 oma näo ja hääle:
PARADISE LOST (UK)
U.D.O. (Ger)
LIQUIDO (Ger)
MUSTASCH (Swe)
SAMAEL (Sui)
DAGOBA (Fra)
HATESPHERE (Den)
ULTIMA THULE & TÕNIS MÄGI (Est)
HOUSE OF GAMES (Est)
LOITS (Est)
RECYCLE BIN (Est)
LEECH (Est)
NEAERA (Ger)
CALIBAN (Ger)
SANCTIMONY (Lat)
Viimasena lisandusid esinejate nimekirja SAMAEL Šveitsist, SANCTIMONY Lätist ning LEECH kohalikult maastikult.
Raadio 2 muusikasaate Metallion juht ja DJ Risto Mõtus aka Madox ütles, et Samael on huvitav bänd juba kasvõi seetõttu, et see pakub huvi nii black metali kui ka Rammsteini stiilis industriaaliseguse masinamuusika kuulajatele. "Neil on ka väga eriline lavasõu, kus sündimees teeb igasuguseid vigureid ja mängib vahepeal trumme, kuna eraldi trummarit neil ju pole. Samaeli on paljud metalisõbrad juba kaua Eestisse oodanud," rääkis DJ Madox.
Kuigi SAMAELi muusika ja olemus on alati olnud veidi müstiline ja pahaendeline, tuleb nõustuda, et bändi karjäär on samal ajal olnud hiilgav. Samaeli filosoofia kohaselt koosneb universum vastanditest ja vasturääkivustest ning see mõtteviis on olnud bändi iga albumi tõukavaks jõuks.
1990ndatel andis Samael välja viis albumit, millest lausa kolme - "Ceremony of Opposites" (1994), "Passage" (1996) ning "Eternal" (1999) - peetakse sajandilõpu metalmuusika verstapostideks. Pärast mitmeid eksperimenteerimisi tuli Samael 2004. aastal välja albumiga "Reign of Light" ja andis taaskord maailmale teada, et nad sammuvad metali arengus jätkuvalt teistest sammu võrra ees. Pärast albumi ilmumist andis bänd ainuüksi Euroopas rohkem kui 80 kontserti, lisaks mitmed ülesastumised erinevatel festivalidel.
2006. aasta alguses alustas Samael tööd oma järjekordse albumi kallal ja sellest kujunes bändi ajaloo pikim lindistus-sessioon. "Solar Soul" sai oma viimase lihvi 2007. aasta kevadel ning nägi ilmavalgust läinud juunis. Bändiliikmed ise on öeldnud, et uue albumiga algas taas täiesti uus ajajärk Samaeli eluloos ja "Solar Soul" on loodud aja väljakutsetele vastu pidama.
Lõunanaabrite üks kõvemaid tegijaid SANCTIMONY teeb midagi nii omapärast, et neile on raske sarnaseid leida nii naaberriikidest kui ka kaugemalt. Bändiliikmed ise kutsuvad oma muusikat hellitavalt "death'n'rolliks". Nende muusikas segunevad näiteks Ozzy Osbourne'i, Entombedi, Black Label Society, Mötley Crüe hõngud. Nad on esinenud samal laval koos Whitesnake'iga, Judas Priestiga, Entombedi ja Dismemberiga.
Sanctimony on napsanud nii mõnedki auhinnad Läti esinduslikult muusikafestivalilt "Sinepes un Medus", nad on andnud kontserte kõikides Baltiriikides ja ka Valgevenes, lisaks on nad sagedad külalised Läti suurimas rokiraadiojaamas Radio SWH Rock. Tänaseks on bändilt ilmunud neli pikka albumit, millest viimane, "Hell In Stereo", nägi Läti ilma valgust läinud kevadel ning alates novembrist levib see ka Euroopas laiemalt. "Hell In Stereo" on masterdatud Soomes kuulsas Finnvox stuudios Mika Jussila käe all, kes on öelnud, et tegemist on ühe kõvema albumiga, millega ta tänavu töötanud on.
LEECH. Aastal 2000 alustas vagel oma elu apelsini keskmes. See oli äärmiselt harilik ja mittesilmatorkav, aga neetult maitsev apelsin. Vagel kasvas ja paisus, süües end välja oma mahlasest, kuid ahistavalt klaustrofoobsest pesast, et alustada elu täiskasvanud kaanina. Apelsinimaias loom sõi end apelsiniaiast apelsiniaeda, vältides tülikaid jalgu ja liikudes ühest seiklusest teise.
Ühel päeval, räägitakse, saavat ta tiivad, et koos vaaladega vallutada taevad. Keegi ei tea millal, kuid ahvipoiss räägib, et see ei võta kaua. Üldse mitte kaua.
Pileteid festivalile Green Christmas saab osta Piletilevist ja Statoili teenindusjaamadest üle Eesti. Novembris maksab festivalipass 595 krooni. Piletipakett "Tõsirokkar" (festivalipass, majutus, pesemisvõimalused, söök) maksab 795 krooni.
Wõro õpetab Lastekas.ee-s lapsi isadepäeva torti tegema
Pressiteade
8. november 2007
Wõro õpetab Lastekas.ee-s lapsi isadepäeva torti tegema
Eesti suuruselt teine lihatoodete valmistaja AS Wõro käivitas koostöös tuntud koka Sven Azojaniga portaalis Lastekas.ee spetsiaalselt lastele suunatud kokasaate.
Lisaks Sven Azojanile teeb igal teisipäeval ilmuvas kokasaates kaasa ka lastele tuntud tegelaskuju Jänku-Juss. Selle nädala kokasaates õpetatakse lastele, kuidas valmistada 5 minutiga lihtne isadepäeva tort. Edasistes saadetes lastele õpetatavate toitude retseptid valitakse välja Lastekas.ee-s toimuva retseptivõistluse käigus.
Wõro turundusjuht Rene Kiisi sõnul tekkis idee lastele suunatud kokasaate tänavu sügisel, kui koostöös Lastekas.ee-ga tuldi välja uue tootesarjaga, mis on suunatud spetsiaalselt lastele. „Tarbijate suur huvi lastetoodete vastu tekitas soovi selle sihtrühmaga tihedamalt suhelda ning teada saada, millised on laste endi eelistused oma toidulaua osas. Saades lastelt nende endi poolt kokku pandud retsepte, saame rohkem aimu ka sellest, milliseid toite lapsed tegelikult süüa sooviks,” lisas Kiis.
Kokk Sven Azojani arvates peaks laste huvi söögitegemise vastu juba varases eas toetama ja innustama. „Lapsed on väga loovad ning suudavad ka väga lihtsatest komponentidest huvitavaid toite välja mõelda. Kui nende huvi söögitegemise vastu noores eas innustada, siis on suur tõenäosus, et nad ka tulevikus köögitoimetustesse loovalt ja positiivselt suhtuvad,” rääkis Azojan. Tema sõnul seisnevad ka Lastekas.ee kokasaated just lihtsate, lastele jõukohaste roogade valmistamise õpetamises.
esmaspäev, 19. november 2007
Liikumisvabadus jõuab Hiiumaale
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu pressiteade 8.11.2007
Tunnustati kohalikke omavalitsusi, kes mõtlevad puuetega inimeste võrdsete liikumisvõimaluste tagamisele, sest õigus liikuda on üks põhilistest inimõigustest. Hiiumaal nähtu kinnitab, et liikumisvabadust aktsepteeritakse, kuid kahjutundega tuleb nentida, et paljud olemasolevad, ka üsna uued ehitised ja kaldteed, ei vasta nõuetele.
ZUUMtv laienes Kuressaarde
Pressiteade
14 november 2007
Tavaantenniga nähtav digitelevisioon ZUUMtv laienes Kuressaarde
AS Levira käivitas sel nädalal digitelevisiooni saatja Kuressaares, laiendades maapealse leviga digitaaltelevisiooni ZUUMtv leviala 96%-ni Eesti kodudest.
Sikassaare saatja käivitamise tulemusel on ZUUMtv nähtav Kuressaare linnas ja selle lähiümbruses. Lisaks asuvad digitaaltelevisiooni saatjad veel Tallinna teletornis, Haapsalus, Pärnus, Koerus, Orissaares, Kohtla-Nõmmel ja Valgjärvel.
Starmani kommunikatsioonijuhi Timo Hartikaineni sõnul saab ZUUMtv digitaaltelevisiooni nüüd vaadata rohkem kui 560 000 kodus üle Eesti, mis tähendab, et digitelevisioon on kättesaadav 96% Eesti peredest. "Levira jätkab leviala edasiarendamist ka järgmisel aastal, tänu millele saame Eesti telekanalid viia hiljemalt 2008. aasta lõpuks digitaalselt juba 100%-ni Eesti elanikest. Kui Eesti lõpetab hiljemalt viie aasta pärast analoogtelevisiooni edastamise, ei jää Eesti telekanalid ühelgi perel nägemata."
Plaanide kohaselt hakkab tavaantenniga vastuvõetava digi-TV kaudu hiljemalt järgmise aasta märtsiks levima kokku 6 tasuta kodumaist telekanalit: lisaks ETV, Kanal2 ja TV3le veel täna pidulikult ringhäälinguloa saanud Kalev Sport, TV6 ja Kanal 11. Nimetatud kanalitest levib hetkel digiplatvormil ETV, Kalev Sport lisandub programmi lähinädalatel. TV6 ja Kanal 11 on plaanis kanalivalikusse lisada järgmise aasta märtsis. TV3 ja Kanal2 saab esialgu vaadata vaid analoogedastuses.
ZUUMtv on õhu kaudu leviv digitaaltelevisiooni teenus, mis võimaldab tavaantenniga jälgida 20 kodu- ja välismaist telekanalit analoogtelevisioonist oluliselt parema pildi- ja helikvaliteediga. Lisaks pakub ZUUMtv elektroonilist telekava ning erinevates keeltes heli valimise võimalust.
ZUUMtv-d pakub 2006. aasta lõpul asutatud Eesti Digitaaltelevisiooni AS, millest 66 protsenti kuulub Eesti suurimale kaabeltelevisiooniettevõttele Starman ja 34 protsenti Eesti suurimale telelevi- ning traadita internetiteenuste osutajale Levira. ZUUMtv teenuse tehnilise edastamise eest vastutab Levira, teenuse müügiga tegeleb Starman.
AS Starman on Eesti suurim kaabellevivõrgu baasil televisiooni-, interneti- ja telefoniteenust pakkuv ettevõte, millel on kokku üle 130 000 digi- ja analoogtelevisiooni kliendi. AS Starmani aktsiad on kaubeldavad Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Algas aasta sportlaste valimine
EOK pressiteade
19.11.2007
Algas aasta sportlaste valimine
Alates tänasest saavad spordisõbrad internetiaadressidel www.eok.ee ja www.etvsport.ee osaleda Eesti 2007. aasta sportlaste, võistkonna ja treeneri valimisel.
Internetihääletus kestab 17. detsembri keskpäevani, igalt arvutilt saab sportlasi, võistkondi ja treenereid reastada üks kord 24 tunni jooksul.
Valimiste lõpptulemus selgub rahvaküsitluse, spordialaliitude ning spordiajakirjanike valikute liitmisel.
Aasta sportlased kuulutatakse välja 26. detsembril Estonia Kontserdisaalis toimuval gaalal "Spordiaasta Tähed 2007".
Oktoobris registreeriti 1442 lapse sünd
SISEMINISTEERIUM
Pressiteade nr 140
16.11.2007
Oktoobris registreeriti 1442 lapse sünd
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmeil koostati oktoobris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1442 sünniakti, nendest 762 poisslastele ja 680 tütarlastele. Oktoobrikuus registreeriti 24 paari kaksikute sünd, neist 7 paari poisse, 4 paari tüdrukuid ja 13 segapaari. Sündisid ühed kolmikud.
Populaarsemad poistele pandud eesnimed olid oktoobris Markus/Marcus, Maksim, Mattias/Mathias, Martin, Mihkel, Kevin, Rasmus, Daniel/Daaniel, Kristjan/Kristian ja Mark. Sagedamini esinevad tütarlaste nimed augustis olid Sofia/Sofija/Sofja, Laura, Sandra, Lisete/Lisette/Lisethe, Kristina/Kristiina, Maria ja Carmen.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna 2007. aasta oktoobri statistika kohaselt on Tallinnas registreeritud 541 lapse sünd, Tartumaal 173, Harjumaal 158, Ida-Virumaal 139, Pärnumaal 86, Lääne-Virumaal 65, Viljandimaal 54, Raplamaal 32, Järvamaal 34, Võrumaal 29, Läänemaal 15, Valgamaal 22, Jõgevamaal 33, Põlvamaal 22, Saaremaal 36 ning Hiiumaal 3 lapse sünd.
2007. aasta septembris koostati 1243 sünniakti, nendest 612 poisslastele ja 631 tütarlastele. Abielusid registreeriti käesoleva aasta septembris 722. 2006. aasta oktoobris registreeriti 1279 sündi, 438 abielu, 300 abielulahutust, 102 nimemuutmist ning 1462 surma.
Katrin Mesilane
pressinõunik
KADRITURNIIR VÕRKPALLIS
IRL: Tallinna-Tartu maantee ei sünni maakonnateede arvelt
Pressiteade
19.11.2007
IRL
IRL: Tallinna-Tartu maantee ei sünni maakonnateede arvelt
IRLi parlamendifraktsioon avaldas täna toetust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja rahandusministeeriumi kokkulepitud lahendusele Tallinna-Tartu kiirtee rahastamise osas, kuna see võimaldab neljarealise tee valitsusliidu leppes kavandatud ulatuses Mäoni valmis ehitada ilma, et teiste teede rahastamine kannataks.
Fraktsioon arutas tänasel koosolekul teedeehitusega seotud küsimusi ning asus seisukohale, et Eesti riik peab kasutama teedeehituseks nii kütuseaktsiisist laekuvat raha kui ka Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid. "Eestil on võimalus parandada oluliselt teede olukorda ja koos sellega liiklusohutust ning seda võimalust tuleb kasutada," ütles fraktsiooni esimees Mart Laar.
Fraktsioon asus toetama majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumi kokkulepitud lahendust, mis võimaldab ehitada Tallinna-Tartu neljarealise maantee nii, et riigi tugi- ja kohalike maanteede rahastamine ei kannata. Laari sõnul on suuri tee-ehitusi võimalik rahastada nii, et see ei toimu väiksemate riigiteede arvelt. Selleks tuleb suuri projekte rahastada täiendavalt lisaks 75%-le kütuseaktsiist riigieelarvesse laekuvale rahale.
Kuni aastani 2013 on riigil võimalik strateegilisteks transpordi infrastruktuuri investeeringuteks kasutada 10 miljardi krooni ulatuses Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid. See võimaldab teha suuri investeeringuid teedesse, liiklussõlmedesse, sadamatesse, lennuväljadesse ning ühistransporti, mida üksnes Eesti riigi omavahenditega nii kiiresti teha ei saaks. Selleks peab Eesti struktuurivahenditest tulenevad täiendavad investeerimisvõimalused ära kasutama.
Lisainfo:
Mart Laari assistent
523 7343
CHRIS REA ÜLLATAV COMEBACK 23. VEEBRUARIL SAKU SUURHALLIS
PRESSITEADE
19.11.07
*PRESSITEADE: CHRIS REA ÜLLATAV COMEBACK 23. VEEBRUARIL SAKU SUURHALLIS*
*Veebruaris turneel uue kvintetiga: The Fabulous Hofner Blue Notes*
Pärast põgusat eemalolekut naaseb Chris Rea uue kvintetiga lavalaudadele. Kahetunnisel kontserdil esitab The Fabulous Hofner Blue Notes segu bluusilikest instrumentaalpaladest ja uutest lugudest, ning muidugi ei puudu Chris Rea klassikalised hitid. Üle 30 miljoni CD müünud suitsuse häälega briljantne kitarrist esineb taas Eestis 23.veebruaril.
Tõsise haiguse tagajärjel pidi reserveeritud ja tagasihoidliku loomusega Rea omaks võtma teistsuguse elustiili, mis ei sobinud kokku muusikute tavapärase tuuritamisega. Siiski ei soovinud ta kontsertide andmisest täielikult loobuda. The Fabulous Hofner Blue Notes on ideaalne lahendus sellele olukorrale. Kitarrist Robert Ahwai, klahvimängija Neil Drinkwateri, bassist Colin Hodgkinsoni, trummar Martin Ditcham ja Chris Rea koostööna sündinud lugudes on tuntavad 60ndate bluusi mõjutused, mida võib teatud määral vaadelda kui austusavaldust Rea iidolile BB Kingile. "See on selline muusika, mida olen alati tahtnud mängida - ehe kitarrimuusika," kirjeldas Chris Rea uut bändi ja detsembris ilmavalgust nägevat albumit.
"Ma armastan tuuril olla. See on maailma parim töö. Kui mul oleks vaid teistsugune keha," ütles Chris Rea. "Minu tervislik seisund võib iga hetk halveneda. Seetõttu pidingi leidma teistsuguse töötamisviisi."
Tunnustatud instrumentaalvirtuoosi ja rokiromantiku muusikapärandi hulka kuulub ainulaadne üheteistkümnest CD-st koosnev projekt "Blue Guitars". Tegemist on olulise modernse muusika ajaloo verstapostiga, mis hõlmab endas 130 lugu, DVD-d ja raamatut Chris Rea joonistuste, isiklike visandite ja fotodega. Maalimine mängis haiguse ajal tema elus olulist rolli.
Chris Rea teosed on mõjutatud nii pop-, latiino- kui ka rokkmuusikast, rääkimata bluusist, mis tõuseb tema loomingus üha tuntavamalt esile. Väheste zestide ja nappide sõnade meister on jäänud puutumatuks mainstream-maailmast ja muutuvatest trendidest ning arendanud välja oma isikliku käekirja. "Suurepärane laulusõnade autor ja hiilgav bluusilaulja" (FAZ) Inglismaa tööstuslinnast Middlesbrough'st on saanud Euroopas alati väga positiivse vastukaja osaliseks. Artist pälvis siinsete kriitikute ja fännide tähelepanu juba 80ndate alguses, enne rahvusvaheliselt tunnustatud tööde "Shamrock Diaries", "Dancing with Strangers" ja väljapaistva singli "Road to Hell" ilmumist. Looga "King of the Beach" pöördus Chris Rea tagasi rafineeritud ja elegantse rokistiili juurde, mis iseloomustab samuti teoseid "Auberge", "God's Great Banana Skin" ja "Espresso Logic". Kaks viimast albumit - "Stony Road" ja "The Blue Jukebox" - tähistavad taas üht olulist pöördepunkti tema karjääris.
Meedias on meeldiva artistina tuntud Rea kvaliteetset live-esinemist kirjeldatud kui "üht tähepanuvääset momenti bluusroki ajaloos". Reserveeritud, nagu ta laval on, avaldub seda täielikumalt tema pillimängimise meisterlikkus ja rabav hääl. Chris Rea ei ole kunagi tähtsustanud show'd, naljatlusi ega eriefekte. Ta väärtustab väga kontsertesinemisi, sest just siis tajub ta publiku emotsioone vahetult.
Rea kui andekas kitarrist on alati ammutanud inspiratsiooni ja jõudu oma eraelust. Iirlasest isa ja itaallannast ema poeg ei ole kunagi olnud seotud ühegi skandaaliga, elades harmoonilist perekonnaelu. Tagasioidlikkuse varjus peitub aga muusik, kellel on oma loomingus õnnestunud tunnetada erinevust pealiskaudse kuulsuse ja püsiva jälje jätmise, isikupäratu masstoodangu ja omanäolise väljenduslaadi vahel.
Piletid kontserdile hinnaga alates 395 kroonist tulevad müügile esmaspäeval 26. novembril kell 10.00 Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti. BEM Music Club liikmed saavad pileteid osta juba alates neljapäevast 22. novembrist. Klubi liikmeks saab tasuta registreeruda aadressil www.bem.ee/club
Kontserti toetavad Sony, Kanal 2, Postimees, Raadio 3, Kroonika, JCDecaux.
„Tantsud tähtedega“ finaal toimub 2. detsembril
PRESSITEADE 19. november 2007
Kanal 2 hittsaate „Tantsud tähtedega“ superfinaal toimub 2. detsembril. Finaali jõudsid Luisa Värk ja Martin Parmas ning Koit Toome ja Kerttu Tänav.
Paaridel on kaks nädalat aega, et valmistada ette showtantsu number ning lisaks lihvida kahte vabalt valitud tantsu.
Juba kahe nädala pärast näeme Tantsud tähtedega tšempioni tiitlile kandideerivaid tantsupaare võistlustules.
2. detsembri saates astuvad üles ka kõik juba saatest lahkunud tantsupaarid, et esitada oma lemmiktants veel üks kord.
Sel pühapäeval, 25. novembril saadet ei toimu, sest Tallinnas, Saku Suurhallis toimub kahepäevane Maailma Karikavõistluste etapp võistlustantsus.
Tantsuturniiri mõlema võistluspäeva õhtuses pidulikus osas, algusega kell 19.00 astuvad üles ka „Tantsud tähtedega“ paarid.
„Tantsud tähtedega“ viimane otsesaade toimub 2. detsembril algusega kell 20.30. Finaali pääsesid Luisa Värk ja Martin Parmas (hääletustelefon: 9007001)
ning Koit Toome ja Kerttu Tänav (hääletustelefon: 9007003). Telefoniliinid on avatud ning tantsupaaride poolt saab helistada kuni finaalsaate lõpuni.
Pool telefonihääletuse tulust läheb Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu lastele.
Lisainfo:
Heili Klandorf
avalike suhete juht
Kanal 2
6662458
Vabadussõja monument omandas lõpliku kuju
19.11.2007
Vabadussõja monument omandas lõpliku kuju
www.vabadusemonument.ee
1922. aastal valiti välja koht Vabaduse platsil, Jaani kiriku kõrval, kus enne seisis Peeter I monument.1923. aastal valmis ka Amandus Adamsonil Vabadussõja võidusamba kavand. Monument pidi avatama 24. veebruar 1924.
II katse
1925. aastal hakkas monumendi ideega tegelema Vabadussõja Mälestamise Komitee. Monumendi asukohaks valiti Harjumäe nõlv.
III katse
1928. aastal korraldatud konkursi võidutöö nägi ette Vabadusemonumendi paigutamise Harjumäe nõlvale. IV katse
1931. aastal korraldada konkursile laekunud tööde hulgast võidutööd valida ei suudetud.
V katse
1936. aastal anti välja riigivanema dekreet "Vabadussõja üleriikliku mälestusmonumendi püstitamise seadus". Monumendi asukohaks pidi saama Vabaduse plats. 1937. aasta konkursi võidutöö nägi ette Jaani kiriku asemele kohtupalee ehitamist ja selle ette 67 meetri kõrgust monumenti. 1938. aastal lükati otsuse tegemine edasi kuna Jaani kiriku lammutamise idee tekitas palju pahameelt. Aasta hiljem hakkas vabadus juba käest kaduma.
VI katse
1997. hakati koguma raha ja otsima asukohta. Riigikogu avaldas arvamust, et monument võiks tulla Vabaduse platsile.
VII katse
2001. aastal asus Tallinna linnavalitsus monumendile asukohta otsima. Korraldatud konkursi tulemusena pidanuks monument paiknema Vabaduse platsiga piirneval alal. 2004. aastal pakkus Vabariigi president aga monumendi võimalikuks asupaigaks Lauluväljaku. 2005. aastal märgiti monumendi asukohana siiski Harjumäe nõlv, kuhu paigutati monumendi tulevast asukohta tähistav kivi.
KAITSEMINISTEERIUM
Sakala 1, 15094 Tallinn
Avalike suhete osakond
Tel: 7170 078; E-post: press@kmin.ee
Hauaplatsid lähevad taaskasutusse
Hooldamata hauaplatsid antakse taaskasutusse
13:27, 13. november 2007
13. oktoober 2007
Hooldamata hauaplatside komisjon vaatas üle Tallinna kalmistutel hoiatussildiga märgistatud mahajäetud hauaplatsid, mis akteeritakse ja antakse matmispaikadena taaskasutusse.
Hooldamata hauaplatside komisjon vaatas üle Tallinna kalmistutel ajavahemikul 01.10.2006-31.10.2007 hoiatussildiga märgistatud hooldamata ja mahajäetud hauaplatsid. Siselinna kalmistul on hooldamata ja hoiatussildiga märgistatud 23 hauaplatsi, Hiiu- Rahu kalmistul 10 hauaplatsi, Rahumäe kalmistul 275 hauaplatsi, Pärnamäe kalmistul 139 hauaplatsi ja Liiva kalmistul 90 hauaplatsi. Komisjon otsustas hauaplatsid akteerida ja matmispaikadena uuesti kasutusele anda. Kodanikel on kuni 14. detsembrini 2007 võimalik akteeritud hauaplatside nimekirjaga tutvuda ja aidata välja selgitada platsikasutajad.
Kodanikel palun pöörduda kalmistute kontoritesse järgmistel nädalapäevadel ja kellaaegadel: 1.Hiiu- Rahu kalmistu NELJAPÄEVITI 9:00 - 16:00
(Hiiu- Suurtüki tn 1) tel 6701599 hiiu@kalmistud.ee 2. Pärnamäe kalmistu KOLMAPÄEVITI, NELJAPÄEVITI 9:00 - 16:00 (Pärnamäe tee 36) tel. 6239006 parnamae@kalmistud.ee
Uus kingitus ja Hiiumaa meene
Tallinn kinnitati Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnaks
16. november 2007
Tallinn kinnitati Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnaks
Keskkonnateenistus hakkab koostama üleujutuste kaarti
Keskkonnateenistus hakkab koostama üleujutuste kaarti
Oma Saar
Autor: Ain Lember
Esmaspäev, 19. november 2007.
Saaremaa keskkonnateenistus laseb koostada digitaalkaardid Saare- ja Hiiumaa veealadest, mis jäävad tormide ja rüsijää korral vee alla.
“Kaardi eesmärk on teavitada kohalikke omavalitsusi, arendajaid ja elanikke rannikualadest, mis tormide ja üleujutuste korral on kõige rohkem ohustatud,” ütles Oma Saarele Saaremaa keskkonnateenistuse veespetsialist Arno Ilves. “Kinnisvara arendamisel rannas on surve suur, aga tavaliselt ei arvestata sellega, et tormide ajal võib veetase tõusta ja ohustada neid elamuid mere ääres.”
Arno Ilvese sõnul on üleujutatavad alad Eestis juba määratud, kuid paraku on Saaremaa kohta käiv info seal üsnagi puudulik. Lisaks analüüsib uus kaart rannaalade läheduses asuvate reostusohtlike objektide võimalikku mõju üleujutuste korral.
Kaartide koostamist rahastab keskkonnainvesteeringute keskus ja projekt kannab nime “Läänesaarte alamvesikonna piiresse jääva Läänemere ranna ajuvee ala piiride täpsustamine ja erinevate veeseisude kaartide koostamine”. Kaardid peaksid valmima järgmise aasta suveks ja nendega saab tutvuda ka internetis.
esmaspäev, 12. november 2007
Pühalepa Lustilised 10
| PÜHALEPA LUSTILISED 1997-2007 |
| | |
| | |
| Hellamaa Perekeskuse juures tegutsev eakate seltsing "LUSTILISED" tähistab käesoleval aastal oma tegevuse 10.aastapäeva. Tähtpäeva raames toimub mitmeid ettevõtmisi; on avatud fotonäitus "Lustilised läbi aastakümne". Üritused kulmineeruvad kontserdiga Palade Põhikooli saalis, kus laulame, tantsime, teeme nalja ja oleme muidu lusti täis. Samas pakume ka näksimist-rüüpamist ja head seltskonda. Kõik, kes soovivad meid kuulata-vaadata ja ennast näidata, on teretulnud Palade Põhikoolis 25.novembril. Kontsert algab kell 14.00 Pidu lõpeb, kui kõik on TEHTUD. Kohtumiseni! | |
Sügispidu Paladel 23.11
| SÜGISPIDU |
| | |
| | |
| Reedel, 23.novembril kell 20.00 Palade Põhikooli saalis. Külas Põllumajandusministeeriumi laulukoor. Õhtujuht Jaan Kirss. Tantsuks mängib Kirss ,n´Garden. Üllatusshow! Kohal ka "Luige Baari" puhvet. Laudade tellimine tel 463 6840 või 5333 7354. Pääse 25 kr Transport Suuremõisa bussipeatusest Paladele ja tagasi. | |
laupäev, 3. november 2007
Pressisõbra ja –vaenlase valimine
2.11.2007
Eesti Ajalehtede Liit (EALL) ootab liikmeslehtede toimetustelt pressisõbra ja –vaenlase kandidaate, pressisõber ja –vaenlane selguvad EALL aastakoosolekul 5. detsembril.
EALL palub liikmeslehtedel korraldada toimetuses arutelu ning esitada kandidaatide nimed EALLi hiljemalt 20. novembriks.
Lisas on pressisõbra ja -vaenlase valimise põhimõtted, millest palume ettepanekute tegemisel lähtuda. Samuti ootame toimetustelt lühikest põhjendust, miks just need isikud tiitlit väärt on. Kandidaatide esitamisel palume arvestada ka isikute üleriiklikku tuntust. Heade põhjenduste olemasolul võib esitada ka rohkem kui ühe kandidaadi. Kandidaate ootame aadressil eall@eall.ee.
EALLi nõukogu arutab novembri lõpus kandidaate, seejärel saadame kandidaatide nimed infoks ja arutamiseks toimetustele ning esitame enim hääli saanud kandidaadid arutamiseks 5. detsembril toimuvale täiskogule. Samas säilib aastakoosolekust osavõtjatel võimalus esitada kandidaate kohapeal.
EALL valib pressisõpra ja –vaenlast juba 14. korda. Pressisõber saab auhinnaks nimelise ruupori, mis valmib Kuldgraali metallikunstnike käsitööna.
Pressisõbrad ja –vaenlased läbi aastate
2006 Pressisõber postuumselt Aadu Luukas, pressivaenlane Enn Pant
2005 Pressisõber Tõnis Lepp, pressivaenlane Andres Lipstok
2004 Pressisõber Marko Pomerants, pressivaenlane Rein Lang
2003 Pressisõber Mati Alaver, pressivaenlane Peeter Tali
2002 Pressisõber Allar Jõksi, pressivaenlane Heiki Kranich
2001 Pressisõber Ingrid Rüütel, pressivaenlane Mart Laar
2000 Pressisõber Ivar Tallo, pressivaenlane Toivo Jürgenson
1999 Pressisõber Jüri Mõis, pressivaenlane Lennart Meri
Varem on Eesti ajalehtedelt pressisõbra tiitli ja nimelise ruupori saanud president Lennart Meri (1998), justiitsminister Paul Varul (1997), Riigikogu aseesimees Tunne Kelam (1996), välisminister Siim Kallas (1995) ja peaminister Mart Laar (1994).
Pressivaenulikuks on peetud siseminister Olari Taali (1998), siseminister Robert Lepiksoni (1997), Riigikogu majanduskomisjoni esimeest Tiit Madet (1996), siseminister Edgar Savisaart (1995) ja president Lennart Merit (1994).
Uus toitumisalane veebileht nii lastele kui emale-isale
2.11.2007
Tervise Arengu Instituut avas uue toitumisalase veebilehe
www.toitumine.ee, kust leiab nii harivaid ja põnevaid mänge lastele kui
kasulikku lugemist lapsevanematele.
Lastele selgitatakse tervisliku toitumise põhimõtteid läbi mängude ja
muinasjututegelaste. Needsamad tegelased seiklevad ka oktoobris müügile
jõudnud, koostöös kirjastusega Varrak ilmunud muinasjuturaamatus „Sööärasöö“
ning lisaks kampaania korras mitmetes kaubanduskettides üle Eesti.
Veebilehekülg www.toitumine.ee on nii eesti kui vene keeles. Tervise Arengu
Instituudi eesmärk on muuta lastevanemate teadlikkuse kaudu laste igapäevane
toidulaud tervislikumaks.
Tango Kärdlas 19. nov
Kärdla Kultuurikeskuses
19.novembril kl. 18.30
MILONGA TANGUEADA
TRIIN ELLA – vokaal, tekst
SIRJE MÕTTUS – nuppakordion
MEELIS MILLI – viiul, kitarr
TOIVO UNT - kontrabass
„MILONGA TANGUEADA“ on lugu tangost!
Kirg, armastus, melanhoolia, nostalgia, võitlus, vulgaarsus, igatsus, surm... - need on argentiina tango erinevad näod, mis kajastuvad eredalt Astor Piazzolla laulude kaudu. Tantsu laval ei näe, kuid muusika haarab teid kaasa oma rütmika ja kirega ning lauludes kõlavad inimsuhted tuuakse teie ette ausalt ja ehedalt.
Parimad jõulutooted 2007
2.11.2007
Tallinna Toidumessi külastajad valisid kolme messipäeva jooksul pimetesti
käigus Eesti parimad jõulutooted pagari-, lihatoodete ning hõõgveini
kategooriates. Konkursil võistlesid 41 liha-, 7 pagaritoodet ja 6 erinevat
hõõgveini.
Jõulutoode 2007 võitjad parima lihatoote kategooriates on järgmised:
Parim verivorst – Saaremaa Jõuluvorstid (pühadenauding)
Parim jõuluvorst – Rannarootsi ahju-vorstikesed astelpaju püreega
Parim verikäkk – Rakvere verikäkk juustuga
Parim sült – Talleggi kanasült
Pasteet, pate- Rakvere pidupasteet
Jõulupraad – Talleggi ahjukana õunte ja ploomidega
Üllatustoode- Lihameistri talle toorsuitsu seljafilee
Jõulutoode 2007 võitjad parima pagaritoote kategooriates:
Jõululeib – Eesti Pagari puuviljaleib
Piparkook – Vahvlivabriku piparkook glasuuriga
Üllatustoode – Eesti Pagari jõhvikaunelm
Parimaks alkoholiga hõõgveiniks kuulutati Dunkri kirsimaitseline hõõgvein.
