Omavalitsuste laenupidur

1. märtsist jõustusid piirangud kohalike omavalitsuste laenamisele

Alates 1. märtsist kehtib uus piirang kohalike omavalitsuste ja nendega seotud ettevõtetele laenude ning muude kohustuste võtmisele. Uute kohustuste võtmine on lubatud ainult rahandusministeeriumiga kooskõlastamise järel ning välisabi kasutamise eesmärgil.
Piirang kehtib 2011. aasta lõpuni.

Seaduse järgi võivad omavalitsused ning nendest sõltuvad isikud võtta laenu või muid kohustusi ainult Euroopa Liidu struktuurifondide projektide või muu välisabi projektide omafinantseeringu katteks. Lisakohustuste võtmine muudel eesmärkidel lubatud ei ole.

Kõik välisabi projektide omafinantseeringuga seotud laenude ja muude kohustuste võtmise taotlused tuleb kooskõlastada rahandusministeeriumiga. Seejärel hindab rahandusministeerium, kas omafinantseeringut on võimalik rahastada osaliselt ka oma vahenditest.

Omavalitsusest sõltuvad isikud on sellised ettevõtted, kes saavad üle poole tulust omavalitsuselt või riigilt. Piirang on tingitud eelarvekärbetest, mis on vajalikud majanduse stabiliseerimiseks ja omavalitsuste võimalike finantsraskuste ennetamiseks.

Kohustuste võtmise kooskõlastamise korda täpsustava määruse eelnõu ja taotlusvormid on plaanis jõustada lähiajal. Määruse eelnõu ja taotlusvormide kooskõlastamine algas täna, materjalidega saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel: http://www.fin.ee/?id=81762

Kontoritöötaja terviserisk

Tarkvara nimega OTT hakkab hindama kontoritöötajate terviseriske

Alates 4. märtsist on Tööinspektsiooni kodulehel www.ti.ee võimalik kõigil kontoritöötajatel hinnata oma töökeskkonna terviseriske, kasutades selleks Eesti töötervishoiu spetsialistide poolt loodud internetipõhist tarkvara nimega OTT (ohutu tööelu tarkvara).

Sotsiaalministeeriumi ja Tööinspektsiooni koostöös valminud online-töövahendi avalik testversioon on loodud selleks, et muuta igas kontoris kohustusliku töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine võimalikult mugavaks ja lihtsaks. Juhendeid, enesehindamise küsimustikke ja riskikalkulaatoreid sisaldav tarkvara annab nii tööandjatele kui töötajatele ülevaate, millised ohutegurid võivad peituda nende igapäevases tööruumis.

„OTTi kasutades on nüüd ettevõtetel võimalik teha kontori töökeskkonna riskianalüüs tasuta tarkvara abil, mis ei nõua mingeid erioskusi, vaid lihtsalt veidi süvenemist,“ kommenteerib tööelu arengu osakonna peaspetsialisti Mari Tupits, lisades et valminud tarkvara on oluline, sest paljudes ettevõtetes on kohustuslik töökeskkonna riskianalüüs siiani tegemata.

Samas näitab mitmete Eesti ettevõtjate senine kogemus, et riskianalüüsi läbiviimine omab nii tööandja kui töövõtja jaoks ühest positiivset mõju. Paraneb töötajate füüsiline tervis, suureneb rõõm tehtavast tööst ning vähemtähtis pole ka tõsiasi, et stressivabas keskkonnas tehtav töö on märkimisväärselt tulemuslikum.

Alates tänasest oodatakse kõiki ettevõtjaid kasutama OTTi oma kontoris riskianalüüsi läbiviimisel. Ettevõtjate ja kontoritöötajate kommentaarid ning tagasiside ohutu tööelu tarkvara kontoritöö testversiooni kasutamise kohta on teretulnud e-maili aadressil ott@ti.ee.

Tarkvara valmimist on rahastanud Euroopa Sotsiaalfond. Tarkvara kasutamise turvalisus on kontrollitud ning selle abil läbiviidud riskianalüüsi tulemused on nähtavad ainult kasutajale.

Tarkvaraga saab tutvuda http://www.ti.ee/ott/

Haldusreformi ajaveeb

Siseministeerium 10. märts 2009
Siseministeerium avas haldusreformi ajaveebi

Alates teisipäevast, 10. märtsist saab haldusreformi alase infoga tutvuda siseministeeriumi poolt hallatavas ajaveebis http://haldusreform2009.wordpress.com/ .
Ajaveebi eesmärk on anda selge ja põhjalik ülevaade haldusreformi kavast ning kommenteerida avalikkuses tõusetunud ja lugejate poolt esitatud küsimusi.
„On selge, et haldusreformi kava vajab üksikasjalikku selgitamist ning inimestel on sellega seoses palju olulisi küsimusi,“ ütles siseministeeriumi rahvastiku- ja regionaalala asekantsler Karl Laas.
„Ajaveeb ongi koostatud selleks, et nii kohalikud elanikud, omavalitsuste töötajad kui ajakirjanikud saaksid vajaliku info kiirelt ja mugavalt usaldusväärsest allikast,“ selgitas Laas.
Avatud keskkond loob ülevaate haldusreformiga seotud taustainfost, uuringutest ning meediakajastustest. Samas saavad küsimused asjatundliku vastuse otse siseministeeriumi ametnikelt.
Siseministeerium kutsub kõiki huvilisi ajaveebi haldusreformiga põhjalikumalt tutvuma ning sel teemal kaasa rääkima.

Terviklik koolivõrgu kava

Lukas avalikustab tervikliku kava koolivõrgu kujundamiseks

Haridusminister Tõnis Lukas toob järgmisel esmaspäeval, 16. märtsil Tallinnas
Rahvusraamatukogus toimuval IRLi hariduskonverentsil "Tarkus toob tõusu!"
esmakordselt avalikkuse ette kava tervikliku koolivõrgu kujundamiseks.

„Selle aluseks on igas haridusastmes õpilastele parimate arenguvõimaluste
andmine, sest kool ei ole ainult õppeasutus, vaid ka kasvukeskkond, kus on
oluline roll eeskujudel ja turvalisusel,“ sõnas Lukas.

12:00-12:15 KONVERENTSI AVAMINE: Tunne KELAM, Euroopa Parlamendi liige
12:15-12:50 Tõnis LUKAS, haridusminister: Võimalikest parima õppesisu ja koolivõrguni jõudmine
12:50-13:25 Peeter SAARI, akadeemik: Reaal- ja loodusteaduslik haridus kui eesti keele elujõu tagaja
13:25-14:00 KOHVIPAUS
14:00-14:35 Marju LAURISTIN, poliitik, sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor: Teadmusühiskond ja kool
14:35-15:10 Peeter TULVISTE, akadeemik, Riigikogu liige: Aimates hariduse tulevikku
15:10-15.30 KOKKUVÕTTED ja LÕPETAMINE

Lisateave ja registreerimine:
Kaja Villem
Koolituskeskus Pro Patria tegevjuht
Tel.: 5345 8901 ja 7734 201; e-post: kaja.villem@irl.ee

tulekul metsanduse arengukava

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
12. märts 2009

Keskkonnaministeerium hakkab koostama metsanduse arengukava

Täna, 12. märtsil kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti metsanduse
arengukava aastani 2020 koostamise ettepaneku ja määras kava koostamise
eest vastutavaks Keskkonnaministeeriumi.

Vajadus metsanduse arengukava koostamiseks tuleneb metsaseadusest ja
säästva arengu seadusest. Metsaseaduse kohaselt tuleb iga kümne
aasta jaoks koostada metsanduse suunamiseks arengukava, kus määratakse
metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks
vajalikke meetmeid ja vahendeid. Senine, Riigikogus kinnitatud
metsanduse arengukava on koostatud aastateks 2001-2010. Nüüd tuleb
hakata koostama kava aastateks 2011-2020.

Eesti metsanduses on viimase kümnendi jooksul toimunud olulised
muutused. Jätkunud on metsatööstuse areng, riigi
metsandusadministratsiooni on tugevdatud, metsade kaitse, metsade
uuendamine ja õigusnormide järgimine on oluliselt tõhustunud, samuti on
kasvanud toetused erametsaomanikele.

Koostatava arengukava peamisteks eesmärkideks on tasakaalustada metsa
kasutamist ja kasvatamist, tagada metsanduse pikaajaline
konkurentsivõime ning korraldada metsade tulemuslik kaitse.

Enne valitsusele esitamist kiitis metsanduse arengukava lähteülesande
heaks keskkonnaministri metsandusnõukogu, kuhu kuuluvad Eesti
Maaülikooli, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse, Eesti
Erametsaliidu, Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Metsatööstuse Liidu,
Riigimetsa Majandamise Keskuse, Riikliku Looduskaitsekeskuse,
Erametsakeskuse, Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaministeeriumi
esindajad.

Arengukava koostamisse kaasatakse asjaomaste riigiasutuste ja
ettevõtete, organisatsioonide, siht- ja riigitulundusasutuse ning
mittetulundusühingute esindajad jt huvitatud isikud. Arengukava
koostamist koordineerib Keskkonnaministeerium ja see töötatakse välja
koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Põllumajandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning
Rahandusministeeriumiga. Lisaks kaasatakse parema oskusteabe saamiseks
ning arengustsenaariumite väljatöötamiseks huvigruppide esindajaid ja
eksperte.

Arengukava viiakse ellu rakendusplaani alusel, mis koostatakse esialgu
aastateks 2011-2013 ning seejärel aastateks 2014-2016 ja 2017-2020.
Metsanduse arengukava aastateks 2011-2020 koos rakendusplaaniga on kavas
valitsusele esitada hiljemalt septembris 2010.

Mets katab üle poole (51%) Eesti maismaast ja on üks meie suuremaid
looduslikke ja majanduslikke rikkusi. 70% ehk 1,5 miljonit hektarit
Eesti metsadest on tulundusmetsad, ülejäänud hoiu- ja kaitsemetsad.
Metsasuse poolest on Eesti Euroopas 4. kohal, jäädes tahapoole vaid
Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on
Eestis 1,7 hektarit ja kasvava metsa tagavara ühe elaniku kohta ulatub
337 tihumeetrini.

Lisainfo:
Marku Lamp,
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja
626 2920

Kalapüügiseaduse muudatus

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
5. märts 2009
________________________________________________________________________________

Valitsus kiitis heaks kalapüügi-ja keskkonnatasude seaduse muudatused

Täna, 5. märtsil kiitis Vabariigi Valitsus heaks keskkonnatasude
seaduse ja kalapüügiseaduse eelnõude muudatused, millega täpsustuvad
jäätmete ladestamise saastetasu laekumine ja selle rakendamine,
maavarade kaevandamisõiguse tasu ja kalapüügiõiguse tasu arvestamise ja
maksmise kord.

Keskkonnatasude määrasid eelnõuga ei tõsteta, tegemist on igapäeva töös
tekkinud vajadusest seadust täpsustada ja täiendada.

Eelnõu kohaselt lisandub keskkonnatasude seadusesse 2010. aasta 1.
jaanuaril jõustuv säte, mis seob kohaliku omavalitsuse eelarvesse
saastetasu laekumise kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveo
organiseerimisega. Kuigi jäätmeseaduse kohaselt pidi korraldatud
jäätmevedu toimuma alates 2005. aasta 1. jaanuarist, ei ole enam
kui pooled omavalitsused seadusest tulenevat nõuet veel täitnud. Selle
sätte eesmärk on aga majanduslikult motiveerida kohalikke
omavalitsusi täitma jäätmeseadusest tulenevat kohustust, et seega ära
hoida riigi territooriumi jäätmetega risustamist.

Seaduseelnõu kohaselt alaneb asbesti sisaldavate ehitus- ja
lammutusjäätmete ladestamise saastetasumäär kümnele kroonile tonni
kohta. Varem oli see võrdne tavajäätmete tasumääraga (käesoleval aastal
156 kr/t), mis oli liiga kõrge, et motiveerida asbestijäätmeid
prügilasse viima ja võis seega põhjustada nende ohtlike jäätmete
illegaalset ladestamist. Samuti sätestab eelnõu, et asbestijäätmete
ladestamisel nõuetele mittevastavas prügilas tuleb maksta 15-kordset
saastetasumäära ja ilma loata ladestamisel 1000 korda suuremat tasu.
Lubatud koguste ületamisel rakendatakse 500-kordset saastetasumäära.

Keskkonnatasude seadusest kaob CO2 saastetasu maksmise vabastus turba,
biomassi ja jäätmete põletamisel. Turba ja jäätmete CO2 heitmete
vabastamist saastetasu maksmisest käsitletakse riigiabina, mis ei ole
Euroopa Liidu riigiabi reeglite kohaselt abikõlblik. Keskkonnaministri
2004. aasta 16. juuli määruse “Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi
heitkoguse määramismeetod” kohaselt loetakse biokütuse põletamisel
tekkiv CO2 kogus nulliks. Seega pole biokütuse seisukohast saastetasu
nimetatud erand seaduses vajalik.

Seaduseelnõu kohaselt antakse Keskkonnaametile lisaks kohalike
tähtsusega maardlatele volitus kontrollida ja pidada arvestust ka
üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandusõiguse tasude üle.
Keskkonnaameti töötajad omavad kaevandamisõiguse tasu arvutuse
kontrollimise ning makseteatiste väljastamise kogemust, sest ka enne
keskkonnatasude seaduse kehtima hakkamist kuulus tasu arvestamine
maavara kasutamise eest nende pädevusse.

Kalapüügiseaduse muudatuse eesmärk on tagada riigile eraldatud
püügivõimaluste parem kasutamine ja püügiõiguse tasu laekumine.
Kehtiva seaduse kohaselt tuleb püügiõiguse eest teine pool tasust maksta
alles siis, kui loale kantud püügivõimalustest on kasutatud 50%. Selle
tõttu on jäänud varasematel aastatel kasutamata püügivõimalused. Et
sellist olukorda vältida, sätestatakse, et 1. juuliks peab olema tasutud
kõikide püügivõimaluste eest, mis loa alusel välja võetakse. Selleks
ajaks maksmata püügiõigused saab jagada teistele püüdjatele. Samuti
annab uus eelnõu riigile võimaluse kvooti vahetada teiste riikidega.

Keskkonnatasude seadust on samuti muudetud, et paremini ära kasutada
kalapüügivõimalusi. Samuti täpsustatakse, millisel juhul kehtestab
keskkonnaminister eripüügiõiguse tasu. Püügiõiguse tasu kehtestatakse,
kui eripüügiloa alusel püütakse sugukalu, et võtta kalamarja või koguda
hüpofüüsi kalade edasiseks kalakasvandustes kasvatamiseks ärilisel
eesmärgil. Keskkonnatasude seaduse selle sätte eesmärk on välistada
eripüügiloa saan
ud isikul eripüügil püütud kalast majandusliku kasu
saamine.

Lõpliku sõna seadusemuudatuste osas ütleb Riigikogu.

Harivesiliku kaitsest

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
10. märts 2009
________________________________________________________________________________

Läänemere riikide harivesiliku kaitse projekt on lõppenud edukalt

Lõppenud harivesiliku kaitse projekti käigus on Kagu-Eestis taastatud
üle 240 väikeveekogu, mis parandas oluliselt ohustatud harivesiliku,
mudakonna ning ka kõikide teiste piirkonnas esinevate kahepaiksete
elutingimusi.

Harivesilik on paljudes Läänemere-äärsetes riikides haruldane ja
ohustatud kahepaikne. Selle liigi kaitseks käivitasid Eesti, Soome ja
Taani kahepaiksete uurijad LIFE-Nature projekti „Harivesiliku kaitse
korraldamine Läänemere-äärsetes riikides“. Nelja aastase projekti
eesmärk oli tagada harivesilikule soodne seisund ehk luua tingimused
liigi säilimiseks elujõuliste populatsioonidena kõigis kolmes projektis
osalenud riigis. Lisaks harivesilikule parandati ka teise haruldase
kahepaikseliigi, mudakonna elupaikade tingimusi.

„Projekti käigus tegime korda need väikeveekogud, mis olid sobilikud
just harivesilikule ja mudakonnale,“ ütles Keskkonnaministeeriumi
looduskaitseosakonna nõunik Voldemar Rannap. 2008. aasta suveks oli
harivesilike poolt asustatud 69% ja mudakonna poolt 16% projekti käigus
taastatud või rajatud veekogudest. Lisaks oli positiivne seegi, et
projektist said kasu peale kahe sihtliigi ka teised piirkonna
kahepaiksed. Nimelt on viimase nelja aasta jooksul taastatud tiikides
kõikide kahepaiksete esinemine kordades sagenenud.

Projekti tegevused toimusid 19 Natura 2000 võrgustikku kuuluval alal
kolmes riigis. Eestist valiti välja 12 ala Kagu-ja Lõuna-Eestis,
kogupindalaga 40 262 ha, mis hõlmasid üle 80% projekti alguseks teada
olnud harivesiliku kui ka mudakonna asurkondadest. Suurimateks
projektialadeks olid Haanja ja Otepää looduspargid.

Lisaks projektipõhistele tegevustele korraldati veekogude ja nende
ümbruse võsast puhastamiseks mitmed talgud, kus osalesid ka
maaomanikud ise. „Projektist kasusaajateks võib pidada ka inimesi, kes
oma kinnikasvanud tiigid korda said,“ märkis Rannap lisades, et samuti
on tõusnud inimeste teadlikkus nende haruldaste ja ohustatud liikide
kaitse osas.

Projekti juhtis Keskkonnaministeerium, partneriteks olid Riiklik
Looduskaitsekeskus, Haanja ja Rõuge vald, Põhja-Karjala Regionaalne
Keskkonnakeskus Soomest ning Århusi Keskkonnakeskus Taanist. Kaasatud on
ka Võrumaa ja Põlvamaa Keskkonnateenistus ning Taanis kahepaiksete
kaitsega tegelev erafirma Amphi Consult. Lisaks tehti koostööd Läti ja
Leedu ekspertidega kahepaiksete alal.

Projekti maksumuseks kujunes 11,5 miljonit Eesti krooni. Poole summast
rahastas Euroopa Liidu Life fond, teine pool oli osalejate omapanus.
Osaliselt toetas projekti ka SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vaata lisaks projekti kohta: http://www.envir.ee/92948.

RMK pärandkultuuri inventeerimisest

PRESSITEADE
22. jaanuar 2009

RMK jätkab pärandkultuuri inventeerimist

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) jätkab pärandkultuuri objektide inventeerimist sel aastal Ida- ja Lääne-Virumaal, Pärnu-, Saare- ja Hiiumaal. Projekti maht on ligi 1 miljon eurot, millest 85% kaetakse Euroopa struktuurifondidest.

„Esitasime möödunud sügisel pärandkultuuri inventeerimise jätkamiseks taotluse INTERREG IVA programmile, millele tuli 14. jaanuaril ametlik kinnitus, et meie taotlus kiideti heaks,“ ütles RMK planeeringute spetsialist Vaike Pommer.

Esimese sammuna hakatakse otsima inventeerijaid. Esimesed projekti tutvustavad infopäevad toimuvad Ida-Viru Maavalitsuse saalis reedel, 6. veebruaril algusega kell 11 ja Lääne-Viru Maavalitsuse saalis neljapäeval, 12. veebruaril kell 10. Oodatud on kõik, kes Eesti kultuuripärandi säilitamisel kaasa lüüa tahavad.

„2005. aastal, pärandkultuuri teemaga tegelema hakkamise alguses, seadsime eesmärgiks kaardistada kogu Eestimaa pärandkultuur sõltumata maa või metsa omandist,“ ütles Vaike Pommer.

Euroopa struktuurifondide INTERREG IIIA programmi toel 2005-2007 läbiviidud projektides oli RMK juhtpartner, koostööpartneriteks olid Metsamajanduse Arenduskeskus Tapio ja keskkonnaministeerium. Projektis osalenud enam kui 40 inimese tööna inventeeriti pärandkultuur Harju-, Järva-, Lääne- ja Raplamaal. Trükist ilmusid Harju- ja Järvamaa pärandkultuuri maakonnaraamatud. Projekt valiti programmiperioodi 5 tähelepanuväärseima pojekti hulka.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. Lisaks loob RMK metsapuhkuse veetmise võimalusi Eesti riigimetsas ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Pärandkultuuri objektide kaardirakendus: http://xgis.maaamet.ee

Pärandkultuurist: http://www.metsaselts.ee/index.php/index.php?sisu=tekst&mid=204&lang=est&metsaselts=uohj0iIQ5oOh4mXI-7dL0D402l9

Uuring kutsehariduse mainest

Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse Innove
PRESSITEADE
17.02.2009

VALMINUD ON UURING KUTSEHARIDUSE MAINEST EESTIS


Käesoleva aasta alguses sai valmis uuring “Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine”. Kutsehariduse maineuuringu viis Eesti elanikkonna seas läbi turu-uuringufirma Saar Poll OÜ 2008. aasta sügisel SA Innove tellimusel. Küsitleti kolme sihtgruppi: elanikkond vanuses 15 – 50 eluaastat, põhikooli lõpuklasside õpilased ja abituriendid.

Uuringust selgub, et mida teadlikum on inimene kutsehariduses toimuvast, seda kõrgemalt hindab ta kutseõppe mainet ja kutsekooli astuvat noort. Inimesed, kes peavad end paremini informeerituks, on saanud rohkem teavet just formaalsetest allikatest (koolide kodulehed, ajakirjandus, teatmikud), kutseharidusega mitte kuigi hästi kursis olevad inimesed saavad peamise info sõpradelt ja tuttavatelt. Ligi pooled põhikooli lõpetajatest ja abiturientidest hindavad oma teadmisi kutseõppevõimalustest ebapiisavaks.

Tähelepanuväärne on, et kutseharidust hindavad võrreldes teiste elanikkonna gruppidega kõrgemalt ettevõtjad/juhid. Enamik küsitletuist leiab, et kutseõppeasutuses saadud haridus pakub tulevikuks eelkõige kindlat sissetulekut, püsivat töökohta ja võimalust töötada ükskõik millises riigis, kutsehariduse baasil saadud ametid võimaldavad ka keskmisest paremini tööturul hakkama saada.

Kriitilisemalt hinnatakse kutseõppeasutuste majutustingimusi ja materiaalseid võimalusi - küsitletud ei teadnud, kas praktikabaasid ja õpperuumid vastavad tänapäevastele nõuetele. Uuringule toetudes võib tõdeda, et kahjuks ei ole suur osa Eesti elanikkonnast kursis mahukate investeeringutega kutseõppeasutuste õppeklassidesse ja õpilaskodudesse, millest olulise osa moodustab Euroopa Liidu struktuuritoetus. Näiteks aastatel 2005 – 2008 investeeriti Eesti kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamisse kokku 726 miljonit krooni. 2008. aastal kinnitatud „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise” investeeringute kava kohaselt suunatakse täiendavalt kutseõppeasutustesse kokku kuni 3,6 miljardit krooni.

Iga teine abiturient ja põhikoolilõpetaja on mõelnud kutseõppeasutusse astumise peale, ent suurem osa abituriente (55 %) soovib siiski jätkata kõrgkoolis ning põhikoolilõpetajaid (65 %) gümnaasiumis. Põhikoolilõpetajate vanemad soovitavad oma lastel enamasti õpinguid jätkata gümnaasiumis, abiturientide vanemad aga ülikoolis. Kutsekooli on soovitanud õppima minna vaid 9% põhikoolilõpetajate ning 2% abiturientide vanematest. Enamik noori soovib tulevikus töötada tippspetsialistide või juhtidena ning sellest tulenevalt peetakse konkurentsivõime tagajaks eelkõige ülikooliharidust. Eesti noorte karjäärisihid ei ole paraku kooskõlas tööturul valitseva olukorraga. Hiljuti valminud Euroopa tööjõuvajaduse prognoosist selgub, et kõrgharidusega spetsialiste on järgmise kümnekonna aasta jooksul vaja vaid 30 % kõigist töötajatest („Oskuste vajadus Euroopa tööturul aastani 2020. Keskpikk prognoos ja muutused sektorites“. SA Innove trükis, 2008).
Andrus Saar uuringufirmast Saar Poll OÜ kommenteerib ülaltoodud küsitlustulemusi järgmiselt: „Eesti ühiskond on väga tugevalt ja kaua aega kultiveerinud eelkõige kõrgharidust ning pehmeid loovaid väärtusi, kuid mitte oskusi. Läbi ajaloo on vanemad nõus olnud panustama laste kõrgemasse haridusse, sest see toob reeglina kõrgema sissetuleku, kindlustunde. Eesti uuemal ajal propageeritakse aga valdavalt nö puhtaid ameteid. Oskustööline ei ole tänapäeva ajakirjanduses kangelaseks. Kutsehariduse problemaatika esineb harva meedias ning valdavalt on selle esile tõstnud ettevõtjad, vähem poliitikud ja haridustegelased. Kutseharidus on tänapäevases kontekstis korralikult väärtustamata.“
Uuringu “Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine” tutvustus toimub kolmapäeval, 18. veebruaril Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Tutvustus on suunatud eelkõige valdkonna spetsialistidele - kutseõppeasutuste juhid ja infotöötajad ning haridusametnikud. Laiem avalikkus saab uuringuga tutvuda alates neljapäevast, 19. veebruarist SA Innove kodulehel.

Uuring on läbi viidud kutsehariduse populariseerimise programmi raames, mida toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Rahvusmustritega tennised

18. veebruar, 2009
Eesti rahvusmustrid murravad piire

Innovatsiooniaasta kutsub kõiki teistmoodi mõtlema ja oma mõtteid ellu viima. Esimese pääsukesena on vabariigi aastapäevaks valmimas rahvusmustritega tennised. Mustrid on inspireeritud Eesti rahvarõivamustritest ning loodud mõeldes laulupeo 140. juubeliaastale. Esimeste mustrite seas jõuavad meieni Mulgi, Muhu ja Hargla mustrites jalavarjud (pildid allpool).

Suure tõenäosusega on Eesti esimene riik maailmas, kus kogu rahvas saab soovi korral kanda rahvusmustrites tenniseid.

Tenniste idee autoriks on Indrek Kaing, kes on 14 aastat olnud rahvatantsurühma Lee liige: „Olen pidevalt rahvarõivaste keskel ja olgem ausad, need on maailma ilusamad rahvarõivad! Ega kõik ei peagi rahvatantsu või koorilaulu vastu otseselt huvi tundma, see on normaalne. Paraku naljalt neid mustreid muus kontekstis aga meil tänapäeval ju ei näe. Tuli hetk, mil tekkis tunne, et need mustrid tuleb tuua rahvani rahvale meeldival moel.“

Ühe tennisepaari hinnaks kujuneb 350-400 krooni, müük toimub veebis ja hinnale lisandub postikulu. Projekti toetajateks on Eesti Rahva Muuseum, Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutus ja Innovatsiooniaasta. Iga müüdud tennisepaari pealt läheb 5 krooni Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse fondile nende tegevuse toetuseks.

Innovaatiliste tenniste eelmüük algab veebis www.rahvusmeened.ee 23. veebruaril ning esimene partii jõuab Eestisse aprilli keskpaiku. Seega Innovatsiooniaasta kevade saabumist saab tervitada juba rahvusmustrites tennistes!

Projekti eesmärk on tuua rahvusmustrid tänavatele uues innovaatilises võtmes, tehes seda kahjustamata tänaste rahvarõivameistrite tööd st. kasutatakse küll rahvariide motiive kuid ei kopeerita neid otseselt.

Kõhutants ja jooga rasedatele

Amira tuliuus kauaoodatud “Amira’s Belly Dance and Yoga for pregnancy” DVD on nyyd joudnud Eestisse.
Tervelt 3,5 tundi pikk DVD sisaldab jooga harjutusi ja spetsiaalselt rasedatele moeldud kohutantsu liigutusi.
Ei puudu ka tugevust treenivad ja harjutused mida saab teha otse eelsynnitus faasis.
Samutid sisaldab DVD yle 1 tunni intervjuusid ammaemanda, kiropraktiku ja 6 kohutansijast emmega.
Boonuseks ka 2 Amira esinemist rasedana ja valjajaetud klipid.

DVD on inglise keelne!

DVD’d saab kauplusest Arabesque, mis asub Tallinna sadama piirkonnas, kaubanduskeskuses Sadamarket (C-korpuse esimesel korrusel), aadressiga Sadama tn 6/8, Tallinn, Eesti.
web-leht: www.dahab-group.ee
e-mail: arabesque@dahab-group.eu
telef: +372 5112244

vaata ka siia
www.pregnantbellydance.com

Google Earth kaardiprogramm

Google näitab nüüd ka maa-ameti kaarte
Alo Lõhmus

Populaarse kaardiprogrammi Google Earth kasutajad saavad nüüdsest lihtsa hiireliigutuse abil vaadata ka maa-ameti hea resolutsiooniga ortofotosid.

Google Earth on kaardiprogramm, mis võimaldab uurida meie planeedi mis tahes punktist tehtud satelliidifotosid. Eesti ala on siiani fotodega kaetud suhteliselt ebaühtlaselt: kui mõnest piirkonnast tehtud piltidel on näha isegi inimesed tänavail, siis teisal pole võimalik eristada hooneidki.

Selle vea saab nüüd hõlpsasti parandada, kasutades uut teenust, mis ühendab Google Earthi programmi ning maa-ameti heatasemelisi ortofotosid (ortofoto on aerofoto, millelt on kõrvaldatud maapinna reljeefist, kaamera kaldest jms tingitud moonutused).

Selleks tuleb leheküljelt www.maaamet.ee alla laadida vastav fail ning järgida samas toodud üksikasjalikke juhendeid. Kogu protseduur ja kaar­tide kasutamine on tasuta.

Maa-ameti geoinformaatika osakonna juhataja Kristian Teiter ütles, et kaarte saab lisaks Google Earthile kasutada kõigi programmidega, mis tulevad toime WMS-standardi teenuste käitlemisega.

Maa-ameti kaarte saab endiselt vaadata ka ameti veebilehel asuva kaardiserveri kaudu ning kasutada sealseid lisavõimalusi katastriüksuste piiride uurimiseks, muinsuskaitseobjektide otsimiseks, ajalooliste kaartide vaatamiseks ja muuks sääraseks.

«Veel mõni aasta tagasi oli Eesti maa-amet üks väheseid, kui mitte ainus riiklik kaardistusagentuur Euroopas, kes sellist kaardiserveri kasutamist tasuta võimaldas,» lausus Teiter. «Praegu oleme üks esimesi maa-ameteid, kelle katastrikaardid on vaadatavad Google Earthis.»

Maa-amet uuendab Eesti aerofotosid oma lennuki abil, hiljuti lisandusid värsked pildid Hiiu- ja Saaremaast.

Ajajuhtimisveeb

PRESSITEADE
10. veebruar 2009

Alustas tööd uus veeb ajajuhtimine.ee

Täna alustas tööd uus veeb ajajuhtimine.ee, mis on Eestis esimene ainult ajajuhtimisele pühenduv veebikeskkond. Veeb sisaldab ajajuhtimisspetsialisti Ardo Reinsalu poolt kogutud teoreetilisi ja praktilisi nõuandeid. Lisaks on olulisel kohal Eesti tippjuhtide ja spetsialistide poolt veebis avaldatud näited praktilistest kogemustest.

„Olen aastaid tundnud huvi ajajuhtimisega seotud teemade järele,“ räägib veebi autor Ardo Reinsalu. „Koolituste ja inimestelt saadud tagasiside veenis mind, et Eestis oleks vaja omakeelset ja mugavat allikat, kust igapäevaste olukordadega paremaks lahendamiseks asjalikke nõuandeid ammutada. Sellest sündiski ajajuhtimine.ee.“

Ajajuhtimine on tänases majandusolukorras muutumas aina olulisemaks. Mitmed organisatsioonid on 2009. a. alguses tellinud ajajuhtimise koolitusi vajadusega õppida oma ressurssi säästlikumalt kasutama ja teha seetõttu samade inimestega ära rohkem tööd. Ajajuhtimise veebist saab näpunäiteid nii algaja kui kogenud aja juht. Teemad on nii päeva planeerimisest, telefoni- ja emaili kasutamisest kuni ajurünnakute ja muude efektiivsust toetavate töövõteteni välja. Ei puudu ka viited inglisekeelsest veebist kättesaadavatele ajajuhtimisele pühendatud allikatele, mida tõsisem huviline saab omal käel edasi uurida.

„Me kõik teeme oma aega juhtides tüüpilisi vigu, kuna ajajuhtimist ei õpetata meile ei koolis ega organisatsoonides,“ selgitab Reinsalu. „Õnneks on olemas lihtsad näpunäited ja nõuanded, kuidas teatud tüüpsituatsioonides oleks õigem käituda ja nende soovituste edastamine ongi ajajuhtimine.ee veebi eesmärk.“

Ardo Reinsalu on ajajuhtimisspetsialist, on olnud seotud erinevate ettevõtete ja rahvusvaheliste suurprojektide juhtimisega, mille käigus saadud kogemused on andnud just hästi praktilise vaatenurga. Ardo on 2007. a. ilmunud raamatu „Praktiline ajajuhtimine“ autor, tegelenud aastaid koolitamisega ja avaldanud artikleid ajajuhtimise teemadel.

Täiendavat teavet leiab aadressilt www.ajajuhtimine.ee või veebi autorilt aadressil ardo@ajajuhtimine.ee.

Ardo Reinsalu
autor