Rõdukastides ja lillepottides tuleks mulda vahetada igal aastal

TTÜ lühiintervjuu

29.4.2016

Rõdukastides ja lillepottides tuleks mulda vahetada igal aastal

Kevadistest aiatöödest ning mulla tervisest räägib TTÜ Tartu Kolledži keskkonnakaitse professor Mari Ivask.

Kas kevadiste aiatöödega või potipõllundusega võib juba alustada?

Tänavune kevad ei ole potipõllumehele helde olnud – sooja ja päikest on napilt ja aiatööd ei ole õiget hoogu sisse saanud. Ilmajaamad lubavad lähiajal peatset soojakraadide lisa, mis tähendab, et aiatööde kõrghooaeg on kohe-kohe käes. Muidugi on aias tööd juba praegu – praeguseks peaks talvekatted olema eemaldatud, puude ja põõsaste oksad lõigatud, sügisene ja talvine risu koristatud. Vanad lehed, talvine kattematerjal, eelmise aasta lillevarred sobivad hästi komposteerimiseks. Öökülmaoht aga veel püsib ja sellega tuleb arvestada, kui aias kasvatatakse külmaõrnu taimi. 

Kuidas turgutada mulda?

Rõdukastides ja lillepottides tuleks mulda vahetada igal aastal, enne uute taimede istutamist. Potipõllumees ja aiapidaja leiab aiapoodidest ja -osakondadest kõikvõimalikke mullasegusid igasugusteks juhtudeks: külvi-ja pikeerimismuld, istiku-, toataimede, lille-, ürdimuld, aga ka kestvus- ja päikesemuld.

Mullasegud on koostatud selliselt, et seal on vajalikud toitained õiges vahekorras, ja kui neid kasutada vastavalt sihtotstarbele, on tulemus väga hea.

Soovitan valida võimaluse korral kompostmullasegusid, milles lisaks taimetoitainetele sisaldub ka kasulikke mikroorganisme, ensüüme ja muid mullatervise seisukohalt olulisi koostisosi. Muidugi sobib hästi ka oma aia kompost.

Viimastel aastatel on Eestis hoo sisse saanud vihmausskomposti ja selle segude tootmine, mille kasulikkus mullale on eriti suur. Vermikompost on 100% looduslik vihmausside poolt lagundatud materjal, mis ei sisalda kemikaale ning mis lisaks mulda parandavatele omadustele tõstab taimede vastupidavust kahjurite ning taimehaiguste suhtes.

Miks on vajalikud mullaloomad – vihmaussid, mardikad, kas ka mutid?

Kevadel, kui külmunud maa üles sulab, muutub ka mullaelustik aktiivseks. Kevadiste aiatööde kõrghooajal on elusorganismide aktiivsus kõrge. TTÜ Tartu Kolledžis oleme viimastel aastatel koos keskkonnajuhtimise ja tööstusökoloogia üliõpilastega uurinud mullaelustikukooslusi seal, kus neid on mõjutanud inimtegevus (rekultiveeritud kaevandusalad, erinev põllumajanduslik tegevus, jäätmete ladestusalad, soolatud teeservad) või mõni looduslik tegur, näiteks üleujutused Matsalu luhtadel. Päris mitu bakalaureusetööd keskkonnajuhtimise erialal ning magistritööd tööstusökoloogia erialal on koostatud ja kaitstud vermikompostist.

Taim(kõdu)toidulised ja loomtoidulised mullaloomad viivad läbi lagunemisprotsesse, mille tulemusena vabanevad taimetoitained. Kiskjad (ämblikud ja mõned mardikad) jahivad ja söövad teisi selgrootuid ja selle protsessi käigus hävitavad nad hulga taimekahjureid. Vihmaussid uuristavad mulda vertikaalseid ja horisontaalseid käike, mis muudavad mulla kobedamaks, parandavad mulla õhuga varustatust ning soodustavad vee liikumist mullas. Lisaks on vihmausside väljaheited (nende seedekulglast läbi käinud muld, mis on rikastatud mikroorganismide ja ensüümidega) heaks elupaigaks mulla mikroorganismidele, kes soodsates tingimustes kiiresti paljunevad. Mutid toituvad vihmaussidest ja nende jahil nad uuristavad käike ning tekitavad mullakuhilaid maapinnale. Nad on enamasti aiapidajatele nuhtluseks, kuid mõistlikult neid tõrjudes on võimalik, et nad väldivad alasid, kus neid ei soovita näha. 

Teadlik aiapidaja teab ka, et mullas elab mikroobikooslus – bakterid ja seened, kes osalevad kõigis mullas toimuvates protsessides: lagundavad orgaanilist ainet, kujundavad ja säilitavad mulla struktuuri, puhastavad mulda saasteainetest. Kuidas mullaelustikku kaitsta? Mullaorganismid elavad, tunnevad end hästi ja on aktiivsed mullas, kus on piisavalt vett, õhuhapnikku ja toitaineid.

Mullaelustikukooslust on võrreldud sümfooniaorkestriga – selle koostöö on suurepärane, kuid vaid ühe instrumendi – ühe häiritud organismirühma vale toon rikub ära kogu tulemuse. Hästi õhustatud, parajalt niiskes toitaineterikkas mullas tunneb mullaelustik end hästi ning talitleb normaalselt. Muld on elus ja toimib hästi seni, kuni on elus ja aktiivne mullas elav elustikukooslus. Seega, kaitstes oma mulda, kaitseme ka mullaelustikku.

Küsis Krõõt Nõges, TTÜ pressiesindaja

Päästjaid on oodata 16 000 koduukse taha

PÄÄSTEAMET
12. mai 2016
Pressiteade

Päästjaid on oodata 16 000 koduukse taha

Tõsiste tuleõnnetuste jada ei taha kuidagi lõppeda ja tules hukkunute arv kahaneda. Sellel aastal on tulekahjude tagajärjel hukkunud juba 21 inimest, nende hulgas kaks last! Kõik hukkunud viibisid oma kodus. Ühe nädalaga jättis elu tulle lausa kuus inimest! 13 hukkunul puudus kodus elupäästev suitsuandur! Eelmise aasta jooksul hukkus tules 50 inimest. Suitsuandur puudus 20 hukkunu majapidamises, 11 juhul oli suitsuandur küll olemas, kuid ei olnud nõuetekohaselt paigaldatud.

Sellel aastal koputavad päästjad ligi 16 000 kodu uksele üle Eesti. Ja loomulikult mitte niisama, vaid eesmärgiga anda inimestele väärt nõu, kuidas oma elu tuleohutult elada. 

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu sõnul on kodukülastuste eesmärgiks aidata inimestel mõista, kui oluline on tuleohutus ning kuidas sellele tähelepanu pööramine võib tõsta inimese elukvaliteeti ja samas, kuidas selle eiramine võib elu jäädavalt muuta. „Suurem osa traagiliselt lõppenud tulekahjusid leiab aset just kodudes, sest inimesed sageli ei märkagi enda tuleohtlikke käitumisharjumusi ja ei oska õnnetusi ära hoida. Päästjad on aga omaala spetsialistid, kes oskavad kodu tuleohutusalaseid ohte märgata ja teie tähelepanu sellele pöörata. Lubage ennast vaid aidata,“ julgustab Tammsalu päästjaid oma kodudesse ootama ja kutsuma.

Tammsalu valgustab lühidalt, mis kodunõustamiste käigus toimub: „Kodunõustamisel vaadatakse näiteks üheskoos teiega üle küttekolded ja elektrisüsteemid, suitsuanduri õige asukoht ning testitakse suitsuanduri korrasolekut. Nõustatakse, kuidas on kõige ohutum, teile endale, ladustada näiteks küttematerjali. Need on põhilised ohukohad tuleohutuse seisukohalt, millele koos koduomanikuga lahendusi püütakse leida.“ „Eraldi tahame rõhutada, et kodukülastuse käigus ei trahvita kedagi, pigem on selle eesmärk siiski vähendada üheskoos tulekahju tekkimise tõenäosust ja seeläbi muuta just teie kodu ohutuks,“ selgitab Alo Tammsalu.

Kodust tuleohutust aitavad hinnata teie kodule lähima komando kutselised või vabatahtlikud päästjad ning regiooni päästeteenistujad. Nõustamisi viiakse läbi kuni käesoleva aasta lõpuni. Kodukülastuse läbiviijad tunneb ära Päästeameti eraldusmärkidega riietuse ning esitatava töötõendi järgi, mille õigsust on võimalik kontrollida helistades päästeala infotelefonile 1524.

„Kodukülastajad võivad sattuda kõigi ukse taha, aga teeme tihedat koostööd kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega, et jõuda kõige rohkem abi vajavate inimesteni. Paha ei tee seegi, kui teie ise annate päästeala infotelefonile 1524 või kohalikule omavalitsusele teada abivajavast kodust. Kindlasti ei tohi ilmselgeid ohumärke – napsitamine ja toas suitsetamine, katkised küttekolded, elektri või suitsuanduri puudumine- ignoreerida. Ohust teatamisega näitate, et hoolite nii endast kui ka oma kogukonnast,“ selgitab Päästeameti peadirektori asetäitja Tammsalu, kuidas omalt poolt kaasa aidata.

„Kodu Tuleohutuks!“ on Päästeameti poolt 2007. aastal ellu kutsutud tegevus, eesmärgiga muuta Eestimaa kodud tuleohutuks andes nõu, kuidas elada nii, et tuleõnnetusi ei juhtuks.

Soovitused vererõhu korrektseks mõõtmiseks

Eesti Hüpertensiooni Ühing

Eesti Kardioloogide Selts

Pressiteade,

16. mai 2016

Liiga kõrge vererõhk kimbutab enam kui kolmandikku elanikkonnast

Homme, 17. mail tähistatakse kogu maailmas hüpertensioonipäeva. Teema on aktuaalne ka Eestis, sest kõrgvererõhktõbi on enim levinud südame –ja veresoonkonnahaigus.

Ülemaailmse hüpertensioonipäeva teema rõhutab, et igaüks peaks oma vererõhu väärtust teadma. Perearst ja Eesti Hüpertensiooniühingu president dr Signe Alliksoo sõnul ei tea inimesed sageli, et neil on kõrgenenud vererõhk, kuna  tihti kindlaid kaebuseid ja sümptome ei esine.

„Kõrgenenud vererõhk on üks peamisi südamehaiguste kujunemise riskifaktoreid. See põhjustab näiteks südame isheemiatõbe (mis võib ilmneda rinnaangiini ehk stenokardiana, südameinfarktina, äkksurmana), südamepuudulikkust, neerupuudulikkust või ajuinsulti,“ toob arst välja.

Kardioloog dr Margus Viigimaa sõnul on kõrgvererõhktõbi maailmas kõige enam suremust ja invaliidistumist põhjustav haigus. „Eriti tihe on hüpertensiooni seos ajuinsuldiga. Kõrgenenud vererõhk põhjustab südame kroonilise ülekoormuse, mis viib ägedate südamehaiguste ja südamepuudulikkuse tekkeni,“ selgitas ta.

Kõrgvererõhutõve ennetamiseks ja juba diagnoositud haiguse esinemisel on oluline vaadata üle oma eluviisid. Näiteks tuleb tähelepanu pöörata liikumisele, jälgida toitumist ning loobuda suitsetamisest. Juba diagnoositud haiguse korral on oluline võtta ravimeid vastavalt arsti ettekirjutusele.

Perearst soovitab vererõhku kontrollida vähemalt korra aastas: „Eriti hoolikalt tasub vererõhku kontrollida, kui suguvõsas on kõrge vererõhuga inimesi või kui varem mõõdetud vererõhu väärtused on olnud piiripealsed.“  Kindlasti on oluline järgida juhiseid ja soovitusi vererõhu õigeks mõõtmiseks.

Südameapteekides üle Eesti on võimalik mõõta oma vererõhku tasuta. Lisaks vererõhu mõõtmisele on soovi korral võimalik tasu eest määrata veresuhkrut, hemoglobiini, kolesterooli ja kehakoostist.

Apteekide nimekirja, kus on võimalik tervisenäitajaid mõõta, leiate siit: https://www.sudameapteek.ee/apteegid/kiirvalik/N%C3%B5ustamiskabinettidega%20apteegid.

Soovitused vererõhu korrektseks mõõtmiseks

• Koju soovitatakse osta  ainult õlavarrelt mõõtvat vererõhuaparaati, mitte  randmelt mõõtvaid aparaate, mis kipuvad valesid tulemusi andma

• Kasutage alati ainult tehniliselt korras aparaati.

• Vererõhu täpse mõõtmistulemuse saab siis, kui manseti suurus on õige. Mansett peab katma vähemalt 2/3 õlavarrest. Manseti õige suuruse saate selgitada järgmiselt: - õlavarre ümbermõõt 26-32 cm: kasutage standardmõõtmetega mansetti (pikkusega 12–13 cm ja laiusega 35 cm); - õlavarre ümbermõõt kuni 26 cm: kasutage väiksemat mansetti; - õlavarre ümbermõõt üle 33 cm: kasutage suuremat mansetti.

• Vererõhu mõõtmisel on oluline:

1. Enne mõõtmist istuge 5-10 minutit rahulikult.

2. Pool tundi enne

mõõtmist vältige kohvi joomist, suitsetamist ning rasket füüsilist pingutust.

3. Mõõtmiseks toetage

käsi alusele, mis on südamega samal kõrgusel.

4. Manseti alla ei tohi jääda mõõtmist segavaid, pigistavaid riideid.

Mõõtke kodus vererõhku kindlatel kellaaegadel 1–2 korda päevas, vähemalt kaks korda järjest, 1–2

minutiliste vahedega. Mitmekordne mõõtmine tagab vererõhu väärtuste korrektse hindamise.

Korrake mõõtmist, kui vererõhu mõõtmise tulemused üksteisest tugevasti erinevad.

• Mõõtke vererõhku esialgu mõlemal käel, sest mõõtmistulemused võivad olla erinevad. Edaspidi mõõtke kodus vererõhku sellel käel, millelt olete saanud kõrgemad vererõhu väärtused.

• Ebaregulaarse südametegevuse korral (nt südame rütmihäirete esinemisel) võib vererõhu mõõtmine olla häiritud ja sel juhul tuleb mõõtmist korrata. Automaatne aparaat ei anna alati õigeid tulemusi.

• Märkige mõõdetud vererõhu väärtused ja ka pulsisagedus vererõhupäevikusse. See annab ülevaate teie vererõhu ja pulsisageduse väärtustest ning võimaldab arstil muuta vajadusel ravi. Võtke

vererõhupäevik arsti või õe vastuvõtule alati kaasa.

• Vajadusel paluge, et perearst, pereõde või apteeker õpetaksid teid õigesti vererõhku mõõtma. Kui teie vererõhu väärtused on normist kõrgemad (optimaalne vererõhk täiskasvanul on 120/80 mmHg), pöörduge kindlasti oma perearsti või pereõe poole.

Lisainformatsioon:

Eesti Hüpertensiooniühing www.ehy.ee

Täiskasvanute kõrgvererõhktõve patsiendijuhend www.ravijuhend.ee

Algavad tee-ehitustööd Hiiumaal

 MAANTEEAMETI PRESSITEADE

23.05.2016

Sellest nädalast algavad esimesed tee-ehitustööd Hiiumaal

2016. aastal on Hiiumaal ette nähtud suuremahulisemad teetööd olemasolevate amortiseerunud teelõikude rekonstrueerimiseks  ja liiklusohtlike teelõikude ümberehitamiseks. Olulised ehitustööd toimuvad neljal teelõigul.

Täna algavad tee-ehitustööd Kärdla–Käina maanteel  Tammela–Ristivälja 5,4-kilomeetrisel lõigul (km 11,4-16,8), mille käigus rekonstrueeritakse suures mahus maanteed. Tööde käigus toimub olemasoleva metsa raadamine, teekatendi freesimine, truupide ehitus, muldkeha remont ning kogu teelõigule rajatakse kompleksstabiliseeritud alusele uus asfaltbetoonkate, samuti uuendatakse liikluskorraldusvahendeid. Tööd algavad metsa ja võsa raadamisega ja alates  6. juunist 2016 alustatakse katendi freesimis- ja mullatöödega. Objekt valmib augusti lõpuks.

Ehitustöödega on hõlmatud veel kolm teelõiku:

- riigitee nr 80 Heltermaa - Kärdla - Luidja km 22,380-22,630 Lennujaama tee ristmiku ümberehitus;

- riigitee nr 12136 Puski - Kõpu - Ristna km 10,300-10,500 Annomäe ristmiku  ümberehitus;

- riigitee nr 12136 Puski – Kõpu - Ristna km 7,150-10,300 katte taastusremont.

Neil teelõikudel algavad teetööd hiljem ning sellest antakse täiendavalt teada enne ehitustööde algust. Eeldatavalt algavad järgmiste objektide tööd juulis.

Tööde tsoonis kehtestatakse liikumiskiiruseks 30–50 km/h,  objekti läbimiseks tuleks liiklejatel arvestada sõiduaja pikenemisega tavapärasele lisaks kuni 10 minutit.  Kõigi tööde puhul, kus pole tagatud vähemalt 1+1 sõiduraja olemasolu kasutatakse  tipptundidel liikluse reguleerijaid, muudel aegadel kasutatakse liikluse reguleerimiseks foore. Jaanipäeva-aegsel perioodil, 22.06–26.06 ei teostata teetöid liikluse sujuvamaks kulgemiseks.

Hiiu maakonna riigiteede ehitustöid teostab Nordecon AS ja Hiiu Teed OÜ. Ehitustööde omanikujärelevalvet teostab Teede Tehnokeskus AS. Lepingu maksumus koos käibemaksuga on kuni 2 035 660,80 eurot ning töid rahastatakse riigieelarvest.