Uus merekaart ja sadamaplaan

VEETEEDE AMET tarkusepäeval: Ohutuks meresõiduks tuleb navigatsioonikaardid ažuuris hoida

Veeteede Amet

1. septembril 2016

Tallinnas, Valge tn 4

Tänase tarkusepäeva puhul tuletame kõigile veeliiklejatele meelde, et ohutu meresõidu üheks eelduseks on korrigeeritud navigatsioonikaartide olemasolu. Sestap tuleb veeliiklejal oma navigatsioonikaarte jooksvalt korrigeerida ja joone peal hoida. Iga kuu esimesel kuupäeval ilmub eesti- ja inglisekeelne võrguväljaanne  "Teadaanded Meremeestele", mille II osa sisaldab kaardikorrektuure, mille igaüks saab täpselt ka oma navigatsioonikaartidele kanda.

Seekordses, 1. septembri "Teadaanded Meremeestele" väljaandes on muuhulgas palju korrektuure, kus kaartidele tuleb märkida ajaloolisi vrakke. Väljaande lisades on toodud kaardikorrektuurid niisugusel kujul, mille saab välja trükkida ja oma navigatsioonikaardile kleepida.

Seekordsete teadaannete Lisas 1 on uus Lohusalu sadama plaan, mis tuleb välja trükkida ja kleepida kaardiatlase "Eesti merekaardid 2. osa Väinameri. Suurupi poolsaarest Saaremaani (2013, 2015)" lk 43 senise Lohusalu sadama plaani asemele. Lisas 2 on aga Soela sadama plaan, mis tuleb välja trükkida ja kleepida sama kaardiatlase juurde lisalehena (kuna varasemalt seda sadama plaani seal ei olnud). Kuigi väljaanne "Teadaanded Meremeestele" ilmub kord kuus, uuendatakse navigatsiooniteavet ja kantakse korrektuurid elektroonilistele kaardirakendustele pidevalt, jooksvalt. Maa- ja merekaardirakenduses või nutimeres on enamasti juba kõik korrektuurid sisse viidud enne või samal ajal, kui need "Teadaannetes Meremeestele"  ilmuvad.

"Teadaanded Meremeestele" ilmus ka aastatel 1918–1940 ning pärast taasiseseisvumist hakkas Veeteede Amet neid taas välja andma 1994. aastast, esialgu paberkandjal, nüüd siis ainult võrguväljaandena. Siinkohal toome ära ka ühe Ühendkuningriigi hüdrograafiaameti soovitatud video, kus näidatakse, millega ja kuidas kaardikorrektuure ise teha.

Teadlaste öö 2016 Pühalepas ja Emmastes

Tänavu toimub läbi aegade suurim Teadlaste Öö Festival

26.-30. septembrini toimuv 11. Teadlaste Öö Festival toob sellel aastal kaasa üle 900 teadussündmuse rohkem kui 40 kohas üle terve Eesti. Festivali tänavuseks peateemaks on teadus ja ulme.

Festivali korraldaja Riina Nõupuu sõnul on tänavuse festivali sündmusterohkus tingitud koolide, lasteaedade ja noortekeskuste väga suurest huvist osalemise vastu.

„Kui me eelmisel kümnel aastal oleme vaeva näinud selle nimel, et festival oleks tõsiselt üle-eestiline, siis tänavu saame uhkusega öelda, et me oleme selle saavutanud. Festivaliga on seotud rohkem kui 100 asutust ja ligi 2000 inimest,“ tutvustas Nõupuu.

„Lisaks juba traditsiooniks saanud sündmustele, nagu õuekino, laborikülastused või teaduskohvikud, toome sellel aastal huvilisteni rahvusvahelise teaduse stand-up võistluse FameLab, mis toob 30. septembril AHHAAsse kokku nii noorteadlased kui ka juba päris tuntud professorid,“ lisas ta.

Festivali tänavuseks peateemaks on teadus ja ulme. Kaaskorraldaja Annika Vesselovi sõnul sai teema valitud põhjusega, et see annab võimaluse keskenduda tulevikule ja teaduse senisele arengule.

„Selle suure ulme taga on väga tihti teadlaste töö ja pühendumus ning just sellele me soovimegi tähelepanu pöörata,“ rääkis ta. „Üks ulmelisemaid teadusharusid, millele sel aastal keskendume, on sünteetiline bioloogia ja Eesti teadlaste panus sellesse. Festivali raames on meil antud valdkonnale pühendatud nii filmiõhtuid kui ka teaduskohvikuid.“

26.-30. septembrini aset leidev Teadlaste Öö Festival toimub juba 11. korda. Seekordne festival on läbi aegade suurim, kuna üle Eesti toimub rohkem kui 900 eriilmelist teadussündmust. Tegemist on mitte ainult Eesti, vaid ka kogu Baltikumi suurima teadusfestivaliga.

Teadlaste Öö Festivali eesmärk on näidata, et teadus ümbritseb meid kõikjal ning seeläbi innustada noori teadushuvilisi oma eesmärke ellu viima.

Festivali ametlik veebikodu asub aadressil www.teadlasteöö.ee

Fotovalik koos pildiallkirjadega eelmisest aastast - https://www.dropbox.com/sh/9mbhsapn5ce4ry5/AABOyj3A8ihWV_AxKbC9Bnofa?dl=0

Lisainfo:

Riina Nõupuu

Teadlaste Öö Festival 2016 korraldaja

E-mail: riina.noupuu@ahhaa.ee

Tel. 5597 5839

Sõru-Triigi laevaliinile 1. oktoobrist Kihnu Veeteed

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Pressiteade
05.09.2016

Sõru-Triigi laevaliini hakkab teenindama Kihnu Veeteed

1.oktoobrist hakkab Saaremaa ja Hiiumaa vahelist parvlaevaliini opereerima AS Kihnu Veeteed. Operaatoriga koos vahetub ka Soela väina ületav parvlaev, laevaühendusse auku ei jää.

„Läbirääkimised on olnud keerulised ja Saaremaa-Hiiumaa vahel reisivad saareelanikud peavad arvestama võimalusega, et oktoobris võib esimestel nädalatel liini teenindada pisut väiksem asenduslaev Reet, kuid edaspidi on kasutusel jääklassiga ja mõnevõrra suurem laev Subsea Seven. Kõige tähtsam on see, et laevaühendus kahe suursaare vahel ei katke,“ märkis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi merendus- ja lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi.

Sõlmitud avaliku teenindamise leping on lühiajaline, kestvusega umbes 7 kuud, kuna alates maist on liinile oodata uut reisiparvlaeva Soela. „Soela on esimene laev, mis on spetsiaalselt valmistatud Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks. Väärib märkimist, et üle Soela väina suursaarte vahel ühendust pidama hakkav laev on saanud oma lõpliku kuju ja seadistused just kohalike Baltic Workboatsi meistrite käe all,“ selgitas Linnamägi.

Praeguse vedajaga, OÜ-ga Väinamere Liinid sõlmitud leping lõpeb septembri lõpus, mistõttu korraldas MKM kolm riigihanget, mis erinevatel põhjustel nurjusid. Seetõttu otsustati neljandal korral väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasuks, millele laekus üks pakkumus AS-ilt Kihnu Veeteed.

Sõru-Triigi parvlaevaühenduse aastane dotatsioonisumma riigilt on ligikaudu 1,3 miljonit eurot.

Lisainfo:

Rasmus Ruuda
MKM, avalike suhete osakonna juhataja
rasmus.ruuda@mkm.ee
6256429

10.-18. september spordinädal

Pressiteade

06. september 2016

Spordinädal 2016 – enam kui 600 sündmust üle Eesti!

10.-18. septembrini tähistatakse Eestis teist aastat järjest üle-Euroopalist spordinädalat, mis tänavu kutsub nii noori kui täiskasvanuid üles leidma endale sobiva liikumisrütmi.

Spordinädalast võtab osa 350 üldhariduskooli, kümned spordiklubid ning mitmed ettevõtted ja organisatsioonid, kes viivad läbi kõikvõimalikke sündmusi. Kavas on näiteks virgutav võimlemine vahetundides, töökollektiivi tervise- ja liikumispäevad, aga ka suurele publikule suunatud avatud treeningud.

Eesti Olümpiakomitee asepresidendi ja spordinädala patrooni Jüri Tamme sõnul on meeleolukad sündmused parim viis erinevas vanuses inimestele endale sobiva liikumisrütmi leidmiseks ja oma keha ja vaimu tugevdamiseks.

“Spordinädala moto “Leia oma rütm!” kutsub inimesi avastama uusi võimalusi liikumis- ja spordiharrastuseks ja seda tehes leidma sobiv sagedus nende harrastamiseks,” ütles Tamm. “Eesti elanikud ei liigu piisavalt. See on fakt. Tervislikumaks ja tervemaks eluks piisab tegelikult juba õige vähesest, alustuseks kas või igapäevastest pooletunnistest jalutuskäikudest või vähe hoogsamast trennist paar-kolm korda nädalas.”

Nagu mullu, keskenduvad koolid laste ja noorte harimisele ning neisse liikumisrõõmu süstimisele, korraldades lisaks spordipäevadele, ühistele matkadele ja treeningutele ka harivaid loenguid, aktiivseid ja sportlikke tegevusi vahetundides jpm.

Konkreetseid spordialasid, nende võimalusi ja eripärasid kutsuvad avastama spordiklubid, pakkudes avatud treeningute kaudu võimaluse leida enda jaoks uus, huvitav ja tervislik harrastus.

“Avatud treening on tasuta või tavalisest oluliselt soodsam võimalus tutvuda uue spordiala või treeninguga. Valida saab rühmatreeningute, orienteerumise, jalgpalli, vibulaskmise, tennise ja paljude teiste tuntud ning eksootilisemate alade vahel,” julgustas Tamm. “Osaleda saavad nii noored, täiskasvanud kui seeniorid, enamasti pole vaja erilist varustust või eelnevaid oskusi. Tähtis on julgus peale hakata!”

Eesti noorte puhul on liikumise ja spordiga tegelemine langustrendis ning muutused laste üldiste tervisenäitajate osas paraku negatiivsed, mistõttu on teistkordselt toimuva spordinädala üks oluline fookus just noortel.

Eesti noorte vähest liikumisharjumust on välja toonud mitmed uuringud. Tartu Ülikooli liikumislabori hiljutine uurimus näitas, et Eesti lapsed liiguvad piisavalt vaid kuuenda kuni kaheksanda eluaastani. Alates kaheksandast eluaastast on trend aga langev. Normi piires ehk vähemalt 1 tunni päevas liigub vaid 27% poistest ja 13% tüdrukutest. See on viinud ka kaaluprobleemideni. Nt vahemikus 2003 – 2012 kasvas rasvunud noorte arv 5-6 korda.

Kõik spordinädalal toimuvad sündmused on leitavad aadressil www.spordinadal.ee, põnevat infot ja värskeid uudiseid leiab Facebooki lehelt www.facebook.com/eestimaaliigub.

Euroopa spordinädal on Euroopa Komisjoni algatus, millega soovitakse tõsta inimeste liikumisharrastuse ja spordialast teadlikkust terves Euroopa Liidus. Spordinädal 2016 läbiviijad Eestis on Ühendus Sport Kõigile, Eesti Olümpiakomitee, Kultuuriministeerium, Eesti Koolispordi Liit, Eestimaa Spordiliit Jõud, piirkondlikud spordiliidud. Spordinädal 2016 toetajad on Euroopa Komisjon, Coop Eesti ja Tallink.

Lisainfo:

Peeter Lusmägi

EOK liikumisharrastuse juht

51 19 152

Õppevideote sari 5-12aastaste laste vanematele

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
6. september 2016

Teavituskampaania aitab lapsevanematel arendada oma vanemlikke oskusi

Tervise Arengu Instituut alustas sellest nädalast esmakordselt vanemlike oskuste arendamise kampaaniaga. 5–12-aastaste laste vanematele suunatud teavituskampaania „Elus juhtub“ eesmärk on aidata vanematel arendada oma vanemlikke oskusi ning näidata praktilisi tegutsemisviise erinevate käitumisprobleemidega toimetulekuks.

„Iga lapse arengus on oluline roll vanematel ja nende toimetulekul laste kasvatamisega. On teada, et vanemate kasvatuspraktika, seda eriti lapse varases eas, mõjutab lapse tulevikku rohkem kui jõukus, klassikuuluvus, haridus või mis tahes muu sotsiaalne faktor,“ ütles Tervise Arengu Instituudi vanemahariduse ekspert Ly Kasvandik.

Kuigi laste arv Eestis on viimastel aastatel näidanud langustrendi, on abivajavate laste arv kahekordistunud. Käitumisprobleemid, sh tähelepanuprobleemid, hüperaktiivsus ja agressiivne käitumine on laste ja noorte seas üha sagedasemad. Käitumishäired on omakorda teiste probleemide põhjustajaks: mahajäämus koolis, depressiivsus, tubaka, alkoholi ja narkootikumide varane proovimine ja kuritarvitamine ning teised riskikäitumised. Hiljem võivad need edasi viia tõsisemate probleemideni nagu kuritegevus, sõltuvus, koolist väljalangemine ja töötus.

 

„Seepärast on oluline pakkuda lapsele turvalist keskkonda, kus oleksid samaaegselt olemas kehtivad selged piirid ja reeglid ning teiselt poolt hooliv ja turvaline keskkond. See mõjub abistavalt lapse enesehinnangule ja toetab parimal võimalikul viisil lapse arengut,“ lisas Kasvandik.

Probleemid kanduvad edasi ühelt põlvkonnalt järgmisele. Need lapsed, kes kasvavad üles peredes, kus vanemad ei oska oma laste kasvamise jaoks luua turvalist ja toetavat keskkonda, jäävad  suure tõenäosusega hätta ka oma laste kasvatamisel. See aga on vanemlike oskuste arendamisega muudetav.

Olulisim kampaania osa on veebilehel tarkvanem.ee  olev õppevideote sari. Õppevideod on üles ehitatud laste vaatenurgale toetudes. Kümnes ca 3-minutilises videos arutlevad lapsed eri teemadel oma pere tegemistest, kuidas nende kodus ühed või teised teemad lahendatud on, mida nad enda ja oma vanemate suhetest arvavad ning kuidas nende meelest vanemad mingites olukordades võiksid käituda. Video lõpukaadrites ilmuvad teema kokkuvõttena nõuanded lapsevanemale.

Tarkvanem.ee-s ilmuvad kampaania ajal ka õppevideotega ühtiva teemakäsitlusega artiklid ja töötab e-nõuandla, kus Tervise Arengu Instituudi eksperdid vastavad saabunud küsimustele lastekasvatamise teemal.

Kampaania on osa Tervise Arengu Instituudi vanemluse teemalistest tegevustest. Lisaks leiab tarkvanem.ee lehelt ka info vanemakoolituse programmist „Imelised aastad“ (http://tarkvanem.ee/koolitused/), mille eesmärk on aidata lapsevanematel paremini toime tulla ja ennetada laste käitumisprobleeme.

Kampaaniat ja vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitusi rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 programmist „Riskilapsed ja -noored“.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, maris.jakobson@tai.ee, 659 3906, 5302 2737

Väikelinnade 7. seminar Keilas

Sari „Väärtuslikud Eesti väikelinnad“  tutvustab 8. septembril Keilat.

Kaunite, omanäoliste ja sõbralike, ent pahatihti oma väärtust mitte märkavate väikelinnade tutvustamiseks on Eesti Muinsuskaitse Selts koostöös valla- ja linnavalitsustega alates 2011. aastast läbi viinud seminare väikelinnade miljöö ja arhitektuuri tutvustamiseks. Seminarid koos linnu tutvustavate ringkäikudega on toimunud Mustlas, Tõrvas, Sindis, Paldiskis, Kundas ja Türil. 

8. septembril sõidame Keilasse, kus ajaloolased, muinsuskaitsjad ja Keila linna arhitektuuri ning miljööga hästi kursis olevad eksperdid kõnelevad linna tekkeloost ja arengust. Juttu tuleb ajalooliste hoonete väärtustest, kuidas neid väärtusi hoida ja kasvatada. Ringkäik viib seminarist osavõtjad esmalt Keila koolihoone juurde, mis on ehitatud Eesti Vabadussõjas langenute mälestuseks, edasi teeme tutvust kiriku ja raudteejaamaga, käime meiereis ning endisel tankipolgu alal, vaatame Harju KEKi hoonetekompleksi. Päeva lõpetab näituse „Keila ehitab. Ühe alevi sünnilugu“ Harjumaa Muuseumis.

Tabavalt on öelnud Keila esimene linnapea Johann Tähe: „Keila tulevik on selles, et kes ei taha elada suures linnas (s.o. Tallinnas), see tuleb Keilasse. Siin võib ehitada oma ilusa majakese, harida väikest maalapikest ja elada rahus.“

Seminar „Keila – väärtuslik Eesti väikelinn“ toimub Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Keila linna ja Harjumaa Muuseumi koostöös. Kõik huvilised on oodatud!

Seminar toimub Keila linnavalitsuse ruumes Keskväljak 11 algusega kell 10.30.

Helle Solnask
Eesti Muinsuskaitse Selts

Haridustoetus vs. koolivõrgu reform

Riigikontrolli pressiteade

Riigi seatud piirangud haridustoetuse kasutamisel töötavad koolivõrgu korrastamise eesmärgile vastu

TALLINN, 6. september 2016 – Riigikontroll võib auditi tulemuste põhjal kinnitada, et riigieelarvest omavalitsustele õpetajate palgaks antud raha jõuab üldjuhul õpetajani, kuid süsteem vajab põhimõttelist reformi – praegune töötab koolivõrgu korrastamisele vastu. Liikuda tuleks haridustoetuse sihtotstarbe kaotamise suunas, et muuta see omavalitsuste n-ö sildita tulubaasi osaks.

Haridustoetuse sihtotstarve on liiga kitsas. Kuigi üldhariduskoolide pidamine on kohalike omavalitsuste üks olulisemaid ülesandeid, ei saa nad ise vabalt otsustada, kuidas kõige mõistlikumalt selleks antud raha kasutada. Haridustoetuse, mis 2016. aastal on ligi 237 miljonit eurot ja mis moodustab 14% omavalitsuse tuludest, kasutusreeglid on omavalitsusele rangelt ette kirjutatud. Raha saab see omavalitsus, kellel on kool, ning kohapeal puudub igasugune võimalus kaaluda toetusraha kasutamise alternatiive. Näiteks võib olla mõistlikum lastest tühjenev kool sulgeda ja pakkuda haridusteenust koostöös naaberomavalitsusega ning kasutada toetust osalt õpilasveo rahastamiseks, kuid praegu ei ole see lubatud. Ülereguleerimist on veelgi suurendanud riigi viimaste aastate soov tõsta õpetajate keskmist palka ennaktempos. See palk ületas möödunud aastal riigi keskmist palka juba 7% ja liigub eesmärgi suunas – ulatuda 2020.aastaks 120%-ni riigi keskmisest palgast. Õpetajate palgatõus on kahtlemata vajalik, kuid omavalitsustele peab jätma vabaduse ise otsustada, kuidas seda kogukonna huvides parimal moel kasutada.

Vastanduvate mõjude probleem haridustoetuse ja koolivõrgu programmi vahel. Omavalitsusele makstav õpilasepõhine haridustoetus sõltub sellele kinnitatud koefitsiendist. Mõni saab seetõttu õpilase kohta kaks korda enam toetusraha kui teine. Mõte on soodustada koolipidamist ka seal, kus see on mingil põhjusel kallim. Samas soovib riik, et ka koolide arv väheneks ja koolikorraldus muutuks tervikuna kuluefektiivsemaks, milleks on käima pandud koolivõrgu programm.

Riigikontroll on auditi käigus pannud tähele, et just suure toetuskoefitsiendiga omavalitsustel on mitmeid koole, mida annaks ilmselt teistega liita, kuid suurem toetus õpilase kohta seda ei soosi. Haridus- ja Teadusministeeriumi väide, et nii soositakse kodulähedase põhikooli säilimist, ei pea paika, sest kodulähedase põhikooli olemust ei ole määratletud, sisuliselt võivad selleks olla kõik olemasolevad koolid. Riigikontrolli arvates ei tohiks ühe valdkonna meetmed olla teineteisele suhtes vastanduva mõjuga. Nii raisatakse koolivõrgu korrastamisel vaid aega ja maksumaksja raha.

Riigil on haldusreformi käigus kavas analüüsida võimalikke muudatusi omavalitsuste rahastamismudelis. See peaks kindlasti puudutama ka haridustoetust. Riigikontrolli arvates tuleb liikuda haridustoetuse sihtotstarbe kaotamise suunas, et muuta see omavalitsuste sihtotstarbeta tulubaasi osaks. Samuti tuleb toetuse diferentseerimine omavalitsuste vahel selgemalt seostada kodulähedase põhikooli toetamise vajadusega. Suurema toetusmäära eesmärk peab olema igal konkreetsel juhul teada ja hariduspoliitiliselt põhjendatud. See ei tähenda õpetajate palgatõusust loobumist, kuna õpetaja palgataset saaks senisest enam mõjutada ka õpetaja palga alammäära kaudu.

Riigikontrolör Alar Karis ütles auditi tulemusi kommenteerides: „On selge, et sildistatud toetusraha ei täida seda eesmärki. Näiteks ei ole mõtet naabervallaga kokku leppida ja koos tugevamat kooli pidada, sest kui kool sulgeda, omavalitsus haridustoetust enam ei saa.

Auditiaruandes soovitab Riigikontroll liikuda haridustoetuse sihtotstarbe kaotamise suunas, et muuta see omavalitsuste n-ö sildita tulubaasi osaks. See motiveeriks omavalitsusi pingutama inimeste jaoks paindlike lahenduste leidmisel. Seejuures ei ole vaja karta õpetajate palgatõusu peatumist, sest õpetaja kohustuslik alampalk on kehtestatud ühtsena üle Eesti. Esialgu peaks kohustuslik alampalk jääma toeks soovitud palgatasemeni liikumisel.

Haldusreformi käigus tekkivad suuremad omavalitsused on motiveeritud koolivõrku enam korrastama ja ka suudavad neid otsuseid teha. Vabariigi Valitsus on haldusreformi käigus võtnud suuna integreerida riigieelarvelised toetused tulubaasi, et toetuste sihtotstarbelisuse vähendamisega tugevdada omavalitsuste iseotsustamist. Haridus- ja Teadusministeerium on oma seisukohaga – eelistada omavalitsuslike küsimuste üle otsustamisel riigi suuremat sekkuvat rolli – jäänud üksi.“

Taustaks

Haridustoetus on suurim sihtotstarbeline toetus, mida riik omavalitsustele maksab. 2016. aasta riigieelarves on selleks ette nähtud ca 237 miljonit eurot (s.o 14% omavalitsuse tuludest kokku). Enamiku sellest moodustab omakorda õpetajate palgatoetus. Auditis keskenduti õpetajate ja koolijuhtide palgatoetusele, mille kasutamist analüüsiti ja hinnati kümnes omavalitsuses (Albu, Ambla, Kullamaa, Paikuse, Suure-Jaani, Tähtvere vald, Keila, Sindi, Mustvee ja Mõisaküla linn ) ning nende üldhariduskoolides. Suures plaanis on raha läinud sinna, kuhu peab, ehk makstud või kavas maksta õpetajate ja koolijuhtide palkadeks. Siiski tuvastas Riigikontroll mõningad kõrvalekalded reeglitest.

Riigikontrolli peamised seisukohad haridustoetuse kasutamist analüüsinud auditi põhjal – küsimuste-vastuste vormis

Mis on haridustoetus kohalikele omavalitsustele (KOV)?

Haridustoetus või ka hariduskulude toetus on riigieelarvest makstav sihtotstarbeline toetus KOVidele. Selle sees eristatakse omakorda toetust põhikooli õpetaja palkadeks, gümnaasiumi õpetaja palkadeks, direktori ja õppealajuhataja palkadeks, täiendkoolituseks, õppevahenditeks ja koolilõunaks. Auditis keskenduti palgatoetusele. Toetuse täpne jaotus KOVide vahel määratakse igal aastal kindlaks Vabariigi Valitsuse määrusega.

Kui palju haridustoetuseks raha kulub?

2016. aastaks on ette nähtud ca 237 miljonit eurot. KOVide jaoks on see suurim riigieelarveline toetus, moodustades nende tuludest ühtekokku 14%.

Kas õpetajate palgatoetuse kasutamisega on KOVides suuri probleeme?

Pigem mitte. Auditeeritud KOVides oli väikseid kõrvalekaldeid reeglitest, kuid suures plaanis kasutati toetusraha nii, nagu peab, ehk see jõudis õpetajani. Võib öelda, et ettenähtud viisil raha ärakasutamisega saavad KOVid korrektselt hakkama.

Kas praeguse haridustoetuse puhul on ka midagi põhimõtteliselt valesti?

Jah. Põhimõtteline probleem on haridustoetuse liiga range sihtotstarve. Samuti on probleemne, et haridustoetuse ja hiljuti käivitatud koolivõrguprogrammi eesmärkides on teatav vastuolu – see ei motiveeri koolivõrku korrastama, sest kohalik omavalitsus saab haridustoetust vaid siis, kui tal on endal kool. Samuti pole süsteem rahaliselt motiveeriv, ergutamaks omavalitsust oma mitut kooli liitma.

Miks peaks riik võtma suuna kaotada haridustoetuse sihtotstarve?

Esiteks tuleb KOVile ühest küljest tagada piisav raha oma ülesannete täitmiseks, kuid tal peab olema ka vabadus otsustada, kuidas seda oma kogukonna huvides parimal moel kasutada. Kui raha kasutusala on ette määratud, ei ole see tingimus täidetud. Teiseks puudub praegu KOVil sisuline vastutus toetusraha mõistliku kasutamise eest, kuna kulutamise valikud on riik KOVi eest ära teinud.

Kui võtta, et lõppastmes on KOVi roll tagada kvaliteetse hariduse hea kättesaadavus, ei pea see ilmtingimata tähendama oma kooli pidamist, eriti väheneva rahvastiku tingimustes. Kooliharidust võib anda ka näiteks koostöös naaberomavalitsustega, kuid praegu saab toetusraha vaid see, kellel on oma kool. Teisisõnu: kaob kool, kaob ka toetusraha.

Koolipidamine on ühiskonna jaoks kulukas ettevõtmine, ja põhjendatult, kuid seda enam tuleb pingutada, et raha kasutataks targalt. Suurem vabadus toetuse kasutamisel loob paremad eeldused leida koolihariduse pakkumisel KOVides senisest mõistlikumad ja jätkusuutlikumad lahendused.

Kas haridustoetuse sihtotstarbe kaotamisega ei satu ohtu õpetajate palgatõus?

Ei satu – õpetaja palgatõusu on võimalik mõjutada ka õpetajate palga alammäära kaudu, mida on ka senimaani tehtud. Mõnel aastal on õpetajate palga alammäära tõstetud koguni kiiremini kui palgatoetust KOVidele.  

Milles seisneb vastuolu haridustoetuse ja koolivõrgu programmi eesmärkide vahel?

Haridustoetuse ühe osa – s.o õpetajate palgatoetuse – jaotamisel KOVide vahel kasutatakse KOVi-põhiseid koefitsiente, millega diferentseeritakse muidu õpilaste arvul põhinevat toetussummat. Mõte on soodustada koolipidamist ka seal, kus see on kallim. Koefitsiendid on paika pandud mõned aastad tagasi, kui toetus oli klassi-, mitte õpilaspõhine ning toetust sai ka tühjade kohtade pealt. Suurem koefitsient toob praegugi selliste koolidega KOVidele õpilase kohta suurema toetussumma. Ja selles ongi vastuolu koolivõrguprogrammiga, milles soovitakse sisuliselt näha koolide arvu vähenemist. Suurem toetus õpilase kohta neile, kellel on pooltühje koole, on pigem vastupidise mõjuga, soodustades kooli säilimist. Riigikontrolli asi ei ole öelda, kumb suund on õige, kuid sellist vastuolu ei tohiks ühe valdkonna meetmetes olla.

Kas haldusreform lahendab auditis esile toodud probleemid?

Automaatselt mitte, kuid teadaolevalt on haldusreformi käigus kavas üle vaadata ka KOVide rahastamise põhimõtted. Selles tuleks kindlasti käsitleda ka haridustoetust, mille kasutamise piiranguid tuleb hakata kas või järk-järgult vähendama.

Aruande täisteksti saab alla laadida aadressilt: http://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=2409&FileId=13778