Metsaandide tordikonkurss

2010: Metsaandide tordikonkursil võidutses kukeseene Napoleoni kook

RMK poolt korraldatud tordikonkursi “100 tordiretsepti” maitsvaimaks tööks kuulutati Alla Metsmaa poolt välja pakutud kukeseene Napoleoni kook. Hõrku küpsetist saab looduskaitse 100. sünnipäeval 14. augustil maitsta kõikides RMK looduskeskustes üle Eesti.

Eestimaiste metsasaaduste kasutamist propageerinud tordiretseptide konkursil tuli teiseks muraka-männi pruunjuustu tort (Nils Õun) ning kolmandaks jäine mustikatort kuusekasvu siirupiga (Alla Metsmaa). Eripreemiaga nutika ja leidliku serveerimise eest tunnustati Marje Tamme “Umbrohupotti”, kus šokolaadine koogipõhi pistetud lillepotti, kaunistuseks merekivikesed ning melissioks.

Kokku laekus võistlusele 50 originaalset retsepti, lisaks eelpoolmainitud auhinnatud tortidele jõudsid finaaliheitlusesse ka väike hapuoblikatort (Kaare Kangro), tõsine metsamehe tort (Liina Järvekülg) ja võileivatort “Raiesmik” (Valli Järve).

Torte hindas žürii koosseisus Roman Zaštšerinski, Allan Kuning, Vladislav Koržets, Andres Olesk ja Mari-Liis Mälberg. Arvesse võeti esitatud retsepti originaalsust, koostist, teostatavust, looduse ja metsa komponentide kasutamist. Oluline oli uute huvitavate maitsete kombineerimise julgus. Isuäratavate retseptide kõrval võlusid žüriid ka tortidele pandud nimed – teiste seas nt “Notsu maitseb jõhvikaid”, “Siil tuli metsast”, “Metsavahi auto” või “Metshaldja kroon”.

Parima tordiretsepti autor Alla Metsmaa saab nautida õhtusööki kahele Roman Zaštšerinski kohvikus Moon, lisaks ootab teda küpsetusvormide komplekt ning 25 eksemplari autoriraamatut, kus on ära toodud konkursile laekunud 10 parimat tööd. Auhinnad on välja pandud ka teistele esiletoodud retseptide autoritele.

RMK poolt läbi viidud konkursiga “100 tordiretsepti” propageeriti eestimaiste metsasaaduste kasutamist küpsetistes. Oodatud olid pildid ja retseptid nii soolastest kui magusatest tortidest. Lisaks tordiretseptide konkursile tähistab RMK Eesti looduskaitse 100. juubelit matka- ja muusikaürituste sarja ning mitmete teiste konkurssidega.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK hoole all on 38% Eesti metsadest.

Võidutööde retseptid leiad:

Kukeseene Napoleoni tort (autor Alla Metsmaa) http://www.rmk.ee/loodusegakoos/konkursid/100-tordiretsepti/sonum#2-461

Muraka-männi pruunjuustu tort (autor Nils Õun)
http://www.rmk.ee/loodusegakoos/konkursid/100-tordiretsepti/sonum#2-474

Jäine mustikatort kuusekasvu siirupiga (autor Alla Metsmaa)
http://www.rmk.ee/loodusegakoos/konkursid/100-tordiretsepti/sonum#2-442

Umbrohupott (autor Marje Tamm)
http://www.rmk.ee/loodusegakoos/konkursid/100-tordiretsepti/sonum#2-167

Kõik teised konkursile laekunud retseptid
http://www.rmk.ee/loodusegakoos/konkursid/100-tordiretsepti

Arvuti mõju lülisambale

Tiit Ilvese Taastusravi

http://www.tiitilves.ee/arvutijalulisamm/index.html

Polüfosfaatide kasutamine pesuvahendites lõpetatakse 2015. aastal

Polüfosfaatide kasutamine pesuvahendites lõpetatakse 2015. aastal

20. mail 2010 Moskvas toimunud HELCOMi Läänemereriikide tippkohtumisel
leppisid HELCOMi riigid kokku, et polüfosfaadid pesuvahendites
asendatakse hiljemalt 2015. aastal.

“Seega on väär väita, nagu oleks juba Krakovis 2007. aastal HELCOMi
liikmesriikide keskkonnaministrid Läänemere Tegevuskavas kokku leppinud,
et pesuvahendeis tuleb kohe hakata polüfosfaate asendama,” ütles
keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. “Krakovis võtsid liikmesriigid vastu
hoopis sellise otsuse, et polüfosfaatide asendamise ajakava esitatakse
ja lepitakse kokku 2010. aastal Moskvas toimuval kohtumisel.”

Eesti tegutseb täna sõlmitud kokkuleppe täitmisel koos Euroopa Liidu
teiste liikmesriikidega. EL hakkab ette valmistama polüfosfaate
asendavate ainete pesuvahendites kasutamise keskkonna- ja turumõjude
uuringut. Selle uurimuse tulemuste selgumiseni on HELCOMi liikmesmaad
oma deklaratsioonis sätestanud, et nad propageerivad vabatahtlikku
polüfosfaadivabade pesuvahendite kasutamist.

Eesti on Euroopa Liidu ja HELCOMi liikmesmaa. Keskkonnaministeerium ja
Sotsiaalministeerium on juba koos alustanud vajalikke ettevalmistusi, et
lähtuvalt EL uurimuse tulemusest ja täna Moskvas allkirjastatud
ministrite kohtumise deklaratsioonist hakata pesuvahendites sisalduvaid
polüfosfaate asendama ainega, mis tekitab (mere)keskkonnale kõige
väiksemat kahju.

HELCOMi Läänemere Tegevuskava on Läänemere merekeskkonna kaitseks
koostatud meetmete programm.

Telefonide positsioneerimisest

Mobiiltelefoni asukoht on omaniku taskus

Suvised üritusterohked päevad ja kuumalained on tekitanud olukorra, kus inimesed kaotavad asju või unustavad neid kohtadesse, mida nad ei suuda hiljem tuvastada. Sellest tulenevalt on sagenenud inimeste pöördumised politseisse palvega positsioneerida kadumaläinud mobiiltelefoni asukohta. Paljudel juhtudel on sellise pöördumise taustaks mobiilsideoperaatori müügiesinduse klienditeenindaja soovitus.

Totalitaarrežiimist väljudes valisime demokraatliku režiimi, kus inimeste õigusi kaitsevad seadused ning neid järgib ka politsei. Sellest tulenevalt ei ole politseil õigust igal ajal ja iga telefoni asukohta positsioneerida ehk selle asukohta kindlaks määrata.
Kui telefon on seotud kuriteoga või kurjategijaga, siis on politseil võimalik kriminaalasja raames seadusest tulenevaid tegevusi teha. Positsioneerimine on jälitustoiming ning loa selle läbiviimiseks annab prokuratuur.
Muul juhul reguleerib telefoni positsioneerimist elektroonilise side seaduse § 88. Vastava paragrahvi lõike 3 järgi peab sideettevõtja riigisisestele hädaabinumbritele, Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 ja julgeolekuasutuse ühele lühinumbrile helistamise korral tegema riigisisesele hädaabiteenistusele, häirekeskusele ning julgeolekuasutusele tasuta kättesaadavaks helistaja telefoninumbri ning teabe helistaja asukoha kohta. Ehk telefoni asukoha kindlaksmääramine on võimalik siis, kui hädasolija ise helistab ja soovib abi.
Kolmas võimalus on inimese asukoha kindlakstegemiseks olukord, kui inimene on maastikul kadunud ja politseil on alust arvata, et tema elu on ohus sellisel määral, mis ei võimalda eksinul helistada. Samuti olukord, kus ilmastikuolud (näiteks külm) võivad mõjuda ajakriitiliselt eksinu tervislikule seisundile.
Need loetletud variandid on ainuvõimalikud, kus saame positsioneerida telefoni asukohta, et saaksime abi osutada helistajale. Muud juhud telefoni positsioneerimiseks on politsei poolt välistatud.
Head inimesed, hoidke oma varal silm peal. See on parim kaitse teie sidevahenditele ning säästab teid ka ebameeldivatest sekeldustest.

Olev Naarits
Lääne Prefektuuri juhtimiskeskuse juht

EEK postmargid kehtivad 2014. aastani

EEK nominaaliga postmargid kehtivad 2014. aastani

Kahe vääringu kajastamine postmarkidel lõpeb 2010. aasta lõpus. Alates 1. jaanuarist 2011 emiteeritavatel postmarkidel on hind kajastatud vaid EURO vääringus, kuid kehtima jäävad ka EEK nominaaliga postmargid. Ainult EEK nominaaliga postmarke saab kasutada 1. jaanuarini 2014.

„Ettevalmistused sujuvaks eurole üleminekuks on kestnud Eesti Postis juba üle nelja aasta. Arvestades rahvusvahelist praktikat, kus suurem osa euroga liitunud riikide postiadministratsioone kasutas postmarkidel seoses üleminekuperioodiga kahte erinevat nominaali, emiteeris ka Eesti Post esimesed seesugused margid juba 2006. aastal,” rääkis postmargi juht Ain Muldmaa.

Kahe nominaali süsteemi eelised üleminekuperioodil on eelkõige ühelt valuutalt teisele ülemineku paindlikkus ning vanade postmarkide vahetamise vajaduse puudumine postkontorites. Kahe vääringu kajastamine postmarkidel lõpeb 2010. aasta lõpus ning alates 1. jaanuarist 2011 emiteeritavatel postmarkidel on hind kajastatud vaid EURO vääringus. Samas kehtivad endiselt ka EEK nominaaliga ning EEK/EURO nominaaliga postmargid. Ainult EEK nominaaliga postmarke saab kasutada neid konverteerides Eesti Panga ametliku vahetuskursi alusel 1 EUR = 15,6466 EEK ning need kehtivad 1. jaanuarini 2014. Vajadusel saab puuduoleva osa tariifist lisada ka EURO või EEK/EURO vääringus postmarkidega. Kahes vääringus postmargid kehtivad tähtajatult.

Narva tuhaväljal 17 tuulikut

Eesti Energia 9 sept 2011

Põlevkivi tuhaväljale püstitati 17 tuulikut

Narva suletud tuhaväljale rajatava tuulikupargi tuulikud said külge labad ja on täisvarustuses püsti. Põlevkivituhal seisvad tuulikud kõrguvad nüüd ligi 200 meetri kõrgusel merepinnast ja on nähtavad Peterburi maanteelt, Narvast ja Sinimäelt.

Osa tuulikuid on testimiseks tööle lülitatud ja nende labad pöörlevad. Enne elektrivõrguga ühendamist testitakse igat tuulikut 300 tundi. Tuulikupargis algab kaablite ühendamine ja võrku peaks tuhaväljal keskkonnasõbralikult toodetud elekter jõudma novembris.

Tuhaväljale püstitatud tuulikute stabiilsuse tagamiseks on iga tuuliku vundament rajatud 14-le vaiale, mis ulatuvad läbi tuhakihi umbes 40 meetri sügavusele paepinnaseni. Kokku on Narva suletud tuhaväljale püstitatud 17 Enercon E82 tuulikut. Iga tuuliku võimsus on 2,3 MW ja kaal koos vaiade ja vundamendiga 2500 tonni.

Tuulikupargi koguvõimsus saab olema 39 MW ja aastane elektritoodang ca 90 GWh. Selle aastase elektritoodanguga on tulevikus võimalik katta ligi 35 000 keskmise tarbimisega Eesti pere elektrivajadus.

Eesti Energia ja Enercon sõlmisid tuulikupargi rajamiseks võtmed-kätte lepingu 2010. aasta sügisel. Narva tuhavälja tuulelektrijaam saab valmis aasta lõpus ja selle kogumaksumus on umbes 58 miljonit eurot.

Rajatav tuulikupark saab olema Eesti võimsuselt teine. Baltimaade võimsaim Eesti Energiale kuuluv Aulepa tuulepark (täiendatud võimsusega 48 MW) jääb jätkuvalt edetabeli tippu juhtima. Lisaks on Eesti Energial arendamisel tuulikuparkide projektid Vaivara vallas, Paldiskis ja Liivi lahes.