Kiiruskaamerad tuvastavaid kihutajaid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade 28.04.2010

Kiiruskaamerate süsteem käivitub täielikult 10.maist

Kolmapäeval Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud liikluskomisjoni koosolekul tutvustati 2010.aasta esimese kvartali liiklusohutuse alast olukorda ning anti teada, et kiiruskaamerate süsteem käivitub täielikult alates 10.maist.

Kui siiamaani on kiiruskaamera silma ette jäänud kihutajad pääsenud kõigest hoiatusega, siis alates 10.maist käivitub kiiruskaamerate süsteem täielikult. Eelkõige tähendab see seda, et kiiruskaamera poolt tuvastatud seaduserikkujaid hakatakse trahvima.

Samuti kiitis liikluskomisjon heaks järgmiste kiiruskaamerate paigaldamise. Võimalike asukohtadena nähakse Tallinn-Narva maanteel Jõhvi-Narva ning Tallinn-Pärnu maanteel Pärnu-Are lõiku.

Lisaks anti Juhan Partsi poolt juhitavas liikluskomisjonis ülevaade 2010.aasta esimese kvartali liiklusolukorrast. Tõdeti, et Eesti üldine liikluskultuur on oluliselt paranenud ning ühtlasi on võrreldes viimase paari aastaga püsinud languses hukkunute ja vigastatutega lõppenud liiklusõnnetused.

„Vähenenud hukkunute arv ei tohi mingil juhul tekitada meis arusaama, et olukord on hea ja jääv. Liiklusohutusprogrammi tervikuna, liiklushariduse ja liiklusjärelvalve edendamist ning täiustamist tuleb jätkata,“ ütles liikluskomisjoni esimees Juhan Parts.

Kui veel aastal 2007 hukkus Eesti teedel kokku 196 ini­mest, siis aastal 2009 registreeriti 100 liik­­lussurma. Viimase 12 kuu jooksul, 2009.aasta aprillist 2010.aasta märtsini, ko­­gunes liiklusõnnetustes hukkunuid 86. Vähenes ka inimvigastustega liik­lusõnnetuste ja neis vigastadasaanute arv.

ML õnnitlused, lõpetajad avalikud

Maaleht 29.aprill 2010

Andmekaitse: Juubilari võib ka edaspidi õnnitleda ja koolilõpupildi Internetti üles riputada

Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep avab intervjuus Maalehele oma asutuse töö telgitaguseid. Ehkki ta leiab, et inimeste eraelu kaitsmisel keeratakse meil tihtipeale vint üle, on Eesti ses osas siiski üks liberaalsemaid riike.

Eestis on maailma kõige lühem teabenõude täitmise tähtaeg, mis on võimalik ainult tänu sellele, et teave on digitaalne. Eesti on ka ainuke riik, kus erakondadesse kuulumine ripub Internetis avalikult üleval, loetleb Peep.

Ometi kuuleb üha enam, et andmekaitse keelab seda ja teist. Et ei tohi näiteks inimesi raadio teel õnnitleda, sest siis saavad teised teada, kui vana mõni proua tegelikult on. Samuti on mõned koolid koristanud andmekaitse inspektsiooni nõudel igaks juhuks oma kodulehelt ära lõpetajate nimekirjad ja klassipildid.

“Õnnitluste keeld ei tulnud meie majast,” ütleb Viljar Peep. “Küsimus on selles, kas õnnitluste koostamine omavalitsuse poolt on avalik ülesanne, milleks neile on avatud tasuta ligipääs rahvastikuregistrile. Ainus asi, mida me oleme sünnipäevade teemal eales teinud, oli kahtluse väljendamine rahvastikuregistri sellise kasutuse suhtes.

Lõpetajate nimekirjade ja klassipiltide avaldamist ei ole inspektsioon aga kuidagi piiranud.

Aga millest see tuleb, et andmekaitse inspektsiooniga seondub nii palju arusaamatusi?

6.-8. mai Balti raamatumess Tallinnas

Balti raamatumess taas Tallinnas

6.-8. maini toimub Tallinnas, Nokia Kontserdimajas Balti raamatumess 2010, kus osaleb pea 40 kirjastust ja organisatsiooni Eestist. Samuti on esindatud Läti, Leedu ja Rootsi kirjastajad.

Messi töistest teemadest on sel aastal fookuses e-raamatu temaatika. Prantsuse Kultuurikeskuse korraldusel toimub rahvusvaheline ümarlaud “Evolutsioon või revolutsioon”, kus arutlevad eksperdid Prantsusmaalt, Saksamaalt, Lätist ja Eestist.

Üritusi toimub nii kirjastajatele, raamatukogutöötajatele kui ka raamatusõpradele laiemalt. Kohtutakse eesti ja välisautoritega nagu Imbi Paju, Mart Laar, Dmitri Bõkov, Leonie Swann, Mihkel Raud jt, korraldatakse õpitube lastele, raamatuesitlusi noortele ning seminare ja vestlusringe laiemale huviliste ringile.

Venekeelsetele lugejatele on lisaks Aleksei Turovski raamatu esitlusele päevakavas üks arutelu tänapäeva lastekirjanduse teemal koos Moskva esindajatega (juhib Ilona Martson) ning teine ühiste raamatute lugemise abil tolerantsuse kasvatamise teemal, kus tutvustatakse raamatuid, mis on ilmunud nii eesti kui ka vene keeles.

Messi raames toimub Baltimaade kauneima raamatu konkurss ning vaadata saab Soome, Eesti, Läti ja Leedu 2009. aasta kauneimaid raamatuid. Avatud on näitusegaleriid ja loovala.

Mess toimub alates 1995. aastast vaheldumisi kolmes Balti riigis.

Balti raamatumessi korraldavad Eesti Kirjastuste Liit ja Taveco Disain OÜ, toetavad Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Prantsuse Kultuurikeskus, Briti Nõukogu, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Goethe Instituut, Soome Instituut, Soome Kirjanduse Teabekeskus ja Tallinna linn.

Messi avab pidulikult 6. mail kell 13 kultuuriminister Laine Jänes.
Mess on avatud: 6. mail kell 12-20, 7. mail kell 10-20 ja 8. mail kell 10-17.
Sissepääs messile on tasuta.
Messi programmiga on võimalik tutvuda www.estbook.com

29. aprill Meri, rand ja Saaremaa Enn Kunila kollektsioonis

Kuressaare Raegalerii ja Enn Kunila Pressiteade 29.04.2010

Täna avatakse Saaremaal näitus „Meri, rand ja Saaremaa Enn Kunila kollektsioonis“

Täna, 29. aprillil kell 17 avatakse Saaremaal Kuressaare Raegaleriis (Tallinna tn 2) näitus „Meri, rand ja Saaremaa Enn Kunila kollektsioonis“, kus on eksponeeritud 21 maalist koosnev valik Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Nikolai Triigi, Richard Uutmaa, Eerik Haameri, Olev Subbi ja teiste oluliste kunstike maale aastatest 1910-2007.

Näituse kujundaja on kunstnik Olev Subbi. Väljapanekut täiendab kunstiteadlaste Liis Pählapuu ja Eero Epneri toimetatud ja Angelika Schneideri kujundatud näituse kataloog „Meri, rand ja Saaremaa Enn Kunila kollektsioonis“.

„Mul on hea meel Saaremaale kui kunstnike ühte meelispaika tuua tagasi nende meistrite looming, kelle elus ja loometöös on olnud Saaremaal eriline koht. Saaremaal oli oluline roll Konrad Mägi loomingus ja kogu Eesti maastikumaali kui žanri kujunemisel. Saaremaa imekaunis loodus on mõjutanud ka paljude teiste Eesti oluliste kunstnike loometeed. Suur rõõm on tuua Saaremaa kunstipubliku ette saarlase Eerik Haameri maalid, mille hulgas on ka Saaremaale tagasivaate maal „Vaika maastik“,“ ütles kollektsiooni omanik Enn Kunila.

Näitusel on esindatud eesti klassikalise maalikunsti autoritest Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Andrei Jegorov, Roman Nyman, Nikolai Triik, Johannes Võerahansu, Richard Uutmaa, Eerik Haamer, Richard Sagrits, Evald Okas ja Olev Subbi.

Eesti ühe olulisema erakollektsiooni looja Enn Kunila kogu koosneb peamiselt eesti traditsioonilisest maalikunstist. Kunila kogu töid on eksponeeritud mitmetel olulistel näitustel, sh Eesti kunsti esindusnäitusel Pariisis 2001. aastal, Kumu näitusel „Grand Tour. Eesti kunstnikud Itaalias“ 2008.-2009. aastal ning sel aastal suurt publikuhuvi kogenud Enn Kunila klassikalise maalikunsti näitusel Tallinna Kunstihoones.

Käesolev on Enn Kunila kunstikollektsiooni kuues näitus, millest igaühega on kaasnenud mahuka kunstialbumi väljaandmine. Kunila esimene, 2004. aastal esitletud tööde valik kandis pealkirja „Pühapäev”, 2007. esitles ta algul Hiiumaal ja seejärel Tallinnas näitust ja kunstialbumi „Igatsus ja kohalejõudmine. Töid Enn Kunila kogust”. Kolmandat, Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud näitust ja kunstialbumit „Paar sammukest rändamise teed“ tutvustas Kunila 2008. aastal Hiiumaal. Neljandat näitust ja koguteost „Kölerist Subbini. 150 aastat eesti klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust“ esitleti sel aastal Tallinna Kunstihoones. Kunila tutvustas viiendat näitust ja kataloogi „Valik moodsa kunsti klassikat Enn Kunila kogust“ tänavu Hiiumaal.

Enn Kunila on Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsi juhatuse esimees alates selle loomisest 2007. aastal. Eesti Muuseumiühing tunnustas 2009. aastal Enn Kunila tegevust Eesti Muuseumide Sõbra tiitliga. Ettevõtja Enn Kunila on tööstus-, kaubandus- ja kinnisvarainvesteeringute grupi NG Investeeringud üks juhte ning AS Liviko, AS Balbiino ja Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS nõukogu esimees. Kunila on valitud Eesti Toiduainetööstuse Liidu volikogu esimeheks.

Näitus „Meri, rand ja Saaremaa Enn Kunila kollektsioonis“ on Kuressaare Raegaleriis (Tallinna tn 2) avatud T-R kl 10-17 ja L kell 10-15 alates 30. aprillist kuni 26. juunini 2010.

Kristallfilter tõstis Saku Originaali populaarsust

Pressiteade, 29. aprill 2010
Kristallfiltreerimine kergitas Saku müüki ja turuosa

Aasta tagasi asus Saku Õlletehas esimese õlletootjana Eestis pruulima õlut läbi kristallfiltri, mis muudab pudeliõlu välimuselt kirkaks ja maitselt sama värskeks kui vaadiõlu. Alates uuendusliku kristallfiltreerimise sisseviimisest on Saku Originaali müük kasvanud keskmiselt 3% ja turuosa 2,2 protsendipunkti. Saku investeeris uuenduslikku õllepruulimise tehnoloogiasse eelmisel aastal kokku 70 miljoni krooni.

Uuringufirma AC Nielseni andmetel tõusis Saku Originaali turuosa 2010. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2,2 protsendipunkti, teatas ettevõte.

”Uuenenud tehnoloogiaga õlu tuli aasta eest müügile uut tüüpi õllepudelis. Täna kasutame kristallfiltreerimist nii Saku Originaali pudeli-, purgi- kui ka vaadiõlu puhul. Arvestades, et aasta esimesed kolm kuud on õllemüügi seisukohalt üldiselt rahulikud ning Eesti õlleturg eelmise aastaga võrreldes samal tasemel, näitab Saku Originaali turuosa kasv, et uus kristallfiltreeritud õlu on hästi tarbijate poolt vastu võetud,“ rääkis Saku Õlletehase müügidirektor Margus Kastein.

”Täna võime tõdeda, et möödunud aasta üks suurimaid investeeringuid kodumaises toiduainetööstuses on kõigest aastaga lisaks Saku müügimahtude kasvatamisele hoogustanud Eesti õlleturu arengut tervikuna. Saku eeskujul on ka teised kohalikud õlletootjad asunud pöörama rohkem tähelepanu õlle kvaliteedi arendamisele,“ sõnas Kastein.

Kristallfilter oli aasta tagasi esimene antud tüüpi filter Eestis, mis võeti kasutusele pudeliõllede puhul. Seni oli Saku kasutanud ka teisi maailmas tunnustatud õllefiltreerimise võimalusi. Pulber- ja pappfiltreerimise kõrval kasustuselevõetud kolmas filtrite kompleks täiustab õlle maitseomadusi.

Saku Õlletehas on Eesti õlleturu liider, omades 2009. aasta lõpu seisuga 41.4% kodumaise õlleturu käibest ning 39,5% kodumaise õlleturu mahust.

Saku Õlletehasele pani aluse K.F.Rehbinder 1820. aastal Saku mõisas, mis tähistab ühtlasi tööstusliku õlle pruulimise algust Eestis. Eesti vanim õlletööstus, turuliider ja siinsele õllekultuurile ning -traditsioonidele aluse pannud Saku Õlletehas saab tänavu 190-aastaseks. Aasta lõpuni kestvate juubelisündmuste avalöögiks olid Saku Originaali uued, spetsiaalselt juubeliks välja töötatud etiketid.

Saku õlled pruulitakse Eesti esimese koolitatud õllemeistri Enn Kärblase käe all. Saku on esimene Eesti õlletootja, kes alustas eelmisel aastal kõrgkvaliteediga kristallfiltreeritud õllede tootmist uut tüüpi pudelis. 2008. aastast kuulub Saku Õlletehas Carlsbergi kontserni.

Riik hakkab kunsti tellima

Kultuuriministeeriumi pressiteade 29.04.2010

Kultuuriministeeriumi uus seaduseelnõu kunstiteoste tellimiseks sai valitsuse heakskiidu

Kultuuriministeeriumis ettevalmistatud kunstiteoste tellimise seaduse eelnõu kiideti tänasel Vabariigi Valitsuse istungil heaks ning saadetakse Riigikogusse esimesele lugemise. Uue seaduseelnõu eesmärk on rikastada avalikku ruumi ning kujundada inimsõbralikku ja harmoonilist elukeskkonda.

Kultuuriminister Laine Jänese sõnul suunatakse eelnõu järgi üks protsent riigieelarvest avalike ehitiste investeeringuteks ettenähtud summadest kunstiteoste tellimiseks.

„Eesti liigub oma kultuuripoliitikaga protsendiseaduse eelnõu vastuvõtmisel nende kultuurriikidele hulka, mis on pikka aega samalaadset põhimõtet rakendanud. Märkimisväärne on seegi, et seadus saab üheks oluliseks riigipoolseks toetusvõimaluseks kunstnikele ning ühtlasi toob avaliku ruumi rikastamine kunsti ka publikule lähemale,“ ütles minister Jänes.

Minister Jänes usub, et Riigikogus kulgeb eelnõu menetlemine konstruktiivselt ning seadus jõustub 1. jaanuarist 2011.

Seaduseelnõu sätestab, kuidas ja mis viisidel avalik võim kunsti tellib, et see toetaks uute kunstiteoste loomist ning võimaldaks neid paremini siduda ehitatava hoonega.

Kunstiteos valitakse välja ideekonkursi käigus, kusjuures kaks kolmandikku žürii liikmetest peavad kuuluma kujutava või rakenduskunsti alal tegutsevasse loomeliitu. Erialaspetsialistide kaasamine on äärmiselt vajalik, et tagada ideekonkursi tulemusena tellitavate teoste kunstiline kvaliteet ja sobivus hoonesse.

Seadust rakendatakse siis, kui hoone püstitatakse, laiendatakse või rekonstrueeritakse riigiasutuse tellimisel. Kunstiteose tellimise kulu moodustab 1% ehitustööde hankelepingu hinnast. Seadus ei käsitle kohalike omavalitsuste ehitustegevust.

Kunstiteoste sihttellimine ja sellesisuliste programmide praktika on kogu Euroopas - näiteks Hollandis, Iirimaal, Suurbritannias aga ka mujal maailmas rakendatud ja laialt tuntud juba aastaid.

9. mai emadepäevakontsert Tallinnas

EMADEPÄEVA HEATEGEVUSKONTSERT KOGUB RAHA AUTISTLIKE LASTE PÄEVAKODU RAJAMISEKS

Emadepäeval, 9. mail, korraldab Elion Raekoja platsil Tallinnas taas emadepäeva heategevuskontserdi. Sel aastal kogutakse annetusi Aktiviseerimiskeskusele Ave, et aidata kaasa Eesti esimese autistlike laste päevahoiukeskuse rajamisele. Annetada saab kuni 9. mai õhtuni telefonidel 900 6001 (annetus 25 krooni) ja 900 6002 (annetus 100 krooni).

Ann Rajaver, MTÜ Aktiviseerimiskeskus Ave tegevusterapeut ja autistlike laste päevakodu idee autor räägib, et autistliku lapse pere elu on tunduvalt keerulisem tavalise pere elust. „Autism ehk endassesulgumus on psüühiline häire, millele peetakse iseloomulikuks eemaldumist omaloodud fantaasiamaailma, suhtlemishäireid ning tavalisest erinevat maailmatunnetust. Seetõttu vajab autistlik laps igapäevaselt tavapärasest märksa enam tähelepanu,“ selgitab Rajaver.

Rajaveri sõnul võimaldaks päevahoiu teenus pakkuda autistlike laste vajadustele kohandatud keskkonnas arendavaid tegevusi spetsiaalse väljaõppe saanud spetsialistidelt. „Samuti on üheks päevakodu eesmärgiks nõustada ja koolitada autistlike lastega peresid,“ ütles Rajaver. Esimene omataoline päevakodu on plaanis rajada Tallinnasse ning on asetada rõhk 2-7a lastele. „Tulevikus näeme vajadust rajada veel mitu spetsiaalset päevakodu ka teistesse linnadesse,“ lisas Rajaver.

„Autismi täpseid põhjuseid ei teata, kuid leitud on seoseid näiteks mürkide, raskemetallide ja ka alkoholismiga, mis viitavad laiematele keskkonna- ja sotsiaalprobleemidele. Nende probleemide lahendamine on meie kõigi asi, nagu peaks olema ka autistlike laste ja täiskasvanute toetamine,“ selgitas Elioni juhatuse esimees Valdur Laid.

Autismispektri häirega laste arv on maailmas viimastel aastatel kasvanud. Eestis diagnoositakse aastas keskmiselt 25 uut autismijuhtu, neist enamik lastel. Sotsiaalministeeriumi kantsler Marelle Erlenheimi sõnul näitab see number, et autistlike laste päevakodusid on kindlasti vaja. „Iga laps on eriline. Üks on aga ühine – iga laps tähendab emale suurt rõõmu, aga ka vastutust,“ ütles ta. „Autismiga laste kasvatamine lisab vastutust juurde, ent rõõm lapsest ja tema väikestestki edusammudest võib olla seda suurem,“ lisas Erlenheim.

Elion korraldab emadepäeva heategevuskontserti juba 11. aastat järjest. Sel aastal astuvad kontserdil üles Hedvig Hanson, Ines, Malcolm Lincoln, Ivo Linna ja Rock Hotel, Eesti Raadio laululapsed jt. Kontserdi ülekannet saab vaadata 9. mai õhtul ETV-s algusega kell 19.30. Käesoleval aastal annetab Elion omalt poolt autistlike laste päevahoiukeskuse toetuseks 50 000 krooni, mis antakse üle 9. mai kontserdil. Heategevuskampaania kohta saab lisainfot aadressil www.elion.ee/emadepaev.

Viimastel aastatel on Elion emadepäeva heategevuskontsertidega kogunud raha kõnniroboti ostmiseks, alaealiste emade haridustee jätkamiseks ja Lääne-Tallinna Nakkuskeskuse protseduuride toa remondiks ja sisustamiseks.

2002. aastal loodud MTÜ Aktiviseerimiskeskus Ave tegevuse eesmärgiks on puuetega laste ja noorte, nende perede rehabiliteerimine, aktiviseerimine, toetamine ning nõustamine, samuti puuetealane preventsioon tervikuna.

8. mai Euroopa päev

8. mail Tallinnas kaks suurüritust: "Päevaga läbi Euroopa!" ning "Suur prõmm!"

Euroopa päeva tähistatakse sel aastal Tallinnas laupäeval, 8. mail kahe suurüritusega: "Päevaga läbi Euroopa!" ning "Suur prõmm!"

Kell 11.00–17.00 Päevaga läbi Euroopa!

„Päevaga läbi Euroopa!” on tasuta meelelahutusüritus, mille jooksul saab külastada Euroopa Liidu liikmesriikide saatkondi ja Euroopa Liidu maja ning lisaks toimub veel suur kogupereüritus Tammsaare pargis. Kokku on päeva vältel avatud 13 sündmuspaika oma programmidega nii lastele kui täiskasvanutele.

Mitmed saatkonnad tutvustavad oma tegevust Tammsaare pargis, kus saab nautida meelelahutusprogrammi. Üles astuvad näiteks Ska Faktor ning Contra, parim Noortebänd 2010, Amargo flamencostuudio ja paljud teised. Tammsaare pargi lastetelgis tegeleb väikeste külastajatega Karlsson.

Avatud uste päeva keskmes on põnev orienteerumismäng, kus osalejad peavad koguma templeid ELi saatkondadest, kelle uksed sel päeval avatud. Kolm peaauhinda on reisitšekid väärtuses 15 000, 10 000 ja 5000 krooni (võitja valib aja ja koha). Lisaks loositakse välja hulgaliselt väiksemaid auhindu saatkondadelt ning teistelt osalevatelt asutustelt.

Algusega kell 17.00 Vabaduse väljakul "Suur prõmm!"

Esmakordselt suurel laval Eestis – elava luule ja muusika kontsert-show! Esinejate nimistu on väärikas ja rahvusvaheline - välisesinejad Hiinast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Islandilt, Soomest, Prantsusmaalt, Lätist. Loomulikult astuvad üles parimad Eestist: Chalice, AveNue, Jaan Pehk, fs, Aapo Ilves ja paljud teised. Õhtujuhid on Doris Kareva ja Üllar Saaremäe.

Üritustel osalemine on tasuta.

Euroopa päeva sündmusi korraldavad Euroopa Komisjoni esindus Eestis ja Euroopa Parlamendi Infobüroo koostöös Euroopa Liidu saatkondade, Rahandusministeeriumi, Välisministeeriumi, sihtasutuse Tallinn 2011, Eesti Kirjanike Liidu ning Tallinna Kirjandusfestivaliga "HeadRead".

Lähem info "Päevaga läbi Euroopa!" ja "Suure prõmmi!" kohta veebilehel www.euroopapaev.ee.

Väike-konnakotkale 222 ha

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 29. aprill 2010
__________________________________________________

Keskkonnaminister allkirjastas väike-konnakotka kaitse-eeskirja

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas määruse, millega võetakse
kaitse alla 15 väike-konnakotka püsielupaika ja kehtestatakse neile
kaitse-eeskiri.

Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) on I kaitsekategooria linnuliik,
kelle soodsa seisundi tagamiseks tuleb vastavalt looduskaitseseadusele
võtta kaitse alla kõik teadaolevad ja keskkonnaregistris
registreeritud pesapaigad.

Määrusega võetakse Eestis kaitse alla 15 väike-konnakotka püsielupaika
(kokku ca 222 hektaril), millest enamus asuvad riigimaal ja mis kõik on
arvatud Natura 2000 võrgustikku.

Määruse kohaselt võib väike-konnakotka püsielupaigas kala püüda ja
jahti pidada 1. septembrist 14. märtsini, s.o ajal, mil see ei häiri
väike-konnakotkaste pesitsemist ega poegade kasvatamist. Samaaegselt
on püsielupaiga sihtkaitsevööndis lubatud korjata marju ja seeni.
Püsielupaika läbivatel teedel ja radadel on kaitse-eeskirja alusel
lubatud viibida ja sõita sõidukitega kogu aasta, sest kotkaekspertide
arvamuse kohaselt on väike-konnakotkad teedel liikumisega harjunud.

Väljaspool väike-konnakotka pesitsusaega on piiranguvööndis kaitseala
valitseja nõusolekul lubatud aegjärkne ja häilraie, kuid raielangi
suurus ei tohi ületada 2 ha. Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu
külmumata pinnaselt, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul.

Väike-konnakotka asurkond on meil praegu suhteliselt stabiilne, Eesti
mandriosas pesitseb ca 500-600 paari. Väike-konnakotkaid võib sagedamini
kohata Lõuna- Eestis, sest Eesti asub selle liigi levila loodepiiril.
Väike-konnakotkaste jaoks on peamisteks ohuteguriteks nii Euroopas
kui Eestis pesapaikade hävimine, jahialade kadumine või nende kvaliteedi
langus ning pesitsuse ajal häirimine.

2010 on looduskaitse aasta, mil täitub 100 aastat Vaika linnukaitseala
moodustamisest. Kotkaste kaitse on üks Eesti looduskaitse prioriteete.

5. mai seminar Kohalik toit ja toiduohtus

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu koostöös Hiiumaa Veterinaarkeskusega korraldavad 05. mail 2010 Kärdla Kultuurikeskuses teabepäeva teemal „Kohalik toit ja toiduohutus“.

Teabepäev on suunatud juba tegutsevatele toidukäitlejatele, aga väga soovitav ka neile, kes alles mõtlevad tegevust alustada.

KOLMAPÄEV, 05. mai 2010
Teabepäev „Kohalik toit ja toiduohutus“
12.00 – 12.10 Sissejuhatus teemasse, päevakava tutvustus – Imbi Nurmoja, MTÜ Hiidlaste Koostöökogu
12.10 – 14.30 Kodustes tingimustes ja väikeettevõttes toidutootmine – Jüri Lauter, Hiiumaa Veterinaarkeskus
Enesekontroll toidukäitlemisel väikeettevõttes (sh eraelamus toidu valmistamisel);
“Kõlbulik kuni” ja “parim enne” määramine;
Kuidas pakendada ja märgistada tooteid;
Müük ühekordsetel üritustel (nt. laatadel, näitustel, rahvaüritustel)
Arutelu
Oodatud on küsimused aadressil: info.hiiu@vet.agri.ee
14.30 – 14.45 Kohvipaus
14.45 – 15.30 Kohalik toit ja kogukonnaköögid Saaremaal – Sulvi Munk, MTÜ Saarte Koostöökogu ja MTÜ Turustusühistu; Karen Allas, MTÜ Saare Mahe ja MTÜ Saare Vill
Kohaliku toidu tootjaid ja tooted Saaremaal;
Ühisköögid- kellele ja miks;
Ühistegevusest kohaliku toidu toomisel ja turustamisel;
Leader toetuste roll kohaliku toidu tootmise ja turustamise edendamisel;
Probleemid, mis takistavad kohaliku toidu jõudmist tarbijani;
Arutelu
15.30 – 16.00 Leader toetusmeetmetest. Mida need pakuvad ettevõtjatele – Imbi Nurmoja, MTÜ Hiidlaste Koostöökogu
16.00 Seminari lõpetamine. Arutelu

Üritus on osalejatele tasuta. Ürituse läbiviimine on toetatud Leader vahenditest.
Lisainfo: Imbi Nurmoja, telefon 46 22 807, e-post: imbi@kogu.hiiumaa.ee

Plastmass ehitusmaterjaliks, pappkast vetsupaberiks

Keskkonnainvesteeringute Keskus 26.04.2010

Plastjäätmetest ehitusmaterjali ja paberpakendist pehmepaberit

Keskkonnainvesteeringute Keskuses anti roheline tuli viiele jäätmete taaskasutuse projektile, millest omapärasemad on Rexest Grupp OÜ soov hakata plastjäätmetest ehitusmaterjali tootma ning Horizon Tissue OÜ plaan anda kokku kogutud paberpakendile uus elu pehmepaberina. Viiele projektile antakse kokku ligi 93,8 miljonit krooni Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetust, millele lisandub veel toetuse saaja omaosalus.

Rexest Grupp OÜ projekti käivitumisel on võimalik prügilasse ladestamisest päästa ja ringlusse suunata 2400 tonni plastpakendite jäätmeid. See aitab kokku hoida prügila ladestusressurssi ja väheneb vajadus ehitada uusi prügilaid või ladestusalasid, mistõttu väheneb ka keskkonnareostus. Projekti tehnoloogia edasiarendamisel on tulevikus võimalik käitlusse võtta ka muid ohtlikke jäätmeid, sealhulgas meditsiinilisi tarvikuid, põlevkivituhka ning asbesti. Jäätmete töötlemisliin rajatakse Väätsa Prügilasse ning ehitusmaterjalide tootmisliin Mäole.

Horizon Tissue OÜ plaaniks on hakata peamiselt paber- ja kartongpakendist pehmepaberit tootma. Seni on sellist paberit Eestisse imporditud. Projekt aitab muuhulgas leevendada Eesti pakendiettevõtjate ja jäätmekäitlejate muret seoses paberpakendi taaskasutusvõimaluste puudumisega Eestis ja sellest tingitud jäätmete ekspordiga seotud probleeme. Uue pehmepaberi tootmisliini käivitumisel hakatakse Kehras aastas tootma 15 000 tonnist paber- ja kartongpakendijäätmetest 12 000 tonni pehmepaberit, millest osa müüakse Eestist välja.

Ülejäänud kolme rahastatud projektiga toetatakse jäätmekäitluskeskuse rajamist Lääne-Virumaale, biojäätmete taaskasutamise arendamist Torma prügilas ning biojäätmete käitluskompleksi rajamist Tallinna Prügila territooriumile.

Aprilli alguses lõppes ka jäätmete taaskasutuse teine taotlusvoor, kuhu sarnaselt esimese vooruga laekus väga vähe taotlusi. 11 projekti toetusesoov on veidi üle 160 miljoni Eesti krooni, kuid vooru eelarveks on ette nähtud 200 miljonit krooni. Vähene taotluste arv on ühelt poolt tingitud majanduslikest oludedest, kus nõutava omafinantseeringu leidmine on raskendatud, teisalt aga Eesti Energia välja kuulutatud plaanist kasutada lõviosa jäätmetest energia tootmiseks. See aga vähendab tooraine ehk jäätmete hulka ning seetõttu ei suuda mitmed potentsiaalsed taotlejad oma projektidele vajaliku jäätmevoo olemasolu tagada.

2000. aasta mais tegevust alustanud Keskkonnainvesteeringute Keskus on juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja. KIK suunab keskkonnakasutusest laekuva raha keskkonnaprojektide arendamisse, täidab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektide rakendusüksuse ülesandeid. Ühtlasi on KIKist võimalik taotleda laenu keskkonnaprojektide arendamiseks.

30. aprillil seminar kihelkonna tähendusest

Seminar kihelkonna tähendusest ja rollist kultuuripärandi kaitsmisel

30. aprillil kell 12 arutletakse seminaril „Kihelkond tänapäeva kultuuriruumis“ Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kihelkondade tähenduse ja rolli üle. Esitletakse raamatut „Karula kihelkonna vanem käsitöö“.

MTÜ Karula Hoiu Ühingu ja ERMi ühisseminari eesmärk on mõtiskleda kihelkonna tähenduse üle tänapäeva inimese jaoks ning kihelkondade rollist kultuuripärandi kogumisel ja kaitsmisel. Räägitakse, kuidas kihelkonnad on tekkinud, pajatatakse lugusid Karula kihelkonna inimestest.

Seminari kava (12.00–16.00):
* Karula kihelkonna vanema käsitöö raamatu esitlemine ja mõtisklus kihelkondlikust läbikäimisest tänapäeva Karulas – Karula Hoiu Ühing
* Karula kihelkonna tekkimine – Pikne Kama, Ajaloo ja arheoloogia instituudi üliõpilane
* Kihelkondade rollist tänapäeval ja kultuuripärandi kogumisel – Tiina Tael, Eesti Rahva Muuseum
* Kihelkondliku põhimõtte kasutamisest pärandi kogumisel ja tutvustamisel Hiiumaal – Helgi Põllo, Hiiumaa Muuseum
* Lugusid Karula kihelkonna inimestest – sünnist, pulmast, surmast, ... – Marju Kõivupuu,TLÜ Eesti Humanitaarinstituut

Seminari korraldavad MTÜ Karula Hoiu Ühing ja Eesti Rahva Muuseum.
Toetab: SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

ERMi veebilehel on ülevaated selle kohta, mida muuseumi kogudes erinevate kihelkondade kohta leidub: www.erm.ee/kihelkonnad.

Merevägi otsib meremiine Hiiumaast läänes

KAITSEVÄE PEASTAAP PRESSITEADE 26. aprill 2010. a.

Merevägi viib läbi miinitõrjeoperatsiooni

Tänasest reedeni viib Eesti Merevägi läbi Lääne-Saaremaa ja Lääne-Hiiumaa vahelisel merealal siseriikliku miinitõrje- ja demineerimisoperatsiooni sihiga otsida, tuvastada ning vajadusel lõhata I ja II maailmasõja aegseid meremiine.

Operatsioonil osalevad EML Admiral Cowan, EML Ugandi, EML Admiral Pitka, Mereväe tuukrigrupp ja REMUS allveerobotit opereeriv Miinisõja infokeskus.

Miinitõrjeoperatsiooni läbiviimist jälgib mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede.

Euroopa politsei kontrollib piirkiirusest kinnipidamist

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET 26.04.2010 Pressiteade

Täna algab TISPOLi teemanädal "Kiirus"

Kevade saabudes on iga-aastaseks probleemiks kihutajad, kes oma mõtlematu käitumisega muudavad liikluse ohtlikumaks. Just seetõttu keskendub Euroopa liikluspolitseinikke ühendava koostöövõrgustiku TISPOL teemanädal seekord piirkiirusest kinnipidamisele.

Korrakaitsepolitseiosakonna komissari Riho Tänaku sõnul on ohutu liiklus iga liikleja enda teha. "Piirkiirusest kinni pidamine peab olema täiesti loomulik ja tavapärane käitumine, kuid kahjuks leidub juhte, kes oma mõtlematusega enda ja teiste elusid ohtu seavad. Iga autojuht peab enne gaasipedaali tugevamat vajutamist mõtlema, kas võidetud minut kaalub üles kaotatud elu. Kindlasti tuleb sõidukiiruse suhtes tähelepanelik olla ka möödasõitudel - kiiruspiirangud kehtivad ka vastassuunavööndi kaudu eesliikujast möödumisel."

Sama tähtis kui piirkiiruse režiimist kinnipidamine on ohutul liiklemisel ka õige sõidukiiruse valik. Kehtivad liiklusreeglid sätestavad küll maksimaalsed lubatud kiirused, kuid sõidukiirus tuleb valida alati lähtuvalt konkreetsest olukorrast. Juht peab kiirust valides võtma arvesse oma sõiduoskusi, tee- ja ilmastikuolusid, sõiduki tehnilist seisukorda jne.

Kiirusel 50 kilomeetrit tunnis on sõiduki peatumisteekond (reageerimisteekond, mille jooksul juht märkab ohtu pluss pidurdusteekond) pea 30 meetrit. 70 km/h liikudes kulub selleks aga 50 meetrit. Selles punktis, kus 50 km/h sõitnud juht oleks jõudnud auto peatada, liigub 70 km/h sõitnud auto veel kiirusega 58 km/h. Need arvutused kehtivad kuiva asfaldi ja heade teeolude korral, märja teekatte korral pikeneb pidurdusteekond märgatavalt.

TISPOL on Euroopa liikluspolitseinike koostööle ja infovahetusele suunatud organisatsioon, mille liikmed teostavad teemanädalate raames sarnase sisuga politseilisi tegevusi kõigis Euroopa riikides samaaegselt. Sellise koostöö eesmärgiks on kogemuste vahetamine ning liikluskontrollide tulemuste ühine hindamine Euroopa riikide lõikes. Samuti teevad Euroopa liikluspolitseinikud tihedat koostööd liikmesriikide seadusandluse ühtlustamiseks sõidukijuhtide joobe kvalifitseerimise ja piirmäärade ühtlustamise osas.

Targa kodaniku infovoldikud

Targa Kodaniku infovoldikud

Kohalik rahvahääletus - mõttetalgutest reaalsete otsusteni
Mahetoit
Tuba on soe ja küttekulu väike
Tark kodanik ei raiska
Sünteetilised värvained meie toidus
Mõistlik planeeringuprotsess
Transrasvad
Pärandkooslus

http://erakond.ee/index.php/meedia/targa-kodaniku-voldikud

Väikeettevõtjad saavad õiguse kassapõhiselt maksu tasuda

Rahandusministeeriumi pressiteade, 26. aprill 2010

Väikeettevõtjad saavad õiguse kassapõhiselt maksu tasuda

Rahandusministeerium saatis ministeeriumitele ja partneritele kooskõlastamiseks käibemaksuseaduse muutmise eelnõu, millega väikesed äriühingud saavad võimaluse arvestada käibemaksu kassapõhiselt.

Seaduse peamise muudatusega laiendatakse FIE-de õigust kasutada kassapõhist käibemaksuarvestust ka teistele äriühingutele, mille aastakäive ei ületa 3 miljonit krooni. Sisuliselt saavad väikeettevõtjad parandada firma likviidsust, sest käibemaksu võib deklareerida selle laekumise, mitte käibe tekkimise hetkel. Soovitus FIE-dele kehtinud õiguse laiendamiseks tuli Euroopa Komisjonilt.

Õiguskantsleri hinnangust tulenevalt sätestatakse edaspidi käibemaksuvabastus ka sihtasutuste poolt sporditeenuste osutamisele. Praegu kehtivas seaduses on maksust vabastatud vaid mittetulundusühingute poolt pakutavad sporditeenused.

Maksupettuste vältimiseks sätestatakse seaduses kinnisasjade ja metallijäätmete käibe korral pöördmaksustamise kohustus.

Seaduses määratletakse ka piiriülese võrgu kaudu edastatava soojusenergia maksustamise asukohaks soojuse ostja riik tulenevalt EL käibemaksudirektiivi muudatustest. Maksustamise praktikas see üldjuhul muudatusi kaasa ei too.

Seadusemuudatuse jõustumine on planeeritud 1. jaanuariks 2011. Eelnõu ja selle seletuskirjaga saab tutvuda e-õiguses http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=288762

Vulkaanilised tuhapilved jõudsid Eesti kohale

Keskkonnaamet, Terviseamet,
Pressiteade 16.04.10

Vulkaanilised tuhapilved liiguvad kõrgel

Täna Eesti kohale jõudnud tuhapilved liiguvad kaheksa kuni kümne
kilomeetri kõrgusel ja praegu pole ohtu, et vulkaaniline tuhk jõuaks
Eestis maapinnani.

Terviseameti kinnitusel ei kujuta nii kõrgel liikuvad tuhapilved ohtu
inimeste tervisele.

Keskkonnauuringute Keskuse seirejaamades mõõdetud saaste peenosakeste
hetketasemed on väga madalad. Seirejaamade näitusid jälgitakse ja kui
peaks esinema kõrvalekaldeid kas osakeste või vääveldioksiidi sisalduse
osas, siis teavitatakse sellest asjaomaseid asutusi. Lisaks on ilm
pilves ja esineb kergeid sajuhooge, mis pesevad välisõhust osakesed ja
vesilahustuvad gaasilised saasteained välja.
Vulkaaniline tuhk on üldjuhuloma keemilistelt omadustelt reageerimatu,
hõõrduv ja kergelt happeline ning koosneb erinevatest mineraalidest.
Vulkaanipurse paiskas tuhapilve troposfääri ülemistesse kihtidesse, kus
see tuultega laiali kandub.
Pikema aja jooksul tuhapilv hajub ja osaliselt jõuab ka troposfääri
alumistesse kihtidesse, kuid need protsessid võtavad aega ja selle ajaga
tuhapilv hajub ja lahjeneb oluliselt. Kuna tegemist ei ole
süsinikuühendite põlemisel tekkinud osakestega, siis puudub sel ka
tahmaosakestele iseloomulik kahjulik tervisemõju.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) sõnul mõjutavad
saabunud tuhapilved küll lennuliikust, kuid muid ohte endaga kaasa ei
too. Praegu liikuvad lausvihmapilved asuvad maapinnast kuni 1 kilomeetri
kõrgusel, mistõttu ei ole põhjust muretseda ka vihma ajal õues viibivate
laste ja täiskasvanute tervisohutuse pärast.

Kalade kudeaegsed püügikeelud

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
16. aprill 2010
______________________________

Kalade kudeajal kehtivad püügikeelud

Keskkonnaministeerium tuletab kalastajatele meelde, et alanud on kalade
kevadine kudeaeg, mistõttu on mõnede kalaliikide püük praegu keelatud.

Kalapüügikeelud kudeajal on mõeldud selleks, et kalad saaksid
rahulikult ära kudeda ja anda seeläbi panuse kalavaru säilimiseks ka
tulevikus.

Kuna Keskkonnainspektsioon puutub oma töös päevast-päeva ikkagi kokku
ebaseaduslikult püügile asetatud püüniste ja kalapüügikeeldude vastu
eksivate kalastajatega, siis tuletab Keskkonnaministeerium meelde, et
kalapüügieeskirjadega kehtivad kevadperioodil mõnede kalaliikidele puhul
püügikeelud.

Näiteks on haugi keelatud püüda Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves kuni
15. maini. Teistes siseveekogudes, välja arvatud Võrtsjärves, kestab
haugipüügikeeld aga 10. maini. Võrtsjärves ja meres on haugi keelatud
püüda 30. aprillini.

Koha ei tohi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves püüda alates 15. maist
kuni 15. juunini, teistes siseveekogudes aga jäävabast veest 15.
aprillist kuni 15. juunini.

Kevadine vimmapüügikeeld kehtib vaid Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe,
Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos
lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jões alates 10.
mais kuni 20. juunini.

Latikapüügi keeluajaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on ajavahemik
15. mai kuni 15. juuni. Teistes siseveekogudes aga 1. maist kuni 20.
juunini. Latika puhul on keeluajal tema püük siiski lubatud vaid
lihtkäsiõngega püügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves ning
lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega püügil teistes
siseveekogudes. Võrtsjärves latikapüügi keeluaega ei ole.

Lestapüügikeeld Soome lahel kehtib alates 15. veebruarist kuni 31.
maini ning teistel merealadel 15. veebruarist 15. maini.

Kalapüügikeeldude puhul tuleb arvestada seda, et keeldudes mainitud
lõpukuupäevad on alati kaasa arvatud.

Keskkonnaministeerium soovitab alati enne kalastama minekut tutvuda
kehtivate kalapüügipiirangutega. Kalapüügieeskiri on kättesaadav ka
Keskkonnaministeeriumi kodulehe aadressil http://www.envir.ee/2111.

Palume kalastajail ebaseadusliku kalapüügi tegevuse märkamisel
kindlasti informeerida Keskkonnainspektsiooni lühinumbril 1313,
meiliaadressil 1313@rescue.ee või faksinumbril 6287 459.

Muinsuskaitsekuu üritused

ALGAB MUINSUSKAITSEKUU

18. aprillil, rahvusvahelisel muinsuskaitsepäeval, algab taas muinsuskaitsekuu. Esimest korda pidasime muinsuskaitsekuud 1985. aastal,kui lisaks senistele looduskaitse-, liiklus-, tuletõrje-, riigikaitse ja teatrikuule otsustati hakata tähistama ka muinsuskaitsekuud. Eesmärgiks Eesti rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandi tutvustamine, kaitsmine ja hooldamine. Aastate jooksul on muinsuskaitsekuust saanud hea tava Eesti kultuurikalendris, mis pakub ohtralt erinevaid ekskursioone, näitusi, õppekäike, seminare ja muidugi talgutööd meie mälestiste ja muitste hooldamiseks. Ettevõtmisi toimub pea kõikides Eesti maakondades ning kõik üritused on rahvale tasuta. Muinsuskaitsekuu peakorraldaja on Eesti Muinsuskaitse Selts, kes paneb kokku terve kuu kava. Kõiki muinsuskaitsekuu ettevõtmisi juhivad oma ala parimad eksperdid – ajaloolased, arheoloogd, arhivaarid, kodu-uurijad, kunstiloolased, restauraatorid, muinsuskaitsjad.

Muinsuskaitsekuu avame tänavu 19 aprillil kell 15 Toompea lossi hiljuti restaureeritud Landskrone tornis. Sissepääs kõikidele vaba, kaasa palutakse kindlasti võtta pildiga dokument. Avamisel tuleb muinsuskaitsekuud tervitama kultuurimister Laine Jänes, riigikogu liige Trivimi Velliste ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Anu Kivilo. Eesti Muinsuskaitse Selts tunnustab tublimaid vabatahtlikke muinsuskaitseliikumise edendajaid ja noorte fotokonkursist „Kultuuripärand aastal 2010“ osavõtjaid.

Esmaspäeval, 19. aprillil kell 15 muinsuskaitsekuu pidulik avamine Landskrone tornis Toompea lossis
Muinsuskaitsekuu avab EMS esimees Jaan Tamm
Kultuuriminister Laine Jänese tervitus
Riigikogu Muinsuskaitse ühenduse esimehe ja EMS auesimehe Trivimi Velliste sõnavõtt
Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Anu Kivilo tervitus
Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedalid tublimatele vabatahtlikele muinsuskaitsjatele
Rahvusvahelise noorte fotokonkursi “Kultuuripärand aastal 2010” Eesti osavõtjate tunnustamine
Landskrone tornist kõneleb Boris Dubovik

Pühapäeval, 18. aprillil kell 14 korraldab Kodulinna Maja sarjas „Väärtus“ ringkäigu Suurgildi maja restaureerimisega tutvumiseks. Teejuhiks Boris Dubovik Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist. Kokkusaamine Pikk 17 ees, vajalik eelregistreerimine tel. 6449867.

Pühapäeval, 18. aprillil kell 16 Jalutuskäik piki linnamüüri III. Saame kokku Gruesbecke-taguse torni juures, vaatame sinna sisse, eppingisse, platesse, köismäesse. Siis istume Loewenchedes maha ja räägime kaasaegsetest tegemistest Linnmüüril ja tornides. Teejuhiks Boris Dubovik. Jalutuskäik on jätkuks 16. Ja 17. aprillil toimuvatele jalutuskäikudele piki linnamüüri. Korraldab Kodulinna Maja, tel. 644 9867.

Teisipäeval, 20. aprillil maakondlik õpilaste kodu-uurimise konverents Rakveres. Lisateave Ene Luka tel. 50 67861

Neljapäeval, 22. aprillil loeng Tallinna Linnamuuseumi Kodu-uurimise ringis: Kindral George Pattoni (1885 – 1945) elust ja saatusest. Lisateave Irene Merik irene.merik@mai.ee

Neljapäeval, 22. aprillil heakorratalgud Saadjärve linnusel. Korraldab Muinsuskaitseamt, töid juhendab Kalle Lange. Lisateave 5124256

Neljapäeval, 22. aprillil maakondlik õpilaste kodu-uurimise konverents Viljandis. Lisateave Ene Luka tel. 50 67861

Reedel, 23. aprillil kell 16 Jalutuskäik piki linnamüüri IV. Kogunemine Kuldjala torni ees Gümnaasiumi 3. Vaatame Nunnadetagust, Sauna ja Kuldjala torni, räägime Nunne väravast ja Saunatagusest tornist. Teejuhiks Boris Dubovik. Kodulinna Majas räägime arhitekt Mart Keskkülaga linnakindlustuste restaureerimisest. Korraldab Kodulinna Maja, vajalik eelregistreerimine tel. 644 9867.

Reedel, 23. aprillil kell 12 Vabadusvõitlusele pühendatud Jüripäeva jumalateenistus ja Jüritule süütamine Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris. Kaasa võtta tormilatern. Korraldavad Tori kiriku taastajate ühendus ja EELK Tori Püha Jüri Kogudus. Lisateave Jüri Kask 50 41292.

Reedel, 23. aprillil maakondlik õpilaste kodu-uurimise konverents Pärnus. Lisateave Ene Luka tel. 50 67861

Laupäeval, 24. aprillil kell 16 jalutuskäik piki Tallinna linnamüüri V. Saame kokku Pika jala väravas. Vaatame Tallitorni, Neitsitorni, Kiek in de Kökki. Teejuhiks Boris Dubovik. Lühikese jala väravatornis istume maha ja räägime UNESCO esindaja Maarika Valguga linnakindlustusest rahvusvahelises tähenduses. Korraldab Kodulinna Maja, vajalik eelregistreerimine tel. 644 9867.

Laupäeval, 24. aprillil Luke kalmistul Valkas (Läti) väljapaistvate eestlaste matmispaikade korrastustalgud, juhendab Muinsuskaitseameti Valgamaa vaneminspektor Mari-Liis Paris.

Laupäeval, 24. aprillil talgud Lihula linnamäel. Lisateave Mati Mandel 53810649.

Pühapäeval, 25. aprillil kell 15 tutvustab Rahumäe kalmistu vanemat osa kunstiajaloolane Mare Kask (Muinsuskaitseamet). Kogunemine kontori juures, lisateave 6403014

Pühapäeval, 25. aprillil kell 16 jalutuskäik piki Tallinna linnamüüri VI. Kokkusaamine endise Harju värava juures. Astume sisse Assawesse, otsime Karja värava, Lurenburgi ja Duveli jälgi, vaatame Hinket ja Viru eesväravat. Teejuhiks EMS esimees Jaan Tamm. Kodulinna Majas kuulame Rein Zobeli juttu linnamüüri tekkest. Korraldab Kodulinna Maja, vajalik eelregistreerimine tel. 644 9867.

Kolmapäeval, 28. aprillil kell 17 korraldab Säästva Renoveerimise Infokeskus koos Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga koolitus – ringkäigu Kalamajas. Jalutame, arutame ja vaatame restaureeritud maju. Kogunemine Väike Patarei 5, ringkäik algab Köie ja Vana-Kalamaja tänava nurgalt. Köie tänava kaudu läheme Tööstuse tänavale, kus lähemalt räägime Tööstuse 29 majast.. Lisateave 6414 434.

Kolmapäeval, 28. aprillil kell 11 tutvustab Püha Vaimu kiriku pildipiiblit ja Bernt Notke kappaltarit kunstiajaloolane ja konservaator Malle-Reet Heidelberg. Kogunemine kirikus Pühavaimu tn 2. Lisateave 6457189.

Neljapäeval, 29. aprillil kell 17 külastame Munkadetagust ja Hellemanni torni ja nendevahelist kaitsekäiku. Tutvustab Henry Kuningas (Tallinna Kultuuriväärtuste Amet). Kogunemine Munkadetaguse torni ees Müürivahe tn 58. Lisateave 645 7170.

Neljapäeval, 29. aprillil kell 16 avalik ettekandeõhtu Eesti Muinsuskaitse Seltsis, Pikk 46 „Eesti riigivanemate mälestuse jäädvustamisest“. Esineb K. Pätsi Muuseumi tegevdirektor Elle Lees. Palume registreerida EMS telefonil 6412 522 või helle@muinsuskaitse.ee

Neljapäeval, 29. aprillil kell 18 talgud Rahumäe kalmistul - Vabadussõjas langenute kalmude koristamine. Korraldab Nõmme Heakorra Selts. Kogunemine kalmistu kontori juures. Soovitavalt reha kaasa. Koorinaator Leho Lõhmus 5128893
 
Reedel, 30. aprillil kell 16 tutvustab Rahumäe kalmistu uut osa ja nn. „vaestekalmistut“ kunstiajaloolane Mare Kask (Muinsuskaitseamet). Kogunemine kontori juures, lisateave 6403014

Laupäeval, 1. mail kell 10 toimuvad talgud Martin Lutheri ausamba asukohal ja naabruses asuva partoraadi ümbruses Keilas. Korraldab Tutermaa Küla Selts, lisateave Arne Kask 56471889

Laupäeval, 1. mail heakorratalgud Sääre piirivalvekordonis. Korraldab Saaremaa Muinsuskaitse Selts, lisateave Tõnu Veldre 5130921.

Laupäeval, 1. mail koolitab Säästva Renoveerimise Infokeskus huvilisi, kuidas pesta ja puhastada vana maja – talgud SRIKis. Puhastame samblast uude kohta viidud vana maja osad, õpime ladustamist, räägime lammutustöödest, teisaldamisest ja taaskasutamisest. Väike Patarei 5, lisateave 6414 434.

Laupäeval, 1. mail talgud Valgamaal Sangaste vallas Mäeküla maa-alusel kalmistul „Kabelimägi“ ja Keeni kivikalmetel. Korraldab Mäeküla Külaselts ja Heino Kängsepp. Lisateave Muinsuskaitseametist Mari-Liis Paris tel 7666326.

Esmaspäeval, 3. mail kell 16 tutvustab kunstiajaloolane Mare Kask (Muinsuskaitseamet) Metsakalmistut. Kogunemine kabeli juures, lisateave 6403014.

Teisipäeval, 4. mail Tartu maanteel Jüri ringtee arheoloogia väliekspeditsiooni platside korrastamine, korraldab Eesti Arheoloogiaselts ja juhendab Ain Lavi.

Teisipeval, 4. mail kell 16 tutvustab Pirita jõeäärset kalmistut kunstiajaloolane Mare Kask (Muinsuskaitseamet). Kogunemine Pirita kloostri juures, lisateave 6403014.

Teisipäeval, 4. mail tutvustab Miikaeli kloostrit EMS esimees Jaan Tamm. Kogunemine Gustav Adolfi Gümnaasiumi ees. Lisateave 6412 522.

Kolmapäeval, 5. mail kell 16 tutvustab Kaitseväe kalmistut kunstiajaloolane Mare Kask (Muinsuskaitseamet). Kogunemine Siselinna kalmistu kantselei juures, lisateave 6403014.

Kolmapäeval, 5. mail kell 17 tutvustab Säästva Renoveerimise Infokeskus koos Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga Pelgulinna. Jalutame, arutleme ja vaatleme ning külastame restaureeritud maju. Kogunemine Heina 1 mänguväljakul. Palume registreeruda info@renoveeri.net Lisateave 6414 434.

Neljapäeval, 6. mail korrastavad Tallinna Linnamuuseumi Kodu-uurimise ringi liikmed Pirita jõeäärset kalmistut, juhendab kunstiajaloolane Mare Kask (Muinsuskaitseamet).

Neljapäeval, 6. mail kell 14 Issandamuutmise kiriku ikonostaas. Ülevaade ajaloost ja 10 aastat väldanud konserveerimisest. Tutvustab Ennistuskoda Kanut konservaator Maria Lillepruun. Koguneme kiriku ees Suur-Kloostri tn 14, lisateave 6457189.

Neljapäev ja reede, 6. ja 7. mai korraldavad Tallinna Linnamuuseum ja Tallinna Ülikool konverentsi "Park ja tekst". Koht: TÜ Tallinna saal Uus Sadama 5 – M218. Õhtul vastuvõtt Kastellaanimajas ja reedel ekskursioon Vilde muuseumi. Konverentsi eesmärk on käsitleda parki tekstides ja tekstina, ühendades erinevate elualade spetsialiste: kunsti- ja kirjandusteadlasi, maastikuarhitekte, kultuuriloolasi. Lisateave Risto Paju risto.paju@linnamuuseum.ee ja 56660157

Reedel, 7. mail kell 14 korraldab Eesti Muinsuskaitse Selts talgud Kaitseväe kalmistul, hävitatud E. Kuusiku mälestusehise asukoha tähistame lilledega. Lisateave 6412 522.

Laupäeval, 8. mail kell 13 tutvustab Toomkiriku torni ja Tallinna tornikelli kunstiajaloolane Juhan Kilumets. Kogunemine Toomkiriku ees, kestus ca 1 tund. Vajalik eelregistreerimine Eesti Muinsuskaitse Seltsi telefonil 6412 522 või info@muinsuskaitse.ee

Laupäeval, 8. mail kell 12 korraldab Akadeemiline Sõjaajaloo Selts Ajaloomuuseumi Maarajmäe lossis konverentsi II Maailmasõja lõpu 65. aatsapäeva puhul. Lisateave seltsi juhatajalt Hanno Ojalolt Hanno.Ojalo@tallinnlv.ee

Pühapäeval, 9. mail kell 14 tutvustab Tallinna Matkamaja kunstiteaduste magister Sulev Mäeväli. Osavõtuks vormistamine Kodulinna Majas Gümnaasiumi 3 või telefonil 644 9867 kuni 8. maini või toimumise päeval 10 min. enne algust kohapeal. Kokkusaamine Raekoja plats 19 ees.

Esmaspäeval, 10. mail kell 16 tutvustab Siselinna kalmistut kunstiajaloolane Mare Kask (Muinsuskaitseamet). Kogunemine Kaarli kalmistu kahe torniga värava juures, lisateave 6403014.

Teisipäeval, 11. mail kell 17 tutvustab Dominiiklaste kloostrit Boris Dubovik (Tallinna Kultuuriväärtuste Amet). Kogunemine Katariina kiriku ees (Vene 12 hoovis).

Kolmapäeval, 12. mail kell 17 tutvustab Säästva Renoveerimise Infokeksus koos Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga Veerenni linnaosa. Jalutame, arutleme ja vaatleme ning külastame restaureeritud maju. Kogunemine Vaikses pargis. Palume registreeruda info@renoveeri.net Lisateave SRIK 6414 434.

Kolmapäeval, 12. mail kell 14 tutvustab ICOMOS ERK restaureeritud Pikk 29 maja, töödest räägib Helve Ilves. Vajalik eelregistreerimine Eeesti Muinsuskaitse Seltsis 6412 522 või helle@muinsuskaitse.ee .

Neljapäeval, 13. mail talgud Narva endisel vangilaagri kalmistul. Korraldab Eesti Muinsuskaitse Selts. Lisateave 6412 522.

Neljapäeval, 13. mail kell 16 tähistab Tallinna Linnamuuseumi Kodu-uurimise ring kultuuriloolisi tähtpäevi maikuus: 100 aastat sünnist Alma Tamm, Aleksander Pint, Aino Undla-Põldmäe; samuti Elgi Reemets, Viktor Kirsilo, Harald Arman, Villem Raam. Ettekandekoosolek toimub Vene t. 6, sissepääs kangi alt. Lisateave irene.merik@mail.ee

Neljapäeval, 13. mail kell 14 tutvustab ICOMOS ERK restaureeritud Pikk 29 maja, töödest räägib Helve Ilves. Vajalik eelregistreerimine Eeesti Muinsuskaitse Seltsis 6412 522 või helle@muinsuskaitse.ee .

Reedel ja laupäeval, 14. ja 15. mail toimuvad talgud Käku muinaskalmetel Saaremaal. Juhendab arheoloog Jüri Peets. Lisateave Eesti Muinsuskaitse Seltsist 6412 522.

Laupäeval, 15. mail kell 10 algab suur talgupäev Sääre piirivalvekordoni korrastamiseks. Kell 15 Sõrve Sõjamuuseumi avamine Kordonihoones. Lisateave Saaremaa Muinsuskaitse Seltsilt ja Tõnu Veldrelt 5130921.

Laupäeval, 15. mail talgud Poanse kalmetel. Korraldab MTÜ Keskaegne Lihula, lisateave arheoloog Mati Mandel 53810649.

Laupäeval, 15. mail kell 11 talgud Jäneda linnamäel. Korraldus ja lisateave Georgi Särekanno tel- 53477832

Laupäeval, 15. mail kell 14 tutvustab Kitseküla (Tallinn-Väikse) asumit Oliver Orro (Tallinna Kultuuriväärtuste Amet). Kogunemine Tallinn-Väikse raudteejaama ees platsil Juurdeveo tn 25. Lisateave 645 7170.

Laupäeval, 15. mai MUUSEUMIÖÖ!!!! http://www.muuseum.ee/et/kuum/muuseumioo/

Pühapäeval, 16. mail kell 14 sarjast „Väärtus“ tutvustab Vene tn. 16 maja restaureerimist Boris Dubovik Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist. Kokkusaamine maja õues. Osavõtu vormistamine Kodulinna Majas kuni 15. maini aadressil Gümnaasiumi 3 või telefonil 644 9867.

Teisipäev, 18. mai on Muinas-julle võistlustööde esitamise tähtaeg. Muinas-julle ootab töid teemal „Mida näidata kaugele külalisele?“. Lähem teave Ene Lukalt ene.luka@gmail.com või 50 67861 või www.muinsuskaitse.ee

Kolmapäeval, 19. mail kell 17 ringkäik Nõmmel. Nõmme linnaosa ja möödunud aastal paremini restaureeritud maju tutvustab Riin Alatalu Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist. Kogunemine Nõmme muuseumi (Nõmme raudteejaama) ees Jaama tn 18. Lisateave 6457189.



Näitused:
Eesti Muinsuskaitse Selts, Pikk 46 „Jaan Poska ja Tartu Rahu“. Koostaja Elle Lees.

Kodulinna Maja:
„Arheoloogilistest uuringutest Tallinnas 2007 – 2009“. Koostas arheoloog Peeter Talvar (kuni 14. maini)
„Paremini restaureeritud majad Tallinnas aastatel 2002 – 2008“. Tallinna Kultuuriväärtsuet Ameti fotokogu (kuni 10. maini)
„Varjust valgusesse“, Sirje-Maris Horma
„Puulane ja tohtlane“, esemeid Toomas Õunapuu erakogust. Kuni 25. aprillini.


Püsivalt:
Kuni maikuu lõpuni igal esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja reedel kell 12 – 18 ja igal laupäeval ja pühapäeval kell 11 – 16 Nunnatorni kaudu pääs linnamüürile, Sauna ja Kuldjala torni. Lisateave Kodulinna Majast telefonil 644 9867.

Teisipäeval, 18. mail muinsuskaitsekuu lõpetamine.

Kavas veel, kuupäevad praegu täpsustamisel:
Laidoneri perekonna matmispaika korrastab Eesti Eruohvitserdie Kogu.
Landskrone torni tutvustus
Valgas Metsa tn kalmistu talgud, korraldavad Muinsuskaitseamet ja Valga Muuseumisõprade Ühing

Muinsuskaitsekuu kava täieneb, vt. www.muinsuskaitse.ee

Vabatahtlik võib päästma ka hakata

Riigikogu pressitalitus 15. aprill 2010

Õiguskomisjoni muudatus annab vabatahtlikule päästjale õiguse tegutseda iseseisvalt

Riigikogu õiguskomisjon saatis täiskokku teisele lugemisele valitsuse algatatud päästeseaduse eelnõu (514 SE). Eelnõu on täiskogus 21. aprillil. Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada.

Eelnõuga nähakse ette tingimused ja väljaõppe tasemed vabatahtliku päästjana tegutsemiseks. Õiguskomisjon esitas eelnõule omapoolse muudatusettepaneku, mis toob välja vabatahtlike päästjate kaks väljaõppe taset ning väljaõppele vastavad vabatahtliku päästja õigused. Komisjon otsustas samuti, et seni kasutatud „abipäästja“ mõiste asendatakse mõistega „vabatahtlik päästja“, kuna see annab paremini edasi vabatahtlikkuse alusel päästetööl osalevate isikute töö iseloomu ning vastab päästeala ajaloolistele traditsioonidele.

"Süvendatud väljaõppe läbinud vabatahtlikele päästjatele antakse esmakordselt õigus tegutseda iseseisvalt, ilma päästeametniku kohalolekuta. See on vajalik eelkõige nendes Eesti paikades, kuhu päästekomando jõuab kohale teatud viivitusega, kuid kohapeal on olemas hakkajad mehed ja naised, kes saavad kiirelt aidata kaasa näiteks tulekahju kustutamisele või muule päästmisele", sõnas Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.

Esitatud muudatuse kohaselt võivad teise astme väljaõppe läbinud vabatahtlikud päästjad päästetöid teha ning meetmeid rakendada iseseisvalt juhul, kui selleks on saadud korraldus päästeametnikult. Teise astme vabatahtliku päästja õpe on mõeldud eelkõige abikomandode vabatahtlikele päästjatele. Abikomando vabatahtlik päästja saab õiguse sündmuskohal efektiivseks tegutsemiseks: teha päästetöid, vajadusel siseneda valdusesse ja äärmisel vajadusel kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu (näiteks selleks, et hoida isikuid põlevast majast eemal).

Esimese astme õppe läbinud vabatahtlikud päästjad tegutsevad päästesündmusel üksnes koos päästeametnikuga. Sellisteks vabatahtlikeks on näiteks suurõnnetuste korral kaasatavad abijõud nagu näiteks reservpäästerühm ning kaitseliit. Kuid eelnõus jääb läbivaks siiski põhimõte, et vabatahtlik päästja võib osaleda päästetööl üksnes päästeametniku korraldusel.

Päästeseaduse eelnõu põhisisuks on reguleerida päästeasutuste ülesanded ja korraldus ning pääste tegevuses vabatahtlikkuse alusel osalevate vabatahtlike päästjate, kohaliku omavalitsuse, mittetulundusühingu, sihtasutuse või ettevõtja õigused ja kohustused. Eraldi peatükis on käsitletud meetmeid, millega muudetakse täpsemaks isikute põhiõiguste ja vabaduste piiramine päästeasutuse ülesannete täitmisel ja isikute ohutuse tagamisel.

Veeseaduse muudatused

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
15. aprill 2010
______________________________________________________________________

Veeseaduse muudatused parandavad veekaitset

Täna, 15. aprillil toetas Vabariigi Valitsus Riigikogu
keskkonnakomisjoni algatatud veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise
seaduse eelnõu, mille eesmärk on vee hea seisundi saavutamiseks
veemajanduse senisest tõhusam korraldus.

„Näiteks täpsustavad muudatused veekogumi, tehisveekogu, veekasutuse,
vesikonna, valgala jne mõisteid, et kõik neist ja nende kaitseks
rakendatavatest abinõudest ühtmoodi aru saaksid,” ütles
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Rene Reisner.
“Samuti muudetakse pinna- ja põhjavee kaitse-eesmärke ning korda
nende eesmärkide saavutamiseks.“

Kõige olulisema muudatusena viiakse veeseadusse sisse nn rangeima
keskkonnanõude kohaldamise põhimõte. Näiteks võib vee erikasutusloa
andja nõuda ettevõttelt kolmandiku võrra rangemate nõuete täitmist
juhul, kui on vaja vähendada reovee kahjulikku mõju keskkonnale. Samuti
täpsustatakse nende tegevuste loetelu, milleks tuleb taotleda vee
erikasutusluba.

Seadusega muudetakse ka puurkaevude rajamise korda. Muudatuse
jõustumisel lüheneb puurkaevu rajamise aeg 6 kuult 3 kuule,
erapuurkaevude rajamiseks piisab seni nõutud ehitusloa asemel (mis
maksab 3000–5000 krooni) kohaliku omavalitsuse kirjalikust
nõusolekust. Lisaks reguleeritakse soojuspuurkaevude ja -aukude
rajamist.

Uute valdkondadena leiavad muudetavas veeseaduses käsitlemist
üleujutused ning keskkonna kvaliteedi standardid. „Üleujutustest
tuleneva ohu vältimiseks ja leevendamiseks hakatakse korrapäraselt
koostama üleujutusohu hinnanguid, ohu- ja riskikaarte ning
üleujutusriski maandamise kavu,“ selgitas Reisner. „Keskkonna
kvaliteedi standardite määratlemise ja kehtestamise eesmärk on aga
võimaldada Eestis EL teiste liikmesriikidega samaväärsel tasemel
keskkonnaseisundi hindamist, nähes ette konkreetsed normid erinevatele
ohtlikele ainetele pinnavees,“ täpsustas ta.

Muudatustega võetakse üle Euroopa Liidu veepoliitika põhinõuded ja
nähakse ette, et pinna- ja põhjavee ning veekogumite hea seisundi ja
ökoloogilise potentsiaali saavutamise tähtaeg on hiljemalt 2015.
aasta 22. detsember ehk 15 aastat veepoliitika raamdirektiivi
jõustumisest.

Eestis on veemajanduse korraldamise aluseks veemajanduskavad, mis on
koostatud iga vesikonna jaoks eraldi. Meil on kolm vesikonda:
Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. Veemajanduskavade
rakendamise koordineerimiseks moodustab keskkonnaminister
veemajanduskomisjoni, kuhu kuuluvad ministeeriumite ja asutuste
esindajad.

Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded muutusid

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
15. aprill 2010
____________________________________________

Valitsus muutis kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõudeid

Täna, 15. aprillil kiitis Vabariigi Valitsus heaks määruse muudatused,
mis täpsustavad kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõudeid.

Määruses on sätestatud veekaitsenõuded kanalisatsiooniehitiste kui
potentsiaalselt ohtlike reostusallikate kohta, et tagada nende vajalik
töökindlus ning ära hoida või leevendada suublate reostumisriski.


Määruse muudatused on tingitud vajadusest liigitada erinevaid
reoveepuhastuse tehnoloogiaid tulenevalt erinevate reoveepuhastite
tehnoloogiate arengust ja ehituspraktikast. „Arendatud on uudseid
reoveepuhastustehnoloogiaid, mis ei ole kehtiva määruse sätetega
hõlmatud,“ ütles Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist
Hendrik Põldoja. „Seega parandatakse täiendavalt määruse muudatusega
kitsaskohti, mis on ilmnenud määruse rakendamisel praktikas,“
täpsustas ta.

Eelnõu kohaselt täpsustatakse puhastite liigitust suurpuhastiteks,
väikepuhastiteks ja omapuhastiteks ehk kohtpuhastiteks. Samuti
täiendatakse reoveepuhastite tüüpe.

Veel täpsustatakse kuja mõistet ja kehtestatakse piirangud kuja alal
lubatud rajatistele ja ehitistele. Kuja ehk kanalisatsiooniehitist
ümbritsev puhverala on vajalik selleks, et vältida reostuse ja
haigustekitajate mõju inimese tervisele ja tema varale. Kuja ulatus
sõltub pinnasest, reoveepuhasti koormusest, reovee puhastamise
viisist ja hulgast.

Muudatusega sätestatakse ka reoveepuhasti ja selle asukoha valiku
kriteeriumid ning kehtestatakse reoveepuhasti hooldamise kohustus.
Näiteks tuleb puhasti valikul silmas pidada majanduslikku
otstarbekust, käitamiskulu, reovee füüsikalisi ja keemilisi omadusi,
reovee kogust ja koostist, põhjavee kaitstust jne.

Määruse rakendamine võimaldab kokku hoida kulutusi, sest kui
reoveepuhasti valikul arvestada muudetud nõudeid, siis selgub iga
piirkonna jaoks majanduslikult ja keskkonnakaitse seisukohalt kõige
otstarbekama lahendus.

Käi Jala! 15. mai

Käi Jala! Tervisekõnd, MTÜ Spordiklubi Liikumine
Pressiteade 15.04.2010

Käimine on moes

15. mail algab Käi Jala! kevadkampaania, mille eesmärk on tõsta inimeste liikumisteadlikkust ning füüsilist aktiivsust oma igapäeva tegevustes.

Peagi algava Südamenädala teema on sellel aastal ülekaalulisus kui südamehaiguste oluline riskitegur. Kümne aasta jooksul on ülekaaluliste ja rasvunud naiste hulk Eestis kasvanud 38%-lt 45%-ni ning meeste hulk 43%-lt 56%-ni. “Eriti muret tekitav on 2009. aasta tervisekäitumise uuring, mille tulemusel 5-ndate klasside õpilastest on ülekaalulised juba 14%.” räägib Haigekassa Tervishoiu peaspetsialist Sirje Vaask ja paneb südamele, et vanemad on siinkohal lastele suurimaks eeskujuks: “laste ülekaalulisuse ohjamiseks ning tervislike eluviiside kujundamiseks kaasake ka lapsed liikumisharrastusse, minge koos perega välja liikuma!”.
“2009.aastal raviti vereringeelundite haigusi 104 000 inimesel. Haigekassa kulud vereringeelundite haiguste raviks olid 2009. aastal 1,4 miljardit krooni, sellest tööealises eas (20-64) isikuid 51000, rahaline kulu üle 500 miljoni krooni.” nentis Sirje Vaask.

Käi Jala! eestvedaja Kätrin Karu toob välja: “Liikumisaktiivsus peaks väljenduma lisaks regulaarsele treeningule ka igapäevases mõõdukas liikumises päeva jooksul, kuid just seda kiputakse tänapäeva mugava elustiili juures unustama.” ja lisas, et just tempokas käimine on üks parimaid liikumisviise ülekaalulisuse vastu võitlemisel.

Liikumisaktiivsus on olnud aastaid Eestis madalseisus, erinevad rahvaspordi üritused pole olukorda parandanud, vajame uusi lähenemisi ning eri osapoolte vahelist reaalset koostööd“ ütles Käi Jala! algataja Kätrin Karu.

Käi Jala! püüab sotsiaalse algatusena tõhusalt muuta Eesti ühiskonna hoiakuid, kaasates ärisektori professionaalse kompetentsi, avaliku sektori toe ning mõlema rahastuse. “Meie jaoks on oluline, et meie organisatsioon aitaks ühiskondlikku probleemi liikumisharjumuse näol uuel ja paremal moel lahendada ning et see oleks tõendatav” rääkis Kätrin Karu ning lisas, et tähelepanu tuleb keskendada sellele, et inimesed teadvustaksid, et ennetustöös saavad nad ise kõige rohkem ära teha vaadates kriitiliselt üle oma liikumisharjumused.
Ka Tiina Beljaeva Kultuuriministeeriumist nõustub: “On vaja, et suureneks meie igapäevane nö. olmeliikumine ja selleks on Käi Jala! algatus igati tervitatav.” Jaanus Vool Medicumist lisas: “Alustada tuleb liikumisega mõõdukalt, muidu olete paari kuu möödudes uute vaevustega perearsti vastuvõtul.”

Kätrin Karu sõnul tuletatakse kampaaniaga inimestele meelde, et tervis ja tervislik heaolu ei ole püsiv nähtus ning selle säilitamiseks saame väga palju ise ära teha. Meediakanalites levitatav info peaks panema kõiki enda käest küsima, kui vastutustundlik ma enda tervise suhtes olen ja teadlikumalt liikuma suunama“ sõnas Kätrin Karu.

Registreerimine Käi Jala! Tervisekõnni kevadvõistlusele juba käib ning kõik kevadel registreerujad võistlevad sügisvõistlusel tasuta. Treeningpäeviku kasutamisõigus säilib kuni 2011 aasta kevadeni. “Muudatuse eesmärk on anda osalejatele veelgi paremad võimalused regulaarse liikumisharrastuse kujundamiseks” räägib ürituse korraldaja Kätrin Karu.

90 a Põltsamaa mahlu

Põltsamaal täitub 90 aastat mahlatootmist
Põltsamaa Felixi pressiteade 19.04.2010

Tänavu 90 aastat tagasi alustas tegevust Eesti Tarvitajateühistute Keskühisuse Põltsamaa Tehased, mis on tänase Eesti juhtiva toiduainetööstuse ettevõtte Põltsamaa Felixi eelkäija.

Kui Põltsamaal on eri aegadel toodetud nii piiritust, kartulihelbeid, kohvi, tärklist, puu- ja aedviljahoidiseid kui ka marjaveine, siis täna valmivad Põltsamaal peamiselt mahlad, aga ka kastmed, konserveeritud köögiviljad, valmistoidud ja veinid.

„Põltsamaa toiduainetööstusel on austusväärne ja värvikirev ajalugu, lisaks peamistele tootesuundadele on sellele lisanud vürtsi kohvi ja tärklise tootmine, aga ka tuubitoidu tegemine kosmonautidele. Läbivaks jooneks on kõigil neil aastakümnetel olnud eestimaise tooraine eelistamine ja seda traditsiooni jätkame oma tööstuses ka tänapäeval,“ rääkis ettevõtte juhatuse esimees Anti Orav.

Põltsamaa tähistab juubeliaastat uuenenud logo ning mahlapakkidega, mille disainis on ühendatud traditsioonid ja kaasaegsus. Lisaks välimusele täiustas ettevõte mitmete mahlade maitseomadusi, sealhulgas on näiteks multimahlajoogis varasemast 20% kõrgem mahlasisaldus. Põltsamaa logo on muudetud väljapaistvamaks ning nooremaks, esile on toodud kaubamärgile ajalooliselt iseloomulik P täht - õuna sümbol. Põltsamaa investeeris kaubamärgi ning mahlauuendusse kokku ca 2 miljonit krooni.

Põltsamaa Felix on 150 töötajaga Põltsamaa suurim tööandja, mille 2009. aasta käive ulatus 256 miljoni kroonini, mis on võrreldes eelmise aastaga, tingituna üldisest tarbimise langusest 15% väiksem. Eksport moodustas kolmandiku kogumüügist.

Põltsamaa Felix toodab ja turustab ligi 300 toodet kaheksa erineva kaubamärgi all, nendest tuntuimad on Felix ketšup, Põltsamaa mahlad, Pai smuuti, Grandiosa pizza ning Abba kalatooted.

Korraldatud jäätmeveost Elva linna näitel

Riigikogu istungi ülevaade
19. aprill 2010
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Valeri Korbi ja Nikolai Põdramägi 23. märtsil esitatud arupärimisele jäätmeveo kohta Elva linnas (nr 409).

Tamkivi käsitles jäätmeveoga seotud küsimusi laiemalt. Ta rõhutas, et korraldatud olmejäätmeveo eesmärk on siduda kõik kinnistuomanikud jäätmeveoteenusega, mis tagab olukorra, kus nii jäätmete hülgamine kui ka kodune põletamine muutuvad sisuliseks mõttetuks, kuna niigi ollakse seotud jäätmeveoteenusega. „Kõik see peab lõpptulemusena andma meile puhtama keskkonna, nii et jäätmeveoteenusega liitumine on kõigi meie ühine huvi,“ ütles keskkonnaminister. Ta lisas, et korraldatud jäätmevedu ei ole seadusesse välja mõeldud sugugi mitte inimeste kiusamiseks, vaid on seni ainuke põhimõte, millega mitme aastakümne pikkuse praktika alusel on õnnestunud ohjata ebaseaduslikku jäätmekäitlust enamikus Euroopa riikides.

Olmejäätmevedu korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tunnevad olusid paremini ja teavad, kuidas oma haldusterritooriumil toimida. Korraldatud jäätmeveol sõltuvad pakutud teenuse hinnad, täpsemalt erikonteinerite tühjenduse hindade omavahelised suhted otseselt kohaliku omavalitsuse määratud hindamismudelist ja teenusepakettidest. Jäätmekäitlussüsteemi sisemiste kulude alusel on alati odavam teenindada suurmajade juures suuri konteinereid kui koguda märgatavalt suurema läbisõidu ja ajakuluga väikeelamute piirkondades väikekonteinereid, kilekotte või muud sellist.

Käsitledes konkreetselt Elva linnaga seotud probleeme, ütles Tamkivi, et Elvas hakkas korraldatud jäätmeveo kohustus kehtima alles selle aasta 1. märtsist, seega siis viis aastat hiljem, kui seda näeb ette jäätmeseadus. Põhjuseks oli nii varasema hanke kohtus vaidlustamine, kui kindlasti selle hanke hiline väljakuulutamine. „Elva linnavalitsusel on ilmselt otstarbekas põhjalikult analüüsida praegust jäätmeveo korraldust ja koostöös oma elanikega leida sobivamad lahendused juhul, kui rahulolematus on suur,“ soovitas minister. Kindlasti tuleks kaaluda tõsiselt toimiva jäätmekäitluse korraldatavate funktsioonide täitmiseks koostööstruktuuri loomist, nagu näiteks on olemas mittetulundusühing Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, kus 27 kohalikku omavalitsust on leidnud võimaluse just koostöö kaudu korraldada jäätmevedu ja seda paremini organiseerida.

Loe pikemalt siit:

1. 15:10 Jäätmeveost Elva linnas

Aseesimees Jüri Ratas
Esimene arupärimine on esitatud Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Valeri Korbi ja Nikolai Põdramäe poolt 23. märtsil 2010. aastal. Arupärimine on jäätmeveo kohta Elva linnas, kannab numbrit 409 ja arupärimisele vastab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Marika Tuusi, et arupärimist tutvustada! Head ametikaaslased, me alustasime arupärimiste menetlemist ja ma palun saalis vaikust! Hea ettekandja, ma vabandan teie ees! Head ametikaaslased, ma palun teid siiralt, me alustame saalis arupärimiste menetlemist, ma palun, austage ettekandjat ja neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad kuulata! Palun!

Marika Tuus
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud härra minister ja head kolleegid! Keskfraktsiooni saadikutel on arupärimine keskkonnaminister härra Jaanus Tamkivile seoses prügiveoga. Näitena on siin toodud Elva linn, aga see temaatika puudutab muidugi kõiki omavalitsusi. Me oleme näinud, et jäätmeseaduse range kohustus liituda korraldatud jäätmeveoga on tekitanud elanike hulgas rida küsimusi. Näiteks Elva linnas, kus on väga palju individuaalelamuid ja mille elanikkonnast moodustavad suure osa just üksi elavad pensionärid, on temaatika eriti teravalt üles tõusnud. Nimelt on asi selles, et nad toodavad küll suuremate leibkondadega võrreldes tunduvalt, tunduvalt vähem prügi, kuid peavad maksma suurtega võrdselt või siis isegi, et rohkem. Elvas peeti avalik koosolek, mis oli väga terav, väga, võiks öelda, et tige lausa. Inimesed ei olnud rahul ja toonitati ka, et seadusesse on juba algselt kirjutatud vastuolud sisse ja pigem teenib see seadus prügifirmade huve. Meil on rida küsimusi, millele palume vastata. Kuid põhiküsimus on siiski see, et kunagi, kui sai seadus vastu võetud ja ka siis nähti vastuolusid, et kas nüüd, kui selle täitmisest on juba mitu aastat möödas, ei oleks siiski aeg seda seadust täiendada ja veidikene parandada? Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Palun!

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Esimene küsimus mulle suunatud arupärimisele on järgmine: "Väidetavalt õiguskantsleri kinnitusel on jäätmeseadus põhiseadusega vastuolus. Millal see vastuolu kõrvaldatakse?"
Tõepoolest, 28. septembril 2009. aastal edastas õiguskantsler Keskkonnaministeeriumile märgukirja korraldatud olmejäätmeveoga seotud teemadel, milles ta lühidalt käsitleb asjakohast põhiseaduslikku regulatsiooni ning kohaliku omavalitsuse rolli ja tegevust seoses jäätmeveoga. Õiguskantsler ei märgi oma kirjas, et jäätmeseadus on vastuolus põhiseadusega. Õigusaktide eelnõude vastavusega põhiseadusele tegeleb ju ka Justiitsministeerium, kes samuti ei ole kitsamalt korraldatud jäätmeveo osas selliseid küsimusi tõstatanud.
Teine küsimus. "Kui väikseim konteiner mahutab 140 liitrit prügi, aga kilekott vaid 80 liitrit, siis miks peab väiksem tarbija selle äraveo eest maksma suurema tarbijaga võrdselt või isegi enam? Miks on proportsioonid ebaõiglaselt suured?"
Vastus. Jäätmeveo piirhinnad kehtestab teatavasti kohalik omavalitsus jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides. Elva linna volikogu määrus kehtestab sega-olmejäätmete teenustasud aastani 2012 ja need on järgmised: 50-kilone jäätmekott on 63 krooni ja 140-liitrine konteiner on 85 krooni. Kuna nii pakkumise piirhinnad kui pakkumiste hindamise mudeli määrab kohalik omavalitsus, tuleneb ka kohaliku omavalitsuse otsusest, kas üksikute konteinerite mahud ja nende tühjendamise hinnad on omavahel seotud lineaarselt või mitte. Lisaks on hindade osas oluline rõhutada, et Elva, kus on ligikaudu 6200 elanikku, rakendas korraldatud jäätmeveo mudeli üksinda. Samas lubab jäätmeseadus sellised konkursse korraldada korraga kuni 30 tuhande elanikuga piirkonnas ehk siis ka koos teiste kohalike omavalitsustega. Näiteks Valgamaal rakendati korraldatud jäätmevedu kohalike omavalitsuste ühise keskkonnakeskuse ja kohaliku omavalitsuste liidu koostöös selliselt, et kogu maakond jagati kahte piirkonda. Suurem piirkond tagab üldiselt ka madalamad teenusehinnad.
Kolmas küsimus: "Kui kliendil ei kogune kuuga nii palju prügi, et väiksem konteiner või kilokott täis saada, siis miks ei või kliendi soovil tühjendamiskordi harvendada? Miks peab klient tarbimata teenuse ja tühikäigu eest maksma?"
Vastus. Jäätmeseaduse kohaselt jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimiseks või vähendamiseks tuleb tiheasustusalalt olmejäätmeid ära vedada vähemalt kord kuus. Selleks, et vältida pooltühja jäätmemahuti tühjendamist, on otstarbekas, kui kohalik omavalitsus kehtestab ka teenusepakettidena väiksema jäätmemahuti võimalused. Selleks on kohalikul omavalitsusel täielik õigus – need kehtestatakse kohaliku omavalitsuse määrusega. Kuna jäätmemahutisse pannakse paratamatult ka liha, kala ja muid taolis biolagunevaid jäätmeid, lisaks väikelaste ja hooldatavate inimeste mähkmeid ja muud säärast, siis on selliste jäätmete kogumine tiheasustusaladel otseselt tervise- ja keskkonnarisk. Jäätmeseaduse nõue kord kuus kogumiseks on siinkohal kindlasti veel suhteliselt leebe, enamuses Euroopa Liidu maade asulates ja linnades toimub selliste jäätmete kogumine kahe nädalase vahega või isegi veelgi tihedamalt.
Neljas küsimus:"Kelle huvides sellise sundteenuse pealesurumine käib?"
Vastus. Korraldatud olmejäätmeveo eesmärk on siduda kõik kinnistuomanikud jäätmeveoteenusega, mis tagab olukorra, kus nii jäätmete hülgamine kui ka kodune põletamine muutuvad sisuliseks mõttetuks, kuna niigi ollakse seotud jäätmeveoteenusega. Kõik see peab lõpptulemusena andma meile puhtama keskkonna, nii et jäätmeveoteenusega liitumine on kõigi meie ühine huvi. Korraldatud jäätmevedu ei ole seadusesse välja mõeldud sugugi mitte inimeste kiusamiseks, vaid on seni ainuke põhimõte, millega mitme aastakümne pikkuse praktika alusel on õnnestunud ohjata ebaseaduslikku jäätmekäitlust enamikus Euroopa riikides. Näiteks Vabadussõja-järgses Eestis ei olnud enamuses taludes ka käimlaid. Ka need tekkisid sisuliselt riigi käsul ja kohaliku omavalitsuse korraldusel, mitte turunõudlusest ja tarbija soovist tulenevalt.
Oleks täna igati sünnis ja mõttekas lõpetada selline mõttetu komejant, mis meil tegelikult ju toimub jäätmekäitluse valdkonnas, et tuhandeid tonne( ja see on jätkuvalt!) metsa tassitud jäätmeid kogutakse suurte üldrahvalike üritustega. Jäätmeid kogutakse ka riigi kulu ja kirjadega Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti tellimusel jätkuvalt riigi omandis olevatelt maadelt, samuti RMK korraldatuna riigimetsast. Lisaks koristavad prügi nii eraomanikud kui ka kohalikud omavalitsused kindlasti üsna märgatavas mahus. Mainitud jäätmekäitlusealaseid väärkäitumisi ei ole üheski Euroopa Liidu riigis suudetud hallata paremini muul moel, kui jäätmevaldajat otseselt kogumissüsteemiga sidudes ehk väärkäitumise motiivi vähendades.
Viies küsimus: "Miks on pandud just üksik- ja väiksema jäätmekoguse tekitaja raskemasse olukorda, kui kortermajade elanikud, kes saavad teenuse kätte sümboolse hinnaga?"
Vastus. Korraldatud olmejäätmevedu korraldavad teatavasti kohalikud omavalitsused, kes tunnevad kohalikke olusid paremini ja teavad, kuidas oma haldusterritooriumil toimida. Seega on see kohaliku omavalitsuse korraldada. Jäätmeseaduses selliseid sätteid ei ole. Korraldatud jäätmeveol sõltuvad pakutud teenuse hinnad, täpsemalt erikonteinerite tühjenduse hindade omavahelised suhted otseselt kohaliku omavalitsuse määratud hindamismudelist ja teenusepakettidest. Jäätmekäitlussüsteemi sisemiste kulude alusel on alati odavam teenindada suurmajade juures suuri konteinereid kui koguda märgatavalt suurema läbisõidu ja ajakuluga väikeelamute piirkondades väikekonteinereid, kilekotte või muud sellist. Täpsustuse huvides on muidugi õige märkida, et veelgi kallim on seda prügi kokku koguda pärast metsast.
Kuues küsimus: "Miks prügivedajad ei aseta konteinereid tagasi selleks ette nähtud kohtadele, vaid jätavad selle hooletult sinna, kus neil on mugavam? Kas klient saab nendelt nõuda korrektset paigaldamist ja mis õigused tal vastasel korra on?"
Vastus. Lepingu jäätmekäitlejaga sõlmib kohalik omavalitsus, st korraldatud jäätmeveole pingu osapooled on kohalik omavalitsus ja jäätmevedaja. Juhul kui jäätme valdaja ja jäätmevedaja kokkuleppele ei jõua, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes siis peaks selle küsimuse lahendama.
Seitsmes küsimus: "Miks ei saa Elvas prügiveo eest maksta sularahas?"
Nii palju, kui Keskkonnaministeeriumil on informatsiooni, on see põjendus tänase seisuga siis nimelt see, et jäätmevedaja AS Veolia Keskkonnateenused Elvas kontorit ei oma, nende kõige lähem kontor on Tartus ja seetõttu kohapeal sularahaga arveldamist ei toimu. Kas see on ka mõjuv põhjendus? Seda tuleks lahendada loomulikult kohalikul tasandil.
Küsimus number kaheksa: "Kuidas saab inimene jälgida, et sega-olmejäätmed oleksid õiges kaalus ja ei ületaks konteineri kandevõimet?"
Vastus. Inimene üldiselt ei peagi seda jälgima, sest kui ta paneb konteinerisse segaolmejäätmeid, milleks need konteinerid on ette nähtud, siis on ka vähe tõenäoline, et see ületab konteineri kandevõimet. Muidugi on võimalik hea tahtmise juures ka jäätmekonteiner ära lõhkuda, kui sinna panna eriti raskeid kive või muud, näiteks ehitusjäätmeid, kuid see teatavasti ei ole ka lubatud. Konteiner on ikkagi olmejäätmete kogumiseks. Mida konkreetselt tohib ja ei tohi panna segaolejäätmete hulka, peab olema sätestatud kohaliku omavalitsuse jäätme-eeskirjas.
Üheksas küsimus: "Miks lubab jäätmeseadus ristsubsideerimist, mis tähendab väiksemale tarbijale kõrgemat hinda?"
Jäätmeseaduses eraldi sätteid ristsubsideerimise osas ei ole, kuid teatud ristsubideerimine on selles valdkonnas siiski aga paratamatu. Seda eelkõige põhjusel, et kui küsimust analüüsida täpsemalt, siis kas mahu või massi alusel erakdu vaadeldes toimub segajäätmete käitluses teatud ristsubsideerimine täiesti vältimatult, mistõttu selle välistamine ei olegi lõpuni päris võimalik. Kuivõrd seda soovitatakse ja kas mahu või pigem jäätmete massi kaudu väljendatuna, sõltub taas kohaliku omavalitsuse otsusest, nagu juba eelnevalt oli selgitatud.
Ja kümnes, viimane küsimus: "Mida saaks Elva linnavalitsus omalt poolt teha, et prügivedu muutuks tarbijasõbralikumaks ja odavamaks?"
Elvas hakkas korraldatud jäätmeveo kohustus kehtima alles selle aasta 1. märtsist, seega siis viis aastat hiljem, kui seda näeb ette jäätmeseadus. Põhjuseks nii varasema hanke kohtus vaidlustamine, kui kindlasti selle hanke hiline väljakuulutamine. Elva linnavalitsusel on ilmselt otstarbekas põhjalikult analüüsida praegust jäätmeveo korraldust ja koostöös oma elanikega leida sobivamad lahendused juhul, kui rahulolematus on suur. Kindlasti tuleks kaaluda tõsiselt toimiva jäätmekäitluse korraldatavate funktsioonide täitmiseks koostööstruktuuri loomist, nagu näiteks on olemas mittetulundusühing Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, kus 27 kohalikku omavalitsust on leidnud võimaluse just koostöö kaudu korraldada jäätmevedu ja seda paremini organiseerida. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Teile on ka küsimusi. Marika Tuus, palun!

Marika Tuus
Aitäh! Austatud minister! Need küsimused, jah, mis siin olid küsitud, ongi põhiliselt kohalike elanike poolt esitatud ja võetud sellelt koosolekult, väga teravalt koosolekult. Aga ikkagi see põhiküsimus, et kas võib-olla ei peaks siiski seda seadust muutma, sest praegu niisugune ebaõiglus on, et üksi elavad vanemad inimesed, nad toodavad vähem prügi, selge, et väga palju läheb komposti, aedadesse, ja nad peavad teistega, suurtarbijatega, suure pere inimestega seal võrdselt maksma. Võib-olla oleks aeg seda siiski muuta. Kunagi sai see seadus selle mõttega võetud, et kui tulevad esimesed vead ilmsiks, siis võib siin ümber vaadata teatud asju. Aitäh!

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Aitäh selle küsimuse eest! Selle probleemi lahendamiseks on ka täna juba olemas võimalused. Nimelt, kohalik omavalitsus võib kehtestada oma määrusega väiksemaid koguseid, mida ära viiakse, tingimata ei pea olema see suur konteiner. Teiseks, juhul kui inimesel on mõjuvad põhjendused, siis on võimalik ka vabastada korraldatud jäätmeveosüsteemist, kuigi ma seda võimalust siin väga propageerida ei taha, sest on ka kohalikke omavalitsusi, kus sellega meie arvates on mindud ka liiale, isegi kuni 30% jäätmevaldajatest on vabastatud korraldatud jäätmeveoringidest. See võimalus selleks kindlasti mõeldud ei olnud. Kuid kui on erandjuhtumid, siis on võimalik ju ka vabastada, kusjuures inimene loomulikult peab ära näitama, kuidas ta ise oma jäätmeid käitleb ja millal ja kuhu ta neid jäätmeid toimetab. Aga nagu ma ütlesin, kohalikul omavalitsusel on täna võimalik neid koguseid muuta väiksemaks, selleks et neid jäätmeveoringe muuta veel harvemaks, rohkem kui üks kuu, siis, nagu ma juba ütlesin, siis see on isegi Euroopa üldpilti vaadates suhteliselt pikk ajavahemik, 1 kuu, suvisel perioodil tõepoolest need jäätmed seal konteineris üle ühe kuu tegelikult ikkagi pikalt olla ei tohiks. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Mulle jäi kõrvu kõlama, et Elva linnas ei ole võimalik jäätmeveo eest sularahaga maksta. Mulle tundub, et ühtpidi me paneme teatud kohustused inimestele, samas me kitsendame võimalusi tasuda selle eest, kuigi mitte konkreetselt riik, aga ettevõtjad, kes on sisuliselt ainuvalitsejad turul. Kas see on väga mõistlik, kuigi see on, jah, loomulikult kohaliku elu küsimus, aga mis teie arvamus on? Aitäh!

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Aitäh! Nii nagu ma ka oma vastuses ütlesin, võttes ühendust Elva Linnavalitsusega, oli vastus selline, et kohalikul vedajafirmal ei ole kohapeal kontorit ja sularaha käitlemist kohapeal ei ole. Küll aga kui seda küsimust on käsitletud ja siin täna Riigikogu saalis, siis ma arvan küll, et selline suur ettevõte nagu AS Veolia leiab võimaluse, kuidas need probleemid lahendada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Austatud minister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse avada läbirääkimisi. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Marika Tuusi!

Marika Tuus
Aitäh! Austatud minister! Head kolleegid! Ma ikkagi mõne sõna võib-olla ütleksin. Ma mäletan, kui 2008 1. jaanuarist see seadus jõustus, tuli ikka esialgu väga-väga palju igasuguseid kaebusi. Elva linn on siin üks näide. Ilmselt on teravamad emotsioonid sellepärast seal, et see seadus hakkas seal alles nüüd kehtima. Aga on ka teisi näiteid: Valga, Põlva ja mitmed muud linnad. Inimesed peavad ikkagi ebaõiglaseks, et meil vabaturu tingimustes pole nendele antud isiklikult n-ö valikuvõimalust ja otsustusõigust prügifirmat ise valida. Need küsimused on siin praegu elanike küsimused. Nad ei taha ka maksta teenuse eest, mida nad ikkagi suures osas ei tarbi, ja nende meelest on hinnasüsteem üles ehitatud tarbija nöörimiseks. Elanikud arvavad, et valeks on osutunud ka seisukoht, et see jõuga pealesunnitud prügi äraveo süsteem on muutnud keskkonna meil puhtamaks ja pannud meid säästlikumalt toimima. Loomulikult, prügimajanduse korrastamist oli vaja. Selge, et loodusressursid on ju piiratud ja prügi taaskasutusse võtmine on õige. Samas on küsimusi ikkagi väga palju. Seda prügi korjatakse sageli n-ö inimest alavääristades. Me teame, et paljud inimesed sorteerisid prügi ka ennem. Võiks öelda, et täna näritakse lausa ikkagi tähte või, ütleme, seadusesse on vähemalt kirjutatud, et siin pestud piima-, mahla-, näiteks kefiiripakendid lähevad pakendikonteinerisse, samas pesemata pakendid aga olmeprügikonteinerisse, aknaklaasikillud lähevad olmeprügikonteinerisse, katkised purgikillud hoopis pakendikonteinerisse, raamatulehed lähevad ühte ja kaaned lähevad teise jne. Siin on rida küsimusi. Miks peaksid kõik, ütleme, kas või need postkontorid, kes täidavad meie prügikaste tegelikult, miks nad ei peaks selle rämpsu n-ö ise ära viima, kõik need kataloogid ja rämpsud, miks me hakkame selle puhta joogiveega nüüd prügi pesema? Tõepoolest, siin probleeme on ikkagi väga palju. Teiselt poolt on küsimus ka selles, et võib ette kujutada, millised miljardid siiski prügifirmade taskusse kokku jooksevad ja mis siis oma kasumisse n-ö kirjutatakse. Kuid rahval ei ole prügivedu ju sellega odavamaks läinud, hoopis vastupidi. Hinnad on tõusnud. Inimestel on tekkinud küsimus, miks siis minu prügi ja minu tööga teenib keegi endale kasumit. Eks ta ole siis ilmselt prügifirmade lobistamise tulemusena ja hiigelkasumi teenimise eesmärgil tehtud seadus, arvatakse. Muidugi, ministri vastus oli täna suhteliselt formaalne, aga ma ikkagi kaaluks võib-olla edaspidi sisuliselt arutama. Me oleme näinud, et ega omavalitsused ei taha kergesti neid otsuseid teha, mis nendele on ebamugavad, aga kui me siit natukene takka aitaksime, võib-olla laheneksid probleemid ikkagi kliendisõbralikumalt. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Sellega on antud arupärimisele vastatud.

Mehed liikuma

Üleriigilise südamenädala raames tuleb Internetis esmaesitlusele
tervisesaade „Meeste tervisejutud“!

„Meeste tervisejutud“ on Tarmo Leinatamme poolt juhitav saade, kus
räägitakse meestest, nende tervisest ja terviseprobleemide
ennetamisvõimalustest.
Lisaks saates avameelitsevale Leinatammele saavad sõna südamearst prof
Margus Viigimaa, Riigikogu liige Urmas Reinsalu, meestearstid Margus Punab
ja Kristo Ausmees ning kirjanik Jaan Kaplinski.

„Meeste tervisejutud“ on osa 2010. aastal alguse saanud terviseprojektist
„Mehed liikuma“, mille kaugemaks eesmärgiks on muuta eesti mees Euroopa
rõõmsaimaks ja terveimaks. Praegu elab keskmine eesti mees tervena ainult
49 aastat ning ülekaalulisus on probleemiks 56 protsendile täiskasvanud
meestest – selle põhjused peituvad eelkõige vales toitumises ja väheses
liikumises.

Saate valmimisele aitasid kaasa ravimifirmad Zentiva Eesti, Bayer Schering
Pharma, Glaxo SmithKline Eesti, Astra Zeneca Eesti ning Eesti Tervise
Fond, Tartu Ülikooli Kliinikumi Androloogiakeskus ja Regionaalhaigla
Südamekeskus.

„Meeste tervisejutud“ on alates 19. aprillist nähtav Internetileheküljel
www.mehedliikuma.ee.

Lestapüük keelatud 15. veebruar kuni 15. mai

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 8. aprill 2010

Valitsus kiitis heaks lestapüügi piirangud

Täna, 8. aprillil kiitis Vabariigi Valitsus heaks kalapüügieeskirja
muudatused, mis kehtestab lestapüügikeelu Soome lahe piirkonnas 15.
veebruarist 31. maini ja teistes Eesti rannikuga piirnevatel Läänemere
aladel 15. veebruarist 15. maini.

Lestapüüki piiratakse selleks, et tagada piisav järelkasv.

Püük on keelatud kõigi püügivahenditega, mida kasutavad
harrastuskalastajad ja kutselised kalurid. Püügikeeld kehtib nii 2010.
kui ka järgnevatel aastatel ehk seni, kuni Euroopa Liit selle ära
muudab.

Kalapüügieeskirja muudatustega kehtestatakse ka lesta kaaspüügi
tingimused. Nende kohaselt võib keeluajal lesta kaaspüügina püüda
traalidega, põhjanootadega või muude sarnaste vahenditega, mille
võrgusilm on 105 mm või suurem. Kaaspüük on lubatud ka seisevvõrkude,
nakkevõrkude või abaratega, mille võrgusilm on 100 mm või suurem. Lesta
võib lossida koguses, mis moodustab 10% laeva pardale lossitud saagi
eluskaalust.

Kehtestatakse ka ahvena, räime ja meritindi püügil lubatud
kaaspüügimäär. Kaaspüügi määrad on järgmised: siiga, vimba,
latikat, haugi, säinast, koha, lutsu, linaskit, ahvenat, räime,
meritinti - kuni 8% saagist võrgupüügil ja kuni 5% muude püünistega
püügil.

Kalapüügieeskirja muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu nõukogus heaks
kiidetud Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimaluste ning
lisatingimustega.

Keskkonnasäästlik veebiserver

Roheline Internet OÜ pressiteade 08.04.2010

Tegevust alustas Eesti esimene keskkonnasäästlik veebiserver

Alates 1. aprillist 2010 avas Roheline Internet OÜ ainulaadse rohelise
veebimajutuse, mis pakub Eesti ettevõtjatele võimalust paigutada oma
veebilehed serverisse, mis kasutab säästlikult ja ainult rohelist energiat.
Rohelisi veebilehti hakkab märkima vastav tähis.

Roheline Internet OÜ asutaja Taavi Marki sõnul oli seni keskkonnateadlikel
Eesti ettevõtjatel selgelt puudu võimalus ka virtuaalselt
keskkonnasäästlikult tegutseda. „Hinnanguliselt tarbivad Google'i serverid
rohkem elektrienergiat kui kogu Tallinna kodumajapidamised kokku ja
Microlingi serveripargist vabaneva soojusega saaks kütta ära näiteks terve
paneelmaja,“ ütles Mark. „Selle kõige juures tekkiski huvi laiendada ka
Eestis kui ühes arenenumas e-riigis võimalus, mis lubab ühtlasi e-teenuste
juures pakkuda loodusäästlikku alternatiivi,“ lisas Mark.

Roheline veebimajutus tähendab sisuliselt ettevõtte veebilehe paigutamist
niinimetatud rohelisse serverisse, mis kasutab Eesti Energia rohelist
energiat. Roheline energia on taastuvatest energiaallikatest tuulest ja
veest toodetud elektrienergia. Taavi Marki sõnul ei tasu ettevõtjatel
karta, et roheline server võimsuselt tavapärastele alla jääb.
„Taastuvenergiaallikate serverid on oma energiasäästlikkusest hoolimata
sama kvaliteetsed ja võimekad kui tavalised serverid,“ lisas Mark.
Energiasäästlikke servereid toodab maailma suuruselt neljas arvutitootja
Lenovo ja serverisüsteem kasutab SUSE Linux tarkvara.


Taavi Marki sõnul on niinimetatud roheline internet loodud sotsiaalselt
vastutustundlikele ettevõtjatele, kellele läheb korda ümbritsev keskkond.
„Rohelise mõtteviisiga ettevõtted tunneb ära edaspidi vastava märgistuse
abil, mis näitab, et antud veebilehe käigushoidmiseks kasutatakse
taastuvaid energiaallikaid,“ lausus Mark. Ta lisas, et roheline
veebimajutus sobib igas suuruses ettevõtetele. Eesti esimene roheline
veebileht on Lenovo toodete e-pood www.lenovo.ee.

Rohelised serverid asuvad Eesti Energia kontserni kuuluva Televõrgu AS
serveripargis.

Täiendav informatsioon rohelisest veebimajutusest on saadaval veebilehel
www.rohelineinternet.ee.