Korraldatud jäätmeveost Elva linna näitel

Riigikogu istungi ülevaade
19. aprill 2010
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Valeri Korbi ja Nikolai Põdramägi 23. märtsil esitatud arupärimisele jäätmeveo kohta Elva linnas (nr 409).

Tamkivi käsitles jäätmeveoga seotud küsimusi laiemalt. Ta rõhutas, et korraldatud olmejäätmeveo eesmärk on siduda kõik kinnistuomanikud jäätmeveoteenusega, mis tagab olukorra, kus nii jäätmete hülgamine kui ka kodune põletamine muutuvad sisuliseks mõttetuks, kuna niigi ollakse seotud jäätmeveoteenusega. „Kõik see peab lõpptulemusena andma meile puhtama keskkonna, nii et jäätmeveoteenusega liitumine on kõigi meie ühine huvi,“ ütles keskkonnaminister. Ta lisas, et korraldatud jäätmevedu ei ole seadusesse välja mõeldud sugugi mitte inimeste kiusamiseks, vaid on seni ainuke põhimõte, millega mitme aastakümne pikkuse praktika alusel on õnnestunud ohjata ebaseaduslikku jäätmekäitlust enamikus Euroopa riikides.

Olmejäätmevedu korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tunnevad olusid paremini ja teavad, kuidas oma haldusterritooriumil toimida. Korraldatud jäätmeveol sõltuvad pakutud teenuse hinnad, täpsemalt erikonteinerite tühjenduse hindade omavahelised suhted otseselt kohaliku omavalitsuse määratud hindamismudelist ja teenusepakettidest. Jäätmekäitlussüsteemi sisemiste kulude alusel on alati odavam teenindada suurmajade juures suuri konteinereid kui koguda märgatavalt suurema läbisõidu ja ajakuluga väikeelamute piirkondades väikekonteinereid, kilekotte või muud sellist.

Käsitledes konkreetselt Elva linnaga seotud probleeme, ütles Tamkivi, et Elvas hakkas korraldatud jäätmeveo kohustus kehtima alles selle aasta 1. märtsist, seega siis viis aastat hiljem, kui seda näeb ette jäätmeseadus. Põhjuseks oli nii varasema hanke kohtus vaidlustamine, kui kindlasti selle hanke hiline väljakuulutamine. „Elva linnavalitsusel on ilmselt otstarbekas põhjalikult analüüsida praegust jäätmeveo korraldust ja koostöös oma elanikega leida sobivamad lahendused juhul, kui rahulolematus on suur,“ soovitas minister. Kindlasti tuleks kaaluda tõsiselt toimiva jäätmekäitluse korraldatavate funktsioonide täitmiseks koostööstruktuuri loomist, nagu näiteks on olemas mittetulundusühing Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, kus 27 kohalikku omavalitsust on leidnud võimaluse just koostöö kaudu korraldada jäätmevedu ja seda paremini organiseerida.

Loe pikemalt siit:

1. 15:10 Jäätmeveost Elva linnas

Aseesimees Jüri Ratas
Esimene arupärimine on esitatud Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Valeri Korbi ja Nikolai Põdramäe poolt 23. märtsil 2010. aastal. Arupärimine on jäätmeveo kohta Elva linnas, kannab numbrit 409 ja arupärimisele vastab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Marika Tuusi, et arupärimist tutvustada! Head ametikaaslased, me alustasime arupärimiste menetlemist ja ma palun saalis vaikust! Hea ettekandja, ma vabandan teie ees! Head ametikaaslased, ma palun teid siiralt, me alustame saalis arupärimiste menetlemist, ma palun, austage ettekandjat ja neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad kuulata! Palun!

Marika Tuus
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud härra minister ja head kolleegid! Keskfraktsiooni saadikutel on arupärimine keskkonnaminister härra Jaanus Tamkivile seoses prügiveoga. Näitena on siin toodud Elva linn, aga see temaatika puudutab muidugi kõiki omavalitsusi. Me oleme näinud, et jäätmeseaduse range kohustus liituda korraldatud jäätmeveoga on tekitanud elanike hulgas rida küsimusi. Näiteks Elva linnas, kus on väga palju individuaalelamuid ja mille elanikkonnast moodustavad suure osa just üksi elavad pensionärid, on temaatika eriti teravalt üles tõusnud. Nimelt on asi selles, et nad toodavad küll suuremate leibkondadega võrreldes tunduvalt, tunduvalt vähem prügi, kuid peavad maksma suurtega võrdselt või siis isegi, et rohkem. Elvas peeti avalik koosolek, mis oli väga terav, väga, võiks öelda, et tige lausa. Inimesed ei olnud rahul ja toonitati ka, et seadusesse on juba algselt kirjutatud vastuolud sisse ja pigem teenib see seadus prügifirmade huve. Meil on rida küsimusi, millele palume vastata. Kuid põhiküsimus on siiski see, et kunagi, kui sai seadus vastu võetud ja ka siis nähti vastuolusid, et kas nüüd, kui selle täitmisest on juba mitu aastat möödas, ei oleks siiski aeg seda seadust täiendada ja veidikene parandada? Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Palun!

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Esimene küsimus mulle suunatud arupärimisele on järgmine: "Väidetavalt õiguskantsleri kinnitusel on jäätmeseadus põhiseadusega vastuolus. Millal see vastuolu kõrvaldatakse?"
Tõepoolest, 28. septembril 2009. aastal edastas õiguskantsler Keskkonnaministeeriumile märgukirja korraldatud olmejäätmeveoga seotud teemadel, milles ta lühidalt käsitleb asjakohast põhiseaduslikku regulatsiooni ning kohaliku omavalitsuse rolli ja tegevust seoses jäätmeveoga. Õiguskantsler ei märgi oma kirjas, et jäätmeseadus on vastuolus põhiseadusega. Õigusaktide eelnõude vastavusega põhiseadusele tegeleb ju ka Justiitsministeerium, kes samuti ei ole kitsamalt korraldatud jäätmeveo osas selliseid küsimusi tõstatanud.
Teine küsimus. "Kui väikseim konteiner mahutab 140 liitrit prügi, aga kilekott vaid 80 liitrit, siis miks peab väiksem tarbija selle äraveo eest maksma suurema tarbijaga võrdselt või isegi enam? Miks on proportsioonid ebaõiglaselt suured?"
Vastus. Jäätmeveo piirhinnad kehtestab teatavasti kohalik omavalitsus jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides. Elva linna volikogu määrus kehtestab sega-olmejäätmete teenustasud aastani 2012 ja need on järgmised: 50-kilone jäätmekott on 63 krooni ja 140-liitrine konteiner on 85 krooni. Kuna nii pakkumise piirhinnad kui pakkumiste hindamise mudeli määrab kohalik omavalitsus, tuleneb ka kohaliku omavalitsuse otsusest, kas üksikute konteinerite mahud ja nende tühjendamise hinnad on omavahel seotud lineaarselt või mitte. Lisaks on hindade osas oluline rõhutada, et Elva, kus on ligikaudu 6200 elanikku, rakendas korraldatud jäätmeveo mudeli üksinda. Samas lubab jäätmeseadus sellised konkursse korraldada korraga kuni 30 tuhande elanikuga piirkonnas ehk siis ka koos teiste kohalike omavalitsustega. Näiteks Valgamaal rakendati korraldatud jäätmevedu kohalike omavalitsuste ühise keskkonnakeskuse ja kohaliku omavalitsuste liidu koostöös selliselt, et kogu maakond jagati kahte piirkonda. Suurem piirkond tagab üldiselt ka madalamad teenusehinnad.
Kolmas küsimus: "Kui kliendil ei kogune kuuga nii palju prügi, et väiksem konteiner või kilokott täis saada, siis miks ei või kliendi soovil tühjendamiskordi harvendada? Miks peab klient tarbimata teenuse ja tühikäigu eest maksma?"
Vastus. Jäätmeseaduse kohaselt jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimiseks või vähendamiseks tuleb tiheasustusalalt olmejäätmeid ära vedada vähemalt kord kuus. Selleks, et vältida pooltühja jäätmemahuti tühjendamist, on otstarbekas, kui kohalik omavalitsus kehtestab ka teenusepakettidena väiksema jäätmemahuti võimalused. Selleks on kohalikul omavalitsusel täielik õigus – need kehtestatakse kohaliku omavalitsuse määrusega. Kuna jäätmemahutisse pannakse paratamatult ka liha, kala ja muid taolis biolagunevaid jäätmeid, lisaks väikelaste ja hooldatavate inimeste mähkmeid ja muud säärast, siis on selliste jäätmete kogumine tiheasustusaladel otseselt tervise- ja keskkonnarisk. Jäätmeseaduse nõue kord kuus kogumiseks on siinkohal kindlasti veel suhteliselt leebe, enamuses Euroopa Liidu maade asulates ja linnades toimub selliste jäätmete kogumine kahe nädalase vahega või isegi veelgi tihedamalt.
Neljas küsimus:"Kelle huvides sellise sundteenuse pealesurumine käib?"
Vastus. Korraldatud olmejäätmeveo eesmärk on siduda kõik kinnistuomanikud jäätmeveoteenusega, mis tagab olukorra, kus nii jäätmete hülgamine kui ka kodune põletamine muutuvad sisuliseks mõttetuks, kuna niigi ollakse seotud jäätmeveoteenusega. Kõik see peab lõpptulemusena andma meile puhtama keskkonna, nii et jäätmeveoteenusega liitumine on kõigi meie ühine huvi. Korraldatud jäätmevedu ei ole seadusesse välja mõeldud sugugi mitte inimeste kiusamiseks, vaid on seni ainuke põhimõte, millega mitme aastakümne pikkuse praktika alusel on õnnestunud ohjata ebaseaduslikku jäätmekäitlust enamikus Euroopa riikides. Näiteks Vabadussõja-järgses Eestis ei olnud enamuses taludes ka käimlaid. Ka need tekkisid sisuliselt riigi käsul ja kohaliku omavalitsuse korraldusel, mitte turunõudlusest ja tarbija soovist tulenevalt.
Oleks täna igati sünnis ja mõttekas lõpetada selline mõttetu komejant, mis meil tegelikult ju toimub jäätmekäitluse valdkonnas, et tuhandeid tonne( ja see on jätkuvalt!) metsa tassitud jäätmeid kogutakse suurte üldrahvalike üritustega. Jäätmeid kogutakse ka riigi kulu ja kirjadega Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti tellimusel jätkuvalt riigi omandis olevatelt maadelt, samuti RMK korraldatuna riigimetsast. Lisaks koristavad prügi nii eraomanikud kui ka kohalikud omavalitsused kindlasti üsna märgatavas mahus. Mainitud jäätmekäitlusealaseid väärkäitumisi ei ole üheski Euroopa Liidu riigis suudetud hallata paremini muul moel, kui jäätmevaldajat otseselt kogumissüsteemiga sidudes ehk väärkäitumise motiivi vähendades.
Viies küsimus: "Miks on pandud just üksik- ja väiksema jäätmekoguse tekitaja raskemasse olukorda, kui kortermajade elanikud, kes saavad teenuse kätte sümboolse hinnaga?"
Vastus. Korraldatud olmejäätmevedu korraldavad teatavasti kohalikud omavalitsused, kes tunnevad kohalikke olusid paremini ja teavad, kuidas oma haldusterritooriumil toimida. Seega on see kohaliku omavalitsuse korraldada. Jäätmeseaduses selliseid sätteid ei ole. Korraldatud jäätmeveol sõltuvad pakutud teenuse hinnad, täpsemalt erikonteinerite tühjenduse hindade omavahelised suhted otseselt kohaliku omavalitsuse määratud hindamismudelist ja teenusepakettidest. Jäätmekäitlussüsteemi sisemiste kulude alusel on alati odavam teenindada suurmajade juures suuri konteinereid kui koguda märgatavalt suurema läbisõidu ja ajakuluga väikeelamute piirkondades väikekonteinereid, kilekotte või muud sellist. Täpsustuse huvides on muidugi õige märkida, et veelgi kallim on seda prügi kokku koguda pärast metsast.
Kuues küsimus: "Miks prügivedajad ei aseta konteinereid tagasi selleks ette nähtud kohtadele, vaid jätavad selle hooletult sinna, kus neil on mugavam? Kas klient saab nendelt nõuda korrektset paigaldamist ja mis õigused tal vastasel korra on?"
Vastus. Lepingu jäätmekäitlejaga sõlmib kohalik omavalitsus, st korraldatud jäätmeveole pingu osapooled on kohalik omavalitsus ja jäätmevedaja. Juhul kui jäätme valdaja ja jäätmevedaja kokkuleppele ei jõua, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes siis peaks selle küsimuse lahendama.
Seitsmes küsimus: "Miks ei saa Elvas prügiveo eest maksta sularahas?"
Nii palju, kui Keskkonnaministeeriumil on informatsiooni, on see põjendus tänase seisuga siis nimelt see, et jäätmevedaja AS Veolia Keskkonnateenused Elvas kontorit ei oma, nende kõige lähem kontor on Tartus ja seetõttu kohapeal sularahaga arveldamist ei toimu. Kas see on ka mõjuv põhjendus? Seda tuleks lahendada loomulikult kohalikul tasandil.
Küsimus number kaheksa: "Kuidas saab inimene jälgida, et sega-olmejäätmed oleksid õiges kaalus ja ei ületaks konteineri kandevõimet?"
Vastus. Inimene üldiselt ei peagi seda jälgima, sest kui ta paneb konteinerisse segaolmejäätmeid, milleks need konteinerid on ette nähtud, siis on ka vähe tõenäoline, et see ületab konteineri kandevõimet. Muidugi on võimalik hea tahtmise juures ka jäätmekonteiner ära lõhkuda, kui sinna panna eriti raskeid kive või muud, näiteks ehitusjäätmeid, kuid see teatavasti ei ole ka lubatud. Konteiner on ikkagi olmejäätmete kogumiseks. Mida konkreetselt tohib ja ei tohi panna segaolejäätmete hulka, peab olema sätestatud kohaliku omavalitsuse jäätme-eeskirjas.
Üheksas küsimus: "Miks lubab jäätmeseadus ristsubsideerimist, mis tähendab väiksemale tarbijale kõrgemat hinda?"
Jäätmeseaduses eraldi sätteid ristsubsideerimise osas ei ole, kuid teatud ristsubideerimine on selles valdkonnas siiski aga paratamatu. Seda eelkõige põhjusel, et kui küsimust analüüsida täpsemalt, siis kas mahu või massi alusel erakdu vaadeldes toimub segajäätmete käitluses teatud ristsubsideerimine täiesti vältimatult, mistõttu selle välistamine ei olegi lõpuni päris võimalik. Kuivõrd seda soovitatakse ja kas mahu või pigem jäätmete massi kaudu väljendatuna, sõltub taas kohaliku omavalitsuse otsusest, nagu juba eelnevalt oli selgitatud.
Ja kümnes, viimane küsimus: "Mida saaks Elva linnavalitsus omalt poolt teha, et prügivedu muutuks tarbijasõbralikumaks ja odavamaks?"
Elvas hakkas korraldatud jäätmeveo kohustus kehtima alles selle aasta 1. märtsist, seega siis viis aastat hiljem, kui seda näeb ette jäätmeseadus. Põhjuseks nii varasema hanke kohtus vaidlustamine, kui kindlasti selle hanke hiline väljakuulutamine. Elva linnavalitsusel on ilmselt otstarbekas põhjalikult analüüsida praegust jäätmeveo korraldust ja koostöös oma elanikega leida sobivamad lahendused juhul, kui rahulolematus on suur. Kindlasti tuleks kaaluda tõsiselt toimiva jäätmekäitluse korraldatavate funktsioonide täitmiseks koostööstruktuuri loomist, nagu näiteks on olemas mittetulundusühing Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, kus 27 kohalikku omavalitsust on leidnud võimaluse just koostöö kaudu korraldada jäätmevedu ja seda paremini organiseerida. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Teile on ka küsimusi. Marika Tuus, palun!

Marika Tuus
Aitäh! Austatud minister! Need küsimused, jah, mis siin olid küsitud, ongi põhiliselt kohalike elanike poolt esitatud ja võetud sellelt koosolekult, väga teravalt koosolekult. Aga ikkagi see põhiküsimus, et kas võib-olla ei peaks siiski seda seadust muutma, sest praegu niisugune ebaõiglus on, et üksi elavad vanemad inimesed, nad toodavad vähem prügi, selge, et väga palju läheb komposti, aedadesse, ja nad peavad teistega, suurtarbijatega, suure pere inimestega seal võrdselt maksma. Võib-olla oleks aeg seda siiski muuta. Kunagi sai see seadus selle mõttega võetud, et kui tulevad esimesed vead ilmsiks, siis võib siin ümber vaadata teatud asju. Aitäh!

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Aitäh selle küsimuse eest! Selle probleemi lahendamiseks on ka täna juba olemas võimalused. Nimelt, kohalik omavalitsus võib kehtestada oma määrusega väiksemaid koguseid, mida ära viiakse, tingimata ei pea olema see suur konteiner. Teiseks, juhul kui inimesel on mõjuvad põhjendused, siis on võimalik ka vabastada korraldatud jäätmeveosüsteemist, kuigi ma seda võimalust siin väga propageerida ei taha, sest on ka kohalikke omavalitsusi, kus sellega meie arvates on mindud ka liiale, isegi kuni 30% jäätmevaldajatest on vabastatud korraldatud jäätmeveoringidest. See võimalus selleks kindlasti mõeldud ei olnud. Kuid kui on erandjuhtumid, siis on võimalik ju ka vabastada, kusjuures inimene loomulikult peab ära näitama, kuidas ta ise oma jäätmeid käitleb ja millal ja kuhu ta neid jäätmeid toimetab. Aga nagu ma ütlesin, kohalikul omavalitsusel on täna võimalik neid koguseid muuta väiksemaks, selleks et neid jäätmeveoringe muuta veel harvemaks, rohkem kui üks kuu, siis, nagu ma juba ütlesin, siis see on isegi Euroopa üldpilti vaadates suhteliselt pikk ajavahemik, 1 kuu, suvisel perioodil tõepoolest need jäätmed seal konteineris üle ühe kuu tegelikult ikkagi pikalt olla ei tohiks. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Mulle jäi kõrvu kõlama, et Elva linnas ei ole võimalik jäätmeveo eest sularahaga maksta. Mulle tundub, et ühtpidi me paneme teatud kohustused inimestele, samas me kitsendame võimalusi tasuda selle eest, kuigi mitte konkreetselt riik, aga ettevõtjad, kes on sisuliselt ainuvalitsejad turul. Kas see on väga mõistlik, kuigi see on, jah, loomulikult kohaliku elu küsimus, aga mis teie arvamus on? Aitäh!

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
Aitäh! Nii nagu ma ka oma vastuses ütlesin, võttes ühendust Elva Linnavalitsusega, oli vastus selline, et kohalikul vedajafirmal ei ole kohapeal kontorit ja sularaha käitlemist kohapeal ei ole. Küll aga kui seda küsimust on käsitletud ja siin täna Riigikogu saalis, siis ma arvan küll, et selline suur ettevõte nagu AS Veolia leiab võimaluse, kuidas need probleemid lahendada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Austatud minister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse avada läbirääkimisi. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Marika Tuusi!

Marika Tuus
Aitäh! Austatud minister! Head kolleegid! Ma ikkagi mõne sõna võib-olla ütleksin. Ma mäletan, kui 2008 1. jaanuarist see seadus jõustus, tuli ikka esialgu väga-väga palju igasuguseid kaebusi. Elva linn on siin üks näide. Ilmselt on teravamad emotsioonid sellepärast seal, et see seadus hakkas seal alles nüüd kehtima. Aga on ka teisi näiteid: Valga, Põlva ja mitmed muud linnad. Inimesed peavad ikkagi ebaõiglaseks, et meil vabaturu tingimustes pole nendele antud isiklikult n-ö valikuvõimalust ja otsustusõigust prügifirmat ise valida. Need küsimused on siin praegu elanike küsimused. Nad ei taha ka maksta teenuse eest, mida nad ikkagi suures osas ei tarbi, ja nende meelest on hinnasüsteem üles ehitatud tarbija nöörimiseks. Elanikud arvavad, et valeks on osutunud ka seisukoht, et see jõuga pealesunnitud prügi äraveo süsteem on muutnud keskkonna meil puhtamaks ja pannud meid säästlikumalt toimima. Loomulikult, prügimajanduse korrastamist oli vaja. Selge, et loodusressursid on ju piiratud ja prügi taaskasutusse võtmine on õige. Samas on küsimusi ikkagi väga palju. Seda prügi korjatakse sageli n-ö inimest alavääristades. Me teame, et paljud inimesed sorteerisid prügi ka ennem. Võiks öelda, et täna näritakse lausa ikkagi tähte või, ütleme, seadusesse on vähemalt kirjutatud, et siin pestud piima-, mahla-, näiteks kefiiripakendid lähevad pakendikonteinerisse, samas pesemata pakendid aga olmeprügikonteinerisse, aknaklaasikillud lähevad olmeprügikonteinerisse, katkised purgikillud hoopis pakendikonteinerisse, raamatulehed lähevad ühte ja kaaned lähevad teise jne. Siin on rida küsimusi. Miks peaksid kõik, ütleme, kas või need postkontorid, kes täidavad meie prügikaste tegelikult, miks nad ei peaks selle rämpsu n-ö ise ära viima, kõik need kataloogid ja rämpsud, miks me hakkame selle puhta joogiveega nüüd prügi pesema? Tõepoolest, siin probleeme on ikkagi väga palju. Teiselt poolt on küsimus ka selles, et võib ette kujutada, millised miljardid siiski prügifirmade taskusse kokku jooksevad ja mis siis oma kasumisse n-ö kirjutatakse. Kuid rahval ei ole prügivedu ju sellega odavamaks läinud, hoopis vastupidi. Hinnad on tõusnud. Inimestel on tekkinud küsimus, miks siis minu prügi ja minu tööga teenib keegi endale kasumit. Eks ta ole siis ilmselt prügifirmade lobistamise tulemusena ja hiigelkasumi teenimise eesmärgil tehtud seadus, arvatakse. Muidugi, ministri vastus oli täna suhteliselt formaalne, aga ma ikkagi kaaluks võib-olla edaspidi sisuliselt arutama. Me oleme näinud, et ega omavalitsused ei taha kergesti neid otsuseid teha, mis nendele on ebamugavad, aga kui me siit natukene takka aitaksime, võib-olla laheneksid probleemid ikkagi kliendisõbralikumalt. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Sellega on antud arupärimisele vastatud.