Veeseaduse muudatused

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
15. aprill 2010
______________________________________________________________________

Veeseaduse muudatused parandavad veekaitset

Täna, 15. aprillil toetas Vabariigi Valitsus Riigikogu
keskkonnakomisjoni algatatud veeseaduse ja kemikaaliseaduse muutmise
seaduse eelnõu, mille eesmärk on vee hea seisundi saavutamiseks
veemajanduse senisest tõhusam korraldus.

„Näiteks täpsustavad muudatused veekogumi, tehisveekogu, veekasutuse,
vesikonna, valgala jne mõisteid, et kõik neist ja nende kaitseks
rakendatavatest abinõudest ühtmoodi aru saaksid,” ütles
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Rene Reisner.
“Samuti muudetakse pinna- ja põhjavee kaitse-eesmärke ning korda
nende eesmärkide saavutamiseks.“

Kõige olulisema muudatusena viiakse veeseadusse sisse nn rangeima
keskkonnanõude kohaldamise põhimõte. Näiteks võib vee erikasutusloa
andja nõuda ettevõttelt kolmandiku võrra rangemate nõuete täitmist
juhul, kui on vaja vähendada reovee kahjulikku mõju keskkonnale. Samuti
täpsustatakse nende tegevuste loetelu, milleks tuleb taotleda vee
erikasutusluba.

Seadusega muudetakse ka puurkaevude rajamise korda. Muudatuse
jõustumisel lüheneb puurkaevu rajamise aeg 6 kuult 3 kuule,
erapuurkaevude rajamiseks piisab seni nõutud ehitusloa asemel (mis
maksab 3000–5000 krooni) kohaliku omavalitsuse kirjalikust
nõusolekust. Lisaks reguleeritakse soojuspuurkaevude ja -aukude
rajamist.

Uute valdkondadena leiavad muudetavas veeseaduses käsitlemist
üleujutused ning keskkonna kvaliteedi standardid. „Üleujutustest
tuleneva ohu vältimiseks ja leevendamiseks hakatakse korrapäraselt
koostama üleujutusohu hinnanguid, ohu- ja riskikaarte ning
üleujutusriski maandamise kavu,“ selgitas Reisner. „Keskkonna
kvaliteedi standardite määratlemise ja kehtestamise eesmärk on aga
võimaldada Eestis EL teiste liikmesriikidega samaväärsel tasemel
keskkonnaseisundi hindamist, nähes ette konkreetsed normid erinevatele
ohtlikele ainetele pinnavees,“ täpsustas ta.

Muudatustega võetakse üle Euroopa Liidu veepoliitika põhinõuded ja
nähakse ette, et pinna- ja põhjavee ning veekogumite hea seisundi ja
ökoloogilise potentsiaali saavutamise tähtaeg on hiljemalt 2015.
aasta 22. detsember ehk 15 aastat veepoliitika raamdirektiivi
jõustumisest.

Eestis on veemajanduse korraldamise aluseks veemajanduskavad, mis on
koostatud iga vesikonna jaoks eraldi. Meil on kolm vesikonda:
Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. Veemajanduskavade
rakendamise koordineerimiseks moodustab keskkonnaminister
veemajanduskomisjoni, kuhu kuuluvad ministeeriumite ja asutuste
esindajad.